Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Laiendatud otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid, kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid õigusakte välja arvatud üksnes teisi akte muutvaid ja kehtetuks tunnistavaid õigusaktid. Otsingu vormil toodud kriteeriumite abil on võimalik otsingu tingimusi kitsendada või laiendada (kaasata tulemustesse ka ainult muutvad aktid).
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Laiendatud otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna Linnavolikogu 29. novembri 2012 määruse nr 27 "Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord" muutmine
Tallinna Linnavolikogu 28.11.2019 määrus number 23 [RT IV, 06.12.2019, 9]
Jõustumine:01.01.2020
Redaktsiooni kehtivus:01.01.2020 - ... [RT IV, 06.12.2019, 9]

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

MÄÄRUS

Tallinn                                                                                                  28. november 2019 nr 23

Tallinna Linnavolikogu 29. novembri 2012 määruse nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

§ 1.  Tallinna Linnavolikogu 29. novembri 2012 määruses nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse 3. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3. peatükk
UNIVERSAALTOETUSED

§ 11. Universaaltoetuste liigid

Universaaltoetuste liigid on:

1) sünnitoetus;

2) ranitsatoetus;

3) puudega lapse toetus;

4) hoolduspere toetused;

5) asendushooldusteenuse kasutaja toetus;

6) ellusuunamistoetus;

7) juhtkoera pidamise toetus;

8) pensionilisa;

9) matusetoetus.

§ 12. Õigustatud isikud

Universaaltoetust on määruses sätestatud tingimustel õigus saada isikul, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ja matusetoetuse taotlejal § 22 sätestatud tingimustel.

§ 13. Universaaltoetuse taotluse menetleja

(1) Universaaltoetuse taotlus esitatakse õigustatud isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale (edaspidi sotsiaalhoolekande osakond), kui määruses ei ole märgitud teisiti. Taotlust menetlev linnaosa valitsus oleneb:

1) ellusuunamistoetuse puhul õigustatud isiku eestkoste seadmise aegsest rahvastikuregistrisse kantud elukohast;

2) hoolduspere toetuste puhul asendushooldusteenuse kasutaja rahvastikuregistrisse kantud elukohast;

3) matusetoetuse puhul surnu viimasest rahvastikuregistrisse kantud elukohast.

(2) Sünnitoetuse taotlus esitatakse Tallinna Perekonnaseisuametile.

(3) Hoolduspere toetused ja asendushooldusteenuse kasutaja toetuse määrab sotsiaalhoolekande osakond eestkostja ülesandeid täites ilma taotluseta.

(4) Taotluse saab esitada iseteenindusportaali kaudu. Kui toetuse taotlejal ei ole võimalik iseteenindusportaali kasutada, siis esitab ta taotluse digiallkirjaga elektroonilise dokumendina või asutuses kohapeal paberdokumendina.

(5) Puudega lapse, juhtkoera pidamise ja pensionilisa toetust makstakse ühekordse taotluse alusel käesolevas korras sätestatud tingimustel.

§ 14. Sünnitoetus

(1) Sünnitoetust on õigus saada lapsel:

1) kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht alates sünnist on katkematult Tallinna linn ja

2) kelle vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn katkematult aasta enne lapse sündi, seejuures teise vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn enne lapse sündi või

3) kelle üksikvanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn katkematult aasta enne lapse sündi.

(2) Taotluse võib esitada lapse seaduslik esindaja kuue kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates.

(3) Kui taotluse esitab eestkostja või lapsendaja:

1) ei rakendata lapse vanematele rahvastikuregistrijärgse elukoha kohta esitatud nõudeid;

2) võib taotluse esitada kuue kuu jooksul eestkoste seadmise või lapsendamise kohtumääruse jõustumisest tingimusel, et laps ei ole selle jõustumise ajal vanem kui üks aasta ja kuus kuud.

(4) Sünnitoetusele kehtestatakse kolm määra:

1) ühe lapse sünni korral;

2) kaksikute sünni korral;

3) kolme või enama lapse sünni korral.

(5) Sünnitoetus makstakse välja järgmiselt:

1) ühe lapse sünni korral 50% toetuse määrast pärast lapse sündi ja 50% toetuse määrast pärast lapse aastaseks saamist tingimusel, et laps ja tema hooldusõiguslikud vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni;

2) kaksikute ja kolme või enama lapse sünni korral makstakse sünnitoetus ühes osas.

(6) Toetus makstakse välja 30 päeva jooksul taotluse esitamisest ja toetuse teine pool 30 päeva jooksul pärast lapse aastaseks saamist.

