Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009
otsuse nr 78
LISA 1

 

Teemaplaneering “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine”

 

 

 

1.      ÜLDSÄTTED

1.1 Miljööväärtuslike hoonestusalade kaitsmise vajadus

Miljööväärtuslike, valdavalt puithoonestusega alade paiknemine linna keskuse läheduses ja sellest tingitud arendustegevuse surve on seadnud ohtu nende ajaloolise keskkonna säilimise. Tallinna puithoonestus moodustab olulise kihistuse linna ajaloos, seda nii arhitektuuriajalooliselt kui ka sotsiaalmajanduslikult, sest tegemist oli eestlaste jaoks esimeste sellises mastaabis eluasemepiirkondadega. Piirangute seadmine on seega vajalik kultuuriväärtusliku pärandi säilitamiseks ja arenguvõimaluste määramiseks ning alade kõrgekvaliteedilise elukeskkonna tagamiseks, seejuures mitte takistades arenguid ja ehitustegevust, vaid säilitades mitmekesise ja paljutähendusliku linnaruumi.

Käesolev teemaplaneering täidab ühtlasi ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud Eesti eluasemevaldkonna arengukavas aastateks 2007-2013 püstitatud eesmärke. Selle kohaselt on eesmärkideks (teiste hulgas) arendada eluasemefond kvaliteetseks ja jätkusuutlikuks ning tagada eluasemepiirkondade mitmekesisus ja tasakaalustatud säästev areng. Viimase meetmeks on miljööväärtuslike alade väärtustamine. Eesmärkide täitumine viib arengukavas sätestatud visioonini, mille järgi on aastaks 2013 kõikidele Eesti elanikele sobiv ja võimalustekohane eluase kättesaadav, eluasemefond on kvaliteetne ja jätkusuutlik ning eluasemepiirkonnad on mitmekesised, tasakaalustatud ja säästvalt arenenud.

1.2 Juriidiline alus

Planeerimisseaduse § 8 lg 2 p 2 ja Tallinna ehitusmääruse § 8 kohaselt võib kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostada teemaplaneeringuid, mille eesmärgid on kindlaks määratud planeerimisseaduse § 8 lg-s 3. Planeerimisseaduse § 8 lg 3 p 6 kohaselt on teemaplaneeringu üheks eesmärgiks miljööväärtuslike hoonestusalade määramine ning kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine.

Teemaplaneeringu koostamise algatas Tallinna Linnavolikogu 9. märtsil 2006 otsusega nr 72, et määrata Kesklinna territooriumil miljööväärtuslike hoonestusalade piirid ja üldised kaitse- ja kasutamistingimused.

2.      TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA PLANEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

2.1 Teemaplaneeringuga hõlmatav ala

Teemaplaneering on koostatud Kesklinna territooriumi järgmiste asumite kohta: Kadriorg, Torupilli, Raua (Kompassi), Tatari, Kassisaba, Uus Maailm, Veerenni, Kitseküla (Tallinn-Väike) (vt lisa 1).

Tallinna üldplaneeringus (kehtestatud 11. jaanuaril 2001) määratletakse ja käsitatakse miljööväärtuslike piirkondadena alasid, kus on ajalooliselt välja kujunenud ühtne, kindlatele kriteeriumitele vastav hoonestus, tänavatevõrk ja haljastus, mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist.

Käesoleva teemaplaneeringuga lõpetatakse Rotermanni kvartali Tallinna üldplaneeringus määratud miljööväärtusliku piirkonna staatus. Rotermanni kvartalis kehtib 2002. aastast kvartali tsoneerimiskava ja hoonestustingimused ning miljöö kaitseks alale täiendavate kaitse- ja kasutamistingimuste määramine ei ole vajalik.

Kesklinna linnaosa administratiivpiiridest välja jääva Kelmiküla asumi kaitse- ja kasutamistingimused lahendatakse koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu raames. Tallinna üldplaneeringus käsitleti Kelmiküla Kassisaba miljööväärtusliku piirkonna ühe osana.

Lisaks üldplaneeringus määratud miljööväärtuslikele piirkondadele kaaluti Kesklinna linnaosas uute täiendavate miljööväärtuslike hoonestusaladena Kitseküla, Raua ja Torupilli asumit. Eeltööna hoonestuse kvaliteedi hindamiseks tellitud arhitektuuriajaloolised inventeerimised näitasid, et alad omavad piisavat väärtust, et ka neile rakendada kaitse- ja kasutamistingimusi. Kitseküla puhul on tegemist väärtusliku, alates 20. saj algusest Tallinn-Väikese raudteejaama juurde kujunenud hoonestusalaga, kus on terviklike kvartalitena esindatud nii 20. saj alguse puithoonestus kui ka hilisemad 1920.-1930. aastate nn “Tallinna tüüpi” kivitrepikojaga elamud. Lisaks arhitektuuriajalooliselt väga väärtuslik 1950. aastatel planeeritud Asula tn terviklik stalinistliku klassitsismi stiilis elamukvartal koos sinna juurde kuuluvate lasteaedadega.

Raua ala väärib tähelepanu väga mitmekesise ja väärtusliku arhitektuuriga keskkonnana, kus on esinduslikul kujul olemas läbilõige Eesti arhitektuuriajaloost, märkimisväärse hulga kujundavad Eesti arhitektuuri tippu kuuluvate arhitektide hooned (E. Habermann, E. Sacharias, E. Kuusik, H. Johanson, A. Perna ja K. Burman jne).

Ka Torupilli asumist leiame rikkaliku valiku eri ajastute arhitektuuripärandist. Esinduslikud juugendlikud puidust üürimajad pärinevad valdavalt aastatest 1910-1915. Laulupeo tänava hooned on enamikus arhitektuurimälestisena kaitse all ja kogu tänav on võtmestruktuuri tähtsusega. Sõjaeelse Eesti Vabariigi päevilt pärineb J. Kunderi tänava terviklikult esindustraditsionalismi vaimus hoonestatud tänavafront Politseiaia vastas.

2.2 Eesmärk

Teemaplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata miljööväärtuslike hoonestusalade piirid kesklinna territooriumil, luua mitmetele eriilmelistele miljööaladele ühtselt mõistetavad kaitse- ja kasutamistingimused, et tagada miljööväärtuslike hoonestusalade kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehituslike tervikute ja neid kujundavate ehitiste, kinnistustruktuuri, maastikuelementide, miljöö eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine.

2.3 Üldpõhimõtted

Hoonestuse kvaliteedi hindamiseks koostati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi linnaplaneerimise amet) tellimusel arhitektuuriajaloolised inventeerimised järgmistele aladele: Kassisaba, Uus Maailm, Luise ja Endla tänava vaheline kvartal, Torupilli, Raua ja Kitseküla (Tallinn-Väike).

Kadrioru kohta on 1993. aastast pärinevad arhitektuuriajaloolised eritingimused (koostanud RUPI Eesti Ehitusmälestised), ehitusmääruse projekt (Ignar Fjuki AB, Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Kultuuriväärtuste Amet, 2004-2005) ja Veerenni asumi kohta AD Ansambel OÜ koostatud “Tallinnas Liivalaia, Juhkentali, Herne ja Veerenni tänavatega piirneva ala ehitusmääruse projekt” (2004). Arhitektuuriajaloolise inventeerimise alusel klassifitseeriti hooned järgmiselt: vähemväärtuslik, miljööväärtuslik, väärtuslik ning väga väärtuslik hoone. Eraldi kategooria moodustavad mälestised, mille puhul on märgitud staatus kultuurimälestisena. Seatud kaitsetingimused lähtuvad hoonetele antud väärtushinnangutest. Mälestise puhul reguleerib kaitse- ja kasutustingimusi kaitse korraldamisel, säilitamise tagamisel muinsuskaitseseadus.

Lisaks kaitse- ja kasutamistingimuste määramisele on korrigeeritud teemaplaneeringus üldplaneeringu järgsete miljööväärtuslike piirkondade piire. Piiride täpsustamine toetus eelpoolnimetatud arhitektuuriajaloolistel inventeerimistel saadud täiendavatele andmetele hoonete või alade väärtuslikkuse kohta. Lisaks korrigeeriti alade piirid kinnistute piire järgivaks.

Teemaplaneering määrab vastavalt hoonete ja hoonegruppide väärtuslikkusele võtmestruktuurid ja piiranguvööndid, kus ehitamiseks ja planeerimiseks on rangemad kaitse- ja kasutamistingimused, ning arengualad, kus on vabama tegutsemise võimalus. Võtmestruktuur on ala, mis koosneb eriti väärtuslikust hoonete kooslusest, millele iseloomulikud linnaehituslikud tunnused peavad täielikult säilima. Piiranguvöönd on ala, kus arendustegevusele on seatud piirangud, mille eesmärgiks on säilitada olemasolevale keskkonnale iseloomulikud tunnused. Arenguala on ala, mis jääb miljööväärtusliku hoonestusala piiridesse, kuid seal toimuvale ehitustegevusele seatud tingimused ei ole nii ranged kui võtmestruktuuris või piiranguvööndis, st suuremad muudatused on lubatud üksnes siis, kui toimuvad arengud ei mõjuta negatiivselt kõrvalasuvaid väärtuslikke alasid. Arengualad on puhvriks ehk üleminekuks erinevate linnaehituslike tunnustega piirkondade vahel.

Miljööväärtusega hoonestusaladega vahetult piirnevatel aladel peab ehitustegevusel arvestama sujuvat üleminekut miljööväärtusega hoonestusalade mahtudele.

