AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tvk m 16.06.2011 nr 21, jõustumine 27.06.2011
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
MÄÄRUS
Tallinn, 12.september 1996 nr 21
Vabariigi Presidendi valimiskogusse
esindajate valimise kord
Juhindudes Vabariigi Presidendi valimise seaduse §§ 21 ja 25 ning
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §§ 22 p. 26 ja 45 lg.3,
Tallinna Linnavolikogu
m ä ä r a b:
1.Kinnitada lisatud Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajate valimise
kord.
2.Määrus jõustub vastuvõtmisest.
Koit Kaaristu
Tallinna Linnavolikogu esimees
KINNITATUD
Tallinna Linnavolikogu
12.septembri 1996
määrusega nr 21
Vabariigi Presidendi valimiskogusse
esindajate valimise kord
1. Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele ja Vabariigi
valimiskomisjoni teatisele valib linnavolikogu Vabariigi Presidendi
valimiskogusse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega kümme
esindajat (edaspidi esindajat). Esindajate valimine (edaspidi valimine)
viiakse läbi linnavolikogu istungil hiljemalt seitsmendal päeval enne
Vabariigi Presidendi valimiskogus valimise päeva.
2. Valimisel osalevad linnavolikogu liikmed. Tallinna Linnavolikogu
esindajaks võib valida linnavolikogu liikme, kes ei ole Riigikogu liige.
3. Hääletamine viiakse läbi ühes või mitmes hääletamisvoorus.
4. Hääletamise esimeses voorus ja punktis 15 toodud juhul on igal
linnavolikogu fraktsioonil ja liikmel õigus esitada esindaja kandidaate.
Kandidaatide kohta koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise
järjekorrale. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu
poolthäälte enamusega, kuid esimeses voorus mitte enne vähemalt kümne
kandidaadi esitamist.
5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel 5-liikmeline
hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.
Hääletamiskomisjoni ei valita esindaja kandidaate. Hääletamiskomisjon
valmistab ette hääletamissedelid. Enne iga vooru algust teatab
hääletamiskomisjon volikogu liikmetele kandidaatide nimed ja vastavas
hääletamisvoorus iga hääletaja poolt antavate poolthäälte arvu.
Hääletamaise läbiviimiseks kuulutatakse linnavolikogu istungil välja 30
minutiline vaheaeg. Hääletamiskomisjon korraldab hääletamise ja esitab
linnavolikogule iga vooru järel hääletamistulemuste protokolli.Protokollile
kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
6. Hääletamissedelile kantakse vastavas voorus ülesseatud kandidaatide või
kandideerimist jätkajate nimed. Iga kandidaadi nime järel on
hääletamissedelil ruut märkusega "poolt".
7. Hääletaja märgib igas voorus oma eelistuse kandidaatide kohta tema nime
järel olevasse ruutu ristiga. Igale kandidaadile võib hääletaja anda igas
hääletamisvoorus ainult ühe hääle.
8. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, mis ei vasta
hääletamiskomisjoni poolt antud vormile või millele on märgitud poolthääli
rohkem kui vastavas voorus on ettenähtud.
9. Esimeses hääletamisvoorus on igal linnavolikogu liikmel kümme
poolthäält.
10. Esimeses voorus osutuvad valituks kuni kümme kandidaati, kes said
hääletamisest osavõtnud linnavolikogu liikmete poolthäälte enamuse
(edaspidi poolthäälte enamus). Hääletamisest osavõtjate arvuks loetakse
hääletamiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite arv.
11. Kui esimeses voorus ei saanud osa kümne hulka tulnud kandidaate
poolthäälte enamust või kümnendale esindaja kohale said võrdselt
poolthääli mitu kandidaati, siis korraldatakse nende kandidaatide vahel
teine hääletamisvoor.
12. Teises hääletamisvoorus on igal linnavolikogu liikmel poolthääli
vastavalt esimeses voorus kümne esindaja hulka valimata jäänud esindajate
arvule.
13. Teises hääletamisvoorus osutuvad valituks nii mitu poolthäälte enamuse
saanud kandidaati kui mitu esindajat jäi valimata esimeses voorus.
14. Juhul, kui teises voorus said viimasele esindaja kohale võrdselt
poolthääli mitu poolthäälte enamuse saanud kandidaati, siis korraldatakse
nende vahel kolmas hääletamisvoor. Sellisel juhul on kolmandas
hääletamisvoorus igal linnavolikogu liikmel üks poolthääl.
15. Juhul, kui kahe hääletamisvooruga ei selgunud kõiki kümmet esindajat
või osa teises hääletamisvoorus kandideerijaid ei saanud poolthäälte
enamust, korraldatakse kolmas hääletamisvoor valimata jäänud esindajate
kohtadele. Sellisel juhul seatakse kolmandas hääletamisvoorus üles uued
kandidaadid ja igal linnavolikogu liikmel on poolthääli vastavalt valimata
jäänud esindajate arvule.
16. Kolmandas hääletamisvoorus osutuvad valituks hääletamisest osavõtnud
poolthäälte enamuse saanud kandidaadid vastavalt esimeses ja teises voorus
valimata jäänud kohtade arvule.
17. Juhul, kui peale kolmandat hääletamisvooru ei ole selgunud kõiki
kümmet esindajat, järgnevaid hääletamisvoore ei korraldata ning
esindajateks osutuvad valituks kolmes hääletamisvoorus poolthäälte
enamuse saanud esindajad.
18. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega.
