Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Tallinna põhimäärus

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna põhimääruse muutmine
Tallinna Linnavolikogu 23.03.2006 määrus number 14
Jõustumine:01.05.2006
Redaktsiooni kehtivus:01.05.2006 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

 

Tallinn

23. märts 2006 nr 14

 

 

 

 

Tallinna põhimääruse muutmine

 

 

 

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 9 alusel, kooskõlas Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadustega, Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 7 lg 2 punktiga 5, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. augusti 2004 kohtuotsusega kohtuasjas nr 3-4-1-19-04 ning tulenevalt Õiguskantsleri ettepanekust.

 

 

§ 1.  Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 määrusega nr 27 kinnitatud Tallinna põhimääruses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 3 esimese lause lõppu lisatakse sõnad “või nende poolt volitatud esindajad” ning teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6¹ järgmises sõnastuses:

“6¹) jäätmehooldust;”;

3) paragrahvi 7 lõike 3 teist lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Esindajad ja nende asendajad Eesti Linnade Liidu üldkoosolekule, volikogusse ja juhatusse nimetab linnavolikogu Eesti Linnade Liidu põhikirja alusel.”;

4) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2 lõppu lisatakse sõnad “, Tallinna linna poolt toetatavate ürituste trükistel”;

5) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse viienda lausega ja paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

“Taotluse vormi kinnitab linnavalitsus.”;

6) paragrahvi 11 lõiget 9 ja paragrahvi 12 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

 “Märgi saajate nimed avalikustatakse Tallinna veebilehel.”;

7) põhimäärust täiendatakse paragrahviga 12¹ järgmises sõnastuses:

“§ 12¹ Tallinna raemedal

(1) Tallinna raemedal (edaspidi raemedal) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest.

(2) Raemedali aluseks on keskaegse Tallinna raepitsatid. Medali hõbedasel sõõril on gooti kilbil kolm sammuvat otsevaatavat lõvi. Kilbi kohal on pikkade juustega kroonikandev pea. Medalit ääristab kahe kontuurjoone vahel lehtedest ornament. Kõik kujundid on reljeefsed. Medali tagumine külg on sile. Medali läbimõõt on 32 mm. Raemedali etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 15.

(3) Raemedal võidakse anda Eesti kodanikule või välismaalasele. Välismaalase all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.

(4) Taotlusi raemedali andmiseks on õigus esitada linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel, linna ametiasutustel. Taotlused esitatakse kirjalikult linnavalitsusele. Taotluses tuuakse ära raemedali kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, ‑kuu ja ‑aasta, elukoht/kontaktandmed, elukutse või amet, töö või teenistuskoht, kodakondsus ning põhjendus medali taotlemiseks. Taotluse vormi kinnitab linnavalitsus.

(5) Raemedali andmise otsustab linnavalitsus.

(6) Raemedali annab autasustatavale üle linnapea Tallinna linna päeval või mõnel muul pidulikul üritusel.

(7) Raemedali kandmise õigsust tõestab tunnistus, millele kirjutab alla linnapea ja mis antakse kätte koos raemedaliga.

(8) Raemedalit kantakse 30 mm laiuse linnavärvides lindi küljes vasakul pool rinnal.

(9) Raemedali saajate kohta peab arvestust linnavalitsus ning medali saajate nimed avalikustatakse Tallinna veebilehel.

(10) Raemedali kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse Teenetemärkide seadusest, Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Au- ja Teenetemärkide kandmise korrast ja muudest riigi õigusaktidest.”;

8) põhimääruse senine paragrahv 13 loetakse paragrahviks 13¹ ja uus paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:

§ 13 Linnavolikogu esimehe ametikett

(1) Tallinna Linnavolikogu esimehe pidulikuks ametitunnuseks on linnavolikogu esimehe ametikett.

(2) Linnavolikogu esimehe ametiketi põhitunnuseks on Tallinna täisvapp. Ametiketi kirjelduse ja etalonkujutise kinnitab linnavolikogu.

(3) Linnavolikogu esimehe ametiketi kandmise ainuõigus on Tallinna Linnavolikogu esimehel valituks osutumise momendist kuni esimehe volituste lõppemiseni. Linnavolikogu esimehe volituste lõppemisel annab lahkuv linnavolikogu esimees ametiketi üle uuele linnavolikogu esimehele.

(4) Linnavolikogu esimehe ametiketti kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Tallinna esindusfunktsioonide täitmisel.”;

9) paragrahvi 15 lõikes 2 nimetatud ning põhimääruse lisas 6 toodud Tallinna piiri kirjeldus ja skeem asendatakse käesolevale määrusele lisatud Tallinna piiri kirjelduse ja skeemiga (LISA 2. Tallinna linna piiri kirjeldus ja skeem);

10) paragrahvi 16 lõikes 3 nimetatud ning põhimääruse lisades 7-14 toodud linnaosade piiride kirjeldused ja skeemid asendatakse käesolevale määrusele lisatud linnaosade piiride kirjelduste ja skeemidega (LISA 3. Haabersti linnaosa piiri kirjeldus ja skeem; LISA 4. Kesklinna linnaosa piiri kirjeldus ja skeem; LISA 5. Kristiine linnaosa piiri kirjeldus ja skeem; LISA 6. Lasnamäe linnaosa piiri kirjeldus ja skeem; LISA 7. Mustamäe linnaosa piiri kirjeldus ja skeem; LISA 8. Nõmme linnaosa piiri kirjeldus ja skeem; LISA 9. Pirita linnaosa piiri kirjeldus ja skeem; LISA 10. Põhja-Tallinna linnaosa piiri kirjeldus ja skeem);

11) paragrahvi 21 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Linnavolikogu valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.

(2) Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab linnavolikogu rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes linnaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga, oma otsusega, mille volikogu avalikustab kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmise päevast. Linnavolikogu liikmete arv määratakse hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva. Linnavolikogu liikmete arv peab olema paaritu arv ja linnavolikogus peab olema vähemalt 63 liiget.”;

12) paragrahvi 22 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses:

“5¹) saada oma kirjalikule küsimusele vastus linnavalitsuselt või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale või selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene.”;

13) paragrahvi 22 lõike 4 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“11) saada tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel linnavolikogu kehtestatud määras ja korras.”;

14) paragrahvi 22 lõike 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“2) saatma linnasekretärile kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse ja ärakirja dokumendist, millega ta nimetati Tallinna linnaametnikuks”;

15) paragrahvi 23 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad “Vabariigi Valitsuse liikmeks”;

16) paragrahvi 23 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;”;

17) paragrahvi 24 lõiget 2 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

“1¹) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni;”;

18) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“4) kui ta on puudunud linnavolikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal linnavolikogu istungeid ei toimunud;”;

19) paragrahvi 25¹ lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

“Avaldust ei pea esitama, kui linnavolikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks.”;

20) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine;”;

21) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktidega 1¹, 1², 364–366 järgmises sõnastuses:

“1¹) linna majandusaasta aruande kinnitamine;

1²) audiitori määramine;

364) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;

365) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;

366) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine;”;

22) paragrahvi 26 lõike 1 punkte 6, 15, 22 ja 31 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“6) linnavara valitsemise korra kehtestamine;

15) linnapea valimine;

22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu ja linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;

31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine;”;

23) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 28 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 281 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 28¹. Hääletamise läbiviimise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord isikuvalimistel linnavolikogus

(1) Käesolev paragrahv reguleerib hääletamise läbiviimist ja hääletamistulemuste kindlakstegemist linnavolikogu esimehe, aseesimehe (aseesimeeste) ja linnapea valimisel. Linnavolikogu esimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Käesolevas paragrahvis sätestatud hääletamiskomisjoni ülesandeid täidab linnavolikogu esimehe valimisel valimiskomisjon. Käesolevat korda rakendatakse ka linnavolikogu revisjonikomisjoni moodustamisel, Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindajate valimisel ning muudel juhtudel, kui linnavolikogu otsustab isikuvalimised läbi viia käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(2) Isikuvalimistel ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. Vastavalt ülesseadmise järjekorrale antakse igale kandidaadile registreerimisnumber. Kandidaatide nimed koos registreerimisnumbritega pannakse välja hääletamiskabiinides ja istungite saalis.