Ehitustegevust piiravaks suuruseks on hoonestustihedus, st hoone maapealsete korruste suletud brutopinna suhe krundi pindalasse (valem: hoonestustihedus (K) = maapealsete korruste suletud bruto-/ krundi pindala), millest tuleneb ühtlasi ka hoonealuse pinna ja maksimaalse korruselisuse vahekord.

Üldjuhul kuuluvad hooned miljööväärtuslikul hoonestusalal restaureerimisele või remontimisele. Juhul kui hoone tehniline seisukord ei võimalda hoonet säilitada, on lubatud selle asendamine olemasolevat mahtu järgiva hoonega.

Traditsioonilise eluviisi, kõrge elukvaliteedi ja asumi elanikkonna sotsiaalse sidususe kaitseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid.

Kavandada uutesse või rekonstrueeritavatesse hoonetesse erineva suurusega kortereid. Piirkondades, kus ajalooliselt on iseloomulikud üksikelamud või väga suured korterid ja suhteliselt väike korterite koguarv maja kohta (näiteks Kadriorg, Süda-Tatari), vältida paljude väikekorteritega majade kavandamist. Mitme korteriga elamute sisestruktuuri ümberplaneerimisel püüda leida selliseid lahendusi, mille puhul võimalikult paljudel korteritel säiliks seos aia- või hoovialaga. Uute hoonete kavandamisel suurtele kinnistutele paigutada hoone krundile nii, et tekiks tänavaruumist eraldatud aia- või hooviala. Hoonete üleviimisel gaasi- või elektriküttele säilitada sellega paralleelselt traditsiooniliste küttekolletega (kaminad, ahjud, pliidid) kütmise võimalus. Aladel, kus domineerib tsaariaegne puithoonestus ning kus ajalooliselt olid kõrged plankaiad, on soovitatav taastada piirded kõrge läbipaistmatu puidust plank-aiana, juhul kui need algupäraselt olid sellised, et tagada hooviala privaatsus. Suurematele kinnistutele võib rajada hoovidesse eluhoonetest eraldi seisvaid väiksemaid abihooneid. Võimalusel vältida ajalooliste abihoonete (pesuköögid, keldrid, kuurid, tallid) lammutamist ja leida neile uus, kaasaja oludele vastav funktsioon. Suurematele ja suurtest magistraaltänavatest kaugemal asuvatele elamukruntidele näha õuealal ette võimalus pesukuivatuskohtade ja vaibakloppimispuude rajamiseks või säilitada olemasolevad. Soodustada väikeste poodide ja teeninduspindade säilimist ja taasteket. Uute hoonete kavandamisel näha soklikorrusele või 1. korrusele lisaks eluruumidele ette ka väiksemaid avaliku funktsiooniga pindu (teenindus, nagu juuksuriäri, kingsepp, väikekauplused, toitlustus, köösner). Planeeringute ja projektide koostamisel ja tänavate kapitaalremontimisel näha ette võimalused eluhoonete soklikorrusel olnud avaliku funktsiooniga ruumide taas kasutuselevõtmiseks äripindadena. Tsaariaegse puithoonestusega elamualadel võib ajaloolisest ehitustraditsioonist lähtudes tänava äärde ette näha kauplus-lavka tüüpi iseseisvate väiksemate kioskitaoliste teenindus-kaubanduspindade rajamist, mis oma suuruse, asetuse ja arhitektuurse lahenduse poolest peavad sobituma piirkonna üldise miljööga.

Säilitada piirkondades olemasolevad lasteaiad, koolid, vanuritele ja puuetega ning erivajadustega inimestele suunatud sotsiaalkeskused, huvikeskused, raamatukogud jm taolised asutused. Nende juurde kuuluvad kinnistud koos haljastusega säilitada terviklikult, nende tükeldamine või sihtotstarbe muutmine ei ole üldjuhul lubatud. Kavandada elamute hoovidesse ja aedadesse laste mänguväljakuid, liivakaste jne, piirkondades, kus selleks leidub sobilikku vaba maad, rajada ka avalikke mänguväljakuid, seejuures jälgides, et need pakuksid mitmekesist tegevust eri vanuses lastele ja noortele (liivakastidest, ronimisredelitest ja kiikedest korvpalliplatside ja ekstreemspordiparkideni). Mänguväljakute ja hoovialade ning haljasalade kujunduses lähtuda ümbruskonna kujundusstiilist, tagada sobivus ümbritsevasse keskkonda. Mänguväljakud, istepingid, prügikastid/ prügimajad ja muud väikevormid kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. Tänavate kapitaalremondil jälgida kõnniteede ehitamisel liikumispuuetega inimeste ja lapsekärudega liikujate vajadusi, st vältida ristmikel kõrgeid kõnnitee äärekive. Tänavatele, ühistranspordi peatustesse ja avalikele haljasaladele paigutada kindlate vahemaade järel stiililiselt sobivaid prügikaste. Paigutada ka väiksematele haljasaladele ja puiesteedele istepinke. Ka elamute aia- ja hoovialadel näha ette istumisnurgad ja istepingid.

3.      TEEMAPLANEERINGU MÕISTED JA KLASSIFIKATSIOON

3.1 Teemaplaneeringus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

3.1.1 abihoone on krundile juhtfunktsiooni andvat hoonet teenindav hoone;

3.1.2 arenguala on miljööliselt vähemväärtuslik ala miljööväärtusliku hoonestusala piirides, kus toimuvale ehitus- ja planeerimistegevusele seatud kaitse- ja kasutamistingimused ei ole sama ranged kui võtmestruktuuridel või piiranguvööndis, arvestades, et arengud ei mõjutaks negatiivselt kõrvalasuvaid väärtuslikke kooslusi;

3.1.3 ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks;

3.1.4 ehitisalune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa;

3.1.5 ehitusjoon on hoone kohustusliku paiknemise kaugus krundi tänavapoolsest piirist;

3.1.6 ehituspiirkond on ala, millel kujunemisloost, funktsioonist, kontekstist ja hoonestusest tulenevalt kehtivad ühesugused hoonestustingimused;

3.1.7 juurde- ja pealeehitamine on ehitamine, millega suurendatakse ehitise ehitusalust pinda või mahtu;

3.1.8 hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis;

3.1.9 hoone korruste arvu määramisel võetakse teemaplaneeringus arvesse hoone maapealsete korruste arv. Hoone maapealsete korruste hulka kuulub ka katusekorrus;

3.1.10 hoone suurim lubatud kõrgus on hoonet ümbritseva keskmise maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe, millest kõrgemat hoonet planeerida, projekteerida ega ehitada ei ole lubatud. Juhul kui hoone lubatud suurimat kõrgust pole antud, siis arvutatakse see 0-kaldega katusega hoone puhul järgmiselt: 2,0 m + N x 3,0 m + 0,4 m, kus N on lubatud suurim täiskorruste arv ja 0,4 m parapetist tulev lisa. Kõrgemate korruste projekteerimise korral tuleb vähendada kas sokli arvestuslikku kõrgust või siis krundile lubatud suurimat korruste arvu. Kaldkatusega lahenduse korral, juhul kui katusealust ei kavandata ega ehitata välja täiskorrusena, arvutatakse hoone suurim lubatud (harja)kõrgus järgmiselt: 2,0 m + N x 3,0 m + 3,4 m, kus 3,4 m on katuse arvestuslik kõrgus. Kaldkatuse arvel ei või suurendada hoone täiskorruselist osa. Juhul kui olemasoleva või rekonstrueeritava hoone katuse kõrgus on suurem kui 3,4 m või kui seda eeldab naabermajade mahuline lahendus, siis võib katuse kõrgust vastavalt suurendada;

3.1.11 hoonealune pind on vundamendi välisperimeetriga piiratud ala pind;

3.1.12 hoonestatuse protsent on hoonealuse pinna suhe krundi pindalasse;

3.1.13 hoonestustihedus (K) on krundi hoonete maapealsete korruste suletud brutopinna (m2) suhe krundi pindalasse (m2). Valem: hoonestustihedus (K) = maapealsete korruste suletud bruto-/ krundi pindala;

3.1.14 hoovimaja on krundi sisemuses paiknev teine eluhoone;

3.1.15 katusekorrus ehk pööningukorrus on kaldkatuse all olev korrus, mille kõrgus hoone perimeetril on väiksem kui hoone keskel, olles seetõttu täiskorrusest nii pinnalt kui ka kubatuurilt väiksem. Katusekorrus loetakse täiskorruseks siis, kui katusealuse või katusekorruse väljaehitamise käigus rajatavate katuse vintskappide, uukide või teiste vertikaalsete seinaosade (sh aknad) kogupikkus on ≥ 30% alumise täiskorruse vastava välisseina kogupikkusest, kusjuures vertikaalseks loetakse iga katusest väljaulatuvat ja katusekaldest erinevat seinaosa;

3.1.16 kinnine hoonestusviis on selline hoonestamine, kus hooned paiknedes tänava äärsete kruntide piiridel ulatuvad vahetult mõlema naaberkrundi piiril paikneva hoonestuseni;

3.1.17 kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on muinsuskaitseseaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks (neid käsitletakse vastavalt muinsuskaitseseadusele). Kultuurimälestisele on kehtestatud kaitsevöönd;

3.1.18 lahtine hoonestusviis on selline hoonestamine, kus hooned paiknevad tänavaäärsest krundipiirist eemal ja neid ei blokistata kruntide ühisel piiril;

3.1.19 lahtine perimetraalne hoonestusviis on selline hoonestamine, kus hooneid ei plokistata kruntide piiril, kuid hooned asuvad vahetult tänava ääres;.

