Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Tallinna põhimäärus

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna põhimääruse muutmine
Tallinna Linnavolikogu 18.05.2000 määrus number 15
Jõustumine:19.06.2000
Redaktsiooni kehtivus:19.06.2000 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

M Ä Ä R U S

Tallinn

18. mai 2000 nr 15

Tallinna põhimääruse muutmine

 

Lähtudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusest, Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 9 ja Tallinna põhimääruse § 98,

Tallinna Linnavolikogu

m ä ä r a b:

1. Muuta Tallinna põhimäärust (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 määrusega nr 27; muudetud linnavolikogu 6. märtsi 1997 määrusega nr 6; 12. juuni 1997 määrusega nr 28; 5. veebruari 1998 määrusega nr 8; 19. veebruari 1998 määrusega nr 11; 14. mai 1998 määrusega nr 18; 3. septembri 1998 määrusega nr 29; 26. novembri 1998 määrusega nr 37; 25. märtsi 1999 määrusega nr 4; 8. aprilli 1999 määrusega nr 37; 10. juuni 1999 määrusega nr 17; 16. detsembri 1999 määrusega nr 41; 16. detsembri 1999 määrusega nr 42) alljärgnevalt:

1.1 muuta § 2 lg 2 ja sõnastada see järgmiselt:

“(2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.”;

1.2 jätta § 6 lg 5 välja sõnad “linnavalitsus § 26 3. lõikes sätestatud ulatuses”;

1.3 muuta § 7 lg 3 ja sõnastada see järgmiselt:

“(3) Linnavolikogu valib linnavolikogu esindajad Vabariigi Presidendi valimiskogusse, linnavolikogu esindaja maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks ning Tallinna Linnakohtu kaasistujad vastava seaduse alusel linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Esindajad Eesti Linnade Liidu esindajate kogusse valitakse Eesti Linnade Liidu põhikirja alusel linnavolikogu poolt kehtestatud korras.”;

1.4 asendada § 10 lg 1 p 1 sõnad “Tallinna munitsipaalasutuste” sõnadega “linna ametiasutuste hallatavate asutuste”;

1.5 muuta § 22 ja sõnastada see järgmiselt:

Ҥ 22. Linnavolikogu liige

(1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2) Linnavolikogu liige juhindub seadusest, Tallinna õigusaktidest ning linnaelanike vajadustest ja huvidest.

(3) Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik.

(4) Linnavolikogu liikmel on õigus:

1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;

2) seada üles kandidaadi linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;

3) esitada linnavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid;

4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks;

5) saada linnavolikogu, linnavalitsuse ja linnaosade valitsuste õigusakte, linna ametiasutuste dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;

6) esineda linnavolikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi;

7) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele;

8) kuuluda halduskogu koosseisu käesoleva põhimääruse § 88 sätestatud korras;

9) kasutada linnaosa valitsuse ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks;

10) tasuta informeerida linnaelanikke linnavolikogu kantselei kaudu linnavolikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast;

11) saada hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest linnavolikogu kehtestatud määras ja korras.

(5) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem.

(7) Linnavolikogu liige on kohustatud:

1) esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;

2) saatma linnasekretärile kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse ja ärakirja dokumendist, millega ta nimetati valla- või linnaametnikuks Tallinnas või mõnes teises vallas või linnas, valiti vallavanemaks või linnapeaks, kinnitati või nimetati valla- või linnavalitsuse liikmeks mõnes teises vallas või linnas.”;

1.6 muuta § 23 ja sõnastada see järgmiselt:

“§ 23. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

(1) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:

1) linnavolikogu tegutsemisvõimetusega;

2) tagasiastumisega;

3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Tallinnas;

4) nimetamisega kohtunikuks;

5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;

6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Tallinna Linna Valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks;

7) teovõimetuks tunnistamisega;

8) surmaga.

(2) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valimiskomisjonile.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab linnavolikogu liige vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates linnavolikogule.

(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 sätestatud asjaolust teatab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linnasekretärile vastava registri pidaja.

(5) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linnavolikogule.

(6) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 5-7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär Tallinna Linnakohtust saabunud vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates linnavolikogule.”;

1.7 muuta § 24 ja sõnastada see järgmiselt:

Ҥ 24. Linnavolikogu liikme volituste peatumine

(1) Linnavolikogu liikme volituste peatumine tähendab linnavolikogu liikme ajutist vabanemist linnavolikogu liikme ülesannete täitmisest.

(2) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad:

1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks;

2) nimetamisega prokuröriks,

3) valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks;

4) nimetamisega valla- või linnaametnikuks;

5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses;

6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu;

7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab linnavolikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud piirang ei kehti linnavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu linnapea ja linnavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni linnavolikogu poolt uue linnavalitsuse kinnitamiseni.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab linnasekretär vastava teate linnavolikogule.

(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 nimetatud asjaolust teavitab linnavolikogu liige linnasekretäri ise juhul, kui ta on valitud mõne teise valla või linna vallavanemaks või linnapeaks või kinnitatud mõne teise valla- või linnavalitsuse liikmeks.

(6) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud juhul saadab linnasekretär linnavolikogu liikme vastava avalduse ja dokumendi ärakirja hiljemalt kolme tööpäeva jooksul nende kättesaamisest arvates linnavolikogule.

(7) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 5 ja 7 sätestatud juhul esitab linnavolikogu liige vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates linnavolikogule.

(8) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 6 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul vastava kohtumääruse kättesaamisest arvates selle linnavolikogule.”;

1.8 muuta § 25 ja sõnastada see järgmiselt:

Ҥ 25. Linnavolikogu asendusliige

(1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega linnavolikogu liikme asemele asub linnavolikogu asendusliige.

