Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Sirvi teemade järgi

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna sademevee strateegia aastani 2030
Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 määrus number 18 [RT IV, 09.03.2013, 41]
Jõustumine:27.06.2012
Redaktsiooni kehtivus:27.06.2012 - ... [RT IV, 09.03.2013, 41]

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

19. juuni 2012 nr 18

 

 

Tallinna sademevee strateegia aastani 2030

 

 

 

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 alusel ning kooskõlas Tallinna põhimääruse § 77 lg-ga 1, Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011 otsusega nr 107 “Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030” ja 20. oktoobri 2011 otsusega nr 173 ““Tallinna sademevee strateegia aastani 2030” koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine”

 

 

     

§ 1.  Kinnitada “Tallinna sademevee strateegia aastani 2030ˮ vastavalt lisale.

§ 2.  Arvestada “Tallinna sademevee strateegiaga aastani 2030ˮ Tallinna linna järgnevate aastate eelarvestrateegiate ja eelarvete koostamisel vastavalt linna eelarve võimalustele.

§ 3.  Määrus jõustub 27. juunil 2012.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


 

Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012
määruse nr 18
LISA

 

Tallinna sademevee strateegia aastani 2030

 

 

 

     

Sisukord

Sissejuhatus. 3

1.      Sademevee strateegia seos rahvusvaheliste, riiklike ja kohalike dokumentidega   4

1.1        Helsingi Komisjoni nõuded.. 4

1.2        Sademevee käitlemine Euroopa Liidu liikmesriikides. 5

1.2.1     Lahkvoolse kanalisatsiooni eelised ja puudused. 5

1.2.2     Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud. 6

1.2.3     Sademevee reostuskontrolli korraldamine EL liikmesriikides. 7

1.2.4     Kokkuvõte EL-i liikmesriikide sademevee käitlemise praktikast 7

1.3        Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK arendamise kava) 8

1.4        Tallinna üldplaneering.. 10

1.5        Mustamäe linnaosa üldplaneering.. 12

1.6        Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering.. 12

1.7        Pirita linnaosa üldplaneering.. 13

1.8        Lasnamäe elamualade üldplaneering.. 15

1.9        Strateegia “Tallinn 2030”. 18

1.10      Tallinna arengukava 2009-2027. 18

1.11      Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030. 18

2.      Tallinna sademeveesüsteemi mõjutavad looduslikud tegurid.. 20

2.1        Kliima mõju.. 20

2.2        Sademevett vastuvõtva ja mitte vastu võtva pinnase osatähtsus. 21

2.3        Üleujutuste võimalus ja mõju.. 21

3.      Sademevee käitlemise praegune olukord Tallinnas. 22

3.1        Olemasoleva süsteemi ülevaade. 22

3.2        Tallinna sademevee valgalade ülevaade. 24

3.2.1     Uued valgalad. 30

3.3        Suublate ülevaade. 30

3.4        Tallinna sademeveega seotud probleemid.. 31

3.5        Ülevaade Tallinnaga piirnevate omavalitsuste sademeveesüsteemidest. 32

3.6        Põhjavee kaitstus ja loodusliku taseme säilitamine. 33

4.      Sademevee käitlemise lahendused.. 34

4.1        Sademevee immutamine. 34

4.2        Sademe- ja kuivendussüsteemidega katmist vajavad alad.. 36

4.2.1     Nõmme. 36

4.2.2     Haabersti 37

4.2.3     Kesklinn. 37

4.2.4     Põhja-Tallinn. 38

4.2.5     Lasnamäe. 38

4.2.6     Pirita. 39

4.2.7     Kristiine. 39

4.2.8     Mustamäe. 40

4.3        Erilahendusi vajavad sademe-, pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise piirkonnad.. 40

4.4        Ühisvoolne ja lahkvoolne kanalisatsioon.. 42

5.      Tulevikukava aastaks 2030. 43

6.      Strateegilised eesmärgid ja meetmed.. 44

6.1        Strateegilised eesmärgid.. 44

6.2        Sademevee käitlemise meetmed tähtsuse järjekorras. 44

6.3        Lahendused sademevee vooluhulkade vähendamiseks. 45

6.4        Lahendused sademeveega keskkonda kantava reostuse vähendamiseks. 46

6.5        Valgalapõhiste sademevee mudelite väljatöötamine. 48

6.6        Koostöö naabervaldadega.. 49

6.7        Sademevee käsitlemine loodussressursina.. 50

6.8        Sademeveest ja merepinna tõusust tingitud üleujutuste vältimine. 51

6.8.1     Sademeveest tingitud üleujutusohtude vältimine. 51

6.8.2     Merevee tõusust tingitud üleujutuste piiramine. 51

6.9        Sademevee ärajuhtimise teenuse hinna arvestamise süsteemi väljatöötamine. 52

6.10      Lume ladustamine. 53

6.11      Ehitustegevusest tingitud negatiivse mõju minimeerimine. 54

7.      Sademevee strateegia tegevusvajadused aastani 2030. 54

7.1        Sademevee kogumisaladel kogumis- ja immutusvõimaluste rajamine, tiikide jms immutus- ja viivitusmeetmete rakendamine. 54

7.2        Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel sademevee töötluse meetmete nõuete rakendamine  54

7.3        Sademevee kraavituse rajamine väiksema asustustihedusega linnapiirkondades. 54

7.4        Sademeveekanalisatsiooni ehitamise korra koostamine, mis on aluseks sademeveerajatiste ehitamiseks linnas  55

7.5        Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni ehitamine Tallinna kesklinnas nendes piirkondades, kus praegu sademeveekanalisatsiooni ei ole. 55

7.6        Lume kogumis- ja ladustamisalade rajamine linnas, vajaduse korral puhastusvõimaluste loomine lumesulamisveele. 55

7.7        Ühisvoolsete valgalade lahkvoolseks muutmise jätkamine. 55

8.      Sademevee strateegia tegevuskava 2013-2016. 55

8.1        Valgalapõhiste sademevee piirkondade kaardistamine, GIS-i andmebaasi loomine ja valgalapõhiste sademevee mudelite koostamine. 56

8.2        Valgalapõhiste sademevee piirkondade investeeringute kava koostamine. 56

8.3        Sademeveesüsteemi rahastamispõhimõtete väljatöötamine. 57

8.4        Sademevee valdkonna arendamiseks vajalike õigusaktide koostamine. 57

8.5        Sademeveesüsteemide haldamise ja investeeringute tegemise kokkulepete sõlmimine omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel. 57

8.6        Naabervaldade ja -linnadega seotud sademeveesüsteemide haldamiseks halduslepingute sõlmimine teiste omavalitsustega.. 57

8.7        Naabervaldade ja -linnade vee-ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste vahel lepingute sõlmimine seoses sademevee juhtimisega Tallinnas asuvatesse kanalisatsioonisüsteemidesse. 58

8.8        Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimine Soodevahe kraavi kaudu Pirita jõkke. 58

9.      Ülevaade tegevuskava rakendamisega seotud riskidest.. 58

9.1        Finantsriskid.. 58

9.2        Õiguslikud riskid.. 58

9.3        Keskkonnariskid.. 58

10.        Sademevee strateegia elluviimise indikaatorid ja seire.. 59

Kokkuvõte.. 60

Kasutatud materjalid.. 64

 

 

Sissejuhatus

Tallinna keskkonnaseisundi parendamine on Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011 otsusega nr 107 vastu võetud “Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030” põhiline eesmärk. Üks linna probleemsemaid valdkondi on ühtse sademevee strateegia puudumine. Sademevee küsimused on seotud väga paljude eri valdkondadega, alates linnaplaneerimisest ja keskkonnakaitsest kuni sademeveesüsteemide ehitamise, hoolduse ja toimimiseni, mistõttu ühtse strateegia puudumine ei taga valdkonna eesmärgipärast arengut.

Tallinna Kommunaalameti tellimusel on 2006. aastal koostatud “Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava” (SWECO Eesti AS töö nr 06002), kus on esitatud põhimõtted ja vajalik tegevus sademevee ärajuhtimise paremaks korraldamiseks, ning need põhimõtted on kajastatud ka Tallinna Linnavolikogu 18. novembri 2010 määrusega nr 54 kinnitatud “Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2010-2021”. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel on 2009. aastal koostatud linnaosade kaupa linna tehnovõrkude, sh sademevee süsteemide, põhiskeemid. Seega on eri linnaametid viimastel aastatel tellinud strateegiale järgnevaid, teisisõnu sellel põhinevaid dokumente, kuid strateegiadokument ise on seni koostamata.

Tallinna Linnavolikogu algatas “Tallinna sademevee strateegia aastani 2030” (edaspidi sademevee strateegia) koostamise ja kehtestas lähteülesande 20. oktoobri 2011 otsusega nr 173 ““Tallinna sademevee strateegia aastani 2030” koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine”. Sademevee strateegia koostamise eesmärk on kavandada terviklik sademevee käsitlus Tallinnas, sh välja töötada sademevee käitlemise põhimõtted ja keskkonda sobivad lahendused, et minimeerida sademevee tekitatavaid kahjustusi.

Sademevee strateegia esimene osa sisaldab sademevee strateegia seost rahvusvaheliste, riiklike ja kohalike dokumentidega ning ülevaadet Tallinna sademeveesüsteemi mõjutavatest teguritest ja sademevee käitlemise praegusest olukorrast, samuti sademeveega seotud probleemidest. Sademevee strateegia teine osa koosneb dokumendi elluviimisega soovitud pikaajalisest tulevikukavast aastani 2030 ja lühiajalisest tegevuskavast (2013−2016), samuti on kindlaks määratud eesmärgid, nende saavutamise meetmed ja tegevusvajadused sademevee käitlemise lahendusteks. Lisaks tuuakse strateegias esile võimalikud riskid püstitatud eesmärkide saavutamisel ja nende riskide maandamise võimalused ning sademevee strateegia elluviimise seire ja indikaatorid.

Sademevee strateegia koostamist korraldab ning selle eest vastutab Tallinna Keskkonnaamet. Töösse kaasati Tallinna Kommunaalameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti spetsialistid. Arvamust ja ettepanekuid strateegia täiendamiseks küsiti Keskkonnaameti, Tallinna linna vee-ettevõtete ja naaberomavalitsuste käest. Eri osaliste ettepanekuid on sademevee strateegia koostamisel arvestatud. Avalikustamise kaudu kaasati strateegia koostamisse ka laiem üldsus ning linnaelanikud. Sademevee strateegia avalikustati 2012. a mais Tallinna linna veebilehel ja korraldati avalik arutelu.

Tallinna sademevee strateegia elluviimiseks koostatakse tegevuskava, kus nähakse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ette konkreetsed meetmed ja tegevus, täitjad ja ressursid. Lisaks on sademevee strateegias antud linna vastava valdkonna dokumentide ja planeeringute (üldplaneeringud, detailplaneeringud) koostamise põhimõtted.

Sademevee strateegia seire, muutmine ja täiendamine toimub vajaduse korral, kuid vähemalt iga nelja aasta tagant.

Sademevee strateegia koostamise eesmärk

Veeseaduse § 2 p 31 järgi on sademevesi sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi. Sademevee mõiste järgi tuleb kõikides strateegiale järgnevates dokumentides kasutada sama terminit kui käesolevas dokumendis. Praegu on eri dokumentides kasutusel terminid sadevesi, sajuvesi jt, õige on mõiste tähistamiseks kasutada igal pool üht terminit - sademevesi.

Sademevee strateegia on valdkonna arengu alusdokument, milles on antud üldised meetmed linna arendamiseks, arvestades järgmist:

·      üleujutuste likvideerimine ja ennetamine;

·      kuivendamise vajadus, lahendused, tööpõhimõtted, eelvoolud, liigne kuivendus;

·      kahjulike ainete minimeerimine sademevees, suublate, voolu- ja seisuveekogude seisundi säilitamine ja parendamine;

·      sademevesi kui ressurss;

·      sademeveesüsteemide jätkusuutlikkus, tasustamine ja ökonoomsus;

·      põhjavee loodusliku taseme säilitamine;

·      ehitustegevusest tingitud negatiivsete mõjude minimeerimine.

Strateegias on sõnastatud valdkonna arendamise põhieesmärgid ning on antud nende eesmärkide saavutamise üldine tegevusplaan. Strateegia alusel koostatakse järgmistes etappides tegevuskava ning sademevee äravoolurajatiste põhiskeem. Strateegia põhimõtteid arvestatakse üld- ja detailplaneeringute ning ehitusprojektide koostamisel.

1.       Sademevee strateegia seos rahvusvaheliste, riiklike ja kohalike dokumentidega

1.1       Helsingi Komisjoni nõuded

Helsingi Komisjon (edaspidi HELCOM[1]) pööras sademevee äravoolu probleemile esimest korda tähelepanu 1980. aastate keskel. Ühtlustamaks Läänemeremaade keskkonnapoliitikat sademevee kontrolli osas, võttis HELCOM vastu järgmised sademevee käitlust mõjutavad soovitused:

·      1984. aastal soovitus nr 5/1 naftasaaduste sisalduse piiramiseks sademevees;

·      1996. aastal soovitus nr 17/7 asula territooriumilt ärajuhitava sademevee reostuse piiramiseks;

·      2000. aastal liideti need ühtseks soovituseks nr 23/5, mille eesmärk on vähendada veereostust asulate sademeveekanalisatsiooni kehtestatud nõuetega kooskõlla viimise teel.

Kontroll nende soovituste täitmise üle jäi HELCOM-ile. Soovituste järgi kohustusid liikmesriigid kolme aasta pärast komisjoni teavitama, mida on liikmesriikides soovituste rakendamiseks tehtud. Ülevaade soovitustest kogumist nr 23/5 ja selle täitmisest on edasises.

Asulate reostuskoormuse vähendamine sademevee nõuetekohase ärajuhtimise teel

1.    Et vältida sademevee kvaliteedi halvenemist, tuleks abinõusid rakendada juba reostusallika juures (näit tänavate kuivpuhastamine ja bensiinis pliisisalduse vähendamine).

2.    Sõltuvalt sademevee reostatuse iseloomust, tuleks võtta kasutusele meetmeid, et minimeerida ühis- ja lahkvoolsesse kanalisatsiooni sattuva sademevee kogust (näit kohalike infiltratsioonisüsteemide abil, kui geoloogilised tingimused seda lubavad).

3.    Saastatud sademevett tugevalt reostatud tööstusterritooriumitelt (laadimis- ja laoplatsid) tuleks puhastada eraldi; abinõud peaksid põhinema kohapealsetel uuringutel ja iga üksikjuhtumit tuleks käsitleda eraldi.

4.    Kui lahkvoolse kanalisatsiooni sademevesi kogutakse tiheda liiklusega aladelt või piirkonnast, kus sademevee esimene kogus on tugevalt reostatud, siis:

·      sademevee esimene osa tuleks juhtida äravoolu ühtlustavatesse mahutitesse;

·      võimaluse korral tuleks see vesi puhastada eraldi sademevee või asula reovee puhastusseadmetel.

5.    Ühisvoolse kanalisatsiooni korral ei tohiks ülevoole lubada rohkem kui 10 korda aastas või siis ei tohiks ülevoolu veekogus ületada 10% kanalisatsiooni vooluhulgast (mitut ülevoolu juhtu ühe päeva jooksul käsitatakse ühe juhuna). Seda võib saavutada kanalisatsioonivõrkude sobiva planeerimise ja vooluhulka ühtlustavate mahutite rajamisega, kusjuures eesmärk peaks olema suunata sademevee esimene ja enimreostunud osa eraldi puhastusele. Et vähendada ülevoolude reostuskoormust, tuleks ühisvoolsete kanalisatsioonivõrkude väljalasud varustada puhastusseadmetega.

Õlisisalduse piiramine sademevees

1.    Õlist tootmisvett, jahutusvett ja muud vett tootmisüksustest, teenindusjaamadest, töökodadest ja teistest tehastest nagu ka sademevett aladelt, kus naftasaadusi käideldakse või hoitakse, ei tohiks ilma efektiivseid veereostust vähendavaid abinõusid rakendamata juhtida otse sademevee kanalisatsiooni või veekogusse.

2.    Õlise vee kohta tehastest ja aladelt, mis juba on ühendatud sademevee kanalisatsiooniga, tuleks kiiresti teha uuringud ja võtta tarvitusele abinõud, nagu näiteks:

·      õliste jäätmete kogumine reostusallika juures;

·      õlise vee kogumine ja eraldi puhastamine;

·      sademevee kanalisatsiooni juhitud õlise vee koguste piiramine;

·      vajaduse korral eelpuhastatud sademevee suunamine asula reoveepuhastile.

Eelnimetatud reostuskoormuse vähendamise sätteid 2−5 soovitatakse rakendada ainult uute ja renoveeritud kanalisatsioonivõrkude puhul (ehitatud pärast 01.01.1998). Lisaks soovitusele nr 23/5 on jõus ka soovitus nr 7/3 (eeldatavalt liidetakse see soovitusega nr 9/2 ja nr 16/9, mis käsitlevad asulate reovee puhastamist ja lämmastiku ärastamist), mis soovitab Läänemeremaades:

·      hooldada ja renoveerida kanalisatsioonitrasse viisil, mis minimeerib nende lekkimise ja pinnasevee infiltratsiooni;

·      aasta keskmine infiltratsioon ei tohiks ületada kanalisatsioonivõrgu aasta keskmist vooluhulka kuiva ilma korral rohkem kui 100%;

·      uute kanalisatsioonisüsteemide rajamisel tuleks eelistada lahkvoolset või pool-lahkvoolset kanalisatsiooni.

1.2       Sademevee käitlemine Euroopa Liidu liikmesriikides

Euroopa Liidu veekaitset puudutavates direktiivides on vaid asulareovee puhastamise direktiivi (91/271/EEC) I lisas mainitud, et ühisvoolse kanalisatsiooni valingvihmadest põhjustatud ülevoolude reostavat mõju eelvooludele tuleks vähendada. Samuti on direktiivis juhitud tähelepanu asjaolule, et ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi ülevoolude olemasolu on hädavajalik, kuna praktikas on võimatu ehitada kanalisatsioonisüsteemid ja puhastusseadmed valmis selliselt, et kogu reo- ja sademevesi oleks valingvihmade korral puhastatud.

Kanalisatsioonisüsteemide areng EL liikmesriikides on olnud küllaltki sarnane ja peegeldab suuresti linnade ja tööstuse arengut. Ametliku statistika põhjal võib öelda, et 45% kuni 95% liikmesriikide elanikkonnast on liitunud kanalisatsioonisüsteemidega. Ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide osa kogu kanalisatsioonisüsteemist moodustab 20% kuni 90%. Kanalisatsioonisüsteemide areng liikmesriikides erineb oluliselt, samuti on suured ka piirkondlikud erinevused riikide sees. Uurimistöös on analüüsitud ühisvoolse ja lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi erinevusi liikmesriikides ja on jõutud alljärgnevatele tulemustele.

1.2.1       Lahkvoolse kanalisatsiooni eelised ja puudused

Eelised

·      Puuduvad ühisvoolsele kanalisatsioonile omased sademevee ülevoolud;

·      Puhastusseadmete maksumus on väiksem, kuna ei ole vajadust sademevee mahutite ja käitlemissüsteemi järele;

·      Väiksem vooluhulkade ja koormuste ebaühtlus tagab reovee ühtlaselt kõrge puhastusefekti;

·      Väiksema liivahulga sattumine ja väljasettimine kanalisatsioonisüsteemides;

·      Veekogude vooluhulkade suurenemine sademevee arvel;

·      Punktreostuse mõju vähenemine veekogudele suurema arvu sisselaskude tõttu. Löökkoormuse vähenemine orgaanilise aine ja toksikantide osas, võrreldes ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude olemasoluga.

Puudused

·      Kahe paralleelse kanalisatsioonisüsteemi valmisehitamise vajadus, mis muudab süsteemide ehitamise kallimaks;

·      Oht valeühenduste tekkimiseks, mille tulemusena osa reoveest satub ilma puhastamata otse veekogusse. Paljudes maades on ilmnenud tendents juhtida pesumasinatest tulev vesi sademeveekanalisatsiooni. Sellist tegevust on raske avastada ja kontrollida;

·      Kontrollimatute ühenduste olemasolu kanalisatsioonisüsteemide ja veekogude vahel võib põhjustada puhastusseadmete hüdraulilise ülekoormuse valingvihmade korral;

·      Sademeveekanalisatsiooni väljavoolud võivad olla väga reostunud naftasaaduste, detergentide, liiva, orgaanika ja raskmetallidega;

·      Sademeveesüsteemid võivad toimida ka avariilise reostuse ärajuhtimissüsteemina.

Edu saavutamiseks on oluline sademeveesüsteemide korralik kasutamine. Efektiivsed kontrollimeetmed peavad tagama, et:

·      ei oleks eri kanalisatsioonisüsteemide ristühendusi;

·      sademeveesüsteemi ei oleks juhitud reovett.

Viimase 40 aasta jooksul on Euroopas uutesse elamurajoonidesse ehitatud enamasti lahkvoolne kanalisatsioonisüsteem. Mõnedes liikmesriikides (Taani, Holland) on viimasel ajal pööratud tähelepanu ka lahkvoolsete sademeveesüsteemide vee puhastamisele enne sademevee juhtimist reostustundlikesse veekogudesse. Tavaliselt piirdutakse settebasseinide ehitamise või sademevee juhtimisega läbi kunstlike märgalade.

1.2.2       Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud

Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud kaitsevad puhastusseadmeid liigse hüdraulilise koormuse eest ja linnatänavaid üleujutuste eest. Probleemiks on puhastusseadmete vähima maksumuse tagamine samal ajal minimaalse keskkonnareostusega. Selleks on töötatud välja mitu ülevoolusüsteemi.

Põhinõuded ülevoolule on järgmised:

·      ülevoolu töölehakkamine peab olema reguleeritud nii, et puhastusseadmeid ei koormataks hüdrauliliselt üle ja samas viidaks keskkonda juhitav reostuskoormus miinimumini;

·      ülevool peab tagama minimaalse hõljuvainete (settiva materjali) juhtimise veekogusse;

·      ülevool peab olema projekteeritud selliselt, et tagada kasutamise ohutus.

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001 määruse nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord1” § 7 lg 4 näeb täiendavalt ette: “Ühisvoolukanalisatsioonist tohib sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu veekogusse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt neli ühele. Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud tuleb projekteerida nii, et ülevoolud hakkavad tööle vaid juhul, kui suublasse juhitavas heitvees sisaldub üks osa reovett ja neli osa sademevett.”

Üldised nõuded sademevee reostuskontrolliks

Valitav süsteem (kas lahkvoolne või ühisvoolne) sõltub kohalikest tingimustest ja eelvoolule kehtestatud nõuetest. Uutes elamurajoonides eelistatakse lahkvoolset kanalisatsiooni.

Aastane reostuskoormus lahkvoolse kanalisatsiooni korral ei tohiks ületada ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi ülevoolude koormust. Lahkvoolsete süsteemide korral on toitainete koormus üldjuhul väiksem kui ühisvoolsete süsteemide ülevoolust tulev koormus, kuid naftaproduktide ja raskmetallide koormus võib olla suurem. Ülevoolude löökkoormus valingvihmade korral võib olla väga ohtlik eelvoolule, kui lahjendus on väike.

Lahkvoolse süsteemi eduka töö eeltingimuseks on korralik kasutamine. Efektiivne kontroll peab tagama, et lahkvoolsesse süsteemi ei juhitaks reovett ega ka tööstuste territooriumilt katlamajade ega laoplatside reostunud vett.

Mõnedel juhtudel ei garanteeri lahkvoolne kanalisatsioonisüsteem väiksemat keskkonnareostust kui ühisvoolne kanalisatsioon. Ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi ümberehitamine lahkvoolseks on kallis, sageli ebapraktiline ja saadav kasu on minimaalne.

Heitvee reostusnäitajad ELi liikmesriikides on ligilähedaselt samasugused. Kohalikud erinevused on tingitud esmajärjekorras tööstustest ja pinnavee infiltratsioonist.

Sademevee mahutite ehitamine ühisvoolsele kanalisatsioonile süsteemi hüdrauliliste omaduste parandamiseks ja ülevoolude sageduste ning reostuskoormuste vähendamiseks on kallis. Samuti nõuavad sademevee mahutid pidevat hooldust. Väga oluline on, et puhastusseadmete ja kanalisatsioonivõrkude projekteerimine oleks integreeritud ja mitte vaadeldud eraldi elementidena.

Kanalisatsioonisüsteemid põhjustavad kahte tüüpi reostust:

·      akuutset - sellel on lühiajaline vahetu efekt;

·      pikaajalist - iseloomustatakse reostuse akumuleerumisega veekogusse.

1.2.3       Sademevee reostuskontrolli korraldamine EL liikmesriikides

Organisatsiooniline, praktiline ja finantsstruktuur sademeveega keskkonda juhitava reostuse kontrollimiseks erineb liikmesriigiti märkimisväärselt. Osas maades on kanalisatsioonimajandus äärmuseni killustatud ning mõnede organisatsioonide vastutus kanalisatsioonisüsteemide kasutamisel on väike ja halvasti rahastatud.

Põhilised muutused kanalisatsioonisüsteemide ja puhastusseadmete kasutamise juhtivas organisatsioonilises süsteemis on paljudes maades toimunud viimastel aastatel. EL-i liikmesmaade elanikkonnale pakuvad suurema osa kanalisatsiooniteenustest eraõiguslikud isikud. Sageli pole ei seadusandlikel ega ka kontrollorganitel piisavalt ressursse, et probleemiga tegeleda.

Mõnedes liikmesriikides pole nüüdisaegsel tasemel reovee kogumis- ja puhastussüsteemidele siiani lahendust leitud ning sademevee põhjustatud reostust kui oluliselt väiksemat probleemi sellistes oludes eiratakse. ELi lõunapoolsetes riikides, kus veemajanduse korraldus jätab soovida, puudub ka ülevaade sademeveesüsteemidest ja ülevooludest. Kanalisatsioonisüsteemide juhtimise plaanid on laialdaselt kasutusel põhjapoolsetes liikmesriikides, kus on hulgaliselt kogutud andmeid, mis annavad ülevaate kanalisatsioonisüsteemide võimalustest. Osa riike küll tunnistavad sellise süsteemi eeliseid, kuid on alles süsteemide rakendamise algstaadiumis.

Enamikus liikmesriikides loetakse alates 1960. aastatest normaalseks lahkvoolse süsteemi kasutamist uutes elamurajoonides. Sageli ei ole selline lähenemine majanduslikult kõige efektiivsem. Mõnedes liikmesriikides, nagu Taani, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa, kus on täheldatud sademevee mõju eelvoolu kvaliteedile, on hakatud lahkvoolsest süsteemist loobuma. Kasutusele on võetud hästi projekteeritud ühisvoolne kanalisatsioonisüsteem ja parandatud lahkvoolne süsteem (kuhu on lisatud mehaanilised puhastusseadmed) ja mitmesugused kompensatsioonitehnikad.

Põhilised uuringud, et töötada välja kanalisatsioonisüsteemide juhtimisskeeme ja vähendada keskkonda juhitavat ülevoolude reostuskoormust, on tehtud põhjapoolsetes liikmesriikides. Mõnede projektidega on algust tehtud ka lõunapoolsetes riikides.

1.2.4       Kokkuvõte EL-i liikmesriikide sademevee käitlemise praktikast

Projekteerimise lähtekohad on üldiselt ühesugused paljudes ELi liikmesriikides. Tähtsamad ühised juhised on järgmised:

·      Eelvoolu omaduste arvestamine ülevoolukohtade valikul. Eesmärk on vältida või minimeerida koormust väikese assimilatsioonivõimega eelvooludes;

·      Ühisvoolsesse kanalisatsioonisüsteemi juhitava sademevee koguste vähendamine:

o  infiltratsioonivee vooluhulkade vähendamise teel;

o  kompensatsioonimehhanismide kasutamisel vooluhulkade vähendamiseks;

·      Kanalisatsioonisüsteemi sisese mahu maksimaalne kasutamine hästi projekteeritud ülevoolude abil;

·      Tundlike eelvoolude korral lihtsamate puhastusmeetodite kasutamine, et vähendada ülevoolude mõju keskkonnale;

·      Lahkvoolsete süsteemide või kompensatsioonitehnikate kasutamine uutes elamurajoonides; puhastussüsteemide (settebasseinid) kasutamine reostunud aladelt (transpordisõlmed, laoplatsid) tuleva sademevee koormuse vähendamiseks;

·      Juhtimisskeemide koostamine eri valgalade kohta. Need peavad arvestama kõiki sademeveekogumise süsteemi aspekte (hüdraulika, reostus, tulevik);

·      Tuleb arvestada, et kogumissüsteemide projekteerimine ja kasutamine peab olema kooskõlas puhastusseadmetega.

Enamikus projekteeritakse ülevoolud nõutud lahjendusastmele, mis on vahemikus 3-10. Tavaliselt kasutatakse suhet 5-9. Paljud projekteerimiseeskirjad võtavad lahjendusarvu määramisel aluseks eelvoolule esitatavad nõuded.

Tasapisi toimub üleminek fikseeritud lahjendusarvult eelvoolu nõuete arvestamisele. Uus süsteem baseerub keskkonnaeesmärkide (EQO[2]) ja keskkonnastandardite (EQS[3]) arvestamisel, mis praeguseks ajaks on leidnud rakendust Taanis ja Inglismaal. Süsteemi rakendatakse ka mitmes teises riigis. See eeldab sobivat kokkulepet kanalisatsioonisüsteemide ja puhastusseadmete haldajate vahel. Mõned põhjapoolsed liikmesriigid toetavad kahe- või kolmeastmelist lähenemist, nagu näiteks:

·      minimaalsed emissioonistandardid kanalisatsioonisüsteemidele fikseeritakse n-ö madala koormuse jaoks;

·      rangemad standardid määratakse mudelite abil ohtlikemate koormuste puhul, näiteks tundlike või väikse lahjendusvõimega eelvoolude jaoks.

1.3       Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK arendamise kava)[4]

Tallinna sademeveekanalisatsiooni süsteem on kujunenud välja aastate jooksul. Kesklinnas juhitakse sademevesi ühisvoolsesse kanalisatsiooni. Uutes linnaosades (Mustamäe, Haabersti, Lasnamäe) on sademeveekanalisatsioon üldiselt lahkvoolne ja eramurajoonides (Lilleküla, Kakumäe, Merivälja) juhitakse sademe- ja kuivendusvesi ära kraavidega. SWECO Eesti AS tööde “Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava” (töö nr 06002, 2006) ja “Tallinna sademevee uuringute teostamine” (töö nr 07230-0058, 2008) kohaselt on kehtivasse, Tallinna Linnavolikogu 18. novembri 2010 määrusega nr 54 kinnitatud ÜVK arendamise kavasse tehtud muudatusi võrreldes eelmise, Tallinna Linnavolikogu 13. mai 2004 määrusega nr 14 kinnitatud (kehtis kuni 28. november 2010) ÜVK arendamise kavaga. Nõuded sademevee juhtimiseks keskkonda on sätestatud veeseaduse ja sellest tulenevate õigusaktidega. Sademevee juhtimisel keskkonda tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001 määrusest nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”, mille järgi ei tohi veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisaldus ületada määruse lisas 1 esitatud piirväärtusi.