3.1.20 miljööväärtuslik hoone on asumile (piirkonnale) tüüpiline hoone, mille väärtus väljendub miljöö edasikandjana hoonete grupis;

3.1.21 miljööväärtusega hoonestusala on planeeringus määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu;

3.1.22 muud hooned ja rajatised on väärtushinnanguta hooned ja rajatised, millede ehitustingimusi käesolev teemaplaneering ei reguleeri;

3.1.23 piiranguvöönd on ala, kus planeerimis- ja ehitustegevusele on seatud kaitse- ja kasutamistingimused, mille eesmärgiks on säilitada miljööväärtuslike hoonestusalade iseloomulikud tunnused (hoonestustihedus, korruselisus, hoonete suurus, asetus, haljastuse osakaal jne);

3.1.24 põhihoone on hoone, mis kannab ehitusõigusega antud maakasutamise juhtfunktsiooni;

3.1.25 rajatis on ehitis, mis ei ole hoone;

3.1.26 suletud brutopind on kõigist külgedest piiratud ja kaetud pind, mis arvutatakse eraldi kõikidele korrustele seinte viimistletud välispinnast mõõdetuna;

3.1.27 tehniline korrus. Tehniline korrus lisandub punktis 3.1.9 nimetatud maapealsetele korrustele, st seda ei loeta korruste arvu piirangusse. Tehniline korrus võib olla ka kütmata pööning, kui seal on tehnilised ja abiruumid (ventilatsiooniseadmete ruum, liftiseadmete ruum, gaasikatla ruum, trepikoda, pesukuivatusruum jms). Lamekatuse korral on tehniline korrus katuse tasapinnast kõrgemale ulatuv ehitiseosa, mis sisaldab eelnimetatud ruume ja mis jääb madalamale ehitisele kehtestatud kõrguspiirangust, ei moodusta alumise korruse pinnast rohkem kui 15% ning on tänavapoolsest küljest piisava tagasiastega, nii et poleks tänavalt (tänava vastasküljelt) nähtav. Tehnilise korruse pinda ei arvestata suletud brutopinna hulka ega ka hoonestustiheduse arvutamisel;

3.1.28 täiskorrus on kogu hoone perimeetri ulatuses ühekõrgune korrus, täiskorruste hulka loetakse ka vähemalt 80º kaldkatusega mansardkorrus. Ehitise maapealsete korruste hulka kuulub ka soklikorrus, kui selle peal asuva esimese korruse ± 0.00 on hoonet ümbritsevast keskmisest maapinna kõrgusest ≥ 2,0 m;

3.1.29 uusehitis on pärast 1960. aastat ehitatud hoone;

3.1.30 väga väärtuslik hoone on hoone, mis käesoleva planeeringuga on linnaehitus- ja arhitektuuriajalooliselt hinnatud väga väärtuslikuks ning säilitamist vääriv kui piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide;

3.1.31 väärtuslik hoone on (ka miljööst eraldiseisvana) märkimisväärne arhitektuurinäide, mis võib olla nii ilmekas miljööline hoone kui ka miljööst erinev, kuid siiski arhitektuurselt silmapaistev hoone;

3.1.32 väärtuslik uushoone on pärast 1960. aastat ehitatud ja väärtuslikuks hinnatud hoone, millele laienevad teemaplaneeringu kaitse- ja kasutamistingimused;

3.1.33 vähemväärtuslik hoone on arhitektuurselt vähemväärtuslik, ümberehitustega moonutatud, autentse välimuse kaotanud või tehniliselt halvas seisundis hoone;

3.1.34 võtmestruktuur on miljööväärtuslikule alale iseloomulik, eriti väärtuslik kompaktne hoonete kooslus, kus alale iseloomulikud tunnused peavad maksimaalselt säilima, sh hoonestus, (elu)hoonete arv, krundi- ja hoonestusstruktuur, haljastuse osakaal jne;

3.1.35 ühtse tervikvisiooni ala on ala, mille täpne hoonestuskontseptsioon ei ole käesolevas teemaplaneeringus määratud. Need alad on hoonestamata, ei ole terviklikult säilinud või välja kujunenud. Selliste alade linnaehituslik areng tuleb detailplaneeringute koostamise käigus kontaktvööndi analüüsiga terviklikult lahendada;

3.1.36 rekonstrueerimine ehk ümberehitamine on ehitamine, mis seisneb ehitise piirde-, kande- või jäigastavate konstruktsioonide muutmises või asendamises nii, et hoone kubatuur oluliselt ei muutu, kuid muutub hoone välisilme ja/või sisene ruumide jaotus. Ümberehitamise käigus võib teha seintesse avausi või seintes olevaid avausi ümber või kinni ehitada; vahelagesid või kandvaid vaheseinu lammutada või ehitada; asendada ehitise kapitaalosade materjale teise materjaliga; muuta treppide ja trepikodade, ahjude, kollete, korstnate jms asukohta. Hoone täielik või ulatuslik lammutamine ning sama projekti järgi või (osaliselt) samadest materjalidest uuesti püstitamine ei ole ümberehitamine.

4.      ÜLDISED KAITSE- JA KASUTAMISTINGIMUSED

4.1 Miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise üldpõhimõtted

4.1.1 Väga vääruslikud, väärtuslikud ja miljööväärtuslikud hooned miljööväärtuslikul hoonestusalal kuuluvad säilitamisele ja restaureerimisele või remontimisele.

4.1.2 Võtmestruktuuride ja piiranguvööndite puhul säilitada ajalooliselt väljakujunenud hoonestusstruktuur ja linnaruumi elemendid (tänavaruum, väljakud, siseõued, piirded, läbikäigud, pargid, ajaloolised valgustuspostid jms).

4.1.3 Ehitiste püstitamisel ning ehitiste laiendamisel juurde-, peale-, ümber- või allaehitamise teel tuleb järgida ajalooliselt väljakujunenud linnaehituslikku struktuuri, tänavatevõrku, stiililist ja ajastulist mitmekesisust, hoonestuse üldist mastaapi, perspektiivvaateid, siluetti, katusemaastikku ja muud paigale iseloomulikku.

4.1.4 Järgida ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsioone (kinnistustruktuur ja selle hoonestustavad, ehitusmaterjalid, katusekatted, fassaadide viimistlus, arhitektuursed detailid ja elemendid, tänavasillutised jms) ehitiste hooldamisel, restaureerimisel, remontimisel ja uusehituste püstitamisel.

4.1.5 Maksimaalselt säilitada ajaloolises asumis elamisfunktsioon.

4.1.6 Võimalusel säilitada ja eksponeerida arhitektuurselt väärtuslikud interjöörid, detailid, elemendid ja ajaloolised ehituskonstruktsioonid.

4.1.7 Säilitada väärtuslikud maastikulised elemendid, loodusobjektid, kõrghaljastus ja haljasalad.

4.1.8 Taastada hävinud hoonestus kvartalisse sobivas mahus. Seejuures võib hoonestustihedus ületada ehituspiirkonnas määratud maksimaalset lubatud hoonestustihedust, kui taastatava hoonestusega kinnistu eluruumide brutopind on eelnevalt olnud suurem.

4.1.9 Võimalusel lammutada miljööväärtuslikku keskkonda mittesobivad rajatised või esteetiliselt risustavad hooned.

4.2 Tänavad

4.2.1 Teede katetena krundil soovitavalt kasutada looduslikke materjale: munakivisillutist, paeplaate, graniitsõelmeid, kruusa jne.

4.2.2 Tänavatel tuleb võimalusel kasutada erinevaid liikluse rahustamise meetmeid.

4.2.3 Liikluskorralduses tuleb rakendada liikluse rahustamise võtteid sh laiendades kõnniteid koos jalgrattaradadega.

4.2.4 Tänavate remontimisel on keelatud kõnni- ja sõidutee pinna tõstmine. Ehitiste tehnilise seisukorra parandamiseks on soovitatav taastada endised välisuste, lävepakkudega või välistreppidega määratud kõnniteede kõrgused.

4.2.5 Reklaamid ei tohi varjata liikluskorraldusvahendeid ega nähtavust ristmikul.

4.3 Parkimiskorralduse lahendus

4.3.1 Parkimiskorralduse lahendamisel lähtuda “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014” normidest (Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsus nr 329)

4.3.2 Põhjendatud juhtudel võib pöörduda Tallinna Transpordiameti poole arengukavas tooduga võrreldes väiksema parkimiskohtade arvu taotlemiseks hoonestataval krundil.

4.3.3 Täiendava parkimisvajaduse kompenseerimiseks tuleb rajada parkimismaju asumite äärealadele. Täpne parkimismajade vajadus ja asukoht lahendatakse teemaplaneeringu “Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed” ning miljööväärtuslikel hoonestusaladel koostatavate detailplaneeringute raames.

4.3.4 Uute ehitiste puhul on garaažide ehitamine keldri- või soklikorrusele lubatud, kuid need ei tohi olla hoonel tänava poole avatud ning samuti ei tohi domineerida tänavafassaadis garaaži sissesõit. Eelistatud on autoliftid.

4.4 Haljastus

Teemaplaneeringu ühe eesmärgina miljööväärtuslikele hoonestusaladele iseloomuliku haljastuse väärtustamine ja säilitamine täidab Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005 määrusega nr 17 kinnitatud “Tallinna haljastuse arengukava” eesmärke, mis on haljastuse olukorda ja seisundit analüüsiv ning pikemaajalisi tegevusi ja arengusuundi sisaldav dokument.

Ehitusprojektide ja detailplaneeringute koostamisel esitada olemasoleva haljastuse hinnang eesmärgiga säilitada väärtuslik haljastus ja selle kasvutingimused ning asendada väheväärtuslik haljastus uue väärtusliku haljastusega.