(2) Valimiskomisjon registreerib linnavolikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 39 6. või 12. lõikes sätestatud põhimõttest, ja saadab nende nimekirja linnavolikogu esimehele.

(3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav linnavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik.

(4) Kui asendatav linnavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab linnavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiskomisjon.

(5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat.

(6) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad linnavolikogu või valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(7) Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Linnavolikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad linnavolikogu otsuse jõustumise hetkest.

(8) Valimiskomisjon saadab oma otsused linnasekretärile.

(9) Kui linnavolikogu liikmete arv langeb käesoleva põhimääruse § 37 11. lõikes osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse linnavolikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised.”;

1.9 muuta § 26 ja sõnastada see järgmiselt:

“§ 26. Linnavolikogu pädevus

(1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:

1) linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine;

2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;

4) koormiste määramine;

5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;

6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;

7) Tallinna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;

8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine,

9) Tallinna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;

11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;

12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;

13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;

14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;

15) linnapea valimine ja ametist vabastamine;

16) linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamine;

17) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine linnavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele;

19) linnapeale ja palgalistele linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele linnavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;

20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine linnavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;

21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;

22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;

23) linna esindamise korra kehtestamine;

24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;

25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;

26) Tallinna Linnakohtu kaasistujate valimine;

27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindajate valimine;

28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks linnavolikogu esindaja valimine;

29) Tallinna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine;

30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;

31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine;

32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;

33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine;

34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;

35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;

36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;

37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele.

(3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.”;

1.10 muuta § 28 pealkirja ja sõnastada see järgmiselt:

“§ 28. Linnavolikogu töökorraldus”;

1.11 täiendada põhimäärust §-ga 28¹ järgmises sõnastuses:

“§ 28¹. Hääletamise läbiviimise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord isikuvalimistel linnavolikogus

(1) Isikuvalimistel ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. Vastavalt ülesseadmise järjekorrale antakse igale kandidaadile registreerimisnumber. Kandidaatide nimed koos registreerimisnumbritega pannakse välja hääletamiskabiinides ja istungite saalis.

(2) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. Hääletamiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta.

(3) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustab linnavolikogu kantselei vastav ametnik linnavolikogu liikmetele hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse istungil välja vaheaeg.

(4) Hääletamiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamiskomisjon annab linnavolikogu liikmele hääletamiskomisjoni esimehe allkirjaga hääletamissedeli ja ümbriku. Hääletamissedel antakse allkirja vastu hääletamissedelite väljaandmiseks koostatud linnavolikogu liikmete nimekirja alusel.

(5) Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Hääletav linnavolikogu liige märgib sedelile oma otsustuse ja paneb hääletamissedeli hääletamiskabiinis ümbrikku. Ümbriku võib kinni kleepida. Hääletamiskomisjoni liige paneb ümbrikule linnavolikogu pitsati jäljendi ning hääletav linnavolikogu liige laseb ümbrikus hääletamissedeli isiklikult valimiskasti.

(6) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on linnavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

(7) Kui kandidaate on ühele kohale üles seatud mitu, on hääletamissedelil lahter, kuhu linnavolikogu liige märgib selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.

Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl juhul, kui:

1) vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile;

2) vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav;

3) kui hääletamissedelil puudub hääletamiskomisjoni esimehe allkiri või ühes ümbrikus on mitu hääletamissedelit või ümbrikul ei ole linnavolikogu pitsati jäljendit.

(8) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletamissedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav linnavolikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga.

Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl, kui:

1) kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas lahtris;

2) kui hääletamissedelil puudub hääletamiskomisjoni esimehe allkiri või ühes ümbrikus on mitu hääletamissedelit või ümbrikul ei ole linnavolikogu pitsati jäljendit.

(9) Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt linnavolikogu liige hääletas, loetakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse hääletamiskomisjon hääletamise teel.

(10) Hääletamiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamiskomisjon teeb kindlaks:

1) hääletamissedeli saanud valijate arvu;

2) valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite alusel hääletamisest osavõtnud linnavolikogu liikmete arvu;

3) kehtetute hääletamissedelite arvu;

4) igale kandidaadile antud häälte (ühe kandidaadi ning revisjonikomisjoni liikmete valimise puhul poolt- ja vastuhäälte) arvu.

(11) Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus hääletamiskomisjoni töö kohta. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

(12) Linnavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta koheselt istungil. Protesti rahuldamise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.

(13) Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge linnavolikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Linnavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal linnavolikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

(14) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega.

(15) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab linnavolikogu hääletamise teel. Nimetatud linnavolikogu otsustused kantakse linnavolikogu istungi protokolli.”;

1.12 muuta § 29 alljärgnevalt:

1.12.1 täiendada lg 1 p 4 pärast sõna “palgamäärad” sõnadega “ja palgatingimused”;

1.12.2 tunnistada kehtetuks lg 1 p 9;

1.12.3 täiendada paragrahvi lõikega 3 järgmises sõnastuses:

“(3) Linnavolikogu esimehe või ühe linnavolikogu aseesimehe ametikoht võib linnavolikogu otsusel olla palgaline.”;

1.13 muuta § 30 ja sõnastada see järgmiselt:

Ҥ 30. Linnavolikogu esimehe valimise kord

(1) Linnavolikogu esimehe valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates.

(2) Linnavolikogu valib linnavolikogu esimehe oma liikmete hulgast linnavolikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl.