(3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. Hääletamiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta.

 

(4) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustab linnavolikogu kantselei vastav ametnik linnavolikogu liikmetele hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse istungil välja vaheaeg.

(5) Hääletamiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamiskomisjon annab linnavolikogu liikmele hääletamiskomisjoni esimehe allkirjaga hääletamissedeli ja ümbriku. Hääletamissedel antakse allkirja vastu hääletamissedelite väljaandmiseks koostatud linnavolikogu liikmete nimekirja alusel.

(6) Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Hääletav linnavolikogu liige märgib sedelile oma otsustuse ja paneb hääletamissedeli hääletamiskabiinis ümbrikku. Ümbriku võib kinni kleepida. Hääletamiskomisjoni liige paneb ümbrikule linnavolikogu pitsati jäljendi ning hääletav linnavolikogu liige laseb ümbrikus hääletamissedeli isiklikult valimiskasti.

(7) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on linnavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

(8) Kui kandidaate on ühele kohale üles seatud mitu, on hääletamissedelil lahter, kuhu linnavolikogu liige märgib selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.

Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl juhul, kui:

1) vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile;

2) vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav;

3) kui hääletamissedelil puudub hääletamiskomisjoni esimehe allkiri või ühes ümbrikus on mitu hääletamissedelit või ümbrikul ei ole linnavolikogu pitsati jäljendit.

(9) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletamissedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav linnavolikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga. Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl, kui:

1) kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas lahtris;

2) kui hääletamissedelil puudub hääletamiskomisjoni esimehe allkiri või ühes ümbrikus on mitu hääletamissedelit või ümbrikul ei ole linnavolikogu pitsati jäljendit.

(10) Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt linnavolikogu liige hääletas, loetakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse hääletamiskomisjon hääletamise teel.

(11) Hääletamiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamiskomisjon teeb kindlaks:

1) hääletamissedeli saanud valijate arvu;

2) valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite alusel hääletamisest osavõtnud linnavolikogu liikmete arvu;

3) kehtetute hääletamissedelite arvu;

4) igale kandidaadile antud häälte (ühe kandidaadi ning revisjonikomisjoni liikmete valimise puhul poolt- ja vastuhäälte) arvu.

(12) Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus hääletamiskomisjoni töö kohta. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

(13) Linnavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta koheselt istungil. Protesti rahuldamise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.

(14) Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge linnavolikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Linnavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal linnavolikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

(15) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega.

(16) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab linnavolikogu hääletamise teel. Nimetatud linnavolikogu otsustused kantakse linnavolikogu istungi protokolli.”;

25) paragrahvi 29 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Linnavolikogu esimees määrab enda äraolekul ühe aseesimeestest käskkirjaga enda asendajaks. Asendajal on kõik linnavolikogu esimehe seadusest ja Tallinna õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Juhul, kui linnavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. Sel juhul on asendaja pädevuses istungi juhatamine ning vastuvõetud määruste ja otsuste ning istungi protokolli allkirjastamine.”;

26) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(4) Linnavolikogu esimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine linnavolikogu esimehe valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 28¹ sätestatud korras.”;

27) põhimäärust täiendatakse paragrahviga 30² järgmises sõnastuses:

“§ 30² Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe ning linnavolikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikme volituste lõppemine

Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe ning linnavolikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikme volitused lõpevad samaaegselt tema poolt linnavolikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.”;

28) paragrahv 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 31 Linnavolikogu komisjon

(1) Linnavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Linnavolikogu alatise komisjoni esimehe ja aseesimehe (aseesimehed) valib linnavolikogu oma liikmete hulgast vastavalt §-le 31³.

(2) Linnavolikogu alatine ja ajutine komisjon moodustatakse ja lõpetatakse linnavolikogu otsuse alusel. Linnavolikogu otsuses, millega moodustatakse ajutine komisjon, kinnitatakse selle esimees ja koosseis ning määratakse komisjoni volituste ulatus ja kestus.

(3) Linnavolikogu moodustab revisjonikomisjoni, rahanduskomisjoni, linnamajanduskomisjoni, linnavarakomisjoni, sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni, haridus- ja kultuurikomisjoni ja tarbijakaitsekomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi komisjone.

(4) Alatise komisjoni (edaspidi komisjon) tegevusvaldkonnad tulenevad riigi ja Tallinna õigusaktidest. Oma ülesannete paremaks täitmiseks võib komisjon koostada tööplaani poolaasta või aasta kaupa.

(5) Oma tegevusvaldkondades komisjon:

1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;

2) algatab linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid;

3) kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist;

4) täidab muid Tallinna õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

(6) Komisjon annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Tallinna õigusaktide eelnõude kohta.

(7) Komisjon võib teha ettepanekuid linnaeelarve eelnõu kohta.

(8) Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema linnavolikogu liikmed. Vähemalt ühe komisjoni liikme esitab linnavalitsus.

 

(9) Komisjoni esimehe ja aseesimehe (aseesimehed) valib linnavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletusel. Teised komisjoni liikmed kinnitab linnavolikogu komisjoni esimehe esildisel. Komisjoni liikme volitused lõpevad samaaegselt tema linnavolikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. Komisjoni liige võib igal ajal tagasi astuda, esitades kirjaliku avalduse komisjoni esimehele.”;

29) Paragrahv 311 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 31Linnavolikogu komisjoni töökorraldus

(1) Komisjoni töövormiks on koosolek.

(2) Komisjoni korraline koosolek toimub üldjuhul kord kahe nädala jooksul linnavolikogu esimehe poolt määratud nädalapäeval ja kellaajal. Komisjon võib teha ettepaneku linnavolikogu esimehele korralise koosoleku toimumise aja muutmiseks.

(3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või aseesimees.

(4) Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel.

(5) Kutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakorraprojekt, edastatakse komisjoni liikmetele üldjuhul kolm päeva enne komisjoni toimumist elektronposti teel.

(6) Kutse komisjoni erakorralisele koosolekule edastatakse hiljemalt 24 tundi enne koosoleku toimumisaega.

(7) Koosoleku mittetoimumisest teatatakse komisjoni liikmetele elektronposti või telefoni teel.