§ 15. Ranitsatoetus

(1) Ranitsatoetust on õigus saada lapsel:

1) kes alustab esimest korda põhihariduse omandamist ja

2) kes on kantud Tallinna linnas tegutseva kooli õpilaste nimekirja ja

3) kelle vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn katkematult vähemalt lapse põhihariduse omandamise alustamise kalendriaasta 1. jaanuarist.

(2) Taotluse võib esitada vanem, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on sama mis lapsel. Taotluse võib esitada alates lapse kooli õpilaste nimekirja kandmisest kuni 30. novembrini põhihariduse omandamisega alustamise aastal.

(3) Kui vanema asemel esitab taotluse eestkostja, ei rakendata vanema rahvastikuregistrijärgse elukoha kohta esitatud nõudeid.

(4) Ranitsatoetus makstakse välja üks kord kahes osas:

1) 50% toetusest 30 päeva jooksul taotluse esitamisest;

2) 50% toetusest järgmise aasta juunis.

(5) Kui taotluse esitanud vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht muutub, nii et see ei ole enam sama mis lapsel, makstakse ranitsatoetuse teine osa välja juhul, kui seda taotleb lapse teine tallinlasest vanem, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on sama mis lapsel.

§ 16. Puudega lapse toetus

(1) Puudega lapse toetust on õigus saada kuni 16-aastasel lapsel:

1) kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud puude raskusastme ja

2) kellel ei ole tuvastatud osalist töövõimet või töövõime puudumist ja

3) kelle puude andmed on kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi ja

4) kelle vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn katkematult vähemalt toetuse taotlemise kalendriaastale eelnenud kalendriaasta 1. jaanuarist.

(2) Taotluse võib esitada vanem, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on sama mis lapsel.

(3) Kui vanema asemel esitab taotluse eestkostja, ei rakendata vanema rahvastikuregistrijärgse elukoha kohta esitatud nõudeid.

(4) Puudega lapse toetust makstakse üks kord kalendriaastas lapse sünnikuul puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivuse ajal.

(5) Puudega lapse toetuse määramise aastal makstakse toetus taotleja sünnikuul tingimusel, et taotlus on esitatud hiljemalt selle kuu 15. kuupäeval. Kui taotlus esitatakse hiljem, makstakse toetus 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.

(6) Kui taotluse esitanud vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht muutub, nii et see ei ole enam sama mis lapsel, jätkatakse puudega lapse toetuse maksmist juhul, kui seda taotleb lapse teine tallinlasest vanem, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on sama mis lapsel.

§ 17. Hoolduspere toetused

(1) Hoolduspere toetusi on õigus saada isikul, kellel on linnaosa valitsusega sõlmitud leping hooldusperes asendus- või järelhooldusteenuse osutamiseks.

(2) Hoolduspere toetused on:

1) hooldusperes asendushooldusteenuse kasutaja isiklike kulude toetus;

2) hooldusperes järelhooldusteenuse kasutaja isiklike kulude toetus;

3) hoolduspere vanema toetus.

(3) Hoolduspere toetusi makstakse alates asendus- või järelhooldusteenuse osutamise algusest üks kord kalendrikuus.

§ 18. Asendushooldusteenuse kasutaja toetus

(1) Asendushooldusteenuse kasutaja toetust on õigus saada vähemalt seitsmeaastasel isikul:

1) kellele hooldusperes asendushooldusteenuse osutamiseks on linnaosa valitsuse ja hoolduspere vanema vahel sõlmitud leping või

2) kellele perekodus või asenduskodus asendushooldusteenuse osutamiseks on linnaosa valitsuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel sõlmitud leping.

(2) Asendushooldusteenuse kasutaja toetusele kehtestatakse kaks määra:

1) 7-12-aastasele (k.a);

2) 13-aastasele ja vanemale.

(3) Asendushooldusteenuse kasutaja toetust makstakse alates asendushooldusteenuse kasutamise algusest või asendushooldusteenuse kasutaja seitsmeaastaseks saamisest üks kord kalendrikuus.

§ 19. Ellusuunamistoetus

(1) Ellusuunamistoetust on õigus saada isikul:

1) kelle üle oli kuni täisealiseks saamiseni seatud eestkoste ja

2) kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht oli eestkoste seadmise ajal Tallinna linn.

(2) Ellusuunamistoetuse taotluse võib esitada kolme aasta jooksul eestkoste lõppemisest. Isik, kes kasutab täisealisena asendushooldusteenust, võib esitada taotluse kolme aasta jooksul asendushooldusteenuse osutamise lepingu lõppemisest.

