REDAKTSIOON:
Tvk m 14.12.2006 nr 68 jõust. 21.12.2006
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006
Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004
Tvk m 29.05.2003 nr 32 jõust. 05.06.2003
Tvk m 12.12.2002 nr 67 jõust. 19.12.2002
Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002
Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002
Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002
Tvk m 06.09.2001 nr 36 jõust. 13.09.2001
Tvk m 14.06.2001 nr 30 jõust. 21.06.2001
Tvk m 14.12.2000 nr 59 jõust. 01.01.2001
Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000
Tvk m 16.12.1999 nr 42 jõust. 21.12.1999
Tvk m 16.12.1999 nr 41 jõust. 21.12.1999
Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999
Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999
Tvk m 25.03.1999 nr 4 jõust. 05.04.1999
Tvk m 26.11.1998 nr 37 jõust. 26.11.1998
Tvk m 03.09.1998 nr 29 jõust. 15.09.1998
Tvk m 14.05.1998 nr 18 jõust. 14.05.1998
Tvk m 19.02.1998 nr 11 jõust. 19.02.1998
Tvk m 05.02.1998 nr 8 jõust. 05.02.1998
Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997
Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
MÄÄRUS
|
Tallinn,
|
10. oktoober 1996 nr
27
|
Tallinna põhimääruse
uue redaktsiooni kinnitamine
|
|
Lähtudes Kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 22 p.9,
|
Tallinna Linnavolikogu
|
m ä ä r a b :
|
1. Kinnitada
juurdelisatud Tallinna põhimääruse uus redaktsioon.
2. Linnavalitsusel
esitada 15. detsembriks 1996 linnavolikogule kinnitamiseks linna ametiasutuste
põhimäärused.
3. Linnavolikogu
kantseleil esitada oma põhimäärus linnavolikogule kinnitamiseks 15. detsembriks
1996.
4. Linnavalitsusel
esitada 1. veebruariks 1997 ettepanekud:
4.1 linnaosade
põhimääruste kohta;
4.2 linnavolikogu 27.
mai 1993 otsuse "Omavalitsuse põhiülesanded linnaosas" kohta.
5. Tunnistada kehtetuks
linnavolikogu järgmised õigusaktid:
5.1 17. juuni 1993 otsus
"Tallinna põhimääruse kinnitamine";
5.2 19. augusti 1993
määrus "Tallinna põhimääruse muutmine";
5.3 16. detsembri 1993
määrus "Tallinna põhimääruse osaline muutmine";
5.4 26. augusti 1993
määrus "Tallinna linna teenetemärgi statuudi kinnitamine";
5.5 26. augusti 1993
määrus "Tallinna linna vapimärgi statuudi kinnitamine";
5.6 2. detsembri 1993
määrus "Tallinna Linnavolikogu komisjonide töö korraldamise
põhimõtted";
5.7 19. mai 1994 määrus
nr 9 "Tallinna vappide ja lipu standardid ning nende kasutamise
kord";
5.8 15. augusti 1996
määruse nr 20 "Linnaametnike sotsiaalsed garantiid" p.1.
6. Tallinna põhimääruse
§ 57 lg.1 ja 2 rakenduvad 1. jaanuarist 1997.
7. Määrus jõustub
linnavolikogu 20. oktoobri 1996 valimise tulemuste väljakuulutamise päevast.
Koit Kaaristu
Tallinna Linnavolikogu
esimees
K I N N I T A T U D
Tallinna Linnavolikogu
määrusega nr 27
TALLINNA
PÕHIMÄÄRUS
I ÜLDSÄTTED
§ 1 Tallinn - Eesti Vabariigi pealinn
Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn.
§ 2 Tallinna linna kohalik omavalitsus
(1)Tallinna linna (edaspidi: Tallinn) kohalik omavalitsus on
tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus
seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes
linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna kui
terviku arengu iseärasusi.
(2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud
esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse
või rahvaalgatuse teel.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(3) Tallinna omavalitsuse lähendamiseks linnaelanikele ja
nende paremaks kaasamiseks linna juhtimisse jaotab Tallinna Linnavolikogu
(edaspidi: linnavolikogu) Tallinna piiratud omavalitsuslike õigustega üksusteks
- linnaosadeks.
§ 3 Tallinna kohaliku omavalitsuse põhimõtted
Kohalik omavalitsus Tallinnas rajaneb järgmistel
põhimõtetel:
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja
korraldamine;
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik
tagamine;
3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste
täitmisel;
4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse
teostamisel;
5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
6) tegevuse avalikkus;
7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.
§ 4 Tallinna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused
(1) Tallinn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma
tegevuses põhiseadusest,
seadustest ja teistest riigi õigusaktidest,
käesolevast põhimäärusest, teistest Tallinna õigusaktidest,
rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste
omavalitsusüksuste või nende liitudega.
(2) Tallinn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle
seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti
lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite
või kellegi teise pädevusse.
(3) Tallinn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik
juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja Tallinna põhimääruse alusel ning
kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees,
Tallinna Linnavalitsus (edaspidi: linnavalitsus) ja linnapea või nende poolt
volitatud esindajad.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 5 Tallinna omavalitsusorganid
Tallinna omavalitsusorganid on:
1) linnavolikogu - omavalitsusüksuse esinduskogu, mis
valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel;
2) linnavalitsus - linnavolikogu poolt moodustatud
täitevorgan.
§ 6 Tallinna kui omavalitsusüksuse ülesanded
(1) Tallinna kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul,
kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada :
1) sotsiaalabi ja -teenuseid;
2) vanurite hoolekannet;
21) noorsootööd;
(Tvk m 25.03.1999 nr 4 jõust. 05.04.1999)
3) elamu- ja kommunaalmajandust;
4) veevarustust ja kanalisatsiooni;
5) heakorda;
6) territoriaalplaneerimist;
6¹) jäätmehooldust;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
7) linnasisest ühistransporti;
8) teede ja tänavate korrashoidu.
(2)Tallinna ülesandeks on samuti linna omandis olevate koolieelsete
lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude,
rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude,
tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud
asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas
riigieelarvest või muudest allikatest.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud
ülesannetele otsustab ja korraldab Tallinn kui omavalitsusüksus neid kohaliku
elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud
kellegi teise otsustada ja korraldada.
(4) Tallinn kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi,
mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani
ja linnavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
(5) Seaduste täitmise
kontrolli korraldab linnavolikogu käesoleva põhimääruse § 26 1. ja 2. lõikes
sätestatud ulatuses.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997;
Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 7 Tallinna omavalitsusorganite suhted riigiorganitega
(1) Tallinna omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste
suhted põhinevad seadusel ja lepingul.
(2) Tallinna omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma
ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid
riigi valitsusasutustele.
(3) Linnavolikogu valib linnavolikogu esindajad Vabariigi
Presidendi valimiskogusse, linnavolikogu esindaja maavanema kandidatuuri
kooskõlastamiseks ning Tallinna Linnakohtu kaasistujad vastava seaduse alusel
linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Esindajad ja nende asendajad Eesti
Linnade Liidu üldkoosolekule, volikogusse ja juhatusse nimetab linnavolikogu
Eesti Linnade Liidu põhikirja alusel.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 8 Tallinna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega
Tallinna omavalitsusorganid võivad Tallinna õigusaktidega
sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks
ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste
omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele
või moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite, ühisasutusi ja muid
ühendusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud
äriühingutes.
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)
§ 9 Tallinna sümbolid
(1) Tallinna sümbolid on suur ja väike vapp, täisvapp ning
lipp.
(2) Tallinna suureks vapiks on kuldsel kilbil kolm sinist
kuldsete kroonidega sammuvat otsavaatavat lõvi. Tallinna suure vapi
etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas
1.
(3) Tallinna väikeseks vapiks on punasel kilbil hõbedane
rist. Tallinna väikese vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas
2.
(4) Tallinna täisvapiks on kuldsel kilbil kolm sinist
kuldsete kroonidega sammuvat otsavaatavat lõvi. Kiiver on hõbedane, suletud
varbsilmikuga ja punase voodriga. Kaelakaitsel on kuldne kett punase juveeliga.
Kiivriehiseks on kuldsest punaste juveelidega kiivrikroonist tõusev punases
rüüs rinnal ristatud kätega kuldse krooniga naisekuju. Naise nägu ja käed on
ihuvärvi, juuksed on kuldsed. Hõlst on pealt sinine, seest kuldne. Tallinna täisvapi
etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas
3.
(5) Tallinna linna lipp (edaspidi: linnalipp) koosneb
kolmest sinisest ja kolmest valgest ühelaiusest ribast, asetatuna vaheldumisi,
ülal sinine, all valge. Linnalipu pikkuse ja laiuse suhe on 2:1 ja
normaalsuurus 1600 x 800 mm. Linnalipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas
2.
§ 10 Tallinna sümbolite kasutamise kord
(1) Tallinna suurt vappi kasutatakse:
1) linnavolikogu, linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse,
linnakantselei, linnavalitsuse ametite, linnaosade halduskogude, linnaosade
valitsuste, linna ametiasutuste hallatavate asutuste, samuti äriühingute, mille
aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Tallinn, pitsatitel ja
dokumendiplankidel ning linnakantselei osakondade dokumendiplankidel;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
2) Tallinna pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja
ametimärkidel, samuti alapunktis 1 nimetatud linna ametiasutuste ümbrikel ja
muudel ametlikel trükistel, Tallinna linna poolt toetatavate ürituste trükistel;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
3) linnavolikogu ja
linnavalitsuse hoonetel, Tallinna Raekojal, samuti hoonetel, kuhu vapp
ajalooliselt kuulus, linna piiritähistel ning linna ametiasutuste siltidel.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(2) Tallinna väikest vappi kasutatakse hoonetel, kuhu vapp
ajalooliselt kuulus.
(3) Juhtudel, mis ei ole toodud 1. ja 2. lõikes, võib
Tallinna suurt ja väikest vappi kasutada üksnes linnavalitsuse loal.
(4) Tallinna täisvappi kasutatakse Tallinna pidulikel
ürikutel, autasudel ja meenetel ning üksnes linnavalitsuse eriloal.
(5) Tallinna suure ja väikese vapi ning täisvapi kasutamine
etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele
linnavalitsuse poolt.
(6) Linnalipp heisatakse:
1) alaliselt Tallinna Raekoja, linnavolikogu ja
linnavalitsuse ning linnaosade haldushoonetel;
2) ajutiselt linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste
omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel.
(7) Linnalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes
linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korraldusega linnale kuuluvatel
hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused
või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga.
(8) Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või
mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või
lipumasti.
(9) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne
teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu
lipuga, asub linnalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti
riigilipust.
(10) Linnalipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse
loal.
(11) Linnavalitsusel kinnitada Tallinna kaubamärkide
kasutamise kord.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
§ 10¹ Tallinna linna päev
Iga aasta 15. mail tähistatakse Tallinna linna päeva.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
§ 11 Tallinna teenetemärk
(1) Tallinna teenetemärk
(edaspidi teenetemärk) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele
isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
(2) Teenetemärk on oma
kujult kreeka rist. Selle moodustavad kaks ristuvat linnalippu. Risti keskkoha
peale kinnitub Tallinna suur vapp. Teenetemärgi tagaküljele on graveeritud
märgi number ja märgi andmise aasta. Märk on valmistatud hõbedast, viimistletud
kulla ja kuumemailiga. Teenetemärgi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas
4.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
(3) Teenetemärk võidakse
anda Eesti kodanikele või välismaalastele. Välismaalaste all mõeldakse nii
välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
(4) Taotlusi
teenetemärgi andmiseks on õigus esitada linnavolikogu komisjonidel,
fraktsioonidel, linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel ning linna
ametiasutustel. Taotlused esitatakse kirjalikult linnavalitsusele iga aasta 15.
jaanuariks. Taotluses tuuakse ära teenetemärgi kandidaadi ees- ja
perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet, töö- või
teenistuskoht, kodakondsus ning teenete kirjeldus. Iga taotluse esitaja võib
esitada kuni kaks kandidaati. Taotluse vormi kinnitab linnavalitsus.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999;
Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(5) Linnavalitsus esitab
oma ettepanekud teenetemärkide kandidaatide kohta, mis on eelnevalt läbi
arutatud linnavalitsuse istungil ja talle tähtajaks saabunud nõuetekohaselt
vormistatud taotlused linnavolikogule.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
(6) Teenetemärgi andmise
otsustab linnavolikogu.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
(7) Teenetemärk antakse
autasustatavale kätte reeglina Eesti Vabariigi aastapäeva eel linnapea poolt
Tallinna Raekojas.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
(8) Teenetemärgi
kandmise õigust tõendab vastav diplom, mis kirjutatakse alla linnapea poolt ja
antakse kätte koos teenetemärgiga.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
(9) Teenetemärgiga
autasustatute nimed koos teenete kirjeldusega kantakse linnavolikogu otsuse
alusel teenetemärkide kavaleride raamatusse. Märgi saajate nimed
avalikustatakse Tallinna veebilehel.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(10) Teenetemärki võib
kanda üksnes isik, kellele teenetemärk on antud. Teenetemärki kantakse vasakul
kuuerevääril või sellele vastaval kohal.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
(11) Teenetemärgi
kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse Teenetemärkide
seadusest, Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Au- ja teenetemärkide kandmise
korrast ja muudest riigi õigusaktidest.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
§ 12 Tallinna vapimärk
(1) Tallinna vapimärk
(edaspidi vapimärk) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele
isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
(2) Vapimärk koosneb
kahest teineteise peale paigutatud georgi ristist (käppristist). Alumine rist
on sinine, pealmine pikem ja kitsam rist on valge ja selle keskmes asub valge
vääriskivi (teemandi asendaja). Risti kohal on Tallinna täisvapp. Vapimärgi
tagaküljele on graveeritud märgi number ja märgi andmise aasta. Märk on valmistatud
hõbedast, viimistletud kulla ja kuumemailiga. Vapimärgi etalonkujutis on toodud
põhimääruse lisas
5.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
(3) Vapimärk võidakse
anda Eesti kodanikele või välismaalastele. Välismaalaste all mõeldakse nii
välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
(4) Taotlusi vapimärgi
andmiseks on õigus esitada linnavolikogu komisjonidel, fraktsioonidel,
linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel ning linna ametiasutustel.
Taotlused esitatakse kirjalikult linnavalitsusele. Taotluses tuuakse ära
vapimärgi kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht,
elukutse või amet, töö või teenistuskoht, kodakondsus ning teenete kirjeldus. Taotluse
vormi kinnitab linnavalitsus.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(5) Linnavalitsus esitab
oma ettepanekud vapimärgi kandidaatide kohta, mis on eelnevalt läbi arutatud
linnavalitsuse istungil, ja talle saabunud nõuetekohaselt vormistatud taotlused
linnavolikogule.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
(6) Vapimärgi andmise
otsustab linnavolikogu.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
(7) Vapimärk antakse
autasustatavale kätte linnapea poolt reeglina Tallinna Raekojas.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
(8) Vapimärgi kandmise
õigust tõendab vastav tunnistus, mis kirjutatakse alla linnapea poolt ja
antakse kätte koos vapimärgiga.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
(9) Vapimärgiga
autasustatute nimed kantakse Tallinna vapimärkide kavaleride raamatusse. Märgi
saajate nimed avalikustatakse Tallinna veebilehel.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(10) Vapimärki võib
kanda üksnes isik, kellele vapimärk on antud. Vapimärki kantakse linnalipu
värvides muareesiidist õlalindi küljes vasakul puusal. Meeste õlalindi laius on
105 mm ja naiste õlalindi laius on 64 mm. Originaalsuuruses vapimärgi asemel
võib kanda vapimärgi miniatuuri, rosetti või lindilõiget.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
(11) Vapimärgi
kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega
juhindutakse
Teenetemärkide seadusest, Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Au- ja
teenetemärkide kandmise korrast ja muudest riigi õigusaktidest.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)
§ 12¹ Tallinna raemedal
(1) Tallinna raemedal
(edaspidi raemedal) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule
linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste
eest.
(2) Raemedali aluseks on
keskaegse Tallinna raepitsatid. Medali hõbedasel sõõril on gooti kilbil kolm
sammuvat otsevaatavat lõvi. Kilbi kohal on pikkade juustega kroonikandev pea.
Medalit ääristab kahe kontuurjoone vahel lehtedest ornament. Kõik kujundid on
reljeefsed. Medali tagumine külg on sile. Medali läbimõõt on 32 mm.
Raemedali etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas
15.
(3) Raemedal võidakse
anda Eesti kodanikule või välismaalasele. Välismaalase all mõeldakse nii
välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.
(4) Taotlusi raemedali
andmiseks on õigus esitada linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel,
linna ametiasutustel. Taotlused esitatakse kirjalikult linnavalitsusele.
Taotluses tuuakse ära raemedali kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, ‑kuu
ja ‑aasta, elukoht/kontaktandmed, elukutse või amet, töö või
teenistuskoht, kodakondsus ning põhjendus medali taotlemiseks. Taotluse vormi
kinnitab linnavalitsus.
(5) Raemedali andmise
otsustab linnavalitsus.
(6) Raemedali annab
autasustatavale üle linnapea Tallinna linna päeval või mõnel muul pidulikul
üritusel.
(7) Raemedali kandmise õigsust
tõestab tunnistus, millele kirjutab alla linnapea ja mis antakse kätte koos
raemedaliga.
(8) Raemedalit kantakse
30 mm laiuse linnavärvides lindi küljes vasakul pool rinnal.
(9) Raemedali saajate
kohta peab arvestust linnavalitsus ning medali saajate nimed avalikustatakse
Tallinna veebilehel.
(10) Raemedali kandmisel
koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse Teenetemärkide seadusest,
Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Au- ja Teenetemärkide kandmise korrast ja
muudest riigi õigusaktidest.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14
jõust. 01.05.2006)
§ 13 Linnavolikogu esimehe
ametikett
(1) Tallinna
Linnavolikogu esimehe pidulikuks ametitunnuseks on linnavolikogu esimehe
ametikett.
