Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Laiendatud otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid, kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid õigusakte välja arvatud üksnes teisi akte muutvaid ja kehtetuks tunnistavaid õigusaktid. Otsingu vormil toodud kriteeriumite abil on võimalik otsingu tingimusi kitsendada või laiendada (kaasata tulemustesse ka ainult muutvad aktid).
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Laiendatud otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine
Tallinna Linnavolikogu 26.08.1999 määrus number 25
Jõustumine:01.10.1999
Kehtetuks tunnistamine:01.07.2006
Redaktsiooni kehtivus:10.03.2005 - ...

 Redaktsioonid

KEHTETU:

Tvk m 15.06.2006 nr 37 jõust. 01.07.2006

REDAKTSIOON:

Tvk m 03.03.2005 nr 14 jõust. 10.03.2005
Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002
Tvk m 05.10.2000 nr 37 jõust. 01.11.2000
Tvk m 01.06.2000 nr 18 jõust. 01.07.2000

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

Tallinn,

26. august 1999 nr 25

 

Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine

 

 

Lähtudes Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest, Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 6 lg 1 ja Tallinna põhimääruse paragrahv 6 lg 1 punktist 4,

 

Tallinna Linnavolikogu

 

m ä ä r a b :

 

1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

kasutamise eeskiri.

 

2. Määrus jõustub 1. oktoobril 1999.

 

 

Edgar Savisaar

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

KINNITATUD
Tallinna Linnavolikogu
26. august 1999
määrusega nr 25

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TALLINNA

 

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI

 

KASUTAMISE EESKIRI

 


 

SISUKORD

 

1.Üldosa                                                                                                                                     3

 

1.1 Eeskirja ülesanne                                                                                                                   3

 

1.2 Mõisted                                                                                                                                3

 

1.3 Üldnõuded                                                                                                                            4

 

1.4 Omandi piiritlemine                                                                                                                6

 

1.5 Teenuste hinnad                                                                                                                    6

 

2. Veevarustus ja heitvee ärajuhtimine                                                                                          7

 

2.1 Veega varustamise nõuded ja tingimused                                                                                7

 

2.2 Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused                                                                              7

 

2.3 Omavolilised ühendused                                                                                                        8

 

2.4 Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine                                                                  9

 

2.5 Keelatud ühendused                                                                                                              10

 

2.6 Ajutised torustikud                                                                                                                10

 

2.7 Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile                                                                       11

 

3. Vee ja heitvee mõõtmine ning arvestus                                                                                     12

 

3.1 Vee mõõtmine                                                                                                                       12

 

3.2 Veearvestus                                                                                                                          13

 

3.3 Heitvee mõõtmine                                                                                                                 14

 

3.4 Heitvee arvestus                                                                                                                    14

 

4. Arvlemine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest                                                     14

 

5. Teenuslepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine                                                                 15

 

6. Lõppsätted                                                                                                                             16

 
1.         Üldosa

1.1       Eeskirja ülesanne

1.1.1    Käesolev Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud veekasutajate vahel Tallinna linna territooriumil.

1.1.2    Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Tallinna linnas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

1.2       Mõisted

Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1.2.1    abonenttasu - tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamisest;

1.2.2    arvestusperiood - veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve. Arvestusperioodiks on reeglina kalendrikuu. Arvestusperioodi täpse alguse ja lõpu kuupäevadeks on vee-(heitvee) arvesti näidu lugemise kuupäevad, mis määratakse teenuslepingus;

1.2.3    avalik veevõtukoht - ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;

1.2.4    ehitis - hoone või rajatis;

1.2.5    fekaalid - kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;

1.2.6    heitvesi - kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademete- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi;

1.2.7    hoone - maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis;

1.2.8        kanaliseerimine - heitvee kogumine ja ärajuhtimine  kanalisatsiooni kaudu;