(3) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

(4) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine linnavolikogu esimehe valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 28¹ sätestatud korras.

(5) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.”;

1.14 täiendada põhimäärust §-ga 30 ¹ järgmises sõnastuses:

“30¹. Linnavolikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord

(1) Pärast linnavolikogu esimehe valimist valib linnavolikogu linnavolikogu aseesimehe (aseesimehed) oma liikmete hulgast linnavolikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Aseesimehe valimisel on linnavolikogu liikmel üks hääl.

(2) Linnavolikogu otsustab linnavolikogu aseesimeeste arvu.

(3) Kui valitakse mitu linnavolikogu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi.

(4) Linnavolikogu aseesimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

(5) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine linnavolikogu aseesimehe valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 28¹ sätestatud korras.

(6) Linnavolikogu aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.”;

1.15 muuta § 31 ja sõnastada see järgmiselt:

§ 31. Linnavolikogu komisjon

(1) Linnavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe (aseesimehed) valib linnavolikogu oma liikmete hulgast vastavalt §-le 31¹.

(2) Linnavolikogu komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu komisjoni esimehe esildisel. Vähemalt ühe linnavolikogu komisjoni liikme esitab linnavalitsus. Komisjoni sekretäri kinnitab linnavolikogu esimees. Üle poole linnavolikogu komisjoni liikmetest peavad olema linnavolikogu liikmed.

(3) Linnavolikogu moodustab revisjonikomisjoni, rahanduskomisjoni, linnamajanduskomisjoni, linnavarakomisjoni, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiukomisjoni, haridus- ja kultuurikomisjoni ja tarbijakaitsekomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks linnavolikogu komisjoni põhimääruses, mille kinnitab linnavolikogu.

(4) Linnavolikogu alatine komisjon:

1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;

2) töötab välja tegevuskavad;

3) algatab linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid;

4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Tallinna õigusaktide eelnõude kohta;

5) kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist;

6) võib teha ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta.

(5) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Linnavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus.

(6) Linnavolikogu komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks linnavolikogu ja linnavolikogu esimees.

(7) Linnavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Alatise komisjoni korraline koosolek toimub kord kahe nädala jooksul linnavolikogu esimehe poolt määratud nädalapäeval ja kellaajal. Korralise koosoleku mittetoimumisest teatatakse komisjoni liikmetele. Alatise komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel.

(8) Linnavolikogu komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool linnavolikogu komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Linnavolikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälte enamusega. Linnavolikogu komisjon kuulab vajadusel ära linnavolikogu vastava ala nõuniku ja õigusnõuniku seisukoha arutatava küsimuse kohta.

(9) Linnavolikogu esimees määrab üldjuhul linnavolikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist linnavolikogus. Juhtivkomisjon peab kolme nädala jooksul peale määramist esitama kas:

1) linnavolikogu õigusakti eelnõu eestseisusele linnavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või

2) linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või

3) linnavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks.

(10) Linnavolikogu komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse 3 tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linnavolikogu kantseleis. Linnavolikogu komisjoni otsustus saadetakse linnavolikogu õigusaktide eelnõu esitajale ja juhtivkomisjonile. Komisjoni liikmetel ja isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt 7 päeva jooksul väljavõte protokollist.

(11) Linnavolikogu komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu määruste ja otsuste või linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Alatine komisjon esitab üks kord aastas linnavolikogu esimehele kirjaliku aruande tehtud tööst, mille avalikustamise korraldab linnavolikogu kantselei.

(12) Linnavolikogu komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha linnavolikogu kantseleile ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt, linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös linnavolikogu kantselei juhatajaga.

(13) Komisjoni liikmete, v.a. linnavalitsuse ja linnavolikogu kantselei ametnike, osalemine koosolekul hüvitatakse linnavolikogu poolt ettenähtud korras. Kui linnavolikogu kantselei ja linnavalitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine linnavolikogu või linnavolikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile osalemine linnavolikogu poolt sätestatud korras.

(14) Linnavolikogu komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Linnavolikogu komisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest.

1.16 täiendada põhimäärust §-ga 31¹ järgmises sõnastuses:

“§ 31¹. Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise kord

(1) Linnavolikogu valib linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimised korraldatakse eraldi.

(2) Linnavolikogu otsustab linnavolikogu komisjoni aseesimeeste arvu.

(3) Iga komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel on igal linnavolikogu liikmel üks hääl.

(4) Hääletamise võib korraldada samaaegselt mitme erineva linnavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel. Sel juhul on igal linnavolikogu liikmel hääli vastavalt valitavate komisjonide esimeeste või aseesimeeste arvule.

(5) Linnavolikogu komisjoni esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Linnavolikogu komisjoni aseesimehe kandidaadi esitab komisjoni esimees. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kui hääletamine korraldatakse samaaegselt mitme erineva komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel, suletakse kandidaatide nimekiri iga komisjoni osas eraldi.

(6) Kui hääletamine korraldatakse mitme erineva komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel üheaegselt, kantakse tekst ühele hääletamissedelile. Hääletamissedeli tekstist peab nähtuma, millise komisjoni esimeest või aseesimeest valitakse. Hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise reegleid arvestatakse iga komisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel eraldi.

(7) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse § 28¹ sätestatud korras.

(8) Linnavolikogu komisjoni esimeheks või aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab hääletamisest osa võtnud linnavolikogu liikmete poolthäälte enamuse.”;

1.17 muuta § 32 ja sõnastada see järgmiselt:

Ҥ 32. Linnavolikogu revisjonikomisjoni moodustamine

(1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise linnavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon).