(2) Linnavolikogu
esimehe ametiketi põhitunnuseks on Tallinna täisvapp. Vapp on valmistatud
tombakust ja viimistletud kulla, hõbeda ja kuumemailiga. Vapi külge kinnitub
kandekett, mis koosneb kümnest Tallinna vapilõvist ja kaheksast Tallinna
väiksest vapist. Ametiketi elemendid on omavahel ühendatud peenikeste kuldsete
kettidega. Ametikett on varustatud peenikese kraeketiga. Linnavolikogu esimehe
ametiketi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 5.2.
(Tvk m 14.12.2006 nr 68 jõust. 21.12.2006)
(3) Linnavolikogu
esimehe ametiketi kandmise ainuõigus on Tallinna Linnavolikogu esimehel
valituks osutumise momendist kuni esimehe volituste lõppemiseni. Linnavolikogu
esimehe volituste lõppemisel annab lahkuv linnavolikogu esimees ametiketi üle
uuele linnavolikogu esimehele.
(4) Linnavolikogu
esimehe ametiketti kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Tallinna
esindusfunktsioonide täitmisel.
(Tvk m 23.03.2006
nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 13¹ Linnapea
ametikett
(1) Tallinna linnapea
pidulikuks ametitunnuseks on linnapea ametikett.
(2) Tallinna linnapea
ametiketi põhitunnuseks on Tallinna täisvapp. Vapp on valmistatud hõbedast,
viimistletud kulla ja kuumemailiga. Vapi külge on kinnitud kandekett, mis
koosneb kahekümne seitsmest hallist lihvitud paekivist valmistatud ja hõbedaga
raamitud sõõrist ning kaheksast Tallinna väikesest vapist. Kolmest
paekivisõõrist grupid on paigutatud vaheldumisi vapikilpidega. Ametiketi
elemendid on omavahel ühendatud peenikeste hõbekettidega. Vapikilbid on
hõbedast, nende põhi on kaetud läbipaistva punase kuumemailiga. Ametikett on
varustatud kraeketiga. Linnapea ametiketi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas
5.1.
(3) Linnapea ametiketi
kandmise ainuõigus on Tallinna linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise
momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Linnapea volituste lõppemisel
annab ametist lahkuv linnapea ametiketi üle uuele linnapeale.
(4) Linnapea ametiketti
kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Tallinna esindusfunktsioonide
täitmisel.
(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 14 Asjaajamiskeel
Asjaajamiskeel Tallinna omavalitsusorganites, halduskogudes
ja linna asutustes on eesti keel.
II TALLINNA PIIR JA HALDUSJAOTUS
§ 15 Tallinna piir
(1) Tallinna piir määratakse seaduses sätestatud korras.
(2) Tallinna piiri kirjeldus ja skeem on toodud põhimääruse
lisas 6 (LISA 6. Tallinna
linna piiri kirjeldus ja skeem).
(3) Tallinna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus
või linnavolikogu seaduses sätestatud korras.
(4) Tallinna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus.
(5) Tallinna piir looduses kooskõlastatakse
naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna
suubuvatel teedel.
§ 16 Tallinna haldusjaotus
(1) Kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks
täitmiseks moodustatakse Tallinna koosseisus linnaosad.
(2) Tallinna linnaosad moodustab ja nende piirid määrab
linnavolikogu.
(3) Linnaosade piiride kirjeldused ja skeemid on toodud
põhimääruse lisades 7 – 14
(LISA 7. Haabersti
linnaosa piiri kirjeldus ja skeem;
LISA 8. Kesklinna linnaosa piiri kirjeldus ja skeem;
LISA 9. Kristiine linnaosa piiri kirjeldus ja skeem;
LISA 10. Lasnamäe linnaosa piiri kirjeldus ja skeem;
LISA 11. Mustamäe linnaosa piiri kirjeldus ja skeem;
LISA 12. Nõmme linnaosa piiri kirjeldus ja skeem;
LISA 13. Pirita linnaosa piiri kirjeldus ja skeem;
LISA 14. Põhja-Tallinna linnaosa piiri kirjeldus ja skeem).
(4) Linnaosa piiride muutmise ettepaneku teeb
linnavolikogule linnaosa halduskogu või linnavalitsus, lähtudes linna, linnaosa
ja piirkondade üldplaneeringutest, linnaosa infrastruktuuri võimest tagada
linnaosa pädevusse antavate funktsioonide täitmine ning arvestades antud
territooriumil elavate linnaelanike ja nende ühenduste ettepanekuid ja
arvamusi.
(5) Linnaelanike omaalgatusliku tegevuse toetamiseks võib
moodustada linnaosade siseselt asumeid. Asumite nimed ja nende lahkmejooned
määratakse seadusega sätestatud korras.
III LINNAELANIK
§ 17 Linnaelaniku mõiste
Tallinna linnaelanik on isik, kellel on Eesti
rahvastikuregistri (edaspidi: rahvastikuregister) järgi püsiv elukoht
Tallinnas.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
§ 18 Linnaelaniku valimisõigus
Tallinna linnaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus
vastavalt põhiseadusele ja teistele seadusele.
§ 19 (Kehtetu - Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust.
16.03.1997)
IV LINNAVOLIKOGU
§ 20 Omavalitsusüksuse esinduskogu
(1) Linnavolikogu on Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse
esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras.
(2) Kohaliku
omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub linnavolikogu
seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb linnaelanike huvides ja
nende nimel.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)
(3) Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma
struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle
pandud ülesandeid.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)
(4) Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu
esimees, tema äraolekul üks tema poolt määratud linnavolikogu aseesimeestest.
§ 21 Linnavolikogu moodustamine
(1) Linnavolikogu valitakse hääleõiguslike linnaelanike
poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel,
ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(2) Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab
linnavolikogu rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes
linnaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga, oma otsusega, mille
volikogu avalikustab kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmise
päevast. Linnavolikogu liikmete arv määratakse hiljemalt 90. päeval enne
valimispäeva. Linnavolikogu liikmete arv peab olema paaritu arv ja
linnavolikogus peab olema vähemalt 63 liiget.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(3) Linnavolikogu valimisteks moodustatakse
valimisringkonnad linnaosade kaupa. Pooled mandaatidest jaotatakse linnaosade
vahel võrdselt, ülejäänud mandaadid lihtkvoodi ja suuremate jääkide põhimõttel,
lähtudes linnaosas elavate valijate arvust. Mandaatide arvu igas
valimisringkonnas määrab linnavolikogu eelmine koosseis.
(4) Linnavolikogu otsus valimisringkondade moodustamise
kohta koos mandaatide arvuga igas ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega
avaldatakse üldiseks teadmiseks seaduses sätestatud korras.
§ 22 Linnavolikogu liige
(1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt
kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2) Linnavolikogu liige juhindub seadusest, Tallinna
õigusaktidest ning linnaelanike vajadustest ja huvidest.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(3) Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on
avalik.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(4) Linnavolikogu liikmel on õigus:
1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid
linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
2) seada üles kandidaadi linnavolikogu poolt valitavale,
kinnitatavale või määratavale kohale;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
3) esitada linnavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus-
ja muudatusettepanekuid;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
5) saada linnavolikogu, linnavalitsuse ja linnaosade
valitsuste õigusakte, linna ametiasutuste dokumente ja muud teavet, välja
arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
5¹) saada oma kirjalikule küsimusele vastus linnavalitsuselt
või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.
Märgukirjale või selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9
käesolevas sättes ettenähtule ei laiene.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
6) esineda linnavolikogu istungil avaldusega, protestiga,
sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
7) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja
linnavalitsuse liikmetele;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
8) kuuluda halduskogu koosseisu käesoleva põhimääruse § 88
sätestatud korras;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
9) kasutada linnaosa valitsuse ruume linnaelanike
vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
10) tasuta informeerida linnaelanikke linnavolikogu
kantselei kaudu linnavolikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
11) saada tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust
linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel
linnavolikogu kehtestatud määras ja korras.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(5) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu
sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide
konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on
linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse
enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge
fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja
otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(7) Linnavolikogu liige on kohustatud:
1) esitama majanduslike huvide deklaratsiooni
korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
2) saatma linnasekretärile kolme tööpäeva jooksul vastava
avalduse ja ärakirja dokumendist, millega ta nimetati Tallinna linnaametnikuks.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 23 Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne
lõppemine
(1) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega
seoses:
1) linnavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002)
1¹) korraliste valimiste vahelisel perioodil ühinemise
teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmete volituste
algamisega;
(Tvk m 14.12.2006 nr 68 jõust.
21.12.2006)
2) tagasiastumisega;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002)
3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu
Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinna linnas;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002)
4) Eesti kodakondsuse kaotamisega;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002)
5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi
liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks,
maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002;
Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
6) nimetamisega Tallinna linna ametnikuks;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002)
7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega
võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest;
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse
jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Tallinna
Linna Valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsus tema registreerimise
kohta linnavolikogu liikmeks tema Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise
seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud
kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud
ja rahuldamata jätnud;
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
10) surmaga.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002)
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul
esitab linnavolikogu liige vastava avalduse linnasekretärile.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002)
(3) Linnasekretär saadab valimiskomisjonile kolme tööpäeva
jooksul:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7
ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 sätestatud
juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul vastava
avalduse pärast selle kättesaamist.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002)
§ 24 Linnavolikogu liikme volituste peatumine
(1) Linnavolikogu liikme volituste peatumine tähendab
linnavolikogu liikme ajutist vabanemist linnavolikogu liikme ülesannete
täitmisest.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002)
(2) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad:
1) kui linnavolikogu liige on Tallinnas valitud linnapeaks,
kinnitatud linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks
linnavalitsuse liikmeks;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002)
1¹) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni
Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
2) kui linnavolikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina
vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002)
3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei
või olla lühem kui kolm kuud;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002)
4) kui ta on puudunud linnavolikogu istungitelt kolme
järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal linnavolikogu istungeid ei
toimunud.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud
piirang ei kehti linnavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt
valitud linnapea ja kinnitatud või ametisse nimetatud linnavalitsuse liikme
suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni linnavolikogu poolt uue linnavalitsuse
kinnitamiseni.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002)
(4) Linnasekretär saadab valimiskomisjonile kolme tööpäeva
jooksul:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3
sätestatud juhtudel linnavolikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist;
2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul
vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist;
3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul
vastava avalduse;
4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis
4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002)
§ 25 Linnavolikogu asendusliige
(1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega
linnavolikogu liikme asemele astub linnavolikogu asendusliige. Asendusliige määratakse
valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja
alusel.
(2) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega
käesoleva põhimääruse § 23 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme
volitused linnavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise
hetkest.
(3) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad ning
asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse
jõustumise hetkest. Linnavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme
määramine vormistatakse ühe otsusega.
(4) Valimiskomisjon teeb §-des 23, 24 ja 251
ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva
dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata linnavolikogu esimehele.
Linnavolikogu esimees teeb valimiskomisjoni otsuse teatavaks järgmisel
linnavolikogu istungil. Kui valimiskomisjon on valitud linnavolikogu liikme
registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse § 23 lõikes 1 või §
24 lõikes 2 sätestatud asjaolude tõttu linnavolikogu liige ei saa linnavolikogu
töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema
asemele kohe asendusliikme.
(5) Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel
või peatumisel saab linnavolikogu liikmeks esimene sama erakonna või
valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas
valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav linnavolikogu liige. Kui
esimene asendusliige loobub või ei saa linnavolikogu töös osaleda käesoleva
põhimääruse § 23 lõikes 1 või § 24 lõikes 2 märgitud põhjustel, saab
linnavolikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas
valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat.
(6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või
ei saa linnavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 23 lõikes 1 märgitud
põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas.
(7) Kui esimene asendusliige ei saa linnavolikogu töös
osaleda käesoleva põhimääruse § 24 lõikes 2 märgitud põhjustel, jääb esimene
asendusliige asendusliikmete nimekirja.
(8) Kui asendatav linnavolikogu liige kandideeris
üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või
valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab linnavolikogu liikmeks
asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud
lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiskomisjon. Kui selles
valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei
ole, saab linnavolikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud
kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat.
(9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on
ainult üksikkandidaadid, on linnavolikogu liikmeks esimene samas
valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud
üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on linnavolikogu
liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat.
(10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest
või ei saa linnavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 23 lõikes 1
märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam linnavolikogu liikmeks määrata.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
§ 251. Linnavolikogu liikme volituste
taastumine
(1) Linnavolikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta
vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva
jooksul valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui linnavolikogu liikme
volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(2) Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle
asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel
või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud linnavolikogu liiget sellest
valimisringkonnast.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on
ainult üksikkandidaadid, lõpevad linnavolikogu liikme volituste taastumisel
selle linnavolikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama
linnavolikogu liiget sellest valimisringkonnast.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(4) Linnavolikogu liikme volitused taastuvad ja teda
asendanud linnavolikogu liikme volitused lõpevad valimiskomisjoni otsuse
jõustumise hetkest.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
§ 26 Linnavolikogu pädevus
(1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste
otsustamine:
1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
1¹) linna majandusaasta aruande kinnitamine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
1²) audiitori määramine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks
tunnistamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul
soodustuste andmise korra kehtestamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
4) koormiste määramine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate
teenuste osutamise korra kehtestamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
6) linnavara valitsemise korra kehtestamine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
7) Tallinna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine,
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
9) Tallinna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride
või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste
lahendamiseks;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse
kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu
määramine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni
ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valimiskomisjoni ja
jaoskonnakomisjoni moodustamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
15) linnapea valimine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
16) linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse
struktuuri kinnitamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
17) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine
linnavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste linnavalitsuse liikmete
ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele,
linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu
komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele,
linnapeale või linnavalitsuse liikmele;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
19) linnapeale ja palgalistele linnavalitsuse liikmetele
töötasu määramine ning teistele linnavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise
otsustamine ja selle suuruse määramine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse
lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine linnavolikogu liikmete
hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu
või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu tööst osavõtu
eest tasu ja linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse
suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
23) linna esindamise korra kehtestamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine,
lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses,
mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
251) linna esindajate ja nende asendajate
nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt
tagasikutsumine;
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)
26) Tallinna Linnakohtu kaasistujate valimine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindajate
valimine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
28) (Kehtetu - Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006);
29) Tallinna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja
kehtetuks tunnistamine;
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku
väljakuulutamine;
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)
33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise
detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane
järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega
määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)
34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava
asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning
ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu
ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
361) heakorra
tagamiseks heakorra- ja kaevetööde eeskirjade kehtestamine;
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
362) koerte ja kasside eeskirjade kehtestamine;
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
363) avaliku korra tagamiseks avaliku korra
eeskirjade kehtestamine;
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)
364) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
365) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
366) jäätmeliikide, millele kohaldatakse
korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja
jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku
omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi
otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise
linnavalitsusele.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele
muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate
koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi
piires.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 27 Tallinna elanike küsitluse läbiviimine
(1) Linnavolikogul on õigus korraldada Tallinna
territooriumil linnaelanike küsitlusi olulistes küsimustes.
(2) Linnavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse
linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike
linnaelanike algatusel.
(3) Küsitlus viiakse läbi linnavolikogu poolt kehtestatud
korras.
§ 28 Linnavolikogu töökorraldus
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(1) Linnavolikogu töötab
täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised
komisjonid, fraktsioonid ning linnaosade halduskogud.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)
(2) Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku
teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab
linnavolikogu kantselei, mis on linna ametiasutus. Linnavolikogu kantselei
põhimääruse kinnitab linnavolikogu.
§ 28¹. Hääletamise läbiviimise
ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord isikuvalimistel linnavolikogus
(1) Käesolev paragrahv reguleerib hääletamise läbiviimist ja
hääletamistulemuste kindlakstegemist linnavolikogu esimehe, aseesimehe
(aseesimeeste) ja linnapea valimisel. Linnavolikogu esimehe valimised korraldab
valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni
otsusega. Käesolevas paragrahvis sätestatud hääletamiskomisjoni ülesandeid
täidab linnavolikogu esimehe valimisel valimiskomisjon. Käesolevat korda
rakendatakse ka linnavolikogu revisjonikomisjoni moodustamisel, Vabariigi
Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindajate valimisel ning muudel
juhtudel, kui linnavolikogu otsustab isikuvalimised läbi viia käesolevas
paragrahvis sätestatud korras.
(2) Isikuvalimistel ülesseatud kandidaatidest koostatakse
nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise
otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. Vastavalt ülesseadmise
järjekorrale antakse igale kandidaadile registreerimisnumber. Kandidaatide
nimed koos registreerimisnumbritega pannakse välja hääletamiskabiinides ja
istungite saalis.
(3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul
hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma
liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni ei valita ülesseatud
kandidaate. Hääletamiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase
hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta.
(4) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustab
linnavolikogu kantselei vastav ametnik linnavolikogu liikmetele hääletamise
ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. Hääletamise
kuulutab välja istungi juhataja. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse
istungil välja vaheaeg.
(5) Hääletamiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib
selle. Hääletamiskomisjon annab linnavolikogu liikmele hääletamiskomisjoni
esimehe allkirjaga hääletamissedeli ja ümbriku. Hääletamissedel antakse
allkirja vastu hääletamissedelite väljaandmiseks koostatud linnavolikogu
liikmete nimekirja alusel.
(6) Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Hääletav
linnavolikogu liige märgib sedelile oma otsustuse ja paneb hääletamissedeli
hääletamiskabiinis ümbrikku. Ümbriku võib kinni kleepida. Hääletamiskomisjoni
liige paneb ümbrikule linnavolikogu pitsati jäljendi ning hääletav
linnavolikogu liige laseb ümbrikus hääletamissedeli isiklikult valimiskasti.
(7) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti
laskmist, on linnavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada
hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav
märge.
(8) Kui kandidaate on ühele kohale üles seatud mitu, on
hääletamissedelil lahter, kuhu linnavolikogu liige märgib selle kandidaadi
registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.
Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl
juhul, kui:
1) vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi
registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud
ühelegi kandidaadile;
2) vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi
registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt
mõistetav;
3) kui hääletamissedelil puudub hääletamiskomisjoni esimehe
allkiri või ühes ümbrikus on mitu hääletamissedelit või ümbrikul ei ole
linnavolikogu pitsati jäljendit.
