AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tvk m 06.09.2012 nr 21, jõustumine 01.11.2012
REDAKTSIOON:
Tvk m 09.02.2012 nr 5, jõustumine 01.03.2012
Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011
Tvk m 05.03.2009 nr 7 jõust. 01.04.2009
Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005
Tvk m 27.05.2004 nr 20 jõust. 01.07.2004
|
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
|
|
MÄÄRUS
|
|
|
|
|
|
Tallinn
|
29. mai 2003 nr 35
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna linna ehitusmääruse kinnitamine
|
|
|
|
|
|
|
Juhindudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 29 ja Planeerimisseaduse § 5 ja Ehitusseaduse § 19 lg 4,
|
|
|
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu
|
|
|
|
m ä ä r a b:
|
|
|
| |
|
|
1. Kinnitada Tallinna linna ehitusmäärus vastavalt lisale.
2. Tallinna Linnavalitsusel kehtestada ehitusmääruse rakendamiseks vajalike taotluste vormid.
3. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 20. septembri 2001 määruse nr 40 “Tallinna linna ehitusmääruse kinnitamine” punktid 1 ja 2.
4. Määrus jõustub 1. juulil 2003.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maret Maripuu
|
|
Tallinna Linnavolikogu esimees
|
KINNITATUD
Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003
määrusega nr 35
TALLINNA LINNA EHITUSMÄÄRUS
I Peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1 Ehitusmääruse eesmärk ja reguleerimisala
(1) Tallinna linna ehitusmääruse (edaspidi määruse) eesmärk on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Tallinna linna siseste ülesannete jaotuse ja tähtaegade määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, samuti kohalikke olusid arvestades linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine.
(2) Määrus reguleerib Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus), linna asutuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel ning ehitusjärelevalve korraldamisel.
§ 2 Mõisted
(1) Tallinna linna ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) linn on Tallinn kui kohaliku omavalitsuse üksus;
2) arhitektuurinõukogu on linnavalitsuse alaline komisjon, mille ülesandeks on linna ruumilise arengu linnaehituslike põhisuundade kujundamine, planeeringute ja linnalise tähtsusega ehitiste eskiislahendustele hinnangute andmine, samuti arhitektuurivõistluste korraldamise ideede algatamine;
3) vastav ajaleht on üleriigilise levikuga päevaleht, vähemalt üks kord kuus ilmuv linnaleht ning regulaarselt ilmuv vastava linnaosa leht, milles linn avaldab oma ametlikke teateid;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
4) Tallinna veebileht on linna ametlik interneti võrgulehekülg;
5) olulise ruumilise mõjuga objekt on objekt, millest tingitud transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk ja tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile;
6) teemaplaneering on üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering, mille teemad on määratud vastavalt planeerimisseaduse paragrahv 8 lõikele 3;
7) krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus;
8) kinnine hoonestusviis on selline hoonestamine, kus hoone ulatub vahetult mõlema naaberkrundi piirini;
9) lahtine hoonestusviis on selline hoonestamine, kus hooneid ei blokeerita kruntide ühisel piiril;
(Tvk m 27.05.2004 nr 20 jõust. 01.07.2004)
10) üksikelamu on ühe korteriga ühel krundil paiknev elamu;
11) kaksikelamu on kahe sektsiooniga elamu;
(Tvk m 27.05.2004 nr 20 jõust. 01.07.2004)
12) ridaelamu on kolme ja enama sektsiooniga elamu;
(Tvk m 27.05.2004 nr 20 jõust. 01.07.2004)
121) sektsioon on ühte korterit hõlmav elamu osa, millel on oma katus ja sissepääs maapinnalt;
(Tvk m 27.05.2004 nr 20 jõust. 01.07.2004)
13) korterelamu on kahe või enama korteriga elamu, mis ei ole kaksikelamu ega ridaelamu;
(Tvk m 27.05.2004 nr 20 jõust. 01.07.2004)
14) kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus;
15) kõrvalhoone on krundile juhtfunktsiooni andvat hoonet teenindav abihoone;
16) miljööväärtusega hoonestusala on planeeringus määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu;
17) tihedus on krundile kavandatud hoonete brutopinna suhe krundi pindalasse;
(Tvk m 27.05.2004 nr 20 jõust. 01.07.2004)
18) krundi hoonestusala on krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid;
19) hoone kõrgus on hoonet ümbritseva keskmise maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe;
20) kaitse alla võetud maa-alad on looduskaitsealad, riigikaitselised alad, muinsuskaitsealad, nende kaitsevööndid, kinnismälestised ja nende kaitsevööndid;
21) muinsuskaitse all olevad üksikobjektid on hooned ja rajatised, mis tervikuna või osaliselt on tunnistatud mälestisteks, arheoloogia-, arhitektuuri-, ajaloo- või kunstimälestisteks;
22) vastuväide on mingi planeeringulahendusega mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid;
23) ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks;
24) hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
241) sisekliima tagamisega hoone on hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
25) rajatis on mistahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva määruse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
26) ehitusõigus on detailplaneeringuga määratavad tingimused, millega määratletakse krundi kasutamise sihtotstarve või -otstarbed, hoonete suurim lubatud arv krundil või hoonete puudumine krundil, hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala ja hoonete lubatud suurim kõrgus ning korruselisus.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
27)detailplaneeringu eskiis (edaspidi eskiis) on planeeringulahenduse ettepanek, mille on amet enne detailplaneeringu koostamise algatamist heaks kiitnud ja mis võetakse aluseks detailplaneeringu koostamisel.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
28) maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
29) krundi maakasutuse sihtotstarve on võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
30) Tallinna planeeringute register (edaspidi TPR) on üld- ja detailplaneeringute, projekteerimistingimuste ning ehitusprojektide menetlemise infosüsteem.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
II Peatükk
TALLINNA LINNA OMAVALITSUSORGANITE JA AMETNIKE ÜLESANNETE JAOTUS PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL
§ 3 Linnavolikogu pädevus
(1) Linnavolikogu pädevusse kuulub:
1) ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
2) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;
3) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
4) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse paragrahvi 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 4 Linnavalitsuse pädevus
(1) Linnavalitsuse pädevuses on:
1) detailplaneeringute algatamine;
2) detailplaneeringu vastuvõtmine ja detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud paragrahv 3 punktis 4 nimetatud juhtudel;
3) ehitusjärelevalve teostamine.
4) projekteerimistingimuste ja kasutuslubade väljastamise lubamise otsustamine juhul, kui need on eelhaldusaktideks katastriüksuse sihtotstarbe muutmisele;
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005)
5) nõuete kehtestamine kohaliku omavalitsuse registrisse esitatavatele andmetele.
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005)
§ 5 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti pädevus
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005)
(1) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi amet) pädevusse maa-alade planeerimisel kuulub:
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005)
1) üldplaneeringu, teemaplaneeringu, ehitusmääruse ja detailplaneeringu koostamise korraldamine;
2) halduslepingu sõlmimine ja ühepoolne lõpetamine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga vastavalt paragrahvi 14 lõikele 21;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
3) lepingu sõlmimine detailplaneeringu taotlejaga vastavalt paragrahvi 19 lõikele 1;
4) üldplaneeringute lähteülesannete koostamine ning üldplaneeringute kooskõlastamine; (Tvk m 27.05.2004 nr 20 jõust. 01.07.2004)
41) detailplaneeringu algatamise taotluste läbivaatamine, eskiiside koostamise nõude esitamine ning eskiiside ning detailplaneeringute kooskõlastamine;
(Tvk m 27.05.2004 nr 20 jõust. 01.07.2004)
5) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste lahendamise korraldamine;
6) avalikkuse informeerimine üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamisest ja kehtestamisest;
7) üldplaneeringu ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine koos vastava linnaosa valitsusega;
8) üldplaneeringu ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise otsustamine;
9) detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamise nõude esitamine;
10) kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringute arhiveerimise ja kättesaadavuse korraldamine;
11) projekteerimistingimuste väljastamine planeerimisseaduse paragrahv 9 lõikes 10 sätestatud juhtudel.
(2) Ameti pädevusse projekteerimisel kuulub:
1) projekteerimistingimuste koostamine;
2) ehitiste arhitektuursete ja arhitektuur-ehituslike tingimuste koostamine.
(3) Ameti pädevusse ehitamise ja ehitusjärelevalve alal kuulub:
1) ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku menetlemine ja väljastamine;
11) kirjaliku nõusoleku taotluste menetlemine ning väljastamine;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
12) kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise taotluse menetlemine;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
2) ehitustööde registreerimine;
3) registreeritud ehitustööde kontrollimine;
4) ehitise kasutusloa menetlemine ja väljastamine;
5) ehitusjärelevalve teostamine;
6) olemasolevate ehitiste järelevalve teostamine;
7) ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste tööde kontrolli ja arhiveerimise korraldamine.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 6 Kultuuriväärtuste Ameti pädevus
(1) Kultuuriväärtuste Ameti pädevusse kuulub:
1) paragrahvis 66 sätestatud juhtudel tegevusloa väljastamine kinnismälestistel ja Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal.
2) UNESCO Maailmapärandi Keskuse teavitamine planeeringutest, mis käsitlevad Tallinna vanalinna.
III Peatükk
MILJÖÖVÄÄRTUSEGA HOONESTUSALADE KAITSE JA KASUTUSTINGIMUSTE MÄÄRAMISE PÕHIMÕTTED JA KORD
§ 7 Miljööväärtusega hoonestusalade ja/või linnaehituslikult oluliste piirkondade ehitusmäärus
(1) Linn koostab Tallinna üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks miljööväärtusega hoonestusalade ja/või linnaehituslikult olulisi piirkondi käsitlevaid teemaplaneeringuid või ehitusmäärusi (edaspidi miljööväärtusega hoonestusalade ehitusmäärused).
(2) Miljööväärtusega hoonestusalade teemaplaneeringu või miljööväärtusega hoonestusala ehitusmääruse koostamisel määratletakse planeeringulised, ehituslikud ja muud kvalitatiivsed kriteeriumid, mis määravad selle ala miljööväärtuse ja mis seetõttu kuuluvad säilitamisele.
(3) Miljööväärtusega hoonestusalade teemaplaneeringus või miljööväärtusega hoonestusala ehitusmääruses piiritletakse säilitatavate kvalitatiivsete kriteeriumite alusel tsoonid, millede tänavavõrk, haljastus ja hoonestusviis ning ehitised moodustavad miljööväärtuslikult tervikliku ala.
(4) Miljööväärtusega hoonestusalade teemaplaneeringus või miljööväärtusega hoonestusala ehitusmääruses määratakse miljööväärtuse säilitamist tagavad kaitse- ja kasutustingimused, millest tuleb lähtuda üld- ja detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel.
(5) Linnaehituslikult olulise hoonestusala teemaplaneeringu või ehitusmääruse koostamisel määratakse planeeringulised ja perspektiivse arengu kriteeriumid, mis määravad selle ala tähtsuse.
(6) Linnaehituslikult olulise hoonestusala teemaplaneeringus või ehitusmääruses määratakse ehitusreeglid, liiklusskeem, parkimise ja haljastuse põhimõtted, millest tuleb lähtuda üld- ja detailplaneeringute ning ehitusprojektide koostamisel.