(2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees (aseesimehed) ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel.

(3) Revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees (aseesimehed) valitakse käesoleva põhimääruse §-s 31¹ sätestatud korras.

(4) Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel, mitu liiget revisjonikomisjoni valitakse. Valitavate revisjonikomisjoni liikmete arv fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis.

(5) Hääletamise võib korraldada üheaegselt revisjonikomisjoni kõigi liikmete või ühe või mitme liikme valimisel. Revisjonikomisjoni iga liikme valimisel on igal linnavolikogu liikmel üks hääl. Mitme revisjonikomisjoni liikme üheaegsel valimisel on igal linnavolikogu liikmel hääli vastavalt revisjonikomisjoni valitavate liikmete arvule.

(6) Revisjonikomisjoni liikme kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek revisjonikomisjoni esimehele, kes esitab linnavolikogu istungil kandidaadid nimekirja kandmiseks. Kandidaatidest koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.

(7) Hääletamissedelile kantakse tähestikulises järjekorras kõigi ülesseatud kandidaatide nimed ning iga kandidaadi nime järele lahtrid märkusega poolt ja vastu.

(8) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine revisjonikomisjoni liikme valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 28¹ lõigetes 2-6, 8-12 ja 14-15 sätestatud korras.

(9) Hääletamissedel on kehtetu ka juhul, kui sedelile on märgitud riste rohkem kui oli valijal hääli.

(10) Valituks osutuvad enam hääli saanud kandidaadid, kes said hääletamisest osavõtnud linnavolikogu liikmete poolthäälte enamuse. Kui viimasele komisjoni liikme kohale sai võrdselt poolthääli mitu kandidaati, viiakse nende kandidaatide vahel läbi teine hääletusvoor. Linnavolikogu vastav otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

(11) Kui osa revisjonikomisjoni liikmeid jäi valimata, seatakse vabale kohale uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Linnavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal linnavolikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

(12) Revisjonikomisjoni uue liikme valimine viiakse läbi, kui:

1) revisjonikomisjoni liige lahkub revisjonikomisjonist isikliku avalduse alusel;

2) revisjonikomisjoni liikmele avaldatakse umbusaldust;

3) revisjonikomisjoni liikme surma korral.

(13) Käesoleva paragrahvi 12. lõikes nimetatud juhtudel viiakse läbi revisjonikomisjoni uue liikme valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras või linnavolikogu otsusel vähendatakse vastavalt revisjonikomisjoni liikmete arvu.”;

1.18 täiendada põhimäärust §-ga 32¹ järgmises sõnastuses:

“§ 32¹. Linnavolikogu revisjonikomisjon

(1) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse § 31 lõigetes 3, 4 ja 6-14 sätestatud alustel ja korras.

(2) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse §-s 33 ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras:

1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele;

2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele;

3) linna asutuste raamatupidamise õigsust ja linna ametiasutuste hallatavatesse asutustesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust;

4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist;

5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

(3) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(5) Revisjonikomisjoni teenindab linnavolikogu kantselei.”;

1.19 asendada § 33 lõikes 1 numbrid “32 4.” numbritega “32¹ 2.”;

1.20 muuta § 35 alljärgnevalt:

1.20.1 asendada lg 1 number “2” sõnaga “kaks”;

1.20.2 tunnistada kehtetuks lg 4 p 7;

1.21 muuta § 36 alljärgnevalt:

1.21.1 muuta lg 2 teist lauset ja sõnastada see järgmiselt:

“Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.”;

1.21.2 muuta lg 4 ja sõnastada see järgmiselt:

“(4) Kutse linnavolikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse linnavolikogu liikmetele teatavaks linnavolikogu kantselei kaudu vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit ning kutse avaldatakse vähemalt üks päev enne linnavolikogu istungit ajalehes, milles linnavolikogu avaldab oma ametlikke teateid.”;

1.22 muuta § 37 alljärgnevalt:

1.22.1 muuta lg 8 ja sõnastada see järgmiselt:

“(8) Hääletamine linnavolikogus on avalik, v.a. isikuvalimised. Avalikul hääletamisel kasutatakse elektroonilist hääletamissüsteemi. Linnavolikogu liikmel on õigus nõuda koheselt istungil avaliku hääletamise tulemuste lisamist istungi protokollile.”;

1.22.2 täiendada paragrahvi lõikega 8¹ järgmises sõnastuses:

“(8¹) Elektroonilise hääletamissüsteemi rikke korral ning juhul, kui linnavolikogu istung ei toimu linnavolikogu istungite saalis, hääletatakse käetõstmisega. Sel juhul võib linnavolikogu liige taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt kaks linnavolikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt ¼ kohalolevatest linnavolikogu liikmetest.”;

1.22.3 muuta lg 9 ja sõnastada see järgmiselt:

“(9) Isikuvalimistel toimub hääletamine hääletamissedeliga linnavolikogu poolt sätestatud korras.”;

1.22.4 asendada lõikes 11 number “17” numbriga “18” ja number “23” numbriga “24”;

1.22.5 muuta lg 12 teist lauset ja sõnastada see järgmiselt:

“Protokollile kirjutavad alla linnavolikogu esimees või tema asendaja–linnavolikogu istungi juhataja ning istungi protokollija.”;

1.23 muuta § 37¹ ja sõnastada see järgmiselt:

“§ 37¹. Arupärimine

(1) Linnavolikogu fraktsioonil ja linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.