(8) Komisjonile suunavad materjale läbivaatamiseks linnavolikogu ja linnavolikogu esimees.

(9) Komisjon arutab koosolekul üldjuhul päevakorraprojektis märgitud küsimusi. Erandjuhtudel võib koosoleku juhataja ettepanekul võtta täiendavalt päevakorraprojekti küsimuse, mille materjalid olid hiljemalt koosoleku alguseks komisjoni liikmetele kättesaadavad. Täiendava küsimuse võtmise päevakorda otsustab komisjon hääletamise teel.

(10) Päevakorraküsimuse kannab komisjoni koosolekul ette eelnõu esitaja või tema poolt nimetatud isik. Ettekandja puudumisel päevakorraküsimust ei arutata.

(11) Koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta linnavolikogu kantselei nõunikud.

(12) Komisjonile suunatud õigusakti eelnõu peab komisjon üldjuhul arutama ja esitama oma seisukoha juhtivkomisjonile hiljemalt kahe nädala jooksul pärast eelnõu komisjoni menetlusse saabumist.

(13) Õigusakti eelnõu läbivaatamisel võib komisjon:

1) teha ettepanekuid eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks;

2) teha ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks;

3) teha ettepaneku eelnõu esitajale eelnõu tagasivõtmiseks.

(14) Linnavolikogu esimees võib määrata komisjoni linnavolikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoniks, kes peab korraldama eelnõu menetlemist linnavolikogus.

(15) Juhtivkomisjonina peab komisjon kolme nädala jooksul pärast määramist esitama:

1) linnavolikogu õigusakti eelnõu eestseisusele linnavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või

2) linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või

3) linnavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks.

(16) Juhtivkomisjon vaatab läbi linnavolikogu komisjonide poolt esitatud ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks ja esitab eelnõu koos muudatuste ja täiendustega linnavolikogu istungile.

(17) Õigusakti eelnõu menetlemisel kuulab komisjon ära linnavolikogu kantselei vastava ala nõuniku ja/või juriidilise osakonna seisukoha.

(18) Komisjon on otsustusvõimeline, kui tema korralisest koosolekust võtab osa üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas vähemalt kolmandik komisjoni koosseisus olevatest linnavolikogu liikmetest, nende hulgas komisjoni esimees või aseesimees.

(19) Komisjoni erakorraline koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas vähemalt pool komisjoni koosseisus olevatest linnavolikogu liikmetest, nende hulgas komisjoni esimees või aseesimees.

(20) Komisjon võtab vastu otsuseid poolthäälte enamusega.

(21) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu määruste ja otsuste või linnavalitsuse määruste ja korralduse vastuvõtmisel.

(22) Komisjoni otsus vormistatakse protokolli väljavõttena ja edastatakse juhtivkomisjonile, õigusakti eelnõu või vastava küsimuse esitajale, õigusnõunikule, dokumendiosakonnale ning isikutele, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti (asjaosalised).

(23) Komisjoni koosolek ja otsused protokollitakse ja vormistatakse üldjuhul komisjoni koosolekule järgneval tööpäeval.

(24) Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama õigusaktides ja standardites ettenähtud nõuetele. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

(25) Protokollidega on võimalik tutvuda Tallinna veebilehel ja linnavolikogu kantseleis.”;

30) põhimäärust täiendatakse paragrahviga 312 järgmises sõnastuses:

Ҥ 312 Linnavolikogu komisjoni asjaajamine

(1) Komisjoni asjaajamise eest vastutab komisjoni esimees.

(2) Komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees:

1) juhib komisjoni tööd;

2) koostab komisjoni koosoleku päevakorra projekti;

3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;

4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;

5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule;

6) juhatab komisjoni koosolekut ja lahendab komisjoni töökorra rakendamisel tekkivad küsimused;

7) allkirjastab komisjoni koosoleku protokolli komisjoni koosolekule järgneva tööpäeva jooksul;

8) peab komisjoni nimel kirjavahetust.

(3) Komisjoni esimees esitab igal aastal hiljemalt 1. veebruariks linnavolikogu esimehele kirjaliku aruande komisjoni eelmise aasta tööst. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab komisjoni esimees aruande hiljemalt 15. oktoobriks. Aruanne peab muuhulgas sisaldama ülevaadet komisjonis arutatud olulisematest küsimustest ning nende lahendamise käigust. Aruanne avalikustatakse Tallinna veebilehel.

(4) Õigusaktide eelnõude menetlemisel ja komisjoni muude funktsioonide täitmisel nõustab komisjoni ja tema liikmeid linnavolikogu kantselei nõunik (edaspidi korraldav ametnik).

(5) Korraldav ametnik:

1) esitab komisjoni esimehele ettepanekuid komisjonile suunatud küsimuste võtmiseks koosoleku päevakorda;

2) annab arvamuse komisjoni menetluses olevate eelnõude ja muude küsimuste kohta;

3) korraldab komisjoni poolt läbivaadatud eelnõude redigeerimist pärast linnavolikogu istungi toimumist ning viseerib linnavolikogu õigusakti eelnõu;

4) lahendab koostöös komisjoniga linnaelanike avaldusi ja märgukirju;

5) korraldab komisjonile suunatud õigusaktide eelnõude  menetlemist ja valmistab ette komisjoni poolt algatatud õigusakti eelnõu.

(6) Komisjoni sekretär:

1) teatab komisjoni liikmetele ja teistele asjaosalistele komisjoni koosoleku või komisjoni erakorralise koosoleku toimumise aja ja koha ning päevakorra, samuti teatab komisjoni koosoleku mittetoimumisest;

2) annab komisjoni esimehele teada koosolekule kutsutute vastustest osalemise või mitteosalemise kohta;

3) paljundab ja komplekteerib komisjoni koosoleku päevakorraprojekti alusel koosoleku materjalid arvutit mittekasutavatele komisjoni liikmetele;

4) vormistab koosoleku protokolli, viseerib selle  ja esitab koosoleku juhatajale allkirjastamiseks koosolekule järgneva tööpäeva jooksul;

5) vormistab protokolli väljavõtted ja edastab need § 31¹ lõikes 22 nimetatud asjaosalistele üldjuhul koosolekule järgneval tööpäeval;

6) vajadusel koostab täiendus- ja muudatusettepanekute loendi tabelina ja edastab selle koos protokolli väljavõttega juhtivkomisjonile, õigusnõunikule, dokumendiosakonnale ja eelnõu esitajale;

7) koostöös korraldava ametnikuga jälgib linnavolikogu esimehe resolutsiooni alusel komisjonile läbivaatamiseks suunatud õigusakti eelnõu tähtaegset läbivaatamist;

8) koostöös korraldava ametnikuga jälgib teabenõuetele, märgukirjadele, selgitustaotlustele jm dokumentidele vastamise tähtaegu ning vajadusel koostab vastuskirja projekti;

9) peab arvestust komisjoni liikmete koosolekust osavõtu kohta, koostab kvartali lõpus komisjoni koosolekust osavõtu aruande, esitab selle komisjoni esimehele läbivaatamiseks ja allakirjutamiseks ning edastab linnavolikogu kantselei juhatajale.

(7) Komisjoni töö organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei.

