| | Tallinna Linnavolikogu 7. veebruari 2013
otsuse nr 10
LISA |
| |
| |
| Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringu osaline kehtestamine Kesklinnas“ juurde | |
| |
| |
| | |
Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Kesklinnas asuva 13,32 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneering, OSAÜHINGu ARHITEKTUURIBÜROO IGNAR FJUK töö nr 2006-11, 12,10 ha suuruse maa-ala, s.o kruntide positsioon 1-12 ja 19-30 osas. Detailplaneeringus on ette nähtud moodustada kokku üheksateist ärimaa, üks 45% ärimaa ja 55% elamumaa, üks 35% ärimaa ja 65% elamumaa ja kolm transpordimaa maakasutuse sihtotstarbega krunti ning on määratud ehitusõigus moodustatavatele kruntidele kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone, kuni 10 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega ärihoone, kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone, kuni 14 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega ärihoone, kuni 8 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega viie ärihoone, kuni 10 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone, kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega parkimishoone, kuni 15 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega elu- ja ärihoone, kuni 14 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega kolme ärihoone, kuni 16 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega elu- ja ärihoone, kuni 11 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks ning olemasolevate ärihoonete rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks või säilitamiseks praeguses suuruses.
Detailplaneering muudab Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohase ettevõtluse segahoonestusala maakasutuse juhtotstarbe detailplaneeritud maa-ala piires kesklinna segahoonestusalaks.
Detailplaneeringu kehtestamisel muutuvad Tallinna Linnavolikogu 22. detsembri 1999 otsusega nr 318 kehtestatud „Pärnu mnt 139e kinnistu detailplaneering“, Tallinna Linnavalitsuse 24. septembri 2008 korraldusega nr 1568-k kehtestatud „Hallivanemehe tn 4 kinnistu ja lähiala detailplaneering“ ja Tallinna Linnavalitsuse 24. septembri 2008 korraldusega nr 1570-k kehtestatud „Pärnu mnt 158 kinnistu ja lähiala detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas kehtetuks.
HALDUSAKTI PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas ning piirneb kirdest Kohila tänavaga, kagust raudteega, lõunast Järvevana teega ning läänest ja loodest Pärnu maanteega.
Planeeritud ala osal, mille kohta detailplaneering kehtestatakse, asuvad järgmised kinnistud ja maaüksused:
· Kohila tn 2 kinnistu, mille maakasutuse sihtotstarve on ärimaa ning mis kinnistusraamatu andmeil kuulub Osaühingule KENTEX Arendus. Kinnistul asub 1-korruseline kauplus;
· Kohila tn 2a // Pärnu mnt 139a kinnistu, mille maakasutuse sihtotstarve on ärimaa ning mis kinnistusraamatu andmeil kuulub AS-i Luterma (pankrotis), Osaühingu Revalton Ehitus, AS-i REC Varad, OÜ BPT Baltic Fund 1 ja OÜ HNDC KINNISVARA kaasomandisse. Kinnistul paikneb 1-korruseline ärihoone, 1-korruseline garaa˛/valvehoone, üks 8-korruseline ja üks 9-korruseline ärihoone ning üks korsten;
· Pärnu mnt 139 kinnistu, mille maakasutuse sihtotstarve on ärimaa ning mis kinnistusraamatu andmeil kuulub OÜ-le Pärnu Road 139. Kinnistul asub 8-korruseline büroohoone ja alajaam;