4.4.1 Miljööväärtusliku hoonestusala haljastatud osa % krundi suurusest on alade lõikes järgmine:

4.4.1.1 Tallinn-Väike: 30%, sh kõrghaljastus 20% krundi pinnast;

4.4.1.2 Raua: 10-20%, sh kõrghaljastust 10% krundi pinnast;

4.4.1.3 Torupilli: 30%, sh kõrghaljastus 20% krundi pinnast;

4.4.1.4 Uus Maailm: 30%, sh kõrghaljastus 20% krundi pinnast;

4.4.1.5 Kassisaba: 30%, sh kõrghaljastus 20% krundi pinnast;

4.4.1.6 Kadriorg: 30%, sh kõrghaljastus 20% krundi pinnast;

4.4.1.7 Veerenni: 30%, sh kõrghaljastus 20% krundi pinnast;

4.4.1.8 Süda-Tatari: 30%, sh kõrghaljastus 20% krundi pinnast.

Kõrghaljastust arvestatakse järgmiselt: kõrghaljastatud osa krundist on hoonestamata (sh ka maa-aluse ehitiseta) ala, kuhu on võimalik istutada puid.

Kui krundile taotletakse väiksemat haljastusprotsenti, siis tuleb planeeritava ala hulka haarata terviklik kvartaliosa, kus on võimalik näidata haljastuse ümberjaotamine nii, et mõnel krundil jääb see väiksemaks ja teisel suureneb. See eeldab mitme krundiomaniku koostööd ühes suunas.

Maa-aluse ehitise kohale kavandatud haljastust võib erandkorras lugeda kõrghaljastuse osaks, kui planeeringu koosseisus esitatakse pädeva spetsialisti koostatud tehniline lahendus kõrghaljastuse rajamiseks ja hooldamiseks ehitise kohal.

4.4.2 Miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb maksimaalselt säilitada kruntidel ja puiesteedel väärtuslik, piirkonnale iseloomulik haljastus.

4.4.3 Miljööväärtuslike hoonestusalade maastikuline olemus põhineb olemasoleval õuehaljastusel ning täiendavate ehitusmahtude määramisel tuleb lähtuda õuehaljastuse maksimaalse säilitamise ning krundi haljastuse osakaalu tagamise nõudest.

4.4.4 Õuede haljastamisel istutada alale sobivaid traditsioonilisi põõsa- ja puuliike (sirelid, jasmiin, viljapuud jne).

4.4.5 Väärtusliku haljastusena hinnatud aladele (pargid, avalikud haljasalad, krundisisene haljastus jne) ei ole lubatud rajada hoonestust. Krundisisene väärtuslik haljastus on kaartidel tingliku ulatusega, mille täpne sidumine, sh hoonestusala määramine toimub detailplaneeringu koostamisel.

4.5 Soojavarustuse lahendamine

Soojusvarustuse lahendamisel lähtuda linnavolikogu määrusega kehtestatud kaugkütte piirkondadest.

4.6 Heakorraküsimused

4.6.1 Prügikonteinerid paigaldada soovitavalt väravate lähedusse vastavale kõvakattega alusele (kujunduslikult sobivalt ja varjatult).

4.6.2 Jäätmekäitluse korraldamisel juhinduda Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Üle viie korteriga elamumaa kinnistule paigutada kõvakattega platsile taaskasutatavate jäätmete liikide kaupa kogumise konteinerid, soovitatavalt aedikusse või katusealusesse.

4.7 Hoonestuse planeerimine

4.7.1 Hoonestustingimused määratakse ehituspiirkondade kaupa, iseloomulikeks näitajateks on maksimaalne hoonestatuse protsent, hoonestustihedus, maksimaalne lubatud hoonete arv kinnistul ning maksimaalne lubatud hoone korruselisus ning kõrgus. Piirkonna hoonestustiheduse määramisel arvestatakse, et kvartali (piirkonna) tihedus tervikuna seda ei ületaks. Kui krundi hoonestustihedus ei ületa piirkonnale määratud tihedust, siis on võimalik detailplaneeringu koostamine ka ühe krundi kaupa. Kui aga taotletakse krundile suuremat hoonestustihedust, siis tuleb planeeritava ala hulka haarata terviklik kvartaliosa, kus on võimalik näidata hoonestustiheduse ümberjaotamine nii, et mõnel krundil jääb see väiksemaks. See eeldab mitme krundiomaniku koostööd ühes suunas. Hoonete arvu kinnistul arvestatakse enne uue planeeringuga muudetud krundi jaotust, juhul kui planeeringut koostatakse mitmele krundile ning nähakse ette nende liitmine.

4.7.2 Kultuurimälestise kaitsetsoonis määratakse hoonestustingimused muinsuskaitseliste eritingimustega ja need võivad erineda teemaplaneeringus toodutest.

4.7.3 Kui krundil on olnud hoonestust, mis on mingil põhjusel hävinud, siis samale asukohale hoonete rajamise korral võib ehituspiirkonna üldisi näitajaid ületada, nii krundil olevate hoonete arvu, hoonestatuse protsendi ja hoonestustiheduse osas ning samas võib jääda haljastusprotsendi nõue madalamaks.

4.7.4 Hooneregistris registreeritud hoonealune pind, korruselisus ja brutopind ei kuulu vähendamisele ka kruntidele koostatava uue detailplaneeringu korral.

4.7.5 Maksimaalse lubatud hoonestatuse protsendi osas jätab linnaplaneerimise amet endale kaalumisõiguse, et korruselisuse vähendamise arvel on võimalik erandjuhtudel suurendada maksimaalselt lubatud hoonestatuse protsenti.

4.7.6 Olemasolevate hoonete väikesemahulisel laiendamisel, mille käigus ei muudeta oluliselt hoone arhitektuurset lahendust, võib põhjendatud vajaduse korral kõrvale kalduda teemaplaneeringus toodud arvulistest näitajatest tingimusel, et kavandatav lahendus on kooskõlas teemaplaneeringus toodud linnaehituslike ja arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel arvestamisele kuuluvate põhimõtete ja tingimustega.

4.7.7 Kui teemaplaneeringus ei ole määratud uut ehitusjoont, siis tuleb ajalooliselt välja kujunenud tänavaäärse hoonestuse ehitusjoon säilitada. Samuti tuleb säilitada tänavaäärsete hoonete kõrgus koos tüüpilise hoonestusviisiga.

4.7.8 Lahtise hoonestamisviisi alla kuuluval maa-alal ei lubata ehitada kinnise hoonestamisviisi järgi, kuid lubatakse ehitada paarikaupa plokistatud elamuid (krundi tänavapoolsel piiril asuvad kaks hoonet on krundi piiril tulemüüriga kokku ehitatud).

4.7.9 Säilitada ajaloolistele asumitele iseloomulikud abihooned. Uued abihooned krundile projekteerida traditsiooniliselt paari kaupa plokistatud naaberkruntide abihoonetega või naaberkrundi piirile. Abihoonet ei ole lubatud ehitada kõrgemaks kui 3,0 m.

4.8 Fassaadid ja välisviimistlus

4.8.1 Põhihoone välisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja plastist välisvoodrit, plastaknaid, metalluksi, kiviimitatsiooniga ja profileeritud katuseplekki, rullkatet (välja arvatud lamekatuse korral), kärjekujulist ruberoidkatet jne.

4.8.2 Kasutada miljöö ja hoone arhitektuuriga sobivaid väikevorme: sepiskonsoolidega varikatuseid, lipuvardahoidjaid, rippsilte, numbri- ja tänavavalgusteid. Keelatud on neoonreklaamid ja -valgustid.

4.8.3 Reklaamsildid, nimelauad, pealkirjad ja valgustusreklaam ei tohi oma kuju, värvi ja asetusega rikkuda tänava, avaliku platsi või hoone ilmet, ennekõike ei tohi nad katta või lõigata hoone arhitektuurilisi osi. Reklaamikandjad peavad olema kooskõlastatud Tallinna Linnavalitsuses.

4.8.4 Kasutada traditsioonilisi värve (linaõli- jne) ja värvitoone puithoonete värvimiseks.

4.8.5 Fassaadide remont, seinte välisviimistlusviisi ja -materjali muutmine, sh puitmajade laudvoodri vahetus, akende ja välisuste vahetus, ei ole lubatud ilma välisviimistluspassita.

4.8.6 Puithoonete väljast soojustamisel peab säilima sokli, tulemüüride, kivitrepikoja, räästakarniisi ja teiste arhitektuursete detailide iseloomulik eenduvus. Puithoonete aknad tuleb tõsta fassaadipinnaga tasa.

4.8.7 Enne 1940. aastat ehitatud hoonete, sh miljööväärtuslike kõrvalhoonete katusekattematerjalina on soovitatav ja lubatud valtsplekk, erandjuhul (juhul, kui seda konkreetse ehitise või hoonestuspiirkonna puhul tingib ajalooline traditsioon) ka keraamilised katusekivid, sindel-või laastukatus, lamekatuste puhul rullmaterjal. Keelatud on aga profiilplekk. Tänavajoonest eemal paiknevate kõrvalhoonete katusekattematerjalina on juhtudel, kus see pole vastuolus tuletõrjenõuetega, lubatud kasutada rullmaterjale (tõrvapapp) ja laudkatust.

4.8.8 Enne 1940. aastat ehitatud hoonetel on keelatud kasutada plastaknaid. Pärast 1940. aastat ehitatud väga väärtuslikel, väärtuslikel ja miljööväärtuslikel hoonetel on plastaknad mittesoovitatavad.

4.8.9 Kütteseadmete põlemisjääkide atmosfääri suunamine turbotorudega ei ole lubatud.

4.9 Hoonete kaitse- ja kasutamistingimused

4.9.1 Kultuurimälestised kuuluvad säilitamisele ja restaureerimisele vastavalt muinsuskaitseseadusele.

4.9.2 Väga väärtuslikud, väärtuslikud, miljööväärtuslikud hooned kuuluvad säilitamisele ja restaureerimisele või remontimisele.