Saastatud sademevett peab enne suublasse juhtimist puhastama nii, et see ei halvendaks suubla seisundit. Sademeveelaskme kaudu tohib veekogusse, kuid mitte lähemale kui 200 m supelranna või supluskoha välispiirist, juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa lisaks lisas 1 loetletud ohtlike ainete sisalduse piirväärtustele heljuvaine sisaldust 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldust 5 mg/l.

SWECO Eesti AS-i tehtud sademevee uuringud aastatel 2007-2008 andsid olulist informatsiooni sademeveesüsteemide edasiarendamiseks ja projekteerimiseks. Uuringutulemused näitasid, et sademevee puhul saab rääkida ainult heljuvainete suurest kontsentratsioonist. Analüüside tulemused ei fikseerinud kordagi ohtlike ainete kontsentratsiooni, mis oleks ületanud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001 määruse nr 269 lisas esitatud piirväärtusi. Samuti kinnitasid uuringud fakti, et sademevee reostus sõltub otseselt tänavate puhastamise tasemest.

Tänavate heakorra parandamisega on võimalik olulisel määral vähendada keskkonda juhitava sademevee reostust, mis omakorda võimaldab neis piirkondades, kus tiikide või lodude rajamiseks ei ole vaba pinda, märkimisväärselt vähendada investeeringuid kallitesse ja raskesti kasutatavatesse sademeveepuhastusseadmetesse. Seejuures ei ole selgeid seisukohti, mille järgi saaks projekteerida sademeveepuhasteid. Põhjuseks on Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001 määruses nr 269 defineerimata jäetud mõiste keskmine kontsentratsioon. Jääb arusaamatuks, kas tegemist on ühest vihmast tingitud sademevee keskmise kontsentratsiooniga, või näiteks sademevee keskmise kontsentratsiooniga päevas, nädalas, kuus või kvartalis. Keskkonnatasude seaduse järgi tuleks lähtuda kvartali jooksul keskkonda juhitud reoaine kogusest, mis eeldab kvartali jooksul ära juhitud sademevee koguse ja keskmise kontsentratsiooni määramist. See suurus ei sobi aga sademeveepuhasti projekteerimiseks. Seetõttu ei ole ÜVK arendamise kavas kavandatud raha sademeveepuhastusseadmete rajamiseks.

ÜVK arendamise kavas on näidatud tiikide või puhastusseadmete võimalikud asukohad Mustjõe ja Seevaldi piirkonna sademevee puhastamiseks, juhul kui muud meetmed (tänavate kuivpuhastus, lume äravedu, tööstusterritooriumitelt tuleva sademevee lokaalne puhastus enne linna kanalisatsioonivõrku juhtimist jne) ei taga Keskkonnaministeeriumi kehtestatud sademevee keskkonda juhtimise ja keskkonnaseisundit reguleerivate nõuete täitmist. Tallinna lahte suubuva Lasnamäe sademeveekollektori, Ülemiste ülevoolukanali ja teiste väiksemate väljalaskude sademevee nõuetekohane puhtus tuleb tagada kohalike meetmete (tänavate kuivpuhastus, lume õigeaegne äravedu, tööstusterritooriumitelt tuleva sademevee lokaalne puhastus, reovee sademeveesüsteemidesse juhtimise lõpetamine) rakendamisega, kuna Pirita tee piirkonnas ei ole sademeveepuhastite, lodude ja tiikide rajamise võimalust. Samas ei välistata sademevee puhastamiseks mõeldud lodude ja tiikide rajamist näiteks uute arengualade sademeveesüsteemide projekteerimisel ja valmisehitamisel. Need kulud kannavad aga arendajad.

Lähtudes EL veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ), tuleb lisaks heitvee väljundkontsentratsioonidele arvestada ka veekogu seisundit, mis on fikseeritud keskkonnaministri 28. juuli 2009 määrusega nr 44 “Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord”, ning 9. oktoobri 2002 määrusega nr 58 “Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad” lõheliste ja karpkalalaste elupaikadele kehtestatud kvaliteedinõuetega. Selle kohaselt on keskkonnakaitseorganitel õigus kehtestada heit- ja sademevee väljalaskudele lisatingimusi, mis tulenevad veekogu seisundist. Suuremaid sademeveekanalisatsiooni projekte vaadeldakse valgalade kaupa. Erandiks on aastateks 2009-2010 linnaosade kaupa planeeritud sademeveetorustike rajamine, kraavide mõõdistamine, korrastamine ja arvelevõtmine. Nende tööde tulemusena pikenevad torustikud sademeveekanalisatsiooni valgalades, kuid valgalade piirid ja põhilahendused jäävad muutmata. Valgalapõhise lähenemisviisi rakendamiseks tuleb luua valgalade matemaatilised mudelid, mida on võimalik kasutada planeerimisprotsessis, et hinnata uute planeeringute mõju sademeveesüsteemide tööle.

Sademevee ärajuhtimise tegevuskavas on esile toodud vajadus kiiresti välja arendada koos Rae vallaga Suur-Sõjamäe piirkonna sademeveekanalisatsiooni süsteem eelvooluga läbi Rae valla ja suubumisega Pirita jõkke, et tagada selle piirkonna jätkuv areng. See on praeguse seisuga kõige olulisem arendamist vajav sademeveeprojekt.

Tegevuskavas on juhitud tähelepanu vajadusele muuta hulk ühisvoolseid kanalisatsioonisüsteeme lahkvoolseks, et vähendada läbi kesklinna juhitavaid sademevee koguseid, reoveepuhasti hüdraulilist koormust ja tagada puhasti stabiilne töö. Selle valdkonna põhiprojektid on Katusepapi piirkonna ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi lahkvoolseks viimine, Seevaldi kollektori valgala ja Pelguranna valgalade lahkvoolseks muutmine ning sademevee juhtimine otse Kopli lahte. Selleks on kolm võimalust. Seoses Stroomi supelranna pikendamisega Mustjõe suunas tuleb sademevee merre juhtimiseks rajada pumbajaam ja merrelask pikkusega vähemalt 500 m, et täita Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001 määrusega nr 269 kehtestatud sademevee veekogusse juhtimise nõudeid. Alternatiivina tuleb analüüsida ka võimalust juhtida Seevaldi kollektori sademevesi torustikuga Stroomi rannast eemale ja siis merre või plaanitava pumbajaama juurest kuni Mustjõe suudmeni ja sealt koos Mustjõe sademeveega merre. Lõpliku otsuse tegemiseks tuleb koostada kolme variandi võrdlus koos keskkonnamõju hindamisega, mille käigus täpsustatakse võimalikku lahendust ja projekti maksumust.

Siia lisanduvad Vesse ja Betooni tänava ala ühendamine lahkvoolse süsteemiga ning Pelgulinna lahkvoolse valgala lahtiühendamine tunnelkollektorist ja sademevee juhtimine otse merre.

ÜVK arendamise kavasse on eraldi projektina võetud Tallinna linna ja AS-i Tallinna Vesi vahel sõlmitud teenuslepingu lisas loetletud hädavajalike sademeveetorustike rajamine aastatel 2009-2011 linnaosade kaupa, et vähendada üleujutustest ja liigniiskusest tulenevaid ohte. Lisaks on arendamise kavasse võetud:

1) sademevee ärajuhtimise tegevuskavast need ettepanekud, mis on seotud kraavide korrastamise ja kasutamisega;

2) Ülemiste liiklussõlme rajamisega seotud sademevee ärajuhtimise rajatiste esialgne maksumus, mis lahendatakse liiklusmagistraalide projekteerimise käigus kooskõlastatult sademeveesüsteemi haldajaga.

ÜVK arendamise kavaga hõlmatavate tööde maksumus on määratud eeldatava sademeveetorustiku pikkuse alusel.

Liiklusmagistraalide rajamisega seotud sademeveevõrkude arvutuse käigus tuleb kontrollida ka valgala põhivõrgu tööd, et vältida torustike hilisemaid võimalikke ümberehitusi. Mudelarvutuste aluseks tuleb võtta AS-i Tallinna Vesi sademeveevõrkude andmebaas, kus on kajastatud ka viimased süsteemis toimunud muutused. Arendamise kava ei käsitle kinnisvaraarendusega seotud küsimusi, kuna neid projekte rahastavad kinnisvaraarendajad.

Alljärgnevalt on esitatud sademeveekanalisatsiooni rajamise ja rekonstrueerimise plaanitud tööd projektide kaupa.

Tallinna linna ja vee-ettevõtjate vaheliste lepingutega kaetud investeeringud uutesse sademeveesüsteemidesse, mis olid ette nähtud aastatel 2009-2010:

·      uute sademeveetorustike rajamine Tallinna põhitegevuspiirkonnas linnaosade kaupa;

·      uute sademeveetorustike rajamine Mähe 1 ja Mähe 2 tegevuspiirkonnas;

·      uute sademeveetorustike rajamine Vana-Pääsküla tegevuspiirkonnas;

·      uute sademeveetorustike rajamine Kakumäe tegevuspiirkonnas;

·      Ülemiste liiklussõlme sademeveekanalisatsiooni rajamine.

Planeeritavatesse sademeveesüsteemidesse aastatel 2011-2012 ja 2013-2020 tehtavad investeeringud, mis on linnamajanduse seisukohalt hädavajalikud:

·      Suur-Sõjamäe sademeveesüsteemi valmisehitamine;

·      Seevaldi sademeveekollektori valgala muutmine lahkvoolseks;

·      Seevaldi ja Pelguranna sademeveekollektorite lahtiühendamine tunnelkollektorist nr 3;

·      Vesse-Betooni valgala muutmine lahkvoolseks;

·      Katusepapi valgala muutmine lahkvoolseks;

·      Haabersti ja Kristiine linnaosa sademeveekraavide osaline torustamine (kus see on hädavajalik) ja rekonstrueerimine;

·      Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosa sademeveesüsteemi väljaarendamine;

·      Väo karjääri valgala sademevee ärajuhtimine;

·      Astangu (Tähetorni - Paldiski mnt) valgala väljaarendamine;

·      Pikaliiva arenguala sademeveesüsteem;

·      Lepiku-Laiaküla sademeveesüsteemi valgala;

·      Maarjamäe sademevee valgala väljaarendamine;

·      Kakumäe sademeveesüsteemi väljaarendamine;

·      investeeringud sademeveetorustikku, mis rajatakse uutelt magistraalidelt sademevee ärajuhtimiseks;

·      investeeringud üleujutusohtlikesse aladesse;

·      sademeveepuhastite rajamine;

·      sademeveekraavide rekonstrueerimine ja hooldus;

·      valgalapõhiste sademeveetorustike arvutusmudelite väljatöötamine ja juurutamine.

1.4       Tallinna üldplaneering

Tallinna üldplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3. Nüüdseks on selles sademevee kohta esitatud eesmärgid väga üldised ja kohati aegunud. Tallinna üldplaneering määrab kindlaks eesmärgid 2010. aastani, kus linna kanalisatsioonisüsteemis kavandatud tööd jagunevad nelja rühma, mille järgi on vaja:

·      rajada olmeveekanalisatsioon piirkondadesse, kus see puudub, ja likvideerida reovee otseväljalasud Pirita jõkke ja Soome lahte;

·      rekonstrueerida ja täiustada olemasolevaid heitvee ärajuhtimise süsteeme;

·      hoonestatud alade sademeveekanalisatsiooni süsteemi loomine seal, kus see seni kas puudub (Nõmme, Lilleküla), töötab ühisvoolsena (Suur-Sõjamäe, lennuvälja piirkond) või vajab täiendamist (Kopli poolsaar, Mustjõe valgala). HELCOM-i soovituste nr 17/7 järgi peab rakendama kõik võimalikud abinõud, et vähendada ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitavaid sademevee vooluhulkasid;

·      üldplaneeringuga ette nähtud uute elamuehituse piirkondade kanaliseerimine. Nendeks piirkondadeks on Haabersti linnaosas Kakumäe, Tiskre, Pikaliiva, Astangu, Mustjõe; Pirita linnaosas Mähe elupiirkond ja aedlinn, Lepiku ja Laiaküla, Maarjamäe ja Kose; Lasnamäe ja nn Möldre kvartal Nõmmel. Uute süsteemide tehnilised lahenduspõhimõtted on üldplaneeringu lähtematerjalides välja töötatud, kollektorite trassid ja pumplate konkreetsed asukohad tuleb aga lahendada ja ongi osaliselt juba lahendatud torustike projektides ja detailplaneerimise käigus.

Joonis 1. Tallinna üldplaneering[5]. Sademevee kanalisatsioon

Täpsemalt annavad ülevaate sademevee olukorrast linnaosade üldplaneeringud, sealjuures on neist neli üldplaneeringut kehtestatud ja viis on koostamisel:

·      Mustamäe linnaosa üldplaneering (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230);

·      Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54);

·      Pirita linnaosa üldplaneering (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179);

·      Lasnamäe elamualade üldplaneering (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238);

·      Haabersti linnaosa üldplaneering (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsusega nr 28);

·      Kristiine linnaosa üldplaneering (tööversioon, menetluses);

·      Lasnamäe tööstusalade üldplaneering (tööversioon, menetluses);

·      Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (tööversioon, menetluses);

·      Nõmme linnaosa üldplaneering (tööversioon, menetluses).

Praegu menetluses olevad üldplaneeringud tuleb kooskõlla viia sademevee strateegia põhimõtete ja eesmärkidega.

1.5       Mustamäe linnaosa üldplaneering

Mustamäe linnaosa üldplaneeringus on esile toodud probleem - idapoolse Mustamäe sademevee eelvool, Mustjõe oja, vajab rekonstrueerimist.

Mustamäel varem voolanud ojad (Iisaku, Mustjõe, Soone jt) said alguse Mustamäe nõlvaku alustest allikatest. Need toituvad omakorda Ülemiste-Männiku-Nõmme liiviku poolt imbuvast pinnaseveevoolust. Linnaosa ehitamise käigus suleti veekogud valdavalt maa-alusesse sademeveekanalisatsiooni. Siiski võib kaitsealuseid allikaid ja neid ümbritsevat ala Lepistiku pargis lugeda looduslikeks ning ka mujal võib kohata poollooduslikena säilinud ojade osasid. Säilitada tuleb Mustamäe keskkonda rikastavate looduslike ja poollooduslike veesilmade ning nende ümbruse veere˛iim. Otstarbekas on allikate vee juhtimisele sademeveekanalisatsiooni eelistada selle kasutamist veesilmade toiteks. Arvestada tuleb ehituste mõjuga. Väikeveekogud tuleb maastikuliselt siduda ümbritsevate haljasaladega ning looduskaitseseaduse kohaselt tuleb tagada nende ümber piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd. Veesilmasid on võimalik kujundada ka elamute õuealadel.

Üldplaneeringus esile toodud areng tugineb Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale 2004-2015.

1.6       Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering

Tallinna üldplaneeringu ning Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arengukava kohaselt jääb suurem osa planeeritud alast ehk piirkond Kadriorust kuni Sitsi ristmikuni ühisvoolse kanalisatsiooni alasse, mis tähendab, et sellelt alalt on lisaks olmeveele ka sademeveed juhitud ühisvoolsesse kanalisatsiooni. Planeeritud alal on järgmised ühisvoolse kanalisatsiooni avariiväljalasud, mis võivad tööle rakenduda väga suure valingvihma ajal siis, kui tunnelkollektor ei ole enam võimeline sademevett vastu võtma:

·      peapumbajaama avariiväljalask;

·      Uus-Kalamaja ja Salme tänava piirkonnas alguse saav ühisvoolse kanalisatsiooni avarii ülevool (suletud), mis suubub Lennusadamasse;

·      Härjapea sademeveepumpla väljalask, mis hakkab tööle suurte valingvihmade ajal siis, kui tunnelkollektori ülevoolust satub vesi Härjapea sademeveekollektorisse.

Territoorium Kadriorust kuni Sitsi ristmikuni jääb ühisvoolse kanalisatsiooni ala piiresse. Mujal, kus on sademeveekanalisatsioon rajatud, on sademeveed kanaliseeritud lahkvoolselt ja eelvooluks on Tallinna laht. Samas on ka ühisvoolse kanalisatsiooni alas piirkondi, kus sademevesi on lahkvoolselt suunatud otse merre.

Ühisvoolse kanalisatsiooni ala sees olevad lahkvoolsed süsteemid:

·      Lootsi tänaval on osa selle piirkonna asfaltplatside sademevett juhitud pumpla kaudu Lootsi tee pikenduse juurest merre;

·      Härjapea sademeveepumplasse, mis algselt on rajatud ühisvoolse kanalisatsiooni vee merre pumpamiseks, juhitakse pärast tunnelkollektori valmimist vabanenud Härjapea kollektori lõiku Ahtri tänava piirkonna ja osaliselt rajatava Põhjaväila sademeveed. Valingvihmade korral on võimalik juhtida ülevoolu kaudu pumplasse ka ühisvoolse Härjapea kollektori vesi.

Lahkvoolne kanalisatsioon on rajatud:

·      Narva mnt Russalka piirkonna asfaltteedele. Selles piirkonnas suubuvad Tallinna lahte Ülemiste järve ülevoolukanali veed ja Russalka piirkonna sademeveeväljalasud;

·      lahkvoolseid süsteeme on rajatud ka rannikuäärsete ettevõtete platside sademevee ärajuhtimiseks, kuid need ei ole ühiskanalisatsiooni osa.

Samas puhastusseadmete lisakoormamine sademeveega ei ole puhastusseadmete töö seisukohast soovitav, kuna see võib oluliselt pärssida puhastusseadmete tööd ja kannatada võib puhastuse efektiivsus ehk oodatud kasu asemel saadakse hoopis kahju puhastist väljuva heitvee reostusnäitajate halvenemise tõttu.

Kuna antud üldplaneering käsitleb peamiselt rannikuala, tuleks võimalikult palju sademevett suunata otse merre. Kindlasti tuleb uute liiklusmagistraalide sademeveed juhtida lühemat teed pidi merre, kasutades selleks juba rajatud väljalaske või rajada selleks vajaduse korral lisaväljalasud.

Sademeveeväljalaskude kaudu ärajuhitava vee reoainete kontsentratsioon on enamasti nii väike, et intensiivse (kompaktse) puhasti kasutamine ei ole võimalik. Täiendava sademevee juhtimine reoveepuhastile toob kaasa reovee temperatuuri tuntava languse ning põhjustab lämmastiku ärastuse lakkamise. Ainuke mõeldav sademevee puhastamismeetod on ekstensiivsete puhastusseadmete, nagu tehislike või looduslike märgalade või tiikide kasutamine. Selliste tiikide rajamise võimalus käesoleva planeeringuga hõlmatud territooriumil on praktiliselt olematu. Planeeringu ajakohastamisel näha ette sademevee käitlemise alad.

Investeeringud sademevee uue tunnelkollektori rajamiseks kuni Paljassaareni koos pumpla ja sademeveepuhasti ehitamisega ületaksid saadavat kasu tunduvalt.

Enne kui plaanida või kaaluda sademeveepuhastite rajamist, tuleb kindlaks teha, millist kahju puhastamata sademevesi keskkonnale võib tekitada, ja selle järgi lahendada probleem igal konkreetsel juhul eraldi.

Planeeringu elluviimiseks vajalikud sammud:

·      maa vajalike puhastite jaoks reserveerida detailplaneeringute kaudu;

·      lokaalsete sademeveepuhastite vajaduse selgitamiseks ja sademevee kanaliseerimise põhimõtete määramiseks koostada sademevee puhastamise võimalusi selgitav uuring;

·      Russalka juurde autotunneli rajamisel tõsta ümber Lasnamäe peakollektor, ümbertõstmise lahendus näha ette detailplaneeringu või projektiga.

1.7       Pirita linnaosa üldplaneering

Pirita linnaosa sademevee ja drenaa˛i eelvooluks on Pirita jõgi ja meri. Peale Pirita jõe suubuvad merre Pirita linnaosast mitu sademevee väljalasku:

·      Saare tee sademevee väljalasku kogutakse Maarjamäe, osaliselt Kose, aga ka Pirita keskosa sademeveed. Veed Pirita keskosast juhitakse sademeveepumplasse Pirita-2 ja sealt üle jõe Pirita-1 sademeveepumplasse, mis suunab veed Saare tee sademevee väljalasku;

·      Randvere oja - siia suubuvad veed Kloostrimetsa kraavidest ja osaliselt Randvere tee äärsetelt kruntidelt;

·      Mähe oja - siia suubuvad veed Kaasiku kvartalist, Mähelt ja Mähe aedlinna Randvere teest põhja poole jäävast ojast;

·      Merivälja kohal on kolm põhilist sademevee väljalasku: Viimsi põik, Võra tee ja Vaate tee kohal. Praeguseks on Merivälja tänavatel sademevee- ja drenaa˛itorustikud põhilises osas rajatud, kuid plaanitud on rajada torustikud kõigile Merivälja tänavatele. Tänavatorustikega kogutud veed suunatakse eelnimetatud väljalaskude kaudu merre.

Pirita jõkke suubub läbi Tallinna Botaanikaaia tiikide kaks magistraalkraavi: Kalmistu kraav ja Lepiku peakraav. Kalmistu kraavi valgala põhilise osa moodustab Metsakalmistu ja tema kaitsetsoon. Kloostrimetsa teest põhja poole on Kalmistu kraavi valgala 23,7 ha. Lepiku peakraavi vesikond Kloostrimetsa teest põhja poole kuni Randvere teeni on 150,4 ha. Mõlema kraavi veed tekitavad botaanikaaia tiikide kasutamisel lisaprobleeme (ebaühtlane vooluhulk, setted jne). Täpsemalt on Kalmistu ja Lepiku peakraavide olukorda kirjeldatud AS-i Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi koostatud töös nr 01310 “Lepiku-Laiaküla piirkonna liigniiskuse kõrvaldamise meetmete skeem” (2001).

Planeerimisettepanek

Üldplaneeringuga on ette nähtud säilitada põhilised olemasolevad magistraalkraavid ja ojad, mis viivad pinnaveed jõkke ja merre. Uute tänavatorustike suunamisel magistraalkraavi või ojja tuleb ette näha settekaevud.

Projekti järgmiste staadiumitega tuleb kaaluda Randvere ja Mähe ojale settetiikide rajamise võimalikkust ja vajadust. Selleks on üldplaneeringus pakutud kohad haljasaladel.

Lepiku küla läbivate magistraalkraavide (Kalmistu ja Lepiku kraavid) projektettepanekut on täpsemalt kirjeldatud AS-i Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töös “Lepiku-Laiaküla piirkonna liigniiskuse kõrvaldamise meetmete skeem” (2001, töö nr 01310). Lepiku magistraalkraavi torusse suletud osa tuleb korrastada (ühtlustada läbimõõdud, korrastada kõrgusmärgid). Kinnistute detailplaneeringutega tuleb anda lahendused liigniiskuse kõrvaldamiseks.

Samuti tuleb projekti järgmiste staadiumitega leida lahendus botaanikaaia tiikide osas (kas ja kuidas tiigid rekonstrueerida või rajada Lepiku külast tulevale pinnaveele uus settetiik).

Merivälja tee rekonstrueerimise projektiga (K-Projekt Aktsiaselts, töö nr 05260-GE) on ette nähtud sademeveetorustiku pikendamine Mähe tee ristmiku suunas (torustik lõpeb u 180 m enne ristmikku). Mähe teest edasi Merivälja poole on restkaevudest tulev vesi suunatud akumuleerivate immutusmoodulite-puhastite kaudu drenaa˛i ja siis väljalasku.

Sademevee ärajuhtimisel tuleb lähtuda SWECO Eesti AS-i 2006. aastal koostatud tööst (nr 06002) “Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava”.

Sademevee ärajuhtimise probleemide tõttu on vaja koostada Pirita linnaosa sademevee ärajuhtimise teemaplaneering.

Pirita jõgi

Ehitiste kavandamisel jõe alamjooksule on soovitatav arvestada 1,5 m kõrgveepiiriga, sest merevesi võib tungida jõesuudmesse ja tõsta jõevee taseme normaalsest oluliselt kõrgemale. Looduskaitseseaduse kohaselt on Pirita jõe kalda piiranguvööndi ulatuseks üldplaneeringuga määratud 100 m ja ehituskeeluvööndiks 50 m. Veeseaduse järgi on kalda veekaitsevööndi laiuseks 10 m ja kallasraja laiuseks 4 m. Pirita jõe alamjooks on kaitstav Natura-alana kui lõheliste jõgi (lõheliste elupaikadena kaitstav veekogu, keskkonnaministri 9. oktoobri 2002 määrus nr 58[6]). Veekogu kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse Vaskjala veehoidla paisust suubumiseni Soome lahte (keskkonnaministri 15. juuni 2004 määrus nr 73[7]).

Ojad ja kraavid

Pirita linnaosa territooriumil asuvad ojad ja kraavid ei ole avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogude nimekirjas, mis tähendab, et nende veekogude ääres ei pea olema avalikuks kasutamiseks kallasrada. Kuigi seadusega ei ole kallasrada nõutud, tuleb võimaluse ja põhjendatud vajaduse korral (ökoloogilistel kaalutustel) detailplaneeringute koostamisel näha ette läbipääsuvõimalused väikeulukitele piki nende veekogude kaldaid, et tagada linnaosa rohe- ja sinivõrgustiku toimimine.

Reovee ja reostunud sademevee juhtimine veekogudesse on keelatud.

Mähe oja

Mähe oja isepuhastuse tagamiseks tuleb oja jätta alates Neiuvaiba tee äärsetest kruntidest kuni suubumiseni Tallinna lahte oma looduslikku sängi ja säilitada oja kallastel ökoloogiliselt toimiv taimekooslus.

Mähe oja valgalal Neiuvaiba teest põhja pool tuleb tagada koguneva sademe- ja drenaa˛ivee ärajuhtimine ning planeerimis- ja ehitustegevusega vältida üleujutuste tekkimise võimalusi.

Soovitatav on koostada kogu oja valgala kohta ühtne elamualadelt liigniiskuse kõrvaldamise projekt, et vältida vastuolusid planeeringulahendustes.

Randvere oja

Randvere oja isepuhastuse säilitamiseks tuleb oja jätta looduslikku sängi ja säilitada selle kallastel ökoloogiliselt toimiv taimekooslus.

Varsaallika oja ja Katleri oja

Varsaallika oja on oluline nõlvaaluse veere˛iimi kujundaja, kogudes piirkonna sademe- ja liigvee. Läbides elamukrunte, annavad oja ja selle heakorrastatud kaldad kruntidele lisaväärtuse ja omapära. Paljud majaomanikud on osanud sellega arvestada, hoiavad voolusängi puhta ja sageli on oja kaldad kujundanud krundi atraktiivsemaks osaks.

Seoses olmekanalisatsiooni puudumisega oja valgalal on probleemiks reovee juhtimine ojja või drenaa˛isüsteemidesse. Ühiskanalisatsiooni rajamisega Kosele ja Maarjamäele on olukord selles osas paranenud.

Mustakivi tee pikenduse kavandamisel tuleb arvestada Katleri oja voolusängiga ning oja mitte torustada.

Sompa tee äärsed kraavid

Kraavid on vajalikud liig- ja sademevee ärajuhtimiseks peamiselt Mähe aedlinna alalt ja Lepiku asumi maadelt.

Pirita üldplaneeringu sademevee ärajuhtimise lahendus näeb ette mõlema Sompa tee äärse kraavi (Lepiku peakraav ja Kalmistu kraav) säilimise lahtise veekoguna. See tagab kraavide valgalal elutingimusteks sobiva veere˛iimi, väldib üleujutuste tekkimist ning võimaldab kinnistuid hoonestada sõltumata nende arendamise ajast ja järjekorrast.

Teised (kuivendus)kraavid - maaparandussüsteemide eelvoolud - paiknevad peamiselt Kloostrimetsas, samuti Laiaküla piirkonnas ja teistel niiskematel aladel. Paljud endised kuivenduskraavid on uutes ehituspiirkondades (Mähe ja Merivälja vaheline ala, Lepiku peakraavi piirkond) torustatud.

Joonis 2. Pirita linnaosa üldplaneering[8]. Veevarustus ja kanalisatsioon.

1.8       Lasnamäe elamualade üldplaneering

Ülemiste järve ülevoolukanal

Ülemiste ülevoolukanali valgala prognoositud sademevee vooluhulkade järgi (OÜ Projektkeskuse 2005. aastal koostatud töö “Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeem” andmetel max 7166 l/s) tuleks torustik täies ulatuses rekonstrueerida, suurendades torustiku läbimõõtu 1200-1600 mm. Lisaks vajab rekonstrueerimist Mõigu pumpla ja survetoru ning puhastamist poldritiik.

Kõik Lasnamäe territooriumil paiknevad vooluveekogud ja kraavid tuleb säilitada ning korrastada.

Lasnamäe sademevee tunnelkollektor

Lasnamäe elamualadelt juhitakse sademevesi tunnelkollektorisse, kust see omakorda juhitakse Tallinna Lauluväljaku piirkonnas merre. Valingvihma korral valgub üle külgülevoolu Lasnamäe sademeveekollektorisse vesi ka Lasnamäe tunnelkollektorist[9] (Idakollektorist), mis mõjutab Tallinna lahe vee kvaliteeti.

Lahkvoolsete kollektorite rajamine Vesse ja Betooni tänava tööstuspiirkonda

Piirkonnas asuval tööstus- ja teenindusmaal on krundisisesed torustikud rajatud lahkvoolsena. Looduslikest eelvooludest (Pirita jõest ja Rae rabast) on piirkond ära lõigatud raudtee ja Väo karjääriga. Sademevesi juhitakse olmereovee tunnelkollektorisse. Valingvihma korral on valgalalt ära juhitav vesi peamine põhjus, miks tekib Lasnamäe olmereovee tunnelkollektori ülevool sademevee tunnelkollektorisse.

Betooni ja Paneeli tänava vahelise ala kollektorid on arvestatud eelkõige vajadusega juhtida ära sademevesi. Tallinna ÜVK arengukavas 2004-2015 tehti ettepanek muuta piirkonna ühisvoolne kanalisatsioon lahkvoolseks. Selleks tuleks rajada tänavatele uued olmereovee kollektorid ning ehitada sademevee kollektor kuni Lasnamäe sademevee tunnelkollektorini (läbimõõduga u 1,5 m). Alternatiiv oleks ehitada tunnelkollektorisse vahesein. Samuti tuleks Vesse tänava piirkonda ehitada uus sademeveepumpla koos survetoruga.

Sademevee ärajuhtimise lahendusvariantide positiivsed ja negatiivsed mõjud keskkonnale on toodud “Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2010-2021”.

Arvestades sademevee reostumise suure tõenäosusega Lasnamäe linnaosas ning asjaoluga, et põhjavesi on sellel alal kaitsmata, tuleks Lasnamäel enne sademevee pinnasesse immutamist seda puhastada. Puhastusseadmete ja immutussüsteemide rajamiseks vajalikud maa-alad tuleb määrata üldplaneeringuga.