1.2.9        kanalisatsioonikaev - reovee-, ühisvoolse- või sademete- ja drenaaživee või muu pinnasevee kanalisatsioonirajatiste hulka kuuluv maapinnale ulatuva avatava luugiga kaev kanalisatsiooni töö jälgimiseks, torustiku ja liivapüüdurite puhastamiseks, pindmise äravooluvee vastuvõtuks, kanalisatsiooni sissepääsuks või liitmike teostamiseks. Maapinnale ulatuv kanalisatsiooniluuk kuulub kanalisatsioonikaevu osana kanalisatsioonirajatiste hulka;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.10    klient –kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle veevärk ja/või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja /või -kanalisatsiooniga ja kes on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.11    kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.12    kinnistu kanalisatsioon - liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.13    kinnistu omanik - kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.14    kinnistu veevärk - liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.15    liitumine - kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.16    liitumistasu - ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.17    liitumispunkt - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.18    peakraan - viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.19    peatoru - ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu  toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.20    purgimiskoht - tekkekohast äraveetud heitvee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.21    rajatis - maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.22    reostus - vee omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.23    reovesi - olmes või tootmises kahjutuspiiri ületavalt rikutud vesi, on heitvee alaliik;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.24    reovee kanalisatsioon - rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.25    sademetevee kanalisatsioon - rajatised ja seadmed sademete-ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja puhta heitvee kanaliseerimiseks;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.26    sisendustoru - kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.27     (Kehtetu - Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.28    vee-ettevõtja – ettevõtja kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.29    vee- või heitvee mõõdusõlm - vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitvee-arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.30    vee- või heitvee mõõdukaev - kaev, kus asub vee- või heitveemõõdusõlm;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.31    ühenduskraan - veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.32    ühendustoru - kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist  heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.33    ühiskanalisatsioon-ehitiste ja  seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.34    ühisveevärk - ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.35    ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.2.36    ühisvoolne kanalisatsioon - rajatised reovee ning sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.

(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

 

1.3         Üldnõuded

1.3.1      Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) otsusega määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale ning Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsuse) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud sellekohasele lepingule.

1.3.2      Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

1.3.3      Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse ja linnavalitsuse vahelise lepinguga.

1.3.4      Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni tähtajalised teenuslepingud ehitiste omanike või valdajatega. Ühekordset või lühiajalist veekasutust või heitvee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu alusel.
(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.3.5      (Kehtetu - Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.3.6      Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee üle on linnavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi: volitatud isik) ja vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele vee-ettevõtja esindajal.

1.3.7      Ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete  ning vee kasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja/või -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee koguse ning reostuse kohta.

1.3.8      Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja/või kinnistu heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine taastatakse peale sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude  tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.

1.3.9      Kliendile vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt omades selleks linnaosa valitsuse kirjalikku seisukohta. Kui linnaosa valitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas toodule on vee-ettevõtjal õigus klientidele vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.

1.3.10    Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud  vääramatu jõu tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi hooldus- või remonditööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile ja- kanalisatsioonile kahjustusi või kinnisturuumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulutused.
(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.3.11    Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja/või heitvee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava linnavalitsuse ametiisiku korraldustele.

1.3.12    Vee-ettevõte on kohustatud sisestama Tallinna Linnavalitsuse koduleheküljel olevale operatiivinfo andmebaasi (haldaja Tallinna Kommunaalamet) ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni rajatiste ehitamise ning plaaniliste remonttööde aja hiljemalt üks kuu enne ehitustööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast vee-ettevõttes registreeritud avariiteavet. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest veesulgemistest teavitatakse kliente kirjalikult ja linnavalitsuse poolt määratud massiteabevahendite kaudu vähemalt viis päeva enne tööde algust ja korduvalt üks päev enne tööde algust. Avariilistest remonttöödest ja sellega seonduvatest veekatkestustest teavitab vee-ettevõte koheselt pärast avariiteate saamist Tallinna Abikeskust telefonil 1345.
(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.3.13    Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja /või heitvee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle viie tunni tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks. Eeskirja punktis 1.3.12 märgitud teavitustest mittekinnipidamise korral vastutab vee-ettevõtja remonttööde puhul kliendile vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.
(Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.3.14    Heitvee ja fekaalide väljaveol ning purgimisel ühiskanalisatsiooni tuleb juhinduda Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud heitvee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast.
(Tvk m 05.10.2000 nr 37 jõust. 01.11.2000)

1.3.15    Teemaade ja/või tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ning seadmete purunemise või rikkimineku korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib avarii kooskõlastatult tee ja/või tänava omanikuga.
 (Tvk m 03.03.2005 nr 14 jõust. 10.03.2005)

1.3.16    Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutuste tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

 

1.4         Omandi piiritlemine

1.4.1      Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.