4.9.3 Väga väärtuslike, väärtuslike ja miljööväärtuslike hoonete fassaadidel tuleb säilitada fassaadi voodrilaud, kõik fassaadi dekoratiivsed detailid, tahveluksed, varikatused, sepiskonsoolid, akende profileeritud piirlauad jms detailid. Uuendamise vajaduse korral tuleb vastavad detailid teha samast materjalist ja samade profiilidega. Lisaks tuleb säilitada ajaloolised korstnad ja ventilatsiooniavad. Vajadusel tuleb uued laduda ajalooliste eeskujul. Väga väärtuslike, väärtuslike ja miljööväärtuslike hoonete projektide koosseisus tuleb esitada muinsuskaitse tegevusloaga ettevõtja poolt koostatud väärtuslike ja säilitatavate detailide loend.

4.9.4 Väga väärtuslikel, väärtuslikel ja miljööväärtuslikel hoonetel säilitada hoone mahud, fassaadijaotus ja räästajoon. Katusekorruse (pööningu) võib välja ehitada olemasolevas mahus. Erandkorras on lubatud katuseharja tõstmine, mille võimalikkuse ja ulatuse üle otsustatakse olemasolevast katusekaldest ja kõrvalseisvatest hoonetest lähtuvalt. Väga väärtuslikel hoonetel ei ole katuseharja tõstmine lubatud. Katuseakende või -uukide väljaehitamine lahendatakse igal konkreetsel juhul projekteerimistingimustega ja/või projektiga, kusjuures uukide lisamine on üldjuhul lubatav hoovi poole. Hoone täpsed ümberehitamise, laiendamise või asendamise tingimused otsustatakse igal üksikjuhul eskiisprojekti alusel, arvestades ümbruskonnas väljakujunenud ehitusliku olukorraga.

4.9.5 Vähemvääruslikud või tehniliselt halvas seisukorras hooned võib asendada uue miljöösse sobivas mahus hoonega. Hoone tehnilise seisukorra hindamiseks tuleb koostada ekspertiis. Linnaplaneerimise ametil on õigus tellida vajadusel täiendav tehniline ekspertiis. Väga väärtuslikud hooned, mida teemaplaneering võimaldab linnaehituslikel põhjustel asendada, tuleb säilitada ning leida võimalus nende demonteerimiseks ja paigutamiseks uude asukohta.

4.9.6 Enne II maailmasõda ehitatud hoone lammutusprojekt (ekspertiisi alusel lammutatava) tuleb kooskõlastada Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga (edaspidi kultuuriväärtuste amet). Linnaplaneerimise ametil on õigus tellida vajadusel täiendav tehniline ekspertiis.

4.9.7 Lammutusprojektile eelnevalt tuleb lammutatava hoone kohta koostada ja kultuuriväärtuste ametile arhiveerimiseks üle anda ajalooline õiend ja ettepanekud materjali taaskasutamisse suunamiseks. Ajalooline õiend peab sisaldama tekstilist osa hoone(te) kujunemis- ja ehitusloost, fotofikseeringuid, väljavõtteid arhiivijoonistest ja inventariseerimisjoonistest, väärtuslike detailide mõõdistusi ning vajadusel ka ülesmõõtmisjooniseid. Ajaloolise ülevaate koostamine on vajalik selleks, et hoonete lammutamise järel jääks sellest ning nende hetkeseisukorrast dokumenteeritud märge. Ehitusmaterjali ja detailide taaskasutamise nõue tuleneb säästva arengu põhimõttest, et kõiki materjale, mida on võimalik taaskasutada, tuleb uuesti kasutamisele võtta, kuna loodusressursid on piiratud. Lisaks on vanadel ehitusmaterjalidel ja detailidel kultuuri- ja arhitektuuriajalooline väärtus. Vanu materjale ja detaile (koos lengidega aknaid, välisuksi, siseuksi, ehituspuitu, voodrilaudu, põrandalaudu, vanu treppe, elektrilülititeid jne) kasutatakse teiste ajalooliste hoonete restaureerimisel.

4.9.8 Käesolev teemaplaneering ei reguleeri väärtushinnanguta hoonete ja rajatiste ning uusehitisteks hinnatud hoonete ehitustingimusi. Nende hoonete remontimise ja ümberehitamise tingimused antakse projekteerimistingimustega või projektiga. Ümbritsevast hoonestusest mastaabilt suurema hoonestuse kõrgemaks ehitamine pole lubatud.

4.9.9 Ehitades, restaureerides ja remontides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka miljööväärtusliku hoonestusala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust. Uushoonestus peab arvestama ja väärtustama nii oma mahult kui ka arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat, väljakujunenud keskkonda. Säilitada tuleb ajalooline kinnistustruktuur, arvestada samas tänavaseinas või vastasküljel olevat hoonestuslaadi, st hoonete ehitusjoont, mahtu, ehitusalust pinda, rütmi, katusekuju, sokli, räästa ja harja kõrgust.

4.9.10 Tuleb leida miljöösse sobivaid ehitusmahtusid ja tasakaalustavaid üleminekuid erineva mastaabiga hoonestuse vahel. Vältida hoonete suuri mahulisi erinevusi, st leida tasakaalustavaid üleminekuid erineva mastaabiga hoonestuse vahel.

4.10 Piirded

4.10.1 Taastada tänavapoolsed ja avalike platside äärde jääval krundipiiril iseloomulikud piirdeaiad, mis moodustavad naaberkruntide piiretega või hoonetega katkematu joone. Kahe naabermaja vaheline tänavaäärne piirdetüüp on antud igale miljööväärtuslikule hoonestusalale eraldi.

4.10.2 Sama kruntide piiramise põhimõtet kasutada ka uusehituste kruntide puhul.

4.10.3 Kahe naaberkrundi vaheliste piirete kõrgus oleneb naabrite vastastikusest kokkuleppest.

4.10.4 Kõik tänava- või avaliku platsi äärsete piirete ehitamise või uuendamise projektid kuuluvad ehitise eelprojekti koosseisu või tuleb eraldi projektina kooskõlastada kultuuriväärtuste ametiga.

 

4.11  

4.12 Kadriorg

4.12.1 Miljööväärtusega hoonestusala üldiseloomustus ja erisused

Kadriorgu iseloomustab miljööline mitmekesisus, kus erinevad ajaloolised etapid on selgelt eristatud. Vanim on slobodaa ala, mis rajati lossiteenijatele. Sellest perioodist on J. Poska tänava ääres säilinud pikad, kitsad krundid, hoonestusest vana slobodaa piirkonnas hilisbaroksed või klassitsistlikud 18.-19. saj pärinevad arhailist tüüpi või 1-korruselised väikeelamud (nt Poska tn 19, 33, 35). 19. sajandi esimesel poolel kujunes Kadriorg kuurordipiirkonnaks, supelsalongide ajastu teenindushoonetest on säilinud Narva mnt 80. Küll aga on säilinud suvitusvillasid (Koidula tn 4, 6, 8, J. Poska tn 36a, 51, 53, Narva mnt 92, 160 jne). 20. saj alguses ehitati Kadriorgu üürimajade kvartal (J. Köleri, Vesivärava ja F. R. Faehlmanni tänava vaheline ala), mis paistab silma ennekõike oma ansamblilisuse poolest. Omaette hinnatud kihistuse moodustavad Eesti Vabariigi algusaegsed regulaarsed kvartalid, nagu A. Soansi 1926. aasta planeeringu järgi rajatud kvartal (Lahe, A. Alle, Tormi) ja J. Köleri tänava pargipoolne osa. Üksikuid, mastaapi ja konteksti eiravaid ehitisi on ehitatud nõukogude ajal ja ka viimasel kümnendil.

4.12.2  Ehituspiirkondade kaitse- ja kasutamistingimused

Ehituspiirkond

Suurim lubatud hoonestustihedus

Maksimaalne lubatud korruselisus (maapealsed korrused)

Maksimaalne hoonestatuse %

Maksimaalne hoonete arv krundil (v.a abihooned)

(Võtmestruktuurides säilib olemasolev arv)

Märkused

1

1,0

Olemasolev

40

1

 

2

1,0

Olemasolev

30

1

V.a Narva mnt 80 - lahendatakse detailplaneeringuga

3

1,0

Olemasolev

30

1

 

4

1,0

2-3

30

1-2

V.a A. Weizenbergi 27, 29 - 4 k

5

1,0

2-3

40

2

V.a Narva mnt 90 - 4 k

6

1,6

Olemasolev

40

1

 

7

1,5

2-3

50

2

V.a J. Poska 45 // L. Koidula 17; L. Koidula 3, 13B, 13, 13A - 4 k

8

1,0

2-3

40

1

V.a L. Koidula 2A - (K) ≤ 1,8

9

1,3

3-4

40

1-2

V.a J. Köleri 13 // F. R. Faehlmanni 52 - 5 k

10

1,0

2-3

40

1-2

V.a Poska 28 - 4k, Poska 21-39 - 50%, max 3 hoonet kinnistul

11

0,7

2-3

30

2

V.a (K) ≤ 1,0 (Roheline aas 3) ja (K) ≤ 1,1 (L. Koidula 34A) - 40%

12

1,0

2-3

50

1

V.a (K) ≤ 1,8, 4 k (J. Köleri 6 // Vesivärava 5), (K) ≤ 1,8 (J. Köleri 4) - 60%; (K) ≤ 2,0, 4 k (Köleri 2) - 60%