Põhjavee toitealad

Põhjavee varude taastamisele põhjavee toitealadel aitab kaasa ka puhta või puhastatud sademevee immutamine pinnasesse kohapeal. Olemasolevate hoonestusalade puhul (nii põhjavee toitealadel kui ka väljaspool neid asuvad) on insenertehniliste võtetega võimalik põhjavee toitumistingimusi parandada. Põhjaveevaru taastumiseks ja toitumistingimuste parandamiseks ning sademevee käitlemise probleemide leevendamiseks ei ole otstarbekas koguda kõikidel kõvakattelistel pindadel tekkivat sademevett sademeveekanalisatsiooni. Sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni põhjustab pinnase kuivust ja põhjavee taseme alanemist ning koormab ühiskanalisatsiooni, tekitades paduvihmade ajal ajutisi üleujutusi. Tinglikult puhta sademevee (eelkõige hoonete katustelt, samuti väikese liiklusintensiivsusega platsidelt) saab immutada kohapeal pinnasesse.

Nii põhjavee toitumise kui ka sademevee käitlemisprobleemide lahendamiseks oleks sademevett otstarbekas kohapeal käidelda ka teistel aladel, mitte üksnes põhjavee toitealal.

Et vähendada kavandatavatel hoonestatud aladel pinnavee probleeme, tuleks immutada sademevesi kohapeal. Isoleerivate pinnakatete vähendamise üks võimalus on paigutada hooned väikeste, mitmest hoonest koosnevate gruppidena, mis on ümbritsetud laiemate avatud aladega, rajada kitsamad teed ja tänavad, taimestada liiklussaared, rajada vett läbilaskva pinnakattematerjaliga parklad jms (vt joonis 3).

Joonis 3. Klastriline arengumuster võimaldab mitteklastrilise mustriga võrreldes sama suurel alal saavutada oluliselt suurema hoonestustiheduse ning suurema avaliku ruumi osatähtsuse.[10]

Jätkutegevused ja -uuringud

1. Sademevee immutamisvõimaluste uuring, et selgitada välja Eesti Geoloogiakeskuse soovitatud sademevee immutamisvõimalused, stabiliseerimaks Varsaallikate kahanevat vooluhulka. Uuring peab andma lähteandmed immutusrajatiste projekteerimiseks ja sellega seotud kulutuste hindamiseks. Võimalikud osalised: Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Keskkonnaamet.

2. Lasnamäe sademeveesüsteemide arendamise kava, kus selgitatakse sademevee tiikide ja basseinide täpsed asukohad. Võimalikud osalised: Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Keskkonnaamet.

3. Suur-Sõjamäe sademeveesüsteemi lõpliku lahendusvariandi väljatöötamine.

4. Põhja-, pinna- ja sademevee ning õhukvaliteedi regulaarne seire, et hinnata looduskeskkonna komponentide kvaliteeti.

1.9       Strateegia “Tallinn 2030”[11]

Tallinnas oli 2009. aasta seisuga 97% kinnistutest liidetud ühiskanalisatsiooniga[12]. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt peavad 2010. aasta 31. detsembriks kõik reoveekogumisalad, mille reostuskoormus on 10 000 inimekvivalenti või rohkem, olema kanaliseeritud. Tallinnas on kanalisatsioonisüsteemide rajamise vajadus eelkõige eramutes ja endistes suvilarajoonides. Oluline on ka sademe- ja drenaa˛ivee ärajuhtimissüsteemi rekonstrueerimine ning ehitamine piirkondadesse, kus see puudub, ning ühisvoolsesse kanalisatsioonisüsteemi juhitavate sademevee koguste vähendamine.

Perspektiiv

·      Vähesel määral suurendatakse linna veevarustuses põhjavee kasutamist ja osakaalu.

·      Piirkondades, kus põhjaveevaru on piisav ja linna veevõrk puudub, tuleb väiksemate tarbijate tõttu eelistada põhjavee kasutuselevõttu.

·      Kavandatakse kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks viimist, järgides HELCOM-i soovitust hajutada sademevesi kohapeal ja puhastada seda looduslikul teel (kavandatavad tiigid, lodud jne).

·      Kuna Tallinna pinnaveehaarde süsteem paikneb suures osas linnast väljaspool, teistes alamvesikondades, on veeressursside kasutamisel ja reoveekäitlusel otstarbekas teha koostööd naabervaldadega.

1.10  Tallinna arengukava 2009-2027[13]

Selleks et tehnilise taristu teenused oleksid kvaliteetsed, linnaelanikele kättesaadavad ja vastaksid keskkonnakaitse- ja ohutusnõuetele, tuleb tagada sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine.

Sademeveesüsteemide plaanipäraseks arendamiseks on Tallinna arengukavas 2009-2027 selle eesmärgi täitmise tegevusena ette nähtud koostada piirkondlike sademe- ja pinnasevee ärajuhtimise lahendused. Lisaks on loetletud tulemuse saavutamise peamine tegevus, nagu sademevee seire korraldamine, uute torustike rajamine piirkondadesse, kus need puuduvad, nõuetele mittevastavate torustike või kraavide rekonstrueerimine, puhastusseadmete rajamine.

1.11  Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030[14]

Sademeveega seotud põhiprobleemid

·      Tallinna sademevee strateegia puudumine, mis ei ole võimaldanud välja töötada ega arendada terviklikke sademeveesüsteeme. Kuna ei ole strateegiat, siis ei ole määratud sademevee ärajuhtimise planeerimise olulisi tegureid ja nende rakendamise järjekorda, mistõttu ei ole tulemuseks eesmärgipärane ja jätkusuutlik lahendus (põhjuseks ka vahendite puudus, arendaja huvid jne). Sademevee kui loodusressursi käsitlus- ja kasutamiskava puudumine.

·      Linna arendusest ja ehitustegevusest tulenev sademevee ärajuhtimist vajavate pindade (kõvakattega pinnad, katused) osakaalu suurenemine ja sellest tulenev olemasolevate sademevee ärajuhtimissüsteemide ülekoormus.

·      Üleujutatavate alade kohta ei ole olemas sademevee ärajuhtimise kontseptsiooni ega planeerimispiiranguid.

·      Maakasutus on piiratud ja järjest vähemaks jääb maa-alasid, kuhu rajada sademevee akumuleerumis-, tasandusrajatisi ja puhastusseadmeid.

·      Lisavõimaluste loomine puhta sademevee immutamiseks rohealadel on olnud ebapiisav.

·      Sademevee kvaliteet ja puhastite puudumine takistab püstitatud keskkonnaeesmärkide täitmist - sademevee suublate hea seisundi saavutamist.

·      Sademevee ärajuhtimisteenuse tasustamissüsteemi puudumine ei motiveeri sademevee tekkepõhist käitlemist ja viibeaja suurendamist.

·      Piirkondlikud üleujutused, mis on tingitud sademevee tippvooluhulkadest.

·      Puudub vajalik tasakaal teede rekonstrueerimise ja sademeveetorustike valmisehitamise, lahtiste äravoolusüsteemide osakaalu vähenemise ning planeeringutes sademeveekäitluseks vajalike uute maa-alade reserveerimise vahel.

·      Kraavide ja ojade osakaalu pidev vähenemine. Kraavide hooldusküsimused on lahendamata.

·      Märgalade, soode ja rabade, liigne kuivendamine arendustegevuse käigus.

·      Sademevee juhtimine ühisvoolse kanalisatsiooni süsteemidesse tekitab lisakoormust reoveepuhastile. Sademevee ülevoolud tekitavad lisakoormust rannikumerele.

·      Puudub lumeladustamise kontseptsioon ja planeeringutega ei ole kindlaks määratud lume ladustamise kohti.

Suundumused

·      Kiire arendustegevus loob alasid, kus loodusliku pinnase katmine hoonete ja sillutisega tekitab vajaduse luua liigse sademevee ja lumesulamisvee ärajuhtimiseks sademevee kanalisatsioon ja drenaa˛isüsteem. Seetõttu vähenevad kohapealsed sademevee immutamise, aga ka selle loodusliku puhastamise võimalused.

·      Sademevee tippvooluhulkade suurenemine ja sagenemine.

·      Üleujutusohu suurenemine seoses sademevee ärajuhtimise terviklahenduste puudumisega.

·      Sademevee kvaliteedi paranemine orgaanilise reostuse ja naftaproduktide sisalduse poolest.

·      Toitainetesisalduse (lämmastik ja fosforiühendid) püsimine sademevees ja sellest põhjustatud suublate eutrofeerumine.

Eesmärgid

·      Sademevee suublate, rannikumere ja linna siseveekogude, hea ökoloogilise seisundi saavutamine aastaks 2021. Sademevee kvaliteedi parandamine.

·      Üleujutuste vältimine ja nende tagajärgede leevendamine.

·      Sademevee käsitlemine loodussressursina, mida akumuleeritakse ja kasutatakse mõistlikul viisil (eelkõige sademevee tekkepõhine kasutamine).

Meetmed

·      Sademeveestrateegia koostamine, sest sademevee ärajuhtimine hõlmab väga paljusid eri valdkondi alates linnaplaneerimisest ja keskkonnakaitsest kuni sademeveesüsteemide ehitamise, hoolduse ja toimimiseni. Strateegia eesmärk on anda meetmed linna arendamiseks, arvestades sademe- ja pinnasevee kõiki aspekte, nagu näiteks üleujutuste vältimine ja kõrvaldamine; põhjavee taseme säilitamine, piirkonna kuivenduse tagamine seal, kus see on vajalik, ja vältimine märgaladel; reostusainete ja biogeensete elementide minimeerimine sademevees, sademevee kui ressursi kasutuselevõtmine.

·      Sademevee strateegia alusel sademevee tegevuskava täiendamine ja selle elluviimine.

·      Valgalapõhiste sademevee ärajuhtimise terviklahenduste koostamine koos sademeveemudelite väljatöötamisega, mis võimaldaks arvutada valgalas planeeritavate rajatiste mõju olemasolevale süsteemile ja määrata kõvakattega pindade lubatavat osakaalu.

·      Sademevee tekkepõhiste lahenduste väljatöötamine. Valgalal ja sademevee formeerumise kohas tuleb nii palju kui võimalik lahendada sademevee puhastamine ning reguleerida sademevee vooluhulkasid, et vähendada nii sademevee ärajuhtimissüsteemide koormust ja kui ka üleujutusohtu. Selleks tuleb rajada uusi sademevee tasandus- ja akumuleerimisrajatisi ning rekonstrueerida olemasolevaid kraave ja ojasid.

·      Immutusalade osakaalu säilitamine sademevee juhtimiseks kohe pinnasesse. Haljastuse säilitamine ja haljastusega alade osakaalu suurendamine, millega pikendatakse tippvooluhulkade viibeaega, et kogu tekkivat sademevett ei suunataks korraga ärajuhtimissüsteemidesse (torustikud, kraavid ja ojad).

·      Sademevee puhastite ja puhastitena toimivate rajatiste valmis ehitamine ja hooldamine - tiigid, märgalad, biolodud, biofiltrid, kaskaadid.

·      Tasustamissüsteemi loomine, et see soodustaks sademevee tekkepõhist käitlemist, sademeveesüsteemide valmis ehitamist ja hooldust. See tähendab sademevee viibeaja pikendamist territooriumidel, akumuleerimisrajatiste, tiikide, veemahutite, immutusalade pindade ja haljastuse osakaalu suurendamist.

·      Väikeveekogude ja märgalade (ojad, tiigid, rabad) säilitamine ja võimalusel taastamine, Tallinna looduslikest veekogudest ülevaate koostamine ja nende renoveerimise kava väljatöötamine.

·      Ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemidega valgalade järkjärguline muutmine lahkvoolseteks, et vähendada reoveepuhastile suunatavaid sademevee koguseid.

·      Ülevoolude kaudu merre juhitava reostuskoormuse vähendamine. Olemasolevate sademevee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine.

·      Sademeveega keskkonda kantava reostuse vähendamiseks linnaruumi, tänavate ja restkaevude regulaarse puhastamise tõhustamine (eriti varakevadel).

·      Omanike motiveerimine nende valduses olevate kinnistute liitmiseks rajatud ühiskanalisatsiooniga. Heitvee kohtkäitluse minimeerimine linnas.

·      Planeeringutes sademevee tasandusrajatiste asukohtade ja puhastite rajamiseks maa-alade reserveerimine.

·      Lumeladestamise kontseptsiooni väljatöötamine, plaanitavate ladestamiskohtade määramine ja rajamine.

·      Kohaliku veeseire programmi väljatöötamine. Sademevee väljalaskudes leiduvate saasteainete seire ja uuringute tegemine.

2.       Tallinna sademeveesüsteemi mõjutavad looduslikud tegurid

Oluliseks sademeveesüsteemi mõjutavaks looduslikuks teguriks on tekkivad ja ärajuhitavad sademevee kogused, mis on otsesõltuvuses vihma intensiivsusest ja kestusest ning kõvakattega pindade osakaalust valgalal.

Sademeveesüsteemi ülesehitus sõltub sademeveesuublate (eelvoolude) paiknemisest ja nende keskkonnatingimustest. Kui suur kogus sademevett eri süsteemide kaudu suublasse jõuab, sõltub üsna palju selle pinnase iseloomust, mida sademevesi läbib.

2.1       Kliima mõju

Tallinna ööpäevane statistiline keskmine sademehulk on 59 mm, kuine 180 mm. Eesti keskmine sademehulk aastas on 550-800 mm. Üleujutuse puhul on kõige tähtsam näitaja sademete intensiivsus, mis iseloomustab, kui palju sademeid jõuab teatud aja jooksul maapinnale. Kahjuks EMHI sademete intensiivsust veel ei mõõda ja statistikat selle kohta ei ole, kuid teemaga tuleb lähiaastatel kindlasti tegeleda, kuna teadustööks vajalike mõõtmisandmete perioodiline kogumine võtab aega.

Sademete hulk ei ole ainus asjaolu, mis mõjutab üleujutuse tõenäosust, väga tähtsal kohal on ka temperatuurimuutused, tuule suund ja tugevus, lumikatte kestus ja paksus jne. Alljärgnevalt on toodud esile Eesti kliimamuutuste suundumused 2009. aastal, need on koostatud “Eesti viies kliimaaruanne ÜRO kliimamuutuste raamkonverentsi elluviimise kohta”[15] alusel:

·      Temperatuur on tõusnud perioodil jaanuarist maini, kõige suurem tõus seejuures on aset leidnud märtsis (kuni 4°C), ülejäänud aasta on jäänud samaks;

·      Sademekogus on olnud Eestis üldiselt stabiilne, kõige rohkem on sademehulk kasvanud külmal poolaastal (29%) ja juunikuus;

·      20. saj teisel poolel on talve lõpp ja kevade algus nihkunud varasemaks (19-39 päeva), erandiks on 2010. a ja 2011. a talved. Lumekatte varasem sulamine põhjustab jõgede maksimum vooluhulga varem ja väiksema kogusega;

·      Keskmine tuulekiirus suurenes viimase sajandi jooksul 0,5-0,8 m/s võrra. Keskmise tuulekiiruse suurenemine on peamiselt iseloomulik külmale hooajale (novembrist veebruarini). Soojal perioodil (maist juulini) ei ole tuulekiiruses erilisi muutusi täheldatud.

Suundumused kliimamuutustes on toimunud üleujutusi soosivalt, talvekuudel on sademete rohkus ja tuulekiiruse tõus väga suur üleujutuse tekkimise tegur.

2.2       Sademevett vastuvõtva ja mitte vastu võtva pinnase osatähtsus

Valdava osa Tallinna pinnakattest (Harku, Pelguranna, Männiku, Kesklinn ja Pirita) moodustavad peene- ja eriteraline liiv, kruus ja aleuroliit paksusega 3-4 m lubjakiviplatool, 5-10 m klindieelsel madalikul ja kuni 25 m mattunud orgudes. Veetase jääb paari meetri sügavusele pinnasest, sademed imbuvad kvaternaari veekihti, mis on reostuse eest kaitseta.

Teine eristuv piirkond on Lasnamäe, mis ulatub Tartu maanteeni ja mille pinnase moodustab pinnakatteta aluspõhja avamusala (lubjakivi, dolomiit, mergel). Osaliselt moodustavad õhukese pinnakatte kvaternaarisetted (paksus 1-10 m). Selles piirkonnas võtab pinnas sademevett vastu samuti hästi, kuid sademetest toitub ka veekiht ja see on reostuse eest kaitsmata.

Joonis 4. Tallinna pinnakatte geoloogiline kaart

2.3       Üleujutuste võimalus ja mõju

Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2006. aastal AS-i Maves koostatud töö “Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hindamine” (töö nr 10046) kohaselt on Tallinnas üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Kakumäe lahe äärne ala Tiskrest kuni Rannamõisa teeni, Kopli lahe äärne ala kuni Paldiski maanteeni ja Stroomi rannaala, Paljassaare poolsaare põhjapoolne osa ning Pirita jahisadam ja lähiala.

Üleujutusohtu põhjustab looduslik merevee tõus ja inimtegevus. Viimane on seotud sademe- ja liigvee ärajuhtimise probleemidega linnas. Kuna linnas on viimastel aastatel suurenenud nii sademehulk kui ka kõvakattega pindade osakaal, siis on vooluhulgad kohati suurenenud sedavõrd olulisel määral, et olemasolev süsteem ei suuda vett ära juhtida ja tekivad üleujutused.

Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskianalüüsis on kirjeldatud ülisuurt sademehulka kui algsündmust, millega võib kaasneda linna võimalik üleujutus (suurõnnetus). Teine oht on ülelinnaline 72-tunnine elektrikatkestus, mis omakorda põhjustab kanalisatsiooni pumbajaamade seiskumise korral linnas üleujutusi.

Üleujutusoht võib tekkida, kui veetase tõuseb Ülemiste järves üle kriitilise taseme, milleks on 37,05 meetrit üle merepinna. Taoline olukord võib tekkida enam kui 10 päeva kestvate laussadude korral Harjumaal, kui juurdevool järve hakkab oluliselt ületama äravoolu.

Joonis 5. Väljavõte Maa-ameti geoportaalist

Meretaseme tõusu mõju peetakse üleujutuste tekitatava kahju kõige mõjukamaks teguriks. Mitme ebasoodsa tingimuse (tuulekiirus ja -suund, Läänemere üldine veetase ja kõrged lained) kokkulangemise korral võib meretase lühiajaliselt 1-2 meetri võrra tõusta ning paljud kohad üle ujutada.

SWECO Eesti AS-i töö “Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine” (2006, töö nr 06002) kohaselt ujutatakse merevee tõusu korral 2 m üle Kroonlinna nulli üle mereäärne ala Rocca al Marest kuni Pelguranna tänava pikenduseni ja Kakumäe lahe rannikuala. See on kitsas rannariba alates Kakumäe poolsaare tipust, mis laieneb Kruusaranna tee lõpust ja ulatub pikisuunas kuni Tabasalu pangani. Maa poole ulatub üleujutuste ala kuni Rannamõisa teeni. Sellesse alasse jääb Tallinna piiriks olevast Apametsa peakraavist nii Tallinna kui ka Harku valla poole jääv ala, mis tähendab, et probleemi lahenduse otsimisega peaks tegelema kaks omavalitsust koos. Lisaks jäävad vee alla mõned väheolulised alad Kopli poolsaarel Paljassaare lahe kaldal. Seal praegu elamuid ei ole.

Prioriteetne tegevus meretõusust tingitud üleujutusohu vähendamiseks:

·      üleujutusohu teadvustamine ja selle võtmine prioriteedina sademevee tegevuskavasse ja üldplaneeringutesse;

·      ehitustegevuse piiramine ja/või kitsenduste seadmine võimalikes üleujutustsoonides;

·      eeluuringute tegemine nii Kopli kui ka Kakumäe lahe üleujutuspiirkonna täpseks määramiseks ja lähtematerjalide kogumine sobivate lahenduste väljatöötamiseks;

·      eelprojektide ja rahastustaotluse ettevalmistamine.

3.       Sademevee käitlemise praegune olukord Tallinnas

3.1       Olemasoleva süsteemi ülevaade

Tallinnas kasutatakse sademevee juhtimiseks kas lahkvoolset (uuemates linnaosades) või ühisvoolset süsteemi (vanemates linnaosades). Lahkvoolse süsteemi puhul kasutatakse osaliselt kraave. Kraavid pikendavad sademevee kokkuvoolu aega, vähendavad sademevee vooluhulkade tippusid, toimivad samal ajal sademevee puhastitena ja reguleerivad pinnavee taset. Ent liikluskorraldus ei võimalda kraave kitsastel tänavatel kasutada. Planeeringutes ei ole arvestatud lahtiste sademeveesüsteemide täiustamiseks ja arendamiseks vajalike maa-aladega.

Piirkonnad, kus sademeveesüsteemid vastavad vajadustele, ja alad, kus on vajalik rajada uued süsteemid või rekonstrueerida vanu, selguvad valgalade ülevaate peatükist.

Joonis 6. Tallinna sademevee valgalade ja väljalaskude skeem

 

3.2        Tallinna sademevee valgalade ülevaade

Tabel 1. Tallinna sademevee valgalade ülevaade

Valgala nimetus

Valgala pindala

Ulatus

Iseloomustus

Probleemid

Abinõud

Mustjõe valgala

1128 ha

Idapoolne Mustamäe, Silikaadi ja Järvevana tee vaheline Pärnu mnt lõik, Järvevana tee põhjapoolne osa ja suurem osa Lillekülast.

Lillekülas on kasutusel sademeveele, kuid ka osale reoveele, kuivenduskraavid, mis suubuvad Mustjõkke. Kraavide eelvooluks on sademeveekanalisatsioon.

Piirkonnas 2 kollektorist on lahkvoolne Marja tänava oma (Mustjõe kaudu Kopli lahte); ühisvoolne Tihase-Seevaldi, mis suundub Paljassaare reoveepuhastile.

·       A. H. Tammsaare tee sademeveekollektor on liiga väike Ų1m. Üleujutuse oht A. H. Tammsaare teel Sõpruse pst ja Mustamäe tee vahelisel lõigul

·       Lillekülas juhitakse sademeveekraavidesse ka reovett

·       Mustjõkke suubuvate kraavide kiire täissettimine

·       Valgalal kõvapindade osakaalu suurenemine

·        Pikendada Tondi kasarmute maa-ala sademevee äravooluaega murupindade kasutuselevõtuga ja võimaluse korral taastada vana tiik

·        Piirata Tondi tänava äärsete kinnistute sademevee juhtimist sademeveekanalisatsiooni

·        Tihase tänava kollektori muutmine lahkvoolseks

·        Lillekülas olevate kraavide ja Mustjõe sängi regulaarne korrastamine (puhastamine) ja lõpetada reovee juhtimine kraavidesse

Rocca al Mare sademevee väljalasu valgala

816 ha

Väike-Õismäe, läänepoolne Mustamäe ja osaliselt Rocca al Mare

Õismäe ja Mustamäe sademevesi juhitakse Harku sademeveepumplasse. Kollektoriga juhitakse ära kogu piirkonna sademe- ning liigvesi. Torustiku ja pumpla seisukord rahuldav. Rocca al Mare väljalasu kaudu juhitakse ka Tallinna loomaaia sademeveed merre.

·       Kõvapindade kasv valgalal

·       Kummikiilsiibrid survetorustikul põhjustavad pumpla töös häireid

·       Tallinna Loomaaia basseinidest vee juhtimine põhjustab perioodilist reoainete tõusu

·        Vooluhulkade vähendamine hoonete katustelt tuleva sademevee juhtimisega murupindadele, katushaljastuse rajamine

·        Kiilsiibrite väljavahetamine

·        Tallinna Loomaaia basseinide eelpuhastus

·        Vajaduse korral väljalasu piirkonda lodu moodustamine

Seevaldi kollektori valgala

667 ha

Tedre ja Tihase ühisvoolse kanalisatsiooni valgalad, Luite tänava lahkvoolse kanalisatsiooni valgala

Valgala koosneb mitmest alamvalg­alast, tegemist on ühisvoolse valgalaga, mida siiani ebaõnnestunult on üritatud muuta lahkvoolseks.

Ühendab Tihase tänava ühisvoolse kanalisatsiooni alamvalgalad kui ka Luite tänava lahkvoolse kanalisatsiooni valgala.

·       Kõvapindade ala kasv valgalal, mis suurendab vooluhulki ja võib põhjustad üleujutusi

·       Ebamõistlik süsteem - suure koguse lahkvoolselt kogutud reovee juhtimine reoveepuhastile

·       Ühisvoolse kanalisatsiooni lahkvoolseks muutmise keerukus

·       Üleujutused Endla viadukti all.

·        Seevaldi valgala muutmine lahkvoolseks

·        Sademevee juhtimine merre

·        Vooluhulkade kasvu piiramine

·        Üleujutuste vähendamiseks Endla viadukti all rakendada lisameetmeid

Pelguranna lahkvoolse kanalisatsiooni valgala

83 ha

Pelguranna piirkond

Sademeveekollektor rajatud 20. saj keskpaigas. Praegu on sademevesi juhitud tunnelkollektorisse nr 3.

·       Sademeveetorustike äärmiselt halb ehituskvaliteet

·       Lahkvoolselt kogutud sademevee juhtimine reoveepuhastile

·       Vana sademeveeväljalasu paiknemine supelranna piirkonnas

·       Mereväljalaskude pidev ummistumine liivaga ja madal ehituskvaliteet

·        Lõpetada Pelguranna sademevee juhtimine tunnelkollektorisse nr 3

·        Ehitada valmis uus sademevee väljalask, et mitte ohustada supelranda

·        Sademeveetorustike rekonstrueerimine

·        Meetmete rakendamine vooluhulkade piiramiseks

Kopli poolsaare valgala

 

Väiksed alad Kopli poolsaarel

Tegemist on väikeste vooluhulkadega, osa sademeveest juhitakse poolsaarel tegutsevate sadamate akvatooriumitesse ja teine osa otse merre.

·       Üldise heakorra tagamine sademevee väljalaskude valgaladel

·       Sademevee juhtimine kõvapindadele

·        Kõvapindadele juhitavate voolhulkade piiramine.

·        Heakorra parandamine

Ülemiste sademevee kollektori valgala (Russalka väljalask)

734 ha

Mõigu, lennujaam, Tartu mnt klindipealne osa, osaliselt Laagna tee ja Suur-Sõjamäe prk ja Mõigu poldritiigi kaudu ka osa Rae valla sademeveest (Peetriküla, Kuldala, Rootsi küla piirkond)

Tallinna Lennujaama alalt ning lennujaama äärsetelt aladelt juhitakse üks osa sademeveest lokaalsete puhastusseadmete kaudu ja teine osa otse lennujaama ümbritsevasse kraavi ning sealt edasi düükri kaudu Mõigu poldritiiki. Mõigu poldritiigist pumbatakse vesi Tartu mnt kollektorisse ja sealt edasi Ülemiste järve ülevoolukanalisse, mis on halvas seisus ning vajab renoveerimist. Poldri pumbajaamas, mis pumpab sademevee Tartu mnt kollektorisse, on uued sademeveepumbad ning nende seisukord on hea. Mõigu sademeveepumpla, mis pumpab sademevee Mõigu poldritiiki, vajab uuendamist. Ülemiste ülevoolukanali olukorda parandas Ülemiste liiklussõlme sademevee juhtimine tiikide ja kraavide süsteemi kaudu läbi Kadrioru pargi otse merre.

·       Tiheda ehitustegevuse tõttu suureneb vooluhulk ja kollektori ümbruses on üleujutusoht

·       Uppumisoht ka Tartu mnt kollektoril. Sademevee võimalik sattumine Ülemiste järve

·       Ülemiste järve ülevoolukanali kriitiline osa on Kadriorus asuvad väikese languga kollektorid. Nende läbilaskevõime võib osutada valingvihmade puhul liiga väikseks ja tekib üleujutusoht

·       Üleujutusi võib põhjustada ka vajadus suurte sademevee vooluhulkade ja Ülemiste järve tasapinna alandamiseks vajaliku vooluhulga samaaegne ärajuhtimine

·        Ülemiste ülevoolukanali koormuse vähendamiseks tuleb kaaluda Mõigu poldritiigi vee suunamist Soodevahe kraavi kaudu Pirita jõkke

·        Mõigu poldritiigi puhastamine

·        Valgala sees sademevee vooluhulka piiravate meetmete rakendamine

Lasnamäe sademevee tunnelkollektor (Lauluväljaku väljalask)

961 ha

Lasnamäe

Sademevesi kogutakse kokku tänavatorustikega ja juhitakse Lasnamäe sademevee tunnelkollektorisse. Selle alumine lõik on ehitatud ühise tunnelina, milles sademe- ja reovesi on eraldatud vaheseinaga. Sademevesi juhitakse lauluväljaku piirkonnas merre.

 

·       Valingvihmade korral on võimalik sademevee segunemine tunnelis reoveega ja seetõttu mere reostamine

·       Vesse-Betooni tn lahkvoolselt kogutud sademevee juhtimine ühisvoolsesse torustikku

·       Enamiku sademevee juhtimine kõvapindadelt otse torustikku, võib põhjustada üleujutusi

·        Vesse-Betooni tänava piirkonna muutmine lahkvoolseks

·        Lasnamäe idaossa rajatavate uute teede sademevee juhtimine tunnelkollektorisse

·        Kõvapindade lisandumisel rakendada meetmeid sademevee juhtimiseks murupindadele ja immutamiseks. Vajaduse korral kasutada ka reguleerivaid mahuteid

Tiskre oja valgala

400 ha

Tiskre ja Pikaliiva piirkond

Sademe- ning kuivendusveed juhitakse Tiskre ojja peakraavidega. Pikaliiva piirkonda on rajatud sademe- ning drenaa˛ivee torustik, millega juhitakse ära tänavatele ning kruntidele kogunenud liigvesi.

·       Tiskre oja läbilaskevõimet vähendavad sinna langenud puud ja muud takistused

·       Valgala jääb meretõusu mõju alla, olukorda halvendab veelgi Harku järvest väljavoolav vesi

·       Peakraavid vajavad hooldust

·        Puhastada oja ja suurendada läbilaskevõimet

·        Tiskre oja piirkond on meretõusude mõjualas. Tõusudest tingitud üleujutuste vältimiseks tuleb Kakumäe lahe rannikualale rajada kaitserajatis koos hüdrosõlmega, mis võimaldaks meretõusu korral oja veed ära pumbata. Enne projekti koostamist teha vajalikud uuringud

·        Valgalal vältida kraavide asendamist torudega

Harku järve valgala

 

Moodustub Harku järve suubuvatest Järveotsa ja Harku oja valgaladest.

Harku järve juhitakse ka Harku järve äärse elamurajooni katuste sademevesi. Astangu piirkonna sademeveed on plaanitud juhtida kraavide, Järveotsa oja ja biolodu kaudu Harku järve.