· Pärnu mnt 139f kinnistu, mille maakasutuse sihtotstarve on ärimaa ning mis kinnistusraamatu andmeil kuulub Isku Kinnisvara Aktsiaseltsile. Kinnistul asub 7-korruseline büroo- ja ärihoone;
· Kohila tn 8 kinnistu, mille maakasutuse sihtotstarve on ärimaa ning mis kuulub kinnistusraamatu andmeil osaühingu FER KINNISVARA ja OÜ HNDC KINNISVARA kaasomandisse. Kinnistul asub parkla;
· Kohila tn 8a kinnistu, mille maakasutuse sihtotstarve on ärimaa ning mis kuulub kinnistusraamatu andmeil Osaühingule Krono Holding. Kinnistul asub parkla;
· Kohila tn 6 kinnistu, mille maakasutuse sihtotstarve on ärimaa ning mis kuulub kinnistusraamatu andmeil osaühingule FER KINNISVARA. Kinnistul asub parkla;
· Pärnu mnt 139E kinnistu, mille maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa ning mis kuulub kinnistusraamatu andmeil Osaühingule Raldon Arendus. Kinnistul asuvad üks 4-korruseline tootmishoone, kaks 1-korruselist tootmishoonet ning alajaam;
· Pärnu mnt 139E/1 kinnistu, mille maakasutuse sihtotstarve on ärimaa ning mis kuulub kinnistusraamatu andmeil Osaühingule BCA Center. Kinnistul asub üks 3-korruseline büroohoone;
· osa ärimaa sihtotstarbega Pärnu mnt 139e/3/4/5/6/7/8 kinnistust, mis kuulub kinnistusraamatu andmeil Aktsiaseltsi Gaia, AS-i Lynn Group, MAVE VARAHALDUSE Osaühingu ja Osaühingu Raldon Arenduse kaasomandisse. Planeeritud alale jääval Pärnu mnt 139e/3/4/5/6/7/8 kinnistu osal asub 1-korruselise hoone osa;
· osa ärimaa sihtotstarbega Pärnu mnt 139E/2 kinnistust, mis kinnistusraamatu andmeil on jagatud korteriomanditeks. Kinnistul asub 8-korruseline büroo ja kaubandushoone. Korteriomandid kuuluvad juriidilistele isikutele;
· osa transpordimaa sihtotstarbega Pärnu maantee T8 kinnistust, mis kuulub Tallinna linnale. Kinnistu osal asuvad tee rajatised ja tehnovõrgud;
· osa transpordimaa sihtotstarbega A. H. Tammsaare tee pikendus Järvevana teeni kinnistust, mis kuulub Tallinna linnale. Kinnistu osal asuvad tee rajatised ja tehnovõrgud;
· osa transpordimaa sihtotstarbega Kiisa tänav // Pärnu maantee T7 kinnistust, mis kuulub Tallinna linnale. Kinnistu osal asuvad tee rajatised ja tehnovõrgud.
Lisaks jääb planeeritud alale jätkuvalt riigi omandis olevat maad, millel asuvad Kohila tänava rajatised, tehnovõrgud ja juurdepääsutee Kohila tn 6 kinnistule.
Kohila tn 2 krundil kasvab üks II väärtusklassi üksikpuu. Pärnu mnt 139 krundil kasvab 19 üksikpuud (16 II väärtusklassi ja 3 III väärtusklassi puud), 3 põõsarühma (kuuluvad III ja IV väärtusklassi), üks III väärtusklassi põõsas, üks III väärtusklassi liaan ja III väärtusklassi kuuluv hekk. Pärnu mnt 139a // Kohila tn 2a krundil kasvab 14 üksikpuud (9 II väärtusklassi, 3 III väärtusklassi ja 2 IV väärtusklassi puud) ja 3 puuderühma (II, III ja IV väärtusklass). Pärnu mnt 139e krundil kasvab 16 üksikpuud (15 II väärtusklassi puud ja üks IV väärtusklassi puu). Pärnu mnt 139f, Pärnu mnt 139e/1, Kohila tn 6, Kohila tn 8 ja Kohila tn 8a krundil kõrghaljastust ei ole. Tänavamaal kasvab 36 üksikpuud, 3 puuderühma ja 2 põõsarühma. Planeeritud alale jääval Pärnu mnt 139e/3/4/5/6/7/8 kinnistu osal puid ei kasva.
Planeeritud ala külgneb Tallinna kahe suurema magistraali Järvevana tee ja Pärnu maanteega.
Planeeritud maa-alale ulatub raudteeseaduse § 3 punkti 6 kohane 30 meetri laiune raudtee kaitsevöönd.
