Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Sirvi teemade järgi

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna kohanimede määramise korra rakendusjuhendi kinnitamine
Tallinna Linnavalitsus 07.11.1997 määrus number 81
Jõustumine:07.11.1997
Kehtetuks tunnistamine:27.12.2012
Redaktsiooni kehtivus:07.11.1997 - 27.12.2012

AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tlv m 19.12.2012 nr 79, jõustumine 27.12.2012 TALLINNA LINNAVALITSUSE MÄÄRUS Tallinn 7.november 1997 nr.81 Tallinna kohanimede määramise korra rakendusjuhendi kinnitamine Võttes aluseks Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 1997 määruse nr 46 "Tallinna kohanimede määramise korra kinnitamine" punkti 3 Tallinna Linnavalitsus m ä ä r a b: 1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna kohanimede määramise korra rakendusjuhend. 2. Määrus jõustub vastuvõtmisest. Ivi Eenmaa Linnapea Toomas Sepp Linnasekretär
                                     Kinnitatud
                                Tallinna Linnavalitsuse
                            7. novembri 1997 määrusega nr  81
  

         TALLINNA KOHANIMEDE MÄÄRAMISE KORRA RAKENDUSJUHEND

1. Tallinna kohanimede määramise korra rakendusjuhendi eesmärgiks on
selgitada Tallinna kohanimede määramise korras (edaspidi : kord) kasutatud
terminite sisu. 

2. Korras on termineid kasutatud järgmises tähenduses:

2.1 kohanimi on kohale kui looduslikule või inimtekkelisele geograafilisele
objektile kinnistunud või kinnistatav nimi.
Kohanimi sisaldab nimetuuma, st puhast nime või hõlmab ka nime täiendosana 
hargtäiendit  (nt Uus- nimes Uus-Maleva tn) ja ühtlasi liigisõna,
mis näitab nimetatava koha liiki  (nt Toome puiestee, Toome põik, Falgi
park, Haabersti linnaosa).  Liigisõna on mõnel juhul nimetuumaga kokku
kirjutatav (nt Toompuiestee, Harjumägi, Kitseaed, Nõelasilm);

2.2 ametlik kohanimi on nimi, mis on määratud vastavalt Kohanimeseadusele 
või on  määratud muude kehtivate õigusaktide kohaselt kohtadele ja
objektidele, millel on nimekohustus. Kohal, kuid mitte haldusüksusel ega
aadressikohal, võib olla kaks ametlikku nime, neist üks põhi- ja teine
rööpnimena;

2.3 mitteametlik kohanimi on nimi, mida pole ükski kohanime määramiseks
volitatud organ ega ametiisik määranud;

2.4 põhinimi on kas koha ainuke ametlik nimi või nimi, mille kõrvale on
erandjuhtudel ametlikult määratud rööpnimi;

2.5 rööpnimi on erandjuhtudel määratav kohanimi, mida võib ametlikus
kontekstis kasutada põhinime kõrval, s.o. teine ametlik kohanimi ühe ja
sama objekti puhul (nt Harju trepp / Mayeri trepp);

2.6 väikekoht on omavalitsusüksuse piiresse jääv piirkond, ala, koht või
objekt, mille liigitus on toodud korra lisas. Väikekoha nime määramine on
kohaliku omavalitsuse või ministrite pädevuses. Väikekohad jagunevad 
aadressikohtadeks, mitteaadressikohtadeks ja territoriaalüksusteks;

2.7 aadressikoht on väikekoht, nagu näiteks tänav, väljak või muu
liiklusrajatis, mille nime kasutatakse aadressis. Aadressikohana võivad
erandjuhtudel toimida ka mõned mitteaadressikohad, nt nime omavad
maaregistri katastriüksused, haljasalad jne, ning seda juhul, kui väikekoht
jääb tänavate võrgust, mille järgi aadressi  omistatakse, liiga kaugele 
või talle ei saa muudel põhjustel tavapärasel viisil aadressi omistada;  
 
2.8  mitteaadressikoht on väikekoht, mille nime ei kasutata tavapäraselt
aadressis, nt väil, haljasala, hoov, vaateplats jne; 

2.9  territoriaalüksused on linna territooriumi sisemise jaotuse alusel
tekkinud alad - linnaosad, linnaplaneerimise territoriaalüksused ning
krundid (teenindusmaad) või kinnistud (maakatastri-üksused).
Territoriaalüksust võib käsitleda mitteaadressikoha eri 
vormina, mida on aga Tallinna kohanime määramise korras ja
koha-nimeregistris selguse mõttes käsitletud väikekoha omaette alaliigina;
     
2.10 linnaplaneerimise territoriaalüksused on alad, mis on aluseks
linnaplaneerimise projektides ning nende alaliigid on järgmised:
2.10.1 asum, allasum ja kvartal, mis on ajaloolise tekkega tervikalad ja
mille ajalooline nimi on üldjuhul taastatud.  Kogu  linna katvalt on
ajaloolised nimed määratud vaid asumitel. Nime määramine ajaloolise
toponüümi alusel või taastamine  allasumitele, kvartalitele ja ka
kinnistutele on jätkuv protsess. Linna territoriaaljaotuse tasandite
moodustamisel on väikseimaks üksuseks (alaks) kinnistu, millele järgnevad 
kvartal, allasum, asum, linnaosa ning viimasena linn kui tervik. 
Suuremate alade piirid moodustuvad väiksematest piiritletud tervikaladest,
nt Põhja-Tallinna linnaosas on 9 tervikala ehk asumit (Kalamaja,
Merimetsa, Pelgulinn, Kopli jne), neist Kopli asumis on neli ajaloolist
tervikala ehk allasumit  (Bekkeri, Neeme, Telliskopli ja Vene-Balti). 
Ajaloolise nimega kvartaleid on linnas üksikuid (nt Rotermanni 
kvartal Sadama asumis). Kvartal on ajalooline tervikala, millel üldjuhul
puudub sisemine tänavaliigendus. Kui planeeritav ala hõlmab nimelisest
asumist või allasumist vaid osa ning talle ei ole leitud põhjendatud uut
nime, võib projekti nimes kasutada ilmakaare viidet, nt Haabersti asumi
lõunaosa detailplaneering;
2.10.2  piirkonnad, mis on eri funktsioonilised, linnaplaneerimise käigus
moodustatavad alad, millele võib määrata uue nime (eelistatult ajalooliste
toponüümide seast).  Liigisõna "piirkond" kasutatakse määratava kohanime
järel juhul, kui planeeritav ala ei mahu ajaloolise asumi, allasumi ja
kvartali mõiste alla ning tema piirid erinevad nende piiridest; 
ala nimetuses kasutatavat liigisõna "piirkond" võib sõltuvalt ala
funktsioonist täpsustada täiendsõnaga, nt elamu-, äri-, tööstuspiirkond
jne;
2.11 kohanime määramine on selleks volitatud organi poolt:
   2.11.1 ametliku nimeta kohale uue nime määramine, ametliku põhinime
kõrval rööpnime määramine või endisaegse, vahepeal tühistatud ametliku nime
taastamine;
   2.11.2 ametliku kohanime muutmine;
   2.11.3 ametliku kohanime tühistamine, mis tähendab ühtlasi selleks
volitatud organi poolt nime kustutamist kohanimeregistrist


Toomas Sepp
Linnasekretär