1.4.2      Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu tänavapiirist väljaspool, võimalikult piiri juures, kui vee-ettevõtja ja kinnistu omanik või klient ei ole kokku leppinud teisiti.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.4.3      Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui olemasoleval torustikul peakraan puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui 2 meetrit ning liitumispunkti asukoht ei ole punkti 1.4.2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,3 meetrit väljaspool kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt ühe meetri kaugusel hoone välisseinast.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.4.4      Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on vaatluskaev, mis kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Kui vaatluskaev puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui 2 meetrit ning liitumispunkti asukoht ei ole punkti 1.4.2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,3 meetrit väljaspool kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks viimane vaatluskaev, millest torustik siseneb hoonesse.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.4.5      Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või  peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv kanalisatsioonikaev.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.4.6      Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel  või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

1.4.7      (Kehtetu -  Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

1.4.8      Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal  asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb olevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus eeskirja punkti 1.3.9  kohaselt vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine sulgeda.

1.4.9    Sademete-, drenaazhivee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks.
(Tvk m 01.06.2000 nr 18 jõust. 01.07.2000)

1.4.10    Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on  teenuslepingu lahutamatu osa.

 

1.5         Teenuste hinnad

1.5.1      Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hind kliendile moodustub abonenttasust, tasust võetud vee eest ning tasust heitvee ärajuhtimise eest.

1.5.2      Klient tasub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale linnavalitsuse poolt kehtestatud hindade ja tingimuste alusel vastavalt kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingule.

1.5.3      Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnasevee ärajuhtimise kulud ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kasutatava vee eest tasutakse vastavalt linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule.

1.5.4      Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenustele kehtestab hinnad linnavalitsus vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korrale.

 

 2.          Veevarustus ja heitvee ärajuhtimine.

2.1         Veega varustamise nõuded ja tingimused

2.1.1      Ühisveevärk on ette nähtud klientide varustamiseks veega, mille kvaliteet peab vastama sotsiaalministri määrusega kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele, samuti vee võtmiseks kahjutule tõrjumisel ja avalike veevõtukohtade veega varustamiseks.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

2.1.2      Vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärgi vee kvaliteedi kontrolli vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud kontrollinõuetele.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

2.1.3      Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti linnavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes  valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul.

2.1.4      (Kehtetu -  Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

2.1.5      Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja punktile 1.3.9.

2.1.6      Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet  (edaspidi  päästeamet) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel . Neist võib muuks otstarbeks vett  kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse  veevõtt omavoliliseks.

2.1.7      (Kehtetu -  Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

2.1.8      Klient peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.

2.1.9      Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul  peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale.

2.1.10    Eeskirja punktide 2.1.7 ja 2.1.8 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või linnavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule eeskirja punkti 2.1.7 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust koheselt, ilma eelteateta ning eeskirja punkti 2.1.8 nõuete eiramisel vastavalt eeskirja punktile 1.3.9.

 

2.2         Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

2.2.1      Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:

2.2.1.1   ühisvoolse kanalisatsiooni puhul heitvee kanaliseerimiseks  teenuslepingus määratud tingimustel;

2.2.1.2   reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks;

2.2.1.3   sademetevee kanalisatsiooni puhul sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu  puhta heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel.

2.2.2      (Kehtetu -  Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

2.2.3      Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja punktides 1.3.8 ja  1.3.10. toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

2.2.4      Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida  ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.

2.2.5      Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

2.2.6      Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab:

2.2.6.1   põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;

2.2.6.2   torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;

2.2.6.3   inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;

2.2.6.4   radioaktiivseid aineid;

2.2.6.5   inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;

2.2.6.6   biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;

2.2.6.7   bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

2.2.7      Kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40ŗ C ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5.

2.2.8      Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.

2.2.9      Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi  kui reostuslikke löökkoormusi.

2.2.10    Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud nõuetele ohtlike ainete kohta ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees või mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi.