2. Kontaktvööndi analüüs
Planeeritud maa-alal ei ole väljakujunenud hoonestuslikku tervikmiljööd. Ala on hoonestatud eri aegadel ja eri tüüpi hoonetega. Suurem osa hoonetest on vanad tööstushooned, mis on minetanud esialgse otstarbe. Viimastel aastatel on neid lammutatud, rekonstrueeritud ja mõned asendatud büroohoonetega.
Vaatamata sellele, et tegemist on aktiivse liiklussõlme vahetus naabruses oleva alaga, mõjub piirkond suletuna ja äärmiselt mittelinnalikuna, rõhutatult monofunktsionaalsena ehkki rajatud uutes büroodes on end sisse seadnud mitmed nimekad ettevõtted.
Planeeringuala on seotud Pärnu maantee äärse hoonestusega, kuid mõjub selle mahajäetud ja väheväärtusliku tagamaana. Pärnu maantee äärne ala on hoonestatud eri kõrgusega hoonetega, madalaimad on 1- ja kõrgeim 9-korruseline. Enamikes hoonetes asuvad esimestel korrustel suurte vitriinakendega müügiruumid, ülemistel korrustel bürood. Samamoodi on hoonestatud ka planeeringualaga külgnev Pärnu maantee vastaskülg.
Kohila tänava vastasküljel asuvast Pärnu mnt 137 // Saku tn 2 // Kohila tn 1 krundist Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 143 kehtestatud „Pärnu mnt 137 // Saku tn 2 // Kohila tn 1 kinnistu detailplaneeringu“ alusel moodustatavatele kruntidele on määratud ehitusõigus 5-korruselise büroohoone, 16-korruselise äriruumidega elamu ja 8-korruselise parkimishoone ehitamiseks. Kruntide hoonestustihedus on 4,32.
Kohila tn 3, Kohila tn 3a, Kohila tn 3c // Türi tn 18, Türi tn 16, Saku tn 8 // Türi tn 14, Saku tn 6 ja Saku tn 6a kinnistute kohta on Tallinna Linnavalitsuse 8. juuni 2011 korraldusega nr 990-k vastuvõetud „Kohila tn 3, Kohila tn 3a, Kohila tn 3c // Türi tn 18, Türi tn 16, Saku tn 8 // Türi tn 14, Saku tn 6 ja Saku tn 6a kinnistute detailplaneering“, et määrata ehitusõigus moodustatavale Saku tn 6a krundile kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega kahe ärihoone ehitamiseks, Türi tn 16 krundile kuni 8 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks, Kohila tn 3 // Türi tn 18 krundile kuni 10 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks ning Saku tn 6 krundile olemasoleva hoone järgi. Nimetatud kahes detailplaneeringus kavandatud kruntide keskmine hoonestustihedus on 3,4.
Tallinna Linnavalitsuse 24. septembri 2008 korraldusega nr 1568-k on kehtestatud „Hallivanemehe tn 4 kinnistu ja lähiala detailplaneering“, milles on määratud Hallivanamehe tn 4 kinnistule ehitusõigus 9-korruselise ärihoone ehitamiseks, krundi hoonestustihedus on 3,07.
Tallinna Linnavalitsuse 24. septembri 2008 korraldusega nr 1570-k on kehtestatud „Pärnu mnt 158 kinnistu ja lähiala detailplaneering“, milles on määratud ehitusõigus planeeritavale alale viie 7-korruselise ärihoone ja kahe 9-korruselise ärihoone ning 6-korruselise parkimismaja ehitamiseks, hoonestatavate kruntide keskmine kavandatud hoonestustihedus on 3,93 ja kvartali sisetänavaid arvesse võttes 3,0.
Tallinna Linnavalitsuse 21. septembri 2011 korraldusega nr 1455-k on kehtestatud „Pärnu mnt 162 kinnistu, Pärnu mnt 164 maaüksuse ja lähiala detailplaneering“, milles on määratud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega õppehoone rajamiseks ja olemasolevale koolihoonele 4. korruse peale ehitamiseks. Detailplaneering on ette nähtud ellu viia kahes etapis - hoonestustiheduseks planeeritud maa-alal kujuneb I etapis 1,61 ja II etapis 1,67.