(2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse linnavolikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle linnavolikogu kantseleile. Linnavolikogu kantselei edastab arupärimise linnavolikogu istungile järgneva tööpäeva jooksul linnakantseleile, kes edastab selle koheselt arupärimise adressaadile. Kui linnavalitsuse liikmele esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava valdkonnaga tegelevale linnavalitsuse liikmele ja informeerib sellest arupärijat ja linnavolikogu kantseleid.

(3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise linnakantseleisse saabumise päevast. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja arupärijat ja linnavolikogu kantseleid arupärimisele vastamise ajast. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul.

(4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine, võtab linnavolikogu esimees pärast arupärimisele kirjalikku vastamist suulise vastamise linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Kui arupärimises ei olnud ette nähtud suulist vastamist, kuid kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat, esitatakse linnavolikogu esimehele kahe nädala jooksul pärast kirjaliku vastuse saamist taotlus võtta arupärimisele vastamine linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile.”;

1.24 muuta § 37² lg 1 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt:

“(1) Linnavolikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise linnavolikogu üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul on linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem.”;

1.25 muuta § 38 alljärgnevalt:

1.25.1 muuta lg 1 ja sõnastada see järgmiselt:

“(1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele.”;

1.25.2 muuta lg 3 esimest lauset ja sõnastada see järgmiselt:

“(3) Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe või aseesimehe ametist või komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest vabastamise.”;

1.25.3 muuta lg 4 ja sõnastada see järgmiselt:

“(4) Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või palgalise linnavalitsuse liikme ametist või linnavalitsuse liikme tema kohustustest vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu.”;

1.26 muuta § 40 ja sõnastada see järgmiselt:

“§ 40. Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks

(1) Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks.

(2) Linnavolikogu vastava otsuse alusel esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ettepanekud Vabariigi Valitsusele linnavalitsus.”;

1.27 muuta § 41 ja sõnastada see järgmiselt:

“§ 41. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus

(1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:

1) pole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;

2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid;

3) pole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid;

4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või linnavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid.

(2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse § 25 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub linnavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

(3) Kui linnavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning linnavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse § 26 1. lõike punktis 13 ja 2. lõikes nimetatud küsimusi linnavalitsus.”;

1.28 muuta § 42 alljärgnevalt:

1.28.1 muuta lg 3 ja sõnastada see järgmiselt:

“(3) Linnavalitsus juhib linna ametiasutuste (v.a. linnavolikogu kantselei) ja nende hallatavate asutuste tegevust, osaleb linnavolikogu poolt kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes.”;

1.28.2 täiendada lg 4 pärast sõna “palgamäärad” sõnadega “ja palgatingimused”;

1.29 muuta § 43 ja sõnastada see järgmiselt:

Ҥ 43. Linnapea valimise kord

(1) Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid.

(2) Linnapea valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates või käesoleva põhimääruse § 44 lõigetes 3¹, 3², 4 ja 5 sätestatud tähtaegadel.

(3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl.

(4) Linnapea kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

(5) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine linnapea valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 28¹ sätestatud korras.

(6) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.”;

1.30 muuta § 44 alljärgnevalt:

1.30.1 muuta lg 1 ja sõnastada see järgmiselt:

“(1) Linnapea:

1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab Tallinna ja linnavalitsust vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras, välja arvatud § 29 lg 1 p 2 toodud juhud. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires;

3) annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;

5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri;

6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikme kinnitamiseks ja tema vabastamiseks linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

7) esitab linnavalitsusele ametisse nimetamiseks linna ametiasutuse (v.a linnavolikogu kantselei) juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb linnavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta;

8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.”;

1.30.2 tunnistada kehtetuks lg 2 kolmas lause;

1.31 muuta § 45 ja sõnastada see järgmiselt:

Ҥ 45. Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine

(1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus.

(2) Linnapea esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema linnapeaks valimisest arvates linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kohta.

(3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea ja teised linnavalitsuse liikmed vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse liikmete arvule ja linnavalitsuse struktuurile.

(4) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamist linnavolikogu poolt esitab linnapea hiljemalt ühe kuu jooksul linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgaliste linnavalitsuse liikmete kandidaadid.

(5) Linnapea võib linnavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses mõnes linna ametiasutuses. Linnavolikogu poolt ametniku kinnitamisel linnavalitsuse liikmeks või vabastamisel linnavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust.

(6) Linnavalitsuse liikmed kinnitab ja palgalised linnavalitsuse liikmed nimetab ametisse linnavolikogu linnapea esildisel linnapea volituste ajaks.”;

1.32 muuta § 46 lg 1 ja 5 ning sõnastada need järgmiselt:

“(1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse liikmete kinnitamise ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise päevast.

(5) Kui osade linnavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu osutub linnavalitsuse liikmete arv väiksemaks kui linnapea ja vähemalt pool linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse liikmete arvust, ei ole linnavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute linnavalitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni.”;

1.33 muuta § 47 alljärgnevalt:

1.33.1 muuta lg 1 p 5 ja sõnastada see järgmiselt:

“5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu liikmete kinnitamise ja palgaliste liikmete ametisse nimetamisega;”;

1.33.2 muuta lg 3 ja sõnastada see järgmiselt:

“(3) Linnavalitsuse liikme vabastamisel linnavalitsuse liikme kohustustest ja palgalise linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused. Käesoleva põhimääruse § 54 sätestatud juhtudel ja korras makstakse hüvitust ametist vabastatud palgalisele linnavalitsuse liikmele.”;

1.34 muuta § 48 ja sõnastada see järgmiselt:

Ҥ 48. Uute linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine

Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme kohale kinnitatakse ja palgalisele linnavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik linnapea esildisel linnavolikogu poolt §-s 45 sätestatud korras.”;

1.35 muuta § 49 lg 1 p 3 ja sõnastada see järgmiselt:

“3) lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on linnavolikogu delegeerinud linnavalitsusele.”;

1.36 muuta § 50 lg 2 teist lauset ja sõnastada see järgmiselt:

“Linnavalitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa linnasekretär.”;

1.37 muuta § 51 ja sõnastada see järgmiselt:

“§ 51. Linnasekretär

(1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea.

