|
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
|
|
MÄÄRUS
|
|
|
|
|
|
Tallinn
|
27. november 2003 nr 59
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra
kinnitamine ning Tallinna Linnavolikogu töökorra muutmine
|
|
|
|
|
|
|
Juhindudes
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, Valla-
ja linnaeelarve seadusest ja Tallinna põhimääruse § 57 lg 10 ning
tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust,
Tallinna Linnavolikogu
määrab:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna
linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord.
2. Tallinna linna eelarve koostamise,
vastuvõtmise ja täitmise korda rakendatakse 1. jaanuarist 2004, välja
arvatud II ja III peatükk.
3. Muuta Tallinna Linnavolikogu
30. mai 2002 määrusega nr 33 kinnitatud Tallinna Linnavolikogu
töökorda ja täiendada seda uue punktiga 14¹ järgmises sõnastuses:
“14¹. Linnaeelarve eelnõu
menetlemise kord
14¹.1 Linnaeelarve eelnõu
üleandmisel, vormistamisel, menetlusse võtmise otsustamisel ning tagasivõtmisel
rakendatakse käesoleva korra punktides 8 ja 9 sätestatud põhimõtteid.
14¹.2 Linnaeelarve eelnõu
arutab linnavolikogu kolmel lugemisel.
14¹.3 Linnaeelarve eelnõu
esimesel lugemisel toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu. Eelnõu arutamisel
järgitakse töökorra punktides 13.1 kuni 13.6 sätestatut. Peale läbirääkimiste
lõppemist paneb istungi juhataja hääletusele eelnõu esimese lugemise lõpetamise
ja eelnõu saatmise teisele lugemisele. Istungi juhataja määrab eelnõule
muudatusettepanekute esitamise tähtaja.
14¹.4 Muudatusettepanekuid
võivad esitada linnavolikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid ning
linnavalitsus. Muudatusettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude ja kulude
muutmise, tuleb ettepaneku esitajal lisada selgitus kulutuste eesmärgi kohta
ning majanduslikud põhjendused ja rahalised arvestused. Muudatusettepanekuga ei
ole lubatud kustutada ega vähendada eelarve eelnõus ettenähtud seadustest või
lepingutest tulenevaid kulusid ning muuta riigilt jt juriidilistelt isikutelt
sihtotstarbeliste eraldiste arvel kaetavaid kulusid.
14¹.5 Eelnõu teiseks
lugemiseks koostab juhtivkomisjon eelnõule esitatud muudatusettepanekute
loetelu, mis sisaldab muudatusettepanekute sõnastust, esitaja nime,
linnavalitsuse ning juhtivkomisjoni seisukohta.
14¹.6 Eelnõu teisel lugemisel
järgitakse töökorra punkte 13.1 kuni 13.6. Peale läbirääkimiste lõppu viiakse
läbi muudatusettepanekute hääletamine. Muudatusettepanek loetakse arvestatuks,
kui seda on toetanud juhtivkomisjon. Muudatusettepanek pannakse hääletusele
ainult siis, kui seda nõuab mõni linnavolikogu liige või linnavolikogu
fraktsioon. Peale muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja
hääletusele eelnõu teise lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise kolmandale
lugemisele. Istungi juhataja määrab eelnõule muudatusettepanekute esitamise
tähtaja.
14¹.7 Eelnõu kolmandaks
lugemiseks võivad muudatusettepanekuid esitada linnavolikogu alatised
komisjonid või fraktsioonid. Muudatusettepanekutest, mida on toetanud kas
linnavalitsus või juhtivkomisjon või mõlemad, koostatakse loetelu.
Muudatusettepanekuid, mida ei toeta linnavalitsus ja juhtivkomisjon, kolmandal
lugemisel loetellu ei kanta ja neid hääletusele ei panda.
14¹.8 Pärast
muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu
lõpphääletusele. Eelnõu lõpphääletusel järgitakse töökorra punktis 14
sätestatut.
14¹.9 Käesolevas punktis
sätestatud korda rakendatakse ka eelarve muutmise ja lisaeelarve arutamisel
linnavolikogus."
4. Tunnistada alates 1. jaanuarist
2004 kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 3. mai 2001 määruse nr 19
“Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra kinnitamine“
punkt 1.