Kõigis eespool nimetatud detailplaneeringutes kavandatu on valdavas osas seni ellu viimata.
Sotsiaalse infrastruktuuri objektid ja ümbruses asuvad rekreatsioonialad on jalgsikäigu kaugusel. Lähim suur rekreatsiooniala on Järve mets. Piirkonnas on arenenud infrastruktuur, mis tagab head elu- ja töötingimused. Ühistransport on piirkonnas hästi korraldatud. Bussid ja trammid sõidavad tiheda liiklusega Pärnu maanteel. Lähimad linnalähirongide peatused on Tondil ja Järvel.
Negatiivselt mõjutavad planeeritud ala suure liikluskoormusega Pärnu maantee, Järvevana tee ja raudtee vahetust lähedusest põhjustatud häiringud. Planeeritud ala jääb kogu ulatuses raudtee keskmiselt ohtlikule ohualale.
3. Tallinna üldplaneering, Tallinna üldplaneeringu muutmise põhjendused ja teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“
Detailplaneeritud ala maakasutuse juhtotstarve on Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ järgi ettevõtluse segahoonestusala, millel võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine, ning ka üksikuid elamuid ja asutusi.
Detailplaneeringus on tehtud ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane ettevõtluse segahoonestusala planeeritud maa-ala piires kesklinna segahoonestusalaks, st alaks, kuhu võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Arvestades piirkonna linnaehituslikke eeldusi, nagu hästi korraldatud ühistransport ja hea side linna teiste piirkondadega, tehnovõrkude olemasolu, töökohtade olemasolu, sotsiaalsfääri objektide lähedus ja kaubandus-teenindusettevõtete paljusus, on planeeritud ala lähiala hakanud kujunema linna keskusega sarnaseks piirkonnaks, kus hoonete esimestel korrustel on kauplused või teenindusasutused ja kõrgematel korrustel elu- või bürooruumid. Üldplaneeringu koostamise ajal ei suudetud prognoosida piirkonna nii kiiret muutumist ning kvartali võimalikke arenguperspektiive ja ala juhtotstarve määrati olemasoleva hoonestuse alusel. Praeguseks on valdav osa tootmisettevõtetest kolinud linna äärealale või lähivaldadesse ja enamik tootmishoonetest on lammutatud või ümberehitatud ärihooneteks. Piirkonna eeldusi arvestades ei ole mõistlik alale uuesti tootmishooneid ehitada. Planeeringus kavandatu elluviimise järel kujuneb alast polüfunktsionaalne ja linnaruumiliselt põnev asum, kus on meeldiv ja mugav töötada ning hea elada. Et piirkond oleks sotsiaalselt turvaline, peavad seal olema püsielanikud. Planeeritud alale üldplaneeringus määratud juhtotstarbe muutmine loob püsielanikkonna tekkimiseks eelduse, milleks on kindlus, et alale ei rajata tootmisettevõtteid. Tallinna üldplaneeringu muutmine on põhjendatud ka seetõttu, et antud kohas oleks kaasaegsete rangete keskkonnanõuete foonil keeruline jätkata kõigile nõuetele vastavat tootmistegevust.
Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohaselt jääb osa planeeritud maa-alast - Pärnu mnt 139f kinnistu, Pärnu mnt 139e/1 kinnistu, Pärnu mnt 139e kinnistu ja osa Pärnu mnt 139e/3/4/5/6/7/8 kinnistust - Järvevana kõrghoonete piirkonda. Järvevana kõrghoonete piirkonnas on lubatud suurim hoonestustihedus 2,9 ja piirkonna ehitiste suurim absoluutkõrgus 98 meetrit, v.a Pärnu mnt 139e kinnistul, kuhu on lubatud ehitada merepinnast 87 meetri kõrgusi hooneid. Kuni 5 meetrit võivad piirkõrgust ületada hoone katusele paigaldatud purunevad seadmed (ventilatsiooni ning gaasikütte torud, antennid jms). Detailplaneeritud alale on teemaplaneeringus soovitatud kavandada kõrghooned tänavaäärsete hoonete taha hoovi. Määratud on, et kõrghoonetesse tuleb ette näha parkimiskorrused, arvestades kogu kvartali vajadust. Soovitatud on ehitada piirkonda mitmeotstarbelised kõrghooned, mille brutopinnast moodustavad mitteeluruumid valdava osa. Vältida tuleb monofunktsionaalseid hooneid. Kõrghaljastuse ja avaliku ruumi minimaalne osakaal peab piirkonnas olema kokku vähemalt 20%.