(9) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletamissedelil
kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu.
Hääletav linnavolikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma
poolt- või vastuhääle ristiga. Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile
antud hääl, kui:
1) kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei
ole risti või on rist mõlemas lahtris;
2) kui hääletamissedelil puudub hääletamiskomisjoni esimehe
allkiri või ühes ümbrikus on mitu hääletamissedelit või ümbrikul ei ole
linnavolikogu pitsati jäljendit.
(10) Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt,
kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt linnavolikogu liige hääletas,
loetakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral
otsustab hääletamissedeli kehtivuse hääletamiskomisjon hääletamise teel.
(11) Hääletamiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise
lõppemist. Hääletamiskomisjon teeb kindlaks:
1) hääletamissedeli saanud valijate arvu;
2) valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite
alusel hääletamisest osavõtnud linnavolikogu liikmete arvu;
3) kehtetute hääletamissedelite arvu;
4) igale kandidaadile antud häälte (ühe kandidaadi ning
revisjonikomisjoni liikmete valimise puhul poolt- ja vastuhäälte) arvu.
(12) Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon
protokolli, millele kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed.
Hääletamiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus
hääletamiskomisjoni töö kohta. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette
hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.
(13) Linnavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik
motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse
kindlakstegemise korra rikkumise kohta koheselt istungil. Protesti rahuldamise
otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.
(14) Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse
vastav märge linnavolikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid
ja viiakse läbi uus hääletamine. Linnavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse
uus hääletamine läbi samal linnavolikogu istungil. Otsustus fikseeritakse
istungi protokollis.
(15) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega.
(16) Käesolevas paragrahvis reguleerimata
protseduuriküsimusi otsustab linnavolikogu hääletamise teel. Nimetatud
linnavolikogu otsustused kantakse linnavolikogu istungi protokolli.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 29 Linnavolikogu esimees
(1) Linnavolikogu
esimees:
1) juhib linnavolikogu
tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid
ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude
menetlemist;
2) esindab või volitab
esindama Tallinna ja linnavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega
ning linnavolikogu poolt antud pädevusele;
3) omab õigust nõuda
kõigilt linna asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni
linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
4) esitab
linnavolikogule kinnitamiseks linnavolikogu kantselei struktuuri, koosseisu ja
palgamäärad ja palgatingimused;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
5) kirjutab alla
linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele
ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust;
6) korraldab
linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
7) annab välja
käskkirju linnavolikogu töö korraldamiseks;
(Tvk m 14.12.2000 nr 59 jõust. 01.01.2001)
8) määrab linnavolikogu
õigusakti eelnõule üldjuhul linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni
ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;
9) (Kehtetu - Tvk
m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
10) pikendab
linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega linnavolikogus;
11) esitab linnavolikogu
istungile istungi päevakorra projekti;
12) omab õigust välja
kuulutada linnavolikogu istungil täiendav vaheaeg;
13) täidab muid seaduse
alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(2) Linnavolikogu
esimees määrab enda äraolekul ühe aseesimeestest käskkirjaga enda asendajaks.
Asendajal on kõik linnavolikogu esimehe seadusest ja Tallinna õigusaktidest
tulenevad õigused ja kohustused. Juhul, kui linnavolikogu esimees ei saa oma
ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta
asendaja suuliselt. Sel juhul on asendaja pädevuses istungi juhatamine
ning vastuvõetud määruste ja otsuste ning istungi protokolli allkirjastamine.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(3) Linnavolikogu esimehe või ühe linnavolikogu aseesimehe
ametikoht võib linnavolikogu otsusel olla palgaline.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 30. Linnavolikogu esimehe valimise kord
(1) Linnavolikogu esimehe valimine viiakse läbi kahe kuu
jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2) Linnavolikogu valib linnavolikogu esimehe oma liikmete
hulgast linnavolikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal
linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(3) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada
linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta
esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(4) Linnavolikogu esimehe valimised korraldab
valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni
otsusega. Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine linnavolikogu
esimehe valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 28¹ sätestatud korras.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(5) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes
saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
30¹. Linnavolikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimise
kord
(1) Pärast linnavolikogu esimehe valimist valib
linnavolikogu linnavolikogu aseesimehe (aseesimehed) oma liikmete hulgast
linnavolikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Aseesimehe valimisel on
linnavolikogu liikmel üks hääl.
(2) Linnavolikogu otsustab linnavolikogu aseesimeeste arvu.
(3) Kui valitakse mitu linnavolikogu aseesimeest, toimub
nende valimine eraldi.
(4) Linnavolikogu aseesimehe kandidaadi võib üles seada
linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta
esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.
(5) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine
linnavolikogu aseesimehe valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 28¹
sätestatud korras.
(6) Linnavolikogu aseesimeheks osutub valituks kandidaat,
kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
30² Linnavolikogu esimehe ja
aseesimehe ning linnavolikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe ja
revisjonikomisjoni liikme volituste lõppemine
Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe ning linnavolikogu
komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikme volitused
lõpevad samaaegselt tema poolt linnavolikogu liikme volituste peatumisega või
ennetähtaegse lõppemisega.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 31 Linnavolikogu komisjon
(1) Linnavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi
komisjone. Linnavolikogu alatise komisjoni esimehe ja aseesimehe (aseesimehed)
valib linnavolikogu oma liikmete hulgast vastavalt §-le 31³.
(2) Linnavolikogu alatine ja ajutine komisjon moodustatakse ja
lõpetatakse linnavolikogu otsuse alusel. Linnavolikogu otsuses, millega
moodustatakse ajutine komisjon, kinnitatakse selle esimees ja koosseis ning
määratakse komisjoni volituste ulatus ja kestus.
(3) Linnavolikogu moodustab revisjonikomisjoni,
rahanduskomisjoni, linnamajanduskomisjoni, linnavarakomisjoni, sotsiaal- ja
tervishoiukomisjoni, haridus- ja kultuurikomisjoni ja tarbijakaitsekomisjoni
ning võib moodustada teisi alatisi komisjone.
(4) Alatise komisjoni (edaspidi komisjon) tegevusvaldkonnad
tulenevad riigi ja Tallinna õigusaktidest. Oma ülesannete paremaks täitmiseks
võib komisjon koostada tööplaani poolaasta või aasta kaupa.
(5) Oma tegevusvaldkondades komisjon:
1) selgitab välja
kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb
ettepanekuid nende lahendamiseks;
2) algatab
linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
3) kontrollib
linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist;
4) täidab muid Tallinna
õigusaktidega talle pandud ülesandeid.
(6) Komisjon annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud
Tallinna õigusaktide eelnõude kohta.
(7) Komisjon võib teha ettepanekuid linnaeelarve eelnõu kohta.
(8) Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema linnavolikogu
liikmed. Vähemalt ühe komisjoni liikme esitab linnavalitsus. Igal linnavolikogu
liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.
(Tvk m 14.12.2006 nr 68 jõust.
21.12.2006)
(9) Komisjoni esimehe ja aseesimehe (aseesimehed) valib
linnavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletusel. Teised komisjoni
liikmed kinnitab linnavolikogu komisjoni esimehe esildisel. Komisjoni liikme
volitused lõpevad samaaegselt tema linnavolikogu liikme volituste peatumisega
või ennetähtaegse lõppemisega. Komisjoni liige võib igal ajal tagasi astuda,
esitades kirjaliku avalduse komisjoni esimehele.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 311 Linnavolikogu
komisjoni töökorraldus
(1) Komisjoni töövormiks on koosolek.
(2) Komisjoni korraline koosolek toimub üldjuhul kord kahe
nädala jooksul linnavolikogu esimehe poolt määratud nädalapäeval ja kellaajal.
Komisjon võib teha ettepaneku linnavolikogu esimehele korralise koosoleku
toimumise aja muutmiseks.
(3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või
aseesimees.
(4) Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni
esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või ¼ komisjoni liikmete
kirjalikul nõudel.
(5) Kutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht
ning koosoleku päevakorraprojekt, edastatakse komisjoni liikmetele üldjuhul
kolm päeva enne komisjoni toimumist elektronposti teel.
(6) Kutse komisjoni erakorralisele koosolekule edastatakse
hiljemalt 24 tundi enne koosoleku toimumisaega.
(7) Koosoleku mittetoimumisest teatatakse komisjoni liikmetele
elektronposti või telefoni teel.
(8) Komisjonile suunavad materjale läbivaatamiseks linnavolikogu
ja linnavolikogu esimees.
(9) Komisjon arutab koosolekul üldjuhul päevakorraprojektis
märgitud küsimusi. Erandjuhtudel võib koosoleku juhataja ettepanekul võtta
täiendavalt päevakorraprojekti küsimuse, mille materjalid olid hiljemalt
koosoleku alguseks komisjoni liikmetele kättesaadavad. Täiendava küsimuse
võtmise päevakorda otsustab komisjon hääletamise teel.
(10) Päevakorraküsimuse kannab komisjoni koosolekul ette eelnõu
esitaja või tema poolt nimetatud isik. Ettekandja puudumisel päevakorraküsimust
ei arutata.
(11) Koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta linnavolikogu
kantselei nõunikud.
(12) Komisjonile suunatud õigusakti eelnõu peab komisjon
üldjuhul arutama ja esitama oma seisukoha juhtivkomisjonile hiljemalt kahe
nädala jooksul pärast eelnõu komisjoni menetlusse saabumist.
(13) Õigusakti eelnõu läbivaatamisel võib komisjon:
1) teha ettepanekuid eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks
muutmiseks;
2) teha ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks;
3) teha ettepaneku eelnõu esitajale eelnõu tagasivõtmiseks.
(14) Linnavolikogu esimees võib määrata komisjoni linnavolikogu
õigusakti eelnõule juhtivkomisjoniks, kes peab korraldama eelnõu menetlemist
linnavolikogus.
(15) Juhtivkomisjonina peab komisjon kolme nädala jooksul pärast
määramist esitama:
1) linnavolikogu õigusakti eelnõu eestseisusele linnavolikogu
istungi päevakorda võtmiseks või
2) linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja
saamiseks või
3) linnavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest
väljaarvamiseks.
(16) Juhtivkomisjon vaatab läbi linnavolikogu komisjonide poolt
esitatud ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks ja
esitab eelnõu koos muudatuste ja täiendustega linnavolikogu istungile.
(17) Õigusakti eelnõu menetlemisel kuulab komisjon ära
linnavolikogu kantselei vastava ala nõuniku ja/või juriidilise osakonna
seisukoha.
(18) Komisjon on
otsustusvõimeline, kui tema korralisest koosolekust võtab osa vähemalt
kolmandik komisjoni koosseisus olevatest linnavolikogu liikmetest, nende hulgas
komisjoni esimees või aseesimees.
(Tvk m 14.12.2006 nr 68 jõust.
21.12.2006)
(19) Komisjoni erakorraline
koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool
komisjoni koosseisus olevatest linnavolikogu liikmetest, nende hulgas komisjoni
esimees või aseesimees.
(Tvk m 14.12.2006 nr 68 jõust.
21.12.2006)
(20) Komisjon võtab vastu otsuseid poolthäälte enamusega.
(21) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu
määruste ja otsuste või linnavalitsuse määruste ja korralduse vastuvõtmisel.
(22) Komisjoni otsus vormistatakse protokolli väljavõttena ja
edastatakse juhtivkomisjonile, õigusakti eelnõu või vastava küsimuse esitajale,
õigusnõunikule, dokumendiosakonnale ning isikutele, kellesse puutuvaid küsimusi
käsitleti (asjaosalised).
(23) Komisjoni koosolek ja otsused protokollitakse ja
vormistatakse üldjuhul komisjoni koosolekule järgneval tööpäeval.
(24) Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid
peavad vastama õigusaktides ja standardites ettenähtud nõuetele. Protokolli
kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud
küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused,
hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või
küsimuste algatajate eriarvamused.
(25) Protokollidega on võimalik tutvuda Tallinna veebilehel
ja linnavolikogu kantseleis.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 312 Linnavolikogu
komisjoni asjaajamine
(1) Komisjoni asjaajamise eest vastutab komisjoni esimees.
(2) Komisjoni
esimees või tema äraolekul aseesimees:
1) juhib komisjoni tööd;
2) koostab komisjoni koosoleku päevakorra projekti;
3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule;
6) juhatab komisjoni koosolekut ja lahendab komisjoni töökorra
rakendamisel tekkivad küsimused;
7) allkirjastab komisjoni koosoleku protokolli komisjoni
koosolekule järgneva tööpäeva jooksul;
8) peab komisjoni nimel kirjavahetust.
(3) Komisjoni esimees esitab igal aastal hiljemalt 1.
veebruariks linnavolikogu esimehele kirjaliku aruande komisjoni eelmise aasta
tööst. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab komisjoni esimees
aruande hiljemalt 15. oktoobriks. Aruanne peab muuhulgas sisaldama
ülevaadet komisjonis arutatud olulisematest küsimustest ning nende lahendamise
käigust. Aruanne avalikustatakse Tallinna veebilehel.
(4) Õigusaktide eelnõude menetlemisel ja
komisjoni muude funktsioonide täitmisel nõustab komisjoni ja tema liikmeid
linnavolikogu kantselei nõunik (edaspidi korraldav ametnik).
(5) Korraldav ametnik:
1) esitab komisjoni esimehele ettepanekuid komisjonile suunatud
küsimuste võtmiseks koosoleku päevakorda;
2) annab arvamuse komisjoni menetluses olevate eelnõude ja
muude küsimuste kohta;
3) korraldab komisjoni poolt läbivaadatud eelnõude
redigeerimist pärast linnavolikogu istungi toimumist ning viseerib
linnavolikogu õigusakti eelnõu;
4) lahendab koostöös komisjoniga linnaelanike avaldusi ja
märgukirju;
5) korraldab komisjonile suunatud õigusaktide eelnõude
menetlemist ja valmistab ette komisjoni poolt algatatud õigusakti eelnõu.
(6) Komisjoni sekretär:
1) teatab komisjoni liikmetele ja teistele asjaosalistele
komisjoni koosoleku või komisjoni erakorralise koosoleku toimumise aja ja koha
ning päevakorra, samuti teatab komisjoni koosoleku mittetoimumisest;
2) annab komisjoni esimehele teada koosolekule kutsutute
vastustest osalemise või mitteosalemise kohta;
3) paljundab ja komplekteerib komisjoni koosoleku
päevakorraprojekti alusel koosoleku materjalid arvutit mittekasutavatele
komisjoni liikmetele;
4) vormistab koosoleku protokolli, viseerib selle ja esitab
koosoleku juhatajale allkirjastamiseks koosolekule järgneva tööpäeva jooksul;
5) vormistab protokolli väljavõtted ja edastab need § 31¹
lõikes 22 nimetatud asjaosalistele üldjuhul koosolekule järgneval
tööpäeval;
6) vajadusel koostab täiendus- ja muudatusettepanekute loendi
tabelina ja edastab selle koos protokolli väljavõttega juhtivkomisjonile,
õigusnõunikule, dokumendiosakonnale ja eelnõu esitajale;
7) koostöös korraldava ametnikuga jälgib linnavolikogu esimehe
resolutsiooni alusel komisjonile läbivaatamiseks suunatud õigusakti eelnõu
tähtaegset läbivaatamist;
8) koostöös korraldava ametnikuga jälgib teabenõuetele, märgukirjadele, selgitustaotlustele jm dokumentidele vastamise tähtaegu ning vajadusel
koostab vastuskirja projekti;
9) peab arvestust komisjoni liikmete koosolekust osavõtu kohta,
koostab kvartali lõpus komisjoni koosolekust osavõtu aruande, esitab selle
komisjoni esimehele läbivaatamiseks ja allakirjutamiseks ning edastab
linnavolikogu kantselei juhatajale.
(7) Komisjoni töö organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise
tagab linnavolikogu kantselei.
(8) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid, teha
linnavolikogu kantseleile ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada
linnavalitsuse liikmetelt ja linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku
informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös
linnavolikogu kantselei juhatajaga.
(9) Komisjoni kirjad vormistatakse linnavolikogu kirjaplangil,
millele on lisatud komisjoni nimi.
(10) Komisjoni koosolekute materjale hoitakse
asjaajamisaasta jooksul komisjoni sekretäri juures ja seejärel kuni
Linnaarhiivi üleandmiseni linnavolikogu kantselei dokumendiosakonnas.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 31³ Linnavolikogu komisjoni
esimehe ja aseesimehe valimise kord
(1) Linnavolikogu valib linnavolikogu komisjoni esimehe ja
aseesimehe linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel, kasutades
elektroonilist hääletussüsteemi. Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe
valimised korraldatakse eraldi.
(2) Linnavolikogu otsustab linnavolikogu komisjoni aseesimeeste
arvu.
(3) Iga komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel on igal
linnavolikogu liikmel üks hääl.
(4) Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe kandidaadi
võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaatide
ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Ülesseatud
kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale
ning nimekiri pannakse üles istungite saalis. Nimekirja sulgemise otsustab
linnavolikogu avalikul hääletamisel.
(5) Kui üles on seatud üks kandidaat, hääletab linnavolikogu
liige, kasutades hääletuspuldil kas “poolt“ või “vastu“ klahvi. Kui üles on
seatud vähemalt kaks kandidaati, on kandidaatide nimed kuvatud hääletuspuldi
ekraanile ja linnavolikogu liige teeb oma otsustuse vastava märkega kandidaadi
nime taga ning vajutab klahvile “poolt“. Märge kandidaadi nime taga tähendab
poolthäält.
(6) Kui hääletamise käigus rikutakse hääletamise korda või kui
linnavolikogu liikmel ei ole hääletamispuldi rikke tõttu võimalik hääletada,
katkestab istungi juhataja hääletamise ning viib läbi uue hääletamise.
Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja, kinnitades need
haamrilöögiga. Pärast hääletamistulemuste kinnitamist ei ole need
vaidlustatavad.