(8) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid, teha linnavolikogu kantseleile ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt ja linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös linnavolikogu kantselei juhatajaga.

(9) Komisjoni kirjad vormistatakse linnavolikogu kirjaplangil, millele on lisatud komisjoni nimi.

(10) Komisjoni koosolekute materjale hoitakse asjaajamisaasta jooksul komisjoni sekretäri juures ja seejärel kuni Linnaarhiivi üleandmiseni linnavolikogu kantselei dokumendiosakonnas.”;

31) põhimääruse senine paragrahv 311 loetakse paragrahviks 313, muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 31³ Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise kord

(1) Linnavolikogu valib linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel, kasutades elektroonilist hääletussüsteemi. Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimised korraldatakse eraldi.

(2) Linnavolikogu otsustab linnavolikogu komisjoni aseesimeeste arvu.

(3) Iga komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel on igal linnavolikogu liikmel üks hääl.

(4) Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale ning nimekiri  pannakse üles istungite saalis. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.

(5) Kui üles on seatud üks kandidaat, hääletab linnavolikogu liige, kasutades hääletuspuldil kas “poolt” või ”vastu” klahvi. Kui üles on seatud vähemalt kaks kandidaati, on kandidaatide nimed kuvatud hääletuspuldi ekraanile ja linnavolikogu liige teeb oma otsustuse vastava märkega kandidaadi nime taga ning vajutab klahvile “poolt”. Märge kandidaadi nime taga tähendab poolthäält.

(6) Kui hääletamise käigus rikutakse hääletamise korda või kui linnavolikogu liikmel ei ole hääletamispuldi rikke tõttu võimalik hääletada, katkestab istungi juhataja hääletamise ning viib läbi uue hääletamise. Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja, kinnitades need haamrilöögiga. Pärast hääletamistulemuste kinnitamist ei ole need vaidlustatavad.

(7) Linnavolikogu komisjoni esimeheks või aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab hääletamisest osa võtnud linnavolikogu liikmete poolthäälte enamuse.”;

32) paragrahvi 32 lõikes 3 asendatakse number “31¹” numbriga “31³”;

33) paragrahvi 32 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmselt:

“(8) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine revisjonikomisjoni moodustamisel toimub käesoleva põhimääruse § 28¹ lõigetes 3-7, 9-13 ja 15-16 sätestatud korras.”

34) paragrahvi 32 lõiget 12 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

“4) revisjonikomisjoni liikme volitused linnavolikogu liikmena peatuvad või lõpevad.”;

35) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 121 järgmises sõnastuses:

“(121) Revisjonikomisjoni uue liikme valimisel käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud juhul lähtutakse käesoleva põhimääruse § 31³ lõigetes 5 ja 6 sätestatust.”;

36) paragrahvi 321 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse §-des 31, 31¹ ja 31² sätestatud alustel ja korras, arvestades käesolevas paragrahvis ja §-s 33 toodud erisusi.”;

37) paragrahvi 33 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

“Linnavolikogu kantseleid puudutav revisjonikomisjoni akt edastatakse seisukohavõtuks linnavolikogu esimehele.”;

38) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Linnavolikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel linnavolikogu vanim liige, linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Linnavolikogu esimese istungi ning põhimääruse § 41 lõikes 2 sätestatud alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Sama kord kehtib ka linnavolikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud linnavolikogu esimees valituks.”;

39) paragrahvi 36 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

“Istungi toimumise aja määrab linnavolikogu esimees või tema asendaja, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.”;

40) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

“Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit vanim kohalolev linnavolikogu liige.”;

41) paragrahvi 37 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(1¹) Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on linnavolikogu esimehe valimine, aseesimeeste arvu määramine ning aseesimehe või aseesimeeste valimine ja linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva põhimääruse § 41 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue linnavolikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Linnavolikogu esimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka linnavolikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud linnavolikogu esimees valituks.”;

42) paragrahvi 37 lõike 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“ Avalikul hääletusel, paragrahvis 31³ ning § 32 lg 12¹ sätestatud isikuvalimistel ja muul juhul (v.a. § 28¹ sätestatud juhul), kui linnavolikogu nii otsustab, kasutatakse elektroonilist hääletamissüsteemi.”;

43) paragrahvi 37 lõiget 81 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

“Elektroonilise hääletamissüsteemi rikke korral viiakse käesoleva põhimääruse § 31³ ja § 32 lõikes 12¹ sätestatud isikuvalimised läbi § 28¹ sätestatud korras.”;

44) paragrahvi 37 lõike 12 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.”;

45) paragrahvi 37 lõiget 13 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

“Linnavolikogu töökorra kehtestab linnavolikogu.”;

46) paragrahvi 38 täiendatakse uue lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

“(1¹) Umbusalduse algatamine toimub linnavolikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Kirjalikule umbusaldusavaldusele peavad olema alla kirjutanud kõik algatajad ja selles peab olema märgitud umbusalduse avaldamise põhjus, ning lisatud vastav linnavolikogu otsuse eelnõu.”;

47) paragrahvi 38 lõikest 2 jäetakse välja teine ja kolmas lause;

48) paragrahvi 38 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(7) Kui linnavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 46 lõikes 5 sätestatud kvooruminõue, ei ole linnavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute linnavalitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni.”;

49) paragrahvi 38 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(9) Umbusalduse avaldamine on linnapea või linnavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduse paragrahvides 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval.”;

50) põhimäärust täiendatakse paragrahviga 38¹ järgmises sõnastuses:

“§ 38¹ Tagasiastumine

Linnavolikogu esimehe, linnavolikogu aseesimehe, linnavolikogu komisjoni esimehe, linnavolikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme või linnapea või linnavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Linnasekretär teavitab koheselt linnavolikogu esimeest või tema asendajat. Juhul, kui tagasiastumisavalduse on esitanud nii linnavolikogu esimees ja ka linnavolikogu aseesimees, teavitab linnasekretär sellest koheselt linnavolikogu vanimat liiget, kelle kohustus on kokku kutsuda hiljemalt seitsme päeva jooksul linnavolikogu istung linnavolikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimiseks.”;

51) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses:

“5¹) linnasekretäril seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud alustel ja korras.”;

52) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(3) Kui linnavolikogu liikmete arv langeb alla linnavolikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva põhimääruse § 26 1. lõike punktides 12 ja 13 ning 2. lõikes nimetatud küsimusi linnavalitsus.”;

53) paragrahvi 43 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna “kolmeks” sõnaga “neljaks”;

54) paragrahvi 44 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“7) esitab linnavalitsusele ametisse nimetamiseks linna ametiasutuse, v.a linnavolikogu kantselei, juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;”;

55) paragrahvi 44 lõike 2 teist lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Kui ka asendajaks määratud linnavalitsuse liige on ära, või asendaja on käskkirjaga määramata, asendab linnapead vanim kohalolev linnavalitsuse liige.”

56) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

“(3¹) Linnapea volitused lõpevad enne tähtaega seoses tema valimisega Riigikogu liikmeks.”;

57) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

“2¹) tema valimisega Riigikogu liikmeks;”;

58) paragrahvi 47 lõike 1 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“6) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisega;”;

59) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

“5) korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seadusega ettenähtud korras.”;

60) paragrahvi 50 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa linnasekretär.”;

61) paragrahvi 50 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.”;

62) paragrahvi 50¹ lõikes 1 asendatakse sõnad “temale pandud” sõnaga “oma”;

63) paragrahvi 50¹ lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Komisjoni põhimääruse kinnitab linnavalitsus määrusega ning koosseisu korraldusega.”;

64) paragrahvi 50¹ lõiget 4 täiendatakse kuuenda lausega järgmises sõnastuses:

“Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.”;

65) paragrahvi 51 lõike 4 punkti 10¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“10¹) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel linnapea teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast ja teavitab sellest koheselt teisi linnavalitsuse liikmeid ja linnavolikogu esimeest;”;

66) paragrahvi 51 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10² järgmises sõnatuses:

“10²) kontrollib üks kord kuus linnavolikogu liikme ning linnaosa halduskogu liikme püsiva elukoha andmeid Eesti rahvastikuregistris ja teavitab sellest vastavat isikut;”;

67) paragrahvi 52 lõiget 7 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

“Linna ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab ning muudab asutuse juht kooskõlastatult ametiasutusega (v.a munitsipaalharidusasutused).”;

68) paragrahvi 52 lõike 10 esimeses lauses asendatakse sõna “eelarve” sõnaga “alaeelarve” ning jäetakse välja sõna “arveldusarve”;

69) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

“(2¹) Palgalisel ametikohal töötavale linnapeale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu.

(2²) Lõikes 2¹ sätestatud hüvitist ei maksta, kui linnavolikogu valib linnapea ametisse uueks tähtajaks.”;

70) paragrahvi 54 lõike 3 lause esimene osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Linnaosa vanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud oma ametikohal rohkem kui kaheksa aastat, kusjuures nimetatud töötamise aja hulka arvatakse ka pidev töötamine käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud ametikohtadel ning vabastamine toimub:”;

71) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

“(4¹) Linnaosa vanema teenistusest vabastamisel linnapea põhjendatud ettepanekul võib talle maksta hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses.”;

72) paragrahvi 54 lõike 5 lause esimene osa muudatakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Linnasekretäri, linnakantselei koosseisus oleva valdkonna direktori, linnavalitsuse nõuniku, linnapea nõuniku, abilinnapea nõuniku, linnavalitsuse ameti juhataja ja tema asetäitja, linnavalitsuse ameti teenistuse direktori, linnakantselei osakonna juhataja, linnaosa vanema asetäitja, linnaosa valitsuse haldussekretäri, linnavolikogu kantselei juhataja, linnavolikogu nõuniku, linnavolikogu esimehe nõuniku, linnavolikogu aseesimehe nõuniku, linnavolikogu fraktsiooni nõunik-abi ning linnavolikogu kantselei osakonna juhataja teenistusest vabastamisel ametniku algatusel ning linnavolikogu esimehe nõuniku, linnavolikogu aseesimehe nõuniku, linnavolikogu fraktsiooni nõunik-abi, linnapea nõuniku ja abilinnapea nõuniku teenistusest vabastamisel teenistustähtaja möödumise tõttu võib maksta eelnimetatud ametnikule hüvitust, kui ta on töötanud oma või eelnimetatud ametikohtadel kokku vähemalt kolm viimast aastat ning linna ametiasutuses pidevalt:”;

73) paragrahvi 54 lõikes 5¹ lisatakse peale numbrit “3.” number “4¹.”;

74) paragrahvi 54 lõikes 6 asendatakse numbrid “1., 3. ja 5.” numbritega “1., 2¹., 3., 4¹. ja 5.”;

75) paragrahvi 54 lõikes 11 jäetakse välja sõna “põhikohaga”;

76) paragrahvi 54¹ lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(9) Käesoleva paragrahvi alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste järelevalveülesandeid täitvate ametiisikute aktide ja toimingute üle.”;

77) paragrahvi 55 muudatakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 55 Linna eelarve sisu

(1) Linnal on seadusest lähtuv iseseisev eelarve.

(2) Linna eelarve (edaspidi eelarve) koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.

(3) Eelarves võib kajastada ka muid finantsjuhtimiseks vajalikke andmeid.

(4) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(5) Eelarve vastuvõtmisega annab linnavolikogu linnavalitsusele tema ametiasutuste ja hallatavate asutuste kaudu ning linnavolikogu kantseleile volituse teha kulutusi linnale pandud ülesannete täitmiseks.

(6) Eelarvega võib linnavolikogu anda volituse varaliste kohustuste võtmiseks ka pikemaks perioodiks, kui üks eelarveaasta.

(7) Eelarve eelnõus investeeringute katteks kavandatud eelarvelaenu ja eelarveaasta kestel eelarve kassaliseks teenindamiseks ettenähtud kassalaenu piirsummad ja põhitingimused kehtestab volikogu eelarve vastuvõtmisega lähtudes seaduses sätestatud piirangutest.

(8) Linna eelarve kulude koosseisus võib ette  näha reservfondi erakorralisteks kuludeks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha, ettenägematute, arvestuslike ja lepingulistest kohustustest tulenevate kulude katteks, ühekordsete ülelinnalise tähtsusega ürituste toetamiseks ja ühekordsete toetuste maksmiseks tegutsevatele mittetulunduslikele organisatsioonidele, kelle tegevus on suunatud lastele, noortele, peredele, vanuritele ja puuetega inimestele (sh kultuuri-, spordi- ja huvialategevuseks, piirkondliku tähtsusega ürituste korraldamiseks ja tähtpäevade tähistamiseks) linnaosa haldusterritooriumil.

(9) Linna reservfond koosneb linnavalitsuse reservfondist ja linnaosade valitsuste reservfondidest, milliste suuruse kinnitab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisega.”;

78) paragrahv 55¹ tunnistatakse kehtetuks;

79) põhimäärust täiendatakse paragrahviga 56¹ järgmises sõnastuses:

“§ 56¹ Eelarve eelnõu koostamine

(1) Tallinna eelarve projekti koostamiseks esitavad linna ametiasutused ja linnavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. septembriks linnavalitsusele oma ettepanekud.

(2) Linnavalitsus koostab eelarve eelnõu lähtudes Tallinna eelarvestrateegias toodud linna eelarvepoliitilistest eesmärkidest ja tegevustest nende eesmärkide saavutamiseks ning esitab eelarve eelnõu linnavolikogule hiljemalt 1. detsembriks.

(3) Eelarve eelnõu ja projekti koostamise tingimused ning korra kehtestab linnavalitsus, võttes arvesse seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid eelarve koostamise korraldamise alused ja üldpõhimõtteid.”;

80) Paragrahv 57 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 57 Eelarve vastuvõtmine

(1) Eelarve eelnõu arutab linnavolikogu kolmel lugemisel.

(2) Eelarve eelnõu esimesel lugemisel toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu. Peale läbirääkimiste lõppemist paneb istungi juhataja hääletusele eelnõu esimese lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise teisele lugemisele. Istungi juhataja määrab eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja.