Pärnu maantee äär, Juurdeveo tänava ja Järvevana kõrghoonete piirkonna vahelisel alal, on teemaplaneeringus määratud tihendatavaks magistraaltänavaäärseks alaks. Osa detailplaneeritud maa-alast - Kohila tn 2 kinnistu, Pärnu mnt 139 kinnistu ja osa Pärnu mnt 139a // Kohila tn 2a kinnistust - jääb Pärnu maantee äärsele tihendatavale alale. Tihendataval alal võib hoonete kõrgeima korruse põrand olla maapinnast 24 meetri kõrgusel ja hoone üldine kõrgus ei või ületada 28 meetrit. Alade tihendamisel tuleb arvestada olemasolevate teede ja tänavate olukorda ning nende väljaarendamise võimalusi koos infrastruktuuriga.
Detailplaneeringu lahendus on teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kooskõlas.
4. Kehtiv detailplaneering
Planeeritud maa-ala osa kohta - Pärnu mnt 139f kinnistu, Pärnu mnt 139e/1 kinnistu, Pärnu mnt 139e kinnistu, osa Pärnu mnt 139e/3/4/5/6/7/8 kinnistust, osa kinnistust Pärnu mnt lõik Kohila tn ja Järvevana tee vahel ja osa kinnistust A. H. Tammsaare tee pikendus Järvevana teeni - kehtib Tallinna Linnavolikogu 22. detsembri 1999 otsusega nr 318 kehtestatud „Pärnu mnt 139e kinnistu detailplaneering“, mis käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks. Osaliselt on detailplaneeringus kavandatu ellu viidud.
Tallinna Linnavolikogu 22. märtsi 2007 otsusega nr 70 „Tallinna Linnavolikogu 22. detsembri 1999 otsusega nr 318 kehtestatud Pärnu mnt 139e kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Pärnu mnt 139E/3/4/5/6/7/8 kinnistu osas“ on detailplaneering Pärnu mnt 139E/3/4/5/6/7/8 kinnistu osas kehtetuks tunnistatud. Tallinna-Lelle-Pärnu raudteelõigu äärde planeeritud tänav on ehitamata.
Väikeste osade kohta planeeritavast maa-alast kehtivad ka Tallinna Linnavalitsuse 24. septembri 2008 korraldusega nr 1568-k kehtestatud „Hallivanamehe tn 4 kinnistu ja lähiala detailplaneering“ ja Tallinna Linnavalitsuse 24. septembri 2008 korraldusega nr 1570-k kehtestatud „Pärnu mnt 158 kinnistu ja lähiala detailplaneering“. Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamisel muutuvad nimetatud detailplaneeringud käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas kehtetuks.
5. Detailplaneeringus kavandatu
Planeeringuala on kavandatud büroode ja elamute segahoonestusalaks eelkõige turvalisuse eesmärgil - nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt. Ka parklate otstarbeka kasutamise huvides on need kavandatud ühtsete aladena elu- ja ärihoonete alla koondatuna. Kuna detailplaneering näeb ette endise tööstusala arendamist kvaliteetse hoonestuse ning infrastruktuuri ehitamise teel, siis detailplaneeringu elluviimine omab positiivset mõju ümbritseva linnaruumi suhtes.
Planeeritud ala osale, mille kohta detailplaneering kehtestatakse, on kavandatud kinnistute ümberkruntimise teel moodustada kokku 24 krunti (19 ärimaa krunti, 2 elamu- ja ärimaa krunti ja 3 transpordimaa krunti) ja on määratud ehitusõigus ärihoonete, elu- ja ärihoonete ehitamiseks ning tänavate rajamiseks.