(7) Linnavolikogu komisjoni esimeheks või aseesimeheks osutub
valituks kandidaat, kes saab hääletamisest osa võtnud linnavolikogu liikmete
poolthäälte enamuse.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 32. Linnavolikogu revisjonikomisjoni moodustamine
(1) Linnavolikogu moodustab oma volituse ajaks vähemalt
kolmeliikmelise linnavolikogu revisjonikomisjoni.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees (aseesimehed) ja
liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(3) Revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees (aseesimehed)
valitakse käesoleva põhimääruse §-s 313 sätestatud korras.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(4) Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist
otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel, mitu liiget revisjonikomisjoni
valitakse. Valitavate revisjonikomisjoni liikmete arv fikseeritakse linnavolikogu
istungi protokollis.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(5) Hääletamise võib korraldada üheaegselt
revisjonikomisjoni kõigi liikmete või ühe või mitme liikme valimisel.
Revisjonikomisjoni iga liikme valimisel on igal linnavolikogu liikmel üks hääl.
Mitme revisjonikomisjoni liikme üheaegsel valimisel on igal linnavolikogu
liikmel hääli vastavalt revisjonikomisjoni valitavate liikmete arvule.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(6) Revisjonikomisjoni liikme kandidaadi võib üles seada linnavolikogu
fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse
kirjalik ettepanek revisjonikomisjoni esimehele, kes esitab linnavolikogu
istungil kandidaadid nimekirja kandmiseks. Kandidaatidest koostatakse nimekiri.
Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(7) Hääletamissedelile kantakse tähestikulises järjekorras
kõigi ülesseatud kandidaatide nimed ning iga kandidaadi nime järele lahtrid
märkusega poolt ja vastu.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(8) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine
revisjonikomisjoni moodustamisel toimub käesoleva põhimääruse § 28¹
lõigetes 3-7, 9-13 ja 15-16 sätestatud korras.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(9) Hääletamissedel on kehtetu ka juhul, kui sedelile on
märgitud riste rohkem kui oli valijal hääli.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(10) Valituks osutuvad enam hääli saanud kandidaadid, kes
said hääletamisest osavõtnud linnavolikogu liikmete poolthäälte enamuse. Kui
viimasele komisjoni liikme kohale sai võrdselt poolthääli mitu kandidaati,
viiakse nende kandidaatide vahel läbi teine hääletusvoor. Linnavolikogu vastav
otsustus fikseeritakse istungi protokollis.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(11) Kui osa revisjonikomisjoni liikmeid jäi valimata,
seatakse vabale kohale uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine.
Linnavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal
linnavolikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(12) Revisjonikomisjoni uue liikme valimine viiakse läbi,
kui:
1) revisjonikomisjoni liige lahkub revisjonikomisjonist
isikliku avalduse alusel;
2) revisjonikomisjoni liikmele avaldatakse umbusaldust;
3) revisjonikomisjoni liikme surma korral;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
4) revisjonikomisjoni liikme volitused linnavolikogu
liikmena peatuvad või lõpevad.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(121) Revisjonikomisjoni uue liikme valimisel
käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud juhul lähtutakse käesoleva
põhimääruse § 31³ lõigetes 5 ja 6 sätestatust.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(13) Käesoleva paragrahvi 12. lõikes nimetatud juhtudel
viiakse läbi revisjonikomisjoni uue liikme valimine käesolevas paragrahvis
sätestatud korras või linnavolikogu otsusel vähendatakse vastavalt
revisjonikomisjoni liikmete arvu.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 32¹. Linnavolikogu revisjonikomisjon
(1) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse
§-des 31, 31¹ ja 31² sätestatud alustel ja korras, arvestades käesolevas
paragrahvis ja §-s 33 toodud erisusi.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(2) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse §-s
33 ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras:
1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu
määrustele ja otsustele;
2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning
kulude vastavust linna eelarvele;
3) linna asutuste raamatupidamise õigsust ja linnavara
kasutamise sihipärasust;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist;
5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja linna
ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.
(3) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande
oma tegevuse kohta linnavolikogu istungil.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma
tööks vajalikke dokumente.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(5) Revisjonikomisjoni teenindab linnavolikogu kantselei.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 33 Revisjonikomisjoni
poolt läbiviidavate kontrollimiste kord
(1) Revisjonikomisjon
kontrollib käesoleva põhimääruse § 321 2.lõikes sätestatud
valdkondades linnavalitsuse ja linna asutuste tööd linnavolikogu poolt
kinnitatud kontrollimiste plaani ja linnavolikogu ning revisjonikomisjoni
otsuste alusel.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 14.06.2001 nr 30 jõust. 21.06.2001)
(2) Kontrollimisi viivad
läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult linnavolikogu
kantseleiga linnavolikogu kantselei ametnikke, koosseisuväliseid eksperte ja
asjatundjaid.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(3) Kontrollimised
toimuvad linnavolikogu esimehe poolt kinnitatud kirjaliku kontrolliülesande
alusel.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(4) Kontrollimise
tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab vastu antud
küsimuses otsustuse revisjonikomisjon. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel
võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(5) Kontrollimise käigus
selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat
otsustust.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(6) Revisjonikomisjoni
otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti
suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Linnavolikogu
kantseleid puudutav revisjonikomisjoni akt edastatakse seisukohavõtuks
linnavolikogu esimehele. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid
linnavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta,
lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku linnavolikogu
õigusakti eelnõu.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(7) Kontrollimiste
läbiviimise üksikasjalikum kord sätestatakse revisjonikomisjoni põhimääruses ja
linnavolikogu vastava määrusega.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
§ 34 Linnavolikogu eestseisus
(1) Linnavolikogu
eestseisus on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures linnavolikogu istungi
päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks.
Eestseisuse otsustused on linnavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.
(2) Linnavolikogu
eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega linnavolikogu esimees või tema asendaja,
linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning
linnaosade halduskogude esimehed.
(3) Eestseisuse
koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse
liige või linnasekretär, linnavolikogu kantselei juhataja ja linnavolikogu
nõunikud. Linnavolikogu esimees või tema asendaja võib kutsuda eestseisuse
koosolekule linnavolikogu liikmeid ja teisi isikuid.
(4) Eestseisuse
koosoleku kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse
koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada
linnavolikogu esimees või tema asendaja.
(5) Eestseisuse koosolek
protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla linnavolikogu esimees või
tema asendaja ja protokollija. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema
kättesaadavad linnavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse
linnavolikogu kantseleis ning ärakiri saadetakse linnavalitsusele eestseisuse
koosolekule järgneva 2 tööpäeva jooksul.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
§ 35 Linnavolikogu fraktsioon
(1) Fraktsiooni võivad moodustada kolm või enam
linnavolikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja
kuuluvad linnavolikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni.
Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002;
Tvk m 12.12.2002 nr 67 jõust. 19.12.2002)
(2) Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on
allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud
fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees (aseesimehed), edastatakse linnavolikogu
istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse
moodustatuks linnavolikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks
tegemisest.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(21)
Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik.
Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(2²) Muudatused
fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse
linnavolikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(3) Fraktsiooni liikmel
on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest
kirjalikult fraktsiooni ja linnavolikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks
linnavolikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata
kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt
allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb
selle teatavaks linnavolikogu istungil. Kui fraktsiooni liige lahkub
fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda
linnavolikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997;
Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(4) Fraktsioonil on
õigus:
1) algatada
linnavolikogu õigusaktide eelnõusid;
2) anda arvamusi
linnavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
3) seada üles kandidaat
linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
4) võtta oma liikme
kaudu linnavolikogu istungil sõna;
5) võtta linnavolikogu
istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;
6) esitada linnavolikogu
istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele;
7) (Kehtetu - Tvk
m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(5) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise
teenindamise tagab linnavolikogu kantselei.
§ 36 Linnavolikogu kokkukutsumine
(1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. Linnavolikogu istungi töökeeleks on eesti keel.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(2) Linnavolikogu istungi kutsub kokku selle esimees või
tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel linnavolikogu
vanim liige, linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Linnavolikogu uue
koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees hiljemalt
seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Linnavolikogu
esimese istungi ning põhimääruse § 41 lõikes 2 sätestatud alusel
kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi
lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Sama
kord kehtib ka linnavolikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel
istungil ei osutunud linnavolikogu esimees valituks.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006;
Tvk m 14.12.2006 nr 68 jõust. 21.12.2006)
(2¹) Käesoleva põhimääruse § 41 lõikes 2 sätestatud alusel
kokkukutsutava linnavolikogu istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees hiljemalt
seitsmendal päeval pärast asendusliikme määramist.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002;
Tvk m 14.12.2006 nr 68 jõust. 21.12.2006)
(3) Linnavolikogu
esimees või tema asendaja kutsub kokku linnavolikogu istungi ka linnavalitsuse
või vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud
küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab linnavolikogu
esimees või tema asendaja, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut, kuid
mitte hilisemaks kui üks kuu.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(4) Kutse linnavolikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles
on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused,
tehakse linnavolikogu liikmetele teatavaks linnavolikogu kantselei kaudu
vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit ning kutse avaldatakse vähemalt
üks päev enne linnavolikogu istungit ajalehes, milles linnavolikogu avaldab oma
ametlikke teateid. Istungi materjalid on linnavolikogu liikmetele kättesaadavad
linnavolikogu töökorras sätestatud korras.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 14.12.2006 nr 68 jõust. 21.12.2006)
(5) Linnavolikogu kokkukutsumise üksikasjalikum kord
sätestatakse linnavolikogu töökorras.
§ 37 Küsimuste arutelu linnavolikogus
(1) Linnavolikogu
istungit juhatab linnavolikogu esimees. Linnavolikogu esimehe äraolekul juhatab
linnavolikogu istungit esimehe poolt käskkirjaga määratud üks aseesimeestest.
Kui linnavolikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu
põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. Esimehe või tema asendaja
puudumisel juhatab istungit vanim kohalolev linnavolikogu liige.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(1¹) Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab
kuni linnavolikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või aseesimees.
Esimese istungi päevakorras on linnavolikogu esimehe valimine, aseesimeeste
arvu määramine ning aseesimehe või aseesimeeste valimine ja linnavalitsuse
lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva põhimääruse § 41
lõike 2 alusel kokkukutsutud uue linnavolikogu esimese istungi päevakorra
suhtes, välja arvatud linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Linnavolikogu
esimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse
kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka linnavolikogu
järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud linnavolikogu esimees
valituks.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(2) Linnavolikogu esimees korraldab linnavolikogu töökorras
sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Linnavolikogu
võib linnavalitsusele anda ettevalmistamiseks linnavolikogus arutusele tulevaid
küsimusi.
(3) Linnavolikogu korralise istungi päevakorra projekt
arutatakse eelnevalt läbi linnavolikogu eestseisuses.
(4) Linnavolikogu arutab istungi päevakorra projektis
märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)
(5) Linnavolikogu istungid on avalikud. Linnavolikogu võib
kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab
vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust
puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(6) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta
linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, samuti linnavolikogu poolt istungile
kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(7) Linnavolikogu
ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes
küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(8) Hääletamine linnavolikogus on avalik, v.a.
isikuvalimised. Avalikul hääletusel, paragrahvis 31³ ning § 32 lg 12¹
sätestatud isikuvalimistel ja muul juhul (v.a. § 28¹ sätestatud juhul), kui
linnavolikogu nii otsustab, kasutatakse elektroonilist hääletamissüsteemi. Linnavolikogu
liikmel on õigus nõuda koheselt istungil avaliku hääletamise tulemuste lisamist
istungi protokollile.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(8¹) Elektroonilise hääletamissüsteemi rikke korral ning
juhul, kui linnavolikogu istung ei toimu linnavolikogu istungite saalis,
hääletatakse käetõstmisega. Sel juhul võib linnavolikogu liige taotleda
nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt kaks linnavolikogu
liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt ¼
kohalolevatest linnavolikogu liikmetest. Elektroonilise hääletamissüsteemi
rikke korral viiakse käesoleva põhimääruse § 31³ ja § 32
lõikes 12¹ sätestatud isikuvalimised läbi § 28¹ sätestatud korras.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(9) Isikuvalimistel toimub hääletamine hääletamissedeliga
linnavolikogu poolt sätestatud korras.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(10) Linnavolikogu
määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(11) Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega.
Käesoleva põhimääruse § 26 lg 1 punktides 2, 4 , 6-10, 14, 15, 18, 24 ja 25
nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu
koosseisu häälteenamus. Õigus hääletamise
tulemusi vaidlustada on linnavolikogu liikmel koheselt istungil.
Kordushääletamise läbiviimise otsustab linnavolikogu. Hilisemaid pretensioone
ei arvestata
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)
(12) Linnavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokolli
kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud
küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused,
hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või
küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla linnavolikogu
esimees või tema asendaja–linnavolikogu istungi juhataja ning istungi
protokollija. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.
Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnavolikogu
kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(13) Linnavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste
arutamise, hääletamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise
üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras. Linnavolikogu
töökorra kehtestab linnavolikogu.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 371
Arupärimine
(1) Linnavolikogu fraktsioonil ja linnavolikogu liikmel on
õigus esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse
liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises
nähakse ette sellele vastamise viis.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2) Arupärimine vormistatakse
kirjalikult ja esitatakse linnavolikogu istungil istungi juhatajale, kes
edastab selle linnavolikogu kantseleile. Linnavolikogu kantselei edastab
arupärimise linnavolikogu istungile järgneva tööpäeva jooksul linnakantseleile,
kes edastab selle koheselt arupärimise adressaadile Kui linnavalitsuse liikmele
esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava
valdkonnaga tegelevale linnavalitsuse liikmele ja informeerib sellest ka
linnavolikogu kantseleid, kes edastab selle informatsiooni arupärijale.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
(3) Kirjalik vastus
arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise
linnakantseleisse saabumise päevast. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat
ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja linnavolikogu kantseleid
arupärimisele vastamise ajast ja linnavolikogu kantselei edastab selle
informatsiooni arupärijale. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva
jooksul.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
(4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine,
võtab linnavolikogu esimees pärast arupärimisele kirjalikku vastamist suulise
vastamise linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Kui arupärimises ei olnud
ette nähtud suulist vastamist, kuid kirjalik vastus ei rahulda arupärimise
esitajat, esitatakse linnavolikogu esimehele kahe nädala jooksul pärast
kirjaliku vastuse saamist taotlus võtta arupärimisele vastamine linnavolikogu
istungi päevakorra projekti. Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja
anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 37² Linnavolikogu
liikme enesetaandamine
(1) Linnavolikogu
liige on kohustatud taandama ennast sellise linnavolikogu üksikakti arutamisest
ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt
korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2) Ettepaneku
enesetaandamiseks võib linnavolikogu liikmele teha ka linnavolikogu või
linnavolikogu liige.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul on
linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse
enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge
fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja
otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 38 Umbusaldusmenetlus linnavolikogus
(1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib
algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu
aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni
aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või
linnavalitsuse liikmele.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(1¹) Umbusalduse algatamine toimub linnavolikogu istungil.
Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist.
Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse
istungi juhatajale üle. Kirjalikule umbusaldusavaldusele peavad olema alla
kirjutanud kõik algatajad ja selles peab olema märgitud umbusalduse avaldamise
põhjus, ning lisatud vastav linnavolikogu otsuse eelnõu.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse linnavolikogu
järgmise istungi päevakorda.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine
vabastab linnavolikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või
linnavolikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni
liikme tema kohustustest. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral
täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni
linnavolikogu määratud üks linnavolikogu aseesimeestest või tema puudumisel
linnavolikogu vanim liige.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(4) Umbusalduse avaldamine vabastab linnapea või
linnavalitsuse liikme linnapea või linnavalitsuse liikme kohustustest ja
ametist. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal
istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikmetest linnapea
asendajaks kuni uue linnapea valimiseni.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(5) Linnavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab
linnavalitsus oma ülesandeid edasi ja linnavalitsuse volitused kehtivad kuni
uuele linnavalitsusele volituste andmiseni käesolevas määruses sätestatud
korras. Linnavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob
kaasa kõigi linnavalitsuse liikmete vabastamise linnavalitsuse liikme
kohustustest ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametist vabastamise.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(6) Kui linnavolikogu avaldab umbusaldust mõnele
linnavalitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse § 46 lõikes 5 sätestatud
kvoorum jääb alles, jätkab linnavalitsus oma tegevust ning vabad kohad
täidetakse käesoleva põhimääruse §-s 45 sätestatud korras või muudetakse
sätestatud korras linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(7) Kui linnavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse
tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 46 lõikes 5
sätestatud kvooruminõue, ei ole linnavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku
arvu uute linnavalitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste linnavalitsuse
liikmete ametisse nimetamiseni.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(8) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu
koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu
istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel
algatada uut umbusalduse avaldamist.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(9) Umbusalduse avaldamine on linnapea või linnavalitsuse
liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduse paragrahvides
114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(10) Umbusaldusmenetluse üksikasjalikum kord sätestatakse
linnavolikogu töökorras.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
§ 38¹ Tagasiastumine
Linnavolikogu esimehe, linnavolikogu aseesimehe,
linnavolikogu komisjoni esimehe, linnavolikogu komisjoni aseesimehe,
revisjonikomisjoni liikme või linnapea või linnavalitsuse liikme tagasiastumise
korral esitab ta avalduse linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi
astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine
tööpäev avalduse esitamisest. Linnasekretär teavitab koheselt linnavolikogu
esimeest või tema asendajat. Juhul, kui tagasiastumisavalduse on esitanud nii
linnavolikogu esimees ja ka linnavolikogu aseesimees, teavitab linnasekretär
sellest koheselt linnavolikogu vanimat liiget, kelle kohustus on kokku kutsuda
hiljemalt seitsme päeva jooksul linnavolikogu istung linnavolikogu esimehe ja
aseesimehe (aseesimeeste) valimiseks.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 39 Linnavolikogu õigusaktide algatamine
(1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) linnavolikogu liikmel;
2) linnavolikogu komisjonil;
3) linnavolikogu fraktsioonil;
4) linnavalitsusel;
5) linnapeal seaduses
sätestatud alustel ja korras;
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
5¹) linnasekretäril seaduses ja käesolevas põhimääruses
sätestatud alustel ja korras.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
6) linnaosa halduskogul
käesolevas põhimääruses sätestatud alustel ja korras;
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
7) linnaelanikel
seaduses sätestatud alustel ja korras.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks
välja töötada õigusakti eelnõu.