(3) Muudatusettepanekuid võivad esitada linnavolikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid ning linnavalitsus. Muudatusettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude või kulude muutmise või nende ümberjaotamise, tuleb ettepaneku esitajal lisada selgitus kulutuste eesmärgi kohta, majanduslikud põhjendused ning rahalised arvestused kulude mahu ja võimalike katteallikate kohta. Muudatusettepanekuga ei ole lubatud kustutada ega vähendada eelarve eelnõus ettenähtud seadustest või lepingutest tulenevaid kulusid ning muuta riigilt jt juriidilistelt isikutelt sihtotstarbeliste eraldiste arvel kaetavaid kulusid.

(4) Eelnõu teiseks lugemiseks koostab juhtivkomisjon eelnõule esitatud muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab muudatusettepanekute sõnastust, esitaja nime, linnavalitsuse ning juhtivkomisjoni seisukohta.

(5) Muudatusettepanekute hääletamine toimub eelnõu teisel lugemisel pärast läbirääkimiste lõppu. Muudatusettepanek loetakse arvestatuks, kui seda on toetanud juhtivkomisjon. Muudatusettepanek pannakse hääletusele ainult siis, kui seda nõuab mõni linnavolikogu liige või linnavolikogu fraktsioon. Peale muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja hääletusele eelnõu teise lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise kolmandale lugemisele. Istungi juhataja määrab eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja.

(6) Eelnõu kolmandaks lugemiseks võivad muudatusettepanekuid esitada linnavolikogu alatised komisjonid või fraktsioonid. Muudatusettepanekuid, mida ei toeta linnavalitsus ja juhtivkomisjon, kolmandal lugemisel hääletusele ei panda.

(7) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele.

(8) Linnavolikogu võtab eelarve vastu poolthäälte enamusega. Juhul, kui koos eelarve vastuvõtmisega otsustatakse eelarvelaenu võtmine, on eelarve vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus.

(9) Linnavolikogu võtab eelarve vastu määrusena. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. Vastuvõetud eelarve avalikustatakse väljapanekuga linnavolikogu kantseleis ja Tallinna veebilehel.”;

81) paragrahvi 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 58 Eelarve muutmine. Lisaeelarve

(1) Linnavolikogu rahanduskomisjon, vähemalt kaks linnavolikogu alatist komisjoni, linnavolikogu fraktsioon või vähemalt ¼ linnavolikogu liikmetest võivad teha ettepaneku linnavalitsusele ning linnavalitsus võib ise algatada linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve kogumahu samaks jäädes eelarve muutmise või eelarve kulude kogumahu muutumisel lisaeelarve vastuvõtmise, välja arvatud § 59 lg 5 sätestatud juhud.

(2) Linnavalitsus koostab ja esitab eelarve muutmise või lisaeelarve eelnõu linnavolikogule mitte hiljem kui üks kuu enne eelarve aasta lõppu.

(3) Eelarve muutmise ja lisaeelarve eelnõu koostamine, menetlemine ning vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse § 56¹ ja 57 sätestatud korras.

(4) Linnavolikogu võtab eelarve muutmise ja lisaeelarve eelnõu vastu poolthäälte enamusega. Juhul, kui koos lisaeelarve vastuvõtmisega otsustatakse eelarve- või kassalaenu võtmine, on eelarve vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus.

(5) Vastuvõetud eelarve muutmine või lisaeelarve avalikustatakse väljapanekuga linnavolikogu kantseleis ja Tallinna veebilehel.”;

82) Paragrahv 59 muudatakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 59 Eelarve täitmine

(1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus. Eelarve täitmise tingimused ning korra kehtestab linnavolikogu, võttes arvesse seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid eelarve täitmise korraldamise alused ja üldpõhimõtted.

(2) Kui linnavolikogu ei võta eelarvet eelarveaasta alguseks vastu, võivad linna asutused teha kulutusi alanud eelarveaasta igal kuul kuni ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise eelarveaasta eelarves ettenähtud vastavast kulust.

(3) Kulutusi, mis on ettenähtud nii eelmise eelarveaasta eelarves kui ka linnavalitsuse poolt linnavolikogule esitatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus, tehakse nendest kahest väiksema summa alusel.

(4) Kulutusi, mis ei olnud ettenähtud eelmise eelarveaasta eelarves, tehakse linnavalitsuse otsustuse alusel. Kulutuste rahastamisel lähtub linnavalitsus tulude eeldatavast laekumisest kuude lõikes ning eelmiseks eelarveaastaks määratud kassalaenu suurusest.

(5) Riigieelarve vahendite arvelt Tallinna linnale antud eraldiste, lepingute alusel Tallinna linnale eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste ja linna asutustele antud toetuste ning annetuste jaotuse linna asutuste lõikes kinnitab linnavalitsus.

(6) Linnavalitsuse reservfondi kasutamise otsustab linnavalitsus ja linnaosa valitsuse reservfondi kasutamise otsustab linnaosa vanem. Reservfondi käsutamise korra kehtestab linnavolikogu.”;

83) põhimäärust täiendatakse paragrahviga 59² järgmises sõnastuses:

“§ 59² Eelarve täitmise aruande läbivaatamine ja kinnitamine

(1) Eelarve täitmise aastaaruanne on linna majandusaasta aruande koostisosa.

(2) Eelarve täitmise aastaaruande koostab linnavalitsus ning esitab selle käesolevas põhimääruses majandusaasta aruande kohta kehtestatud tähtaegadel ja korras.

(3) Eelarve täitmise aastaaruanne avalikustatakse linna majandusaasta aruande koosseisus väljapanekuga linnavolikogu kantseleis ja Tallinna veebilehel.”;

84) paragrahvi 61 lõikest 1 jäetakse välja sõnad “ja loodusobjektide kaitseks”;

85) paragrahvi 61 lõike 3 lõppu lisatakse sõnad “ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord”;

86) paragrahvi 61 lõike 4 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Linnavolikogu poolt vastava loa andmisel määratakse linnavolikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus.”;

87) paragrahvi 61 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus.”;

88) paragrahvi 61 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(7) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi.”;

89) paragrahv 70 tunnistatakse kehtetuks;

90) paragrahv 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 71 Tallinna arengu kavandamine

(1) Tallinna arengut kavandatakse reguleerimise ulatusest lähtuvalt strateegiliste ja programm-tegevuskavaliste arengudokumentidega. Strateegilised arengudokumendid on Tallinna arengustrateegia, Tallinna üldplaneering ja  Tallinna eelarvestrateegia ning programm-tegevuskavalised arengudokumendid on Tallinna arengukava, Tallinna valdkonnapõhine arengukava (sh seadusega ettenähtud), Tallinna linna territooriumi osa või asumi arengukava ja Tallinna linna ametiasutuse hallatava asutuse arengukava.

(2) Kõik Tallinna arengudokumendid peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

(3) Linnavolikogu kehtestab Tallinna arengut määratlevate dokumentide koostamise algatamise, koostamise, läbivaatamise ja avalikustamise korra ning omavahelised seosed.

(4) Tallinna arengukava on Tallinna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(5) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv Tallinna arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui linnal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.

(6) Tallinna arengukava koostatakse kogu linna territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:

1) linna territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;

2)  valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;

3)  mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksustega omavahelisel kokkuleppel.

(7) Linnavolikogu määratud ametiasutus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja Tallinna veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.