·       Harku järve väiksus, kehv veevahetus

·       Harku järv on suplusrand ja vabaaja veetmise koht

·       Järve on akumuleerunud Õismäe pumbajaamast selle töötamise esimestel aastatel sinna sademe- ja reoveega pumbatud reostus

·       Järve veekvaliteeti mõjutavad nii Harku ojja suunatavad sademeveed kui ka Harku karjääri ja aiandi sademevesi

·        Sademevee juhtimiseks koostada Harku järve terviklik sademevee kontseptsioon

·        Vähendada Harku järve suunatava Järveotsa ja Harku oja sademevee reostuskoormust lokaalsete meetmete ja järve äärde plaanitud lodu kasutuselevõtuga

·        Järve seisundi parandamiseks korraldada järve saneerimine

Väo karjääri valgala

286 ha

Tööstuspiirkond Väo karjääri ümber

 

·       Sademeveed on oluliselt reostunud

·       Tööstuspiirkondade välja­arendamisega kasvab vett läbilaskmatute pinnakatete osakaal märkimisväärselt

·        Planeeritavatele tööstusette­võtetele näha ette sademevee äravoolu aeglustamise süsteemid

·        Sõltuvalt ettevõtte iseloomust näha ette sademevee puhastus­seadmed kohapeal

·        Tagada sademevee nõuete­kohane käitlemine ja tingimused sademevee juhtimiseks Pirita jõkke

Saare tee väljalask

 

Hõlmab Pirita-Kose ja Pirita keskosa alasid.

Pirita keskosast juhitakse sademevesi rannahoone juures olevasse sademeveepumplasse Pirita 2 ning sealt üle Pirita jõe Pirita 1 sademeveepumbajaama. Pirita keskosas on kasutusel lahkvoolne kanalisatsioon, Pirita-Kose piirkonnas kasutatakse osaliselt ka lahtiseid kraave.

·       Sademeveepumplad Pirita 1 ja Pirita 2 on täielikult amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist

·       Võimalik sademevee vooluhulkade suurenemine piirkonnas asetleidva ehitustegevuse tulemusena

·        Sademevee vooluhulkade piiramiseks rakendada lokaalseid abinõusid (sh katusehaljastuse rajamine)

·        Sademevee ärajuhtimiseks kasutada lahtiseid kraave

Mähe oja valgala

266 ha

Mähe piirkond

Ojja juhitakse kraavidega lisaks looduslikule veele veel Mähe piirkonna sademe- ja kuivendusvesi ning osaliselt ka olmereovesi. Suurem osa valgalast on looduslikus seisundis. Vesi ojas on nõrgalt reostunud.

·       Olmereovee juhtimine Mähe ojasse

·       Mähe oja hoolduse ja äravoolutingimuste parandamine

 

·        Tõhustada Mähe oja hooldamist

·        Lõpetada olmereovee juhtimine Mähe ojja

Merirahu valgala

43ha

Merirahu piirkond

Süsteem on arendamisel, kuid eesmärk on suunata sademevesi ühtse väljalasu kaudu Kopli lahte.

Praegu ei ole

·        Merre juhitavate sademevee vooluhulkade vähendamiseks kasutada immutamist kohapeal ja sademevee kogumist kastmisveeks, katusehaljastuse rajamine

Kadaka pst valgala

42 ha

Kadaka pst äärne ala

Lahkvoolne torustik, osa sademeveest juhitakse ära kraavidega.

·       Vältida sademeveekraavide asendamist torustikega

·        Võimalusel sademevee immutamine ja kokkuvooluaja pikendamine

·        Vältida sademeveekraavide asendamist torustikega, mis tagab ka kuivendusvajaduse

Vana-Pääsküla valgala

 

Vana-Pääsküla piirkond

Süsteem on arendamisel. Uue projekti kaudu juhitakse sademevesi Pääsküla jõkke.

Praegu ei ole

·        Sademevee vooluhulkade vähendamiseks lokaalsete meetmete rakendamine

Apametsa peakraavi valgala

 

Apametsa piirkond

Apametsa peakraavi valgala on osaliselt valmis ehitatud. Sademevee äravooluks on kasutusel kraavid. Valgala vajab kaitset merevee tõusu korral.

 

·       Apametsa peakraavi äravoolutingimused vajavad parandamist

·       Ala vajab kaitset merevee tõusu eest

·        Apametsa peakraavi hoolduse tõhustamine koostöös Harku vallaga

·        Meetmete kasutusele võtmine kaitseks merevee tõusu eest

Härjapea ja Lootsi tänava sademeveepumpla valgalad

 

Lootsi tn, Ahtri tn piirkond, osaliselt rajatava Põhjaväila ala.

Valingvihmade korral lisandub pumplasse tunnelkollektori ülekoormuse vältimiseks ühisvoolse Härjapea kollektori ülevoolu kaudu kõrvalejuhitav vesi.

 

·       Suuremate sademete korral üleujutused Ahtri-Lootsi-Tuukri tänava piirkonnas.

·       Varem eksisteerinud ülevool suleti 1990. aastate keskel

·       Tunnelkollektori reguleeriv maht jääb väikseks kogu sinna suunatava sademevee vastuvõtuks ja see tingib lokaalse üleujutuse

·        Härjapea valgalad tuleb tulevikus muuta lahkvoolseteks

·        Tunnelkollektorisse suunatavate sademevee koguste vähendamine ja äravoolu aeglustamine kohalike meetmete rakendamise teel

·        Taastada sademevee ülevool üleujutuste vältimiseks

Männiku tee sademevee­kanalisatsioon

108 ha

Männiku tee Vabaduse pst ja Valdeku tn ristmiku prk. Osaliselt Männiku tööstusrajoon ja Kerese tn.

Sademeveekanalisatsiooni suublaks on Pääsküla raba. Pärast Vabaduse pst Valdeku tn ja Männiku tee vahelise lõigu rekonstrueerimist 2001. aasta suvel, juhitakse rekonstrueeritava lõigu sademevesi Männiku kollektorisse.

·       Valgalaga on ühendatud hulk omanikuta sademeveetorustikke, mis tuleks arvele võtta (suureneb valgala pindala ja vooluhulk), et kontrollida sademevee teket.

·        Võtta arvele omanikuta sademeveetorustikud

·        Koostada valgala mudel, et vältida kõvapindade kasvust tingitud üleujutusi

·        Rakendada valgalal sademevee koguseid vähendavaid lokaalseid meetmeid

Vabaduse pst valgala

150 ha

Vabaduse pst, Hiiu, Pargi tn ja nende lähiümbrus

Kogutakse kokku Vabaduse puiestee kõvakattega pindadel formeeruv sademevesi. Kinnistute sademevesi immutatakse üldjuhul kinnistu piires. Valgala laiendamisega Hiiu, Pargi ja nende tänavate lähiümbruse ühendamist süsteemiga suurendab nii torustike kui liivapüüniste koormust. Siinsel valgalal kujunev sademevesi on mõõdetud alade hulgas kõige reostatum.

 

·       Osa valgala piires olevaid tänavaid ei ole varustatud sademevee kanalisatsiooniga

·       Suure liiklusintensiivsuse tõttu on sademevee reostus mõõdetud valgalade hulgas suurim

·       Sademeveepuhastite kasutamine jätab soovida. Kasutamistingimuste parandamiseks varustada puhastid möödavooludega, et vältida puhastite ülekoormust

·        Laiendada valgala lisatänavatele sademeveetorustiku paigaldamise teel

·        Tõhustada sademeveepuhasti kasutust

Kakumäe Sooranna tänava valgala

120 ha

Sooranna tn

Kinnistutele on valmis ehitatud torustikud, mis juhivad sademevee kraavide kaudu Kakumäe lahte.

 

·       Probleemiks on kinnistuid läbivad torud, mille ehitamisel ei ole sageli arvestatud vajadusega reguleerida pinnase niiskusre˛iimi

·        Sademevee ärajuhtimiseks on soovitav kasutada kraave, mis reguleerivad ka pinnase niiskusre˛iimi

·        Kinnistutel tekkiva liigvee likvideerimiseks taastada kraavid või asendada olemasolevad sademeveetorud drenaa˛iga

Kakumäe raba

47 ha

 

Sademevesi juhitakse ära kraavide kaudu, kuid kraavid vajavad renoveerimist, et tagada efektiivne sademevee ärajuhtimine sealsetelt kruntidelt.

·       Rabaga piirnevatelt kinnistutelt vee ärajuhtimine mõjutab raba looduslikku veere˛iimi

·        Kraavituse korrastamine ja sobiva kompromissi leidmine kinnistute ja raba niiskusre˛iimi hoidmiseks

·        Naabervaldade sademevee ärajuhtimise probleemid

 

 

3.2.1       Uued valgalad

Lisaks eelkirjeldatud valgaladele on SWECO Eesti AS-i töös “Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine” tehtud ettepanekud täiendada Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas esitatud sademevee skeemi järgmiste punktidega:

·      Laiendada Kadaka tee ja Pärnu mnt vahelisel alal olevat lahkvoolset valgala, ehitades valmis puuduvad sademevee torustikud, et vältida kohalikke üleujutusi;

·      Koostada Astangu valgala sademevee ärajuhtimise tervikskeem, võttes aluseks Haabersti linnaosa üldplaneeringu, mis arvestab aktiivset elamu- ja ärihoonestuse ehitust selles piirkonnas. Süsteem arendada välja olemasolevate kraavide ja torude baasil segasüsteemina, arvestades AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi sellekohase tööga “Astangu piirkonna pinna- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem” (nr 03425);

·      Pikaliiva uue arenguala sademevee eelvooluks võib valida Harku järve, tingimusel et kogu sademevesi juhitakse sinna kraavide ja tiikide süsteemi kaudu, et vähendada järve reostuskoormust ja suurendada järve läbivat vooluhulka;

·      Korrastada ja laiendada Kopli poolsaarel olevat sademevee ärajuhtimise süsteemi, et tagada Kase pargi piirkonnast sademevee äravool;

·      Uue valgalana arendada välja Maarjamäe valgala, kuhu tuleks ühendada ka praeguse Saare tee valgala läänepoolne osa. Sademeveekanalisatsioon on osaliselt rajatud. Vajalik oleks välja töötada terviklahendus;

·      Pirita-Kose asumi sademeveed on juhitud Pirita jõkke olemasolevate kraavide kaudu. Viia ellu AS-i Tallinna Vesi tellimusel AS-i Entec Eesti 2006. aastal koostatud eelprojekt (töö nr 647/05) asumi sademe- ja drenaa˛ivee ärajuhtimiseks;

·      Välja arendada Lepiku-Laiaküla valgala. Ala vajab uuringuid ja terviklahenduse väljatöötamist, et tagada sademevee ärajuhtimine ja Tallinna Botaanikaaia tiikide hea seisund;

3.3       Suublate ülevaade

Sademevee suublateks (eelvooludeks) Tallinnas on rannikumeri, Pirita jõgi, Pääsküla jõgi, Harku ja osaliselt ka Ülemiste järv, suurematest ojadest Tiskre ja Mustjõe ning väiksematest Varsaallika ja Soone oja, märgalad - Pääsküla raba ja pinnas.

Tallinna lahte ja Soome lahte tervikuna iseloomustab merevee suur toitainetesisaldus (eutrofeerumine), mille on eelkõige põhjustanud rahvastiku tiheduse suurenemine Soome lahe valgalal, põllumajanduse intensiivistumine, suurenenud energiatootmine ning transpordisektori kasv. Tallinna lahe seisundit mõjutab väga tugevalt Paljassaare reoveepuhastusjaama süvalask, mille mõju ulatub Pirita jõe suudmest põhja poole jääva alani kuni Viimsi poolsaare läänerannikuni.

Tallinna lahe Russalka-Pirita piirkonda suubuvad kolm suurt sademevee väljalasku. Lisaks nendele on veel mõned väiksemad väljalasud, kuid nende olulisus ei ole võrreldav eelmainitutega.

Tallinna lahe Russalka-Pirita piirkonna sademevee väljalasud

·      Saare tee sademevee väljalask, kuhu kogutakse Iru, Kloostrimetsa, Kose (osaliselt), Läänemere tee ja Maarjamäe piirkonna sademe- ja drenaa˛iveed ning Varsaallika oja. Osa veest jõuab kollektorisse isevoolselt, teine osa Pirita pumpla kaudu. Kollektor suubub Tallinna lahte Saare tee ja Pirita tee ristmiku lähedal;

·      Lauluväljaku väljalask, mille kaudu juhitakse merre suurem osa Lasnamäe sademeveest. Kollektori suue asub Lauluväljaku läheduses meres kaldast paarkümmend meetrit eemal;

·      Russalka väljalask, kuhu kogutakse sademe- ja drenaa˛iveed Suur-Sõjamäe tööstusrajoonist ja Tartu mnt piirkonnast (lennuväli, Mõigu). Lisaks sellele juhitakse kollektorisse ka Ülemiste järve ülevool ning kuivendusvesi Ülemiste (Mõigu) poldri tiigist. Vesi juhitakse Tallinna lahte Russalka mälestusmärgi läheduses.

Sademevee väljalasud Kopli lahte, mis mõjutavad Tallinna rannikumere keskkonnaseisundit

·      Rocca al Mare sademevee väljalasu kaudu juhitakse merre Väike-Õismäe, läänepoolse Mustamäe, osaliselt Rocca al Mare ja ka Tallinna Loomaaia sademeveed ning basseinide vahetusveed;

·      Mustjõkke suubuvad nii kollektorite kui kuivenduskraavide kaudu idapoolse Mustamäe, Silikaadi ja Järvevana tee vahelise Pärnu mnt lõigu, Järvevana tee raudteest põhja pole jääva osa ning suurema osa Lilleküla sademeveed;

·      Kopli poolsaare sademevee väljalasud koguvad sademevett küllaltki väikestelt aladelt ning seetõttu on tegemist üsna väikeste vooluhulkadega. Sademevesi juhitakse poolsaarel tegutsevate sadamate akvatooriumitesse.

Tallinna lahe Kalaranna-Russalka ja Pirita merealad on mõjutatud ka Pirita jõe väljavoolust (eriti jõesuudmest põhja poole jäävad alad).

Ülemiste järve seisund on hinnatud kesiseks. Ülemiste järve kui Tallinna joogivee reservuaari põhiprobleem on suur fütoplanktoni biomass ja rohke orgaanilise aine sisaldus, need kasvatavad veepuhastuse kulusid. Tallinna veepuhastusjaamast väljastatava vee kvaliteet vastab kõigile joogivee nõuetele. Ülemiste järve suunatakse Kurna oja kaudu väike osa Rae ja Kiili valla sademeveest. Kuna Kurna oja suudmesse on moodustatud biolodu, siis sademevesi järvele olulist mõju ei avalda.

Harku järve seisund on Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010 korraldusega nr 118 kinnitatud Lääne-Eesti veemajanduskava järgi kesine. Selle põhjuseks on veemajanduskava kohaselt senini veel kanaliseerimata piirkonnad ja järve sisekoormus. Toitained satuvad vette järve suubuvate ojade, eelkõige Harku ja Järveotsa oja veega, millest suure osa moodustab sademevesi. Oluline mõju on ka Harku karjääri ja Harku aiandi sademeveel. Samuti on suure toitainesisalduse üks põhjuseid aastate jooksul Õismäe pumbajaama kaudu järve pumbatud sademevesi ja põhja settinud muda. Halvasti on mõjunud ka linnaehituse käigus järve valgalas tehtud kuivendustööd, kus kuivendamisel kogutav vesi on juhitud järvest mööda, mis on vähendanud järve veevahetust.

Pirita jõe alamjooksu seisund on Lääne-Eesti veemajanduskava kohaselt kesine. Põhjuseks on veevõtt Tallinna joogiveevarude täiendamiseks, mis vähendab sademetevaesel perioodil jõe vooluhulka. Samuti Nehatu ja Vaskjala paisud, mis takistavad kalade vaba rännet. Pirita jõkke juhitakse jõe lähialadel tekkivad sademeveed (Kose-Risti, Väo kaevandus, Pirita-Kose ja osa Rae valla sademeveest).

Pääsküla jõe seisund on Lääne-Eesti veemajanduskava kohaselt halb. Põhjuseks kanaliseerimata kinnistud, jääkreostus ja sisekoormus. Tallinna ja Laagri sademevee sissevoolud ei ole Lääne-Eesti veemajanduskava seisukohalt jõe seisundit mõjutavad survetegurid.

Pääsküla raba on eelvooluks Männiku piirkonnast ja Vabaduse puiestee piirkonnast kogutavale sademeveele. Sademevesi läbib liivapüünised ja juhitakse kraavide kaudu edasi rappa. Sademevee mõju raba seisundile pole täheldatud.

3.4       Tallinna sademeveega seotud probleemid

Üldised sademevee probleemid Tallinnas

·      Sademevee valgaladel kõvakattega pindade osakaalu pidev suurenemine;

·      Olemasolevatel valgaladel väljakujunenud sademevee käitlusskeemide muutmise vajadus, et vähendada sademevee vooluhulki ja pikendada kokkuvoolu aega;

·      Liiklusintensiivsusega suurenev sademevee reostus;

·      Ühisvoolse kanalisatsiooni suur osakaal linnas;

·      Lahkvoolselt kogutud sademevee juhtimine reovee kanalisatsiooni (Betooni tänava piirkond) või tunnelkollektoritesse (Pelguranna valgala, Seevaldi kollektori valgala);

·      Seotus lähiümbruse valdadega, sh Rae valla intensiivsest arengust tekkinud sademevee ärajuhtimise probleemid, Harku järve kesine veekvaliteet sinna suubuvate sademevee väljalaskude tõttu ja Harku oja suur fosfori- ja lämmastikuühendite sisaldus;

·      Looduslike linna läbivate eelvoolude (vooluveekogud jõed, ojad ja kraavid) vähesus ja väiksus;

·      Järvede väiksus (Harku järv) ja eriotstarbelisus (Ülemiste järv), mis oluliselt vähendavad sademevee ärajuhtimise võimalusi ja esitavad kõrgendatud nõudmisi sademevee kvaliteedile;

·      Vastuolud seadustes, mis võimaldavad tõlgendada erinevalt sademevee veekogudesse juhtimise tingimusi.

3.5       Ülevaade Tallinnaga piirnevate omavalitsuste sademeveesüsteemidest

Üldine areng Tallinna lähivaldades on seoses intensiivse arendustegevusega olnud kiirem kui mujal Eestis. Elanike arv on viimase 15 aasta jooksul mitmekordistunud, lisaks on suundumus kolida tööstusettevõtted Tallinna kallimatelt pindadelt linnaga külgnevatele territooriumidele.

Valdade sademevee juhtimisel Tallinna kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemi tuleb lähtuda Tallinna linna ja valdade vahel sõlmitud halduslepingutest, mis määravad kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alade ulatuse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused. Üldiselt ei ole soovitav valdade territooriumilt kogutava sademevett juhtida Tallinna Paljassaare reoveepuhastile, kuna see suurendaks puhasti hüdraulilist koormust ja tooks kaasa lisainvesteeringute vajaduse puhastusjaama laiendamiseks. Samuti ei ole soovitav Tallinna lähivaldade sademevee ärajuhtimiseks kasutada eelvooluna Tallinna sademeveesüsteeme. Teisi lahendusi tuleb kaaluda juhul, kui selle soovituse täitmine on tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt põhjendamatu. Erandiks jääb Rae vald, mille ühe piiratud osa sademevee ärajuhtimine läbi Tallinna sademeveesüsteemi on põhjendatud. Sellise tegevuse aluseks saavad olla aga ainult omavalitsuste vahel sõlmitud kokkulepped.

Tabel 2. Naaberomavalitsuse sademeveesüsteemide seotus Tallinnaga

Valla nimetus

Süsteemi kirjeldus

Seotus Tallinnaga

Harku

Sademeveesüsteemide ehitamisel ja kasutamisel on Harku vallas lähtutud kohalikest vajadustest ja võimalikest eelvooludest, tagades lokaalsete vahenditega sademevee puhtuse selliselt, et sademevee keskkonda juhtimise nõuded oleksid täidetud.

Enamikus puudub, va Harku oja kaudu järve juhitav sademevesi.

Rae

Peetri küla ja osaliselt Järveküla ning Rae küla kuivendusveed suunatakse vanasse Ülemiste-Vaskjala kanalisse. Rae peakraavi veed suunatakse otse Pirita-Ülemiste kanalisse ja kraavi K-93 kaudu juhitakse osa sademeveest Pirita jõkke. Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette Rae peakraavi ja Vana Vaskjala kanali sademevee suunamise düükrite kaudu Ruunaojasse ja sealt edasi Mõigu poldritiiki. Poldritiigi puhastamine ja sademevee juhtimine Pirita jõkke tuleb lahendada koos Tallinna linnaga.

Peetri küla, osaliselt Järveküla ja Rae küla sademevesi suunatakse Mõigu poldritiiki. Samas kaaluda Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee juhtimist Soodevahe peakraavi ja Rae valla kaudu Pirita jõkke.

Viimsi

Poolsaarel on kaks suuremat valgala - Muuga lahe ja Tallinna lahe valgala. Peamiselt laskuvad Viimsi valla territooriumil kraavid merre, vaid Metsakasti piirkonnas juhitakse kuivendusvesi läbi Tallinna linna kulgevasse Mähe ojja. Olemasolevates väikeelamute piirkondades ei nähta ette sademevee kanalisatsiooni laiendada. Liigniisketel aladel korrastatakse olemasolevad kuivendussüsteemid. Lisanduvatest elurajoonidest juhitakse ära eelkõige kuivendusveed. Väikeelamute piirkondades ei nähta ette kruntidelt sademetevee ärajuhtimist.

Praegu olemas, tulevikus ebaotstarbekas.

Kiili

Vajalik lahkvoolsete paiksüsteemide rajamine. Sademevee juhtimisel Kurna oja valgalasse on soovitatav kasutada paiklahendusi, et vähendada Ülemiste järve kui Tallinna joogiveeallikasse juhitavat sademevee hulka.

Perspektiivis puudub

Maardu linn

Maardu sademeveekanalisatsiooni eelvooludeks on valdavalt Kroodi oja ja Võerdla peakraav. Peale Kallavere linnaosa on sademeveekanalisatsiooni suuremal või vähemal määral ehitatud Maardu tööstuspiirkondades, kuid puudub täielikult Maardu järveäärses piirkonnas. Muugal on sademevee ärajuhtimine lahendatud kraavitusega. Sademevett ei ole plaanis Tallinna süsteemi juhtida. Eesmärk on muuta kanalisatsioon lahkvoolseks, korrastada ja rajada juurde sademeveetorustikke, eriti Muugal ja järveäärses piirkonnas.

Puudub

Saue linn

Sademeveekanalisatsioon on vaid Tule tänava piirkonnas. Piki Tule tänavat kulgeb peakollektor, millesse suubuvad lähimate kõrvaltänavate torustikud. Sademevee eelvooludeks on linna kirdeosas paiknevad kraavid. Linna idaosa liigvee ärajuhtimiseks on mõnedele tänavatele rajatud kraavid, mille eelvooluks on teisel pool raudteed paiknevad kraavid.

Puudub

Saue vald

Info puudub

Puudub

Jõelähtme vald

Jõelähtme valla sademevesi juhitakse Pirita jõkke. Sademevee juhtimine Tallinna kanalisatsioonisüsteemi ei ole majanduslikult põhjendatud, välja arvatud Jõelähtme prügila nõrgvesi, mis vajab enne keskkonda juhtimist puhastamist.

Puudub, va Jõelähtme prügila nõrgvesi

3.6       Põhjavee kaitstus ja loodusliku taseme säilitamine

Pinnase iseloom, põhjavee tase, kõvapindade osakaal, asustustihedus, liiklusintensiivsus ja haljastuse osakaal on valgalati isesugune ning seetõttu erineb ka ärajuhitava sademevee kogus ja sellega kaasnevad probleemid.

Lähtuvalt reostuse võimalikkusest, peab Tallinnas sademevee immutamiseks sobivad alad määrama nii, et arvestataks põhjaveekihtide kaitstusega.

Joonis 7. Väljavõte Maa-ameti geoportaalist. Põhjavee kaitstus

Põhjaveevarude täiendamine sademevee ressursi arvelt on problemaatiline, kuna sademevesi võib sisaldada ohtlikke aineid, mis muudavad põhjavee kasutamise joogivee allikana küsitavaks.

Tallinn asub suuresti kaitstud põhjaveega alal, mistõttu sademevee immutamine on hea lahendus, kuid samas tuleb teha lisauuring, mis hõlmab Tallinna põhjaveetaset ja säilitamist. Uuring peab valgalapõhiselt esile tooma need piirkonnad, kus sademevee immutamine kohapeal on prioriteetne lahendus. Sademevee immutamise tulemusena ei tohi põhjavee kvaliteet halveneda.

Põhjavee kaitstuse hindamisel lähtutakse eelkõige looduslikest tingimustest. Kaitsmata alaks loetakse piirkonda, kus aluspõhjakivimid avanevad vahetult maapinnale või on kaetud moreeniga, mille paksus on alla 2 m (filtratsioonikoefitsient 0,01-0,5 m/öp). Tallinna ümbruse maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavee loodusliku kaitstuse kaart on toodud joonisel 7, mille on koostanud Eesti Geoloogiakeskus. Nagu skeemilt nähtub, on kogu Lasnamäe paepealne (alvar, moreen) põhjavee pindmise kihi poolest väga reostustundlik ala.

Nõrgalt kaitstud alad on Ülemiste järve läänekallas, Kesklinnast kuni Kopli poolsaare alguseni ulatuv kitsas vöönd ja Kakumäe poolsaare Rocca al Mare poolne osa. Keskmiselt kaitstud on pindmine põhjavee kiht Haabersti ümbruses. Ülejäänud alad, nagu Kakumäe läänepoolne osa, Mustamäe, Seevaldi, Kopli poolsaar ja osa Kesklinnast, on kas suhteliselt kaitstud või kaitstud.

Kui välja arvata Pirita jõe org, siis kuulub kogu Lasnamäe linnaosa, sealhulgas ka Lasnamäe elamute piirkond, kaitsmata põhjaveega alade hulka. Siinjuures tuleb rõhutada, et kaitsmata on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks ehk ordoviitsiumi veekompleksi põhjavesi. Põhjavee kaitsmise vajaduse tõttu lahendati sademevee ärajuhtimine Lasnamäe elamurajooni kõvakattega pindadelt (teedelt ja parkimisplatsidelt) lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi valmisehitamise teel.

Ordoviitsiumi-kambriumi veekihi ülemine veepide on Pakerordi lademe Türisalu kihistiku agrilliidid. Ordoviitsiumi veekompleksist eraldab ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi keskmiselt 6 m paksune veepide, mistõttu ei jõua pindmine reostus ordoviitsium-kambriumi veekihti. Seega on nõrgalt kaitstud ainult ordoviitsiumi veekompleks, millel Lasnamäe ja Tallinna veevarustuse seisukohalt ei ole tähtsust. Küll aga mõjutab Lasnamäel ordoviitsiumi veekompleksi hüdrogeoloogilist re˛iimi Laagna tee ja Lasnamäe elamupiirkonna ehitus. Seega võib väita, et ülalmainitud ehitustegevus on muutnud ka Varsaallika veere˛iimi. Sademevee ärajuhtimine Lasnamäe piirkonnast vähendab Varsaallikate vooluhulka. Samas aga vähendab magistraalteedelt tuleva sademevee ärajuhtimine ordoviitsiumi veekompleksi reostumisohtu.

Kesklinnas on ühisvoolne kanalisatsioon ja hoolimata esimese põhjaveekihi kaitstusest sademevee immutamiseks võimalused sama hästi kui puuduvad.

Ülemiste järve ja Järvevana tee vaheline ala jääb Ülemiste järve sanitaarkaitsealasse. Sellel alal ei ole olulisi ehitisi ja pole vajadust sademevett ära juhtida. Vabaõhumuuseumi teest kirdesse jääv ala on hõredalt asustatud. Tihedam asustus on planeeritud Merirahu elamurajooni. Katustelt tuleva sademevee immutamine on võimalik ega põhjusta põhjavee reostust, ent magistraalteedelt kogunev sademevesi tuleks ilma immutamata juhtida eelvoolu.

Kui rääkida Lasnamäest, siis siin on mõeldav haljasaladel immutada ainult katustelt tulevat sademevett. Kuna see vesi on märkimisväärselt puhtam kui sademevesi, mis kogutakse tänavatelt, siis on katustelt tuleva sademevee immutamisega võimalik vähendada sademeveetorustikku sattuva vee hulka, mitteimbuv vesi voolab aeglasemalt torudesse ja sel viisil pikeneb kokkuvoolu aeg. Seega vähenevad torustikku jõudvad maksimumvooluhulgad (n-ö lõikame suured tipud maha).

4.       Sademevee käitlemise lahendused

4.1       Sademevee immutamine

Sademevee vooluhulkade vähendamine ja kokkuvoolu aja pikendamine immutamise teel on maailmas leidnud laialdast kasutamist. Seda meetodit ei saa kasutada linna kompaktses keskosas, kus maa on kallis ja hoonetest vaba maa on kas teede või kommunikatsioonide all. Küll aga on võimalik vähendada sademevee vooluhulkasid ja pikendada kokkuvoolu aega vabaplaneeringuga linnaosades, nagu Mustamäe ja Õismäe. Samuti on sademevee immutamiseks sobivad väikeelamute piirkonnad Nõmmel, Meriväljal, osadel aladel Kakumäel jm. Arvestama peab seejuures ka sademevee imbumistingimuste erinevustega sõltuvalt aastaaegadest (külmunud pinnas). Sademevee immutamise puhul on oluline, millist sademevett immutada.

Esmaseks ülesandeks võiks seada katustelt tuleva sademevee immutamise. Sobivaid alasid on kaks:

1.    Nõmme, Mustamäe ja Haabersti linnaosa;

2.    Lasnamäe linnaosa.

Antud piirkondades on võimalik immutada katustelt ja kvartalisisestelt kõvakattega pindadelt tulevaid sademevee vooluhulkasid.

Samuti tuleb tähelepanu pöörata ehitatavatele ja renoveeritavatele hoonetele katusehaljastuse rajamisele, mis tihedas linnaruumis vähendab vajadust nii immutusväljakute kui ka uue lahkvoolse või laiema ühisvoolse kanalisatsiooni rajamise järele. Kui katusepind on kaetud murukatusega, siis imab kasvupinnas ning sellel kasvav taimestik endasse selle vee, mis muidu voolaks saju ajal kohe kanalisatsioonisüsteemi. Olukorras, kus sademete hulk on suurem, kui murukatus mahutada suudab, mängib kanalisatsioonile langeva hüdroloogilise koormuse (so löökkoormuse) vähendamisel rolli (ekstensiivse) murukatuse võime sademevee liikumist aeglustada ning selle väljavoolu pikema aja peale jaotada. Haljaskatused pakuvad lisaks sademevee kanaliseerimisvajaduse vähendamisele ka elu- ja toitumispaiku elustikule.

Edasises on esitatud soovitused eri elamupiirkondade kaupa.

Olemasolevad korruselamute piirkonnad

Korruselamute rajoonides tuleb põhitähelepanu pöörata kvartalisisestelt teedelt ja katustelt tuleva sademevee immutamisele. Selleks on head võimalused nii Mustamäel kui ka Õismäel. Praegu juhitakse katustelt tulev sademevesi üldjuhul kõvakattega pindadele, kust vesi voolab kiiresti sademevee süsteemidesse ja oluliselt suurendab maksimaalseid ärajuhitavaid vooluhulki. Kõik see tähendab aga torustike läbimõõtude suurenemist.