2.2.11    Reoainete lubatavad piirkontsentratsioonid kliendile kehtestatakse teenuslepinguga vastavalt linnavalitsuse poolt kinnitatud ühiskanalisatsiooni juhitud heitveest proovide võtmise ja  saasteastme määramise juhendile.

2.2.12    Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni  vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

 

2.3         Omavolilised ühendused

2.3.1      Mistahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta  või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.

2.3.2      Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul:

2.3.2.1   koostatakse vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele;

2.3.2.2   kliendil või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja  punktides 2.4.3, 2.4.4 ja 2.4.8 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni  rajatistele tekitatud kahju eest.

2.3.3      Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks 1 aasta. Veevõtu korral tuletõrje hüdrantidest 1 kuu.

2.3.4      Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

 

2.4         Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine

2.4.1      Omavoliliseks veekasutuseks ja/või heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil:

2.4.1.1   ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut;

2.4.1.2   on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee-  või heitveemõõdusõlme vee-ettevõtja poolt pandud plommid, välja arvatud punktis 2.7.9 toodud juhud;

2.4.1.3   on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm;

2.4.1.4   vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;

2.4.1.5   on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;

2.4.1.6   on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;

2.4.1.7   kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;

2.4.1.8   kanalisatsioonikaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

2.4.2      Omavolilise veekasutamise ja/või heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

2.4.3      Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes  50 mm ja suuremad  - 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust heitvee ärajuhtimise eest.

2.4.4      Omavolilise heitvee  kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust:

2.4.4.1   ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt eeskirja punkti 2.4.3 kohasele arvestuskorrale;

2.4.4.2   kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti, mõõdusõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt eeskirja punkti 2.4.3 kohasele arvestuskorrale heitveearvesti siseläbimõõdu järgi;

2.4.4.3   sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktis 2.5.5.2  toodud arvestuskorrale.

2.4.4.4   eeskirja punkti 2.4.1.8 kohase omavolilise heitvee kanaliseerimise korral vastavalt eeskirja punktile 2.3.4.

2.4.5      Omavolilise veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või linnavolikogu otsusega volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi.

2.4.6      Eeskirja punktides 2.4.3 ja 2.4.4 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.

2.4.7      Kui omavoliline veekasutamine ja/või heitvee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja/või  kinnistu heitvee kanaliseerimine vastavalt eeskirja punktile 1.3.9 kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.

2.4.8      Omavolilise veekasutuse ja/või vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja punktides 2.4.3 ja 2.4.4 toodu alla, määratakse hüvitus volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

2.4.9      Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja punktides 2.1.6 ja 2.7.9 toodud juhtusid, tingimusel kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja punktis 2.7.9  toodud juhtudel kannab klient.

 

2.5         Keelatud ühendused

2.5.1      Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks.

2.5.2      Keelatud ühendusteks on ka:

2.5.2.1   ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;

2.5.2.2   kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;

2.5.2.3   ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademetevee kanalisatsiooni;

2.5.2.4   ühendused, mis võimaldavad sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee  juhtimist reoveekanalisatsiooni.

2.5.3      Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isiku poolt sellekohane akt.

2.5.4      Eeskirja punktides 2.5.1; 2.5.2.1; 2.5.2.2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja  punktides 2.5.2.3 ja 2.5.2.4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja heitvee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja punktile 1.3.9.

2.5.5      Eeskirja punkti 2.5.2 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:

2.5.5.1   eeskirja  punktis 2.5.2.3  toodud juhul vastavalt eeskirja punktis 2.4.4.1 toodud arvestuskorrale;

2.5.5.2   eeskirja punktis 2.5.2.4  toodud juhul iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne.) summas, mis vastab 75 m3 heitvee kanaliseerimise teenustasule kuus.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

2.5.6      Eeskirja punktis 2.5.5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse eeskirja punkti 2.3.3 kohaselt.

2.5.7      Kui kliendi või kinnistuomaniku poolt  keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi või kinnistu omaniku poolt.

 

2.6         Ajutised torustikud

2.6.1      Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja/või heitvee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel.

2.6.2      Ajutisi vee- ja/või kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele.

2.6.3      Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

2.6.4      Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur,  vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

2.6.5      Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.

2.6.6      Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm.