(7) Miljööväärtusega hoonestusala teemaplaneeringu või miljööväärtusega hoonestusala ja/või linnaehituslikult oluliste piirkondade ehitusmääruse kehtestab linnavolikogu.
IV Peatükk
MAA-ALADE PLANEERIMINE
§ 8 Üldplaneering
(1) Tallinnas koostatakse üldplaneeringud linna ja linnaosade kohta, samuti muude linna territooriumi osade kohta. Samas korras toimub üldplaneeringu muutmist sisaldava detailplaneeringu menetlus.
(2) Linna üldplaneeringu aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering, linnaosade planeeringute aluseks on linna üldplaneering.
(3) Üldplaneeringuid võib koostada lisaks lõikes 1 sätestatule:
1) huvitatud kohalike omavalitsuste vahelisel kokkuleppel linna ja linnaga piirnevate valdade territooriumite või nende osade kohta;
2) üldplaneeringut täpsustava ja täiendava teemaplaneeringuna vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 4 eesmärkidele.
(4) Üldplaneeringu eesmärgid on:
1) linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine;
2) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine;
3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine;
4) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine;
(Tvk m 27.05.2004 nr 20 jõust. 01.07.2004)
5) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine;
6) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine;
7) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseadusega sätestatud korras;
8) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine;
9) puhke- ja virgestusalade määramine;
10) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras;
(Tvk m 27.05.2004 nr 20 jõust. 01.07.2004)
11) vajadusel ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;
12) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;
13) üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus antud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine;
14) hädaolukorra seaduse kohases riskianalüüsi kokkuvõttes toodud riskide arvestamine;
15) ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu;
16) muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus.
(5) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid.
(6) Üldplaneeringu koostamine on kohustuslik olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku tegemisel. Olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse määrab Harju maavanem linna ettepanekul ja keskkonnaministriga kooskõlastatult.
(7) Üldplaneeringuga määratakse linnaeelarvest finantseeritavate detailplaneeringute koostamise vajadus ja koostamise järjestus, samuti määratakse muud majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks.
(8) Linn koostab üldplaneeringut täpsustavaid ja täiendavaid teemaplaneeringuid käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eesmärkidel.
(9) Kehtestatud üldplaneering ja teemaplaneering on aluseks detailplaneeringutele.
§ 9 Üldplaneeringu algatamine ja koostamise korraldamine
(1) Igaüks võib teha üldplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku, esitades selle ametile. Üldplaneeringute koostamise vajaduse ja järjestuse määrab kindlaks linnavalitsus ameti ettepanekul.
(2) Amet informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest vastava ajalehe ja Tallinna veebilehe kaudu vähemalt üks kord aastas.
(3) Üldplaneeringu algatab linnavolikogu ja selle koostamist korraldab amet.
(4) Linnavalitsus otsustab ameti poolt ette valmistatud üldplaneeringu koostamise algatamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule.
(5) Üldplaneering algatatakse linnavolikogu otsusega, mis sisaldab muuhulgas üldplaneeringu nimetuse, eesmärgi, territoriaalse ulatuse ning vajadusel ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal.
(6) Pärast üldplaneeringu algatamise otsustamist koostab amet kahe kuu jooksul üldplaneeringu lähteülesande, mis sisaldab muuhulgas planeeringu koostamise eesmärke ja ülesandeid, kasutatavate lähtematerjalide loetelu, nõudeid planeeringu koostamiseks, kooskõlastamiseks ja vormistamiseks ning vajadusel nõudeid täiendavate uuringute tegemiseks. Peaarhitekti ettepanekul annab üldplaneeringu lähteülesandele oma seisukoha Arhitektuurinõukogu.
(7) Amet kooskõlastab üldplaneeringu lähteülesande vastavate riigi- ja linnaasutustega ning linnavolikogu linnamajanduskomisjoni ja linnaosa halduskoguga
(8) Üldplaneeringu lähteülesande kinnitab oma korraldusega linnavalitsus.
(9) Amet korraldab üldplaneeringu koostamist koostöös Harju maavalitsuse, planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega, planeeritava maa-ala elanike ja teiste huvitatud isikutega, planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute ja sihtasutustega.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(10) Amet informeerib Harju maavanemat üldplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.
§ 10 Üldplaneeringust informeerimine ja koostöö planeeringu koostamisel
(1) Amet teatab üldplaneeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud üldplaneeringu eesmärke vastavas ajalehes ja Tallinna veebilehel ühe kuu jooksul pärast üldplaneeringu algatamise otsuse tegemist.
(2) Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab amet koos vastava(te) linnaosa(de) valitsus(t)ega avalikke arutelusid, mille toimumisest informeerib amet avalikkust vastavas ajalehes ja Tallinna veebilehe kaudu.
(21) Amet avaldab Tallinna veebilehel üldplaneeringu eskiislahendused ja lähteseisukohad.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(3) Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, samuti teised huvitatud isikud. Üldplaneering koostatakse koostöös vastava linnaosa halduskogu, planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja Harju maavalitsusega.
(4) Enne üldplaneeringu vastuvõtmist kooskõlastatakse see vastava linnaosa halduskoguga, planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja linnaosade halduskogudega, samuti vastava riigiasutuse või kaitseala valitsejaga, kui planeeringualal asuvad riikliku kaitse alla võetud maa-alad või üksikobjektid, kaitse all olevad kinnismälestised, monumendid või monumentaalskulptuurid või kui planeeringuga tehakse ettepanek nende kaitse alla võtmiseks või kui planeeringualal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud maa-ala.
(5) Üldplaneering kooskõlastatakse Keskkonnaametiga ning:
1) asjaomase riigiasutusega, kui planeeringuga kavandatakse olulise ruumilise mõjuga objekti;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
2) Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatav võib kaasa tuua riigikaitselise objekti planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeritavale maa-alale kavandatakse tuulegeneraatoreid;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
3) Tehnilise Järelevalve Ametiga, kui planeeringuga kavandatakse avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitist.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(6) Üldplaneeringu, mis sisaldab ettepanekut ranna või kalda või ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks, saadab linnavalitsus keskkonnaministrile vastava nõusoleku saamiseks.
(7) Harju maavanem määrab üldplaneeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega täiendava kooskõlastamise vajaduse. Need kooskõlastused tuleb hankida enne planeeringu vastuvõtmist.
(8) Kui kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid.
(9) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele.
§ 11 Üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek
(1) Linnavalitsus otsustab kahe nädala jooksul ameti poolt ettevalmistatud üldplaneeringu vastuvõtmise eelnõu esitamise linnavolikogule.
(2) Linnavolikogu võtab vastu otsuse üldplaneeringu vastuvõtmise kohta ja kuulutab välja avaliku väljapaneku.
(3) Amet teatab üldplaneeringu vastuvõtmisest ja avaliku väljapaneku välja kuulutamisest vastavas ajalehes ja Tallinna veebilehel.
(4) Amet korraldab koos vastava linnaosa valitsusega üldplaneeringu avaliku väljapaneku linnavalitsuse ja linnaosa valitsuse vastavas haldushoones ning teatab vastavas ajalehes ja Tallinna veebilehel avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates antakse informatsioon planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning planeeringu sisu lühitutvustus. Linnaosa valitsus paneb linnaosa asumites välja teated avaliku väljapaneku toimumise kohta vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust.
(41) Amet teatab tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust üldplaneeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha planeerimisseaduse § 18 lõikes 5 nimetatud isikutele.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(42) Koos avaliku väljapaneku teatega avaldab amet Tallinna veebilehel üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise päevani.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(5) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt neli nädalat.
(6) Avaliku väljapaneku ajal tagab amet ja vastava linnaosa valitsus tööaja jooksul huvitatud isikute juurdepääsu kõigile üldplaneeringuga seotud materjalidele ja linna käsutuses olevale informatsioonile, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud informatsioonile.
(7) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada ettepanekuid ja vastuväiteid üldplaneeringu kohta.
(8) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab amet seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga.
(9) Amet ja vastava linnaosa valitsus korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Amet teatab avaliku arutelu toimumise koha ja aja vastavas ajalehes ja Tallinna veebilehel.
(10) Kui üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab amet informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes ja Tallinna veebilehel kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates.
(11) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb amet üldplaneeringus vajalikud parandused ja täiendused, kooskõlastab vastava linnaosa halduskoguga ning esitab selle Harju maavanemale järelevalve teostamiseks.
(12) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi, kordab amet planeeringu kooskõlastamist isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab, ning kordab avalikku väljapanekut ja avaliku arutelu planeeringu muutmise järel vastavalt määruse paragrahvile 11.
§ 12 Üldplaneeringu kehtestamine ja ülevaatamine
(1) Linnavalitsus otsustab kahe nädala jooksul ameti poolt ette valmistatud üldplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(2) Linnavolikogu kehtestab üldplaneeringu otsusega.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(3) Amet teatab kahe nädala jooksul üldplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes ja Tallinna veebilehel. Üldplaneeringu kehtestamisest teatamisel antakse lühiinformatsiooni planeeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, millised on linna ruumilise arengu eesmärgid ning milliseks võivad kujuneda planeeringu elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõjud keskkonnale.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(4) Amet saadab ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates üldplaneeringu kehtestamise määruse ärakirja ja kehtestatud planeeringu Harju maavanemale ning sama tähtaja jooksul informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning nende kitsenduste kohta riigi maakatastri pidajale.
(5) Amet teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu otsuse tegemise päevast arvates:
1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
2) kinnisasja omanikule, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud üldplaneeringu alusel kitsendatakse;
3) kinnisasja omanikule, kelle kinnistule kehtestati üldplaneeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld;
4) puudutatud isikule.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(6) Kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu kehtetuks tunnistamise vajadus ja muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused.
(7) Linnavalitsus vaatab kehtestatud üldplaneeringud üle ja esitab ülevaatuse tulemused Harju maavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi.
(8) Kehtestatud üldplaneeringute ülevaatuse tulemustest informeerib amet avalikkust vastava ajalehe ja Tallinna veebilehe kaudu.
§ 13 Detailplaneering
(1) Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringu ülesanded on:
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine iseseisvate katastriüksuste moodustamiseks;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
2) krundi ehitusõiguse määramine;
3) krundi hoonestusala piiritlemine, sealhulgas ehitusjoone määramine;
4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras;
5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ning krundi tänavapoolsete piirete asukoha, kõrguse ja kujunduse määramine;
6) kujade määramine;
7) tehnovõrkude läbimõõdu ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine;
8) keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine;
9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;
10) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;
11) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine;
12) vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine;
13) servituutide vajaduse määramine;
14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine;
15) hädaolukorra seaduse kohases riskianalüüsi kokkuvõttes toodud riskide arvestamine;
16) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine;
17) muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal.
(2) Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks.
(3) Amet võib nõuda detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering arusaadavamaks avalikustamises ja otsustamises osalejatele.
(4) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
1) vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
3) muu ameti hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(5) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.