(3) Ellusuunamistoetust makstakse üks kord. Toetus makstakse välja 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.

§ 20. Juhtkoera pidamise toetus

(1) Juhtkoera pidamise toetust on õigus saada isikul:

1) kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud nägemisfunktsiooni häire tõttu raske või sügava puude ja

2) kes kasutab igapäevaseks liikumiseks spetsiaalse väljaõppe saanud juhtkoera, kellega on läbinud kokkuõppe ja sooritanud sellekohase eksami, ja

3) kelle kasutuses oleva juhtkoera andmed on kantud kohaliku omavalitsuse lemmikloomaregistrisse ja

4) kelle kasutuses olev juhtkoer läbib iga aasta veterinaarkontrolli ning on tunnistatud terveks ja võimeliseks täitma juhtkoera ülesandeid.

(2) Juhtkoera pidamise toetuse taotlemisel põhjendatakse toetuse vajadust ja esitatakse dokumendid, mis tõendavad toetuse saamise tingimustele vastamist. Taotluse esitamisega kohustub isik teavitama sotsiaalhoolekande osakonda viivitamata sellest, kui ta loobub juhtkoera kasutamisest.

(3) Sotsiaalhoolekande osakonnal on õigus nõuda juhtkoera pidamise toetuse saajalt tõendeid selle kohta, et juhtkoer on läbinud igal aastal veterinaarkontrolli ning on tunnistatud terveks ja võimeliseks täitma juhtkoera ülesandeid.

(4) Juhtkoera pidamise toetust makstakse üks kord kvartalis.

§ 21. Pensionilisa

(1) Pensionilisa on õigus saada isikul:

1) kes on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanadus- või töövõimetuspensioni saaja või täisealine rahva- või toitjakaotuspensioni saaja või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine ja

2) kelle pensioni või töövõime andmed on kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi või töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogusse ja

3) kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn katkematult vähemalt alates toetuse taotlemise kalendriaastale eelnenud kalendriaasta 1. jaanuarist.

(2) Pensionilisa koosneb toetusest ja soodustustest.

(3) Toetust makstakse üks kord aastas pensionilisa saaja sünnikuule eelneval kuul. Toetust makstakse alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pensioni määramise või osalise või puuduva töövõime tuvastamise kalendriaastale järgnevast kalendriaastast.

(4) Toetuse määramise aastal makstakse toetus taotleja sünnikuule eelneval kuul tingimusel, et taotlus on esitatud hiljemalt selle kuu 15. kuupäeval. Kui taotlus esitatakse hiljem, makstakse toetus 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.

(5) Toetuse määramise aastal saab pensionilisa saaja kasutada soodustusi alates pensionilisa maksmise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. Soodustuste saamiseks annab isik nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks.

(6) Toetust ei maksta ja soodustusi ei anta isikule, kelle väljaspool kodu osutatava ööpäevase üldhooldusteenuse eest tasutakse Tallinna linna eelarvest.

§ 22. Matusetoetus

(1) Matusetoetust on õigus saada füüsilisel isikul, kes korraldab matused surnule, kelle viimane rahvastikuregistrijärgne elukoht oli Tallinna linn.

(2) Matusetoetuse taotluse võib esitada kuue kuu jooksul surmapäevast arvates.

(3) Taotluse esitamisega kinnitab taotleja, et katab matuse korraldamise kulud.

(4) Kui matusetoetuse taotleja ei ole surnu sugulane või tema rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole sama surnu viimase elukohaga, märgitakse taotluses taotleja seos surnuga. Sotsiaalhoolekande osakonnal on õigus nõuda matuse korraldamise kulude kohta tõendeid.

(5) Matusetoetus makstakse kolmekümne päeva jooksul nõuetekohase taotluse või nõutud dokumendi esitamisest. Matusetoetust makstakse üks kord matuse kohta.

§ 23. Universaaltoetuse määramine või määramisest keeldumine

(1) Universaaltoetuse määramise otsust ei vormistata kirjalikult, kui toetuse saamise tingimused on täidetud ning toetus kantakse taotluses märgitud pangakontole määruses sätestatud tähtajal.

(2) Kui universaaltoetuse saamise tingimused ei ole täidetud, teeb Tallinna Perekonnaseisuameti või sotsiaalhoolekande osakonna juhataja või tema asetäitja toetuse määramisest keeldumise otsuse. Otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäeva saabumisest või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäeva saabumisest. Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul taotluses märgitud viisil.“;

2) määruse 4. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 2.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020.

Tiit Terik

Tallinna Linnavolikogu esimees