 

2.7         Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

2.7.1      Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.

2.7.2      Kinnistu omanik ja klient on kohustatud:

2.7.2.1   Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid või isikuid, tehes sisendustorustikuga seotud tööd vee-ettevõtja tehnilise järelvalve all. Oma väikeelamule võib liitumisprojekti koostada ja torustikke ehitada ka vastavat litsentsi mitteomav isik litsentsi omava isiku ja/või vee-ettevõtja järelvalvel.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

2.7.2.2   tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele  nõuetele;

2.7.2.3   kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;

2.7.2.4   tagama volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile;

2.7.3      Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja punktile 1.3.9:

2.7.3.1   kui rikutakse eeskirja punktide  2.7.2.1, 2.7.2.2 ja 2.7.2.3 nõudeid;

2.7.3.2   kui klient ei ole taganud eeskirja punkti 2.7.2.4  kohast juurdepääsu.

2.7.4      Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses Tallinna linna heakorra eeskirjale, samuti  hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust koheselt teatama vee-ettevõtjale. Tähissiltide paigaldamine toimub planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt.

2.7.5      Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

2.7.6      Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

2.7.7      vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil  plommida:

2.7.7.1   veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;

2.7.7.2   vee- või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja –ülekande süsteem;

2.7.7.3   omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;

2.7.7.4   kanalisatsioonitorustiku sulgur.

2.7.8      Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

2.7.9      Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:

2.7.9.1   tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;

2.7.9.2   kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

2.7.10    Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademete-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi  satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi heitvee hinnast.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

2.7.11    Volitatud isikul on õigus kontrollida  kliendi lokaalse reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema poolt volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele.

 

3.           Vee ja heitvee mõõtmine ning arvestus

3.1         Vee mõõtmine

3.1.1      Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

3.1.2      Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

3.1.3      Veemõõdusõlm peab reeglina asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

3.1.4      Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu kui:

3.1.4.1   hoones puudub selleks võimalus;

3.1.4.2   kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;

3.1.4.3   sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 50 m;
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

3.1.4.4   sisendustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.

3.1.5      Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.

3.1.6      (Kehtetu -  Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

3.1.7      Veearvesti monteerib omal kulul vee-ettevõtja tähtajatut, samuti eeskirja punktide 1.3.4 ja 5.2 kohast tähtajalist teenuslepingut omava kliendi nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse veearvesti vee-ettevõtja poolt.

3.1.8      Peale veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.

3.1.9      Klient peab tagama:

3.1.9.1   veearvesti säilimise vigastamatuna ja  kaitsmise külmumise  ja ülekuumenemise eest;

3.1.9.2   veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse; samuti ruumi valgustuse;

3.1.9.3   veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;

3.1.9.4   veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;

3.1.9.5   veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.

3.1.10    Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud  veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

3.1.11    Kui ei ole kinni peetud eeskirja punktide 3.1.9.3, 3.1.9.4, 3.1.9.5 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 1.3.9.

3.1.12    Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja punktis 2.4.3 toodud hüvituse nõuet.

3.1.13    Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

3.1.14    Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.

 

3.2         Veearvestus

3.2.1      Üldjuhul kliendi veetarvitust mõõdetakse veearvestiga.

3.2.2      Veearvesti puudumisel määratakse veetarvitus linnavolikogu  poolt kinnitatud vee kasutamise normide järgi. Alates 2003. aasta 1. jaanuarist peab klientidele antav vesi olema mõõdetud.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

3.2.3      Eeskirja punktis 3.2.2 toodud juhul võib vee-ettevõtja lekke avastamise korral  kinnistutorustikes käsitleda seda kui omavolilist veekasutust ja rakendada eeskirja  punktides 2.4.2 ja 2.4.3 toodut. Leket sisendustorust käsitletakse eeskirja punktide 2.1.9 ja 2.1.10 kohaselt.

3.2.4      Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

3.2.5      Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 2.4.3 sätestatut eeskirja punkti 2.4.5 kohase kestvusega.

3.2.6      Kui eeskirja punkti 3.1.13 kohasel erakorralisel taatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses kliendile tarbitud veekoguse ümberarvestus alates veearvesti elamusse paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui 6 kuu ulatuses.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

3.2.7      Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.