(6) Kehtestatud detailplaneering on ehitiste projekteerimise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.
(7) Linnavalitsus võib, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtusega hoonestusalal, lubada ilma detailplaneeringut koostamata:
1) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi;
2) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel.
(8) Amet võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata:
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
1) tootmisettevõtte krundil olemasoleva tootmishoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimuste eelnõu kohta on naaberkinnisasja omanike kirjalik nõusolek, mille puudumisel langetab otsuse amet, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete nimetatud näitajaid ning projekteerimistingimuste eelnõu kohta on naaberkinnisasja omanike kirjalik nõusolek, mille puudumisel langetab otsuse amet, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnisasja jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
5) muuta naaberkinnisasjade piire, kui see ei too endaga kaasa nende kinnisasjade senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkinnisasjade omanike kokkuleppel.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(9) Linnavolikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise juhtudel, kui seaduse alusel pole detailplaneeringu koostamine kohustuslik.
§ 14 Detailplaneeringu koostamise algatamine ja korraldamine
(1) Amet informeerib avalikkust kavatsetavatest detailplaneeringutest vastava ajalehe ja Tallinna veebilehe kaudu vähemalt üks kord aastas.
(2) Detailplaneeringu koostamise algatab linnavalitsus.
(3) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha igaüks, esitades ametile vormikohase taotluse. Taotluse vorm on saadaval linnavalitsuses ja Tallinna veebilehel ning taotlus sisaldab järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi;
2) taotleja kontaktandmed;
3) planeeringu põhjendatud eesmärk;
4) lahendusskeem planeeringuga kavandatavast;
5) huvi olemasolul taotlus planeeringu koostamise ja finantseerimise kohta.
(10) Eskiisi koostaja võib ise korraldada eskiisi kooskõlastamise. Eskiis kooskõlastatakse:
1) ametiga, kes analüüsib eskiisi sobivust linnaruumi, detailplaneeringu algatamise põhjendatust ja eskiisi vastavust linnavalitsuse määrusega kinnitatud nõuetele ning teeb otsuse kooskõlastamise kohta hiljemalt kuu aja jooksul eskiisi esitamise päevast arvates;
2) vastava linnaosa vanemaga, kes võtab arvesse halduskogu otsuse ja teeb otsuse kooskõlastamise kohta hiljemalt ühe kuu jooksul eskiisi esitamise päevast alates.
3) Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga, kui planeeritavale maa-alale jääb miljööväärtuslik hoonestusala, planeeringus märgitud väga väärtuslik või väärtuslik ehitis või enne 1940. aastat püstitatud hoone ning halduslepingus näidatud tingimustel muinsuskaitseseaduses sätestatud juhtudel;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
4) Tallinna Linnavaraametiga, kui eraõigusliku isiku omandis olev maatükk või maatüki osa kavandatakse detailplaneeringuga määrata avalikult kasutatavaks või kui planeeritav maa-ala või selle osa ei ole maakatastrisse kantud. Tallinna Linnavaraamet teeb otsuse kooskõlastamise kohta hiljemalt kahe nädala jooksul eskiisi esitamise päevast arvates;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
41) vastava linnavara valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub linna omandis olev maatükk. Linnavara valitseja teeb otsuse kooskõlastamise kohta hiljemalt kahe nädala jooksul eskiisi esitamise päevast arvates;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
5) Tallinna Keskkonnaametiga, kes teeb otsuse kooskõlastamise kohta hiljemalt kahe nädala jooksul eskiisi esitamise päevast arvates. Tallinna Keskkonnaamet võib täiendavalt määrata detailplaneeringu kooskõlastamise vajaduse Harjumaa Keskkonnateenistusega;
6) Tallinna Transpordiametiga, kes teeb otsuse kooskõlastamise kohta hiljemalt kahe nädala jooksul eskiisi esitamise päevast arvates;
7) vastava riigiasutuse või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või eskiisiga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud ala;
8) ameti poolt määratud muude asutuste ja isikutega.
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005)
(11) (Kehtetu - Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(12) (Kehtetu - Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 10 kuni 12 nimetatud kooskõlastused peavad olema formuleeritud ja põhjendatud ulatuses, mis võimaldab otsustada detailplaneeringu algatamise.
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005)
(14) Eskiis loetakse kooskõlastatuks, kui käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 1 kuni 6 nimetatud tähtaja möödumisel või muudel juhtudel ühe kuu jooksul eskiisi kooskõlastajale väljasaatmise päevast arvates ei ole saabunud kirjalikku kooskõlastust.
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005)
(15) Eskiisi koostaja esitab kõigi kooskõlastustega eskiisi ametile, kes hindab eskiisi kooskõlastustingimustega arvestamist, analüüsib eskiisi muudatusi tulenevalt kooskõlastustingimustest ning detailplaneeringu algatamise põhjendatust ühe kuu jooksul arvates kõigi kooskõlastustega eskiisi esitamisest. Vajadusel tagastab amet eskiisi selle koostajale paranduste tegemiseks.
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005)
(17) Amet koostab nõuetele vastava ja nõutavate kooskõlastustega detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu ja esitab selle otsustamiseks linnavalitsuse istungile.
(18) Linnavalitsuse korraldus, millega algatatakse detailplaneeringu koostamine, sisaldab muuhulgas järgmisi andmeid ja lisasid:
1) detailplaneeringu nimetus;
2) planeeritava maa-ala suurus;
3) detailplaneeringu koostamise eesmärk;
4) detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks arutelu(de) korraldamise vajalikkus;
5) vajadusel täiendavad tingimused detailplaneeringu koostamiseks, sealhulgas täiendavad kooskõlastused;
6) vajadusel ajutise ehituskeelu kehtestamine;
7) märge detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise kavandamise kohta;
8) planeeritava maa-ala situatsiooniskeem ja planeeritava maa-ala asukoha skeem.
(19) Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse muinsuskaitse või looduskaitse all olevale maa-alale, linnaehituslikult olulisele piirkonnale või alale, mille muinsuskaitse või looduskaitse alla võtmiseks on planeeringu menetlemisel tehtud vastav ettepanek.
(20) Kui kahe aasta jooksul detailplaneeringu algatamise korralduse vastuvõtmisest arvates ei ole detailplaneeringut ametile menetlemiseks esitatud, tuleb taotlejal soovi korral detailplaneeringu algatamist uuesti taotleda vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.
(21) Linn võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse linna ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-alade planeerimisel, samuti juhul, kui detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Sellisel juhul võib linn sõlmida huvitatud isikuga lepingu ainult detailplaneeringu koostamise rahastamise kohta. Lepingu sõlmib linna nimel amet ning leping jõustub detailplaneeringu algatamiseks vajaliku linnavalitsuse korralduse jõustumisel. Juhul, kui linn soovib näha ette planeeritaval maa-alal kinnisasja või kinnisasja osa kasutamise avalikul otstarbel, võib lepingusse lisada vastava sätte.
(Tvk m 27.05.2004 nr 20 jõust. 01.07.2004)
§ 15 Algatatud detailplaneeringust informeerimine ja koostöö planeeringute koostamisel
(1) Amet teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri ning tutvustab algatatud detailplaneeringu eesmärke vastavas ajalehes ja Tallinna veebilehel vähemalt ühe kuu jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist. Amet edastab kahe nädala jooksul detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemise päevast arvates Harju maavanemale detailplaneeringu algatamise otsuse ja algatamisel teada oleva muu informatsiooni.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(11) Vastava linnaosa valitsus tagab kuu aja jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisest detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise panemise vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või -teatis peab olema märgatav ja see peab sisaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud informatsiooni.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(2) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab amet tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.
(21) Amet edastab teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud ja naaberkinnisasjade omanikele, kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(22) Korteriühistu puhul loetakse kinnisasja omanikuks, kellele käesolevas määruses sätestatud juhtudel tuleb edastada teade, korteriühistut, kes korraldab teate edastamise korteriühistu liikmetele.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(23) Detailplaneering koostatakse koostöös:
1) planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
2) olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
3) Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
4) päästeteenistusega, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
5) Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
6) planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute ja sihtasutustega.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(3) Amet kaasab detailplaneeringu koostamisse puudutatud isiku, teatades talle sellest esimesel võimalusel. Täiendavalt edastatakse detailplaneeringu koostamisel planeeringulahendust tutvustav kirjalik teade planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, välja arvatud juhul, kui nad on väljendanud detailplaneeringu kohta oma arvamust kirjalikult. Puudutatud isikuks detailplaneeringu koostamisel on:
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
1) kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
2) planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
3) planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(4) Amet edastab detailplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse vastava linnaosa valitsusele avaliku arutelu korraldamiseks, kui avaliku arutelu korraldamise vajadus on määratud või kohustuslik. Linnaosa valitsus informeerib avalikkust avaliku arutelu korraldamisest vastava ajalehe ja Tallinna veebilehe kaudu ning edastab teate avaliku arutelu toimumise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud isikutele. Linnaosa valitsus korraldab planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avaliku arutelu.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(41) Amet esitab detailplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse või detailplaneeringu arvamuse saamiseks Keskkonnaministeeriumile või keskkonnaministri volitatud isikule, juhul kui planeeritaval maa-alal on maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi omandis olev maa.
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005)
(5) (Kehtetu - Tvk m 27.05.2004 nr 20 jõust. 01.07.2004)
(6) Amet on kohustatud tagama planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele.
(7) Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda linnavalitsuse määrusega kinnitatud detailplaneeringu koostamise ja vormistamise nõuetest. Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§16 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine
(1) Detailplaneeringu koostaja võib ise korraldada detailplaneeringu kooskõlastamise. Enne detailplaneeringu esitamist ametile kooskõlastatakse detailplaneering:
1) vastava linnaosa vanemaga, kes võtab arvesse halduskogu otsuse ja teeb otsuse kooskõlastamise kohta hiljemalt kolme nädala jooksul detailplaneeringu esitamise päevast alates;
2) Tallinna Kommunaalametiga. Kui detailplaneeringuga kavandatav transpordimaa on vajalik taotleda munitsipaalomandisse või detailplaneeringuga kavandatakse uue tänava (teelõigu) ehitamist, peavad eeltoodud asjaolud Tallinna Kommunaalameti kooskõlastusest selguma. Kooskõlastusest peab lisaks nähtuma, kas tänava (teelõigu) ehitamine ja tee korrashoid kavandatakse linna eelarveliste vahendite või eraõiguslike isikute - detailplaneeringu tellija või ehituslubade taotlejate, vahendite arvelt;
3) Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga, kui planeeritavale maa-alale jääb miljööväärtuslik hoonestusala, planeeringus märgitud väga väärtuslik või väärtuslik ehitis või enne 1940. aastat püstitatud hoone ning halduslepingu korral selles näidatud tingimustel muinsuskaitseseaduses sätestatud juhtudel;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
4) Tallinna Linnavaraametiga, kui eraõigusliku isiku omandis olev maatükk või maatüki osa kavandatakse detailplaneeringuga määrata avalikult kasutatavaks või kui planeeritav maa-ala või selle osa ei ole maakatastrisse kantud;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
41) vastava linnavara valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub linna omandis olev maatükk;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
5) Terviseametiga juhul, kui kooskõlastamise vajadus on algatamise korralduses määratud;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
6) Tallinna Keskkonnaametiga. Tallinna Keskkonnaamet võib täiendavalt määrata detailplaneeringu kooskõlastamise vajaduse Keskkonnaametiga;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
7) Tallinna Transpordiametiga;
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005)
8) Põhja-Eesti Päästekeskusega;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
9) vastava riigiasutusega, halduslepingu korral selles näidatud tingimustel Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek maa-ala või üksikobjekti kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud ala;
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005)
91) Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatav võib kaasa tuua riigikaitselise objekti planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeritavale maa-alale kavandatakse tuulegeneraatoreid;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
92) Tehnilise Järelevalve Ametiga, kui detailplaneeringuga kavandatakse avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitist;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
10) teiste isikute ja asutustega, kellega kooskõlastamise vajalikkus tuleneb seadusest või muust õigusaktist.