(3) Linnavolikogu
õigusaktide algatamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu
töökorras.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
§ 40 Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide
vastuvõtmiseks
(1) Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele
ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks.
(2) Linnavolikogu vastava otsuse alusel esitab käesoleva
paragrahvi 1. lõikes nimetatud ettepanekud Vabariigi Valitsusele linnavalitsus.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 41 Linnavolikogu tegutsemisvõimetus
(1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:
1) pole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul
eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui
riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;
2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi
kokkutulemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest ja linnapead või
pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast
arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
3) pole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe või linnapea
ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest või linnapead
või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud
linnavalitsuse liikmeid;
4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või linnavalitsusele
umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu
jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse
liikmeid.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse
kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele
asuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse § 25 sätestatud korras.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(3) Kui linnavolikogu liikmete arv langeb alla linnavolikogu
koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne
kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva
põhimääruse § 26 1. lõike punktides 12 ja 13 ning 2. lõikes
nimetatud küsimusi linnavalitsus.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
V LINNAVALITSUS
§ 42 Linnavalitsus - omavalitsuse täitevorgan
(1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne
täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu talle riigi ja Tallinna
õigusaktidega pandud ülesandeid.
(Tvk m 14.12.2000 nr 59 jõust.
01.01.2001)
(2) Linnavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid
õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.
(3) Linnavalitsus juhib linna ametiasutuste (v.a.
linnavolikogu kantselei) ja nende hallatavate asutuste tegevust, osaleb linnavolikogu
poolt kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena
eraõiguslikes juriidilistes isikutes.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(4) Linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu
ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab linnavolikogu.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 43 Linnapea valimise kord
(1) Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise Eesti
kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja
tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2) Linnapea valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul
linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates või käesoleva
põhimääruse § 44 lõigetes 3¹, 3², 4 ja 5 sätestatud tähtaegadel.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni neljaks
aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks
hääl.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(4) Linnapea kandidaadi võib üles seada linnavolikogu
fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse
kirjalik ettepanek istungi juhatajale.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(5) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine
linnapea valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 28¹ sätestatud korras.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(6) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab
linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 44 Linnapea
(1) Linnapea:
1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse
istungite ettevalmistamist;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
2) esindab Tallinna ja linnavalitsust vastavalt seaduse ja
käesoleva põhimäärusega sätestatud korras, välja arvatud § 29 lg 1 p 2 toodud
juhud. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud
pädevuse piires;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
3) annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö
korraldamiseks käskkirju;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele
ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse
liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikme
kinnitamiseks ja tema vabastamiseks linnavalitsuse liikme kohustustest ning
palgalise linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
7) esitab linnavalitsusele ametisse nimetamiseks linna
ametiasutuse, v.a linnavolikogu kantselei, juhi kandidaadi ja ametisse
kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb
valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab
tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei
ole sätestatud teisiti;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
8) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni
Korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
9) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva
põhimäärusega pandud ülesandeid.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(2) Linnapea äraolekul asendab linnapead tema poolt
käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud
linnavalitsuse liige on ära, või asendaja on käskkirjaga määramata, asendab
linnapead vanim kohalolev linnavalitsuse liige.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(3) Linnapea ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku
omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja
ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on
kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama
enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut.
Tema tööleping lõpetatakse Töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse
ametist Avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(3¹) Linnapea volitused lõpevad enne tähtaega seoses tema
valimisega Riigikogu liikmeks.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(4) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või
valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus
ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või
järelevalveorgani liikmeks, valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või
määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele
linnavalitsusele volituste andmiseni.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(5) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel
kirjaliku avalduse alusel valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või
määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele
linnavalitsusele volituste andmiseni.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
(6) Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel
istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks
kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
§ 45 Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine
(1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse
moodustada linnavalitsus.
(2) Linnapea esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema
linnapeaks valimisest arvates linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku
linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kohta.
(3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea ja teised
linnavalitsuse liikmed vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse
liikmete arvule ja linnavalitsuse struktuurile.
(4) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse
struktuuri kinnitamist linnavolikogu poolt esitab linnapea hiljemalt ühe kuu
jooksul linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid ning
ametisse nimetamiseks palgaliste linnavalitsuse liikmete kandidaadid.
(5) Linnapea võib linnavalitsuse liikmeks esitada ka
ametniku, kes on teenistuses mõnes linna ametiasutuses. Linnavolikogu poolt
ametniku kinnitamisel linnavalitsuse liikmeks või vabastamisel linnavalitsuse
liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust.
(6) Linnavalitsuse liikmed kinnitab ja palgalised
linnavalitsuse liikmed nimetab ametisse linnavolikogu linnapea esildisel
linnapea volituste ajaks.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 46 Linnavalitsuse volituste tähtaeg
(1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt
linnavalitsuse liikmete kinnitamise ning palgaliste linnavalitsuse liikmete
ametisse nimetamise päevast.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue
koosseisu esimesel istungil.
(3) (Kehtetu - Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)
(4) Pärast lahkumispalve
esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi (s.h. peab istungeid) ja
tema volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)
(5) Kui osade linnavalitsuse liikmete volituste lõppemise
tõttu osutub linnavalitsuse liikmete arv väiksemaks kui linnapea ja vähemalt
pool linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse liikmete arvust, ei ole
linnavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute linnavalitsuse liikmete
kinnitamiseni ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 47 Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine
(1) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) isikliku avalduse alusel;
2) linnapea esildisel;
2¹) tema valimisega Riigikogu liikmeks;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
3) umbusalduse avaldamise korral;
4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu liikmete kinnitamise
ja palgaliste liikmete ametisse nimetamisega;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
6) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja
määramisega;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
7) tema surma korral.
(2) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab
linnavolikogu.
(3) Linnavalitsuse liikme vabastamisel linnavalitsuse liikme
kohustustest ja palgalise linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad
tema linnavalitsuse liikme volitused. Käesoleva põhimääruse § 54 sätestatud
juhtudel ja korras makstakse hüvitust ametist vabastatud palgalisele
linnavalitsuse liikmele
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 48. Uute linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja
palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine
Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse
liikme kohale kinnitatakse ja palgalisele linnavalitsuse liikme ametikohale
nimetatakse uus isik linnapea esildisel linnavolikogu poolt §-s 45 sätestatud
korras.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 49 Linnavalitsuse pädevus
(1) Linnavalitsus:
1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid
küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu
otsustustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis
linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud
täitmiseks linnavalitsusele;
3) lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku
omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi,
mille lahendamise on linnavolikogu delegeerinud linnavalitsusele;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu
linnavolikogu pädevusse;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)
5) korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt
isikute vastuvõttu märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seadusega
ettenähtud korras.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(2) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees
linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.
(3) Linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linna asutuse
poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse
§ 5 lõikes 3 sätestatut.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
(4) Käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud juhul võib linnavalitsus volitada linna ametiasutust, mis
teostab avalikku võimu, kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab linna
ametiasutuse hallatav asutus, mis ei teosta avalikku võimu. Volituse andmisel
linna ametiasutusele, mis teostab avalikku võimu, on korralduse andmise õigus
selle ametiasutuse juhil.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
§ 50 Linnavalitsuse töökord
(1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse
istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema
asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit
juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja.
(2) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist
võtab osa üle poole linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisust,
sealhulgas linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa
linnasekretär.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(3) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.
(4) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokolli
kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud
küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused,
hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või
küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja
linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid
vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama
haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(5) Linnavalitsuse
istungile küsimuste esitamise, istungi läbiviimise ja istungil vastuvõetud
linnavalitsuse õigusaktide ning istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum
kord sätestatakse linnavalitsuse reglemendiga.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(6) Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub
personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks
linnavolikogule, linna teenistuses olevatele isikutele ja linnaelanikele.
§ 501
Linnavalitsuse komisjonid
(1) Linnavalitsus võib oma
ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks
moodustada alatisi komisjone (edaspidi: komisjon).
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(2) Komisjoni põhimääruse
kinnitab linnavalitsus määrusega ning koosseisu korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab linnavalitsus oma
liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni
tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.
Linnavolikogu kantselei teenistujaid saab komisjoni liikmeks nimetada
linnavolikogu esimehe nõusolekul.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(3) Komisjoni
põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning
komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)
(4) Komisjoni töövormiks
on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt
pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega.
Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused
protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad
alla komisjoni esimees ja sekretär. Protokolli kantakse koosoleku
toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta
esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus
otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate
eriarvamused.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(5) Komisjoni otsustused
on soovitusliku iseloomuga linnavalitsuse määruste ja korralduste
vastuvõtmisel.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)
(6) Ühekordsete
ülesannete täitmiseks võib linnavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille
koosseisu kinnitab linnavalitsus oma korraldusega. Ajutise komisjoni tegevuse
lõpetab linnavalitsus pärast komisjonile antud ülesande täitmist ning tegevusaruande
esitamist.
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)
§ 51 Linnasekretär
(1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist
seaduses sätestatud korras linnapea.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti
kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud
ulatuses ning kellel on akadeemilise kõrgharidusega juristi kvalifikatsioon.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(3) Linnasekretär ei kuulu linnavalitsuse koosseisu, kuid ta
võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(4) Linnasekretär:
1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid
linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;
2) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja
korraldustele ning linnavalitsuse istungi protokollile;
3) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö
avalikustamist;
4) korraldab koostöös linnavolikogu kantseleiga linnavolikogu
õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
5) saadab õiguskantslerile linnavalitsuse õigustloovate
aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates;
6) saadab koostöös linnavolikogu kantseleiga
õiguskantslerile linnavolikogu õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul
nende vastuvõtmisest arvates;
7) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid;
8) hoiab linna vapipitsatit;
9) osaleb linnavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja
korraldab istungite protokollimist;
10) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks
käskkirju;
101) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku
§-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel
linnapea teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast ja teavitab
sellest koheselt teisi linnavalitsuse liikmeid ja linnavolikogu esimeest;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust.
01.05.2006)
10²) kontrollib üks kord kuus linnavolikogu liikme ning
linnaosa halduskogu liikme püsiva elukoha andmeid Eesti rahvastikuregistris ja
teavitab sellest vastavat isikut;
(Tvk m 23.03.2006
nr 14 jõust. 01.05.2006)
11) täidab teisi seaduses, Tallinna põhimääruses ja
linnavalitsuse reglemendis pandud ülesandeid.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea.
Linnasekretäri asendaja peab vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud
tingimustele. Alates 2002. aasta 1. jaanuarist on linnasekretäri asendajal kõik
linnasekretäri õigused ja kohustused.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
VI LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS. TEENISTUSLIK
JÄRELEVALVE
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 52 Linna asutused. Linna asutuste moodustamise kord ja
põhiülesanded.
(1) Linna asutused on:
1) linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu;
2) linna ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei teosta
avalikku võimu.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2) Linna ametiasutused on linnavolikogu kantselei,
linnakantselei, linnaarhiiv, linnavalitsuse ametid ja linnaosade valitsused.
Linna ametiasutuste õigused, kohustused ja töökord sätestatakse linna
ametiasutuse põhimääruses ning teistes Tallinna õigusaktides.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(3) Linnavolikogu kantselei on linna ametiasutus, mis tagab
linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning
linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(4) Linnakantselei on linna ametiasutus, mille
põhiülesandeks on linnavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine.
Linnavolikogu, tema komisjonide, töögruppide ning linnavolikogu liikmete töö
tagamisel tegutseb linnakantselei koostöös linnavolikogu kantseleiga.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(5) Linnavalitsuse amet ja linnaarhiiv on linna
ametiasutused, mis täidavad neile Tallinna õigusaktide ja nende põhimäärusega
pandud ülelinnalisi ülesandeid.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(6) Linnaosa valitsus on linna ametiasutus, mis täidab talle
Tallinna õigusaktide ja tema põhimäärusega pandud ülesandeid linnaosa
haldusterritooriumil.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(7) Linna asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja selle
tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Linna ametiasutuse põhimääruse ja
selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Linna ametiasutuse hallatava asutuse
põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavalitsus. Linna ametiasutuse
hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab ning muudab asutuse juht
kooskõlastatult ametiasutusega (v.a munitsipaalharidusasutused).
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(8) Linna ametiasutuse juhi (v.a. linnavolikogu kantselei
juhataja) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea ettepanekul
linnavalitsus. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab linnapea.
Linnavolikogu kantselei juhataja nimetab ametisse linnavolikogu esimees.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(9) Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab
ametisse ja vabastab ametist linnapea ettepanekul linnavalitsus kui seaduses ei
ole sätestatud teisiti. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab ametiasutuse
juht.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(10) Linna asutusel on oma alaeelarve, Tallinna suure vapi
kujutise ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid. Asutusel võib olla oma
sümboolika.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(11) Linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus
registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 53 Linna avalik teenistus
(1) Linna avalik teenistus on töötamine linna ametiasutuses.
(2) Linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd
linna ametiasutuses.
(3) Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad
ja koosseisuvälised teenistujad.
(4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud
ametikohale nimetatud või valitud isik. Kui seaduses või käesolevas
põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, võib ametnikuna teenistusse võtta
18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti
keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse
teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse
juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel
ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja
seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud
abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.
(6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse
teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või
abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu.
(7) Linnaametnike sotsiaalsed garantiid on sätestatud §-s
54.
(8) Linna avalik teenistus toimub seaduses ja Tallinna
õigusaktidega sätestatud korras.
§ 54 Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud
isikute ning teiste linnaametnike sotsiaalsed garantiid
(1) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele
või aseesimehele, linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud
linnavalitsuse liikmele võib linnavolikogu otsusega maksta ametist vabastamisel
hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni
kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud
vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 14.12.2000 nr 59 jõust. 01.01.2001)
1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei
võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
3) seoses umbusalduse avaldamisega.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei
maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:
1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a. käesoleva
paragrahvi 1. lõike punktis 2 toodud juhul;
2) valitakse või nimetatakse linnavolikogu poolt ametisse
uueks tähtajaks.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2¹) Palgalisel ametikohal töötavale linnapeale makstakse
ametist vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ametist
vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva valdade või linnade
haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust.
01.05.2006)
(2²) Lõikes 2¹ sätestatud hüvitist ei maksta, kui
linnavolikogu valib linnapea ametisse uueks tähtajaks.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust.
01.05.2006)
(3) Linnaosa vanemale võib maksta ametist vabastamisel
hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni
kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud oma
ametikohal rohkem kui kaheksa aastat, kusjuures nimetatud töötamise aja hulka
arvatakse ka pidev töötamine käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud
ametikohtadel ning vabastamine toimub:
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
(Tvk m 14.12.2000 nr 59 jõust.
01.01.2001;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
1) teenistustähtaja möödumise tõttu;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei
võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud hüvitust ei
maksta, kui linnaosa vanemaks nimetatud isik:
1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a. käesoleva
paragrahvi 3. lõike punktis 2 toodud juhul;
2) nimetatakse linnavalituse poolt linnaosa vanemaks uueks
tähtajaks või nimetatakse linna muu ametiasutuse juhiks.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(4¹) Linnaosa vanema teenistusest vabastamisel linnapea
põhjendatud ettepanekul võib talle maksta hüvitust kuni kolme kuu ametipalga
ulatuses.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(5) Linnasekretäri, linnakantselei koosseisus oleva
valdkonna direktori, linnavalitsuse nõuniku, linnapea nõuniku, abilinnapea
nõuniku, linnavalitsuse ameti juhataja ja tema asetäitja, linnavalitsuse ameti
teenistuse direktori, linnakantselei osakonna juhataja, linnaosa vanema
asetäitja, linnaosa valitsuse haldussekretäri, linnavolikogu kantselei
juhataja, linnavolikogu nõuniku, linnavolikogu esimehe nõuniku, linnavolikogu
aseesimehe nõuniku, linnavolikogu fraktsiooni nõunik-abi ning linnavolikogu
kantselei osakonna juhataja teenistusest vabastamisel ametniku algatusel ning linnavolikogu
esimehe nõuniku, linnavolikogu aseesimehe nõuniku, linnavolikogu fraktsiooni
nõunik-abi, linnapea nõuniku ja abilinnapea nõuniku teenistusest vabastamisel
teenistustähtaja möödumise tõttu võib maksta eelnimetatud ametnikule hüvitust,
kui ta on töötanud oma või eelnimetatud ametikohtadel kokku vähemalt kolm
viimast aastat ning linna ametiasutuses pidevalt:
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
3 kuni 6 aastat - kuni kolme kuu ametipalga ulatuses;
6 kuni 10 aastat - kuni nelja kuu ametipalga ulatuses;
üle 10 aasta - kuni kuue kuu ametipalga ulatuses.
(Tvk m 14.12.2000 nr 59 jõust.
01.01.2001)
(5') Käesoleva paragrahvi 3., 41. ja 5. lõikes
ettenähtud hüvituse maksmise ja selle suuruse otsustab linnavalitsus
linnavalitsuse ametnike osas, v.a. linnavolikogu kantselei ametnikud, kelle
suhtes teeb vastava otsuse linnavolikogu esimees.
(Tvk m 14.12.2000 nr 59 jõust.