Positsioon (edaspidi pos) 1, Kohila tn 2, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Praegu kinnistul asuv hoonestus likvideeritakse. Kinnistu piire ei muudeta. Krunt jääb teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ tihendatavaks magistraaltänava äärseks alaks. Olemasolevaga võrreldes suurema hoone ehitamine krundile on põhjendatud. Hoone kõrgus 17 meetrit maapinnast jääb madalamaks teemaplaneeringus lubatust.
Pos 2, Pärnu mnt 139, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Krundile on määratud ehitusõigus olemasoleva 8 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ja alajaama rekonstrueerimiseks. Kinnistu piire ei muudeta. Krunt jääb teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ tihendatavaks magistraaltänavaäärseks alaks.
Pos 3, aadressi ettepanekuga Kohila tn 4, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Krunt moodustatakse Pärnu mnt 139a // Kohila tn 2a kinnistust. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 10 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks. Hoone suurim lubatud kõrgus on 35 meetrit maapinnast.
Pos 4, aadressi ettepanekuga Kohila tn 4a, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Krunt moodustatakse Pärnu mnt 139a // Kohila tn 2a kinnistust. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 7 maapealse korrusega ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja parkimishoone rajamiseks. Hoone kõrgus võib olla kuni 24,5 meetrit maapinnast.
Pos 5, aadressi ettepanekuga Kohila tn 4b, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Krunt moodustatakse Pärnu mnt 139a // Kohila tn 2a kinnistust. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 14 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks. Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast on 45 meetrit.
Pos 6, aadressi ettepanekuga Pärnu mnt 139a, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Krunt moodustatakse Pärnu mnt 139a // Kohila tn 2a kinnistust. Ehitusõigus on määratud krundil oleva 9 maapealse korrusega ärihoone ja sellega ühendatud 4 maapealse korrusega parkimishoone järgi. Hoonel on üks maa-alune korrus. 9 maapealse korrusega hooneosa suurim kõrgus maapinnast on 31 meetrit.
Pos 7, aadressi ettepanekuga Pärnu mnt T23, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa. Krunt moodustatakse Pärnu mnt 139a // Kohila tn 2a kinnistust. Krundile on kavandatud tee.
Pos 8, aadressi ettepanekuga Türi tn 20 // Kohila tn 6, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Krunt moodustatakse Pärnu mnt 139a // Kohila tn 2a kinnistust. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 8 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Hoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 30 meetrit. Krundile jääb osa avalikult kasutatavaks määratud tänavast.
Pos 9, aadressi ettepanekuga Türi tn 22, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Krunt moodustatakse Pärnu mnt 139a // Kohila tn 2a kinnistust. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 8 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks. Hoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 30 meetrit. Krundile jääb osa avalikult kasutatavaks määratud tänavast
Pos 10, aadressi ettepanekuga Türi tn 24, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Krunt moodustatakse Pärnu mnt 139a // Kohila tn 2a kinnistust. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 8 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks. Hoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 30 meetrit. Krundile jääb osa avalikult kasutatavaks määratud tänavast.
Pos 11, aadressi ettepanekuga Türi tn 26, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Krunt moodustatakse Pärnu mnt 139a // Kohila tn 2a kinnistust. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 8 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks. Hoone suurim lubatud kõrgus on 30 meetrit maapinnast. Krundile jääb osa avalikult kasutatavaks määratud tänavast.
Pos 12, aadressi ettepanekuga Türi tn 21, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Krunt moodustatakse Pärnu mnt 139a // Kohila tn 2a kinnistust. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 8 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks. Hoone suurim lubatud kõrgus on 30 meetrit maapinnast. Krundile jääb osa avalikult kasutatavaks määratud tänavast.
Pos 19, aadressi ettepanekuga Türi tn 28, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Krunt moodustatakse Pärnu mnt 139a // Kohila tn 2a kinnistust ja Kohila tn 8 kinnistust. Ehitusõigus on määratud krundil oleva 8 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone laiendamiseks. Olemasoleva hoone kõrgus on 29 meetrit maapinnast. Juurdeehituse kõrguseks on kavandatud kuni 8 meetrit maapinnast. Krundile jääb osa avalikult kasutatavaks määratud tänavast.