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005)
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kooskõlastused peavad olema formuleeritud ja põhjendatud ulatuses, mis võimaldab otsustada detailplaneeringu vastuvõtmise. Kui riigiasutus ei viita kooskõlastamisel vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks, vaatamata detailplaneeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele.
(3) Kui kirjalikku kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul detailplaneeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast arvates, arvestab detailplaneeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole detailplaneeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid.
(4) Detailplaneeringu koostaja esitab valminud planeeringu ametile, kus ühe kuu jooksul planeeringu esitamisest kontrollitakse detailplaneeringu vastavust detailplaneeringu algatamiskorraldusele, seadustele ja teistele õigusaktidele; hinnatakse kooskõlastustingimustega arvestamist ning analüüsitakse planeeringulahenduse sobivust keskkonda. Vajadusel tagastab amet planeeringu selle koostajale paranduste tegemiseks.
(5) Detailplaneeringu, mis muudab üldplaneeringu põhilahendusi, esitab amet Harju maavanemale planeeringu riigiasutuste või Keskkonnaametiga kooskõlastamise vajaduse määramiseks.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(6) (Kehtetu - Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(7) (Kehtetu - Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005)
(8) Amet koostab nõuetele vastava ja nõutavate kooskõlastustega detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse eelnõu ja esitab selle otsustamiseks linnavalitsuse istungile.
(9) Erinevate linnaasutuste vahel detailplaneeringu kooskõlastamisel tekkinud detailplaneeringut puudutavad vaidlused lahendab linnavalitsus istungil enne detailplaneeringu vastuvõtmist.
(10) Linnavalitsus võtab vastu kahe nädala jooksul, arvates ameti poolt talle detailplaneeringu esitamisest, korralduse detailplaneeringu vastuvõtmise kohta, mis sisaldab muuhulgas järgmisi andmeid:
1) detailplaneeringu nimetus;
2) planeeringu koostaja nimi;
3) töö number;
4) vajadusel ülesannet Tallinna Linnavaraametile sõlmida võlaõiguslik leping ja/või asjaõigusleping planeeritaval maa-alal avalikuks kasutamiseks määratava maatüki või maatüki osa (viitega detailplaneeringu joonise positsiooni numbrile ja kasutamise otstarbele) omandamiseks või linna kasuks piiratud asjaõiguse seadmiseks.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(11) Detailplaneeringu, mis sisaldab ettepanekut ranna või kalda ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks, saadab Tallinna Keskkonnaamet koos taotlusega pärast detailplaneeringu vastuvõtmist Keskkonnaametile nõusoleku saamiseks.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 17 Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering
(1) Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering on planeering, mille koostamisel võib asendada planeerimisseaduse § 12 lõikes 1 ja §-des 18-21 sätestatud planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise nõuded planeeritava maa-ala ja naaberkinnisasjade omanike kirjalike nõusolekutega, mille puudumisel langetab otsuse linnavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega, kui detailplaneering koostatakse:
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
1) olemasoleval hoonestatud maa-alal kuni kolme üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe krundi planeerimiseks, kui krundile kavandatava ehitise kasutusotstarve on korterelamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna hoonestuslaadi ega ole vastuolus piirkonna planeerimispõhimõtetega;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
3) olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning kus säilib hoonete kasutamise senine otstarve.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(2) Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene planeeringualale, mis paikneb riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis või loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(3) Detailplaneeringu lihtsustatud korras koostamise võimalus otsustatakse detailplaneeringu algatamise korralduses.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 18 Detailplaneeringu avalik väljapanek ja arutelu
(1) Linnaosa valitsus koos ametiga korraldab vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestusega vähemalt kaks nädalat. Detailplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse linnavalitsuse ja vastava linnaosa valitsuse haldushoones.
(11) Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(2) Vastava linnaosa valitsus teatab tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust:
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
1) planeeringu avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha selle kinnisasja omanikule, kellele planeeringuga kavandatu toob kaasa temale kuuluva kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
2) detailplaneeringu avaliku väljapaneku aja ja koha puudutatud isikule;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
3) planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha isikule, kelle planeeringu koostamise ajal esitatud vastuväiteid ei arvestatud;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
4) planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha planeeritava maa-ala elanikke esindavatele mittetulundusühingutele, kes on avaldanud kohalikule omavalitsusele soovi, et neid informeeritaks avalikest väljapanekutest;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
5) planeeringu korduva avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha isikule, kes esitas kirjalikke ettepanekuid või vastuväiteid planeeringu eelmisel avalikul väljapanekul.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(3) Linnaosa valitsus teatab vastavas ajalehes ja Tallinna veebilehel avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates antakse planeeringu sisu lühitutvustus ja informatsioon planeeritava maa-ala suuruse, asukoha, kavandatava hoonestuse iseloomu ning olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste kohta. Teate koopia lisatakse detailplaneeringu materjalidele.
(4) Linnaosa valitsus paneb linnaosa vastavas asumis välja teate avaliku väljapaneku toimumise kohta vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas.
(41) Koos avaliku väljapaneku teatega avaldab amet Tallinna veebilehel ning TPR-is:
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
1) avaliku arutelu toimumise päevani - detailplaneeringu, mille avaliku väljapaneku järel on kohustuslik korraldada avalik arutelu;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
2) avaliku väljapaneku lõpuni - detailplaneeringu, mille avaliku väljapaneku järel ei ole kohustuslik korraldada avalikku arutelu.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(5) Avaliku väljapaneku ajal tagab amet koostöös vastava linnaosa valitsusega tööaja jooksul huvitatud isikute juurdepääsu kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja ameti käsutuses olevale informatsioonile, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud informatsioonile.
(6) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta.
(7) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga või TPR-i kaudu esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab amet põhjendatud seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha nelja nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtkirjaga ning elektronposti ja TPR-i kaudu esitatud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(8) Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, korraldab vastava linnaosa valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(9) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu toimumise koha ja aja teatab linnaosavalitsus vastavas ajalehes ja amet Tallinna veebilehel hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(10) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teatab linnaosavalitsus vastavas ajalehes ja amet Tallinna veebilehel kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates, kui avalikul väljapanekul esitati detailplaneeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid.
(11) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb detailplaneeringu koostaja isik ameti nõudel detailplaneeringus vajalikud parandused ja täiendused.
(12) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu kooskõlastamist isikute ja asutusega, keda muudatus puudutab, ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu detailplaneeringu parandamise järel vastavuses käesoleva määruse paragrahviga 18.
(13) Detailplaneeringu, mille avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega ei ole arvestatud ja/või mis muudab üldplaneeringut, esitab linnavalitsuse liige oma kaaskirjaga Harju maavanemale koos informatsiooniga arvestamata jäetud vastuväidete kohta. Kui maavanem ei pea vastuväidetega mittearvestamist ja/või üldplaneeringu muutmist põhjendatuks ja ei anna planeeringule heakskiitu, tagastatakse planeering selle koostajale paranduste tegemiseks. Pärast paranduste tegemist vaadatakse planeering läbi ametis ja linnavalitsuse liige esitab planeeringu uuesti maavanemale heakskiidu saamiseks. Järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamused linna ja Harju maavanema vahel lahendab Siseministeerium.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(14) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikke ettepanekuid või vastuväiteid esitanud isik võib loobuda oma ettepanekutest või vastuväidetest, teatades sellest kirjalikult ametile.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 19 Detailplaneeringu kehtestamine
(1) Amet selgitab välja detailplaneeringu kohaste rajatiste väljaehitamise kohta sõlmitud lepingu täpsustamise või vastava lepingu sõlmimise vajaduse ja sõlmib olemasolevat lepingut täiendavad kokkulepped või sõlmib linna nimel detailplaneeringust huvitatud isikuga kokkuleppe detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohta. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse kirjalikus vormis enne käesoleva määruse § 16 lg 10 punkti 4 kohast lepingut ning see jõustub detailplaneeringu kehtestamiseks vajaliku haldusakti jõustumisel.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(2) Linnavalitsus otsustab kahe nädala jooksul:
1) paragrahv 3 punktis 4 sätestatud juhul ameti poolt ette valmistatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule, lisades sellele detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamist käsitlevad lepingud;
2) muudel juhtudel detailplaneeringu kehtestamise.
(3) Planeerimisseaduse paragrahvi 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestab linnavolikogu otsusega. Muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu linnavalitsus korraldusega.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(4) Linnavalitsus võib põhjendatud vajadusel kehtestada detailplaneeringu osaliselt või teha vastava ettepaneku linnavolikogule. Planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(5) Detailplaneeringu kehtestamise linnavolikogu otsus või linnavalitsuse korraldus sisaldab muuhulgas vähemalt järgmised andmed:
1) detailplaneeringu pealkiri;
2) projekteerija nimi;
3) töö number;
4) detailplaneeringu eesmärk;
5) juhul, kui detailplaneeringu üks eesmärk on planeeritava ala kruntideks jaotamine, siis kruntide arv;
6) detailplaneeringuga hõlmatava maa-ala suurus;
7) linna kohustused seoses detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamisega; juhul kui neid kohustusi täidab kokkuleppel linna asemel teine isik, siis viide vastavale lepingule;
8) (Kehtetu - Tvk m 27.05.2004 nr 20 jõust. 01.07.2004)
81) vajadusel viidet võlaõiguslikule lepingule ja/või asjaõiguslepingule, mille Tallinna Linnavaraamet on sõlminud planeeritaval maa-alal avalikuks kasutamiseks määratava maatüki või maatüki osa omandamiseks või maatükile Tallinna linna kasuks piiratud asjaõiguse seadmiseks.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
9) viidet linnavolikogu otsusele või linnavalitsuse korraldusele, millega oli samale maa-alale kehtestatud detailplaneering varem.
10) detailplaneeringu kehtestamise põhimotiivid ja kaalutlused.
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005)
(6) Detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneering.
(61) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatusega nõustunud, kannab amet pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatuse üldplaneeringusse.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(7) Amet teatab ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes ja Tallinna veebilehel.
(8) Amet saadab detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu Harju maavanemale ning kehtestatud planeeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.