5. Määrus jõustub 4. detsembril 2003.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maret Maripuu
|
|
Tallinna Linnavolikogu esimees
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kinnitatud
Tallinna
Linnavolikogu 27. novembri 2003
määrusega
nr 59
|
|
|
|
Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord
|
|
|
|
|
|
I peatükk
ÜLDSÄTTED
1. Eesmärk ja subjektid
1.1 Tallinna linna eelarve koostamise,
vastuvõtmise ja täitmise kord (edaspidi kord) sätestab Tallinna linna eelarve
(edaspidi eelarve) koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise.
1.2 Käesolev kord on täitmiseks
kohustuslik linna ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele (edaspidi
asutus).
2. Eelarve sisu
2.1 Eelarve vastuvõtmisega annab
linnavolikogu linnavalitsusele tema ametiasutuste ja hallatavate asutuste kaudu
ning linnavolikogu kantseleile volituse teha kulutusi linnale pandud ülesannete
täitmiseks.
2.2 Eelarve koostatakse üheks
eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb
31. detsembril.
2.3 Eelarve koosneb eelarveaasta kõigist
tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest.
2.4 Tulude ja kulude tasaarvestus ei ole
eelarves lubatud, välja arvatud riigi ja linna õigusaktides sätestatud
juhtudel.
2.5 Vastuvõetud eelarve alusel koostab
ametiasutus haldusala eelarve ja selle ametiasutuse hallatav asutus alaeelarve.
2.6 Asutusel on õigus kasutada eelarves
ettenähtud assigneeringuid ainult eelarvega kinnitatud otstarbeks.
2.7 Asutusel on õigus kasutada eelarves
ettenähtud assigneeringuid ainult sama eelarveaasta jooksul, välja arvatud
käesoleva korra punktis 5.5 sätestatud juhul.
2.8 Linnal on keelatud anda või tagada
laenu. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks
ettenähtud summa piirides.
3. Eelarve tulud
3.1 Eelarve tulud on kõik tulud, mille
eelarvesse võtmise kohustus ja kord tuleneb riigi ning Tallinna õigusaktidest.
3.2 Eelarve tulud liigendatakse lähtuvalt
rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorist, mille liigenduse
detailsuse määrab linnavolikogu.
3.3 Asutuse tegevuse tulemusel tekkiv
tulu on eelarve tulu, mille arvestamise ja kasutamise täpsema korra sätestab
linnavalitsus.
4. Eelarve kulud
4.1 Eelarve kulud on linna ülesannete
täitmiseks eelarves ettenähtud assigneeringud.
4.2 Eelarve kulud liigendatakse linna
ametiasutuste haldusalade, tegevusvaldkondade ja majandusliku sisu järgi.
4.3 Eelarve kulud liigendatakse
lähtuvalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorist, mille
liigenduse detailsuse määrab linnavolikogu.
4.4 Eelarves võib kulusid täiendavalt
liigendada ka objektide ja ürituste lõikes või muu tunnuse alusel.
5. Kulude määramine eelarves
5.1 Kulud määratakse eelarves
kindlaksmääratud, arvestuslike või ülekantavate kuludena. Eelarve kulud võib
samaaegselt määrata arvestuslike ja ülekantavatena. Kui kulu liiki ei ole
eelarves määratud, loetakse kulu kindlaksmääratud kuluks.
5.2 Kindlaksmääratud kulu ei ole lubatud
eelarveaastal ületada ega üle kanda järgmisesse eelarveaastasse.
5.3 Arvestuslikud kulud on:
5.3.1 kulud, mille suurus tuleneb riigi
või linna õigusaktidest;
5.3.2 riigieelarvest sihtotstarbeliste
eraldiste arvel tehtavad kulud;
5.3.3 välisabist või laenulepingust
linnale tulenevad kulud;
5.4 asutuse tegevuse tulemusel tekkiva
tulu arvel tehtavad kulud käesoleva korra punkti 3.3 kohaselt kehtestatud
korras.
5.5 Arvestuslikku kulu võib
eelarveaastal ületada. Kui punktides 5.3.1 ja 5.3.3 nimetatud arvestuslikku
kulu ületatakse rohkem kui 5% eelarves ettenähtud kulust, algatab linnavalitsus
lisaeelarve eelnõu.
5.6 Ülekantav kulu on investeering või
kulu, mille ülekantavus määratakse eelarves. Ülekantavat kulu võib üle kanda
järgmisesse eelarveaastasse, kuid selle suurust ei või ületada. Järgmisesse
eelarveaastasse üle kantavaid kulusid võib kasutada samal otstarbel ning üksnes
järgmise eelarveaasta jooksul.
5.7 Linnavolikogu võib eelarves kulude
kasutusotstarvet ja –tingimusi täpsemalt määratleda.
5.8 Kulude järgmisesse eelarveaastasse
ülekandmise korra kehtestab linnavalitsus.
6. Linna eelarvestrateegia
6.1 Linna eelarvestrateegia kajastab
linna eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks
järgmisel ja sellele järgneval vähemalt kahel eelarveaastal.
6.2 Linna eelarvestrateegias esitatakse:
6.2.1 linna eelarvepoliitilised
eesmärgid;
6.2.2 linna majandusliku olukorra
analüüs ja prognoos;
6.2.3 linna tulude prognoos;
6.2.4 linna tegevuskulude ja
investeeringute kavandatav kogusumma;
6.2.5 eelarve kulude piirmäärad
ametiasutuste haldusalade ja tegevusvaldkondade lõikes;
6.2.6 linna laenustrateegia põhisuunad;
6.2.7 muud linna finantsjuhtimiseks
olulised andmed.
6.3 Linnavalitsus esitab
eelarvestrateegia eelnõu linnavolikogule hiljemalt 15. maiks.
6.4 Linnavolikogu poolt kinnitatud linna
eelarvestrateegia on aluseks eelarve koostamisel.
II peatükk
EELARVE EELNÕU KOOSTAMINE JA LINNAVOLIKOGULE
ESITAMINE
7. Ametiasutuse haldusala eelarve
projekti lähtealused
7.1 Ametiasutus koostab oma haldusala
eelarve projekti lähtudes linna arengukavast, linna eelarvestrateegiast ja
ametiasutuse tegevuskavast.
7.2 Ametiasutus koostab igal aastal
eelarve koosseisus oma haldusala investeeringute kava järgmise ning sellele
järgneva vähemalt kahe eelarveaasta kohta lähtudes linna arengukavast, linna
eelarvestrateegiast ning ametiasutuse tegevuskavast.
7.3 Investeering käesoleva korra
tähenduses on põhivara soetamine või põhivara väärtust suurendav
rekonstrueerimistöö.
7.4 Ametiasutuse haldusala eelarve
koostamise korra, tingimused, tähtajad ja projekti vormid kinnitab igaks
eelarveaastaks linnavalitsus.
8. Eelarve eelnõu koostamine ja
esitamine linnavolikogule
8.1 Ametiasutus esitab teda kureeriva
linnavalitsuse liikmega (linnavolikogu kantselei linnavolikogu esimehega)
kooskõlastatud haldusala eelarve projekti koos seletuskirjaga linnakantseleile
hiljemalt 1. septembriks.
8.2 Ametiasutuse haldusala eelarve
projekti läbivaatamisel linnakantseleis hinnatakse eelarve projekti tulude,
kulude ja investeeringute põhjendatust ning otstarbekust ning nende vastavust
riigi ja linna õigusaktidele.
8.3 Ametiasutuste poolt esitatud
lisataotluste ja muude lahkarvamuste kohta koostab linnakantselei protokolli
ning esitab selle lahendamiseks linnavalitsusele.
8.4 Pärast punktis 8.3 nimetatud
lahkarvamiste lahendamist linnavalitsuses koostab linnakantselei eelarve eelnõu
ja esitab selle koos seletuskirjaga linnavalitsusele.
8.5 Eelarve seletuskirjas esitatakse:
8.5.1 ülevaade linna majanduslikust
olukorrast;
8.5.2 selgitused ja põhjendused eelnõus
kavandatud tulude ja kulude ning finantseerimistehingute kohta;
8.5.3 andmed eelmise eelarveaasta
tegelike ja käesolevaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta
vastavalt nende liigendusele;
8.5.4 andmed võetud laenudest ja
emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate
eelarveaastate lõikes;
8.5.5 muud linna finantsjuhtimiseks
olulised andmed.
8.6 Linnavalitsus esitab eelarve eelnõu
koos seletuskirjaga linnavolikogule hiljemalt 15. novembriks.
8.7 Eelarve eelnõu avalikustatakse
samaaegselt eelnõu esitamisega linnavolikogule väljapanekuga linnavolikogu
kantseleis ja Tallinna veebilehel.
III peatükk
EELARVE EELNÕU ARUTAMINE LINNAVOLIKOGUS JA SELLE
VASTUVÕTMINE
9. Eelarve eelnõu arutamine
linnavolikogus
9.1 Eelarve eelnõu arutamine
linnavolikogus toimub linnavolikogu töökorras sätestatud korras.
9.2 Eelarve eelnõu arutatakse
linnavolikogus kolmel lugemisel.
10. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine
10.1 Linnavolikogu võtab eelarve vastu
poolthäälte enamusega. Juhul, kui koos eelarve vastuvõtmisega otsustatakse
eelarve- või kassalaenu võtmine, on eelarve vastuvõtmiseks vajalik
linnavolikogu koosseisu häälteenamus.
10.2 Linnavolikogu võtab eelarve vastu
määrusena. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. Vastuvõetud eelarve
avalikustatakse väljapanekuga linnavolikogu kantseleis ja Tallinna veebilehel.
10.3 Kui linnavolikogu ei ole kolme kuu
jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui
viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu
võtta, on linnavolikogu tegutsemisvõimetu.
IV peatükk
EELARVE TÄITMINE
11. Kulude tegemine eelarveaasta
alguseks vastuvõtmata eelarve korral
11.1 Kui linnavolikogu ei võta eelarvet
eelarveaasta alguseks vastu, võivad ametiasutused teha kulutusi alanud
eelarveaasta igal kuul kuni ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise
eelarveaasta eelarves ettenähtud vastavast kulust.
11.2 Kulutusi, mis on ettenähtud nii
eelmise eelarveaasta eelarves kui ka linnavalitsuse poolt linnavolikogule
esitatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus, tehakse nendest kahest väiksema
summa alusel.
11.3 Kulutusi, mis ei olnud ettenähtud
eelmise eelarveaasta eelarves, tehakse linnavalitsuse otsustuse alusel.
11.4 Kulutuste rahastamisel lähtub
linnavalitsus tulude eeldatavast laekumisest kuude lõikes ning eelmiseks
eelarveaastaks määratud kassalaenu suurusest.
12. Ametiasutuse haldusala eelarve
12.1 Lähtudes linnavolikogu poolt
kinnitatud eelarvest kinnitab ametiasutuse juht oma haldusala eelarve oma
haldusala hallatavate asutuste lõikes, kooskõlastades selle eelnevalt teda
kureeriva linnavalitsuse liikmega. Linnavolikogu kantselei juhataja
kooskõlastab oma haldusala alaeelarve eelnevalt linnavolikogu esimehega.
12.2 Haldusala eelarve kulude täiendaval
liigendamisel linnakantselei poolt kehtestatud ulatuses või juhtimisvajadustest
tingitult, võtab ametiasutuse juht aluseks klassifikaatori.
12.3 Ametiasutuse juhil ei ole õigust
muuta eelarvega kinnitatud kulutuste otstarvet.
12.4 Ametiasutus esitab oma haldusala
asutuste alaeelarved linnakantseleile hiljemalt ühe kuu jooksul pärast eelarve
kinnitamist linnavolikogu poolt.
12.5 Eelarve muutmisel või lisaeelarve
vastuvõtmisel teeb ametiasutus oma haldusala eelarves vastavad muudatused ja
esitab need linnakantseleile hiljemalt ühe kuu jooksul pärast eelarve muutmist
või lisaeelarve vastuvõtmist.
12.6 Ametiasutuse juhil on õigus teha
muudatusi ametiasutuse haldusala alaeelarvet käesoleva korra punkti 12.1
kohaselt kinnitatud ulatuses teavitades sellest linnakantseleid.
13. Eelarves kavandatud tulude täitmine
13.1 Tulude kogumine ja arvestamine
eelarves toimub riigi ja linna õigusaktidega kehtestatud korras.
13.2 Asutus, kellele linna õigusaktiga
on pandud tulude kogumise kohustus, peab arvestust maksude ja muude tulude üle,
nõuab sisse võlad koos viivistega ning teostab enammakstud summade tagastamist.
13.3 Enammakstud summade
tagasiarvestamine toimub eelarveaasta vastavate tulude või eelarve vabade
vahendite arvel.
13.4 Hallatava asutuse poolt kogutavate
tulude üle teostab järelevalvet ja kontrolli ametiasutus. Ametiasutuse poolt
kogutavate tulude üle teostab järelevalvet ja kontrolli linnakantselei.
14. Eelarve kulude ajaline jaotus
14.1 Ametiasutus koostab oma haldusala
eelarve alusel väljamaksete jaotuskava kuude lõikes ja esitab selle hiljemalt
kahe nädala jooksul eelarve vastuvõtmisest linnakantseleile.
14.2 Eelarve täitmise käigus on
linnakantseleil õigus ajutiselt piirata punktis 14.1 nimetatud jaotuskava
alusel kavandatud väljamakseid, teatades sellest eelnevalt linnavalitsusele ja
informeerides vastava ametiasutuse juhti.
15. Pikaajaliste kohustuste võtmine
15.1 Asutusel on keelatud võtta laenu.
15.2 Asutus võib võtta teisi pikaajalisi
rahalisi kohustusi järgnevate eelarveaastate assigneeringute arvel üksnes
linnavolikogu poolt kinnitatud mahus.
15.3 Järgnevateks eelarveaastateks
kavandatavad pikaajalised kohustused kinnitab linnavolikogu koos eelarve
vastuvõtmisega.
15.4 Asutuste poolt jooksval
eelarveaastal võetud pikaajaliste kohustuste üle peab arvestust ametiasutus.
15.5 Asutuste poolt pikaajaliste
kohustuste võtmiseks käesoleva korra alusel sõlmitud lepingud võetakse aluseks
järgnevate eelarveaastate eelarvete koostamisel.
16. Linna reservfondi kasutamine
16.1 Linna eelarve kuludest võidakse
moodustada reservfond.
16.2 Linna reservfond koosneb
linnavalitsuse reservfondist ja linnaosade valitsuste reservfondidest.
16.3 Linnavalitsuse reservfondi ja
linnaosade valitsuste reservfondide suuruse kinnitab linnavolikogu eelarve
vastuvõtmisega.
16.4 Linnavalitsuse reservfondi ja
linnaosade valitsuste reservfondide suurust võib eelarveaasta kestel muuta
eelarve muutmise või lisaeelarve vastuvõtmise teel.
16.5 Linna reservfond on ette nähtud
erakorralisteks kuludeks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette
näha ning käesoleva korra punktides 5.3.1 ja 5.3.3 nimetatud kulude katteks.
16.6 Linnavalitsuse reservfondi
kasutamise otsustab linnavalitsus ja linnaosa valitsuse reservfondi kasutamise
otsustab linnaosa vanem.
16.7 Linna reservfondist raha eraldamise
ja kasutamise täpsema korra kehtestab linnavolikogu.
V peatükk
EELARVE KASSALINE TEENINDAMINE, KASSATAGAVARA JA
LAENUD
17. Eelarve kassaline teenindamine
17.1 Eelarve kassaline teenindamine on
eelarve laekumiste arvestamine ja eelarve kulutuste katteks tehtavate
väljamaksete üle arvestuse pidamine ning väljamaksete teostamine linnakassat
teenindavate pankade kaudu, selleks sõlmitud lepingutes ettenähtud tingimustel
ja korras.
17.2 Eelarve kassalist teenindamist
korraldab linnakantselei.
17.3 Eelarve kassalise teenindamise
korra kehtestab linnavalitsus.
17.4 Linna rahaliste vahendite
paigutamine ja nendega tehingute teostamine toimub linnavolikogu poolt
kehtestatud korras.
18. Eelarve kassatagavara
18.1 Kassatagavara suuruse kinnitab
linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul eelarve vastuvõtmisel. Kassatagavara
suurust võib eelarveaasta kestel muuta eelarve muutmise või lisaeelarve
vastuvõtmise teel.
19. Laenude võtmine
19.1 Laen käesoleva korra tähenduses on krediidiasutuse,
rahvusvahelise organisatsiooni või muu isiku poolt linnale laenulepingu või
emiteeritud võlakirjade alusel eraldatud rahalised vahendid, mida linn kohustub
tagastama lepingus ettenähtud tähtajal ja korras.
19.2 Linnale võetavad laenud on eelarvelaen
ja kassalaen.
19.3 Linnale laenude võtmise korra
kehtestab linnavolikogu.
19.4 Linnale võetud laene teenindab
linnakantselei.
20. Eelarvelaen
20.1 Eelarvelaen on eelarve kulutuste
rahastamiseks võetav laen.
20.2 Eelarvelaenu võtmine on lubatud investeeringute
rahastamiseks.
20.3 Eelarvelaenu piirsumma ja
põhitingimused kehtestab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisega.
20.4 Eelarvelaenu võtmise aja, suuruse
ja tingimused otsustab linnavalitsus, lähtudes käesoleva korra punkti 20.3
alusel kehtestatud piirsummast ja tingimustest ning eelarve tulude laekumisest.
20.5 Laenulepingu sõlmib ja selle
täitmist korraldab linnavalitsus.
21. Kassalaen
21.1 Kassalaen on eelarve kulutuste
rahastamiseks eelarveaasta kestel võetav ja tagasimaksmisele kuuluv laen või
võlakirjad lunastamistähtajaga enne eelarveaasta lõppu.
21.2 Kassalaenu piirsumma ja
põhitingimused kehtestab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul eelarve
vastuvõtmisega.
21.3 Kassalaenu võtmine on lubatud eelarve
kassalise teenindamise vajadusteks eelarves määratud piirsumma ulatuses ja
põhitingimustel, kui eelarve tulude laekumine ja kassatagavara ei võimalda
eelarveaasta mingil perioodil eelarve kulude rahastamist vastavalt punktis 14.1
nimetatud kulude jaotuskavadele.
21.4 Kassalaenu võtmise linna eelarves
ettenähtud piirsumma ulatuses ja tingimustel otsustab linnavalitsus
linnakantselei ettepanekul.
21.5 Laenulepingu sõlmimist ja selle
täitmist korraldab linnavalitsus.
VI peatükk
EELARVE MUUTMINE JA LISAEELARVE
22. Eelarve muutmine
22.1 Eelarve muutmiseks kulude kogumahu
samaks jäädes võib linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta
lõppu esitada linnavolikogule eelarve muutmise määruse eelnõu.
22.2 Eelarve muutmise määruse eelnõu
valmistab ette linnakantselei.
22.3 Eelarve muutmise määruse eelnõu
arutatakse linnavolikogus kolmel lugemisel linnavolikogu töökorras sätestatud
korras.
22.4 Eelarve muudatused avalikustatakse
väljapanekuga linnavolikogu kantseleis ja Tallinna veebilehel.
23. Lisaeelarve
23.1 Eelarve muutmiseks kulude kogumahu
suurenemisel või vähenemisel võib linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul
võtta vastu lisaeelarve. Lisaeelarve eelnõus võib ette näha ka eelarves varem
määratud kulude otstarbe ja suuruse muutmist.
23.2 Lisaeelarve eelnõule lisatakse:
23.2.1 põhjendused täiendavate kulude
vajaduse või kulude vähendamise kohta jooksval eelarveaastal;
23.2.2 andmed eelarve kulude, mille
täiendamist või vähendamist taotletakse, tegemise kohta, samuti andmed
lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.
23.3 Linnavalitsus esitab lisaeelarve
eelnõu linnavolikogule hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.
23.4 Lisaeelarve eelnõu menetlemine
linnavolikogus toimub linnavolikogu töökorras sätestatud korras.
23.5 Linnavolikogus ei kustutata ega
vähendata lisaeelarve eelnõus ettenähtud kulusid, mis tulenevad seadustest või
linna poolt võetud lepingulistest kohustustest ning riigilt või teistelt
juriidilistelt isikutelt laekunud sihtotstarbeliste eraldiste arvel tehtavaid
kulusid.
23.6 Linnavolikogu võtab lisaeelarve
vastu poolthäälte enamusega. Vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse
väljapanekuga linnavolikogu kantseleis ja Tallinna veebilehel.
23.7 Riigieelarvest sihtotstarbeliste
eraldiste arvel tehtavate kulude, mida eelarves ei ole ette nähtud, lisamiseks
eelarvesse ei pea linnavalitsus algatama lisaeelarve eelnõu.
VII peatükk
EELARVE TÄITMISE ARVESTUS JA ARUANDLUS
24. Eelarve täitmise arvestus
24.1 Asutus peab eelarve täitmise
arvestust vastavalt raamatupidamise seadusele ja muudele riigi ja Tallinna
õigusaktidele ning linnapea käskkirjadele.
25. Jooksev aruandlus
25.1 Ametiasutus esitab linnakantseleile
oma haldusala eelarve täitmise aruande linnakantselei määratud korras ja
tähtaegadeks.
25.2 Linnakantselei koostab
ametiasutuste aruannete alusel eelarve täitmise koondaruande. Koondaruanne
esitatakse linnavalitsusele ja avalikustatakse Tallinna veebilehel.
26. Linna eelarve täitmise aastaaruanne
26.1 Linna eelarve täitmise aastaaruanne
on linna raamatupidamise aastaaruande koostisosa.
26.2 Eelarve täitmise aastaaruanne
esitatakse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
