TALLINNA LINNAVOLIKOGU
MÄÄRUS
Tallinn 28. november 2019 nr 23
Tallinna Linnavolikogu 29. novembri 2012 määruse nr 27
„Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 22 lõike 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14
alusel.
§ 1. Tallinna
Linnavolikogu 29. novembri 2012 määruses nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise
tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse 3. peatükk
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3. peatükk
UNIVERSAALTOETUSED
§ 11. Universaaltoetuste liigid
Universaaltoetuste liigid on:
1) sünnitoetus;
2) ranitsatoetus;
3) puudega lapse toetus;
4) hoolduspere toetused;
5) asendushooldusteenuse kasutaja toetus;
6) ellusuunamistoetus;
7) juhtkoera pidamise toetus;
8) pensionilisa;
9) matusetoetus.
§ 12. Õigustatud isikud
Universaaltoetust on määruses
sätestatud tingimustel õigus saada isikul, kelle elukohana on
rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ja matusetoetuse taotlejal § 22
sätestatud tingimustel.
§ 13. Universaaltoetuse taotluse
menetleja
(1) Universaaltoetuse taotlus
esitatakse õigustatud isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse
linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale (edaspidi sotsiaalhoolekande
osakond), kui määruses ei ole märgitud teisiti. Taotlust menetlev linnaosa
valitsus oleneb:
1) ellusuunamistoetuse puhul õigustatud isiku eestkoste
seadmise aegsest rahvastikuregistrisse kantud elukohast;
2) hoolduspere toetuste puhul asendushooldusteenuse kasutaja
rahvastikuregistrisse kantud elukohast;
3) matusetoetuse puhul surnu viimasest rahvastikuregistrisse
kantud elukohast.
(2) Sünnitoetuse taotlus esitatakse
Tallinna Perekonnaseisuametile.
(3) Hoolduspere toetused ja
asendushooldusteenuse kasutaja toetuse määrab sotsiaalhoolekande osakond
eestkostja ülesandeid täites ilma taotluseta.
(4) Taotluse saab esitada
iseteenindusportaali kaudu. Kui toetuse taotlejal ei ole võimalik
iseteenindusportaali kasutada, siis esitab ta taotluse digiallkirjaga
elektroonilise dokumendina või asutuses kohapeal paberdokumendina.
(5) Puudega lapse, juhtkoera
pidamise ja pensionilisa toetust makstakse ühekordse taotluse alusel käesolevas
korras sätestatud tingimustel.
§ 14. Sünnitoetus
(1) Sünnitoetust on õigus saada
lapsel:
1) kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht alates sünnist on
katkematult Tallinna linn ja
2) kelle vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgne
elukoht on Tallinna linn katkematult aasta enne lapse sündi, seejuures teise
vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn enne lapse sündi või
3) kelle üksikvanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on
Tallinna linn katkematult aasta enne lapse sündi.
(2) Taotluse võib esitada lapse
seaduslik esindaja kuue kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates.
(3) Kui taotluse esitab eestkostja
või lapsendaja:
1) ei rakendata lapse vanematele rahvastikuregistrijärgse
elukoha kohta esitatud nõudeid;
2) võib taotluse esitada kuue kuu jooksul eestkoste seadmise
või lapsendamise kohtumääruse jõustumisest tingimusel, et laps ei ole selle
jõustumise ajal vanem kui üks aasta ja kuus kuud.
(4) Sünnitoetusele kehtestatakse
kolm määra:
1) ühe lapse sünni korral;
2) kaksikute sünni korral;
3) kolme või enama lapse sünni korral.
(5) Sünnitoetus makstakse välja
järgmiselt:
1) ühe lapse sünni korral 50% toetuse määrast pärast lapse
sündi ja 50% toetuse määrast pärast lapse aastaseks saamist tingimusel, et laps
ja tema hooldusõiguslikud vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel
katkematult olnud Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks
saamiseni;
2) kaksikute ja kolme või enama lapse sünni korral makstakse
sünnitoetus ühes osas.
(6) Toetus makstakse välja 30 päeva
jooksul taotluse esitamisest ja toetuse teine pool 30 päeva jooksul pärast
lapse aastaseks saamist.
§ 15. Ranitsatoetus
(1) Ranitsatoetust on õigus saada
lapsel:
1) kes alustab esimest korda põhihariduse omandamist ja
2) kes on kantud Tallinna linnas tegutseva kooli õpilaste
nimekirja ja
3) kelle vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgne
elukoht on Tallinna linn katkematult vähemalt lapse põhihariduse omandamise
alustamise kalendriaasta 1. jaanuarist.
(2) Taotluse võib esitada vanem,
kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on sama mis lapsel. Taotluse võib
esitada alates lapse kooli õpilaste nimekirja kandmisest kuni 30. novembrini
põhihariduse omandamisega alustamise aastal.
(3) Kui vanema asemel esitab
taotluse eestkostja, ei rakendata vanema rahvastikuregistrijärgse elukoha kohta
esitatud nõudeid.
(4) Ranitsatoetus makstakse välja
üks kord kahes osas:
1) 50% toetusest 30 päeva jooksul taotluse esitamisest;
2) 50% toetusest järgmise aasta juunis.
(5) Kui taotluse esitanud vanema
rahvastikuregistrijärgne elukoht muutub, nii et see ei ole enam sama mis
lapsel, makstakse ranitsatoetuse teine osa välja juhul, kui seda taotleb lapse
teine tallinlasest vanem, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on sama mis
lapsel.
§ 16. Puudega lapse toetus
(1) Puudega lapse toetust on õigus
saada kuni 16-aastasel lapsel:
1) kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud puude
raskusastme ja
2) kellel ei ole tuvastatud osalist töövõimet või töövõime
puudumist ja
3) kelle puude andmed on kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi
ja
4) kelle vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgne
elukoht on Tallinna linn katkematult vähemalt toetuse taotlemise
kalendriaastale eelnenud kalendriaasta 1. jaanuarist.
(2) Taotluse võib esitada vanem,
kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on sama mis lapsel.
(3) Kui vanema asemel esitab
taotluse eestkostja, ei rakendata vanema rahvastikuregistrijärgse elukoha kohta
esitatud nõudeid.
(4) Puudega lapse toetust makstakse
üks kord kalendriaastas lapse sünnikuul puude raskusastme tuvastamise otsuse
kehtivuse ajal.
(5) Puudega lapse toetuse määramise
aastal makstakse toetus taotleja sünnikuul tingimusel, et taotlus on esitatud
hiljemalt selle kuu 15. kuupäeval. Kui taotlus esitatakse hiljem, makstakse
toetus 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.
(6) Kui taotluse esitanud vanema
rahvastikuregistrijärgne elukoht muutub, nii et see ei ole enam sama mis
lapsel, jätkatakse puudega lapse toetuse maksmist juhul, kui seda taotleb lapse
teine tallinlasest vanem, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on sama mis
lapsel.
§ 17. Hoolduspere toetused
(1) Hoolduspere toetusi on õigus
saada isikul, kellel on linnaosa valitsusega sõlmitud leping hooldusperes
asendus- või järelhooldusteenuse osutamiseks.
(2) Hoolduspere toetused on:
1) hooldusperes asendushooldusteenuse kasutaja isiklike
kulude toetus;
2) hooldusperes järelhooldusteenuse kasutaja isiklike kulude
toetus;
3) hoolduspere vanema toetus.
(3) Hoolduspere toetusi makstakse
alates asendus- või järelhooldusteenuse osutamise algusest üks kord
kalendrikuus.
§ 18. Asendushooldusteenuse
kasutaja toetus
(1) Asendushooldusteenuse kasutaja
toetust on õigus saada vähemalt seitsmeaastasel isikul:
1) kellele hooldusperes asendushooldusteenuse osutamiseks on
linnaosa valitsuse ja hoolduspere vanema vahel sõlmitud leping või
2) kellele perekodus või asenduskodus asendushooldusteenuse
osutamiseks on linnaosa valitsuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel
sõlmitud leping.
(2) Asendushooldusteenuse kasutaja
toetusele kehtestatakse kaks määra:
1) 7-12-aastasele (k.a);
2) 13-aastasele ja vanemale.
(3) Asendushooldusteenuse kasutaja
toetust makstakse alates asendushooldusteenuse kasutamise algusest või
asendushooldusteenuse kasutaja seitsmeaastaseks saamisest üks kord
kalendrikuus.
§ 19. Ellusuunamistoetus
(1) Ellusuunamistoetust on õigus
saada isikul:
1) kelle üle oli kuni täisealiseks saamiseni seatud
eestkoste ja
2) kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht oli eestkoste
seadmise ajal Tallinna linn.
(2) Ellusuunamistoetuse taotluse
võib esitada kolme aasta jooksul eestkoste lõppemisest. Isik, kes kasutab
täisealisena asendushooldusteenust, võib esitada taotluse kolme aasta jooksul
asendushooldusteenuse osutamise lepingu lõppemisest.
(3) Ellusuunamistoetust makstakse
üks kord. Toetus makstakse välja 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.
§ 20. Juhtkoera pidamise toetus
(1) Juhtkoera pidamise toetust on
õigus saada isikul:
1) kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud
nägemisfunktsiooni häire tõttu raske või sügava puude ja
2) kes kasutab igapäevaseks liikumiseks spetsiaalse
väljaõppe saanud juhtkoera, kellega on läbinud kokkuõppe ja sooritanud
sellekohase eksami, ja
3) kelle kasutuses oleva juhtkoera andmed on kantud kohaliku
omavalitsuse lemmikloomaregistrisse ja
4) kelle kasutuses olev juhtkoer läbib iga aasta
veterinaarkontrolli ning on tunnistatud terveks ja võimeliseks täitma juhtkoera
ülesandeid.
(2) Juhtkoera pidamise toetuse
taotlemisel põhjendatakse toetuse vajadust ja esitatakse dokumendid, mis
tõendavad toetuse saamise tingimustele vastamist. Taotluse esitamisega kohustub
isik teavitama sotsiaalhoolekande osakonda viivitamata sellest, kui ta loobub
juhtkoera kasutamisest.
(3) Sotsiaalhoolekande osakonnal on
õigus nõuda juhtkoera pidamise toetuse saajalt tõendeid selle kohta, et
juhtkoer on läbinud igal aastal veterinaarkontrolli ning on tunnistatud terveks
ja võimeliseks täitma juhtkoera ülesandeid.
(4) Juhtkoera pidamise toetust makstakse
üks kord kvartalis.
§ 21. Pensionilisa
(1) Pensionilisa on õigus saada
isikul:
1) kes on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel
määratud vanadus- või töövõimetuspensioni saaja või täisealine rahva- või
toitjakaotuspensioni saaja või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel
tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine ja
2) kelle pensioni või töövõime andmed on kantud
sotsiaalkaitse infosüsteemi või töövõime hindamise ja töövõimetoetuse
andmekogusse ja
3) kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna
linn katkematult vähemalt alates toetuse taotlemise kalendriaastale eelnenud
kalendriaasta 1. jaanuarist.
(2) Pensionilisa koosneb toetusest
ja soodustustest.
(3) Toetust makstakse üks kord
aastas pensionilisa saaja sünnikuule eelneval kuul. Toetust makstakse alates
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pensioni määramise või osalise või
puuduva töövõime tuvastamise kalendriaastale järgnevast kalendriaastast.
(4) Toetuse määramise aastal
makstakse toetus taotleja sünnikuule eelneval kuul tingimusel, et taotlus on
esitatud hiljemalt selle kuu 15. kuupäeval. Kui taotlus esitatakse hiljem,
makstakse toetus 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.
(5) Toetuse määramise aastal saab
pensionilisa saaja kasutada soodustusi alates pensionilisa maksmise
kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. Soodustuste saamiseks annab isik
nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks.
(6) Toetust ei maksta ja soodustusi
ei anta isikule, kelle väljaspool kodu osutatava ööpäevase üldhooldusteenuse eest
tasutakse Tallinna linna eelarvest.
§ 22. Matusetoetus
(1) Matusetoetust on õigus saada
füüsilisel isikul, kes korraldab matused surnule, kelle viimane
rahvastikuregistrijärgne elukoht oli Tallinna linn.
(2) Matusetoetuse taotluse võib
esitada kuue kuu jooksul surmapäevast arvates.
(3) Taotluse esitamisega kinnitab
taotleja, et katab matuse korraldamise kulud.
(4) Kui matusetoetuse taotleja ei
ole surnu sugulane või tema rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole sama surnu
viimase elukohaga, märgitakse taotluses taotleja seos surnuga.
Sotsiaalhoolekande osakonnal on õigus nõuda matuse korraldamise kulude kohta
tõendeid.
(5) Matusetoetus makstakse
kolmekümne päeva jooksul nõuetekohase taotluse või nõutud dokumendi
esitamisest. Matusetoetust makstakse üks kord matuse kohta.
§ 23. Universaaltoetuse
määramine või määramisest keeldumine
(1) Universaaltoetuse määramise
otsust ei vormistata kirjalikult, kui toetuse saamise tingimused on täidetud
ning toetus kantakse taotluses märgitud pangakontole määruses sätestatud
tähtajal.
(2) Kui universaaltoetuse saamise
tingimused ei ole täidetud, teeb Tallinna Perekonnaseisuameti või
sotsiaalhoolekande osakonna juhataja või tema asetäitja toetuse määramisest
keeldumise otsuse. Otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud
lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäeva
saabumisest või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäeva saabumisest. Otsus
tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul taotluses märgitud viisil.“;
2) määruse 4. peatükk
tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse
jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020.
|
Tiit Terik
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