13

1,0

2-3

40

2

V.a F. J. Wiedemanni 9 - 4 k

14

1,0

2-3

30

1-2

V.a (K) ≤ 1,4, 40% (F. J. Wiedemanni 2A, 8, 10; J. Poska 17); F. J. Wiedemanni 4 // Vesivärava 19 - 4 k

15

1,0

2-3

40

2

V.a (K) ≤ 1,5, 50% (J. Poska 10) ja (K) ≤ 1,1 (Roheline aas 22)

16

1,6

2-3

40

1-2

V.a J. Vilmsi 5 - 6 k, F. R. Faehlmanni 37 - 4 k

17

1,2

2-3

40

1-2

V.a (K) ≤ 2,0, 4 k, 50% (J. Vilmsi 23, 35, 37 ja J. Poska 7); (K) ≤ 1,6, 4 k (J. Vilmsi 31 ja 33); (K) ≤ 1,4, 50% (Vesivärava 20, F. R. Faehlmanni 48); (K) ≤ 1,3, 50% (Vesivärava 28a),; (K) = 1,4, 4 k (Poska 11); 4 k (Poska 13)

18

1,4

2-3

40

2

V.a (K) ≤ 2,0, 4 k, 50% (J. Vilmsi 39), 50% (Poska 6, Vesivärava 42, 44, 44a), 4 k (Vesivärava 46, 48)

19

1,0

2-3

40

1

V.a Nafta 16 - 4k

20

0,7

3-4

20

1

V.a (K) ≤ 1,0 (Narva mnt 116 ja Oru 2), Narva mnt 108 kinnistul max 3 hoonet.

21

0,7

3

20

1-2

V.a Kadri tee 3,5 - (K) = 0,8; 30%

22

0,6

2

20

1

 

23

0,6

2

20

1

V.a Joa 4, 6 ja Kuristiku 4 - 3 k, Oru 13 - 27%

24

1,0

2-3

30

1

V.a (K) ≤ 0,8 (Kuristiku 7), Narva mnt 122, 124 - 40%, Narva mnt 124 (max 1-2 hoonet), Narva mnt 122 - 4 k

25

1,3

4-5

40

1

 

26

0,9

2-3

20

1

V.a (K) ≤ 1,1 (Mäekalda 23 ja 27) ning Mäekalda 5, A. Weizenbergi 34, Valge 1 osas vt ehitusprojekti; Mäekalda 23 ja 27 - 40%; Mäekalda 9, 11 - 2 k, Mäekalda 5, A. Weizenbergi 34, Valge 1 - 6 k; (K) ≤ 0,4 (Valge 3)

27

0,8

1-2

30

1

V.a (K) ≤ 0,3 (L. Koidula 21A ja 23); Mäekalda 10b, Mäekalda 10a, L. Koidula 25 - 3 k

28

0,1

 

 

 

 

4.12.3 Alale jääb lauluväljaku ülemise värava juurest kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule suunatud vaatesektor.

4.12.4 Piiretena on eelistatud 1,5-1,8 m kõrgused plankpiirded (19.-20. saj alguse puithoonestus, kus sellised piirded olid ka algupäraselt) või madalad, maksimaalselt 1 m kõrgused piirded.

4.13 Kassisaba

4.13.1 Miljööväärtusega hoonestusala üldiseloomustus ja erisused

Kassisaba eeslinna hoonestus hakkas kujunema 19. saj keskpaigas. Varaseim hoonestus koondus Paldiski maantee äärde ning Wismari, Adamsoni ning Koidu tänava piirkonda. 19. saj II poolel kujunes välja kogu siinne tänavate võrk ning kinnistute struktuur. Algupärane kruntide süsteem on väikelinlikku mastaapi loova ajaloolise hoonestuse kõrval Kassisaba hinnatavamaid väärtusi. Väärtuslikumad linnaruumilised üksused siin piirkonnas on Luise, Adamsoni, Villardi, Tehnika, Wismari, Loode ja 1930. aastatest pärinevad Kapi ja Ao tänava terviklikud tänavaruumid. Siin leidub 19. saj järelklassitsistlikke puitelamuid (nt Wismari tn 20, 22, 30; Loode tn 12; Adamsoni tn 20; Luise tn 16), nn Lenderi maja hoonetüübi esindajaid (nt Adamsoni tn 28), historitsistlikke või juugendlikke suuremate korteritega puitelamud (nt Luise tn 14, 15, 34; Paldiski mnt 21; Wismari tn 10,12), nn Tallinna maja tüüpi kivitrepikojaga puitelamud (nt Adamsoni tn 24; Ao 8, 10; Kapi tn 6, 8 jne), samuti stalinistliku klassitsismi elamuansambel Koidu tänaval.

Paldiski mnt ja Toompuiestee äärde jäävad 4-5-korruselised esinduslikud äriruumidega kivielamud (nt Toompuiestee tn 7, 9, 11, 17a; Paldiski mnt 22, 24).

4.13.2 Ehituspiirkondade kaitse- ja kasutamistingimused

Ehituspiirkond

Suurim lubatud hoonestustihedus

Maksimaalne lubatud korruselisus (maapealsed korrused)

Maksimaalne hoonestatuse %

Maksimaalne hoonete arv krundil (v.a abihooned)

(Võtmestruktuurides säilib olemasolev arv)

Märkused

1

1,3

3-4

40

2

Arenguala

2

0,8

2+1

30

2

Piiranguvöönd. Loode tn-tänaval võtmestruktuur, v.a (K) = 1,0 (A. Adamsoni tn 30a)

3

1,0

3-4

40

1-2

Piiranguvöönd. Ao tänaval võtmestruktuur. A. Adamsoni tn 10 väga väärtuslikuks hinnatud hoone võib lammutada (demonteerida) vaid juhul, kui tekib vajadus Westholmi Gümnaasiumi laiendamiseks

4

0,8

Olemasolev (2+1)

30

1-2

Kevade tn võtmestruktuur

5

2,0

4-5

50

2

Piiranguvöönd

6

1,3

Olemasolev (2-3)

40

1-2

Võtmestruktuur

7

0,8

2+1

30

1-2

Piiranguvöönd. Wismari - A. Adamsoni tänavate vaheline võtmestruktuur. Kvartalite sees väärtuslik haljastus

8

1,0

2+1

40

2

Piiranguvöönd. A. Kapi tänaval võtmestruktuur

9

1,0

4

40

1

Arenguala

10

0,8

Olemasolev (2+1)

30

2

Võtmestruktuur. Kvartali sees väärtuslik haljastus

11/ 11A

1,0

2-3

40

2

Piiranguvöönd

12

1,5

3-4

40

2

Arenguala

12A

1,3

3-4

40

2

Arenguala

13

1,3

3-4

40

2

Piiranguvöönd, arenguala,  v.a Luise tn 13 - 1,8

13A

2,0

4-5

40

2

Arenguala. Luise tn 14-20 kinnistutel lähtub uute hoonete maksimaalne korruselisus Luise tn 22 kõrgusest, st tänava pool mitte kõrgem kui Luise tn 22 räästakõrgus ja hoovi pool mitte kõrgem kui Luise tn 22 harjakõrgus (kuni 6 k)

14

2,0

4-5

65

2

Arenguala

4.13.3 Alale jääb vaatesektor vaateplatvormilt Nõmmel Ehitajate tee ja suusasilla ristumisest lõunas kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi edelanõlvale, sektor Kopli lahe lääneranniku sopist Rocca al Mare juurest kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale, sektor vaateplatoolt Tiskre klindil kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale.

4.13.4 Piiretena on eelistatud plankpiirded kõrgusega 1,5 - 1,8m (19.-20. saj alguse puithoonestus, kus sellised piirded olid ka algupäraselt) või madalad, kivipostidega piirded kõrgusega maksimaalselt 1 m.

4.13.5 Säilitatavad miljööväärtuslikud väikeelemendid piirkonnas:

§  Loite tn 4, 6, 8 hoonete ees säilinud paekiviplaatidest kõnnitee.

§  Villardi tn 14 hoonel säilinud üliharuldane ehitusaegne hoovivärav koos kõikide sepisdetailidega.

4.14 Kitseküla (Tallinn-Väike)

4.14.1 Miljööväärtusega hoonestusala üldiseloomustus ja erisused

Ajalooline Kitseküla asum, kus hoonestus pärineb aastatest 1897-1939, valdav osa aastatest 1900-1913 ja 1928-1939. Piirkonna muudab tähelepanuväärseks küllalt väiksel territooriumil valitsev elamuarhitektuuri mitmekesisus. Hagudi tn 12 on tsaariaegse väikese ühekorruselise agulimaja huvitav ja hästisäilinud näide, säilinud on nn Lenderi maju (Rapla tn 5, Paide tn 14, Kauba tn 24 jne) ja nn Tallinna maja tüüpi kivitrepikojaga puitelamuid (Kauba tn 30a, 32; Juurdeveo tn 17). Asula tänav on üks väljapaistvamaid stalinistliku klassitsismi ansambleid Tallinnas, märkimisväärsed on ka nende juurde rajatud lasteaiad Magdaleena tn 6 ja 11 koos originaalhaljastusega.