Lahenduse leidmine kvartalisisestelt teedelt ja katustelt tuleva vee immutamisele on eriti oluline piirkondades, kus tihendatakse hoonestust. Kuna hoonestuse tihendamise tulemusena kõvapindade osakaal suureneb, siis suureneb ka ärajuhitava sademevee hulk ja praegune torustik, mis projekteeriti kunagi kavandatud teedevõrgu ja elamutega kaetud pindade järgi, ei võta kogu sademevett enam vastu. Selleks et tagada kogu tekkiva sademevee ärajuhtimine, tuleb uute hoonete detailplaneeringutes näha kindlasti ette sademeveelahendused, mis olemasolevaid torustikke üle ei koormaks. Lisanduvate kvartalisiseste teede sademevesi tuleb maksimaalselt immutada ja ärajuhitava sademevee hulga vähendamiseks tuleb olemasolevate hoonete katuste sademevesi juhtida pinnasesse.

Sademevee immutamise ehk haljasalale juhtimise nõuet tuleks rakendada ka majade juures, kus lamekatused on kavas asendada viilkatustega. Selle töö tegemise käigus ehitatakse valmis uued vihmaveerennid, mis peaksid suunama vihmavee haljasalale, mitte aga teedele. Lisaks sellele tuleb kõne alla ka katusehaljastuse rajamine.

Olemasolevad väikeelamute piirkonnad

Vanades väikeelamurajoonides (Nõmme, Merivälja, Mähe, Kristiine) toimub intensiivne elamute renoveerimine ja ehitamine ning suurel hulgal lisandub kõvakattega pindasid. See vähendab loomulikul teel filtreeruva sademevee hulka ja suurendab ärajuhitava sademevee kogust.

Kõikide detailplaneeringute kooskõlastamisel tuleb nõuda sademevee immutamist kinnistu piires. Sademevee ärajuhtimise lahendused tuleks kooskõlastada linnaga ja sademevee süsteemi haldava vee-ettevõtjaga. Kui on tegemist omanikuta sademeveesüsteemidega, kuhu praegu pole määratud haldajat, siis tuleks sademevee ärajuhtimine kooskõlastada Tallinna Kommunaalameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. Lisaks planeeritavate sademeveesüsteemide kooskõlastamisele tuleb jälgida ka kinnistute planeeritavaid kõrgusmärke, et vältida olukordi, kus uutelt kinnistutelt valguks sademevesi naaberkinnistutele.

Olemasolevad teed

Lähtudes teede projekteerimise normidest, et tagada ohutu liiklus ka sajuperioodil, tuleb sademevesi üldjuhul ära juhtida restkaevude ja sademevee torustiku kaudu. Asumite magistraalteedelt kogunev sademevesi tuleb juhtida sademeveesüsteemide kaudu eelvoolu. Magistraalteedelt koguneva sademevee immutamine tavaliselt ei ole võimalik. Magistraalteede äärde on vaja paigaldada äärekivid, vastasel juhul, arvestades meie sõidukijuhtide madalat liiklemis- ja parkimiskultuuri, ei ole võimalik tagada teede ja teeäärsete haljasalade heakorda.

Kvartalisiseste teede, kõnni- ja jalgrattateede korral on äärekivide puudumisel võimalik kasutada sademevee immutamist. Sama tuleks teha ka parkimisplatside rajamisel, mis on eriti oluline arvestades autode hulga kiire suurenemisega. Eelmisel sajandil projekteeritud kvartalisisesed teed ja parkimiskohad ei taga järjest lisanduvatele autodele vajalikku normaalset parkimist ning selle tõttu on kinnistute omanikud oluliselt vähendanud haljasalade pinda ja rajanud autodele kõvakattega parkimisplatse. Uute parkimisalade sademevesi tuleb üldjuhul immutada (näiteks äärekividele jätta vahed) ja ainult äärmisel juhul juhtida olemasolevatesse sademeveesüsteemidesse. Kõigi kõvapindadega lisaalade ehitamise projektides peab olema lahendatud ka sademevee ärajuhtimine.

Uuselamute piirkonnad

Uuselamurajoonide detailplaneeringud peavad sisaldama nii sademevee kui ka pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise lahendusi. Selleks et arendajal oleks selge, mida temalt nõutakse, on soovitav Tallinna linnal koostada Helsingi linna ehitusjärelevalve ameti eeskujul sademe-, pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise eeskiri[16].

4.2       Sademe- ja kuivendussüsteemidega katmist vajavad alad

4.2.1       Nõmme

Elamuala Kadaka pst ja Pärnu mnt vahel

Ala ulatub Suvila tänavast Hommiku tänavani, oli algul kuivendatud kraavidega ja äravool oli suunatud Harku rabasse Suvila tänava lõpus. Kadaka pst sademeveetorustiku ehitamisega suunati äravool viimase kaudu Pääsküla rabasse. Kraavid on aegade jooksul kinni kasvanud ning mitmel lõigul asendatud torude ja truupidega, mille paigaldussügavus või läbilaskevõime pole rahuldav, mõned on lausa kinni aetud. Liigniiskuse ja uputuste kõrvaldamiseks on vaja kogu ala senise kuivendussüsteemi mõõdistada, koostada kuivendusprojekt ja süsteem uuendada.

Eeldatavalt tuleb kuivendussüsteem taastada kraavidena või, arvestades äärmiselt kitsaid tänavaid, akumuleerivate drenaa˛idena, et tagada põhjaveetaseme alandamine ning mitte üle koormata eelvoolu.

Pärnu mnt ja Raudtee tn Nõmme ülesõidust Rahumäe viaduktini

Tegemist on piki raudteed kulgeva nõgusa pinnavormiga, kuhu koguneb sademe- ja lumesulamisvesi. Sademeveekanalisatsiooni alal ei ole. Probleemi on tõstatanud Nõmme Linnaosa Valitsus ja mitu kinnistuvaldajat. Kuna Pärnu mnt, Raudtee tn ja Rahumäe tee on bussiliiklusega magistraaltänavad, tuleb kaaluda piirkonda sademeveekanalisatsiooni rajamist vee suunamisega Mustjõe vesikonda. Ehitusvõimaluste ja -maksumuse hindamiseks tuleb koostada dimensioonitu skeemlahendus. Võimalused peaksid olema läbi vaadatud enne reoveekanalisatsiooni rajamist ja tänavate rekonstrueerimist. Alternatiivina on võimalik kaaluda sademevee immutamist kohapeal, kuid see saaks olla vaid ajutine lahendus.

Paplite pst ja Veskimöldre elamupiirkond

Tegemist on liigniiskele alale rajatud elamualaga, kus kuivendussüsteem põhineb kraavidel ja süsteemitult rajatud kuivendustorustikel, mis ei toimi rahuldavalt. Vaja on üle vaadata olemasolev süsteem, see korrastada ning täiendada uute äravoolurajatistega just selleks koostatud projekti järgi. Eritähelepanu tuleb pöörata Harku rabasse ja Pääsküla jõkke suunduvate kuivenduskraavide heakorrale, et tagada elanikke rahuldav sademevee ärajuhtimine.

Viljandi mnt ja Kalmistu tee ristmikuala

Maapinna suure kalde tõttu valguvad sademe- ja lumesulamisveed Kalmistu teelt ja Viljandi maanteelt Liivaluite tänavale ja kinnistutele. Samuti koguneb vesi Kalmistu teele ja Saeveski tänavale. Sademeveekanalisatsiooni piirkonnas ei ole. Ala kohta on koostatud detailplaneering, mis sademevee küsimust ei lahenda. Sademe- ja lumesulamisvee probleemi lahendamine on võimalik lokaalse sademeveekanalisatsiooni projekteerimise ja ehitamisega ning sademevee immutamisega järveäärsel metsaalal.

4.2.2       Haabersti

Veskimetsa elamupiirkond

Liigniiskus Veskimetsa elamupiirkonna Mustjõega piirneval alal on põhjustatud Mustjõe voolusängi ja sellel paiknevate truupide vähesest läbilaskevõimest ning meretõusude mõjust. Enne nimetatud põhjuste kõrvaldamist ei ole võimalik olukorda normaliseerida. Ühtlasi on seni pärsitud sademekanalisatsiooni rajamine piirkonda. Liigniiskuse probleemi lahendamine nõuab Mustjõe läbilaskevõime suurendamist ja mere mõju kõrvaldamiseks täiendavate rajatiste nagu kaldakindlustuse, mereväljalasu, pumbajaama ja hüdrosõlme rajamist koos kaldaala täitmisega. Nimetatud ehitiste kavandamiseks on esmasena vajalik vastava skeemi olemasolu, kus miljöökujunduslikult rahuldava tulemuse saamiseks oleks tehnilise lahenduse kõrval samal ajal lahendatud kõik ala planeerimisega seonduvad küsimused.

Veskimetsa elamurajooni läänepoolse osa sademeveed juhitakse eraldi kraavide ja Paldiski maantee alt läbimineva truubi abil Kopli lahte. Süsteem ei ole ühendatud Mustjõega. Üleujutuste kaardi põhjal ei jää Veskimetsa elamurajooni läänepoolne osa üleujutuste piirkonda, kuid probleemide vältimiseks tuleb merevee pääs truubi kaudu teisele poole Paldiski maanteed üleujutuste korral tõkestada.

Veskimetsa elamupiirkonna liigniiskuse probleemi lahendamine seostub sademevee ärajuhtimisega väga suurelt alalt, u 26 km2. Kopli lahe tipu lõunakaldasse suubuvad mitme valgala äravoolud on lahenduslikult ühildatavad Mustjõe äravoolu korraldamisega ning parima ja ökonoomseima lahenduse saamiseks tuleb skeem koostada kogu merevee tõusu mõjualale Rocca al Mare kõrgkaldast kuni Stroomi rannavallini. Kogu ala terviklahenduse olemasolu võimaldaks ala kavakindlalt pikemat aega arendada ning väldiks edaspidi sademevee väljalaskudega seostuvate probleemide teket, sealhulgas aitaks minimeerida sademevee mõju Stroomi supelranna vee kvaliteedile. Planeeringu koostamisel tuleb aluseks võtta EL üleujutuste direktiivi (2007/60/EÜ) nõue - kaitsta materiaalseid väärtusi üleujutuse eest. Kuna kokkuvoolutingimused on viimastel aastatel oluliselt muutunud, siis on enne planeeringu koostamist või sellega ühel ajal vaja koostada suubuvate sademevee vooluhulkade täpsustamiseks Mustjõe dimensioonitud skeem, seades eesmärgiks hetkvooluhulkade võimaliku piiramise valgalal akumuleerimise teel.

4.2.3       Kesklinn

Viadukti, Veerenni, Luite ja Leete tänavate piirkond

Piirkonna liigniiskuse tekkes on suur osa Ülemiste järve poolt filtreeruval veel, mistõttu vee juurdevool on pidev. Piirkond on osaliselt varustatud toimiva sademeveesüsteemiga. Samas on ka halvas seisukorras kraave. Vaja on koostada kogu piirkonda hõlmav dimensioonitud sademe- ja kuivendusvee ärajuhtimise skeem, mis looks võimaluse sademeveekanalisatsiooni plaanipäraseks valmisehitamiseks vastavuses piirkonna reoveekanalisatsiooni ja teede ehitusega. Skeemi koostamisel tuleb arvestada sademevee hetkvooluhulkade ühtlustamise ja vastavate rajatiste (tiikide, kraavide) ehitamise vajadusega, milleks põhjavee pidev juurdevool loob soodsa võimaluse.

Tartu mnt äärne ala Mõigus

Ala läbiv Tartu mnt jaotab liigniiske elamuala kaheks osaks, millest põhjapoolsesse on osaliselt rajatud Mõigu poldritiiki suubuvaid kuivendustorustikke. Ala läbib ka Rae vallas asuva linna piiriga külgneva elamuala sademevee torustik. Ala mõjutab Ülemiste järve ja kanali ning Rae raba veetase. Olukorra parandamiseks on vaja mõõdistada olemasolevad sademevee ärajuhtimisrajatised ja koostada kuivendusprojekt.

Tuukri ja Jõe tänavate piirkond

Piirkond paikneb linna kanalisatsioonisüsteemi ühisvoolsel valgalal, kuid on ala läbiva liiklusmagistraali piires osaliselt lahkvoolne. Piirkonnas asub enne tunnelkollektorisse suubumist Härjapea ühisvoolse kollektori ülevool. Ülevooluvesi koos lahkvoolse ala sademeveega suunatakse abistava pumbajaama kaudu Tallinna Linnahalli ja reisisadama vahelisel alal Tallinna lahte. Üleujutused paduvihmade ajal võivad olla põhjustatud mitmest asjaolust või nende kokkulangemisest, nagu ülevoolu reguleeritus, pumbajaama töö, tunnelkollektori täituvus jms.

Paduvihmadest põhjustatud üleujutuste sageduse vähendamiseks on vajalik teha ülevoolu ja sademevee eemaldamise rajatiste kontrollarvutused, koostada arvutuste põhjal ettepanekud optimaalse ülevoolu reguleerimiseks ning vajaduse korral ehitiste rekonstrueerimiseks. Samuti tuleb läbi vaadata võimalused lahkvoolse äravooluala laiendamiseks. Oluliste ehituslike muudatuste tõttu Härjapea kollektori valgalal, on vajalik teha äravoolu kontrollmõõtmised, samuti kogu valgala kontrollarvutused, võttes arvesse valgalal kavandatavat ehitustegevust. Süsteemi elementide ebapiisava läbilaskevõime korral esitada rekonstrueerimistööde ettepanekud, sealhulgas sademevee äravoolu parandamiseks valgala Lasnamäel paiknevas osas. Ülevoolutingimuste parandamiseks tuleks piirata reovee vastuvõttu väljastpoolt valgala.

4.2.4       Põhja-Tallinn

Kase park

Kase park ja sellega külgnev Amburi tänava piirkond (elamud, kool) kannatab suuremate sadude ja lumesulamiste ajal liigvee all. Kase pargis võib täheldada kunagiste kraavide jälgi, mis võisid olla rajatud just ala kuivendamiseks. Pargis puudub eelvool, sademeveed juhitakse raudteele. Liigvee ärajuhtimiseks on vaja koostada uue kuivendussüsteemi ja sademeveetorustike projekt. Vee ärajuhtimiseks on võimalik kasutada Vasara tänava sademeveetorustikku. Enne on vaja kindlaks teha torustiku ja sademevee väljalasu seisukord, nähes vajaduse korral ette rekonstrueerimistööd.

Süsta park

Kopli tn teemaa sademeveekraavist juhitakse parki täiendavad vooluhulgad, millel puudub eelvool. Kopli tn kraavile tuleks rajada oma eelvool, mitte juhtida tänavavett parki. Lisaks on vaja sademevee kraave süvendada, et pargi vesi ära juhtida.

Kopli park

Pargi madalamasse, edelasuunas asuvasse osasse kogunevad kevadised lumesulamis- ja vihmaveed. Sademevee ärajuhtimiseks on vaja ehitada drenaa˛.

Stroomi rannapark

Pargi lõunaosa on liigniiske, kevaditi sageli kaks kuud vee all. Vaja on rajada sademevee ärajuhtimise drenaa˛.

4.2.5       Lasnamäe

Suur-Sõjamäe piirkond

Pinnavormilt tasane Suur-Sõjamäe piirkond, külgnedes ühelt poolt raudtee ja teiselt poolt lennuväljaga, on ära lõigatud looduslikest eelvooludest. Sademevesi juhitakse Mõigu poldritiiki vähese kaldega kraavide ning lennuvälja maandumisrada läbivate pikkade truupide ja lennuvälja lõunaküljel kulgeva kraavi kaudu. Poldritiigi vesi pumbatakse Ülemiste sademevee kollektorisse. Kraavid on kinni kasvanud ja truubid amortiseerunud.

Ebapiisav kõrguste vahe ei võimalda senisesse voolusängi rajada rahuldavalt töötavat sademeveekanalisatsiooni. Uute isevoolutorustike ehitamine vahetult lennuraja katte alla pole reaalne. Piirkonnas toimub intensiivne tootmisobjektide arendus, milles sademevee kanalisatsiooni olemasolul on määrav tähtsus. Kuna Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise võimalik lahendus seondub ümbritsevate alade sademe- ja liigvee ärajuhtimise probleemidega, on optimaalse lahenduse saamiseks vajalik neid käsitleda ühiselt. Võimalike lahenduste kohta on dimensioonitud skeemi tasemel koostatud variantlahendused, mis on piisavaks aluseks sobiva lahenduse üle otsustamiseks või ka lisalahenduste koostamiseks. Siinjuures on määravaks mitmed lahendamisel olevad küsimused, nagu Mõigu poldritiigi omand, kokkulepped Rae vallaga, Betooni tn piirkonna lahkvoolseks muutmine jt.

4.2.6       Pirita

Maarjamäe elamupiirkond

Elamupiirkond, mis paikneb Lasnamäe astangu jalamil, vajab väljakiiluva vee ärajuhtimiseks sademe- ja kuivendusvee ärajuhtimisrajatisi. Piirkonnas on sademeveekanalisatsioon valmis ehitatud osaliselt. Sademeveekanalisatsioon puudub peamiselt piirkonna lääneosas, kus ei ole merre suunavat eelvoolu. Samas pole piirkond täielikult haaratud ka reoveekanalisatsiooniga. Kogu ala kohta on vaja koostada sademeveekanalisatsiooni lahendus, mis soovitavalt tuleks ühitada reoveekanalisatsiooni ehitamisega.

Kose elamupiirkond

Lasnamäe astangu jalamil paiknev elamurajoon on astangust väljakiiluva vee tõttu valdavalt liigniiske. Sademe- ja kuivendusvesi juhitakse ära kinni kasvanud kraavide ja valdavalt läbi kinnistute rajatud amortiseerunud torustikega, mis ei taga vee piisavat äravoolu. Uushoonestusaladel, vana aiandi maa-alal on ehitatud uus sademeveekanalisatsioon äravooluga Pirita jõkke. Uute sademevee ärajuhtimisrajatiste ehitamise ja vanade rajatiste korrastamise kohta on AS Entec Eesti 2006. aastal (töö nr 647/05) koostanud skeemlahenduse, mis võimaldab töid teha ka üksiklõikude kaupa. Kose elamupiirkonnas vajalike tööde tegemine sõltub võimalustest. Tuleb arvestada olukorraga, kus piirkonna reovee kanalisatsiooni ehitamine on praktiliselt lõpetatud. Otstarbekaks tuleks lugeda rajatiste ehitamist ja korrastamist kriitilisemates kohtades, koostades selleks ehitusprojektid. Üks selliseid kohti võiks olla Särgava allee juurest kinnistuid läbiv amortiseerunud torustik.

Mähe ja Lepiku asumid

Asumid paiknevad valdavalt Lepiku ja Kalmistu kraavide valgalas. Vee äravool on juhitud Tallinna Botaanikaaia maa-ala ja sealsete tiikide kaudu Pirita jõkke. Asumialal toimub intensiivne elamuehitus. Asumiala planeerimisel ei ole seatud selgeid sihte sademevee ärajuhtimise kohta ega ole antud ka terviklahendust eelvooluni (Pirita jõeni). Nii läbivad peakraavid kinnistuid, on osaliselt tõkestatud torustamise teel ja hooldusküsimuste lahendusvõimalused on minimaalsed. On täheldatud asumialalt suubuva vee negatiivset mõju botaanikaaia tiikide olukorrale nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes. Selle piirkonna eeluuringu (“Lepiku-Laiaküla piirkonna liigniiskuse kõrvaldamise meetmete skeem”, 2001, töö nr 01310) on koostanud PB Maa ja Vesi AS, kuid seoses muutustega valgalas tuleb seda uuringut täiendada. Ehitustegevuse laienemisel võib eeldada probleemide teket ka naabruses olevas Laiakülas.

Lillepi park

Maarjamäe astanguga piirneva mõnevõrra liigniiske Lillepi pargi kuivendamine tuleks lahendada koos pargiala võimaliku kasutusfunktsiooni määramisega vastavate projekttööde käigus. Kuivendusprojekti koostamisega ei tohiks tekkida probleeme, kuna ala läbib suure diameetriline sademevee äravoolukollektor. Alternatiivina võiks kaaluda pargi rekonstrueerimist selliselt, et teede pinda tõstetakse ja parki istutatakse niiskuslembeseid taimi.

4.2.7       Kristiine

Mustamäe tee, Forelli ja Liimi tn kvartal

Liigniiskus kvartali keskosas on süvenenud ehitustegevuse tõttu kvartali välisringil. Ehitamine on suurendanud sademevee kokkuvoolu ning rikkunud sademe- ja pinnasevee varasemat äravoolure˛iimi. Lahenduseks on võimalik ehitada Artelli tänavale sademeveekanalisatsioon (Liimi ja Forelli tänava vahelisel lõigul). Enne tuleks aga määrata kvartali keskosa edaspidine funktsioon ja selle kohaselt lahendada liigvee ärajuhtimine, seejuures tuleb säilitada olemasolevad veesilmad. Sademevee ärajuhtimise lõpliku lahenduse aluseks on soovitav võtta AS-i Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi 2003. aastal koostatud Kristiine linnaosa kuivenduskontseptsioon (töö nr 03459).

Samas tuleb tähelepanu pöörata sellele, et tegemist on hüdrogeoloogiliselt Löwenruh’ pargiga seotud piirkonnaga, kus kuivendustööd võivad kaasa tuua ebasoovitavaid muutusi kaitstavas Löwenruh’ pargis ning seda tuleb vältida.

Endla tänava viadukt

Endla tänava viaduktialusel sõiduteel esineb paduvihmadest põhjustatud, liialt sagedasi ja liiklust takistavaid üleujutusi. Põhjuste selgitamiseks tuleks kontrollida äravoolurajatiste seisundit ning teha vee kokkuvooluala ja äravoolutorustike kontrollarvutus. Lähtudes tulemustest kavandada uputuste kordumise vähendamise abinõud.

4.2.8       Mustamäe

Mustamäe kvartalisisesed piirkonnad

Kõvakattega pindade juurdeehitamise ja ehitustuslike puuduste tõttu valguvad sademe- ja lumesulamisveed kõvakattega aladele, kus sademevesi ei imbu pinnasesse, või vähenenud pindalaga haljasaladele, mis ei suuda nii suurt vee kogust pinnasesse immutada piisava kiirusega. Lokaalsed sademeveekaevud on ummistunud ega toimi efektiivselt.

Liigniiskuse ja uputuste kõrvaldamiseks on vajalik kogu ala kaardistada, töötada välja süsteem sademeveekaevude süstemaatiliseks puhastamiseks ning lokaliseerida täiendavate sademevee- ja kuivendussüsteemidega katmist vajavad alad. Samuti tuleb välja töötada täiendavad meetmed sademevee vooluhulki vähendavate ja kokkuvooluaegasid pikendavate abinõude (nt murukatuste) rakendamiseks mitte ainult uusehitistel, vaid ka olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisel.

4.3       Erilahendusi vajavad sademe-, pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise piirkonnad

1. Õismäe raba (Tallinna linna üldplaneeringus märgitud rohealana) on küll kuivendusest mõjutatud raba, kuid see on suurim säilinud soo Haabersti linnaosas, mis on plaanis säilitada piirkonna suurima rohealana. Raba on tiheasustusalade vahel suure potentsiaaliga puhkeala.

2. Tähetorni tänava ja Astangu vahelisel alal (Tallinna linna üldplaneeringus märgitud rohealana) on väiksemaid soiseid alasid, kust saab alguse Soone oja. Lisaks soolapikestele on Kadaka panga (Astangu) all tiikide ahel, millest vähemalt osa tiike toidavad allikad. Puhtamad tiigid on kahepaiksete kudepaik, ent kuivenduse mõjul võivad need hävida. Astangu valgala sademevee ärajuhtimine tuleb lahendada tervikliku skeemiga.

3. Kalda tee ja Harku raba vaheline ala (Tallinna linna üldplaneeringus märgitud rohealana). Säilitada rohealana. Kui soovitakse arendada ehitustegevust, tuleb arvestada, et see võib oluliselt mõjutada säilitamist vajava Harku raba veere˛iimi. Seega võiks kõne alla tulla pinnase tõstmine, mitte kuivendus.

4. Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal (riiklik kaitseala, kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrusega nr 176 “Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri”) avaneb astangu all mitu allikat, millest tuntumad ja suuremad on Rõõmu allikad. Mustamäe nõlv ja nõlvaalused allikad on kantud tähelepanuväärsete objektidena Eesti ürglooduse raamatusse[17]. Mustamäe nõlva ja allikate ning nendega seotud liigirikka elustiku kaitseks moodustati 2005. aastal maastikukaitseala. Liigvesi juhitakse kraavide abil Soone ojja. Piirkond on oluline spordi- ja puhkeala.

5. Lepistiku allikad ja Parditiik (kaitse all 1992. aastast, keskkonnaministri 2. aprilli 2003 määrus nr 27 “Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”). Lepistiku allikate ümbruse sanglepik on kujundatud pargiks. Allikad on koos Parditiigiga kujunenud partide oluliseks talvituspaigaks, kus ümbruskonna elanikud käivad linde vaatlemas ja söötmas. Ka suvel on park tähtis puhkeala. Mistahes veere˛iimi muutused võivad kaasa tuua allikate kuivaksjäämise ja sangleppade hukkumise. Lepistiku park on looduskaitse all.

6. Löwenruh’ park ja Forelli allikad (kaitse all 1993. aastast, Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006 määrus nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse 6. mai 2004 korraldus nr 342-k “Tallinna kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused”) on analoogselt Lepistiku allikatega veelindude oluline talvituspaik. Park on looduskaitse all. Sademevee suunamine tiikidesse ei ole soovitav ja võib rikkuda tiikide elustikku.

7. Paljassaare hoiuala (Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005 määrus nr 144 “Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas”) on moodustatud valdavalt linnustiku kaitseks ja on linnualana arvatud Natura 2000 võrgustikku. Paljassaare poolsaarel asuvad jäänukjärved ja soostunud alad on paljude vee- ja roostikulindude tähtis pesitsuspaik. Hoiualale suuremaid ehitisi ning nendega seotud tehnovõrkusid planeerida ei saa, sest need võivad negatiivselt mõjuda sealsele linnustikule. Kaaluda kraavide osalist taastamist, mis parandaks hoiuala märgala soodsat seisundit ja juhiks lumesulamisveed Paljassaare järve.

8. Merimetsa metsaala (Tallinna linna üldplaneeringus märgitud rohealana) on kujunenud loomulikul teel ning aeg-ajalt tekkivad, inimeste liikumist segavad liigveeperioodid on metsale ohutud. Vastupidi, liigvee kiire ärajuhtimine võib väljakujunenud metsakoosluses tuua kaasa negatiivseid muutusi.

9. Hundikuristiku allikad (kaitse all 1992. aastast, keskkonnaministri 22. märtsi 2002 määrus nr 15 “Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus”, keskkonnaministri 2. aprilli 2003 määrus nr 27 “Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”) on tähelepanuväärse objektina kantud Eesti ürglooduse raamatusse ja on looduskaitse all. Allikate ümbrus on liigniiske ning tuleb jälgida, et ehitisi ja rajatisi ei kavandataks allikatele; lahendada tuleb liigvee ärajuhtimine.

10. Mõigu poldritiik on osa Tallinna sademeveesüsteemist. Tiigi likvideerimine tooks kaasa sademeveesüsteemi olulise rekonstrueerimise.

11. Varsaallikad ja Varsaallika oja (keskkonnaministri 2. aprilli 2003 määrus nr 27 “Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”, keskkonnaministri 22. märtsi 2002 määrus nr 15 “Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus”). Varsaallikad on kantud tähelepanuväärse objektina Eesti ürglooduse raamatusse ning on Maarjamäe paekalda osana looduskaitse all. Varsaallikate ümber on kujunenud väike liigirikas allikasoo. Varsaallika oja on kuni Pirita teeni valdavalt looduslikus sängis kulgev oja, mida tuleks sellisena säilitada ka edaspidi.

12. Mähe oja on samuti üks väheseid ojasid Tallinnas, mis suubub Tallinna lahte ning väärib säilitamist. Oja voolusäng vajab hooldust.

13. Pirita jõgi (kalamajandusliku tähtsusega jõgede veekvaliteedi hindamisel on lähtutud keskkonnaministri 9. oktoobri 2002 määrusest nr 58 “Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karplaste riikliku keskkonnaseire jaamad”) voolab linna piires 12,3 km Pirita jõeoru maastikukaitsealal ja väärtusliku lõhejõena on kaitse all ka Natura-alana.

Alad, kust lisaks sademeveele tuleb ära juhtida ka pinnaseveed, et vältida nende alade soostumist põhjavee kõrge taseme tõttu

1. Pääsküla jõest põhja poole jääv Laagri asum;

2. Kadaka pst ja Pärnu mnt vahele jääv ala;

3. Astangu ja Külmaallika piirkond;

4. Kogu Kakumäe;

5. Suur osa Mustjõe valgalast, mis jääb Haabersti, Kristiine ja osalt ka Mustamäe linnaosa territooriumile;

6. Luite-Leete tänavate piirkond;

7. Suur-Sõjamäe, Lennuvälja ja Mõigu poldritiigi valgala;

8. Saare tee ja Pirita-Kose valgalad;

9. Mähe oja ja Lepiku kraavi valgala.

Loetletud alad vajavad lisaks sademevee ärajuhtimisele ka pinnasevee ärajuhtimissüsteeme, et vältida liigniiskuse tekkimist. Ajalooliselt on nende alade kuivendamiseks kasutatud kraave või ka drenaa˛i. Kahjuks pole olemasolevate kraavide täpseid jooniseid ega ole üles märgitud muutusi, mis on tingitud ehitustegevusest. Kraavid on täis settinud, võsastunud ja neid ei hooldata süstemaatiliselt.

Selleks, et tagada kraavide või drenaa˛iga alade hooldus, on esmaülesanne alade kohta skeemi koostamine. Skeem saab olema lähtematerjaliks nii kasutuslepingute sõlmimisel kui ka edasistel projekteerimistöödel.

Samuti tuleb jälgida, et uusehitiste rajamisel või olemasolevate ehitiste renoveerimisel ei kahjustataks kuivendussüsteeme nende täisajamise või truupidesse panemisega. Tavaliselt ei arvesta paigaldatud truupide läbimõõdud ja kõrgused sademevee arvutuslikke vooluhulki ja võivad suure sademehulga korral põhjustada üleujutusi.

4.4       Ühisvoolne ja lahkvoolne kanalisatsioon

Probleemid ühisvoolse kanalisatsiooniga

·      Suur vooluhulkade kõikumine ühisvoolses kanalisatsioonis, mis koormab hüdrauliliselt reoveepuhastit ja halvendab selle tööd;

·      Ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu külma lumesulamisvee juhtimine reoveepuhastile halvendab oluliselt puhasti tööd;

·      Ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu puhastusseadmetele transporditava liiva kogused raskendavad oluliselt liivapüüniste tööd ja liiva sattumine liigmuda töötlemisse põhjustab suuri tehnilisi probleeme jääkmuda tihendamisel;

·      Suurte sademete korral tekkivad üleujutused ühisvoolse kanalisatsiooni valgaladel, mis on ühtlasi linna tihedamini asustatud ja intensiivsema liiklusega alad (sadama piirkond, Endla tn viadukti piirkond, üksikud alad Nõmmel jne);

·      Ühisvoolse kanalisatsiooni valesti reguleeritud ülevooludest reo- ja sademevee segu suunamine suurte sademete korral otse merre põhjustab merereostust.