(8) Arengukava esitatakse linnavolikogu määratud ametiasutuse kaudu maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast linnavolikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast vastuvõtmist linnavolikogu poolt avalikustatakse arengukava Tallinna veebilehel.

(9) Iga aasta 1. märtsiks kogub linnavolikogu määratud ametiasutus andmed Tallinna arengukavas ettenähtud ülesannete täitmise ja eesmärkide saavutamise kohta eelmisel kalendriaastal, koostab vastava aruande, valmistab vajadusel ette kehtiva Tallinna arengukava muudatusettepanekud ning esitab vastava eelnõu hiljemalt 1. maiks linnavalitsusele. Linnavalitsus vaatab kehtiva Tallinna arengukava täitmise aruande ja vajadusel muudatusettepanekute eelnõu läbi ja esitab selle hiljemalt 15. augustiks linnavolikogule.

(10) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi linna arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.

(11) Tallinna arengukava on aluseks:

1) linnaeelarve koostamisele;

2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;

3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.”;

91) paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 72 Linnaplaneerimine

(1) Linnaplaneerimine on linna ruumilise arengu kavandamine eesmärgiga tagada Tallinnas võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.

(2) Linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ja tähtaegade määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, ehitiste arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste, projekteerimistingimuste avalikustamise korra, ajutise ehitise ehitamise korra ja alade, samuti linna osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtete ja nõuete määramiseks kehtestab linnavolikogu Tallinna linna ehitusmääruse.”;

92) Paragrahv 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 73 Üldplaneeringud

(1) Tallinna üldplaneering on seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta ning mille eesmärk on linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine ning aluste ettevalmistamine detailplaneeringute koostamiseks.

(2) Tallinnas koostatakse üldplaneeringud linnaosade, samuti muude linna territooriumi osade kohta. Üldplaneeringu võib koostada ka huvitatud kohalike omavalitsuste omavahelisel kokkuleppel linna ja linnaga piirnevate valdade territooriumite või nende osade kohta ning teemaplaneeringutena kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks.”;

93) Paragrahv 74 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 74 Detailplaneering

Detailplaneering on seadustele ja Tallinna õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse Tallinna territooriumi osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks.”;

94) Paragrahv 75 tunnistatakse kehtetuks;

95) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

“(1¹) Looduskaitse eesmärk Tallinna linnas on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtusliku maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine.”;

96) paragrahvi 77 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

“(2) Kaitset vajav loodusobjekt võetakse kaitse alla riigi ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras.”;

97) paragrahvi 77 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

98) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Tallinnal on õigus astuda rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.”;

99) paragrahvi 78 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Tallinna linnavolikogu või viimase poolt määratud esindaja, kui vastava organisatsiooni põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.”;

100) paragrahvi 78 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(3) Linnavolikogul, linnavalitsusel ja Tallinna ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Linna ametiasutused informeerivad sellisest koostööst linnavolikogu.”;

101) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

“(5) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused Tallinna eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.”;

102) põhimäärust täiendatakse paragrahviga 80¹ järgmises sõnastuses:

“§ 80¹ Õigusaktide normitehnika

(1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

(2) Linnavolikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks.”;

103) paragrahvi 82 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ning need peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele seaduses, käesolevas põhimääruses ning linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. Linnavalitsuse määrus avalikustatakse väljapanekuga linnakantseleis.”;

104) paragrahvi 82 lõike 3 lõppu lisatakse sõnad “,kui korralduses ei sätestata hilisemat jõustumise tähtaega.”;

105) paragrahvi 86 lõike 3 punktist 1 jäetakse välja sõnad “ja sümboolika”;

106) põhimäärust täiendatakse paragrahviga 86¹ järgmises sõnastuses:

“§ 86¹ Linnaosa sümboolika

(1) Linnaosal võib olla oma lipp ja vapp, mis peavad vastama heraldikanõuetele.

(2) Linnaosa lipu ja vapi kasutamise korra kehtestab linnavolikogu.”;

107) paragrahvi 88 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Linnaosa halduskogu suurus on ühe võrra suurem kui kahekordne linnavolikogu mandaatide arv linnaosas.”;

108) paragrahvi 88 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(3) Halduskogu koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu poolt moodustatud komisjon, mille esimees on linnasekretär ja liikmed linnaosade haldussekretärid, linnavolikogu kantselei juriidilisest osakonna  ja linnakantselei juriidilise osakonna teenistujad. Komisjoni töökorra kehtestab linnavolikogu.”;

109) paragrahvi 88 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(5) Linnavolikogu liikmekandidaadi sooviavaldus halduskogu töös osalemise kohta esitatakse linnasekretärile samaaegselt linnavolikokku kandideerimise avalduse esitamisega linna valimiskomisjonile. Sooviavalduse vormi kinnitab linnasekretär.”;

110) paragrahvi 88 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(7) Valimistulemuste põhjal ning võttes aluseks isiku kirjaliku avalduse osaleda halduskogu töös kinnitab § 88 lõikes 3 nimetatud komisjon oma otsusega halduskogude koosseisud ning halduskogude asendusliikmete nimekirja. Komisjon edastab otsuse linnavolikogu esimehele ja linnaosa valitsusele.”;

111) paragrahvi 89 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(6) Linnaosa valitsus peab arvestust halduskogu koosseisus tehtavate muudatuste kohta.”;

112) paragrahvi 90 lõiked 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 muudetakse ja täiendatakse lõikega 8 ning sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Halduskogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega komisjoni otsusel seoses: …

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1 ja 6 sätestatud juhul esitab halduskogu liige vastava avalduse linnasekretärile.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud asjaolust teatab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linnaosa valitsuse haldussekretärile vastava registri pidaja.

(4) Linnaosa valitsuse haldussekretär edastab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2, 3, 4 ja 9 sätestatud asjaolude teatavakssaamisest vastava teate linnasekretärile.

(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 7 ja 8 sätestatud juhtudel edastab linnaosa valitsuse haldussekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates linnasekretärile.

(6) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist edastab linnaosa valitsuse haldussekretär vastava teate linnasekretärile.

(7) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 5 sätestatud juhul edastab linnaosa valitsuse haldussekretär kättesaamisest arvates kolme tööpäeva jooksul vastava dokumendi ärakirja linnasekretärile.

(8) Linnasekretär kutsub § 88 lõikes 3 nimetatud komisjoni kokku hiljemalt viie tööpäeva jooksul peale käesolevas paragrahvis nimetatud avalduse, teate või muu dokumendi saamist.”;

113) paragrahvi 91 lõiked 4, 5 ja 6 muudetakse ja täiendatakse lõikega 7 ning sõnastatakse järgmiselt:

“(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud juhul saadab linnaosa valitsuse haldussekretär kolme tööpäeva jooksul vastava kohtumääruse kättesaamisest selle linnasekretärile.

(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud juhul esitab halduskogu liige vastava avalduse linnasekretärile.

(6) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud juhul teavitab linnaosa valitsuse haldussekretär linnasekretäri kolme tööpäeva jooksul vastava asjaolu teatavaks saamisest.