4.14.2 Ehituspiirkondade kaitse- ja kasutamistingimused

Ehituspiirkond

Suurim lubatud hoonestustihedus

Maksimaalne lubatud korruselisus (maapealsed korrused)

Maksimaalne hoonestatuse %

Maksimaalne hoonete arv krundil (v.a abihooned)

(Võtmestruktuurides säilib olemasolev arv)

Märkused

1

0,5

Olemasolev (2+1)

30

1

Stalinistliku klassitsismi ansambel, piiranguvöönd

2

0,6

3-4

15

1

Soovituslik uus ehitusjoon, lasteaedade ümber rajatud haljasvöönd säilitada ja uusehitused sinna lubatud pole

3

1,0

2-3

40

1

Arenguala

4

0,8

Olemasolev

30

2

Võtmestruktuur ja piiranguvöönd

5

1,5

3-4

40

2

Piiranguvöönd

6

1,0

Olemasolev (2+1)

30

1

Võtmestruktuur ja piiranguvöönd, v.a Juurdeveo 17, Keava  6 - 4 k

7

0,8

2+1

30

2

Võtmestruktuur ja piiranguvöönd/ v.a Paide tn 7 - 3+1 k)

8

1,0

Olemasolev (2+1)

40

1

Võtmestruktuur, v.a Juurdeveo tn 25 kinnistule planeeritav uus jaamahoone - 4 k, 56%, hoonete arv 2

4.14.3 Alale vaatesektoreid/-koridore ei jää.

4.14.4 Piiretena on eelistatud 1,5-1,8 m kõrgused plankpiirded (19.-20. saj alguse puithoonestus, kus sellised piirded olid ka algupäraselt), v.a kvartalites 1, 2 ja 4, kus eelistada madalaid piirdeid kõrgusega maksimaalselt 1m.

4.14.5 Säilitatavad miljööväärtuslikud väikeelemendid piirkonnas:

§  Tondi tn 16 hoone juures säilinud Franz Krulli tehases enne 1940. aastat valmistatud laternapost.

4.15 Raua

4.15.1 Miljööväärtusega hoonestusala üldiseloomustus ja erisused

Vanima kihistuse moodustab uue slobodaa ala (F. R. Faehlmanni, Hõbeda ja R. Tobiase) ja J. Vilmsi tänava puithoonestus. Asumi visuaalses pildis domineerivad kiviehitised. Märkimisväärse hulga kujundavad Eesti arhitektuuri tippu kuuluvate arhitektide hooned (E. Habermann, E. Sacharias, E. Kuusik, H. Johanson, A. Perna ja K. Burman jne.). Omaette väärtus on stalinistliku klassitsismi hoonegrupil Vase tänavas ja vastas asuval hruštšovkade ansamblil, keldriosas asuvate garaažide ja originaalhaljastusega. Tähelepanu väärivad mitmed nõukogude ajal eriprojekti järgi ehitatud üksikehitised (Vase 10, Raua 55, Narva mnt 38).

4.15.2 Ehituspiirkondade kaitse- ja kasutamistingimused

Ehituspiirkond

Suurim lubatud hoonestustihedus

Maksimaalne lubatud korruselisus (maapealsed korrused)

Maksimaalne hoonestatuse %

Maks. hoonete arv krundil (va abihooned)

(Võtmestruktuurides säilib olemasolev arv)

Märkused

1

2,0

Olemasolev (4-5)

40-50

1

Võtmestruktuur

2

0,4

Olemasolev(2+1)

10-20

1

Võtmestruktuur, v.a F. R. Kreutzwaldi 3 uus hoone - (K) = 3.8, 42%, 7 k)

3

1,3

2-3

60

1

Võtmestruktuur

4

1,0

Olemasolev (1-3)

30

1

Võtmestruktuur, v.a Narva mnt 48 - (K) = 1,2 olemasolev. Hoone juurdeehituse võimaluse otsustab  linnaplaneerimise ameti projektide komisjon

5

2,0

5-6

60

1

Uus, soovituslik ehitusjoon

6

2,0

Olemasolev (4-5)

50

1

Võtmestruktuur

7

2,0/ 3.0

5-6

70

1

Võtmestruktuur ja piiranguvöönd, maksimaalne korruselisus (tihedus) on lubatud üksnes nurgakruntidel, v.a F. R. Kreutzwaldi tn 9 // Tina tn 26 kinnistul - max 2 hoonet

8

1,3

4-5

50

1

Piiranguvöönd

9

1,3

3-4

50

2-3

Piiranguvöönd, v.a Tina 1 uushoone - (K) = 2,0, 3-5 k)

10

2,0

4-5

60

2

Arenguala. F. R. Faehlmanni tn 13 uue mahu planeerimisel arvestada F. R. Faehlmanni tn 11 tulemüüris paiknevate akendega. F. R. Faehlmanni tn paarisnumbrilisel küljel siduda uued hooned mahuliselt olemasolevatest säilitatavatest väärtuslikest hoonetest moodustuva tänavaruumiga

4.15.3 Alale jääb lauluväljaku ülemise värava juurest kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule suunatud vaatesektor ning Majaka tänavalt vanalinnale suunatud vaatesektor.

4.15.4 Piiretena on eelistatud 1,5-1,8 m kõrgused plankpiirded (19.-20. saj alguse puithoonestus), või madalad, maksimaalselt 1 m kõrgused piirded.

4.15.5 Säilitatavad miljööväärtuslikud väikeelemendid piirkonnas:

§  Tina tn 18 ees säilinud hilisjuugendlik sepisaed;

§  Raua tn 49 ees säilinud juugendstiilis sepisaed.

4.16 Tatari

4.16.1 Miljööväärtusega hoonestusala üldiseloomustus ja erisused

Vanemad hooned pärinevad 1880. aastatest ja on fassaadi- ja plaanilahenduselt lähedased tüüpilisele selle ajastu Tallinna puitelamule, kuid siinsed korterid olid suuremad ja esinduslikumad. Suurem osa maju pärineb siiski 1910. aastate ehitusbuumi ajast ja on stiililiselt kas heimatstiilis, historitsistlikud või juugendlikud. Siinsetel majadel levis kaht tüüpi plaanilahendusi: ühel juhul oli korterisse trepikojast üks sissepääs, teisel juhul eraldi sissepääsud kööki ja eluruumidesse. Enam levis teine variant. Korterid olid 4-8-toalised, rekordiks 20-toaline luksuskorter Tatari 20 õuehoones. Enamasti oli korrusel kaks 4-toalist korterit. Leidus ka 1-korruselisi ühepereelamuid, enamasti hoovides, kuid ka tänavate ääres (Tatari 10 hoovimaja). Erandlikuna mõjub Tatari tänava hoonete keskel Karl Burmani projekteeritud 5-korrruseline kivist üürimaja Tatari 21b, mis näitab tahet ehitada välja Eliel Saarineni suurejooneliste plaanide vääriline kesklinna hoonestus.

4.16.2 Ehituspiirkondade kaitse- ja kasutamistingimused

Ehituspiirkond

Suurim lubatud hoonestustihedus

Maksimaalne lubatud korruselisus (maapealsed korrused)

Maksimaalne hoonestatuse %

Maks. hoonete arv krundil (v.a abihooned)

(Võtmestruktuurides säilib olemasolev arv)

Märkused

1

0,7

3-4

40

2

Piiranguvöönd

2

0,7

Olemasolev (2+1)

40

1-2

Võtmestruktuur

3

0,7

3-4

40

1-2

Piiranguvöönd, võtmestruktuur

4

1,0

3-4

50

1

Piiranguvöönd

5

0,7

Olemasolev (2+1)

40

1

Võtmestruktuur

4.16.3 Alale vaatesektoreid/koridore ei jää.

4.16.4 Piiretena on eelistatud 1,5-1,8 m kõrgused plankpiirded (19.-20. saj alguse puithoonestuse puhul, kus sellised piirded olid ka algupäraselt) või madalad, maksimaalselt 1 m kõrgused piirded.

4.17 Torupilli

4.17.1 Miljööväärtusega hoonestusala üldiseloomustus ja erisused

Suurem ehitustegevus algas Torupilli asumis 20. saj algul. 19. saj näiteid on üksikute hoonete ja paekivist tööstushoonete näol (endine keskmeierei ja vorstivabrik C. R. Jakobsoni ja J. Kunderi tänava nurgal). Puidust üürimajad pärinevad valdavalt aastatest 1910-1915, mil hoonestati osa J. Kunderi tänavast ja A. Kappeli, Lubja ning Laulupeo tänav. Laulupeo tänava hooned on enamikus arhitektuurimälestisena kaitse all ja kogu tänav on võtmestruktuuri tähtsusega. Sõjaeelse Eesti Vabariigi päevilt pärineb J. Kunderi tänava terviklikult esindustraditsionalismi vaimus hoonestatud tänavafront Politseiaia vastas (Kunderi tn 10, 12, 17, 19, samuti Gonsiori tn 30) ja hulgaliselt nn Tallinna tüüpi maju asumi sees (nt K. Türnpu tn 7, 9, 11), millest paljud kannavad arhitekt Karl Tarvase allkirja.

4.17.2 Ehituspiirkondade kaitse- ja kasutamistingimused

Ehituspiirkond

Suurim lubatud hoonestustihedus

Maksimaalne lubatud korruselisus (maapealsed korrused)

Maksimaalne hoonestatuse %

Maks. hoonete arv krundil (v.a abihooned)

(Võtmestruktuurides säilib olemasolev arv)

Märkused

1

2,0

Olemasolev (5-6)

40

1

Võtmestruktuur

2

2,0

4-5

40

2

Arenguala

3

1,0

Olemasolev (2-3)

40

1-2

Võtmestruktuur

4

1,5

4-5

40-50

2

Piiranguvöönd

5

1,5/2,0

4

40-60

1

Võtmestruktuur

6

0,8

2+1

40

2

Võtmestruktuur

7

1,0

3-4

40

1

Piiranguvöönd

8

1,0

3-4

40

2

Arenguala

9

1,0

2+1

40

2

Piiranguvöönd, v.a Kappeli 10 - (K) = 1,5; 4 k

4.17.3 Alale jääb Majaka tänavalt vanalinnale suunatud vaatesektor.

4.17.4 Piiretena kasutada madalaid, maksimaalselt 1 m kõrguseid piirdeid (lippaiad, kivipostidega).

4.18 Uus Maailm

4.18.1 Miljööväärtusega hoonestusala üldiseloomustus ja erisused

Praeguse Uue Maailma asumi ala oli kuni 19. saj keskpaigani heinamaa. Valdav osa puithoonestusest pärineb aastatest 1890-1939. Võtmestruktuuri moodustavad Aasa, Saturni ja osaliselt Väike-Ameerika tänav. Väike-Ameerika tänaval paikneb insener V. Lenderi allkirjastatud nn Lenderi maja tüüpi korterelamuid (Väike-Ameerika 29, 31, 35), sama tüüpi on Väike-Ameerika tn 16, 18, 20 ja Koidu tn 55, 57 hooned. Aasa tänaval art deco sugemetega tuntud eesti arhitektide loomingut (E. Habermann, K. Tarvas jt). Samuti jääb alale ansambliline grupp stalinistliku klassitsismi mitmesektsioonilisi kivielamuid Koidu, Virmalise, Luha ja Kristiina tänava vahel.