(9) Amet teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates:
1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud detailplaneeringu alusel kitsendatakse;
3) kinnisasja omanikule, kelle kinnistule kehtestati detailplaneeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld;
4) puudutatud isikule.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(10) Kui planeeringu kohta on planeeringu menetlemise käigus esitatud ettepanekuid või vastuväiteid, siis ei tohi 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates linnavalitsus ega amet sellise planeeringu alusel anda ehitamist käsitlevat haldusakti, näiteks ehitusluba, sealhulgas tee-ehitusluba, kirjalikku nõusolekut ega kasutusluba.
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005)
§ 20 Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine
(1) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui linn või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
(2) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest teatab amet vastavas ajalehes ja Tallinna veebilehel ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates.
(3) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja saadab amet Harju maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päevast arvates.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 21 Kehtestatud planeeringu kättesaadavus ja ülevaatamine
(1) Igaühel on õigus kehtestatud planeeringuga ameti arhiivis tutvuda.
(2) Amet tagab linna territooriumil kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu koopiate omandamise võimaluse ning nende planeeringute kohta informatsiooni avaldamise Tallinna veebilehel.
(3) Planeeringu koostaja annab ametile üle seitse planeeringu eksemplari enne planeeringu kehtestamiseks esitamist. Kehtestatud planeeringud säilitatakse ameti arhiivis kahes eksemplaris.
(4) Kehtestatud detailplaneeringute ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu kehtetuks tunnistamise vajadus jms.
(5) (Kehtetu - Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 22 Ajutine ehituskeeld planeeringu koostamise ajal
(1) Planeeringu koostamise ajal võib linnavalitsuse korraldusega kehtestada kuni kaheks aastaks ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal, kui algatatud üldplaneering või detailplaneering muudab selle maa-ala varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust.
(2) Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist.
(21) Amet teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(3) Amet teeb ajutise ehituskeelu tähtkirjaga teatavaks kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, ühe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 23 Kinnisasja võõrandamine ja sundvõõrandamise kohaldamine planeeringu elluviimiseks
(1) Linn on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestatud maa-alal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringuga või detailplaneeringu koostamise kohustuseta ala kehtestatud üldplaneeringuga:
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
1) nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
2) piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(2) Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist või sundvalduse seadmist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel ja korras.
V Peatükk
NÕUDED EHITISTELE
§ 24 Ehitise nõuded
(1) Ehitis peab vastama ehitusseaduse paragrahvis 3 ja ehitusseaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
(2) Ehitis peab oma lahenduselt arvestama Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavadega ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile.
§ 25 Väikeehitis, väikevorm ja ajutine ehitis
(1) Väikeehitis on:
1) kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone;
2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, gaasiettevõtjale maagaasiseaduse tähenduses kuuluva gaasivõrguga, vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või sideettevõtjale elektroonilise side seaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega.
(2) Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, välja arvatud, kui kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba.
(3) Väikevorm käesoleva määruse mõistes on avalikult kasutatavale territooriumile paigaldatav monument, skulptuur, infostend, suunaviit, tänava- ja pargipink ja muu sarnane rajatis.
(4) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks, ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määratakse ehitise kasutamise aeg kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
V1 Peatükk
AJUTISE EHITISE EHITAMISE KORD JA ALAD
(Tvk m 09.02.2012 nr 5, jõustumine 01.03.2012)
§ 251. Ajutise ehitise liigid
Ajutised ehitised jagunevad kasutusotstarbe ja kasutamise aja kohaselt järgmiselt:
1) lühiajalised ajutised ehitised, mida kasutatakse ühekordse sündmuse puhul ja mille kasutamise aeg on kuni kuus nädalat;
2) hooajalised ajutised ehitised, mida kasutatakse avalikkusele suunatud teenuste pakkumiseks ja mille kasutamise aeg on kuni kuus kuud;
3) aastaringsed ajutised ehitised, mille kasutamise aeg on kuni viis aastat.
(Tvk m 09.02.2012 nr 5, jõustumine 01.03.2012)
§ 252 Ajutise ehitise ehitamise kord
(1) Ajutine ehitis, välja arvatud lühiajaline ajutine ehitis, peab vastama §-s 24 esitatud nõuetele.
(2) Lühiajaline ajutine ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et see ei tekita ohtu inimeste elule, tervisele ega varale või keskkonnale.
(3) Ajutise ehitise võib lubada ehitada detailplaneeringut koostamata või ehitada lühi- või hooajalise ajutise ehitise, mille kasutusotstarve erineb katastriüksuse sihtotstarbest, kui:
1) selle ehitamine ei ole vastuolus avalike huvide ega väärtustega ning on linnaelu seisukohast oluline;
2) selle ehitamisega ei kaasne olulist muudatust linnaruumis;
3) selle ehitamine on kooskõlas kehtestatud üldplaneeringuga.
(4) Avalikult kasutatavale maa-alale võib lubada ehitada ajutise ehitise, sealhulgas aastaringse ajutise ehitise, mille kasutusotstarve erineb katastriüksuse sihtotstarbest, lõikes 3 ette nähtud tingimustel, kui ehitist kasutatakse avalikkusele suunatud teenuste pakkumiseks.
(5) Avalikult kasutatavale maa-alale ehitatud ajutine ehitis ei või takistada inimeste ja sõidukite liikumist sellel maa-alal.
(6) Kehtiva detailplaneeringu alale ajutise ehitise ehitamisel määratakse ajutise ehitise kasutamise ajaks detailplaneerigu kohase ehituse alustamise aeg.
(7) Ajutise ehitise kasutamise tähtaja lõppemisel toimub ajutise ehitise lammutamine ehitusmääruse §-s 64 sätestatud korras.
(8) Lõigetes 3 ja 4 ette nähtud tingimustel ehitatava hooajalise või aastaringse ajutise ehitise aluseks oleva kirjaliku nõusoleku või ehitusloa menetlemisel korraldatakse avalik väljapanek analoogselt §-s 18 sätestatuga.(1) Ajutine ehitis, välja arvatud lühiajaline ajutine ehitis, peab vastama §-s 24 esitatud nõuetele.
(Tvk m 09.02.2012 nr 5, jõustumine 01.03.2012)
§ 253. Ajutise ehitise ehitamise alad
Ajutise ehitise võib linna lubada ehitada kogu haldusterritooriumil.
(Tvk m 09.02.2012 nr 5, jõustumine 01.03.2012)
VI Peatükk
NÕUDED PROJEKTEERIMISELE
(1) Projekteerimine on:
ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine;
ehitise tehnosüsteemide kavandamine;
ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine ning ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.
(2) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt.
§ 27 Ehitusprojekt
(1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.
(2) Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks ehitusseaduse paragrahvis 3 sätestatud nõuetele. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid andmekogude seaduse tähenduses.
(3) Ehitusprojekt peab olema selline, et oleks võimalik:
1) selle järgi ehitada;
2) ehitist kasutada ja hooldada;
3) kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile;
4) kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.
(4) Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseaduse paragrahvis 47 nimetatud projekteerimise eest vastutava spetsialisti poolt või ehitusseaduse paragrahvis 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemise eest vastutava spetsialisti poolt.
(5) Kinnismälestise konserveerimise, restaureerimise ja remondi projekte ning muinsuskaitse eritingimusi võib koostada, uurimistöid teha ning mälestist konserveerida, restaureerida ja remontida ainult ettevõtjale ja vastutavale spetsialistile väljastatud tegevusloa alusel.
§ 28 Ehitusprojekti koostamise lähteandmed
(1) Ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on:
1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ja käesoleva määruse paragrahvis 30 kehtestatud korras väljastatavad ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;
2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel määruse paragrahvis 29 nimetatud juhtudel ja korras väljastatavad projekteerimistingimused.
(2) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks olla projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused.
§ 29 Projekteerimistingimused
(1) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, milles määratakse ka muud projekteerimise lähteandmed ning asutused ja isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üld- ja/või detailplaneeringust selle olemasolu korral.
(2) Detailplaneeringu koostamise kohustuseta juhtudel koostab projekteerimistingimused asjasthuvitatud isiku taotlusel amet. Esitatava projekteerimistingimuste taotluse kooskõlastab naaberkruntide omanikega projekteerimistingimuste taotleja. Projekteerimistingimused väljastab amet ja need kehtivad kaks aastat nende väljastamisest. Projekteerimistingimuste tähtaega võib amet samaks tähtajaks pikendada.
(3) Olulise keskkonnamõjuga ehitiste keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse otsustab projekteerimistingimuste taotluse ja lisatud keskkonnamemorandumi alusel Tallinna Keskkonnaamet koostöös ametiga.
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005)
§ 30 Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused
(1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused (edaspidi arhitektuur-ehituslikud tingimused) koostab asjasthuvitatud isiku taotluse alusel amet.
(2) Detailplaneeringu koostamise kohustust mittetingiva ehitise püstitamise korral väljastavates arhitektuur-ehituslikes tingimustes määratakse detailplaneeringut täpsustavad lähteandmed ning asutused ja isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada.
§ 31 Ehitusprojekti koostamise erisused miljööväärtusega hoonestusaladel
(1) Miljööväärtusega hoonestusala puhul lähtutakse projekteerimistingimuste ja arhitektuur-ehituslike tingimuste koostamisel teemaplaneeringust ja/või miljööväärtusega hoonestusala või selle osa kohta koostatud ehitusmäärusest.
(2) Kui miljööväärtusega hoonestusala kohta ei ole koostatud teemaplaneeringut ja/või ehitusmäärust, esitab amet Kultuuriväärtuste Ametile hoone püstitamise ja olemasoleva hoone juurde- või pealeehituse teel laienduse ehitusprojekti projekteerimistingimused või arhitektuur-ehituslikud tingimused ala kaitse- ja kasutustingimuste määratlemiseks.
(3) Kui miljööväärtusega hoonestusala kohta ei ole koostatud teemaplaneeringut ja/või ehitusmäärust, kooskõlastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotleja või projekteerija ehitusprojekti Kultuuriväärtuste Ametiga.
(4) Kui miljööväärtusega hoonestusala kohta on koostatud teemaplaneering ja/või ehitusmäärus, kooskõlastatakse Kultuuriväärtuste Ametiga projekteerimistingimused, arhitektuur-ehituslikud lisatingimused, ja ehitusprojektid teemaplaneeringus ja/või ehitusmääruses ettenähtud juhtudel.
§ 32 Projekteerimisettevõtja kohustused
Projekteerimisettevõtja on kohustatud:
koostama nõuetele vastava ehitusprojekti;
tagama ehitusprojekti vastavuse lähteandmetele;
koostama nõuetele vastava ehitise mõõdistusprojekti;
säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitusprojektid ja ehitiste mõõdistusprojektid ning nende koostamise lähteandmed vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.
§ 33 Ehitusprojekti ekspertiis
(1) Ehitusprojekti ekspertiis on ehitusprojekti vastavuse hindamine ehitusprojektile ettenähtud nõuetele, sealhulgas ehitusprojekti järgi ehitise nõuetele vastavuse osas.
(2) Ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitise ehitusprojektidele.
(3) Ehitusprojekti ekspertiis viiakse läbi vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud korrale.