(2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on akadeemilise kõrgharidusega juristi kvalifikatsioon.

(3) Linnasekretär ei kuulu linnavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest.

(4) Linnasekretär:

1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;

2) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning linnavalitsuse istungi protokollile;

3) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;

4) korraldab koostöös linnavolikogu kantseleiga linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;

5) saadab õiguskantslerile linnavalitsuse õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates;

6) saadab koostöös linnavolikogu kantseleiga õiguskantslerile linnavolikogu õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates;

7) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid;

8) hoiab linna vapipitsatit;

9) osaleb linnavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;

10) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

11) täidab teisi seaduses, Tallinna põhimääruses ja linnavalitsuse reglemendis pandud ülesandeid.

(5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendaja peab vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele. Alates 2002. aasta 1. jaanuarist on linnasekretäri asendajal kõik linnasekretäri õigused ja kohustused.”;

1.38 muuta VI peatüki pealkirja ja sõnastada see järgmiselt:

“VI LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE”;

1.39 muuta § 52 ja sõnastada see järgmiselt:

“§ 52. Linna asutused. Linna asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded

(1) Linna asutused on:

1) linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu;

2) linna ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu.

(2) Linna ametiasutused on linnavolikogu kantselei, linnakantselei, linnaarhiiv, linnavalitsuse ametid ja linnaosade valitsused. Linna ametiasutuste õigused, kohustused ja töökord sätestatakse linna ametiasutuse põhimääruses ning teistes Tallinna õigusaktides.

(3) Linnavolikogu kantselei on linna ametiasutus, mis tagab linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö.

(4) Linnakantselei on linna ametiasutus, mille põhiülesandeks on linnavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. Linnavolikogu, tema komisjonide, töögruppide ning linnavolikogu liikmete töö tagamisel tegutseb linnakantselei koostöös linnavolikogu kantseleiga.

(5) Linnavalitsuse amet ja linnaarhiiv on linna ametiasutused, mis täidavad neile Tallinna õigusaktide ja nende põhimäärusega pandud ülelinnalisi ülesandeid.

(6) Linnaosa valitsus on linna ametiasutus, mis täidab talle Tallinna õigusaktide ja tema põhimäärusega pandud ülesandeid linnaosa haldusterritooriumil.

(7) Linna asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Linna ametiasutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Linna ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavalitsus.

(8) Linna ametiasutuse juhi (v.a. linnavolikogu kantselei juhataja) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea ettepanekul linnavalitsus. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab linnapea. Linnavolikogu kantselei juhataja nimetab ametisse linnavolikogu esimees.

(9) Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnapea ettepanekul linnavalitsus kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab ametiasutuse juht.

(10) Linna asutusel on oma eelarve, arveldusarve, Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid. Asutusel võib olla oma sümboolika.

(11) Linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.”;

1.40 muuta § 53 lg 4 teine lause ja sõnastada see järgmiselt:

“Kui seaduses või käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, võib ametnikuna teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses.”

1.41 muuta § 54 ja sõnastada see järgmiselt:

Ҥ 54. Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute ning teiste linnaametnike sotsiaalsed garantiid

(1) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või tema asetäitjale, linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmele võib linnavolikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat, kusjuures nimetatud töötamise aja hulka arvatakse ka pidev töötamine käesoleva paragrahvi 3. ja 5. lõikes nimetatud ametikohtadel ning vabastamine toimub:

1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;

2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;

3) seoses umbusalduse avaldamisega.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:

1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a. käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 toodud juhul;

2) valitakse või nimetatakse linnavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

(3) Linnaosa vanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses kui ta on töötanud kaks kuni kuus aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud oma ametikohal rohkem kui kuus aastat, kusjuures nimetatud töötamise aja hulka arvatakse ka pidev töötamine käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud ametikohtadel ning vabastamine toimub:

1) teenistustähtaja möödumise tõttu;

2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita.

(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui linnaosa vanemaks nimetatud isik:

1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a. käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 2 toodud juhul;

2) nimetatakse linnavalituse poolt linnaosa vanemaks uueks tähtajaks või nimetatakse linna muu ametiasutuse juhiks.

(5) Linnasekretäri, linnavalitsuse nõuniku, linnavalitsuse ameti juhataja ja tema asetäitja, linnakantselei osakonna juhataja, linnaosa vanema asetäitja, linnaosa valitsuse haldussekretäri, linnavolikogu kantselei juhataja ja tema asetäitja, linnavolikogu nõuniku ning linnavolikogu kantselei osakonna juhataja teenistusest vabastamisel ametniku algatusel võib maksta eelnimetatud ametnikule hüvitust, kui ta on töötanud oma või eelnimetatud ametikohtadel kokku vähemalt kolm viimast aastat ning linna ametiasutuses pidevalt:

3 kuni 6 aastat – kuni kolme kuu ametipalga ulatuses;
6 kuni 10 aastat – kuni nelja kuu ametipalga ulatuses;
üle 10 aasta – kuni kuue kuu ametipalga ulatuses.

Hüvituse maksmise ja selle suuruse otsustab linnavalitsus linnavalitsuse ametnike osas v.a linnavolikogu kantselei ametnikud, kelle suhtes teeb vastava otsuse linnavolikogu esimees.

(6) Käesoleva paragrahvi 1., 3. ja 5. lõikes ettenähtud hüvituste maksmiseks eraldatakse täiendavad rahalised vahendid linna reservfondist.

(7) Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitust, kui ta on töötanud linna ametiasutuses pidevalt:

3 kuni 6 aastat - kahe kuu ametipalga ulatuses;
6 kuni 10 aastat - kolme kuu ametipalga ulatuses;
üle 10 aasta - nelja kuu ametipalga ulatuses.

(8) Ametniku teenistusest vabastamisel vanuse tõttu makstakse talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtud hüvitusele, kui ta on töötanud linna ametiasutuses pidevalt:

3 kuni 6 aastat - ühe kuu ametipalga ulatuses;
6 kuni 10 aastat - kahe kuu ametipalga ulatuses;
üle 10 aasta - kolme kuu ametipalga ulatuses.

(9) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitustele.

(10) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele.

(11) Käesoleva paragrahvi 9. ja 10. lõikes ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses linna ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist.

(12) Käesoleva paragrahvi 8. lõikes ettenähtud toetust makstakse 11. lõikes sätestatud teenistusajast lühema teenistusaja korral riikliku matusetoetuse summa ulatuses.

(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7-10 ettenähtud hüvitused ja toetus makstakse välja erakorralisteks sündmusteks eraldatud vahendite arvel.”;

1.42 täiendada põhimäärust §-ga 54¹ järgmises sõnastuses:

“§ 54¹. Teenistuslik järelevalve

(1) Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse poolt linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.

(2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on linnavalitsusel õigus:

1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;

2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;

3) tunnistada akt kehtetuks.

(3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud.

(4) Linna ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks.

(5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.

(6) Linnavalitsus tunnistab kehtetuks linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning Tallinna õigusaktidega.

(7) Linnavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist.

(8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.

(9) Käesoleva paragrahvi alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku § 189-216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle.”;

1.43 muuta § 55¹ ja sõnastada see järgmiselt:

“Tallinna eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse § 81 lg 1 sätestatud korras.”;

1.44 täiendada § 57 lõikega 10 järgmises sõnastuses:

“(10) Eelarve, eelarve muutmise ja lisaeelarve projekti koostamine ja vastuvõtmine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras.”;

1.45 jätta § 58 lg 1 välja sõnad “(sealhulgas rahanduskomisjon)”;

1.46 muuta § 59 lg 5 ja sõnastada see järgmiselt:

“(5) Eelarve täitmise aruande kinnitab linnavolikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Alates 2001. aasta 1. jaanuarist peab olema linnavolikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele lisatud linnavolikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta.”;

1.47 asendada § 65 lg 3 sõna “asutused” sõnadega “ametiasutuse hallatavad asutused”;

1.48 muuta § 69 alljärgnevalt:

1.48.1 asendada lõigetes 1 ja 2 sõnad “linna asutus” sõnadega “linna ametiasutuse hallatav asutus” vastavas käändes;

1.48.2 muuta lg 5 ja sõnastada see järgmiselt:

“(5) Linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimiseks volitatud isikud määratakse käesoleva põhimäärusega ja Tallinna õigusaktidega.”;

1.49 muuta § 71 ja sõnastada see järgmiselt:

Ҥ 71. Tallinna arengukava

(1) Tallinna arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sisaldab Tallinna kui omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.

(2) Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või need kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks.

(3) Arengukava ja selle muutmise projekti koostamiseks esitavad linna ametiasutused ning linnavolikogu komisjonid hiljemalt 1. maiks linnavalitsusele oma ettepanekud. Nende alusel koostab linnavalitsus arengukava eelnõu või valmistab ette kehtiva arengukava muudatusettepanekud ning esitab vastava eelnõu hiljemalt 15. augustiks linnavolikogule.

(4) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist linnavolikogus linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

(5) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta.

(6) Arengukava on aluseks:

1) linnaeelarve koostamisele;

2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;

3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks.

(7) Tallinna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus.”;

1.50 tunnistada kehtetuks § 73 lg 3;

1.51 tunnistada kehtetuks § 74 lg 2;

1.52 muuta § 81 ja sõnastada see järgmiselt:

“§ 81. Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine

(1) Linnavolikogu määrused ja otsused kuuluvad avalikustamisele. Linnavolikogu määrused ja otsused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega linnavolikogu kantseleis.

(2) Linnavolikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

(3) Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(4) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu määrused saadab linnavolikogu kantselei Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.

(5) Linnavolikogu õigustloovate aktide ärakirjad saadab linnasekretär koostöös linnavolikogu kantseleiga 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates õiguskantslerile.

(6) Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.

(7) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja.

(8) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse linnavolikogu määrusi ja otsuseid avalikustada ka teistes keeltes.

(9) Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu õigusaktide avaldamist korraldab linnasekretär koostöös linnavolikogu kantseleiga.

(10) Jõustunud linnavolikogu õigusaktid saadab linnavolikogu kantselei Rahvusraamatukogule ja Tallinna Keskraamatukogule.”;

1.53 muuta § 82 lg 2¹ ja sõnastada see järgmiselt:

“(2¹) Linnavalitsuse määruste ärakirjad saadab linnasekretär 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates õiguskantslerile, linnavolikogu kantseleile, Rahvusraamatukogule ja Tallinna Keskraamatukogule.”;

1.54 asendada § 86 lõigetes 1 – 4 sõnad “linnaosa põhikiri” sõnadega “linnaosa põhimäärus” vastavas käändes;

1.55 muuta § 89 lg 5 ja sõnastada see järgmiselt:

“(5) Halduskogu liikmel on õigus saada hüvitust halduskogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning halduskogu tööst osavõtu eest linnavolikogu poolt kehtestatud määras ja korras.”;

1.56 muuta § 90 ja sõnastada see järgmiselt:

“§ 90. Halduskogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

(1) Halduskogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega linnavolikogu otsusel seoses:

1) tagasiastumisega isikliku avalduse alusel;

2) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Tallinnas;

3) nimetamisega kohtunikuks;

4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;

5) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks;

6) teovõimetuks tunnistamisega;

7) surmaga.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud juhul esitab halduskogu liige vastava avalduse linnaosa vanemale, kes edastab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates linnavolikogule.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud asjaolust teatab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linnaosa vanemale vastava registri pidaja.

(4) Linnaosa vanem edastab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2, 3 ja 7 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linnavolikogule.

(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 4-6 sätestatud juhtudel edastab linnaosa vanem vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates linnavolikogule.”;

1.57 muuta § 91 ja sõnastada see järgmiselt:

Ҥ 91. Halduskogu liikme volituste peatumine

(1) Halduskogu liikme volituste peatumine tähendab halduskogu liikme ajutist vabanemist halduskogu liikme ülesannete täitmisest.

(2) Halduskogu liikme volitused peatuvad linnavolikogu otsusel seoses:

1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks;

2) nimetamisega prokuröriks,

3) valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks, valimisega Tallinna Linnavolikogu esimeheks, kinnitamisega Tallinna linnaosa vanemaks;

4) nimetamisega sama linnaosa valitsuse ametnikuks;

5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse;

6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu;

7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab halduskogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud piirang ei kehti halduskogu uude koosseisu kinnitatud eelmise linnavolikogu koosseisu linnapea ja linnavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni linnavolikogu poolt uue linnavalitsuse kinnitamiseni.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist edastab linnaosa vanem vastava teate linnavolikogule.

(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 nimetatud asjaolust teavitab halduskogu liige linnaosa vanemat ise juhul, kui ta on valitud mõne teise valla või linna vallavanemaks või linnapeaks või kinnitatud mõne teise valla- või linnavalitsuse liikmeks.

(6) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud juhul edastab linnaosa vanem hiljemalt kolme tööpäeva jooksul halduskogu liikme vastava avalduse ja dokumendi ärakirja kättesaamisest arvates need linnavolikogule.

(7) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 5 ja 7 sätestatud juhul esitab halduskogu liige vastava avalduse linnaosa vanemale, kes edastab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates linnavolikogule.

(8) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 6 sätestatud juhul saadab linnaosa vanem hiljemalt kolme tööpäeva jooksul vastava kohtumääruse kättesaamisest arvates selle linnavolikogule.”;

1.58 muuta § 93 lg 8 teist lauset ja sõnastada see järgmiselt:

"Halduskogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole halduskogu liikmetest, sealhulgas halduskogu esimees või tema asendaja.";

1.59 muuta § 96 alljärgnevalt:

1.59.1 täiendada lg 1 esimest lauset pärast sõna “palgamäärad” sõnadega “ning palgatingimused”;

1.59.2 täiendada lg 2 pärast sõnu “linnaosa valitsuse põhimäärusega” sõnadega “ja teiste Tallinna õigusaktidega”;

1.59.3 asendada lg 2 ja lg 4 p 2 sõnad “linnaosa põhikiri” sõnadega “linnaosa põhimäärus” vastavas käändes;

1.59.4 muuta lg 4 p 6 ja sõnastada see järgmiselt:

“6) teeb linnapeale ettepaneku linnaosa valitsuse hallatava asutuse juhi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks, sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu ning täidab teisi tööandja õigusi ja kohustusi seaduses ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras.”;

1.59.5 täiendada lg 4 p 6¹ järgmises sõnastuses:

“6¹) täidab tööandja õigusi ja kohustusi linnaosa valitsuse ametnike ja abiteenistujate suhtes kui Tallinna õigusaktides ei ole sätestatud teisiti;”;

1.59.6 tunnistada kehtetuks lg 4 p 9;

1.60 tunnistada kehtetuks § 97.

2. Linnavalitsusel korraldada Tallinna põhimääruse tervikteksti avaldamine 3 nädala jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

3. Linnavalitsusel esitada ettepanekud linnavolikogu õigusaktide kooskõlla viimiseks Tallinna põhimäärusega ja viia oma õigusaktid kooskõlla Tallinna põhimäärusega.

4. Linnavolikogu kantseleil esitada linnavolikogu töökorra muutmise eelnõu kahe kuu jooksul põhimääruse muudatuste jõustumisest arvates.

5. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu:

5.1 2. detsembri 1999 määrus nr 40 “Linnavolikogu komisjoni aseesimehe valimise korra kinnitamine”;

5.2 16. detsembri 1999 määruse nr 46 “Linnavolikogu revisjonikomisjoni liikmete valimise korra kinnitamine” punkt 1;

5.3 10. veebruari 2000 määruse nr 10 “Linnavolikogu komisjoni esimehe valimise korra kinnitamine” punkt 1.

6. Määrus jõustub 19. juunil 2000.

 

Peeter Lepp

Tallinna Linnavolikogu aseesimees-

linnavolikogu esimehe asendaja