4.18.2 Ehituspiirkondade kaitse- ja kasutamistingimused

Ehituspiirkond

Suurim lubatud hoonestustihedus

Maksimaalne lubatud korruselisus (maapealsed korrused)

Maksimaalne hoonestatuse %

Maks. hoonete arv krundil (v.a abihooned)

(Võtmestruktuurides säilib olemasolev arv)

Märkused

1

0,8

2+1

30

1

Piiranguvöönd

2

0,8

2+1

30

1

Piiranguvöönd, võtmestruktuur

3

0,8

Olemasolev (2+1)

30

1

Võtmestruktuur

4

1,0

3+1

40

2

Arenguala

5

0,8

Olemasolev (2+1)

30

1-2

Võtmestruktuur

6

0,8

2+1

30

1

Piiranguvöönd

7

1,0

2+1

40

1

Piiranguvöönd

8

1,0

2+1

40

1-2

Piiranguvöönd

9

1,0

3+1

40

1

Arenguala

10

2,0

4+1

50

1

Piiranguvöönd

4.18.3 Alale jääb sektor vaateplatvormilt Nõmmel Ehitajate tee ja suusasilla ristumisest lõunas kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi edelanõlvale.

4.18.4 Piiretena on eelistatud 1,5-1,8 m kõrgused plankpiirded (19.-20. saj alguse puithoonestus, kus sellised piirded olid ka algupäraselt) või 1,5 m kõrgused lippaiad.

4.18.5 Säilitatavad miljööväärtuslikud väikeelemendid piirkonnas:

§  Koidu tn 75-89 säilinud stalinistliku klassitsismi stiilis laternapostide rida.

§  Tehnika tn 103 säilinud väga väärtuslik sepispiire 20. saj algusest.

4.19 Veerenni

4.19.1 Miljööväärtusega hoonestusala üldiseloomustus ja erisused

Asumi vanimaid tänavaid on Veerenni, mis tekkis 1345. aastal rajatud Tallinna joogiveekanali äärde. Vanim, 19. saj lõpust pärinev hoonestus jääb Magasini tänava algusossa (nt järelklassitsistlikud Magasini tn 8, 9, 10). Magasini, Õilme, Veerenni ja Herne tänava vahelise ala planeerimisprojekt oli 1920. aastatel üks esimesi terviklikke planeeringuid Tallinnas (arhitekt A. Soans). Nende tänavate vaheline maa-ala on jaotatud väikesteks täisnurkseteks kvartaliteks, mille keskele jääb ristkülikukujuline üldkasutatav haljasala. Üldilme on aedlinlik, millele lisab aktsenti kvartali keskele jääv Vaikne park. Arhitektuurselt on märkimisväärsed ansamblid E. Habermanni projekteeritud Vaikse tänava umbsopp (1924-1925) ja H. Johansoni Keskhaigla töötajate elamugrupp Herne tänaval (1925).

4.19.2 Ehituspiirkondade kaitse- ja kasutamistingimused

Ehituspiirkond

Suurim lubatud hoonestustihedus

Maksimaalne lubatud korruselisus (maapealsed korrused)

Maksimaalne hoonestatuse %

Maks. hoonete arv krundil (v.a abihooned)

(Võtmestruktuurides säilib olemasolev arv)

Märkused

1

1,0

3-4

40

1

Piiranguvöönd (v.a Uus-Tatari tn 21 - 4+1 k)

2

0,8

Olemasolev (2+1)

30

2

Võtmestruktuur

3

0,4

1-2

30

1-2

Piiranguvöönd, võtmestruktuur

4

0,8

3+1

30

2

Piiranguvöönd

5

2,0

4-5

60

2

Arenguala, v.a Magasini tn 15 - 40%

6

0,8

2-3

30

1

Piiranguvöönd

7

0,8

3-4

30

2

Arenguala

8

1,0

Olemasolev (2+1)

40

1

Võtmestruktuur

9

0,6

2+1

25

1

Piiranguvöönd, võtmestruktuur, v.a Kodu tn 19 ja 21 kinnistul - max 2 hoonet

10

1,0

3-4

40

tööstusala

Arenguala

4.19.3 Alale vaatesektoreid/koridore ei jää.

4.19.4 Piiretena on eelistatud 1,5-1,8 m kõrgused plankpiirded (19.-20. saj alguse puithoonestus) või madalad, maksimaalselt 1 m kõrgused piirded.

 

 

4.20 Tingimuste täitmine

4.20.1 Käesolevas teemaplaneeringus sätestatud nõudeid ja tingimusi tuleb täita detailplaneeringute, projekteerimistingimuste ning ehitusprojektide koostamisel, ehitiste ehitamisel, restaureerimisel, remontimisel ning kasutamisel.

4.20.2 Teemaplaneering on aluseks detailplaneeringutele, mis teemaplaneeringu jõustumise hetkeks ei ole vastu võetud. Algatatud, kuid vastuvõtmata detailplaneeringu ja teemaplaneeringus sätestatud tingimuste vastuolu korral kaalub ja analüüsib linnaplaneerimise amet algatatud planeeringu sobivust keskkonda igal üksikjuhul eraldi, arvestades seejuures nii õiguskindluse põhimõtet kui ka õiguspärast ootust, samuti avalikku huvi ning esitab vastava õigusakti eelnõu linnavalitsusele ja linnavolikogule kehtestamiseks. Kehtestatud ja vastuvõetud detailplaneeringutele teemaplaneeringu tingimused ei laiene.

5.      Toetused miljööväärtuslikel hoonestusaladel

Kultuuriväärtuste amet on 2001. aastal algatanud Tallinna ajaloolisi asumeid väärtustava kampaania “Vana maja korda!”. Kampaania üldisem eesmärk on populariseerida säästvat suhtumist ehitatud keskkonda ja miljööväärtuslikus piirkonnas elamise eeliseid. Konkreetsemalt on algatuse sisu erinevad tegevused, millega kultuuriväärtuste amet toetab omanikke, elanikke ning ühistuid, kes soovivad ajaloolist elamut korrastada. Kõikide “Vana maja korda!” tegevuste ja toetuste kohta saab täpsemalt lugeda Tallinna kultuuriväärtuste ameti kodulehelt aadressil www.tallinn.ee.

Kodanikele pakutavad toetused on järgmised:

1) elamu välisviimistluspass (kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 30. oktoobri 2002 määrusega nr 116);

2) restaureerimistoetus (Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 määrus nr 65 “Restaureerimistoetuse taotlemise ja menetlemise kord”);

3) projekt “Hoovid korda” (Tallinna Linnavalitsuse 22. märtsi määrus 2006 nr 22).

6.      Lisad

6.1 Miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevate looduskaitseobjektide nimekiri

Asum

Looduskaitseobjekti ID

Objekti nimetus

Kaitsevööndi ulatus (meetrites)

Kadriorg

3

 

Kadrioru kivikülv

10

 

Kadriorg

4

 

Kadrioru staadioni kivid

10

 

Kadriorg

5

 

Noortepargi kivi

10

 

Kadriorg

6

 

Lõunakivi

10

 

Kadriorg

7

 

Oru rändrahn

10

 

Kadriorg

13

 

Hariliku pöögi kultivar

20

 

Kadriorg

14

 

Hariliku pöögi kultivar

20

 

Kadriorg

19

 

Hariliku tamme kultivar

15

 

Kadriorg

24

 

Hariliku vahtra kultivar

20

 

Kadriorg

25

 

Hariliku vahtra kultivar

20

 

Kadriorg

26

 

Hariliku vahtra kultivar

20

 

Kadriorg

28

 

Must pappel

30

 

Kadriorg

29

 

Kollane hobukastan

11

 

Kadriorg

31

 

Kanada pappel

30

 

Kadriorg

35

 

Sile hobukastan

20

 

Kadriorg

118

 

Hundikuristiku paljand ja juga

50

 

Kadriorg

124

 

Põhjakivi

10

 

Kadriorg

878

 

Kadrioru park

-

 

Kassisaba

12

 

Harilik pöök

15

 

Kassisaba

18

 

Harilik tamm

25

 

Kassisaba

21

 

Hariliku tamme vorm

15

 

Kassisaba

32

 

Must pappel

25

 

Kassisaba

34

 

Põldvahtrad

20

 

Kassisaba

82

 

Falgi park

-

 

Kitseküla
(Tallinn-Väike)

27

 

Hõbevahtrad

20

 

Raua

10

 

Harilik hobukastan

10

 

Tatari

22

 

Hariliku vahtra kultivar

15

 

Tatari

38

 

Valge pöök

10

 

Tatari

43

 

Hõlmikpuu

10

 

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees