TALLINNA LINNAVALITSUS
|
|
KORRALDUS
|
|
|
Tallinn
|
12. juuni
|
2019 nr
|
808-k
|
|
|
Pärnu mnt 154 kinnistu detailplaneeringu koostamise
algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Kesklinnas ja Kristiine linnaosas
|
|
|
|
Planeerimisseaduse
§ 124 lg 10 ja § 128 lg-te 1 ja 5, keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 4 ja
lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3 ja 5, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005
määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,
mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 alusel, Tallinna Linnavolikogu 6. septembri
2012 määruse nr 21 „Tallinna linna
ehitusmäärus“ § 11 lg 2, § 12 lg 6 alusel,
kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud
Tallinna üldplaneeringuga
ning tulenevalt Eesti Kunstnike Liidu 27. novembri 2018 algatamisettepanekust
ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma
olulist keskkonnamõju ja arvestades Keskkonnaameti 16. aprilli 2019 kirja nr
6-5/19/89-2 ja Terviseameti 6. mai 2019 kirja nr 9.3-1/19/2050-2
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Algatada Pärnu mnt
154 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering)
koostamine. Kesklinnas ja Kristiine linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus
on 2,08 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud korralduse lisas. Detailplaneeringu
koostamise eesmärk on jagada Pärnu mnt
154 kinnistu kaheks krundiks ning kavandada
moodustatavatele kruntidele kuni 12-korruseliste ärihoonete ja elamute grupp.
2. Detailplaneering
koostada vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusele nr 52 „Detailplaneeringu
koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.
3. Detailplaneeringu
koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:
3.1 mitte kavandada 45-st
meetrist kõrgemaid hooneid;
3.2 kavandada
Hallivanamehe tn 4 krundiga vahetult külgneva hoone kõrgem osa Hallivanamehe tn
4 hoonega sarnase pikkuse ja laiusega ning mitte kõrgem kui Hallivanamehe tn 4
hoone;
3.3 kavandada
raudteepoolsete hoonete kõrgus arvestades kehtestatud ja koostamisel olevaid
detailplaneeringuid;
3.4 võtta
liikluskorralduse planeerimisel aluseks Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011
otsusega nr 115 kehtestatud Tondi
ja Seebi tänavate ning raudtee vahelise kvartali detailplaneering;
3.5 näha ette
juurdepääs jalgratastega ja rataste hoiukohad;
3.6 planeerida elamute
juurde kompaktse haljastusega rekreatsiooniala;
3.7 tagada I ja II
väärtusklassi ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine.
Asendusistutus kavandada maksimaalselt oma kinnistule. Mitte kavandada
säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat,
tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi;
3.8 planeerida
parklaäärsed puud tervikliku rivina. Vajadusel näha ette tehnovõrgud ümber
tõsta kõvakatte alla;
3.9 teha
hüdrogeoloogiline ekspertiis, milles hinnata muutuseid põhjaveere˛iimis ja
nende mõju ulatust planeeringus kavandatu elluviimisel. Anda hüdrogeoloogiline
hinnang ehitusaegsetest vundamendikaevistest väljapumbatava vee koguse ja
eelvoolu vastuvõtuvõime kohta ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi
alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta. Määrata kaitseabinõud põhjaveekihtide
reostusohu välistamiseks ja naaberhoonete püsivuse tagamiseks;
3.10 teha planeeritava
ala keskkonnaseisundi hinnang koos reostusuuringuga. Reostusuuringu
lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga (alates 1. juunist 2019 Tallinna
Keskkonna- ja Kommunaalamet);
3.11 teha auto- ja
raudteeliiklusest tuleneva müra hinnang päevase ja öise ajavahemiku kohta, kuna
Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega
piirkonda. Müratasemeid hinnata korruste kaupa, kuna kõrgemate korrusteni
ulatuva müra tase on madalam. Uuringu tulemuste alusel hinnata
planeeritavatesse hoonetesse eluruumide kavandamise võimalust ja tingimusi ning
määrata müraleevendusmeetmed;
3.12 planeeringu
koosseisus tuleb hinnata insolatsiooni muutusi planeeringualast mõjutatud
eluhoonetes ja korterites (teha insolatsioonianalüüs);
3.13 ehitusprojekti
koostamiseks määrata nõue esitada väliruumi, sh haljastuse projekt, mille
projekteerimistöödesse kaasatakse maastikuarhitekt; käsitleda kõrghaljastuse
kaitsemeetmeid; mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis
muudavad klaasi lindudele nähtavaks, et vältida lindude kokkupõrkeid hoonetega;
näha ette võimalikult suure osa sademeveest immutamine pinnasesse; vertikaalplaneerimisega
vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele ja tänavamaale; näha
ette hoones paikneva parkla põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni; määrata
radoonileevendusmeetmed;
3.14 enne hoone
ehitamist tuleb planeeritaval maa-alal teha radooni tasemete mõõtmised.
4. Kaasata detailplaneeringu koostamisse Tallinna
Kesklinna Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Kaitseministeerium, Päästeameti Põhja
päästekeskus, Terviseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning „Tallinna linna
ehitusmääruse“ § 14 lõike 2 punktides 1, 2, 7 ja lõikes 4 nimetatud
isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada.
5. Detailplaneeringu
koostamisest huvitatud isik tagab oma kulul detailplaneeringus kavandatavate
avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude, üldkasutatava haljastuse ja
vajadusel muude avalikult kasutatavate objektide valmisehitamise ja/või
olemasolevate objektide ümberehitamise. Avalike rajatiste valmis- või
ümberehitamiseks sõlmib Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet enne
detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga
planeerimisseaduse
§ 131 kohase halduslepingu, kus detailplaneeringust huvitatud isik võtab
kohustuse objektid rajada ja/või objektide ehitamist (kaas)finantseerida.
6. Detailplaneeringu
koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak
7, 15198 Tallinn), koostaja on RUUM JA MAASTIK OÜ
(Väike-Ameerika tn 20/2-11, 10129 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab
Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn).
7. Mitte algatada Pärnu
mnt 154 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist.
Eelhinnangu alusel ei ole detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju
strateegiline hindamine vajalik järgmistel põhjustel:
7.1 detailplaneeringus ei
kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks
keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu
saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Planeeringus kavandatakse
Eesti Kunstnike Liidule kuuluva ARS kunstilinnaku väljaarendamist
1-12-korruseliste elu- ja ärihoonetega. Planeeringualale kavandatakse kunstnike
stuudiod, töökojad ja galeriid, ärihoone-hostel, bürood, korterid, kauplused,
kohvikud, meelelahutusteenused, 2-korruseline parkimismaja, linnaväljakud;
7.2 lähtudes planeeringuala
ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta
hoonestatud ja suures osas asfaltkattega kaetud alale äri- ja eluhoonete
ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega
kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed
häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning
avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu
elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning
õigusaktide nõudeid;
7.3 detailplaneeringu
lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega
(ettevõtluse segahoonestusala). Planeeringu koostamise eesmärk on
mitmekasutusliku avaliku linnaruumi kujundamine polüfunktsionaalse hoonestusega
linnakvartaliks;
7.4 Kesklinnas ja
Kristiine linnaosas Pärnu maantee ja raudtee vahelisel alal asuval
planeeringualal ega lähialal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000
võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või
tundlikke alasid, mida planeeringus kavandatav tegevus võib mõjutada. Lindude
kokkupõrgete vältimiseks hoonetega tuleb vältida suuri klaaspindu või kasutada
lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks;
7.5 detailplaneeringu
koostamisel tehakse mitmed keskkonnauuringud;
7.6 detailplaneeringu
elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest ala on vähese
kõrghaljastusega. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega
vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu
raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ tingimustele.
Alale nähakse ette uut haljastust ja puhkealasid;
7.7 detailplaneeringus kavandatav
tegevus ei kahjusta kultuuriväärtusi, inimese tervist, heaolu ega vara ning ei
põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale. Uute hoonete rajamine
suurendab planeeringuala piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra
ja õhusaastet. Kuna planeeringuala on ka praegu hoonestatud ja kasutuses ning
ala asub tiheda liiklusega magistraaltänava ääres, ei põhjusta planeeringu
elluviimine eeldatavalt olulist liiklusolukorra muutust. Planeeringu
koostamisel arvestatakse ala asukohta kesklinnas ja head ühistranspordi
kättesaadavust (lähedal asuvad nii bussi- ja trammipeatused kui ka
raudteejaam). Planeeringualale nähakse ette juurdepääs jalgratastega ja rataste
hoiukohad. Kuna Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge
müratasemega piirkonda, selgitatakse müra modelleerimisega auto- ja
raudteeliiklusest tulenevad müratasemed ning selle tulemusel selguvad
konkreetsed müraleevendusmeetmed, millest hoonete projekteerimisel juhinduda.
Tallinna radooniriski kaardi kohaselt esineb piirkonna pinnases kõrge radooni
sisaldus, mistõttu tuleb kasutusele võtta radooni leevendusmeetmed, et tagada
ohutu radoonitase hoonetes. Planeeringus hinnatakse insolatsiooni muutusi
planeeringualast mõjutatud eluhoonetes ja korterites ning tehakse insolatsioonianalüüs;
7.8 planeeringualal
selgitatakse keskkonnaseisundi hinnangu ja reostusuuringuga varem toimunud
tegevusest tulenevate võimalike keskkonnaohtlike objektide ja jääkreostuse
olemasolu. Kui võimalik reostus likvideeritakse alalt enne ehitustööde algust nõuetekohaselt,
ei kaasne planeeringu elluviimisel reostusest olulist mõju keskkonnale ega
inimese tervisele;
7.9 detailplaneeringus
koostatakse hüdrogeoloogiline ekspertiis, et selgitada, millised muutused
toimuvad põhjaveere˛iimis planeeringuga kavandatu elluviimisel ning antakse
kaitseabinõud põhjaveekihtide reostusohu välistamiseks ja naaberhoonete
püsivuse tagamiseks;
7.10 detailplaneeringus kavandatava
tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket,
valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete
lammutamisel ja ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke
seotud peamiselt lammutus- ja ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse
vastavalt nõuetele. Planeeringus käsitletakse jäätmete liigiti kogumist ning
näidatakse olmejäätmete kogumiskohad. Planeeritavate hoonete projekteerimisel
on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest.
8. Tallinna
Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn
avaldab ametlikke teadaandeid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel.
9. Tallinna Keskkonna-
ja Kommunaalametil avaldada 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist teade
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta Ametlikes
Teadaannetes ning teatada otsusest asutustele, kellelt küsiti seisukohti
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.
10. Detailplaneeringu
algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega
saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti
kella 14-17 ja neljapäeviti kella 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris
aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.
|
|
|
|
Mihhail Kõlvart
|
Linnapea
|
Priit Lello
|
|
Linna õigusdirektor
linnasekretäri ülesannetes
|
|