(7) Linnasekretär kutsub § 88 lõikes 3 nimetatud komisjoni kokku hiljemalt viie tööpäeva jooksul peale käesolevas paragrahvis nimetatud avalduse, teate või muu dokumendi saamist. ”;

114) paragrahvi 93 lõiked 6, 7, 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(6) Halduskogu töövormiks on koosolek. Halduskogu korraline koosolek toimub üldjuhul kord kahe nädala jooksul halduskogu poolt kinnitatud nädalapäeval ja kellaajal. Koosoleku kutsub kokku halduskogu esimees või aseesimees. Halduskogu erakorralise koosoleku kutsub kokku halduskogu esimees või tema äraolekul halduskogu aseesimees omal algatusel või ¼ halduskogu liikmete kirjalikul nõudel.

(7) Halduskogu koosoleku päevakorraprojekti valmistab ette halduskogu esimees. Kutse, milles on märgitud halduskogu koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakorraprojekt, edastatakse halduskogu liikmetele kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist. Kutse halduskogu erakorralisele koosolekule edastatakse halduskogu liikmetele hiljemalt 24 tundi enne koosoleku toimumisaega.

(8) Halduskogu arutab päevakorraprojektis märgitud küsimusi. Erandjuhtudel võib võtta täiendavalt päevakorda küsimuse, mille materjalid on halduskogu liikmetele kättesaadavad hiljemalt koosoleku alguseks. Täiendava küsimuse päevakorda võtmise otsustab halduskogu hääletamise teel. Halduskogu arutab üldjuhul küsimusi, mille kohta on esitatud eelnõu ja on olemas linnaosa vanema seisukoht, v.a organisatsioonilised küsimused.

(9) Halduskogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid Tallinna õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. Halduskogu korraline koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole halduskogu liikmetest, sealhulgas halduskogu esimees või tema asendaja. Halduskogu võtab otsuseid vastu poolthäälte enamusega. Halduskogu esitab oma seisukoha arutatavale päevakorrapunktile ühe kuu jooksul, kui riigi või Tallinna õigusaktidest ei tulene teisiti. Nimetatud tähtaja möödudes loetakse vastav päevakorrapunkt halduskogu poolt kooskõlastatuks. Halduskogu otsusele kirjutab alla halduskogu esimees või tema asendaja - koosoleku juhataja. Halduskogu koosolek ja otsused protokollitakse ja vormistatakse üldjuhul koosolekule järgneval tööpäeval. Halduskogu koosoleku protokoll peab vastama õigusaktides ja standardites ettenähtud nõuetele.”;

115) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses

“(12) Hiljemalt järgmise aasta 1. veebruariks esitab halduskogu esimees linnavolikogu esimehele kirjaliku aruande halduskogu eelmise aasta tööst. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab halduskogu esimees aruande hiljemalt 15. oktoobriks. Aruanne peab muuhulgas sisaldama ülevaadet halduskogus arutatud olulisematest küsimustest ning nende lahendamise käigust. Aruanne avalikustatakse Tallinna veebilehel. ”;

116) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

“(13) Halduskogu organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnaosa valitsus.”;

117) põhimäärust täiendatakse paragrahviga 93¹ järgmises sõnastuses:

“§ 93¹ Halduskogu esimehe pädevus

Halduskogu esimees või tema äraolekul aseesimees:

1) juhib halduskogu tööd;

2) koostab halduskogu koosoleku päevakorra projekti ja otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule;

3) kutsub kokku halduskogu koosoleku;

4) juhatab halduskogu koosolekut ja lahendab koosoleku töökorra rakendamisel tekkivaid küsimusi;

5) allkirjastab halduskogu otsused ja koosoleku protokollid;

6) peab halduskogu nimel kirjavahetust.”;

 

118) põhimäärust täiendatakse paragrahviga 932 järgmises sõnastuses:

“§ 932 Halduskogu komisjon

(1) Halduskogu moodustab revisjonikomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi ja ajutisi komisjone.

(2) Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema halduskogu liikmed. Vähemalt ühe komisjoni liikme esitab linnaosa valitsus.

(3) Komisjonide tegevusvaldkonnad tulenevad linnaosa valitsusele Tallinna põhimäärusega pandud ülesannetest. Üldjuhul ei moodustata üle kümne komisjoni.

(4) Oma ülesannete täitmiseks võib komisjon koostada tööplaani poolaasta või aasta kaupa.

(5) Halduskogu komisjoni esimees:

1) kutsub kokku komisjoni koosoleku;

2) valmistab ette komisjoni koosoleku päevakorra;

3) juhib komisoni tööd ja juhatab komisjoni koosolekut.

(6) Halduskogu komisjon võib valida komisjoni liikmete hulgast aseesimehe, kes asendab komisjoni esimeest tema äraoleku korral.

(7)  Komisjoni töö vormiks on koosolek, mis toimub vähemalt kord kuus. Komisjoni koosolek protokollitakse. Komisjoni esimees tagab komisjonist osavõtvate liikmete arvestuse korraldamise ning selle esitamise kaks korda aastas linnaosa valitsusele.

(8) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees.”;

119) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

“(3¹) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse linnaosa vanem teenistusest linnapea põhjendatud ettepanekul.”;

120) paragrahvi 96 lõike 4 punktis 7 asendatakse sõna “rahalisi” sõnaga “eelarvelisi”;

121) paragrahvi 96 lõike 4 punkti 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“8) tagab linnaosa valitsuse eelarve projekti koostamise ja linnaosa valitsuse eelarve täitmise ning arvestuse pidamise riigi ja linna õigusaktides sätestatud korras;”;

122) paragrahvi 98 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Põhimääruse kehtestab, teeb selles muudatusi ning tunnistab kehtetuks linnavolikogu määrusega.”.

§ 2.  Rakendussätted

(1) Tallinna Linnakantseleil valmistada ette õigusaktide eelnõud viimaks Tallinna Linnavalitsuse õigusaktid kooskõlla käesoleva põhimäärusega 1. juuniks 2006.

(2) Tallinna Linnavolikogu Kantseleil valmistada ette Tallinna Linnavolikogu töökorra muutmise eelnõu ja esitada see linnavolikogule 1. aprilliks 2006.

(3) Linnaosade valitsustel valmistada ette linnaosade põhimääruste muutmise eelnõud ja esitada need linnavolikogule 1. juuniks 2006.

(4) Linnavalitsusel esitada linnavolikogule halduskogude koosseisude muutmise komisjoni töökord ja koosseis 10. aprilliks 2006.

§ 3.  Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. mail 2006.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

LISA 1. Tallinna raemedali etalonkujutis

LISA 2. Tallinna linna piiri kirjeldus ja skeem

LISA 3. Haabersti linnaosa piiri kirjeldus ja skeem

LISA 4. Kesklinna linnaosa piiri kirjeldus ja skeem

LISA 5. Kristiine linnaosa piiri kirjeldus ja skeem

LISA 6. Lasnamäe linnaosa piiri kirjeldus ja skeem

LISA 7. Mustamäe linnaosa piiri kirjeldus ja skeem

LISA 8. Nõmme linnaosa piiri kirjeldus ja skeem

LISA 9. Pirita linnaosa piiri kirjeldus ja skeem

LISA 10. Põhja-Tallinna linnaosa piiri kirjeldus ja skeem