3.2.8      Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee ettevõtte poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

3.2.9      Päästeameti poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks  päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeamet, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Selle vee eest tasu ei võeta.

3.2.10    Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja punktist 2.7.9 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

 

3.3         Heitvee mõõtmine

3.3.1      Heitvee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud eeskirja punktides 3.4.1 ja 3.4.2 toodud juhtudel.

3.3.2      Heitvee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heitveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.

3.3.3      (Kehtetu -  Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

3.3.4      Heitvee mõõdusõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

3.3.5      Heitvee mõõdusõlme puhul tuleb samaselt veemõõdusõlmega kinni pidada eeskirja punktis 3.1.9 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktile 1.3.9.

3.3.6      Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja punkti 2.4.4 kohast hüvituse nõuet.

3.3.7      (Kehtetu -  Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

3.3.8      Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme plomme.

 

3.4         Heitvee arvestus

3.4.1      Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab heitvee mõõtmist soovinud pool.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

3.4.2      Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

3.4.3      Heitveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus eeskirja punktis 3.2.4 sätestatud korras.

3.4.4      Kui klient ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu heitveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 2.4.4 sätestatud sanktsioone eeskirja punkti 2.4.5 kohase kestvusega.

3.4.5      Ühekordne heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetuse jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

3.4.6      Sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määratakse vee-ettevõtja  poolt tehniliste arvestuste alusel või mõõdetakse.

3.4.7      Heitvee või fekaalide koguse arvestus purgimisel ühiskanalisatsiooni toimub eeskirja punkti 1.3.14 kohaselt.

 

4.           Arvlemine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest

4.1         Arvlemine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste  eest sh vee-(heitvee-)arvesti näidu registreerimine ja nende teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja/või ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

4.2         Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Arvlemisel maksekorralduse raamatuga tasub klient arvestusperioodil kasutatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest arvestusperioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest.

4.3         Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% ja elanikele kuni 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

4.4         Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. Kui klient eelnimetatust ei teata, võrdsustatakse see eeskirja punkti 4.6 kohase maksekohustuse täitmata jätmisega.

4.5         Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensioonid lahendatakse kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

4.6         Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja /või heitvee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja punkti 1.3.9 kohaselt.

 

5.           Teenuslepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine

5.1         Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja, juhendi ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

5.2         Käesoleva eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud  dokumendid.

5.3         Eeskirja punkti 2.6.1  kohase tähtajalise teenustelepingu sõlmimiseks esitab kinnistu omanik (või klient) avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.

5.4         Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidiselt jäävad alalisse kasutusse, toimub teenuste tähtajalise lepingu sõlmimine eeskirja punktide 5.1 ja 5.2 kohaselt.

5.5         Ühekordse veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks ja/või heitvee kanaliseerimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

5.6         Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise omavoliliseks.

5.7         (Kehtetu -  Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

5.8         Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja /või heitvee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

5.9         Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:

5.9.1      kõigil juhtudel kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;

5.9.2      kinnistu piiri muutumine või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni  ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;

5.9.3      ehitiste lammutamisel;

5.9.4      juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast;

5.9.5      kinnistu omaniku surma korral kui tal ei ole pärijat;

5.9.6      muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

5.10       Teenuslepingu lõpetamisest eeskirja punkti 5.9 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

5.11       Kui kahe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut eeskirja punkti 5.12 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul  sõlmida liitumisleping.

5.12       Kinnistuomanikul (ka uuel omanikul) on kahe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise taastamise kulud.

 

6.           Lõppsätted

6.1         Kui eeskirjas märgitud õigusakt ei ole jõustunud, kehtivad käesoleval ajal vastavaid suhteid reguleerivad õigusaktid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seadusega, käesoleva eeskirja või muude kehtivate õigusaktidega.

6.2         Enne käesoleva eeskirja jõustumist linnavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seadusega või muude kehtivate õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 2002. aasta 31. detsembriks.
 (Tvk m 16.05.2002 nr 29 jõust. 01.06.2002)

6.3         Käesoleva eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või asukohajärgse linnaosa valitsuse või linnavalitsuse poolt või vastavate õigusaktidega kehtestatud korras.