Probleemid lahkvoolse sademeveekanalisatsiooniga

·      Tallinna linnal ei ole täielikku kontrolli lahkvoolsesse kanalisatsiooni suunatavate sademevee koguste üle, mis võivad Ülemiste sademeveekollektori valgalal põhjustada suuri üleujutusi;

·      Rae valla edasine arendustegevus ja kasvavad sademevee vooluhulgad, mis suunatakse Mõigu poldritiiki, on tekitanud vajaduse kiiremas korras ellu viia Suur-Sõjamäe piirkonna ja Rae valla sademevee ärajuhtimise lahendus suubumisega Pirita jõkke;

·      Kraavide halb hooldus, mis põhjustab vihmaperioodidel üleujutusi ja madalamates piirkondades kinnistute veere˛iimi muutusi;

·      Kraavide likvideerimine ja asendamine sademeveetorustikega, arvestamata kuivenduse vajadusi, toob endaga kaasa piirkonnas tavapärase niiskusre˛iimi muutusi;

·      Sademevee ärajuhtimine torustikega suurendab eelvoolude heljuvainete koormust märkimisväärselt, kuna torustikud projekteeritakse voolukiirustele, mis transpordivad sinna sattunud heljuvained otse suublasse. Erinevalt torustikest settivad kraavides, kus voolukiirus on väiksem, heljuvained välja.

Meetmed sademevee vooluhulkade ärajuhtimisega seotud probleemide lahendamiseks

·      Sademevee vooluhulkade vähendamiseks plaanitavate meetmete valikul lähtuda nii üldistest soovitustest kui ka igale valgalale iseloomulikest tingimustest;

·      Uute eelvoolude (nt Pirita jõgi, arvestades Natura-ala tingimusi) kasutuselevõtt, et vältida merre suubuvate kollektorite ülekoormust ja sellega kaasnevat rekonstrueerimise vajadust;

·      Muuta kuus valgala (välja arvatud Kesklinna valgala) lahkvoolseks. Sellega väheneb oluliselt peapumbajaama ja reoveepuhastile minev väga ebaühtlane hüdrauliline koormus ja paraneb reoveepuhasti töö;

·      Avada osa 1990ndatel suletud ühisvoolse kanalisatsiooni ülevooludest ja need nõuetekohaselt reguleerida, et vältida projekteerimisel aluseks võetud suurvihmadest tingitud üleujutusi;

·      Kõigil seitsmel ühisvoolsel valgalal tuleb vähendada kõvapindadelt otse sademeveekanalisatsiooni juhitavaid vooluhulki, mis vähendab oluliselt ülevoolude arvu, üleujutuste ohtu ja merre minevat reostuskoormust;

·      Ühisvoolsetelt valgaladelt ennaktempos lume koristamine, et kaitsta reoveepuhastit sinna voolava külma lumesulamisvee eest;

·      Väljakujunenud sademeveekanalisatsiooniga piirkondades ei tohi lubada kõvakattega pindade pindala suurendada, kui selleks pole erilist vajadust ega ole tehtud vastavaid mudelarvutusi. Nii on võimalik vältida torustike rekonstrueerimise vajadust ja üleujutusi;

·      Sademevee kokkuvooluaja pikendamine sademevee juhtimisega üle murupindade, kasutades vahemahuteid ja muid lahendusi, et vähendada vooluhulga tippe ja üleujutusohte;

·      Vett läbilaskva pinnaga parkimisalade projekteerimine, parkimisaladel tekkiva sademevee suunamine haljasaladele parkimisaladele sobiva kalde, vahedega äärekivide jm lahenduste projekteerimisega;

·      Kraavide hoolduse parandamine, et tagada sademe- ja kuivendusvee probleemideta äravool;

·      Sademevee kui ressursi ärakasutamine kastmiseks, hoonesisestes süsteemides (nt tualettides), mis eeldab kahte eraldi torustikku jms;

·      Uutes planeeritavates asumites lahendada sademevee kogumise ja ärajuhtimise probleemid, arvestades sademevee kui loodusliku ressursiga ja vältides eelvoolude ülearust koormamist;

·      Naabervaldadega kokkulepete saavutamine Tallinna sademeveesüsteemi juhitavate vooluhulkade piiramiseks.

Tuleb koostada valdkonna tegevuskava, milles on esitatud eri lahendusvõimalused, eelistama peab sademevee käitlemist kohapeal, seejärel viibeaja pikendamist juhtimisel ühisvoolsesse kanalisatsiooni, looduslike äravoolusüsteemide rajamist, sh tiigid, kraavid, veesilmad jms.

Esile peab tooma ülevoolude kogused ühiskanalisatsioonist ja lahjendusastme. Juhul kui need ei vasta Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2001 määruse nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” nõuetele ja HELCOM-i soovitustele, tuleb esitada lahkvoolse kanalisatsiooni rajamise ettepanekud. Esitama peab ka ühisvoolse kanalisatsiooni lahkvoolseks ehitamise kalkulatsioonid.

5.       Tulevikukava aastaks 2030

Peatükis on esitatud tulevikukava, mida tahetakse sademevee strateegiaga aastaks 2030 saavutada.

Sademevesi on looduslik ressurss, mis akumuleeritakse, puhastatakse ja kasutatakse eri moel, nt kastmisveena, tänavapuhastuses, tiikides ja kaskaadides.

Sademevee suublate - rannikumere ja linna siseveekogude - ökoloogiline seisund on hea ning sademevee kvaliteet on pidevalt paranenud. Sademevesi puhastatakse enne suublasse juhtimist, kasutusel on mitmesugused sademevee puhastusrajatised.

Rakendunud on sademevee tekkepõhise käitlemise põhimõte - sademevett töödeldakse selle tekkekohas. Valmis on ehitatud sademevee kogumis- ja immutussüsteemid (tiigid, mahutid, lodud). Uute asumite planeerimisel kasutatakse ainult tänapäevaseid sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteeme (looduslikud tiigid, märgalad). Alustatud on sademevee kui ressursi ärakasutamist hoonesisestes võrkudes, näiteks tualettides. Arendustegevuses on tunduvalt suurendatud haljasalade osakaalu, et sademevesi imbuks pinnasesse ega tekitaks torustike kaudu ärajuhtimisel üleujutusi eesvooludes ega arendusaladel. Levinud on haljaskatuste rajamine sademevee äravoolu vähendamiseks.

Aastaks 2030 on Tallinna linnal täpne ülevaade sademevee tekkimise, reostuse ja äravoolu kohta. Selleks on loodud valgalapõhine GISi[18]-andmebaas, mis aitab suunata investeeringuid piirkondadesse, kus neid on kõige enam vaja.

Välja on töötatud sademevee ärajuhtimise teenuse hinna arvestamise süsteem valgalapõhiste mudelite baasil. See võimaldab nii kohalikul omavalitsusel kui ka vee-ettevõtjal tagada, et investeeringuid rahastavad sademevett ärajuhtivate kinnistute omanikud.

Lahendatud on Suur-Sõjamäe jt probleemsete piirkondade sademevee ärajuhtimine. Naaberomavalitsustega on sõlmitud sademeveesüsteemide halduslepingud.

Lõpetatud on ühisvoolse kanalisatsiooniga valgalade muutmine lahkvoolseks (v.a kesklinn).

Piirkondlik üleujutusoht ja sellega seotud riskitegurid on maandatud. Kindlaks on tehtud, missugused piirkonnad on üleujutusohtlikud ja need on kaardile kantud. Valminud on prognoos kliimamuutustest tingitud mereveetaseme tõusu ja sademevee vooluhulkade kasvu kohta ning sellest tingitud negatiivse mõju minimeerimise tegevuskava.

6.       Strateegilised eesmärgid ja meetmed

6.1       Strateegilised eesmärgid

Sademevee käitlemise strateegilised eesmärgid, mille saavutamiseks nähakse sademevee strateegias ette meetmed (tegevussuunad), on järgmised:

·      Sademevee suublate - rannikumere ja linna siseveekogude - hea ökoloogilise seisundi saavutamine. Suublatesse juhitava sademevee kvaliteedi pidev parandamine;

·      Sademevee käsitamine loodussressursina, mida akumuleeritakse ja kasutatakse mõistlikul viisil - eelkõige sademevee tekkepõhine kasutamine;

·      Ärajuhitava sademevee vooluhulkade vähendamine ja sademeveega keskkonda kantava reostuse vähendamine;

·      Valgalapõhise GIS-i andmebaasi loomine ja valgalapõhiste sademevee mudelite väljatöötamine;

·      Sademevee ärajuhtimise teenuse hinna arvestamise süsteemi väljatöötamine;

·      Suur-Sõjamäe jt probleemsete piirkondade sademevee ärajuhtimise lahendamine;

·      Ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks muutmine;

·      Üleujutuste vältimine ja tagajärgede leevendamine. Üleujutusohtlike piirkondade kaardistamine ja üleujutustest tingitud negatiivsete mõjude minimeerimine.

6.2       Sademevee käitlemise meetmed tähtsuse järjekorras

Sademevee käitlemise põhiseisukohad tulenevad nii üldistest säästva arengu seisukohtadest, mis on aluseks nüüdisaegsele keskkonnakaitsele, kui ka sademevee süsteemide projekteerimise, ehitamise ja kasutamise pikaajalisest rahvusvahelisest kogemusest. Nende printsiipide ja kogemuste rakendamise eesrinnas on Euroopa arenenumad riigid ja Põhjamaad, kelle kogemus eesrindliku linnamajanduse korraldamisel on igati järgitav. Olgugi et mainitud riigid on oma majanduse arengult ja rahvusliku koguprodukti poolest meist ees, jälgivad nad keskkonnakaitse meetmete rakendamisel väga hoolikalt majanduslikku efektiivsust.

Sademevee käitlemise probleemid võib jagada kahte suurde rühma: a) sademevee käitlemine olemasolevates linnaosades, mille raames tegeletakse aastate jooksul kuhjunud probleemide ja tegematajätmiste tagajärgede likvideerimisega, ning b) uute arengualade planeerimine, kasutades nüüdisaegseid teadmisi ja aastatega kogunenud kasutamiskogemusi, leidmaks parimad, majanduslikult põhjendatud lahendused probleemide vältimiseks tulevikus.

Alljärgnevalt on toodud esile sademeveekäitluse printsiibid nende tähtsuse järjekorras. Peamiseks printsiibiks on sademevee probleemidele tekkepõhine lähenemine.

·      Ärajuhitava sademevee vooluhulga minimeerimine ja tippude mahalõikamine sademevee tekkekohtades. Siia kuulub sademevee kogumine kastmisveeks, immutamine kinnistul, sademevee juhtimine teede äärsetel murupindadel (sobivates kohtades kõnniteede ja ka teede kallete muutmine selliselt, et vähemalt osa sademeveest voolaks haljasaladele), sademevee juhtimine kõvapindadele üle murupindade, mis pikendab kokkuvoolu aega, sademevee kokkuvoolu aja pikendamine ühtlustusmahutite rajamisega sademevee süsteemidele, kraavide kasutamine sademevee ärajuhtimiseks jne (vt HELCOM-i soovitus nr 23/5[19]);

·      Meetmete kasutamine sademeveega ärakantava reostuse piiramiseks kohapeal. Siia kuulub linna tänavate, teede ja väljakute puhastamine, et viia miinimumini sademeveega ärakantavad heljuvainete kogused, kõige tihedama liiklusega aladelt esimese reostunud sademevee juhtimine kogumismahutitesse või juhtimine reoveekanalisatsiooni, reostunud pindade (tööstusterritooriumid, laoplatsid, parklad jne) süsteemne puhastamine ja kui see ei aita, siis lokaalsete puhastusseadmete (liiva-õlipüünised, tiigid, lodud) rajamine (vt HELCOM-i soovitus nr 23/5).

Need meetmed on esmased, millest sademeveesüsteemide korrastamisel tuleb alustada. Kui nende meetmete rakendamine ei ole andnud soovitud tulemust, alles siis tasub hakata otsima ja otsustama järgmiste meetmete vajalikkuse üle.

Olemasolevate sademeveesüsteemide rekonstrueerimine ja kasutamisre˛iimi parandamine juhul, kui eelnevate meetmete juurutamine ei ole andnud soovitud tulemusi.

·      Ühisvoolsete sademeveesüsteemide muutmine lahkvoolseteks. See vähendab oluliselt sademevee ja reovee segunemisest tingitud üleujutuste ohtu, mis on sanitaarselt oluliselt ohtlikum kui sademevee üleujutused, parandab reoveepuhasti tööd, vähendab kulutusi jääkmuda töötlemisel;

·      Ühisvoolse sademeveesüsteemi oluliste ülevoolude taastamine, et vähendada üleujutuste ohtu valgala piirides. Lubatud lahjendusega reo- ja sademevee segu juhitakse eelvoolu ja see ei satu linnatänavatele ega ohusta ka reoveepuhasti tööd;

·      Kus vähegi võimalik säilitada olemasolevate sademeveesüsteemide rekonstrueerimisel kraavitus, mis aeglustab oluliselt sademevee äravoolu tänu kraavide suurele akumuleerivale mahule ja toimib ka sademevee eelpuhastina (tänu väiksemale voolukiirusele kui torudes, settib heljuvaine osaliselt kraavi, vähendades eelvoolude koormust);

·      Vanade sademeveetorustike või nende teatud lõikude rekonstrueerimisel tuleb arvestada kõigi tänapäevaste teadmistega ja jälgida, et valgalas oleks kõik ennetavad meetmed rakendatud.

Sademeveepuhastite rajamine väljavooludele

·      Kui eespool loetletud meetmete rakendamine ei anna soovitud tulemusi ja sademevesi ei vasta keskkonda juhtimise nõuetele või mõjutab oluliselt suubla seisundit, tuleb kaaluda sademeveepuhasti rajamist;

·      Arvestades sademevee vooluhulkade ja reoaine (heljuvaine) suure muutlikkusega äravoolu ajal ja sellega, et reoaine põhikogus kantakse ära sademevee esimeste vooluhulkadega, tuleb uuringutega määrata vajalik puhasti maht reostunud sademevee esimese vooluhulga puhastamiseks ja ülejäänud suur sademevee vooluhulk juhtida seadmest mööda. Ainult sellisel juhul on võimalik rajada majanduslikult ja tehniliselt põhjendatud puhastusseadet ja tagada selle efektiivne töö;

Uute lahenduste väljatöötamine üha karmistuvate keskkonnakaitse nõuete täitmiseks

·      Uute lahenduste väljatöötamisel on eriline koht linna ametite omavahelisel hästi koordineeritud koostööl, mis eeldab Tallinna Keskkonnaameti ettepanekute elluviimist Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kontrollitava planeerimisprotsessi kaudu;

·      Uute lahenduste väljatöötamisel tuleb arvesse võtta kõiki sademevee käitlemise nüüdisaegseid suundumusi (sademevee vooluhulkade ja reostuse vähendamine lokaalsete meetmetega, sademevee kui loodusliku ressursi ärakasutamine kastmis- ja majapidamisveena jms);

·      Sademevee eelvoolude valikul pöörata eritähelepanu EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) nõuetele veekogude hea seisundi saavutamiseks ja Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010 korraldusega nr 118 kinnitatud Lääne-Eesti veemajanduskavas määratud eelvoolu seisundile, millest võib tulla lisatingimusi sademevee käitlemisele.

6.3       Lahendused sademevee vooluhulkade vähendamiseks

Linnas probleeme põhjustav sademevesi, mis üldjuhul tekib kõvakattega pindadelt (teed, väljakud, parkimisplatsid, katused), juhitakse üleujutuste vältimiseks torustiku või kraavide kaudu lähimasse eelvoolu. Mida suurem on kõvakattega pindade osakaal sademeveetorustiku valgalas, seda suurem on ärajuhitava sademevee kogus. Ärajuhitava sademevee kogused sõltuvad suuresti planeeringust, teede ja tänavate kalletest (see määrab suurelt osalt ka kokkuvoolu aja), pinnasest ja loomulikult sademete intensiivsusest ja kestusest.

Plaanitavad meetmed peavad olema valgalapõhised.

Üldised lähtekohad sademevee vooluhulkade vähendamiseks sõltumata valgala tüübist

·      Ühisvoolsesse ja lahkvoolsesse kanalisatsioonisüsteemi suunatavate sademevee vooluhulkade ja eriti nende tippude igakülgne vähendamine (vahemahutite, sademevee tiikide ja äravoolukraavide loomine, kus võimalik, katusehaljastuse rajamine), kasutades selleks kõikvõimalikke nüüdisaegseid tehnilisi lahendusi;

·      Kõigil valgaladel on ajalooliselt välja kujunenud oma sademevee ärajuhtimise süsteem, mis jääb aluseks edaspidiste keskkonnasõbralike lahenduste väljatöötamisel. Erandi moodustavad kuus ühisvoolset valgala, mis tuleb muuta lahkvoolseks;

·      Üldjuhul on olemasolevad torustikud arvutatud ja välja ehitatud kindlale hoonestustihedusele ja teedevõrgule, mille tihendamine on toonud endaga kaasa sademevee vooluhulga kasvu ja üleujutusohu;

·      Kraavitusega aladel toimivad kraavid nii sademevee ärajuhtimise kui ka pinnavee taseme regulaatoritena, vältides liigniiskuse tekkimist ning seetõttu tuleb eriti ettevatlikult suhtuda kraavituse asendamisse torudega. Drenaa˛ivee ärajuhtimise tingimusi ei tohi halvendada. Samas ei ole linnatänavatel kraavide säilitamiseks tavaliselt ruumi ja need saab alles jätta tänavate kompleksse planeerimise järgi vaid neis kohtades, kus on selleks ruumi ja kus kraavid täidavad otstarvet (haljasalade ääres, laiematel teedel, selleks jäetud maa-aladel);

·      Olemasolevate sademeveesüsteemide reguleeriva mahu ja isepuhastusvõime suurendamine;

·      Uutes planeeritavates asumites lahendada sademevee kogumise ja ärajuhtimise probleemid lokaalselt, võttes aluseks looduslikud tingimused, nähes planeerimise käigus ette vajalikud maa-alad ja võimalused kaasaegsete sademevee kasutamise ja ärajuhtimise meetmete rakendamiseks.

Selleks, et tagada sademeveeprobleemide edukas tehniline ja majanduslikult ökonoomne lahendamine, tuleb arvestada nii kohalike tingimuste kui ka keskkonnanõuetega.

6.4       Lahendused sademeveega keskkonda kantava reostuse vähendamiseks

Kui sademeveest tingitud üleujutused tekitavad probleeme linnas (liiklusprobleemid, keldrite üleujutused jm), siis sademeveega eelvooludesse transporditav reostus võib halvendada veekogude üldist seisundit, põhjustada probleeme supelrandades ja tekitada lokaalseid probleeme väljalaskude piirkonnas. Sademeveega seotud reostusprobleemid kerkisid üles 1970. aastatel kui lääneriikides olid valmis ehitatud reoveepuhastid. Üks esimesi rahvusvahelisi soovitusi sademeveega keskkonda kantava reostuse vähendamiseks (soovitus nr 5/1) võeti vastu HELCOM-i viiendal istungil, 1984. aastal. Hiljem on soovitust täiendatud ja ajakohastatud ning praegu kehtib 2002. aastal vastu võetud soovitus nr 23/5, kus põhitähelepanu on pööratud intensiivse liiklusega tänavatelt ja tugevasti reostunud (ingl heavily polluted) tööstusterritooriumitelt ärajuhitava sademevee esimestele kõige reostunumatele vooluhulkadele. Samuti on soovituses kindlaks määratud ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude arv ja ülevoolude kaudu eelvooludesse juhitava reostuse kogus.

Põhjused, miks tegeletakse sademeveega keskkonda transporditava reostuse esimeste kõige reostunumate hulkade piiramisega, on majanduslikud, ja põhinevad tõsiasjal, et reostuse kõrvaldamine tekkekohas on keskkonna kaitsmiseks kõige ratsionaalsem tegevus. See seisukoht on leidnud laialdast toetust rahvusvahelisel tasandil ja väljendub ka HELCOM-i tööstusreoveega keskkonda juhitava reostuse piiramist käsitlevates soovitustes.

Eraldi probleemiks on linna territooriumilt äraveetava lume käitlemine, millega enamasti kaasneb keskkonnareostus. Lihtsaim variant on värskelt sadanud lume vedamine selleks ettevalmistatud lumeladustuskohtadesse. Kogu talve tänavatel seisnud lume (koos lumetõrje ainetega) veekogude äärde ja merejääle vedamine ning sulavee juhtimine otse veekogudesse põhjustab eelvoolude reostumist lumega koos äratransporditud reoainete ja prahiga. Kallim, kuid keskkonnasõbralikum variant on ehitada lumekogumisplatsid, kus on ka liiva-õlipüünised. Lumevabal perioodil saab neid platse kasutada parklana. Lume sulatamine ja juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole reoveepuhasti seisukohalt ja ka majanduslikult Tallinnas põhjendatud.

Olemasolevad sademevee seire tulemused (Tallinna Keskkonnaameti tellitud uuringud, AS-i Tallinna Vesi vee erikasutusloal põhinev seire) näitavad, et Tallinna sademevee reostusnäitajad vastavad Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001 määrusega nr 269 kehtestatud heitvee veekogusse juhtimise nõuetele. Tallinna Keskkonnaameti tellitud Tallinna lahe uuringud juhivad tähelepanu vajadusele piirata sademeveega keskkonda juhitavat fosfori ja lämmastiku koormust, pidamata vajalikuks vähendada heljuvaine koormust. Tallinna ja Kopli lahe koormusallikate võrdlus näitab, et sademeveega lahte juhitav toitainete koormus moodustab kogukoormusest vähem kui 10% ja sademevee fosfori ja lämmastiku sisaldused on väiksemad või võrdsed reoveepuhasti väljundiga.

Nii sademevee seire kui ka SWECO Eesti AS-i eriuuringud näitavad, et ohtlike ainete sisaldus sademevees on suurusjärgu võrra väiksem Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001 määrusega nr 269 lubatud ohtlike ainete keskmistest sisaldustest ja ei põhjusta eelvooludesse juhtimisel keskkonnaprobleeme. Seda kinnitavad ka Tallinna Keskkonnaameti tellitud Tallinna lahe keskkonnaseisundi hinnangud.

Sademeveega keskkonda transporditavad õlikogused on pidevalt vähenenud ja vastavad sademevee veekogudesse juhtimise nõuetele. Ainult Vabaduse pst valgalas 2007. aasta märtsis mõõdetud õli sisaldus lumesulamisvee keskmistatud proovis tõusis 4,9 mg/l (lubatud 5 mg/l). Samas aga Rocca al Mare parklas ei ületanud õlisisaldus üheski keskmistatud proovis 0,9 mg/l, mis on üle viie korra väiksem lubatust.

Arvestades nüüdisaegsete sademe- ja reovee puhastustehnoloogiatega, puuduvad meil vahendid olemasolevatelt valgaladelt kogutava ja ärajuhitava sademevee puhastamiseks, et vähendada fosfori ja lämmastiku keskmist sisaldust sademevees. Ainus võimalus on sademevee reostuse vältimine või piiramine tekkimiskohas, kas tõhusamate tänavapuhastusmeetmete rakendamisega, esimese kõige reostunuma vooluhulga suunamisega ühisvoolsesse kanalisatsiooni või võimaluse korral liivapüüniste rajamisega sademevee torustikele. Rajatavad liivapüünised nagu ka kottkaevud sademeveetorustikel nõuavad pidevat hooldust (liiva eemaldamist).

Uute planeeritavate asumite korral on võimalik rakendada kõiki sademevee koguste piiramise, äravoolu aeglustamise ja reostuse piiramise meetmeid.

Probleemid

·      Sademevee reostus muutub suurtes piirides nii sesoonselt kui ka ühest vihmast tingitud äravoolu kestel. Sademeveega ärakantavad heljuvaine kogused muutuvad ajas ja on sõltuvad kuiva perioodi pikkusest, tänavapuhastuse sagedusest ja kvaliteedist;

·      Põhiliseks sademevee reostuskomponendiks on heljuvaine, millest 75% on mineraalne osis, mis ühisvoolsesse kanalisatsiooni sattudes põhjustab reovee ja jääkmuda töötlemise probleemi;

·      Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni kaudu eelvooludesse juhituna võib heljuvaine põhjustada lühiajalist vee läbipaistvuse muutust ning ohtu eelvoolude põhjaloomastikule ja taimestikule. Senised uuringud ei ole seda väidet Tallinna oludes tõestanud;

·      Tänavatele ja väljakutele sademeveega kogunev heljuvaine (liiv, asfaldipuru, kummiosakesed) põhjustab ka tiheda liiklusega aladele täiendavat õhureostust;

·      Linnatänavatelt äraveetav lumi on tavaliselt reostunud libeduse tõrje vahenditega ja muu prahi ja prügiga (puulehed, oksad, koerte väljaheited, plastpudelid, paber jne) ning selle sulamisel jõuab reostus kergesti veekogudesse.

Meetmed

·      HELCOM-i soovitusest nr 23/5 tulenevate ettepanekute jälgimine üldise sademeveereostuse piiramisel;

·      Tänavate kuivpuhastuse tõhustamine, arvestades reostuse tekke iseärasuste ja sesoonsete muutustega;

·      Tugevalt reostunud aladelt (intensiivse liiklusega teed ja tänavad, reostunud tööstusterritooriumid) esimese kõige reostunuma vooluhulga suunamine puhastamisele;

·      Lume äravedu lumekogumisplatsidele esmajärjekorras neist piirkondadest, kus kasutatakse libeduse tõrjet;

·      Sademeveesüsteemidel olevate kottkaevude ja liivapüüniste süstemaatiline liivast ja settest puhastamine;

·      Transpordiintensiivsuse piirangud kesklinnas ühiskanalisatsiooni piirkondades;

·      Naelrehvide keelustamine;

·      Ühistranspordi soodustamine;

·      Puhastite (liiva-õlipüünised) rajamine olemasolevatele sademevee valgaladele tuleb kõne alla alles peale seda, kui kõik muud meetodid ei ole andnud soovitud tulemusi;

·      Lumesulamisplatside ja sinna juurde vajalike sulavee puhastite (liivapüünised) rajamine, arvestades optimaalse veokauguse ja vajadusega eelvooludesse juhitavat reostust hajutada;

·      Uute asumite planeerimisel kasutada nüüdisaegseid sademevee kogumise ja ärajuhtimisesüsteeme (looduslikud tiigid, märgalad), mis vähendavad lisaks heljuvainetele ka eelvooludesse juhitavaid fosfori ja lämmastiku koguseid.

6.5       Valgalapõhiste sademevee mudelite väljatöötamine

Tänapäevane arvutustehnika pakub sademeveesüsteemide arvutamiseks mitut programmi. Üks levinumaid on tarkvara SWMM 5.0 (vabavara), mis võimaldab arvutada sademevee vooluhulki ja nende ärajuhtimiseks vajalike torustike näitajaid. Vastavate arvutusprogrammide (mudelite) kasutamine eeldab suure hulga digitaalse informatsiooni olemasolu. Mida täpsem on informatsioon, seda täpsemad on arvutuse tulemused. Kord loodud arvutusskeem (valgalamudel) võimaldab väikse vaevaga teha sademeveesüsteemide arvutusi eri algtingimustel. Selleks et hinnata, kas uute kõvapindade rajamisel tekkiv lisasademevee vooluhulk tekitab valgalal uputusi või ei, piisab ainult lisateabe sisestamisest, et teha uute tingimuste järgi vastavad arvutused.

Valgalalt ärajuhitava sademevee arvutusmudelid on ka eeltingimuseks, et rakendada sademevee ärajuhtimise teenuse hinna arvestamise süsteemi, mis võimaldaks määrata hind sademeveeteenuse eest, arvestades kasutaja ärajuhitava sademevee kogusega. See stimuleeriks sademeveeteenuse kasutajat süsteemi juhitavaid sademevee koguseid vähendama kinnistusiseste meetmete rakendamisega.

Teiseks on selline mudel abiks Tallinna Keskkonnaametile, Tallinna Kommunaalametile, Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja sademeveesüsteemide haldajatele (AS Tallinna Vesi) uute detailplaneeringute koostamisel, võimaldades planeerida ja soovitada eri meetmeid kõvapindade suurendamisega kaasnevate sademeveekoguste käitlemiseks.

Mudelite olemasolu võimaldaks linnavalitsusel täpsustada ja muuta läbipaistvamaks AS-iga Tallinna Vesi sõlmitud sademevee lepingut, hinnates täpsemalt kitsaskohti ja torustike rekonstrueerimise vajadusi.

Põhiosa Tallinna sademeveetorustikke iseloomustavaid näitajaid (torustike skeem, läbimõõdud, kõrgused, kalded, restkaevud jne) on AS-i Tallinna Vesi andmebaasides digitaalselt olemas. Neid andmeid edastatakse perioodiliselt ka Tallinna Kommunaalametile. Arvutuste tegemiseks on vaja kohandada ja ühildada Tallinna linna halduses olev digiteave kinnistute, pindade, pinnakatete, kallete jne kohta sademevee mudeli vajadustega. Lõplike arvutustulemuste saamiseks on vaja mudel kalibreerida, võttes aluseks reaalsed vooluhulkade mõõtmised sademeveeväljalaskudes vihma eri intensiivsusastmel.

Probleemid

·      Huvitatus - praegu on probleemile lahenduse leidmisest enim huvitatud Tallinna linn (linna planeeringute menetlemine ja sademevee teenuse hinna määramine, millega kaasneks ka vooluhulkade minimeerimine);

·      Parim tehniline valmidus mudelite loomiseks on praegu AS-il Tallinna Vesi;

·      Nimetatud mudelite loomine eeldab Tallinna linna ja AS-i Tallinna Vesi andmebaaside vahel linkide loomist, mis börsil oleva erafirma ja Tallinna veevarustussüsteemide turvalisuse seisukohalt võib kujuneda raskesti ületatavaks probleemiks.

Meetmed

·      Valgalapõhiste sademeveesüsteemide mudelite väljatöötamine ja kalibreerimine linnamajanduslike ülesannete lahendamiseks;

·      Valgalapõhiste sademeveesüsteemide mudelite kasutamine linna planeerimistegevuses;

·      Sademevee ärajuhtimise teenuse hinna arvestamise süsteemi väljatöötamine valgalapõhiste sademeveesüsteemide mudelite baasil;

·      Uute asumite planeeringute koostamise ja kehtestamise eeltingimuseks on planeeritava ala valgalamudeli koostamine ja sidumine süsteemiga, kuhu planeeritakse juhtida sademevesi.

6.6       Koostöö naabervaldadega

Tallinna lahkvoolset sademeveesüsteemi kasutavad oma sademevee ärajuhtimiseks Rae ja Harku vald. Lisaks juhitakse osa Rae ja Kiili valla sademeveest Kurna oja kaudu Ülemiste järve, mis on Tallinna joogiveeallikas. Teised vallad nagu Viimsi, Saue, Saku juhivad osa oma kanalisatsiooni sattuvast sademeveest Tallinna reoveepuhastile, mille üle peab arvestust AS Tallinna Vesi.

Põhitähelepanu koostöös naabervaldadega tuleb pöörata Rae vallale, kuna põhiline osa Rae valla sademeveest suunatakse Tallinna lahte läbi Mõigu poldritiigi, Tartu maantee ja Ülemiste ülevoolukanali kaudu. Rae valla teiseks sademevee eelvooluks on Pirita jõgi, kuid sinna suunatakse väiksem osa sademeveest. Arvestades Tartu mnt torustiku ja Ülemiste ülevoolukanali piiratud läbilaskevõimet ning Mõigu poldritiiki suunatava sademevee koguse pidevat suurenemist, tuleb alustada läbirääkimisi Rae vallaga Mõigu poldritiigi vee suunamiseks läbi Soodevahe kraavi Pirita jõkke. Tallinna Keskkonnaameti tellitud sademevee uuringud näitavad, et Mõigu poldritiigist väljuv sademevesi on tunduvalt puhtam kui teiste sademevee väljalaskude vesi.

Harku vallaga tuleb arendada koostööd Harku järve suunduva Harku oja veekvaliteedi kontrolliks ja vajadusel selle parandamiseks. Samuti tuleb kavandada koostöö Apametsa peakraavi kasutamiseks, et tagada sademevee ärajuhtimine. Vajadus võidelda Kakumäe rannikuala üleujutusohuga on ühine.

Lähtekohad

·      Ühiste eelvoolude (meri, Harku järv, Tiskre oja, Apametsa kraav, Mõigu poldri tiik) olemasolu ja ühine soov eelvoolude seisundit parandada;

·      Ühiste sademeveesüsteemide olemasolu ja vajadus nende süsteemide edasiarendamiseks ja kasutamiseks;

·      Ühiste sademeveesüsteemide väljaarendamine, et tagada sademevee äravool, üleujutuste vältimine ja sademeveest tingitud keskkonnamõjude minimeerimine;

·      Ülemiste järve juhitavate sademevee koguste piiramine;

·      Ühine vajadus võidelda Kakumäe piirkonna üleujutustega.

Probleemid

·      Mõigu poldritiigi valgalas sademevee vooluhulkade suurenemine võimaliku J. Smuuli tee pikendusega, Tartu maantee laiendamisega ja Rae vallas asuva tööstuspargi ja elamuehituse laienemisega;

·      Ülemiste ülevoolukanali läbilaskevõime ammendumine ja reaalse üleujutusohu tekkimine Tartu mnt lõigus ja torustiku alumises osas Kadriorus;

·      Antud sademeveesüsteemi rekonstrueerimise keerukus ja kulukus;

·      Harku järve vee kesine kvaliteet ja sinna suubuvate sademevee väljalaskude ja Harku oja suur fosfori- ja lämmastikuühendite sisaldus;

·      Apametsa peakraavi kui ühise sademevee eelvoolu halb seisund;

·      Ülemiste järve suunatavate sademevee vooluhulkade kasvamine seoses Kurna liiklussõlme valmisehitamisega;

·      Kakumäe lahe rannikuala üleujutusoht.

Meetmed

·      Vältida teiste valdade sademevee juhtimist eelvooludesse Tallinna sademeveesüsteemide kaudu;

·      Arvestades kõiki Pirita jõele kehtestatud Natura-ala kaitsetingimusi, leida võimalus suunata Mõigu poldritiigi valgalas (ühine eelvool Tallinnale ja Rae vallale) tekkivad ja poldritiiki juhitavad sademeveed Soodevahe kraavi kaudu Pirita jõkke, vältides sellega Ülemiste järve kui Tallinna joogiveeallika võimalikku sademeveega reostumise ohtu ja üleujutusi Kadriorus;

·      Mõigu poldritiigi reguleeriva mahu suurendamine, et vältida pumbajaama võimsuste suurendamist ja tagada parem heljuvaine väljasettimine;

·      Piirata Kurna oja kaudu Ülemiste järve suunatavaid sademevee vooluhulki;

·      Apametsa peakraavi seisundi parandamiseks ja Harku järve koormuse vähendamiseks planeerida koos Harku vallaga vastavad meetmeprogrammid;

·      Alustada ühistegevust Kakumäe lahe rannikuala üleujutusohu vähendamiseks.

Ettepanekud naaberomavalitsuste vahelise tegevuse koordineerimiseks

Tallinna sademeveesüsteemidega on enim seotud Rae, Harku ja Kiili vald. Siinses punktis on esitatud lepingud, mille sõlmimine on vajalik sademeveeprobleemide ühiseks lahendamiseks. Lisalepingud saavad lähtuda ainult Tallinna linna ja teda ümbritsevate valdade vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimuste määramise halduslepingutest.

·      Koostööleping Rae vallaga ühise sademeveesüsteemi projekteerimiseks ja ehitamiseks, et lahendada Mõigu poldritiigi sademevee ärajuhtimine Pirita jõkke, mis on üheks eeltingimuseks J. Smuuli tee pikenduse ja Tartu maantee rekonstrueerimise projekti elluviimisel;

·      Koostööleping Harku vallaga üleujutustega seotud probleemide lahendamiseks ja ühiste uuringute korraldamiseks, eelprojektide koostamiseks ja raha taotlemiseks EL-i tõukefondidest, et täita EL üleujutuste direktiivi (2007/60/EÜ) nõudeid. Koostööleping peaks haarama ka Harku oja ja järve kasutamise ja kaitse kava väljatöötamist, et tagada Harku järve hea seisund järgmise veemajanduskavade aruandeperioodi (2016-2021) lõpuks;

·      Koostööleping Kiili vallaga, et vähendada Kurna oja kaudu Ülemiste järve suunatavat sademevee reostuskoormust.

6.7       Sademevee käsitlemine loodussressursina

Siiani on sademeveega seotud probleemidele otsitud põhiliselt lahendusi tekkiva sademevee ärajuhtimisest, et vältida üleujutusi. Sademevee kui loodusressursi kasutamise võimalusi on vaja täiendavalt analüüsida.

Lähtekohad

·      Lähtuvalt reostuse võimalikkusest on vaja välja selgitada Tallinnas sademevee immutamiseks sobivad alad, arvestades põhjaveekihtide kaitstust;

·      Lisaks on vaja leida alad, kus sademevee loodusesse juhtimine on vajalik looduslike veekogude vooluhulkade ja bioloogilise tasakaalu tagamiseks;

·      Uue suundumusena on üles kerkinud sademevee kogumine ja kasutamine haljasalade kastmisveena, mis eeldab sademevee kogumissüsteemide loomist. Et vältida sademevee kogumismahutitesse kogutud vee seismisel tekkivaid probleeme, tuleks kastmise eesmärkidel koguda ainult katustelt tulevat sademevett;

·      Katusehaljastuse rajamine - see võib vähendada katustele langeva sademevee hulka kuni 50%;

·      Võimaluse korral sademevee läbivoolutiikide rajamine, mis toimiksid ka sademevee puhastitena;

·      Põhjaveevarude täiendamine sademevee arvelt on problemaatiline, kuna sademevesi võib sisaldada ohtlikke aineid, mis muudavad põhjavee kasutamise joogiveena küsitavaks.

Probleemid

·      Puuduvad sademevee kogumise süsteemid, mis võimaldaksid sademevett kasutada kastmisveena;

·      Kastmisveeks sobib katustelt kogutud sademevesi, mida on võimalik teatud aja säilitada ilma, et ilmneks reostusega seotud probleeme;

·      Ainult üksikutes kohtades (nt Varsaallika oja) on võimalik kasutada sademevett loodusliku vooluhulga ja bioloogilise tasakaalu säilitamiseks;

·      Sademevee kasutamise võimalused põhjaveeressursi täiendamiseks on piiratud.

Meetmed

·      Suurendada sademevee kui loodusliku ressursi kasutamist eriti uute elamupiirkondade planeerimisel;

·      Joogiveeressursi kui loodusliku ressursi säästmise eesmärgil madalhoonestusega aedlinnades (Nõmmel, Pirital, Kakumäel ja mujal) ning sademevee vooluhulkade vähendamise nimel soosida sademevee kogumist kastmisveeks;

·      Looduslikele sademeveesüsteemidele läbivoolutiikide rajamine.

6.8       Sademeveest ja merepinna tõusust tingitud üleujutuste vältimine

6.8.1       Sademeveest tingitud üleujutusohtude vältimine

Sademeveest tingitud üleujutused ilmnevad suurte vihmavalingute puhul, kui tekkivad vooluhulgad ületavad süsteemide arvutuse aluseks olnud vooluhulga. Enamasti toovad üleujutused esile probleemsed kohad, kus torustik ei lase läbi kogu pealetulevat sademevett, mis restkaevude kaudu tuleb maapinnale ja tekitab madalamates kohtades suuri üleujutusi. Sellistele probleemidele on tavaliselt mitu lahendust.

Ühisvoolse kanalisatsiooni korral on võimalik kasutada üleujutuste vältimiseks ülevoole, mis tähendab ka osa reovee juhtimist ilma puhastuseta otse eelvoolu või siis torustiku ja pumbajaamade läbilaskevõime suurendamist, mis omakorda tekitab lisaprobleeme reoveepuhastil.

Teiseks võimaluseks, mis toimib nii ühis- kui ka lahkvoolse kanalisatsiooni korral, on kohalike meetmete kasutamine valgalal, et vähendada kanalisatsiooni juhitavaid vooluhulki ja pikendada sademevee kokkuvoolu aega. Rahvusvahelises praktikas kasutatakse üha enam üleujutuste vältimiseks valgalapõhiseid meetmeid, mis vastavad nüüdisaegsele keskkonnahoiu poliitikale ja on ka majanduslikult põhjendatud.

Seoses keskkonnatasude süsteemi rakendamisega hakati esialgu maksustama ka ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoole, mis praeguse seisuga on muutunud. Küll aga suleti selle kampaania tulemusena mitu ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolu, millega kaasnes ka üleujutusohu suurenemine. Praegu on Tallinnas, vastavalt vee-erikasutusloale, registreeritud kaks sademevee ülevoolu (Andrekse ja Lauri). Lähtuvalt muutunud ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude maksustamise nõudest, tuleks Tallinnas ühisvoolse kanalisatsiooni põhjustatud üleujutusohu vähendamiseks taastada mõned olulised sademevee ülevoolud. Kakumäe võrkude projekteerimisel, kus on suur sademe- ja drenaa˛ivee osakaal, on lubatud kasutada ülevoole, mis vastavad HELCOM-i soovituses nr 23/5 toodud nõuetele.

Sademetest tingitud üleujutuste vältimise meetmed (tähtsuse järjekorras)

·      Oluliste ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude taastamine;

·      Üleujutusohu vähendamine lokaalsete meetmete rakendamise teel ja lisaks sellele pumbajaamade ja suletud ülevoolude kontroll ning tegevuskava väljatöötamine üleujutusohu vähendamiseks;

·      Kuue ühisvoolse valgala muutmine lahkvoolseks;

·      Planeeringutega valgalades kõvakattega pindadelt tulevate sademevee vooluhulkade piiramine;

·      Kohalike abinõude rakendamine kõigis valgalades sademevee tippvooluhulkade piiramiseks (sademevee juhtimine üle murupindade, katustel tuleva sademevee kogumine kastmisveeks, katusehaljastuse rajamine);

·      Kraavituse säilitamine, kus vähegi võimalik (juhul kui liikluskorraldus nõuab kraavide asendamist torudega, arvestada ka drenaa˛i vajadustega);

·      Sademeveesüsteemide (eriti kraavide) pidev hooldus.

6.8.2       Merevee tõusust tingitud üleujutuste piiramine

SWECO Eesti AS-i töö “Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine” (2006, töö nr 06002) kohaselt ujutatakse merevee tõusu korral 2 m üle Kroonlinna nulli üle mereäärne ala Rocca al Marest kuni Pelguranna tn pikenduseni ja Kakumäe lahe rannikuala. See on kitsas rannariba alates Kakumäe poolsaare tipust, mis laieneb Kruusaranna tee lõpust ja ulatub pikisuunas kuni Tabasalu pangani. Maismaa suunas ulatub üleujutuste ala kuni Rannamõisa teeni. Üleujutatavasse alasse jääb Tallinna piiriks olevast Apametsa peakraavist nii Tallinna kui Harku valla poole jääv ala, mis tähendab, et probleemile lahenduse otsimisega peaks tegelema kaks omavalitsust koos. Lisaks jäävad vee alla mõned väheolulised alad Kopli poolsaarel Paljassaare lahe kaldal, kus hetkel elamuid ei ole.

Üleujutuse tsoonis olevale Kopli lahe rannikualale, Pelguranna tänavast mere poole, ei ole siiani rajatud olulisi ehitisi, välja arvatud Stroomi supelrannaga seotud rajatis. Seda põhimõtet tuleb jälgida seni, kuni on leitud lahendus üleujutustevastaste kaitserajatiste kontseptsiooni väljatöötamiseks.

Üleujutuste mõju linnakodanikele avaldub Paldiski maanteest lõunasse jääva Mustjõe ja Veskimetsa elamurajoonis, põhjustades üleujutuste korral suurt materiaalset kahju. Nende elamurajoonide üleujutuste vältimiseks tuleb viia ellu ÜVK arendamise kavas planeeritud meetmed, mis näevad ette Mustjõe suudme sademevee lahenduse komplektset väljatöötamist koos rannakaitse rajatistega.

Kui Mustjõe ja Veskimetsa elamurajoone kaitseb üleujutuse eest Paldiski maantee, siis Kakumäe lahe madalale rannikualale ehitatud elamute kaitseks tuleks leida lahendus, mis lähtub konkreetsetest oludest. Kakumäe rannikuala kaitseks ei ole ilmselt mõttekas kogu ala merest eraldamiseks luua kaitsetammi Kakumäe tipust kuni Tabasalu pangani. Sobiva ja majanduslikult vastuvõetava lahenduse saamiseks tuleb teha uuringud, et selgitada täpselt välja üleujutatavate alade piirid ja lähtuvalt sellest töötada abinõude plaan uputuste vältimiseks. Uuringud tuleks teha koos Harku vallaga, kuna Apametsa peakraavist läände jääv asum kuulub Harku valla koosseisu. Samuti formeerub suur osa Tiskre oja sademeveest Harku valla territooriumil (Harku oja), mis üleujutuste korral tuleb pumbata kaitserajatiste taha.

Euroopa regionaalpoliitika vahenditega (tõukefondid ja Ühtekuuluvusfond) on rahastatud investeeringuid, mis hõlmavad üleujutustega seotud meetmeid. Antud probleemide lahendamiseks võiks Tallinna linn koos Harku vallaga planeerida taotluse esitamist ELi fondidest raha saamiseks.

Prioriteetsed tegevused meretõusust tingitud üleujutusohu vähendamiseks

·      Üleujutusohu teadvustamine;

·      Ehitustegevuse piiramine võimalikes üleujutustsoonides;

·      Eeluuringute korraldamine nii Kopli kui ka Kakumäe lahe üleujutuspiirkonna täpseks määramiseks ja lähtematerjalide kogumine sobivate lahenduste väljatöötamiseks;

·      Eelprojektide ja rahastustaotluse ettevalmistamine.

Lähtekohad

·      Põhilised merevee tõusu tekitatavad üleujutusalad on välja selgitatud ja esmane ülevaade kaasnevatest ohtudest on olemas;

·      Üldine seisukoht on ehituskeelu piirangute rakendamine võimalikel üleujutusaladel.

Probleemid

·      Üleujutusega kaasneb suur materiaalne kahju üleujutusalale jäävates elurajoonides;

·      Üleujutustega kaasneb ka suur reostuse leviku oht;

·      Puudub koostöö naabervaldadega üleujutusohu vastu võitlemiseks.

Meetmed

·      Koostada merevee tõusust tingitud üleujutuste vastu võitlemise kava lähtuvalt ELi üleujutuste direktiivist;

·      Määrata üleujutusala piirid kindlaks üldplaneeringutega ning määrata nende põhjal üleujutuse tagajärgede ja kahjude eest vastutajad. Vastavad nõuded peaksid kajastuma ka projekteerimistingimustes;

·      Vältida hoonete rajamist Kopli lahe ja teiste üleujutusalade piirkonda;

·      Alustada uuringuid Kopli lahe üleujutusalaga seotud probleemide lahendamiseks, eelprojekti koostamiseks ja rahastamistaotluste ettevalmistamiseks;

·      Kakumäe lahe kaldatsooni kaitseks üleujutuste eest koostada koos Harku vallaga ühine tegevuskava.

6.9       Sademevee ärajuhtimise teenuse hinna arvestamise süsteemi väljatöötamine

AS-i Tallinna Vesi ja Tallinna linna vahel sõlmitud lepingu kohaselt tasub linn sademevee kogumise, puhastamise ja keskkonda juhtimise ning sademeveesüsteemide arendamise eest vee-ettevõttele orienteeruvalt 3,2 miljonit eurot aastas sõltuvalt sademete kogusest, mis keskmiselt teeb Tallinna elaniku kohta ligikaudu 8 eurot aastas. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse § 14 lõike 1 punkt 3 võimaldab võtta tasu ka sademe- ja drenaa˛ivee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Seoses sellega tellis Keskkonnaministeerium töö “Sademe- ja drenaa˛ivee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise tasu arvestamise metoodika” (Osaühing EL Konsult, 2011), võttes arvesse vee-ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste vajadust adekvaatse alusmaterjali järele sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinna arvestamiseks.

Lähtekohad

·      Vajadus sademevee ärajuhtimise teenuse hinna kujundamiseks ja sademeveesüsteemide rajamise investeeringuteks, lähtuvalt printsiibist, et veeteenuse kulud katab tarbija, on olemas;

·      Lähtekohad sademeveeteenuse hinna arvestamiseks on seaduses fikseeritud ja esialgne põhimõtteline metoodika selleks on Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud;

·      Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest tulenevalt esitab vee ettevõtja üle 2000 ie asulates teenuse hinna kehtestamiseks Konkurentsiametile kinnitamiseks hinnakalkulatsiooni.

Probleemid

·      Praegune süsteem, kus linn tasub sademevee teenuse osutamise eest vee-ettevõtjale linnale laekunud maksutuludest (maksud nii elanikkonnalt kui ka ettevõtetelt) 8-10 eurot elaniku kohta aastas ei stimuleeri kinnistute omanikke ega ettevõtteid vähendama ühis- ja sademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee hulka, et vältida võimalikke üleujutusi;

·      Senise ühe sademevee teenuse eest maksva kliendi asendamine näiteks kolme erineva kliendigrupiga: linn (avalikud tänavad ja väljakud, mida kasutavad kõik linna elanikud), tööstus ja kaubandusettevõtted (lao- ja parkimisplatsid) ning erakinnistud (nende arv on suur ja erinevused linnaosade kaupa suured), mis tähendab kokku kuni 20 000 uut lepingut. Seejuures on enne valgalapõhise sademevee mudeli loomist raske hinnata üksikute tarbijagruppide osakaalu ärajuhitava sademevee formeerumisel;

·      Käesoleval ajal puuduvad töötavad valgala mudelid, et arvutada metoodikast tulenevalt vajalikud sademevee kogused ja määrata võimalik ühiku hind, et katta sademevee ärajuhtimisega tekkivaid kulusid;

·      Suur lisatöö vee-ettevõtjale kehtivate lepingute muutmisel või uute lepingute sõlmimisel, mis peaksid arvestama kinnistult tulevat sademevee hulka;

·      Täiendava kontrollmehhanismi loomine kinnistutelt tuleva sademevee vooluhulkade ja ka võimaliku reostuse fikseerimise tarbeks;

·      Suure hulga klientidega kaasnevad ka lisaprobleemid raha laekumisel.

Meetmed

·      Korraldada sademevee ärajuhtimise teenuse hinna määramisega seotud analüüsid ja välja töötada hinna arvestamise süsteem (tulenevalt riiklikust väljatöötatavast regulatsioonist).

6.10  Lume ladustamine

Praegu ei ole talvise lume käitlemise kontseptsiooni. Suur osa talveperioodil linnatänavatel tekkivast reostusest akumuleerub lumme. See on ka põhjus, miks kevad-talvised sulaveed on üldjuhul kõige reostunumad. Kuna suured lumesajud tekitavad linnaliikluses tõsiseid probleeme, siis ainsaks lahenduseks on lume äravedu linna peamistelt liiklusmagistraalidelt. Värskelt sadanud lumi on puhas ja kui see suudetakse kiiresti ära vedada, siis ei ole ka reostusega probleeme. Sellise lume ladustamiseks tuleks linnaosades ette valmistada ladustamiskohad. Kui suudetakse tagada kontroll lume puhtuse üle ja lumi veetakse kiiresti ära, võiks seda vedada ka otse merejääle või aladele, kust lumesulamisveed valguvad kiiresti merre.

Kui aga äravedu venib ja libeduse tõrjeks, et tagada liiklusohutus, on kasutatud kemikaale, tekib probleeme keskkonnasäästliku lume käitlemisega. Tekib vajadus lume ladustamise paikade loomiseks, mis on varustatud liiva-õlipüünistega lumesulamisveest liiva ja muu kergestisettiva või pinnaletõusva reostuse eemaldamiseks.

Prioriteetsed tegevused lume käitlemiseks

·      Puhta lume, mis ei tekita keskkonnareostust, ladustuskohtade valik selliselt, et lund ei oleks vaja kaugele vedada ja ladustuspaikades sulav lumi ei põhjustaks keskkonnaprobleeme;

·      Võimalikult väikest keskkonnareostust tekitavate libedustõrjevahendite kasutamine ja sellises mahus, et vähendada lumesulamisvee reostust ja reostunud lume äraveetavaid koguseid;

·      Reostunud lume ladustamiskohtade rajamine, mis oleks varustatud liivapüünistega, et vähendada eelvooludesse suunatavat heljuvaine kogust;

·      Reostunud lume ladustuskohtade rajamist võiks siduda tulevikus linna piirialadele rajatavate parklatega, et vähendada linnasisest liiklustihedust.

6.11  Ehitustegevusest tingitud negatiivse mõju minimeerimine

Tuleb koostada valgalapõhine arvutusmudel olulisemate sademevee suublate valgalade kohta.

Vastavalt koostatud mudelile, kus on määratud sademevee süsteemide lahendused, tuleb tähtsuse järgi planeeringutes arvestada järgmiste lahendustega:

·      immutamine kohapeal (sh katusehaljastuse rajamine);

·      sademevee viibeaja pikendamine, lokaalsed tiigid ja mahutid, hüdraulilise koormuse vähendamine;

·      looduslikud sademevee rajatised - tiigid, kraavid, ojad;

·      lahkvoolse sademeveesüsteemi rajamine;

·      sademevee juhtimine ühisvoolsesse kanalisatsiooni.

7.       Sademevee strateegia tegevusvajadused aastani 2030

7.1       Sademevee kogumisaladel kogumis- ja immutusvõimaluste rajamine, tiikide jms immutus- ja viivitusmeetmete rakendamine

Saavutamaks sademevee strateegia põhieesmärk, sademevee töötlemine selle tekkimiskohas, on selge vajadus keskenduda linnas lokaalsetele sademevee töötlemise võimalustele. Lokaalsed võimalused tähendavad nii kinnistusisest sademevee töötlemist, mida asuvad toetama sademevee ärajuhtimise teenuse hinna määramise põhimõtted, kui ka suuremate rajatiste - tiikide, lodude jms rajamist, mis toimivad sademevee kogumise ning immutamise kohtadena näiteks korterelamute piirkondades. Linna rohealade planeerimisel peab arvestama neid kui sademevee kogumise ja immutamise piirkondasid, mis loovad võimaluse vähendada sademeveekanalisatsiooni ehitamist.

7.2       Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel sademevee töötluse meetmete nõuete rakendamine

Toimivate sademeveelahenduste loomine juba planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel on eelduseks, et sademeveekoguse kasv oleks väiksem kui kõvakattega pinna juurdekasv linnas. Tagamaks ühtne lähenemine uute ehitiste projekteerimisele ja ehitamisele, on otstarbekas linnas välja töötada normatiivdokumentatsioon, mis käsitleb sademevee ärajuhtimise, immutamise ning kogumise lahendusi. Dokumentatsioon peaks käsitlema nii uusehitisi kui ka olemasolevate kinnistute renoveerimist ning muid ümberehitusi kinnistutel. Dokumentatsioon peab seadma ka nõuded tänavate ja muude avalike alade sademevee lahendustele (näiteks mitte lubada sademevee juhtimist kinnistutelt tänavatele jms). Ühtsete reeglite kehtestamine loob võimaluse lahendada linnas tekkivad sademevee probleemid samade põhimõtete alusel ning tekitada ühtne praktika, mis võimaldab teemaga tegelevatel asutustel ja ettevõtetel kujundada probleemidele ühtselt aktsepteeritud lähenemise.

7.3       Sademevee kraavituse rajamine väiksema asustustihedusega linnapiirkondades

Sademevee kraavituse loomine on otstarbekas piirkondades, kus pole tihedat asustust ning kus tuleb eelkõige tegeleda suurte sademeveekogustega. Sellisteks piirkondadeks on esijoones linna äärealadel asuvad tööstusalad, kus on otstarbekas keskenduda olemasolevate kraavide taastamisele ning vajaduse korral uute kraavide ehitamisele. Kraavitust on eelkõige mõistlik kaaluda peamiselt neis piirkondades, kus eelvooludeks on looduslikud veekogud, nagu Pirita jõgi (arvestades Natura-ala tingimusi) jne. Vajaduse korral võib kaaluda ka osa linna kanalisatsiooni suunduva sademeveekoguse ümberjuhtimist veekogudesse, seda ennekõike olukorras, kus linnas asuvad eelvoolud ei ole võimelised olemasolevaid sademeveekoguseid enam vastu võtma.

7.4       Sademeveekanalisatsiooni ehitamise korra koostamine, mis on aluseks sademeveerajatiste ehitamiseks linnas

Olemasolev sademeveekäitlemist ja korraldamist käsitlevad üldaktid ei võimalda terviklikult ning üheselt tegeleda sademevee temaatikaga. Probleemideks on nii puudused õigusaktides, puudused rajatiste opereerimise ja ehitamise nõuetes ning võimalikud sademevee kasutamist analüüsivad dokumendid. Tagamaks kogu sademevee temaatika edukas ja asjakohane käsitlemine, on otstarbekas koostada nii sademevee käitlemist ja töötlemist puudutavad juhendmaterjalid kinnistuomanikele, kinnistute arendajatele kui ka teistele selle teemaga seotud isikutele. Lisaks on otstarbekas koostada ka ühtsed ja selged reeglid sademeveerajatiste ehituseks, opereerimiseks ning nende tarbeks maade eraldamiseks ja soetamiseks.

7.5       Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni ehitamine Tallinna kesklinnas nendes piirkondades, kus praegu sademeveekanalisatsiooni ei ole

Arvestades, et Tallinna kesklinna piirkonnas ei ole suurtes piirkondades olemasoleva ühisvoolse kanalisatsiooni lahkvoolseks ehitamine otstarbekas, tuleb Paljassaare reoveepuhasti koormuse vähendamiseks oluliselt rõhuda kõigi uute arenduste (sadamapiirkond, Kadriorg, Kalamaja) puhul vajadusele valmis ehitada maksimaalselt lahkvoolne sademevee kanalisatsioon. Vajaduse korral tuleb kaaluda ka lisaks olemasolevatele eelvooludele uute merre suunduvate eelvoolude rajamist.

7.6       Lume kogumis- ja ladustamisalade rajamine linnas, vajaduse korral puhastusvõimaluste loomine lumesulamisveele

Praegu ei ole Tallinnas piisavalt kohti, kuhu kogutud lumi ladustada. Arvestades et linna ehitatakse järk-järgult üha rohkem valmis ning vabasid ja kasutamata maatükke jääb vähemaks, on otstarbekas luua koht, kus on võimalik ladustada ja vajaduse korral merre viia linnas kogutud lumi. Selline koht peab võimaldama nii lund ladustada kui ka see kiirelt ja lihtsalt merre suunata. Eeldatavalt asub selline koht kesklinna piirkonnas ning on varustatud ka sulalumest tuleneva reostuse kogumise ja ärajuhtimise võimalustega.

7.7       Ühisvoolsete valgalade lahkvoolseks muutmise jätkamine

Pikemaajaline tegevuskava näeb ette ühisvoolsete sademevee valgalade muutmist lahkvoolseks.

ÜVK arendamise kava 2010-2021 järgi on ette nähtud järgmiste investeeringute tegemine:

·      Vesse-Betooni valgala muutmine lahkvoolseks, hinnanguline maksumus 1,9 miljonit eurot;

·      Seevaldi sademeveekollektori valgala ühisvoolsete piirkondade lahkvoolseks ehitamiseks, hinnanguline maksumus 4,7 miljonit eurot;

·      Seevaldi ja Pelguranna sademeveekollektorite lahtiühendamine tunnelkollektorist nr 3, hinnanguline maksumus 2 miljonit eurot;

·      Katusepapi valgala muutmine lahkvoolseks, hinnanguline maksumus 0,7 miljonit eurot;

·      Nõmme valgala muutmine lahkvoolseks, hinnanguline maksumus 0,4 miljonit eurot;

·      Härjapea pumpla ülevoolu valgala valmisehitamine;

·      Mõigu poldritiigi reguleeriva mahu suurendamine.

8.       Sademevee strateegia tegevuskava 2013-2016

Peatükis on esitatud sademevee strateegia tegevuskava. Kava määrab lähiaastate olulisema tegevuse, mille elluviimisega saavutatakse linna sademeveesüsteemide süsteemne ja strateegiale vastav arendamine, järgmiselt:

1.    Valgalapõhiste sademevee piirkondade kaardistamine, GIS-i andmebaasi loomine ja valgalapõhiste sademevee mudelite koostamine.

2.    Valgalapõhiste sademevee piirkondade investeeringute kava koostamine.

3.    Sademeveesüsteemi rahastamispõhimõtete väljatöötamine.

4.    Sademevee valdkonna arendamiseks vajalike õigusaktide koostamine.

5.    Sademeveesüsteemide haldamise ja investeeringute tegemise kokkulepete koostamine omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel.

6.    Naabervaldade ja -linnadega seotud sademeveesüsteemide haldamiseks halduslepingute sõlmimine.

7.    Naabervaldades ja -linnades tegutsevate vee-ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste vahel lepingute sõlmimine seoses sademevee juhtimisega Tallinnas asuvatesse kanalisatsioonisüsteemidesse.

8.    Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimine Soodevahe kraavi kaudu Pirita jõkke (Natura-ala kaitsetingimusi arvestavalt).

Kava elluviimine on plaanitud perioodiks 2013-2016, st selle aja jooksul peaks olema võimalik siintoodud tegevus ellu viia. Kuna kava elluviimine sõltub suures osas ka teiste osaliste, nii vee-ettevõtjate kui ka Tallinna naaberomavalitsuste tegevusest, võib tegevuskavas loetletud tegevuse elluviimine võtta kauem aega.

Tegevuskava maksumuste ligikaudsed summad koos vastutajate ja võimalike rahastamisallikatega on toodud strateegia kokkuvõttes.

8.1       Valgalapõhiste sademevee piirkondade kaardistamine, GIS-i andmebaasi loomine ja valgalapõhiste sademevee mudelite koostamine

Toimiva ja efektiivse sademevee süsteemi ülesehitus nõuab täpset ülevaadet linna territooriumil tekkiva sademevee äravoolu ning reostuse kohta. Selleks et rakendada sademevee strateegia olulisimat nõuet - sademevee töötlemine võimalikult selle tekkekohas -, on vajalik luua selge ülevaade linna sademevee tekkekohtadest ja selle ärajuhtimise dünaamikast.

Selle tõttu on esmaülesanne kogu linna hõlmava sademevee olukorra kaardistamine. Kaardistamise tulemusena peab tekkima andmebaas, mis võimaldab hinnata:

·      sademevee valgalade kujunemist;

·      sademevee maksimaalset vooluhulka näiteks 30-minutilise vihma korral;

·      võimalusi sademevee immutamiseks;

·      sademevee kokkuvoolukiirust vähendavate abinõude (nt biopuhvrite) rajamise võimalusi;

·      vajadust sademeveekanalisatsiooni ehitamiseks.

Valgalapõhiselt linna sademevee mahu hindamine aitab kasutusele võtta tippvooluhulki vähendavaid abinõusid võimalikult sademevee tekkekoha lähedal. Sellega on võimalik minimeerida vajadust sademevee eelvooludesse tehtavate investeeringute järele. Valgalapõhine lähenemine aitab otstarbekalt eraldada raha kõige rohkem investeeringuid vajavatesse piirkondadesse.

Linna terviklik kaardistamine ja selle baasil sademevee piirkondade mudeli koostamine peaks olema sademevee strateegia esimene samm 2013.-2016. aastal.

8.2       Valgalapõhiste sademevee piirkondade investeeringute kava koostamine

Sademevee tekkimise ja ärajuhtimise ülevaade valgalade kaupa aitab luua alusmaterjali investeeringutekava väljatöötamiseks. Investeeringutekava peab toetuma ühelt poolt sademevee tekke ja ärajuhtimise analüüsile ning linna ja linnaosade arenguvajadustele, teisalt peab seda toetama ka linna õigusalane tegevus, soodustamaks sademevee käitlemist linna rohealadel (nii eramaal kui ka avalikul maal). Viies kokku kaks paralleelset tegevust, tekib linnal selge ülevaade investeeringuprioriteetidest, mis loob võimaluse optimaalse sademeveesüsteemi arenguks.

Investeeringutekavad tuleb koostada sademevee piirkondade lõikes ning kava väljatöötamise aluseks tuleb võtta võimaliku eelvoolu jõudlus.

Investeeringutekavad tuleb välja töötada koostöös piirkonnas tegutseva vee-ettevõtjaga, tagamaks adekvaatne investeeringute tegemise tempo ja projektide edukas rahastamine.

Investeeringutekavade koostamise aluseks on varem koostatud sademevee tekkimise ja ärajuhtimise analüüs ning see peab toimuma 2014.-2016. aastatel.

8.3       Sademeveesüsteemi rahastamispõhimõtete väljatöötamine

Tagamaks sademeveesüsteemi sihipärast arendamist ja suurendamaks kinnistuomanike motivatsiooni sademevee käitlemise vastu kinnistutel, on otstarbekas koostada süsteem, mis tagab nii raha kogumise investeeringute tegemiseks kui ka loob kõigile sademeveega kokkupuutuvatele isikutele võimaluse sademevee käitlemise ja ärajuhtimise kulutuste vähendamiseks. Lähtuvalt sellest tuleb koostada sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinna arvestamise süsteem, mis võimaldab nii kohalikul omavalitsusel kui ka vee-ettevõtjal tagada, et investeeringuid rahastaksid sademevett ärajuhtivate kinnistute omanikud. Süsteemi ülesehitusel tuleks lähtuda Keskkonnaministeeriumi koostatud soovituslikust sademevee ärajuhtimise korrast[20]. Süsteemi väljatöötamist on otstarbekas alustada 2013. aastal ning saavutada vee-ettevõtja aktsepteeritud ning kõiki osalisi rahuldava süsteemi toimima hakkamine 2014. aastaks.

8.4       Sademevee valdkonna arendamiseks vajalike õigusaktide koostamine

Tagamaks sademevee süsteemi edukas ja kooskõlastatud areng Tallinnas, tuleb

1)   uuendada olemasolevat ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja,

2)   koostada teenuslepingute lisad või uuendatud teenuslepingud ning

3)   koostada teiste kohalike omavalitsustega halduslepingud või täiendada olemasolevaid halduslepinguid.

Eesmärk on koostada sademevee ärajuhtimise teenuse hinna määramise kord, sademevee äravoolusüsteemidega liitumise eeskiri ja teenuslepingud, mis määravad kindlaks sademevee lokaalse käitlemise ja/või sademevee ärajuhtimissüsteemi vastuvõtu tingimused. Liitumiseeskiri ja teenuslepingud võimaldavad tagada kogu süsteemi stabiilse arengu ning kõigil sellega seotud osalistel kavandada tegevust pikka aega ette.

Sademevett puudutavad õigusaktid peab koostama enne teiste kohalike omavalitsustega halduslepingute sõlmimise alustamist. Seega tuleb õigusaktid koostada orienteeruvalt 2014.-2015. aastal.

8.5       Sademeveesüsteemide haldamise ja investeeringute tegemise kokkulepete sõlmimine omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel

Koostatud investeeringutekava ning sademeveesüsteemi rahastamispõhimõtete järgi on võimalik koostada sademeveesüsteemi opereerimise ja investeerimise kokkulepped linna ja vee-ettevõtja vahel. Kokkulepped määravad kindlaks eelkõige vee-ettevõtja investeeringukohustused ning sademeveesüsteemi arendamise ja opereerimise rahastamise.

Arvestades, et vee-ettevõtja on osalenud sademeveega seotud eelnevate tegevuste elluviimisel, kujuneks kokkulepete sõlmine eelkõige juba läbitöötatud põhimõtete vormistamiseks ja detailiseerimiseks. Selliste kokkulepete sõlmimiseni on võimalik jõuda orienteeruvalt 2015. aastal.

8.6       Naabervaldade ja -linnadega seotud sademeveesüsteemide haldamiseks halduslepingute sõlmimine teiste omavalitsustega

Tallinna sademeveesüsteem on eelvooluks Viimsi, Rae, Kiili, Saue ja Harku valla sademeveesüsteemidele. Olemasolevad kokkulepped käsitlevad sademevett osana reoveest ning ei too välja sademevee puhastamise erisusi, samuti ei motiveeri teisi omavalitusi tegelema sademevee koguste süsteemi juhtimise vähendamisega. Halduslepingud sätestavad põhimõtted, millest omavalitsused lähtuvad sademeveesüsteemide arendamisel, toovad välja mõlemapoolsed eesmärgid sademevee mahu ning reostuse vähendamisel. Samuti nähakse lepingutes ette põhimõtted, kuidas vee-ettevõtjad viivad ellu omavalitsuste vahel kokkulepitud põhimõtteid.

Halduslepingute sõlmimine oleks võimalik alates 2015. aastast.

8.7       Naabervaldade ja -linnade vee-ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste vahel lepingute sõlmimine seoses sademevee juhtimisega Tallinnas asuvatesse kanalisatsioonisüsteemidesse

Halduslepingute sõlmimine omavalitsuste vahel on eelduseks sademevee vastuvõtmise lepingute sõlmimiseks vee-ettevõtjate vahel. Uued lepingud peavad kindlaks määrama reoveest eraldi ainult sademeveega seotud asjaolud ja selle hinna määramise.

Kuna enne lepingute sõlmimist vee-ettevõtjate vahel tuleb halduslepingud sõlmida omavalitsuste vahel, siis lepingute sõlmimine vee-ettevõtjate vahel on võimalik pärast 2015. aastat.

8.8       Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimine Soodevahe kraavi kaudu Pirita jõkke

Eesmärk on tagada Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimine ning kogu olemasoleva tööstuspiirkonna jaoks sademevee eelvoolude rajamine. Seejuures tuleb arvestada Pirita jõe kui Natura-ala ja lõheliste jõe kaitsetingimusi, et mitte halvendada jõe ökoloogilist kvaliteeti.

Tööd viidaks ellu aastatel 2015-2017.

9.       Ülevaade tegevuskava rakendamisega seotud riskidest

Sademeevee strateegia ellurakendamise riskid saab jaotada kolme valdkonda:

a)    finantsriskid;

b)   õiguslikud riskid;

c)    keskkonnariskid.

Riskide varieeruvus ja mõju kogu tegevuskavale on toodud samas järjekorras, st finantsriskid on kõige olulisemad ning dünaamilisemad. Õigusriskid on oluliselt rohkem prognoositavad ning väiksema mõjuga, keskkonnariskid peegeldavad eelkõige pikaajalisi muutusi, mis mõjutavad valdkonda. Edasises on esile toodud olulisemad alariskid ning nende juhtimise võimalused.

9.1       Finantsriskid

Finantsriskideks on eelkõige rajatiste tegeliku ehitusmaksumuse prognoosimine ning selle baasil investeerimisotsuste tegemine. Eelkõige mõjutab rajatiste ehitusmaksumust ehitusturu konjunktuuri muutumine, s.o üldine majanduskeskkonna paranemine toob kaasa ehitushindade kiire tõusu. Avaliku sektori jaoks on seega kõige otstarbekamaks investeeringute tegemise perioodiks majandusliku madalkonjunktuuri hetked, s.o kui ehitusturul on kasutamata ehitusvõimsust. Ehitusmaksumuse kontrolli all hoidmisele aitab kaasa läbimõeldud tehniliste lahenduste kasutamine ning mitteotstarbekate lisatööde vältimine.

9.2       Õiguslikud riskid

Õigusriskid tulenevad eelkõige õigusaktide muudatustest. Sademevett käsitlevaid õigusakte on Eestis suhteliselt vähe, olulisimana saab esile tuua ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse, mille uus versioon on hetkel koostamisel. Lisaks võivad mõjutada ka kohtuotsused, mis käsitlevad taristu talumist, liitumistasusid ning sademevee ärajuhtimise tasusid. Kahtlemata ei ole kõiki õigusriske võimalik edukalt juhtida, mis toob kaasa vajaduse oluliste otsuste tegemisel säilitada paindlikkus ning õiguskeskkonna muutumise korral võimalus valida alternatiivne lahendus.

9.3       Keskkonnariskid

Keskkonnariskidena on eelkõige käsitatavad vooluhulkade muutused, tugevate sademete tiheduse kasv, tormid jms Tallinna lähiümbruse pinna- ja merevett mõjutavad asjaolud.

Keskkonnariskide kiire muutus on vähetõenäoline, samas nende valesti või mittetäielik arvestamine on äärmiselt kulukas. Seega on keskkonnariskide vältimise ja minimeerimise teeks hästiplaneeritud tehnilised lahendused ning nende lahenduste õige ja korrektne elluviimine.

Tabelis 3 on antud ülevaade olulisematest riskidest ning nende minimeerimise või vältimise võimalustest.

Tabel 3. Riskid ning nende minimeerimise või vältimise võimalused

Riski liik

Riski kirjeldus

Riski minimeerimise või vältimise võimalus

Finantsrisk

Ehituse maksumus osutub suuremaks planeeritust

Plaanida ehitamine majandusliku kokkuhoiu perioodile

 

Linna eelarve ei võimalda ehitust rahastada

Kavandada projekte viisil, mis võimaldaks kaasata finantseerimist abivahenditest (EU, NEFCO, NIB).

Õiguslikud riskid

Keskkonda juhitava sademevee nõuete muutumine

Olemasolevate lahenduste väljatöötamisel lähtuda HELCOMi nõuetest ning tagada võimalus puhastussüsteemide uuendamiseks

Keskkonnariskid

Sademevee vooluhulga kasv

Tehniliste võimaluste loomine vajaduse korral lisaviivitusmeetmete kasutamiseks

 

Merevee tõusust tingitud veetaseme tõus

Mudeli loomine analüüsimaks, milline on võimalus, et linnas tekib merevee tõusust tingitud uputus; mudeli baasil võimalike takistusmeetmete loomine

10. Sademevee strateegia elluviimise indikaatorid ja seire

Tallinna sademevee strateegia elluviimise seireks on kavas moodustada komisjon, mille koosseisu kuuluvad Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Kommunaalameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad. Seiret tehakse kord aastas, enne linnaeelarve koostamise algust, ning seire käigus kontrollitakse strateegias toodud tegevuse elluviimist, st kas tegevust on alustatud, tegevuse elluviimine on pooli või on see lõpetatud.

Komisjon annab soovitusi Tallinna Keskkonnaametile, Tallinna Kommunaalametile ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile sademeveega seotud teemade käsitlemiseks.

Komisjoni töö tulemused dokumenteeritakse ning kasutatakse iga nelja aasta järel toimuva sademevee strateegia uuendamisel. Sademevee strateegiat uuendatakse iga nelja aasta järel. Strateegia uuendamiseks kaasatakse vajaduse korral nõustajaid väljastpoolt linna ametiasutusi.

Tallinna sademevee strateegia elluviimise indikaatoritena kasutatakse mõõdikute süsteemi, mille alusel hinnatakse igal aastal, kas strateegias toodud lühiajalise tegevuse elluviimine toimub. Mõõdikud on järgmised:

·      tegevusega pole alustatud;

·      tegevusega on alustatud, kuid esialgu pole tulemusi (0%);

·      tegevusega on jõutud poole peale, osa tulemusi on olemas (50%);

·      tegevus on lõpetatud (100%)

Investeeringute hindamisel kasutatakse järgmisi indikaatoreid:

·      sademevee osakaal ühisvoolses kanalisatsioonis;

·      lahk- ja ühisvoolse kanalisatsiooni pikkuste suhe.

Mida kõrgem suhtarv, seda nüüdisaegsem ja ökonoomsem on kanalisatsioonisüsteem, ning mida väiksem on sademevee osakaal ühisvoolses kanalisatsioonis, seda efektiivsem on süsteem. Sademevee osakaal leitakse eelkõige arvutuslikult, mis eeldab ühtse arvutusmetoodika kasutamist. Indikaatoreid on otstarbekas kontrollida mitte sagedamini kui korra aastas.

Kokkuvõte

Sademevee strateegia on valdkonna arengu alusdokument, mis annab üldised meetmed linna arendamiseks, arvestades järgmisi aspekte:

·      üleujutuste likvideerimine ja ennetamine;

·      kuivendamise vajadus, lahendused, tööpõhimõtted, eelvoolud, liigne kuivendus;

·      kahjulike ainete minimeerimine sademevees, suublate, voolu- ja seisuveekogude seisundi säilitamine ja parendamine;

·      sademevesi kui ressurss;

·      sademeveesüsteemide jätkusuutlikkus, tasustamine ja ökonoomsus;

·      põhjavee loodusliku taseme säilitamine;

·      ehitustegevusest tingitud negatiivsete mõjude minimeerimine.

Strateegias on sõnastatud valdkonna arendamise põhieesmärgid ja see sisaldab üldist tegevusplaani nende eesmärkide saavutamiseks. Strateegia alusel koostatakse järgmistes etappides tegevuskava ja sademevee äravoolurajatiste põhiskeem. Strateegia põhimõtteid arvestatakse üld- ja detailplaneeringute ning ehitusprojektide koostamisel.

Üldised sademevee probleemid Tallinnas on:

·      sademevee valgaladel kõvakattega pindade osakaalu pidev suurenemine;

·      olemasolevatel valgaladel väljakujunenud sademevee käitlusskeemide muutmise vajadus, et vähendada sademevee vooluhulki ja pikendada kokkuvoolu aega;

·      liiklusintensiivsusega suurenev sademevee reostus;

·      ühisvoolse kanalisatsiooni suur osakaal;

·      lahkvoolselt kogutud sademevee juhtimine reoveekanalisatsiooni (Betooni tänava piirkond) või tunnelkollektoritesse (Pelguranna valgala, Seevaldi kollektori valgala);

·      seotus lähiümbruse valdadega, sh Rae valla intensiivsest arengust tekkinud sademevee ärajuhtimise probleemid, Harku järve kesine veekvaliteet sinna suubuvate sademevee väljalaskude tõttu ja Harku oja suur fosfori- ja lämmastikuühendite sisaldus;

·      looduslike linna läbivate eelvoolude (vooluveekogud jõed, ojad ja kraavid) vähesus ja väiksus, mistõttu tuleb suunata tekkiv sademevesi torustike kaudu merre;

·      järvede väiksus (Harku järv) ja eriotstarbelisus (Ülemiste järv), mis oluliselt vähendavad sademevee ärajuhtimise võimalusi ja esitavad sademevee kvaliteedile suuri nõudmisi;

·      vastuolud seadustes, mis võimaldavad tõlgendada erinevalt sademevee veekogudesse juhtimise tingimusi.

Strateegilised eesmärgid

Sademevee käitlemise strateegilised eesmärgid, mille saavutamiseks nähakse sademevee strateegias ette meetmed (tegevussuunad), on järgmised:

·      sademevee suublate - rannikumere ja linna siseveekogude - hea ökoloogilise seisundi saavutamine. Suublatesse juhitava sademevee kvaliteedi pidev parandamine;

·      sademevee käsitlemine loodussressursina, mida akumuleeritakse ja kasutatakse mõistlikul viisil - eelkõige sademevee tekkepõhine kasutamine;

·      ärajuhitava sademevee vooluhulkade vähendamine ja sademeveega keskkonda kantava reostuse vähendamine;

·      valgalapõhise GIS-i andmebaasi loomine ja valgalapõhiste sademevee mudelite väljatöötamine;

·      sademevee ärajuhtimise teenuse hinna arvestamise süsteemi väljatöötamine;

·      Suur-Sõjamäe jt probleemsete piirkondade sademevee ärajuhtimise lahendamine;

·      ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks muutmine;

·      üleujutuste vältimine ja tagajärgede leevendamine. Üleujutusohtlike piirkondade kaardistamine ja üleujutustest tingitud negatiivsete mõjude minimeerimine.

Meetmed sademevee käitlemiseks

Sademevee immutamine

Sademevee vooluhulkade vähendamine ja kokkuvoolu aja pikendamine immutamise teel on leidnud laialdast kasutamist maailmas. Seda meetodit ei saa kasutada linna kompaktses keskosas, kus maa on kallis ja hoonetest vaba maa on kas teede või kommunikatsioonide all. Küll aga on võimalik vähendada sademevee vooluhulkasid ja pikendada kokkuvoolu aega vabaplaneeringuga linnaosades nagu Mustamäe ja Õismäe. Samuti on sademevee immutamiseks sobivad väikeelamute piirkonnad Nõmmel, Meriväljal, osadel aladel Kakumäel jm. Arvestama peab seejuures ka sademevee imbumistingimuste erinevustega sõltuvalt aastaaegadest (külmunud pinnas).

Sademe- ja kuivendussüsteemidega katmist vajavad alad

·      Nõmme

o  Pärnu mnt ja Raudtee tn Nõmme ülesõidust Rahumäe viaduktini

o  Paplite pst ja Veskimöldre elamupiirkond

o  Viljandi mnt ja Kalmistu tee ristmikuala

·      Haabersti

o  Veskimetsa elamupiirkond

·      Kesklinn

o  Viadukti, Veerenni, Luite ja Leete tänavate piirkond

o  Tartu mnt äärne ala Mõigus

o  Tuukri ja Jõe tänavate piirkond

·      Põhja-Tallinn

o  Kase park

·      Lasnamäe

o  Suur-Sõjamäe piirkond

·      Pirita

o  Maarjamäe elamupiirkond

o  Kose elamupiirkond

o  Mähe ja Lepiku asumid

o  Lillepi park

·      Kristiine

o  Mustamäe tee, Forelli ja Liimi tn kvartal

o  Endla tänava viadukt

Erilahendusi vajavad sademe-, pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise piirkonnad

1.      Õismäe raba

2.      Tähetorni tänava ja Astangu vaheline ala

3.      Kalda tn ja Harku raba vaheline ala

4.      Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala

5.      Lepistiku allikad

6.      Löwenruh’ park ja Forelli-Liimi tn piirkond

7.      Paljassaare hoiuala

8.      Merimetsa metsaala

9.      Hundikuristiku allikad

10.  Mõigu poldritiik

11.  Varsaallikad ja Varsaallika oja

12.  Mähe oja

Alad, kust lisaks sademeveele tuleb ära juhtida ka pinnaseveed, et vältida nende alade soostumist kõrge põhjavee taseme tõttu

1.      Pääsküla jõest põhja poole jääv Laagri asum

2.      Kadaka pst ja Pärnu mnt vahele jääv ala

3.      Astangu ja Külmaallika piirkond

4.      Kogu Kakumäe

5.      Suur osa Mustjõe valgalast, mis jääb Haabersti, Kristiine ja osalt ka Mustamäe linnaosa territooriumile

6.      Luite-Leete tänavate piirkond

7.      Suur-Sõjamäe, Lennuvälja ja Mõigu poldritiigi valgala

8.      Saare tee ja Pirita-Kose valgalad

9.      Lepiku-Laiaküla ja Kloostrimetsa piirkond

Ühisvoolne ja lahkvoolne kanalisatsioon

Probleemid ühisvoolse kanalisatsiooniga

·      Suur vooluhulkade kõikumine ühisvoolses kanalisatsioonis, mis koormab hüdrauliliselt reoveepuhastit ja halvendab selle tööd;

·      Ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu külma lumesulamisvee juhtimine reoveepuhastile halvendab oluliselt puhasti tööd;

·      Ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu puhastusseadmetele transporditavad liivakogused raskendavad oluliselt liivapüüniste tööd ja liiva sattumine liigmuda töötlemisse põhjustab suuri tehnilisi probleeme jääkmuda tihendamisel;

·      Suurte sademehulkade korral tekkivad üleujutused ühisvoolse kanalisatsiooni valgaladel, mis on ühtlasi linna tihedamini asustatud ja intensiivsema liiklusega alad (sadama piirkond, Endla tn viadukti piirkond, üksikud alad Nõmmel jne);

·      Ühisvoolse kanalisatsiooni valesti reguleeritud ülevooludest reo- ja sademevee segu suunamine suurte sademehulkade korral otse merre põhjustab merereostust.

Probleemid lahkvoolse sademeveekanalisatsiooniga

·      Tallinna linn ei kontrolli täielikult lahkvoolsesse kanalisatsiooni suunatavaid sademevee koguseid, mis võivad põhjustada suuri üleujutusi Ülemiste sademeveekollektori valgalal;

·      Rae valla edasine arendustegevus ja kasvavad sademevee vooluhulgad, mis suunatakse Mõigu poldritiiki, on tekitanud vajaduse kiiremas korras teoks teha Suur-Sõjamäe piirkonna ja Rae valla sademevee ärajuhtimise lahendus suubumisega Pirita jõkke;

·      Kraavide halb hooldus, mis põhjustab vihmaperioodidel üleujutusi ja madalamates piirkondades kinnistute veere˛iimi muutusi;

·      Kraavide likvideerimine ja asendamine sademevee torustikega, arvestamata kuivendamise vajadust, toob endaga kaasa tavapärase niiskusre˛iimi muutusi piirkonnas;

·      Sademevee ärajuhtimine torustikega suurendab oluliselt eelvoolude heljuvainete koormust, kuna torustikud projekteeritakse voolukiirustele, mis transpordivad sinna sattunud heljuvained otse suublasse. Erinevalt torustikest toimub kraavides, kus voolukiirus on väiksem, heljuvainete väljasettimine.

Sademevee vooluhulkade ärajuhtimisega seotud probleemide lahendamiseks vajalikud meetmed

·      Sademevee vooluhulkade vähendamiseks plaanitavate meetmete valikul tuleb lähtuda nii üldistest soovitustest kui ka igale valgalale iseloomulikest tingimustest;

·      Uute eelvoolude (nt Pirita jõgi) kasutuselevõtt, et vältida merre suubuvate kollektorite ülekoormust ja sellega kaasnevat rekonstrueerimise vajadust;

·      Muuta kuus valgala (välja arvatud Kesklinna valgala) lahkvoolseks. Sellega väheneb märkimisväärselt peapumbajaama ja reoveepuhastile minev väga ebaühtlane hüdrauliline koormus ja paraneb reoveepuhasti töö;

·      Avada osa 1990ndatel suletud ühisvoolse kanalisatsiooni ülevooludest ja need nõuetekohaselt reguleerida, et vältida projekteerimise aluseks võetud suurvihmadest tingitud üleujutusi;

·      Kõigil seitsmel ühisvoolsel valgalal tuleb vähendada kõvakattega pindadelt otse sademeveekanalisatsiooni juhitavaid vooluhulki, mis vähendab oluliselt ülevoolude arvu, üleujutuste ohtu ja merre juhitavat reostuskoormust;

·      Ühisvoolsetelt valgaladelt ennaktempos lume koristamine, et kaitsta reoveepuhastit sinna voolava külma lumesulamisvee eest;

·      Väljakujunenud sademeveekanalisatsiooniga piirkondades mitte lubada kõvakattega pindade suurendamist ilma erilise vajaduseta ja vastavaid mudelarvutusi tegemata, et vältida torustike rekonstrueerimise vajadust ja üleujutusi;

·      Sademevee kokkuvooluaja pikendamine sademevee juhtimisega üle murupindade, et vähendada vooluhulga tippe ja üleujutusohte;

·      Vett läbilaskva pinnaga parkimisalade planeerimine, parkimisaladel tekkiva sademevee suunamine haljasaladele, projekteerides parkimisaladele sobiva kalde ja äärekivid;

·      Kraavide hoolduse parandamine, et tagada sademe- ja kuivendusvee probleemideta äravool;

·      Sademevee kui ressursi ärakasutamine kastmiseks, hoonetesisestes süsteemides (nt tualettides), mis eeldab kahte eraldi torustikku jms;

·      Uutes planeeritavates asumites lahendada sademevee kogumise ja ärajuhtimise probleemid, arvestades sademevee kui loodusliku ressursiga ja vältides eelvoolude ülearust koormamist;

·      Naabervaldadega kokkulepete saavutamine Tallinna sademeveesüsteemi juhitavate vooluhulkade piiramiseks.

Esimese etapi investeeringud

Alljärgnevalt on esitatud tegevuskava kokkuvõte, mis käsitleb strateegia elluviimise esimest etappi aastatel 2013-2016.

Tegevus

Vastutaja

Hinnanguline maksumus eurodes

Rahastamise allikas

1. Valgalapõhiste sademevee piirkondade kaardistamine, GIS-i andmebaasi loomine ja valgalapõhiste mudelite koostamine

Tallinna Keskkonnaamet

400 000-600 000

Rahastatakse linna eelarve võimaluste järgi; võimaluse korral kaas- ja välisrahastus

2. Valgalapõhiste sademevee piirkondade investeeringute kava koostamine

Tallinna Kommunaalamet

30 000-35 000

Tööd tehakse Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Kommunaalameti spetsialistide osalusel; võimaluse korral kaasatakse kaas- ja välisrahastuse abil eksperte väljastpoolt

3. Sademeveesüsteemi teenuse hinna määramise põhimõtete väljatöötamine

Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Kommunaalamet

20 000-30 000

4. Sademevee valdkonna arendamiseks vajalike kohalike õigusaktide koostamine

Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Kommunaalamet

5 000-10 000

5. Sademeveesüsteemide haldamise ja investeeringute tegemise kokkulepete koostamine omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel

Tallinna Kommunaalamet

Ei too kaasa eraldiseisvaid kulutusi

 

5. Naabervaldade ja -linnadega seotud sademeveesüsteemide haldamiseks halduslepingute sõlmimine

Tallinna Kommunaalamet

Ei too kaasa eraldi kulutusi

 

6. Naabervaldades ja -linnades tegutsevate vee-ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste vaheliste lepingute sõlmimine seoses sademevee juhtimisega Tallinnas asuvatesse kanalisatsioonisüsteemidesse

Tallinna Kommunaalamet

Ei too kaasa eraldi kulutusi

 

7. Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimine Soodevahe kraavi kaudu Pirita jõkke

Tallinna Kommunaalamet

19 miljonit eurot

Linnaeelarve, võimalusel kaas- ja välisrahastus

Etapi eesmärk on saavutada selgus linna sademeveesüsteemide arengu prioriteetides ning tagada täpne ülevaade kulutustest, mis on seotud kogu sademevee ärajuhtimisega.

Kasutatud materjalid

1.      Tallinna arengukava 2009-2027

2.      Strateegia “Tallinn 2030”

3.      Tallinna üldplaneering

4.      Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030

5.      Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010-2021

6.      Mustamäe linnaosa üldplaneering

7.      Paljasaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering

8.      Pirita linnaosa üldplaneering

9.      Lasnamäe elamualade üldplaneering

10.  Haabersti linnaosa üldplaneering

11.  Kristiine linnaosa üldplaneering

12.  Lasnamäe tööstusalade üldplaneering

13.  Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering

14.  Nõmme linnaosa üldplaneering

15.  Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

16.  “Ülevaade Tallinna sademevee olukorrast, selle analüüs ja ettepanekud muudatusteks”, FIE Ain Lääne, Tallinn 2012

17.  “Eesti viies kliimaaruanne ÜRO kliimamuutuste raamkonverentsi elluviimise kohta”, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2009

18.  Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine. Lõpparuanne. SWECO Eesti AS, töö nr 06002, 2006

19.  Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hindamine. AS Maves, töö nr 10046, 2010

20.  Helsingin kaupungin HULEVESISTRATEGIA, Helsingin kaupungin rakennusviraston julkaisut 2008:9 / Katu- ja puisto-osasto

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 



[1] Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon, kuhu kuulub ka Eesti. Komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks.

[2] ingl Environmental Quality Objectives

[3] ingl Environmental Quality Standards

[6] Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad

[7] Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis‑ ja elupaikade nimistu

[8] Tallinna Linnavolikogu 17.09.2009 otsus nr 179 “Pirita linnaosa üldplaneeringu kehtestamine

[9] Ülevoolu põhjustab tõenäoliselt Vesse ja Betooni tänava ühisvoolselt valgalalt ärajuhitav vesi

[10] Allikas: Lasnamäe elamualade üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (OÜ Hendrikson&Ko 2007)

[12] Tallinna Kommunaalameti andmetel on 2012. aasta maikuu seisuga ühiskanalisatsiooniga liitunud 99% Tallinna elanikest.

[15] Keskkonnaministeerium, 2009

[17] Eesti ürglooduse raamat on 17-köiteline kogumik Eesti eluta looduse tähelepanuväärsetest objektidest.

[18] GIS – geograafilise informatsiooni süsteem

[20] Soovituslik sademevee ärajuhtimise kord – sademevee ärajuhtimise ja sademeveekanalisatsiooni rajamise juhend. Keskkonnaministeerium ja Eesti Vee-Ettevõtete Liit, 2002