VII Peatükk
NÕUDED EHITAMISELE
§ 34 Ehitamine
(1) Ehitamine on:
1) ehitise püstitamine;
2) ehitise laiendamine ehitisele juurde-, peale- või allaehitamise teel;
3) ehitise rekonstrueerimine, mis seisneb ehitise piirdekonstruktsioonide muutmises ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmises ja asendamises;
4) ehitise tehnosüsteemide muutmine;
5) ehitise lammutamine.
§ 35 Ehitamisele esitatavad nõuded
(1) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral käesolevas määruses ettenähtud juhtudel.
(2) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada.
(3) Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab ehitusseaduse paragrahvis 41 sätestatud nõuetele.
(4) Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise enda tarbeks ehitamise korral ei pea järgima käesolevas paragrahvis lõikes 3 sätestatut.
§ 351 Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise ehitamine
(1) Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest peab ehitise omanik teavitama ametit. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormi kohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil.
(2) Ametil on õigus kümne tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise taotluse saamisest esitada väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või nõuda ehitise omanikult lisaandmeid.
(3) Kui amet ei esita kümne tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise taotluse saamisest arvates väikeehitise püstitamisele täiendavaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist.
(4) Kui amet esitab väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või nõuab ehitise omanikult lisaandmeid, võib väikeehitise püstitamist alustada pärast ameti poolt vastava kooskõlastuse saamist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kooskõlastusest ning ehitise püstitamise õigusest teavitab amet taotluse esitajat.
(6) Ehitise omanik on kohustatud esitama ametile viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormi kohase ehitise teatise.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 36 Teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamine
Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab linn, kui linn ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.
§ 37 Ehitusluba
(1) Ehitusluba on linna nõusolek:
1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;
2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.
(2) Ehitusloaga, mis annab õiguse ehitise laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, võib anda ka õiguse sama ehitise tehnosüsteemi muutmiseks või kogu tehnosüsteemi asendamiseks samaväärsega.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(3) Ehitusloaga, mis annab õiguse ehitise laiendamiseks, võib anda õiguse ka sama ehitise rekonstrueerimiseks.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(4) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.
§ 38 Ehitusloa väljastamine
(1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks amet.
(2) Ehitusloa saamiseks tuleb ametile:
1) esitada ehitusloa taotlus;
2) esitada kahes eksemplaris ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud ehitusseaduse paragrahvis 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud ehitusseaduse paragrahvis 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
21) esitada energiamärgis, kui see on nõutav;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
3) esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument.
(3) Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale, välja arvatud käesolevas paragrahvis lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel.
(4) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt.
(5) Ehitusluba territoriaal- või sisemerel ehitamiseks väljastatakse isikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või sellise asjaõiguslepingu sõlmimist kinnitava notariaalselt kinnitatud kokkuleppe või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Nimetatud kokkulepped tuleb esitada ametile.
(6) Ametil on põhjendatud juhtudel õigus nõuda ehitise ohutusest lähtuvalt enne ehitusloa väljastamist:
1) ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist või
2) ehitusuuringut või selle osa, välja arvatud riigisaladusega seotud ehitise ja riigikaitselise ehitise ehitamise korral.
(7) Nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendavalt tellitud ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi või täieliku või osalise ehitusuuringu kulud tasub amet, kui ekspertiisi või ehitusuuringu käigus tuvastatakse, et ehitusprojekt või selle osa vastab sellele kehtestatud nõuetele või kui täielik või osaline korduv ehitusuuring ei olnud vajalik.
(8) Amet väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolul ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates.
(81) Ehitusloa omanik peab taotlema uue ehitusloa, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või ehitusloa taotluses näidatud muud olulised tehnilised näitajad.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(9) Amet säilitab ehitusloa väljastamisega seotud dokumente kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.
§ 39 Ehitusloa taotlus
(1) Ehitusloa taotluses sisalduvad:
1) taotleja nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumisel sünniaeg;
2) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid ning olemasolu korral ehitise riikliku ehitisregistri kood ja ehitise nimetus;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
3) ehitise kasutamise otstarve;
4) ehitise kavandatav kasutuselevõtmise aeg;
5) ehitusprojekti koostaja nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;
6) ehitusuuringute korral ehitusuuringuid tegeva ettevõtja nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumisel sünniaeg;
7) ehitise olulised tehnilised andmed;
8) ajutise ehitise ehitamisel ehitise kasutamise taotletav aeg;
9) andmed riigilõivu tasumise kohta.
(2) Ehitusloa taotlus esitatakse ametile paberkandjal ja sellega koos esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris. Kokkuleppel ametiga võib taotluse esitada elektrooniliselt.
§ 391 Ehitusloa taotluse menetlemine
(1) Ehitusloa taotlus koos vajadusel ekspertiisi läbinud ehitusprojektiga esitatakse ametile. Amet kannab menetlusse võetud taotluse ehitisregistrisse.
(2) Amet kontrollib ehitusprojekti vastavust planeeringutele, projekteerimistingimustele, ehitusprojektile kehtestatud ja muudele nõuetele ning korraldab ehitusprojekti läbivaatamise ameti struktuuriüksuste siseselt.
(3) Ehitusloa taotluse läbivaatamisel tehtud toimingud, ettepanekud, märkused ja otsused dokumenteeritakse ning kantakse TPR-i.
(4) Amet teatab taotluse esitajale ehitusloa väljastamisest või sellest keeldumisest, samuti ehitusprojekti parandusteks tagastamisest, koos keeldumise või tagastamise põhjendustega.
(5) Amet väljastab ehitusloa või keeldub ehitusloa väljastamisest, kandes ehitusloa andmed ehitisregistrisse 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast arvates.
(6) Pärast ehitusloa väljastamist kannab amet energiaarvutusel põhineva energiamärgise andmed ehitisregistrisse.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 40 Ehitusloa väljastamisest keeldumine
(1) Amet keeldub ehitusloa väljastamisest, kui:
1) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele või
2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid või
3) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamise või ehitusseaduse paragrahvis 47 sätestatud nõudeid ehitusprojekti koostajale või kontrollijale või
4) ehitise, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise, püstitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele või
5) ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele või
6) ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
7) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis linna määratud ehitise kasutamise aeg või
8) ei ole tasutud riigilõiv või
9) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav;
10) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav või kui keskkonnamõju on hinnatud, kuid keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt kaasneks tegevusega oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik vältida ega leevendada või
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
11) linn on algatanud ehitusprojekti koostamise aluseks oleva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(2) Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldab amet ehitusloa taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 41 Ehitusloa kehtivus
(1) Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Sellisel juhul loetakse ehitusluba väljaantuks tähtajaga kaks aastat.
(2) Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva.
§ 42 Ehitusloale kantavad andmed
(1) Ehitusloale kantakse:
1) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
2) ehitusloa väljastaja nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri;
3) ehitusloa väljastamise kuupäev;
4) ehitusloa number;
5) ehitise olulised tehnilised andmed;
6) ehitise kasutamise otstarve;
7) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood;
8) ajutise ehitise ehitamisel ehitise kasutamise aeg.
§ 43 Ehitusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Ametil on õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada ehitusseaduse paragrahvis 28 toodud alustel ja korras.
(2) Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel, välja arvatud ehitusseaduse paragrahvi 28 lõike 1 punktis 10 nimetatud alusel, peab ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omanik taastama kehtetuks tunnistatud ehitusloa alusel ehitamisele eelnenud olukorra maaüksusel. Kui ehitusloa kehtetuks tunnistamisel ei ole endise olukorra taastamine täies ulatuses mõistlik või rikub kolmandate isikute õigusi, määrab amet kirjaliku teatega endise olukorra taastamise taseme.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 44 Kirjalik nõusolek
(1) Kirjalik nõusolek on nõutav, kui:
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pindala on 20-60 m2;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
2) muudetakse ehitise tehnosüsteeme või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
3) püstitatakse maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
4) asendatakse miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(2) Kirjalikus nõusolekus sisalduvad:
1) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
2) kohaliku omavalitsuse nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri;
3) kirjaliku nõusoleku andmise aeg;
4) ehitise kasutamise otstarve;
5) ehitise olulised tehnilised andmed;
6) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood;
7) ajutise ehitise korral selle kasutamise aeg.
(3) Ametil on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, samuti detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti.
(4) Amet keeldub kirjaliku nõusoleku andmisest, kui:
1) ehitusprojekt ei vasta sellele esitatavatele nõuetele või
2) ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule või
3) ehitise asukoht ei vasta kehtivale detailplaneeringule või
4) ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele või
5) ehitis ei vasta ehitise arhitektuursetele ja ehituslikele lisatingimustele või
6) ehitis pärast selle tehnosüsteemide muutmist ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele.
(5) Amet annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates.
(6) Ehitise omanik peab detailplaneeringu kohustusega aladel teavitama ametit püstitatud väikeehitisest, millele ei taotleta kasutusluba, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.
(7) Ehitise teatises esitatakse andmed ehitise omaniku ja ehitise asukoha kohta ning ehitise olulised tehnilised andmed.
(8) Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates.
(9) Kirjalik nõusolek avalikustatakse riikliku ehitusregistri veebilehel.
§ 45 Kirjaliku nõusoleku taotlus
(1) Kirjaliku nõusoleku taotluses sisalduvad:
1) taotleja nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;
2) väikeehitise asukoha aadress, katastritunnus ning väikeehitise asendiplaan või koordinaadid ja olemasolu korral nimetus;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
3) väikeehitise kasutamise otstarve;
4) väikeehitise kavandatav kasutuselevõtmise aeg;
5) ehitusprojekti olemasolu korral ehitusprojekti koostaja nimi ja ehitusprojekti kontrollija olemasolu korral tema nimi ning nende kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;
6) omanikujärelevalve tegija nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg, kui omanikujärelevalve tegija on teada;
7) ehitamist teostava isiku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg, kui ehitamist teostav isik on teada;
8) väikeehitise olulised tehnilised andmed;
9) ajutise ehitise ehitamisel ehitise kasutamise taotletav aeg.
(2) Kirjaliku nõusoleku taotluses võib esitada taotluse mitme väikeehitise ehitamise kohta.
(3) Kui kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab amet võimaldama taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 46 Ehitise kasutusluba
(1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on linna nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.
(2) Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitisel, riigikaitselisel ehitisel ja elamiseks mittekasutataval väikeehitisel.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(3) Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel.
(4) Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.
§ 47 Kasutusloa väljastamine
(1) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks amet.
(2) Kasutusloa saamiseks tuleb ametile:
1) esitada kasutusloa taotlus;
2) esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud;
3) esitada lisaks ehitusprojektile ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või ameti kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus;
4) esitada õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist;
5) esitada õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks;
6) tasuda riigilõiv.
(3) Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kasutusloa väljastajal on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. Ehitise nõuetele vastavuse täiendavaks kontrollimiseks tellitud ehitise või selle osa ekspertiisi kulud tasub amet, kui tuvastatakse, et ehitis vastab sellele kehtestatud nõuetele.
(4) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Ametil on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult.
(5) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada.
(6) Amet väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.
(7) Amet peab säilitama kasutusloa väljastamisega seotud dokumente ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.
(8) Kasutusloa taotluse peab esitama ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või rajatise suhtes.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(9) Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.