01.01.2001;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(6) Käesoleva paragrahvi 1., 21., 3., 41.
ja 5. lõikes ettenähtud hüvituste maksmiseks eraldatakse täiendavad rahalised
vahendid linna reservfondist.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(7) Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel
seoses vanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitust, kui ta on töötanud
linna ametiasutuses pidevalt:
3 kuni 6 aastat - kahe kuu ametipalga ulatuses;
6 kuni 10 aastat - kolme kuu ametipalga ulatuses;
üle 10 aasta - nelja kuu ametipalga ulatuses.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(8) Ametniku teenistusest vabastamisel vanuse tõttu
makstakse talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtud hüvitusele, kui ta on
töötanud linna ametiasutuses pidevalt:
3 kuni 6 aastat - ühe kuu ametipalga ulatuses;
6 kuni 10 aastat - kahe kuu ametipalga ulatuses;
üle 10 aasta - kolme kuu ametipalga ulatuses.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(9) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale
mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse
talle hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud
hüvitustele.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(10) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga
makstakse toetust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses
ettenähtud toetustele.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(11) Käesoleva paragrahvi 9. ja 10. lõikes ettenähtud
hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli teenistuses linna
ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(12) Käesoleva paragrahvi 10. lõikes ettenähtud toetust
makstakse 11. lõikes sätestatud teenistusajast lühema teenistusaja korral
riikliku matusetoetuse summa ulatuses.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)
(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7-10 ettenähtud hüvitused
ja toetus makstakse välja erakorralisteks sündmusteks eraldatud vahendite
arvel.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 54¹. Teenistuslik järelevalve
(1) Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse poolt linna
ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja
nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on linnavalitsusel
õigus:
1) teha
ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
2) peatada
toimingu sooritamine või akti kehtivus;
3) tunnistada
akt kehtetuks.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad
olema motiveeritud.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(4) Linna ametiasutuse ja nende ametiisikute ning
ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni
kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks
kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti
andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel
teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel täitmiseks
antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja
kulgemine.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(6) Linnavalitsus tunnistab kehtetuks linna ametiasutuste
ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja
toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende
alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning Tallinna õigusaktidega.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(7) Linnavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil
kehtetuks linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste
hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming
ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja
eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks
akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende
alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(9) Käesoleva paragrahvi alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet
valitsusasutuste järelevalveülesandeid täitvate ametiisikute aktide ja
toimingute üle.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
VI1 SISEKONTROLLISÜSTEEM JA SISEAUDIT
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)
§ 542 Sisekontrolli süsteem
(1) Sisekontrolli süsteem on linna
asutuste juhtimises rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud
terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada:
1) õigusaktidest kinnipidamise;
2) vara kaitstuse raiskamisest,
ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest
tingitud kahju eest;
3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse
ülesannete täitmisel;
4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja
usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.
(2) Sisekontrolli süsteemi asutuses
rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab asutuse juht.
(3) Linna kui kohaliku omavalitsuse
üksuse sisekontrolli süsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab
linnapea.
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)
§ 543 Siseaudit
(1) Siseaudit on tegevus, mille käigus
hinnatakse ja analüüsitakse linna asutustes, samuti Tallinna linnas kui
omavalitsusüksuses sisekontrolli süsteemi olemasolu, tema tõhusust ja vastavust
õigusaktides kehtestatud nõuetele.
(2) Linna siseaudit on tsentraliseeritud
ja kahetasandiline. Siseauditit linna ametiasutustes korraldab linna siseauditi
üksus, milleks on linna sisekontrolöri teenistus. Siseauditit linna
ametiasutuste hallatavates asutustes korraldab vastav ametiasutus, milleks
ametiasutuse juht nimetab vastava isiku või moodustab vajadusel
struktuuriüksuse.
(3) Siseauditi korraldamise eest linna
ametiasutustes vastutab linna sisekontrolör. Siseauditi korraldamise eest linna
ametiasutuste hallatavates asutustes vastutab vastava ametiasutuse juht.
(4) Linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste
siseauditi üldeeskirja kehtestab linnavalitsus.
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)
VII LINNA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED
§ 55 Linna eelarve sisu
(1) Linnal on seadusest lähtuv iseseisev eelarve.
(2) Linna eelarve (edaspidi eelarve) koosneb eelarveaasta
tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.
(3) Eelarves võib kajastada ka muid finantsjuhtimiseks vajalikke
andmeid.
(4) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(5) Eelarve vastuvõtmisega annab linnavolikogu linnavalitsusele
tema ametiasutuste ja hallatavate asutuste kaudu ning linnavolikogu kantseleile
volituse teha kulutusi linnale pandud ülesannete täitmiseks.
(6) Eelarvega võib linnavolikogu anda volituse varaliste
kohustuste võtmiseks ka pikemaks perioodiks, kui üks eelarveaasta.
(7) Eelarve eelnõus investeeringute katteks kavandatud
eelarvelaenu ja eelarveaasta kestel eelarve kassaliseks teenindamiseks
ettenähtud kassalaenu piirsummad ja põhitingimused kehtestab volikogu eelarve
vastuvõtmisega lähtudes seaduses sätestatud piirangutest.
(8) Linna eelarve kulude koosseisus võib ette näha reservfondi
erakorralisteks kuludeks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette
näha, ettenägematute, arvestuslike ja lepingulistest kohustustest tulenevate
kulude katteks, ühekordsete ülelinnalise tähtsusega ürituste toetamiseks ja
ühekordsete toetuste maksmiseks tegutsevatele mittetulunduslikele
organisatsioonidele, kelle tegevus on suunatud lastele, noortele, peredele,
vanuritele ja puuetega inimestele (sh kultuuri-, spordi- ja huvialategevuseks,
piirkondliku tähtsusega ürituste korraldamiseks ja tähtpäevade tähistamiseks)
linnaosa haldusterritooriumil.
(9) Linna reservfond koosneb linnavalitsuse reservfondist ja
linnaosade valitsuste reservfondidest, milliste suuruse kinnitab linnavolikogu
eelarve vastuvõtmisega.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 551 (Kehtetu - Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust.
01.05.2006)
§ 56 (Kehtetu - Tvk m
19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
§ 56¹ Eelarve eelnõu
koostamine
(1) Tallinna eelarve projekti koostamiseks esitavad linna
ametiasutused ja linnavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva
aasta 1. septembriks linnavalitsusele oma ettepanekud.
(2) Linnavalitsus koostab eelarve eelnõu lähtudes Tallinna
eelarvestrateegias toodud linna eelarvepoliitilistest eesmärkidest ja
tegevustest nende eesmärkide saavutamiseks ning esitab eelarve eelnõu
linnavolikogule hiljemalt 1. detsembriks.
(3) Eelarve eelnõu ja projekti koostamise tingimused ning
korra kehtestab linnavalitsus, võttes arvesse seadusest ja käesolevast
põhimäärusest tulenevaid eelarve koostamise korraldamise alused ja
üldpõhimõtteid.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 57 Eelarve vastuvõtmine
(1) Eelarve eelnõu arutab linnavolikogu kolmel lugemisel.
(2) Eelarve eelnõu esimesel lugemisel toimub eelnõu
üldpõhimõtete arutelu. Peale läbirääkimiste lõppemist paneb istungi juhataja
hääletusele eelnõu esimese lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise teisele
lugemisele. Istungi juhataja määrab eelnõule muudatusettepanekute esitamise
tähtaja.
(3) Muudatusettepanekuid võivad esitada linnavolikogu
liikmed, komisjonid ja fraktsioonid ning linnavalitsus. Muudatusettepanekule,
mis tingib eelnõus ettenähtud tulude või kulude muutmise või nende
ümberjaotamise, tuleb ettepaneku esitajal lisada selgitus kulutuste eesmärgi
kohta, majanduslikud põhjendused ning rahalised arvestused kulude mahu ja
võimalike katteallikate kohta. Muudatusettepanekuga ei ole lubatud kustutada
ega vähendada eelarve eelnõus ettenähtud seadustest või lepingutest tulenevaid
kulusid ning muuta riigilt jt juriidilistelt isikutelt sihtotstarbeliste
eraldiste arvel kaetavaid kulusid.
(4) Eelnõu teiseks lugemiseks koostab juhtivkomisjon
eelnõule esitatud muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab
muudatusettepanekute sõnastust, esitaja nime, linnavalitsuse ning
juhtivkomisjoni seisukohta.
(5) Muudatusettepanekute hääletamine toimub eelnõu teisel
lugemisel pärast läbirääkimiste lõppu. Muudatusettepanek loetakse arvestatuks,
kui seda on toetanud juhtivkomisjon. Muudatusettepanek pannakse hääletusele
ainult siis, kui seda nõuab mõni linnavolikogu liige või linnavolikogu
fraktsioon. Peale muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja
hääletusele eelnõu teise lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise kolmandale
lugemisele. Istungi juhataja määrab eelnõule muudatusettepanekute esitamise
tähtaja.
(6) Eelnõu kolmandaks lugemiseks võivad muudatusettepanekuid
esitada linnavolikogu alatised komisjonid või fraktsioonid.
Muudatusettepanekuid, mida ei toeta linnavalitsus ja juhtivkomisjon, kolmandal
lugemisel hääletusele ei panda.
(7) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi
juhataja eelnõu lõpphääletusele.
(8) Linnavolikogu võtab eelarve vastu poolthäälte enamusega.
Juhul, kui koos eelarve vastuvõtmisega otsustatakse eelarvelaenu võtmine, on
eelarve vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus.
(9) Linnavolikogu võtab eelarve vastu määrusena. Eelarve
jõustub eelarveaasta algusest. Vastuvõetud eelarve avalikustatakse
väljapanekuga linnavolikogu kantseleis ja Tallinna veebilehel.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 58 Eelarve muutmine. Lisaeelarve
(1) Linnavolikogu rahanduskomisjon, vähemalt kaks linnavolikogu
alatist komisjoni, linnavolikogu fraktsioon või vähemalt ¼ linnavolikogu
liikmetest võivad teha ettepaneku linnavalitsusele ning linnavalitsus võib ise
algatada linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve kogumahu samaks jäädes eelarve
muutmise või eelarve kulude kogumahu muutumisel lisaeelarve vastuvõtmise, välja
arvatud § 59 lg 5 sätestatud juhud.
(2) Linnavalitsus koostab ja esitab eelarve muutmise või
lisaeelarve eelnõu linnavolikogule mitte hiljem kui üks kuu enne eelarve aasta
lõppu.
(3) Eelarve muutmise ja lisaeelarve eelnõu koostamine,
menetlemine ning vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse § 56¹ ja 57
sätestatud korras.
(4) Linnavolikogu võtab eelarve muutmise ja lisaeelarve eelnõu
vastu poolthäälte enamusega. Juhul, kui koos lisaeelarve vastuvõtmisega
otsustatakse eelarve- või kassalaenu võtmine, on eelarve vastuvõtmiseks vajalik
linnavolikogu koosseisu häälteenamus.
(5) Vastuvõetud eelarve muutmine või lisaeelarve avalikustatakse
väljapanekuga linnavolikogu kantseleis ja Tallinna veebilehel.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 59 Eelarve täitmine
(1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus. Eelarve täitmise
tingimused ning korra kehtestab linnavolikogu, võttes arvesse seadusest ja
käesolevast põhimäärusest tulenevaid eelarve täitmise korraldamise alused ja
üldpõhimõtted.
(2) Kui linnavolikogu ei võta eelarvet eelarveaasta alguseks
vastu, võivad linna asutused teha kulutusi alanud eelarveaasta igal kuul kuni
ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise eelarveaasta eelarves ettenähtud
vastavast kulust.
(3) Kulutusi, mis on ettenähtud nii eelmise eelarveaasta
eelarves kui ka linnavalitsuse poolt linnavolikogule esitatud alanud
eelarveaasta eelarve eelnõus, tehakse nendest kahest väiksema summa alusel.
(4) Kulutusi, mis ei olnud ettenähtud eelmise eelarveaasta
eelarves, tehakse linnavalitsuse otsustuse alusel. Kulutuste rahastamisel
lähtub linnavalitsus tulude eeldatavast laekumisest kuude lõikes ning eelmiseks
eelarveaastaks määratud kassalaenu suurusest.
(5) Riigieelarve vahendite arvelt Tallinna linnale antud
eraldiste, lepingute alusel Tallinna linnale eraldatud sihtotstarbeliste
eraldiste ja linna asutustele antud toetuste ning annetuste jaotuse linna
asutuste lõikes kinnitab linnavalitsus.
(6) Linnavalitsuse reservfondi kasutamise otsustab
linnavalitsus ja linnaosa valitsuse reservfondi kasutamise otsustab linnaosa
vanem. Reservfondi käsutamise korra kehtestab linnavolikogu.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 591 Majandusaasta aruanne
(1) Majandusaasta aruande koostab linnavalitsus ning esitab selle
linnavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 10. juuniks.
(2) Majandusaasta aruandesse kuuluvad:
1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega;
2) tegevusaruanne;
3) reservfondi kasutamise aruanne;
4) ülevaade linna enamusosalusega äriühingute ning linna poolt
asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest;
5) audiitori järeldusotsus.
(3) Revisjonikomisjon annab enne majandusaasta aruande
kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru ja esitab märkused ning
ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.
(4) Majandusaasta aruande kinnitab linnavolikogu hiljemalt
aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni
arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse käesolevas põhimääruses
sätestatud korras.
(5) Majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega
esitab linnavolikogu Harju Maavalitsusele seitsme tööpäeva jooksul aruande
kinnitamisest arvates ning Rahandusministeeriumile hiljemalt 30. juuniks.
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)
§ 59² Eelarve täitmise aruande
läbivaatamine ja kinnitamine
(1) Eelarve täitmise aastaaruanne on linna majandusaasta
aruande koostisosa.
(2) Eelarve täitmise aastaaruande koostab linnavalitsus ning
esitab selle käesolevas põhimääruses majandusaasta aruande kohta kehtestatud
tähtaegadel ja korras.
(3) Eelarve täitmise aastaaruanne avalikustatakse linna
majandusaasta aruande koosseisus väljapanekuga linnavolikogu kantseleis ja
Tallinna veebilehel.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 60 Kohalikud maksud
(1) Linnavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi
kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi: maksumäärus).
(2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja
linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.
(3) Kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes
korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist oma ametiasutuste kaudu.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)
(4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja
teenuste vaba liikumist.
(5) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse
seaduse alusel maksumääruses.
§ 61 Koormised
(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse
linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike
tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade
täitmiseks.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele
isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses
oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi
heakorra tagamiseks.
(3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus,
ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli
teostamise kord.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel
lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul
õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama
selle koormise täitmiseks. Linnavolikogu poolt vastava loa andmisel määratakse
linnavolikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde
maksumus.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.
(7) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve,
teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(8) Koormis ei või olla lepingu objektiks.
VIII LINNAVARA
§ 62 Linnavara mõiste
(1) Linnavara on Tallinnale kui omavalitsusüksusele kuuluv
kinnis- ja vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja
kohustused.
(2) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest
saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute läbi, kuulub
linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel
sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti.
(3) Linnavara kohta peetakse arvestust linnavolikogu
määrusega sätestatud korras.
§ 63 Linnavara registrid
(1) Linnavara üle arvestuse pidamiseks
asutatakse linnavolikogu poolt vajalikud registrid.
(2) Registrite pidamine, registritesse andmete esitamine,
andmete muutmine või kustutamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras.
(Tvk m 29.05.2003 nr 32 jõust. 05.06.2003)
§ 64 Linnavara omandamine
(1) Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel.
(2) Linna poolt omandatav vara loetakse selle linnavara
valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale
volitatud asutusele see vara Tallinna õigusaktidega sätestatud korras või
tehingute alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle
vastu võtma. Kui niisugust linnavara valitsejat või asutust linnavolikogu
õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise linnavalitsus.
§ 65 Linnavara valitsemine
(1) Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja
volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste Tallinna
õigusaktide alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist.
(2) Linnavara valitsejad on linna ametiasutused.
(3) Linnavara valitsema volitatud ametiasutuste hallatavad
asutused on linna asutused, kellele Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras on
linnavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(4) Linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud
nende valitsemisel olevat või vallata antud linnavara majandama
heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku
kasvu eest. Sooritades linnavaraga mistahes tehinguid, peavad linnavara valitsejad
ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu,
mis linn võib nendest tehingutest saada.
(5) Linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub
linnavolikogu poolt sätestatud korras.
§ 66 Linnavara kasutamine
(1) Linnavara kasutatakse:
1) avalikuks otstarbeks;
2) linna valitsemiseks;
3) tulu saamiseks.
(2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat
avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud linna omandis
olevat eraasja.
(3) Linna valitsemiseks kasutatakse linna omandis olevat
eraasja, mis on vajalik linnavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate
volitatud asutuste õiguste teostamisele ja kohustuste täitmisele.
(4) Linnavara kasutab
kas linnavara valitseja või linnavara valitsema volitatud asutus ise või
antakse see seaduses ja linnavolikogu õigusaktides sätestatud korras teise
linnavara valitseja või teise linnavara valitsema volitatud asutuse või teise
isiku kasutusse. Teise linnavara valitseja või teise linnavara valitsema
volitatud asutuse kasutusse antakse linnavara tasuta ja tähtaega määramata.
(Tvk m 19.02.1998 nr 11 jõust. 19.02.1998)
(5) Kui linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või
linna valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja linnavolikogu
õigusaktidega sätestatud korras.
§ 67 Linnavara võõrandamine
(1) Linnavara võib võõrandada, kui:
1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna
valitsemiseks;
2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna
valitsemise või tulu saamise otstarbeks;
3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule
tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
4) vara on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaar-
või kaubandusesinduse tarbeks;
5) võõrandamine on ette nähtud seadusega või linnavolikogu
õigusaktidega.
(2) Linna omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning
muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud
tsiviilkäibega linnavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab
linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul.
§ 68 Linnavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine
Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või
rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse
seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.
§ 69 Linnavara kasutamine majandustegevuses
(1) Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse
majandustegevus on:
1) teenuste osutamine linna ametiasutuste hallatavate
asutuste kaudu;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes;
3) tehingud linnavaraga;
4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks;
5) muu Tallinna õigusaktidega sätestatud majandustegevus.
(2) Tallinn kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste
osutamiseks asutada linna ametiasutuste hallatavaid asutusi, mis ei ole
juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast
olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute
liikmeks.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti
osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn,
asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab
linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab,
samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui
osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.
Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb
lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb
liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise
linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või
liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik.
(4) Tallinna omavalitsusorganid ja linna asutused ei tohi
piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada
konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega.
(5) Linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida
lepinguid.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
§ 70 (Kehtetu - Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust.