§ 48 Kasutusloa taotlus
(1) Kasutusloa taotluses sisalduvad:
1) ehitise omaniku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;
2) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid ning olemasolu korral ehitise riikliku ehitisregistri kood, ehitise nimetus ja ehitusloa number;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
3) kinnismälestise puhul selle liik, nimetus ja registri number;
4) ehitusprojekti või ehitise mõõdistusprojekti koostanud isiku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;
5) ehitamist teostanud isiku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;
6) omanikujärelevalve tegija nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;
7) ehitise kasutamise otstarve;
8) ehitise olulised tehnilised andmed;
9) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg;
10) andmed riigilõivu tasumise kohta.
(2) Kasutusloa taotluses võib taotleda ühele ehitisele mitut kasutamise otstarvet, mis kantakse samale kasutusloale. Samuti võib kasutusloa taotluses esitada taotluse ehitise või selle osa või ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste kasutamise kohta. Mitme ehitise andmeid sisaldava kasutusloa taotluse korral väljastab amet kasutusloa igale ehitisele eraldi.
§ 49 Kasutusloa väljastamisest keeldumine
(1) Amet keeldub kasutusloa väljastamisest, kui:
1) ehitis ei vasta ehitisele kasutamise taotletud otstarbeks ettenähtud kehtestatud nõuetele või
2) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta avalikele huvidele või
3) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral või
4) kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele või
5) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või
51) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist või
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
6) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele või
7) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või
8) ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele või
9) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis linna määratud ehitise kasutamise aeg või
10) ei ole tasutud riigilõiv või
11) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente või
12) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele või
13) ei ole esitatud dokumenti, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi ehitamiseks tehnilise kontrolli teostamist või kirjalikku nõusolekut ehitise või selle osa kasutamisele võtmiseks ja selline dokument või kirjalik nõusolek on nõutav või
14) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav.
(2) Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, peab amet võimaldama kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused, määrates selleks tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. Kui puuduse kõrvaldamine on võimatu ja kui puudus ei ole ehitise ohutust arvestades oluline, otsustab kasutusloa väljastaja kasutusloa väljastamise esitatud dokumentide alusel.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 50 Kasutusloa kehtivus
(1) Kasutusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.
(2) Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks.
§ 51 Kasutusloale kantavad andmed
(1) Kasutusloale kantakse:
1) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
2) kasutusloa väljastaja nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri;
3) kasutusloa väljastamise aeg;
4) kasutusloa number;
5) ehitise kasutamise otstarve;
6) ehitise olulised tehnilised andmed;
7) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood;
8) ajutise ehitise korral selle kasutamise aeg;
9) muud seaduses sätestatud andmed ning kinnismälestise puhul selle liik, nimetus ja registri number.
§ 52 Kasutusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Kasutusluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või
2) ehitise omanik ei täida paragrahvis 58 lõikes 1 nimetatud ettekirjutust või
3) kasutusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või
4) ehitis on lammutatud.
(2) Ehitise omanikul on õigus esitada taotlus kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud juhtudel.
(3) Amet tunnistab kasutusloa kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või kasutusloa kehtetuks tunnistamise põhjustest teadasaamise päevast arvates.
(4) Põhjendatud juhtudel tunnistab kasutusloa kehtetuks linnavalitsus oma korraldusega.
§ 53 Ehitise omaniku kohustused
(1) Ehitise omanik on kohustatud tagama:
1) enne ehitamise alustamist ehitusloa või kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui ehitusluba või kirjalik nõusolek on nõutav
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
11) ameti teavitamise kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
2) ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav;
3) ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
4) ehitusjärelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele;
5) riikliku järelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, kusjuures juhul, kui riikliku järelevalve teostajal on õigus korraldada avariide põhjuste uurimist, siis juurdepääsu riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele;
6) ehitise tehniliste dokumentide ning olemasolu korral ehitise mõõdistusprojekti säilitamise ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni;
7) vajaduse korral ehitusprojekti ekspertiisi või ehitise ekspertiisi tegemise;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
8) ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus;
9) kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav;
10) ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele;
11) õigusaktis sätestatud juhtudel ehitise, selle osa ja ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamise;
111) ajutise ehitise lammutamise ehitise kasutamise aja lõppemisel;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
112) Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamise esimesel võimalusel ehitise kasutamisel toimunud avariist või õnnetusjuhtumist, mis võis tuleneda ehitise ehitusseaduse paragrahvis 3 sätestatud nõuetele mittevastavusest;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
113) Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisikule ja teistele volitatud ametiisikutele igakülgse abi andmise avarii ja sellega kaasnenud õnnetusjuhtumi põhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni avarii ja õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
12) korraldama ehitamise ajal pideva järelevalve ehitamise üle (edaspidi omanikujärelevalve);
13) esitama ametile vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamist ehitamise alustamise kohta teatise, mis sisaldab andmeid ehitise, ehitamise alustamise aja, omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku kontaktandmete kohta;
14) panema ehitamise alustamisel, kui püstitatakse ehitis, mis ei ole väikeehitis, üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldav ehitis, riigikaitseline ehitis või ehitise teenindamiseks vajalik rajatis, nähtavale kohale kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvli, milles sisaldub informatsioon ehitise, ehitusloa, ehitamise alustamise aja ja lõpetamise tähtaja, projekteerimisettevõtja, ehitusettevõtja ja omanikujärelevalve tegija kohta;
15) taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba või esitama ehitise likvideerimise korral ehitise teatise;
16) tagama, et ehitise ehitamisel peetakse kinni maakorralduslikest, tuleohutus-, keskkonnakaitse- ja muudest õigusaktides sätestatud nõuetest;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
17) andma sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamise korral energiamärgise üle asja omandajale, kui energiamärgis on nõutav;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
18) kindlustama, et sisekliima tagamisega hoonel või selle eraldi kasutataval osal oleks kehtiv energiamärgis, kui see on nõutav ja kui hoone on püstitatud või tasu eest omandatud pärast 2009. aasta 1. jaanuari.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 54 Omanikujärelevalve
(1) Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist projekteerinud või ehitav isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(2) Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada:
1) ehitusprojektikohane ehitamine;
2) ehitamise tehniliste dokumentide koostamine;
3) ehitustööde nõuetekohane kvaliteet.
(3) Omanikujärelevalvet peab tegema ehitise ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni.
(4) Omanikujärelevalvet võib teha ehitise omanik, kui ehitatakse väikeehitist, üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet, ehitise teenindamiseks vajalikku rajatist, riigisaladusega seotud ehitist ja riigikaitselist ehitist.
(5) Omanikujärelevalve tegija peab omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid.
§ 55 Ehitusettevõtja kohustused
(1) Ehitusettevõtja on kohustatud:
1) tagama ehitusprojekti kohase ehitamise;
2) tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise;
3) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni;
4) paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid;
5) tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi;
6) tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu;
7) vältima keskkonna saastamist;
8) teatama ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest;
9) täitma ehitise garantiiga seotud kohustusi;
10) teatama Tehnilise Järelevalve Ametile esimesel võimalusel ehitamisel toimunud avariist või õnnetusjuhtumist, mis tulenes ehitise või ehitamise nõuetele mittevastavusest;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
11) andma Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisikule ja teistele volitatud ametiisikutele igakülgset abi avarii või õnnetusjuhtumi põhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni avarii ja õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei tekita ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnaseisundile.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
VIII Peatükk
EHITUSJÄRELEVALVE
§ 56 Ehitusjärelevalve
(1) Ehitusjärelevalve käesoleva määruse tähenduses on:
1) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine;
2) ehituslubade väljaandmine;
3) kasutuslubade väljaandmine;
4) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine;
5) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine;
6)ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine;
7) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;
8) ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele.
(2) Ehitusjärelevalve teostamine linna territooriumil kuulub linna pädevusse. Ehitusjärelevalve ülesandeid täidavad määruses ettenähtud ulatuses ameti ja linnaosade valitsuste vastavate volitustega ametiisikud (edaspidi ehitusjärelevalvet teostav ametiisik).
§ 57 Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevus
(1) Ameti või linnaosa valitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses on:
1) kontrollida ehitusseaduse täitmist, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas;
2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi;
3) saada riigiasutuselt, linna ametiasutustelt, ehitise omanikult, ehitusloa taotlejalt või ettevõtjalt ehitamise või projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside ning ehitiste kasutamise kohta ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest;
4) tutvuda ehitamist, projekteerimist, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise ning ehitiste kasutamise ohutust või kasutamise otstarvet puudutavate dokumentide originaalide või koopiatega ja saada nende ärakirju, välja arvatud käesolevas punktis nimetatute maksumuste kohta;
5) kontrollida ehitustöid ja ehitusprojekti vastavust nõuetele, detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitise korrashoidu ja ehitise kasutamist lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest;
6) nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti ja ehitise või selle osa ekspertiisi;
7) teha ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele;
8) valmistada ette ehitus- ja kasutuslubade väljaandmine;
9) esitada riiklikule ehitisregistrile andmeid;
10) tellida ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitusprojekti ekspertiisi või ehitise või selle osa nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitise või selle osa ekspertiisi;
11) kontrollida ehitusloa olemasolu ja ehitusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust;
12) kontrollida kasutusloa olemasolu ja kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust.
(2) Nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud ehitusprojekti või ehitise või selle osa ekspertiisi kulud tasub amet. Kui tuvastatakse, et ehitusprojekt või ehitis või selle osa ei vasta sellele kehtestatud nõuetele, peab ehitise omanik hüvitama ehitusjärelevalve teostajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud ekspertiisi kulud.
(3) Ehitusjärelevalvet teostav ametiisik on kohustatud:
1) oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi;
2) tagama talle ehitusjärelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.
§ 58 Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus
(1) Ettekirjutuse tegemise õigus on linnapea volitatud ameti ja linnaosa valitsuse ametiisikutel. Ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui:
1) ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust või
2) ehitamise käigus ei peeta kinni projekteerimistingimustest või
3) ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist või
4) ehitamise käigus ei peeta kinni linna kirjalikust nõusolekust või
5) ehitatakse ehitusloata või
6) ehitatakse linna kirjaliku nõusolekuta või
7) ehitist ei kasutata selleks ettenähtud otstarbel või
8) ehitisel puudub kasutusluba või
9) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või
10) ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele või;
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
11) kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest ei ole ametit teavitatud.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(2) Ameti või linnaosa valitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitusettevõtjale ettekirjutuse, kui:
1) ehitusettevõtja ei pea ehitamise käigus kinni ehitusprojektist või
2) ehitusettevõtja ei pea ehitamise käigus kinni linna kirjalikust nõusolekust või
3) ehitusettevõtja ehitab ehitist, mille ehitamiseks ei ole väljastatud ehitusluba või
4) ehitusettevõtja ehitab ehitist, mille ehitamiseks ei ole linn andnud kirjalikku nõusolekut või
5) ehitusettevõtja poolt ehitatav ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele.
(3) Ameti või linnaosa ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ettevõtjale ettekirjutuse, kui:
1) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise tegev või ehitusjuhtimisega tegelev ettevõtja tegutseb vastutava spetsialistita või
2) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise tegev või ehitusjuhtimisega tegelev ettevõtja tegutseb registreeringuta.
(31) Ameti või linnaosa ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ettekirjutuse hoonete energiamärgiseid väljastavale või hoonete energiaauditeid tegevale ettevõtjale, kes tegutseb vastutava spetsialistita või nõutava registreeringuta.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(4) Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutuses:
1) juhitakse tähelepanu õigusrikkumisele;
2) esitatakse nõue ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks;
3) kohustatakse tegema edasise ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.
(5) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ameti või linnaosa valitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(6) Amet või linnaosa edastab ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutuse kohta ehitisregistrile andmed kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.
(7) (Kehtetu - Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 59 (Kehtetu - Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
§ 60 Ehitustööde registreerimine
(1) Ehitise omanik esitab ametile teatise ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamise kohta.
(2) Amet väljastab ehitise omanikule ehituslehe, millega on kindlaks määratud ehitustööde korralise kontrolli etapid.
(3) Amet kannab ehitisteregistrisse andmed ehitustööde registreerimise kohta ja ehitise ehitamise alustamise teatise andmed. Andmed väikeehitise püstitamise kohta kannab Amet ehitisteregistrisse ehitise teatise alusel.
§ 61 Ehitustööde kontroll
(1) Registreeritud ehitustöid kontrollib ameti ja linnaosa valitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik.
(2) Ameti ehitusjärelevalvet teostav ametiisik kontrollib ehitustöid ehituslehes määratud ulatuses.
(3) Linnaosade valitsuste ehitusjärelevalvet teostavad ametiisikud kontrollivad ehitustööde alustamise seaduslikkust oma haldusterritooriumil.
§ 62 Ehitise kasutusloa menetlemine.
(1) Kasutusloa taotlus koos ehitise tehniliste dokumentidega esitatakse ametile.
(2) Ameti ehitusjärelevalvet teostav ametiisik kontrollib esitatud taotluse ja ehitise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust.
(3) Ameti ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teatab kasutusloa taotlejale kas ja millised täiendavad, ehitise või selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist tõendavad dokumendid tuleb kasutusloa saamiseks esitada ning lepib kasutusloa taotlejaga kokku ehitise ülevaatuse teostamise aja.
(4) Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt vähemalt kahes eksemplaris. Ehitise omaniku ja ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku poolt alla kirjutatud akti üks eksemplar koos ehituse dokumentatsiooniga kuulub alalisele säilitamisele ameti arhiivis. Teine eksemplar aktist jääb ehitise omanikule.
(5) Ameti ehitusjärelevalvet teostav ametiisik kaasab, lähtudes keskkonna-, muinsus-, ja tarbijakaitselistest vajadustest, ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevad isikud ja institutsioonid, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult.
(6) Ameti ehitusjärelevalvet teostav ametiisik vormistab kasutusloa ja amet väljastab selle taotlejale.
(7) Amet kannab andmed kasutusloa väljastamise kohta ehisteregistrisse.
§ 63 Olemasolevate ehitiste järelevalve
(1) Olemasolevate ehitiste järelevalve seisneb nende tehnilisele seisundile hinnangu andmiseks ülevaatuste teostamises, mille käigus kontrollitakse ehitiste vastavust nõuetele, sealhulgas ehitise kasutus- ja hooldusjuhendis ette nähtud parandus- ja hooldustööde teostamist.
(2) Olemasolevate ehitiste ülevaatust teostatakse vastavates väljatöötavates juhendites ette nähtud juhtudel, perioodidel ja ulatuses. Ülevaatuse käigus tehakse ehitise omanikule ettekirjutusi ehitise tehnilise seisundi säilitamiseks ja kasutusohutuse tagamiseks vajalike parandus- ja hooldustööde tegemiseks.
(3) Olemasolevate ehitiste järelevalvet korraldab ja teeb amet.
§ 64 Ohtliku, ajutise või ehitusloata püstitatud ehitise likvideerimine
(1) Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või selle lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.
(2) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.
(3) Lühiajaline ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida selle püstitamise loas määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.
(Tvk m 09.02.2012 nr 5, jõustumine 01.03.2012)
(31) Hooajaline ja aastaringne ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.
(Tvk m 09.02.2012 nr 5, jõustumine 01.03.2012)
(4) Kui käesolevas punktis nimetatud ehitis määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata, korraldab ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise amet asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
§ 641 Katastriüksuse sihtotstarvete muutmine
(1) Katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks esitab ehitise omanik ametile vabas vormis taotluse.
(Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(2) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui see ei too kaasa ehitamist, otsustab linnavalitsus kasutusloa, mille aluseks olevad dokumendid on eelnevalt avalikustatud Ameti poolt igakordselt määratud ulatuses ja viisil, väljastamise lubamise ning määrab korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitise kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe või otstarvete alusel.
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005;
Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(3) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui sellega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, otsustab linnavalitsus projekteerimistingimuste, mis on eelnevalt avalikustatud Ameti poolt igakordselt määratud ulatuses ja viisil, väljastamise lubamise ning määrab korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusloas või kirjalikus nõusolekus nimetatud ehitise kasutamise otstarbe või otstarvete alusel.
(Tvk m 05.03.2009 nr 7 jõust. 01.04.2009;
Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(4) Amet teavitab katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarvete muutmise aluseks olevast otsusest Linnavaraametit ühe kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005;
Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
(5) Amet teavitab maaomaniku või maavaldaja avalduse või õigusakti alusel linnavalitsuse korraldusega muudetud katastriüksuse sihtotstarbest maaomanikku kirjalikult.
(Tvk m 02.06.2005 nr 29 jõust. 10.06.2005;
Tvk m 02.12.2010 nr 61, jõustumine 01.01.2011)
IX Peatükk
KITSENDUSED KINNISMÄLESTISEL JA MUINSUSKAITSEALAL
§ 65 Tegevusluba kinnismälestisel ja Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal
(1) Kinnismälestisel ja Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal peab olema Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti nõusolek (edaspidi tegevusluba) järgmisteks tegevusteks:
1) ehitise püstitamiseks;
2) ehitise konserveerimiseks, restaureerimiseks, sisemiseks ning välimiseks ümberehitamiseks, sisekujundamiseks ja remondiks;
3) teede, trasside ja võrkude rajamiseks ning remontimiseks tänavate ja kõnniteede sillutise uuendamiseks;
4) haljastus-, raie- ja kaevetöödeks ning õue ja piirete ümberkujundamiseks;
5) ehitise ilmet muutvate objektide, nagu reklaami, info ning tehnilise seadme paigaldamiseks ja ehitusdetailide ja -konstruktsiooni lisamiseks, ümberpaigutamiseks, eemaldamiseks ja katmiseks;
6) ehitiste fassaadide, uste, akende, treppide, väravate, katusekatte jms muutmiseks ja algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamiseks;
7) tänavatevõrgu, ehitusjoone, katusemaastiku, kinnistupiiride ning maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks;
8) kinnismälestise kaitsevööndis maaharimiseks, ehitise püstitamiseks, teede, kraavide ja trasside rajamiseks ja muude mulla- ja ehitustöödeks;
9) kinnismälestise kaitsevööndis puude ja põõsaste istutamiseks, mahavõtmiseks ja juurimiseks.
(2) Kinnismälestise ja Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal asuva ehitise lammutamiseks antakse Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti nõusolek käesoleva määruse kohase ehitusloa või kirjaliku nõusolekuga, milles määratakse muinsuskaitseseadusest tulenevad erinõuded lammutustööde läbiviimsel.
§ 66 Tegevusloa väljastamine
(1) Tegevusloa väljastab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.
(2) Tegevusloa saamiseks tuleb Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile:
1) esitada taotlus;
2) esitada ehitusprojekt paragrahvis 65 lõike 1 punktides 1- 4, 8 nimetatud juhtudel;
3) esitada kavand või ettepanek paragrahvis 65 lõike 1 punktides 5-7, 9 nimetatud juhtudel.
(3) Ettepanek ja kavand peavad sisaldama:
1) paragrahvi 65 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud juhtudel taotletava muudatuse sisuselgitust ning jooniseid ja muid visuaalselt muudatust iseloomustavaid materjale; sealhulgas praeguse ja kavandatud olukorra kujutised;
2) paragrahvi 65 lõike 1 punktis 7 ja 9 nimetatud juhtudel taotletava muudatuse sisuselgitust ning muudatuse ulatust ja lahendust iseloomustavaid skeeme ja jooniseid.
(4) Tallinna Kultuuriväärtuste Amet väljastab tegevusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul alates loa taotluse ja projekti või ettepaneku esitamisest.
§ 67 Tegevusloa taotlus
(1) Taotlus sisaldab järgmisi andmeid:
1) kinnismälestise, kinnismälestise kaitsevööndis või muinsuskaitsealal paikneva ehitise nimetus ja asukoht;
2) loa taotleja nimi, isikukood või registrikood;
3) kinnisasja omaniku kontaktandmed;
4) tööde kirjeldus;
5) andmed kooskõlastatud projektdokumentatsiooni või kooskõlastatava projektdokumentatsiooni või ettepaneku kohta.
X Peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 68 Menetlus
Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, välja arvatud kui planeerimisseadus või ehitusseadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
§ 69 Vastutus määruse rikkumise eest
Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse.
§ 70 Määruse rakendamine
(1) Määruse sätteid kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja ning selle omaniku või valdaja suhtes.
(2) Määruse jõustumisel jäävad kehtima enne määruse jõustumist kehtinud korras välja antud ehitusload ja projekteerimistingimused.
(3) Määruses sätestatud kinnisasja omaniku õigused planeeringu koostamisel laienevad ka enne 1991. aasta 1. novembrit tekkinud maakasutusõiguse omanikule.
§ 71 Nõuded olemasolevatele ehitistele
(1) Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama ehitusseaduse paragrahvis 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas.
(2) Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitise omanik võib taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks, esitades kohalikule omavalitsusele kasutusloa taotluse ja ehitise mõõdistusprojekti ning tasudes riigilõivu. Kasutusloa taotluses esitatakse paragrahvis 48 lõike 1 punktides 1-4 ning punktides 7, 8 ja 10 nimetatud andmed. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamise korral ei pea amet kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele.
(4) Pärast planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist ning enne ehitusseaduse jõustumist ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele võib ehitise omanik taotleda kuni 2003. aasta 31. detsembrini ehitusluba või kasutusluba. Ehitusloa taotlemise korral annab amet ehitusprojekti alusel ehitisele hinnangu ja otsustab ehitisele ehitusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise, arvestades paragrahvis 38 või 40 sätestatut. Kasutusloa taotlemise korral esitatakse ametile kasutusloa taotlus, ehitise mõõdistusprojekt ja tasutakse riigilõiv. Kasutusloa taotluses esitatakse määruse paragrahvis 48 lõike 1 punktides 1-4 ning punktides 7, 8 ja 10 nimetatud andmed. Käesolevas punktis nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamise korral ei pea amet kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud ehitise mõõdistusprojekt on dokumentide kogum, mis koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel. Ehitise mõõdistusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid andmekogude seaduse tähenduses.