01.05.2006)
IX TALLINNA ARENGU KAVANDAMINE
§ 71 Tallinna arengu kavandamine
(1) Tallinna arengut kavandatakse reguleerimise ulatusest
lähtuvalt strateegiliste ja programm-tegevuskavaliste arengudokumentidega.
Strateegilised arengudokumendid on Tallinna arengustrateegia, Tallinna
üldplaneering ja Tallinna eelarvestrateegia ning programm-tegevuskavalised
arengudokumendid on Tallinna arengukava, Tallinna valdkonnapõhine arengukava
(sh seadusega ettenähtud), Tallinna linna territooriumi osa või asumi
arengukava ja Tallinna linna ametiasutuse hallatava asutuse arengukava.
(2) Kõik Tallinna arengudokumendid peavad olema omavahel
seotud ning ei tohi olla vastuolus.
(3) Linnavolikogu kehtestab Tallinna arengut määratlevate
dokumentide koostamise algatamise, koostamise, läbivaatamise ja avalikustamise
korra ning omavahelised seosed.
(4) Tallinna arengukava on Tallinna pika- ja lühiajalise
arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis
tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna
ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks
erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(5) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv Tallinna arengukava
hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui linnal on pikemaajalisi
varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava
olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks
perioodiks.
(6) Tallinna arengukava koostatakse kogu linna territooriumi
kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
1) linna territooriumi osa kohta kehtiva arengukava
täpsustamiseks või täiendamiseks;
2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava
täpsustamiseks või täiendamiseks;
3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta
huvitatud kohalike omavalitsusüksustega omavahelisel kokkuleppel.
(7) Linnavolikogu määratud ametiasutus korraldab avalike
arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise
protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja
selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja
Tallinna veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm
nädalat.
(8) Arengukava esitatakse linnavolikogu määratud
ametiasutuse kaudu maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast
linnavolikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta.
Pärast vastuvõtmist linnavolikogu poolt avalikustatakse arengukava Tallinna
veebilehel.
(9) Iga aasta 1. märtsiks kogub linnavolikogu määratud
ametiasutus andmed Tallinna arengukavas ettenähtud ülesannete täitmise ja
eesmärkide saavutamise kohta eelmisel kalendriaastal, koostab vastava aruande,
valmistab vajadusel ette kehtiva Tallinna arengukava muudatusettepanekud ning
esitab vastava eelnõu hiljemalt 1. maiks linnavalitsusele. Linnavalitsus
vaatab kehtiva Tallinna arengukava täitmise aruande ja vajadusel
muudatusettepanekute eelnõu läbi ja esitab selle hiljemalt 15. augustiks
linnavolikogule.
(10) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab
linnavolikogu läbi linna arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja
vajadusel muutmise kohta.
(11) Tallinna arengukava on aluseks:
1) linnaeelarve koostamisele;
2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja
muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja
võlakirjade emiteerimisele.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 72 Linnaplaneerimine
(1) Linnaplaneerimine on linna ruumilise arengu kavandamine
eesmärgiga tagada Tallinnas võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja
huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu
kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.
(2) Linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste
põhimõtete ja reeglite seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ja
tähtaegade määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, ehitiste
arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste, projekteerimistingimuste
avalikustamise korra, ajutise ehitise ehitamise korra ja alade, samuti linna
osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise
põhimõtete ja nõuete määramiseks kehtestab linnavolikogu Tallinna linna
ehitusmääruse.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 73 Üldplaneeringud
(1) Tallinna üldplaneering on seadusele ja linnavolikogu
õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu
linna territooriumi kohta ning mille eesmärk on linna territooriumi arengu
põhisuundade ja tingimuste määramine ning aluste ettevalmistamine
detailplaneeringute koostamiseks.
(2) Tallinnas koostatakse üldplaneeringud linnaosade, samuti
muude linna territooriumi osade kohta. Üldplaneeringu võib koostada ka
huvitatud kohalike omavalitsuste omavahelisel kokkuleppel linna ja linnaga
piirnevate valdade territooriumite või nende osade kohta ning
teemaplaneeringutena kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 74 Detailplaneering
Detailplaneering on seadustele ja Tallinna õigusaktidega
sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse Tallinna
territooriumi osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse
aluseks
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 75 (Kehtetu - Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust.
01.05.2006)
§ 76 Kultuurimälestiste kaitse
(1) Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on
tagada linna omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine.
(2) Tallinn kui kohalik omavalitsusüksus korraldab linna
haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning
kultuurimälestiste kaitset Tallinna õigusaktidega sätestatud korras.
(3) Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse
muinsuskaitselised ülesanded vanalinna muinsuskaitsel määratakse Tallinna
vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega.
§ 77 Keskkonnakaitse
(1) Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on
järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning
tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud
ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust
säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside, keskkonnaauditi
ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse Tallinna
õigusaktidega sätestatud korras.
(1¹) Looduskaitse eesmärk Tallinna linnas on piirkonna
looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtusliku
maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(2) Kaitset vajav loodusobjekt võetakse kaitse alla riigi ja
Tallinna õigusaktidega sätestatud korras.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(3) (Kehtetu - Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
X VÄLISSUHTED
§ 78 Tallinna välissuhete korraldamise alused
(1) Tallinnal on õigus astuda rahvusvaheliste ja
regionaalsete organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide
liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab linnavolikogu. Suhetes
rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Tallinna linnavolikogu või viimase
poolt määratud esindaja, kui vastava organisatsiooni põhikirjas ei ole
sätestatud teisiti.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(3) Linnavolikogul, linnavalitsusel ja Tallinna
ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste
omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Linna
ametiasutused informeerivad sellisest koostööst linnavolikogu.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(4) Tallinna esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma
pädevusele linnavolikogu esimees ja linnapea, kui linnavolikogu ei ole
otsustanud teisiti.
(5) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele
ja heakskiitmisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused
Tallinna eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 79 Tallinna suhted partnerlinnade , teiste kohalike
omavalitsusüksuste ja nende liitudega
(1) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused
osalevad linna arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös,
arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide pealinnade ja teiste
omavalitsusüksustega.
(2) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused
arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ajalooliselt
väljakujunenud partnerlinnade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad
uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnaelanike huvides.
(3) Linna nimel partnerlinnade, teiste kohalike
omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad
läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad
Tallinnale täiendavad kulutused linnaeelarvest või neis nähakse ette kulutused
järgnevateks eelarveaastateks.
XI TALLINNA ÕIGUSAKTID
§ 80 Tallinna omavalitsusorganite õigusaktide liigid
(1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires
õigus anda üldaktidena määrusi.
(2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta
otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi.
(3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad
Tallinna haldusterritooriumil
seadusega ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras,
samuti Tallinnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Tallinna
haldusterritooriumi.
§ 80¹ Õigusaktide normitehnika
(1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määruse eelnõule
kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse
eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad
kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.
(2) Linnavolikogu võib kehtestada täpsema korra
normitehniliste nõuete rakendamiseks.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 81 Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja
nende jõustumine
(1) Linnavolikogu määrused ja otsused kuuluvad
avalikustamisele. Linnavolikogu määrused ja otsused loetakse avalikustatuks
nende väljapanemisega linnavolikogu kantseleis.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2) Linnavolikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid
sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(3) Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast
nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat
jõustumise tähtaega.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(4) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu määrused saadab
linnavolikogu kantselei Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii
paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste
juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(5) Linnavolikogu õigustloovate aktide ärakirjad saadab
linnasekretär koostöös linnavolikogu kantseleiga 10 päeva jooksul nende
vastuvõtmisest arvates õiguskantslerile.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(6) Linnavolikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
(7) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla
linnavolikogu esimees või tema asendaja.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(8) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite
protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad
vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse
linnavolikogu määrusi ja otsuseid avalikustada ka teistes keeltes.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(9) Linnavolikogu õigusaktide vormistamist,
süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja
asjaosalistele korraldab linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu õigusaktide
avaldamist korraldab linnasekretär koostöös linnavolikogu kantseleiga.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(10) Jõustunud linnavolikogu õigusaktid saadab linnavolikogu
kantselei Rahvusraamatukogule ja Tallinna Keskraamatukogule.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 82 Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja
nende jõustumine
(1) Linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ning need
peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele seaduses, käesolevas põhimääruses
ning linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. Linnavalitsuse määrus
avalikustatakse väljapanekuga linnakantseleis.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(2) Linnavalitsuse
määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei
ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(Tvk m 25.03.1999 nr 4 jõust. 05.04.1999)
(21) Linnavalitsuse
määruste ärakirjad saadab linnasekretär 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest
arvates õiguskantslerile, linnavolikogu kantseleile, Rahvusraamatukogule ja
Tallinna Keskraamatukogule.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2²) Vajadusel
avaldatakse üldist tähtsust omavad linnavalitsuse määrused ka ajalehes, milles
Tallinna linn avaldab oma ametlikke teateid. Kui vastavas linnavalitsuse
määruses, korralduses või istungi protokollis puudub märge vastuvõetud otsuste
avaldamise kohta ajalehes, otsustab selle linnasekretär vastava abilinnapea
ettepanekul.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(3) Linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest,
kui korralduses ei sätestata hilisemat jõustumise tähtaega.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002;
Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(4) Linnavalitsuse määrustele kirjutavad alla
linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud.
(5) Linnavalitsuse korraldustele kirjutavad alla linnapea ja
linnasekretär või neid asendavad isikud.
(6) Linnavalitsuse määrused ja korraldused
vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama
haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse
linnavalitsuse määruseid ja korraldusi avalikustada ka teistes keeltes.
(7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega
piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste kasutamiseks.
(8) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist,
avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab
linnakantselei.
§ 83 Tallinna õigusaktide täitmise kontroll
(1) Tallinna õigusaktide
täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses,
käesolevas põhimääruses, linnavolikogu töökorras ja linnavalitsuse reglemendis
sätestatud korras.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(2) Tallinna õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli
korraldab linnavolikogu õigusaktide osas linnavolikogu kantselei,
linnavalitsuse õigusaktide osas linnakantselei.
XII LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE
TEOSTAMISEL
§ 84 Õigusaktide algatamise õigus
(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel
on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse
õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi,
mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
(2) Lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele
vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud
algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu
pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule
lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.
(3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse
arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses.
§ 85 Muudatuste taotlemine Tallinna õigusaktides
(1) Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või
linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või
nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.
(2) (Kehtetu - Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
XII LINNAOSA
§ 86 Linnaosa õigusseisund
(1) Linnaosa on Tallinna
maa-alal (territooriumil) ja koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud linnaosa
põhimääruse alusel tegutsev üksus.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997;
Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2) Linnaosa halduskogu, linnaosa vanema ja linnaosa
valitsuse pädevus ja suhete alused Tallinna omavalitsusorganite ja Tallinna
ametiasutustega määratakse linnavolikogu poolt kinnitatud linnaosa põhimääruses
ja linnaosa valitsuse põhimääruses, samuti teiste Tallinna õigusaktidega.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997;
Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(3) Linnaosa põhimääruses peab olema kajastatud:
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997;
Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
1) linnaosa nimi;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
2) linnaosa halduskogu moodustamise põhimõtted ja pädevus;
3) halduskogu esimehe
valimise, volituste lõppemise alused ja kord ning pädevus;
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)
4) halduskogu liikme volituste peatumise ja ennetähtaegse
lõppemise alused ja kord;
5) halduskogu asendusliikme kinnitamise ja tema volituste
lõppemise alused ja kord;
6) halduskogu komisjoni(de) moodustamise, reorganiseerimise
ja likvideerimise kord;
7) halduskogu esimehe asetäitja(te), komisjonide esimeeste
ja komisjoni liikmete kinnitamise, vabastamise ning tagasikutsumise alused ja
kord;
8) halduskogu otsuste vastuvõtmise kord;
9) linnaosa esindamise kord;
9') linnaosa valitsuse
ja linnaosa vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud linna
eelarvelised vahendid;
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)
10) linnaosa vanema ametisse nimetamise, asendamise ja
ametist vabastamise alused ja kord;
11) linnaosa vanema korralduste vastuvõtmise kord;
12) kontrolli teostamise kord linnaosa vanema korralduste
üle;
13) linnaosa nime ja piiride muutmise, linnaosa
reorganiseerimise ja likvideerimise kord;
14) riigi või Tallinna õigusaktiga vastuolus oleva linnaosa
vanema korralduse kehtetuks tunnistamise kord.
(4) Linnaosa põhimääruses võidakse sätestada ka muid
linnaosa tegevust reguleerivaid sätteid.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997;
Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
§ 86¹ Linnaosa sümboolika
(1) Linnaosal võib olla oma lipp ja vapp, mis peavad vastama
heraldikanõuetele.
(2) Linnaosa lipu ja vapi kasutamise korra kehtestab
linnavolikogu.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 87 Linnaosa pädevus
(1) Linnaosa lahendab oma haldusterritooriumil talle
Tallinna õigusaktidega pandud ülesandeid.
(2) Linnaosa pädevusse kuulub:
1) linnaosa arengu kindlustamine ja infrastruktuuri
normaalse funktsioneerimise tagamine lähtudes linnaosa huvidest ja
ülesannetest, linnaosa elanike vajadustest, linnaosa eripärast ning arvestades
linna kui terviku huvisid;
2) sotsiaal- ja kommunaalteenuste osutamine ja vahendamine
linnaosa elanikele ja seal tegutsevatele elanike ühendustele;
3) linnaosa territooriumil asuva ja muu linnavolikogu
õigusaktidega kehtestatud korras linnaosa valitsemisele antud linnavara ja tema
eelarveliste vahendite valdamine, kasutamine ja käsutamine;
4) linnaosa elanike poolt arendatava neid teenindava
ettevõtluse toetamine;
5) koostöö korraldamine teiste linnaosadega.
(3) (Kehtetu - Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)
§ 88 Linnaosa halduskogu moodustamine
(1) Linnaosa halduskogu suurus on ühe võrra suurem kui
kahekordne linnavolikogu mandaatide arv linnaosas.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(2) Linnaosa halduskogu liikmeks võib olla kandidaatide
registreerimiseks esitamisel rahvastikuregistri järgi Tallinnas elav
(rahvastikuregistrisse antud linnaosas kantud) ja selles linnaosas
linnavolikogusse valitud või kandideerinud isik.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
(3) Halduskogu koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi
linnavolikogu poolt moodustatud komisjon, mille esimees on linnasekretär ja
liikmed linnaosade haldussekretärid, linnavolikogu kantselei juriidilisest
osakonna ja linnakantselei juriidilise osakonna teenistujad. Komisjoni töökorra
kehtestab linnavolikogu.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(4) Halduskogu moodustamisel lähtutakse lõikes 2
sätestatust, isiku soovist osaleda halduskogu töös ning järgmistest
põhimõtetest:
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)
1) halduskogusse kuuluvad
antud linnaosast linnavolikogusse valitud isikud;
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)
2) ülejäänud kohad
halduskogus jaotatakse samas valimisringkonnas nimekirjas või üksikkandidaadina
kandideerinud isikute vahel linnavolikogu asendusliikmete järjekorras. Juhul,
kui nimekiri sai vastavas linnaosas (valimisringkonnas) kokku vähemalt 5%
kehtivatest häältest kuid nimekirjamandaatide jaotamisel ei osalenud,
jaotatakse ülejäänud kohad halduskogus linnavolikogu asendusliikmete nimekirja
alusel mida on täiendatud linnaosas vähemalt 5% kehtivatest häältest saanud
nimekirjade kandidaatidega ja linnaosas vähemalt 5% kehtivatest häältest saanud
üksikkandidaatidega;
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)
3) linnavolikogusse
nimekirjas valitud isikute loobumisel, samuti halduskogu liikmeks oleku
tingimustele mittevastavuse korral kinnitatakse halduskogu liikmeks järgmised
samas valimisringkonnas antud kandidaatide nimekirjas kandideerinud isikud
linnavolikogu asendusliikmete järjekorras. Linnavolikogusse valitud
üksikkandidaadi loobumisel osalemast halduskogu töös, samuti tema
mittevastavuse korral halduskogu liikmeks oleku tingimustele kinnitatakse
halduskogu liikmeks järgmine kandidaat vastavalt linnavolikogu asendusliikmete
järjekorrale.
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)
(5) Linnavolikogu
liikmekandidaadi sooviavaldus halduskogu töös osalemise kohta esitatakse
linnasekretärile samaaegselt linnavolikokku kandideerimise avalduse esitamisega
linna valimiskomisjonile. Sooviavalduse vormi kinnitab linnasekretär.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(6) (Kehtetu - Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)
(7) Valimistulemuste põhjal ning võttes aluseks isiku
kirjaliku avalduse osaleda halduskogu töös kinnitab § 88 lõikes 3
nimetatud komisjon oma otsusega halduskogude koosseisud ning halduskogude
asendusliikmete nimekirja. Komisjon edastab otsuse linnavolikogu esimehele ja
linnaosa valitsusele.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 89 Halduskogu liige
(1) Halduskogu liige on isik, kelle on kinnitanud
linnavolikogu põhimääruse §-s 88 sätestatud korras.
(2) Halduskogu liige juhindub seadustest, Tallinna
õigusaktidest ning linnaosa huvidest ja vajadustest.
(3) Halduskogu liikme
tegevus oma volituste täitmisel on avalik.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(4) Halduskogu liikmel on õigus saada tema tööks vajalikke
andmeid linnaosa valitsusest.
(5) Halduskogu liikmel on õigus saada hüvitust halduskogu
ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning halduskogu tööst osavõtu eest
linnavolikogu poolt kehtestatud määras ja korras.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(6) Linnaosa
valitsus peab arvestust halduskogu koosseisus tehtavate muudatuste kohta.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 90 Halduskogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
(1) Halduskogu liikme
volitused lõpevad enne tähtaega komisjoni otsusel seoses:
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
1) tagasiastumisega isikliku avalduse alusel;
2) isiku püsiva elukoha
muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinna
linnas;
3) valimisega Vabariigi
Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks,
riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;
4) Eesti kodakondsuse
kaotamisega;
5) nimetamisega sama
linnaosa ametnikuks;
6) asumisega
tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud
osavõtt õppekogunemisest;
7) tahtliku kuriteo
eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega,
millega tühistati valmiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta
linnavolikogu liikmeks tema Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega
sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu, kui Riigikohtule esitatud
kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi
vaadanud ja rahuldamata jätnud;
8) temale kohtu poolt
piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisega;
9) surmaga.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1 ja 6
sätestatud juhul esitab halduskogu liige vastava avalduse linnasekretärile.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud
asjaolust teatab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linnaosa valitsuse
haldussekretärile vastava registri pidaja.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(4) Linnaosa valitsuse haldussekretär edastab hiljemalt
kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2, 3, 4 ja 9
sätestatud asjaolude teatavakssaamisest vastava teate linnasekretärile.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 7 ja 8
sätestatud juhtudel edastab linnaosa valitsuse haldussekretär vastava
kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates
linnasekretärile.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(6) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 sätestatud
asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva
jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist edastab linnaosa valitsuse
haldussekretär vastava teate linnasekretärile.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(7) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 5
sätestatud juhul edastab linnaosa valitsuse haldussekretär kättesaamisest
arvates kolme tööpäeva jooksul vastava dokumendi ärakirja linnasekretärile.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(8) Linnasekretär kutsub § 88 lõikes 3 nimetatud
komisjoni kokku hiljemalt viie tööpäeva jooksul peale käesolevas paragrahvis
nimetatud avalduse, teate või muu dokumendi saamist.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 91 Halduskogu liikme volituste peatumine
(1) Halduskogu liikme volituste peatumine tähendab
halduskogu liikme ajutist vabanemist halduskogu liikme ülesannete täitmisest.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
(2) Halduskogu liikme
volitused peatuvad:
1) kui halduskogu liige on
Tallinnas valitud linnapeaks, kinnitatud linnavalitsuse liikmeks või nimetatud
ametisse palgaliseks linnavalitsuse liikmeks;
2) kui halduskogu liikme suhtes
on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;
3) tema avalduse alusel selles
näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;
4) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul
toimunud halduskogu koosolekutelt.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud
piirang ei kehti halduskogu uude koosseisu kinnitatud eelmise linnavolikogu
koosseisu linnapea ja linnavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud
lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni linnavolikogu poolt uue
linnavalitsuse kinnitamiseni.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2
sätestatud juhul saadab linnaosa valitsuse haldussekretär kolme tööpäeva jooksul
vastava kohtumääruse kättesaamisest selle linnasekretärile.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3
sätestatud juhul esitab halduskogu liige vastava avalduse linnasekretärile.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(6) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4
sätestatud juhul teavitab linnaosa valitsuse haldussekretär linnasekretäri
kolme tööpäeva jooksul vastava asjaolu teatavaks saamisest.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(7) Linnasekretär kutsub § 88 lõikes 3 nimetatud
komisjoni kokku hiljemalt viie tööpäeva jooksul peale käesolevas paragrahvis
nimetatud avalduse, teate või muu dokumendi saamist.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 92 Halduskogu asendusliige
(1) Halduskogu liikme volituste peatumisel ja ennetähtaegsel
lõppemisel kinnitatakse väljalangenud liikme asemele asendusliige, lähtudes
käesoleva põhimääruse § 88 sätestatust ning järgmistest põhimõtetest:
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)
1) nimekirjas
kandideerinud ja halduskogu liikmeks kinnitatud isiku asendusliikmeks saab
väljalangenuga samasse kandidaatide nimekirja kuuluv isik vastavalt
linnavolikogu asendusliikmete järjekorrale;
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)
2) üksikkandidaadina
kandideerinud ja halduskogu liikmeks kinnitatud isiku asendusliikmeks
kinnitatakse vastavalt halduskogu asendusliikmete järjestusele järgmine isik.
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)
(2) Halduskogust
väljalangenuga samas nimekirjas kandideerinud isikute ammendumisel kinnitatakse
tema asemele järgmine linnavolikogu asendusliige lähtudes käesoleva põhimääruse
paragrahv 88 sätestatust.
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)
(3) Halduskogu asendusliikmel on kõik halduskogu liikme
õigused ja kohustused tema liikmeks kinnitamise otsuse jõustumisest.
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)
(4) Nimekirjas
kandideerinud ja halduskogu liikmeks kinnitatud isiku volituste taastumisel
lõpevad selle liikme volitused, kes on viimasena kinnitatud asendusliikmeks
samast kandidaatide nimekirjast. Üksikkandidaadina kandideerinud ja halduskogu
liikmeks kinnitatud isiku volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme
volitused, kes on viimasena kinnitatud asendusliikmeks kandidaatide nimekirjast
millest oli asendusliige.
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)
(5) Kõigi halduskogu asendusliikmete ammendumisel
vähendatakse linnavolikogu otsusega halduskogu suurust.
§ 93 Halduskogu töökorraldus
(1) Uue halduskogu esimese koosoleku kutsub hiljemalt kolme
nädala jooksul peale halduskogu koosseisu kinnitamist kokku ja seda juhatab
kuni halduskogu esimehe valimiseni linnavolikogu esimees või tema poolt
määratud aseesimees.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997;
Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)
(2) Linnaosa halduskogu valib oma koosseisust halduskogu
esimehe ja esimehe asetäitjad, moodustab revisjonikomisjoni ja vajadusel teisi
alatisi ja ajutisi komisjone või toimkondi, valib revisjonikomisjoni liikmed,
kinnitab teiste komisjonide liikmed. Halduskogu esimees peab olema linnavolikogu
liige. Kui halduskogu koosseisu ei kuulu linnavolikogu liikmeid, valitakse
esimees halduskogu liikmete hulgast. Halduskogu komisjon on
halduskogule nõuandev organ, halduskogu komisjoni otsus on halduskogule
soovitusliku iseloomuga.
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)
(3) Linnaosa halduskogu esimehe asendamise kord sätestatakse
linnaosa halduskogu töökorras.
(4) Linnaosa halduskogu töökorralduse põhimõtted kehtestab
linnavolikogu ja töökorra kinnitab halduskogu.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(5) Halduskogu menetlusse antud küsimuses peab halduskogu
otsuse vastu võtma hiljemalt kahe nädala jooksul.
(6) Halduskogu töövormiks on koosolek. Halduskogu korraline
koosolek toimub üldjuhul kord kahe nädala jooksul halduskogu poolt kinnitatud
nädalapäeval ja kellaajal. Koosoleku kutsub kokku halduskogu esimees või
aseesimees. Halduskogu erakorralise koosoleku kutsub kokku halduskogu esimees
või tema äraolekul halduskogu aseesimees omal algatusel või ¼ halduskogu
liikmete kirjalikul nõudel.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(7) Halduskogu koosoleku päevakorraprojekti valmistab ette
halduskogu esimees. Kutse, milles on märgitud halduskogu koosoleku toimumise
aeg ja koht ning koosoleku päevakorraprojekt, edastatakse halduskogu liikmetele
kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist. Kutse halduskogu erakorralisele
koosolekule edastatakse halduskogu liikmetele hiljemalt 24 tundi enne
koosoleku toimumisaega.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(8) Halduskogu arutab päevakorraprojektis märgitud küsimusi.
Erandjuhtudel võib võtta täiendavalt päevakorda küsimuse, mille materjalid on
halduskogu liikmetele kättesaadavad hiljemalt koosoleku alguseks. Täiendava
küsimuse päevakorda võtmise otsustab halduskogu hääletamise teel. Halduskogu
arutab üldjuhul küsimusi, mille kohta on esitatud eelnõu ja on olemas linnaosa
vanema seisukoht, v.a organisatsioonilised küsimused.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(9) Halduskogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid
Tallinna õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. Halduskogu korraline
koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole halduskogu
liikmetest, sealhulgas halduskogu esimees või tema asendaja. Halduskogu võtab
otsuseid vastu poolthäälte enamusega. Halduskogu esitab oma seisukoha
arutatavale päevakorrapunktile ühe kuu jooksul, kui riigi või Tallinna
õigusaktidest ei tulene teisiti. Nimetatud tähtaja möödudes loetakse vastav
päevakorrapunkt halduskogu poolt kooskõlastatuks. Halduskogu otsusele kirjutab
alla halduskogu esimees või tema asendaja - koosoleku juhataja. Halduskogu
koosolek ja otsused protokollitakse ja vormistatakse üldjuhul koosolekule
järgneval tööpäeval. Halduskogu koosoleku protokoll peab vastama õigusaktides
ja standardites ettenähtud nõuetele.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(10) Halduskogu otsus ei kuulu Tallinna õigusaktide hulka
ning tal on linnaosa vanemale, linnavalitsusele ja linnavolikogule soovituslik
iseloom. Linnavolikogu või linnavalitsus võivad kindlaks määrata küsimuste
ringi, milles linnaosa vanem ei saa otsustust vastu võtta ilma linnaosa
halduskogu seisukohta ära kuulamata.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(11) Konkreetset linnaosa puudutava küsimuse arutamisel
kuulab linnavolikogu üldjuhul ära vastava linnaosa halduskogu seisukoha.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
(12) Hiljemalt järgmise aasta 1. veebruariks esitab
halduskogu esimees linnavolikogu esimehele kirjaliku aruande halduskogu eelmise
aasta tööst. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab halduskogu
esimees aruande hiljemalt 15. oktoobriks. Aruanne peab muuhulgas sisaldama
ülevaadet halduskogus arutatud olulisematest küsimustest ning nende lahendamise
käigust. Aruanne avalikustatakse Tallinna veebilehel.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(13) Halduskogu organisatsioonilise ja tehnilise
teenindamise tagab linnaosa valitsus.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 93¹ Halduskogu esimehe pädevus
Halduskogu esimees või tema äraolekul aseesimees:
1) juhib halduskogu tööd;
2) koostab halduskogu koosoleku päevakorra projekti ja
otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule;
3) kutsub kokku halduskogu koosoleku;
4) juhatab halduskogu koosolekut ja lahendab koosoleku
töökorra rakendamisel tekkivaid küsimusi;
5) allkirjastab halduskogu otsused ja koosoleku protokollid;
6) peab halduskogu nimel kirjavahetust.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 932 Halduskogu
komisjon
(1) Halduskogu moodustab revisjonikomisjoni ning võib moodustada
teisi alatisi ja ajutisi komisjone.
(2) Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema halduskogu
liikmed. Vähemalt ühe komisjoni liikme esitab linnaosa valitsus.
(3) Komisjonide tegevusvaldkonnad tulenevad linnaosa valitsusele
Tallinna põhimäärusega pandud ülesannetest. Üldjuhul ei moodustata üle kümne
komisjoni.
(4) Oma ülesannete täitmiseks võib komisjon koostada tööplaani
poolaasta või aasta kaupa.
(5) Halduskogu komisjoni esimees:
1) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
2) valmistab ette komisjoni koosoleku päevakorra;
3) juhib komisoni tööd ja juhatab komisjoni koosolekut.
(6) Halduskogu komisjon võib valida komisjoni liikmete hulgast
aseesimehe, kes asendab komisjoni esimeest tema äraoleku korral.
(7) Komisjoni töö vormiks on koosolek, mis toimub vähemalt kord
kuus. Komisjoni koosolek protokollitakse. Komisjoni esimees tagab komisjonist
osavõtvate liikmete arvestuse korraldamise ning selle esitamise kaks korda
aastas linnaosa valitsusele.
(8) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa
vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või
aseesimees.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
§ 94 Linnaosa halduskogu esimehe, tema asetäitja(te) ja
komisjonide esimeeste valimine ning komisjoni liikmete kinnitamine
(1) Linnaosa halduskogu esimees, tema asetäitja(d) ja
komisjonide esimehed valitakse linnaosa halduskogu poolt.
(2) Halduskogu esimees ja tema asetäitjad valitakse
salajasel hääletamisel, muud valimised halduskogus on avalikud.
(3) Halduskogu esimees ja tema asetäitjad valitakse
halduskogu koosseisu häälteenamusega.
(4) Halduskogu komisjonide esimehed valitakse halduskogu
koosseisu häälteenamusega.
(5) Halduskogu komisjonide liikmed kinnitatakse komisjoni
esimehe ettepanekul halduskogu poolthäälte enamusega.
§ 95 Linnaosa valitud või kinnitatud isikute
tagasikutsumise kord
(1) Linnaosa halduskogu poolt valitud või kinnitatud isikuid
saab tagasi kutsuda.
(2) Halduskogu esimehe, tema asetäitja(te) ja halduskogu
komisjonide esimeeste tagasikutsumiseks on vajalik halduskogu koosseisu
häälteenamus. Halduskogu komisjonide teised liikmed kutsutakse tagasi
halduskogu poolthäälte enamusega.
(3) Kui linnaosa halduskogu esimees oli valitud
linnavolikogu liikmena halduskogu esimeheks, kuid tema volitused linnavolikogu
liikmena on lõppenud, loetakse tema volitused halduskogu esimehena lõppenuks
tema linnavolikogu liikme volituste lõppemise päevast. Halduskogu poolt uue
esimehe valimiseni täidab halduskogu esimehe ülesandeid tema asetäitja. Juhul,
kui halduskogu esimehe volitused linnavolikogu liikmena peatuvad, täidab
halduskogu esimehe ülesandeid kuni halduskogu esimehe linnavolikogu liikme
volituste taastamiseni halduskogu esimehe asetäitja.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)
§ 96 Linnaosa valitsus
(1) Linnaosa valitsus on linna ametiasutus, mille
põhimääruse, struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad ning
palgatingimused kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. Vastava
ettepaneku, mis on eelnevalt kooskõlastatud linnaosa halduskoguga, esitab
linnavalitsusele linnaosa vanem .
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(2) Linnaosa valitsuse
pädevus ja ülesanded määratakse kindlaks käesoleva põhimääruse, linnaosa
põhimääruse ning linnaosa valitsuse põhimäärusega ja teiste Tallinna õigusaktidega.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997;
Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(3) Linnaosa valitsust
juhib linnaosa vanem, kelle kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus
linnapea ettepanekul, kuulates ära linnaosa halduskogu arvamuse. Linnaosa
vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada linnavolikogu volituste tähtaega.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997;
Tvk m 03.09.1998 nr 29 jõust. 15.09.1998)
(3¹) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud
teenistusest vabastamise alustele vabastatakse linnaosa vanem teenistusest
linnapea põhjendatud ettepanekul.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(4) Linnaosa vanem:
1) juhib ja korraldab linnaosa valitsuse tööd;
11) esindab
Tallinna linna kohtus linnaosa pädevusse antud küsimustes või volitab selleks
teisi isikuid;
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)
2) esindab linnaosa ja
linnaosa valitsust käesoleva põhimääruse ja linnaosa põhimäärusega sätestatud
korras. Linnaosa vanem võib volitada teisi isikuid esindama linnaosa valitsust
temale antud pädevuse piires;
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
3) annab oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks
üksikaktidena korraldusi;
4) annab linnaosa valitsuse sisemise töö korraldamiseks
käskkirju;
5) kirjutab alla teistele linnaosa valitsuse dokumentidele
või volitab selleks teisi linnaosa valitsuse ametiisikuid;
6) teeb linnapeale ettepaneku linnaosa valitsuse hallatava
asutuse juhi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks, sõlmib ja lõpetab
temaga töölepingu ning täidab teisi tööandja õigusi ja kohustusi seaduses ja
Tallinna õigusaktidega sätestatud korras;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
6¹) täidab tööandja õigusi ja kohustusi linnaosa valitsuse
ametnike ja abiteenistujate suhtes kui Tallinna õigusaktides ei ole sätestatud
teisiti;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
7) käsutab linnaosa valitsuse eelarvelisi vahendeid;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
8) tagab linnaosa valitsuse eelarve projekti koostamise ja
linnaosa valitsuse eelarve täitmise ning arvestuse pidamise riigi ja linna
õigusaktides sätestatud korras;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
9) (Kehtetu - Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)
(5) Linnaosa vanemat asendab üks tema poolt määratud
linnaosa vanema asetäitjatest.
(6) Linnaosa vanem on aruandekohustuslik linnaosa halduskogu
ja linnavalitsuse ees.
(7) Linnaosa vanema korraldustele kirjutab alla linnaosa
vanem või tema asendaja. Linnaosa vanema korralduste suhtes kohaldatakse
seaduses ja käesoleva põhimääruse § 82 lõigetes 1, 3, 6 ja 7 linnavalitsuse
korralduste kohta sätestatud nõudeid.
(8) Linnaosa vanema sotsiaalsed garantiid on sätestatud §-s
54.
§ 97 (Kehtetu - Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust.
19.06.2000)
XIV PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE
§ 98 Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine
(1) Põhimääruse kehtestab, teeb selles muudatusi ning
tunnistab kehtetuks linnavolikogu määrusega.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 jõust. 01.05.2006)
(2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste
tegemiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v. a. juhul,
kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema
vähemalt 4 tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu
koosseisu häälteenamusega.
(3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub
linnavolikogu poolt määratud päevast.
LISA 1. Tallinna
suur vapp, Tallinna
suure vapi värvilahutus, Tallinna
suure vapi värvilahutus ja Tallinna ühevärviline suur vapp kasutamiseks
vähenduses
LISA 2. Tallinna
väike vapp ja Tallinna lipp
LISA 3. Tallinna
täisvapp
LISA 4. Tallinna
teenetemärk
LISA 5. Tallinna
vapimärk
LISA 5.1. Linnapea
ametikett
LISA 5.2 Linnavolikogu
esimehe ametiketi etalonkujutis
LISA 6. Tallinna
linna piiri kirjeldus ja skeem
LISA 7. Haabersti
linnaosa piiri kirjeldus ja skeem
LISA 8. Kesklinna linnaosa piiri kirjeldus ja skeem
LISA 9. Kristiine linnaosa piiri kirjeldus ja skeem
LISA 10. Lasnamäe linnaosa piiri kirjeldus ja skeem
LISA 11. Mustamäe linnaosa piiri kirjeldus ja skeem
LISA 12. Nõmme linnaosa piiri kirjeldus ja skeem
LISA 13. Pirita linnaosa piiri kirjeldus ja skeem
LISA 14. Põhja-Tallinna linnaosa piiri kirjeldus ja skeem
LISA 15. Tallinna
raemedali etalonkujutis