Pos 20, aadressi ettepanekuga planeeritud tänav 12, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Krunt moodustatakse Kohila tn 6 kinnistust ja Kohila tn 8 kinnistust ning jätkuvalt riigi omandis olevast maast. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 10 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks. Hoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 34 meetrit. Krundile jääb osa avalikult kasutatavaks määratud tänavast.
Pos 21, Pärnu maantee T24, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa. Krunt moodustatakse Kohila tn 8a kinnistust. Krundile on kavandatud tee.
Pos 22, aadressi ettepanekuga planeeritud tänav 14, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Krunt moodustatakse Kohila tn 8 ja Kohila tn 8a kinnistutest. Krunt on planeeritud maakasutuse korrastamiseks ja sellele on kavandatud osa kvartalisisesest teest.
Pos 23, aadressi ettepanekuga Järvevana tee 10, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Krunt moodustatakse Pärnu mnt 139e kinnistust. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega parkimishoone rajamiseks. Hoone kõrguseks maapinnast on kavandatud 12 meetrit.
Pos 24, aadressi ettepanekuga Järvevana tee 12, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on 45% ärimaa ja 55% elamumaa. Krunt moodustatakse Pärnu mnt 139e kinnistust ja Pärnu mnt 139e/3/4/5/6/7/8 kinnistust. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 15 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega elu- ja ärihoone ning kvartali rekreatsiooniala rajamiseks. Hoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 54 meetrit. Krundile on kavandatud kuni 80 korterit.
Pos 25, aadressi ettepanekuga Järvevana tee 14, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Krunt moodustatakse Pärnu mnt 139e kinnistust. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 14 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks. Hoone kõrgus maapinnast võib olla 51 meetrit. Krundile jääb osa avalikult kasutatavaks määratud tänavast.
Pos 26, aadressi ettepanekuga Järvevana tee 18, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on 35% ärimaa ja 65% elamumaa. Krunt moodustatakse Pärnu mnt 139e kinnistust. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 16 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega elu- ja ärihoone rajamiseks. Hoone suurim kõrgus maapinnast võib olla 56 meetrit. Krundile on kavandatud kuni 75 korterit. Krundile jääb osa avalikult kasutatavaks määratud tänavast.
Pos 27, aadressi ettepanekuga Järvevana tee 16, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Krunt moodustatakse Pärnu mnt 139e kinnistust. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 14 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks. Hoone lubatud kõrgus maapinnast on kuni 51 meetrit. Krundile jääb osa avalikult kasutatavaks määratud tänavast.
Pos 28, Pärnu mnt 139e/1, kavandatud maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Pärnu mnt 139e/1 kinnistu piire ja maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta. Ehitusõigus on määratud krundile kuni 11 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks. Hoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 39 meetrit. Krundile jääb osa avalikult kasutatavaks määratud tänavast.
Pos 29 kavandatav maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Pärnu mnt 139f kinnistu piire ja maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta. Krundile on määratud ehitusõigus kuni 14 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks. Hoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 48 meetrit. Krundile jääb osa avalikult kasutatavaks määratud tänavast.
Krundid pos 23-29 jäävad teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kõrghoonete ehitamiseks määratud Järvevana piirkonna 3. kvartalisse. Kavandatu on teemaplaneeringuga kooskõlas.
Pos 30 kavandatav maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa. Krunt moodustatakse jätkuvalt riigi omandis olevast maast. Krundile on planeeritud tänav.
Detailplaneeritud ala kehtestatava osa hoonestustihedus on 2,3.
Transpordimaa sihtotstarbega krundid pos 13, 15 ja 17 ning 90% elamumaa ja 10% ärimaa sihtotstarbega krundid pos 14, 16 ja 18, mis moodustati Kohila tn 4 kinnistust ja jätkuvalt riigi omandis olevast maast, jäävad kehtestatavast alast välja, kuna Kohila tn 4 kinnistu omanik Skanska EMV Aktsiaselts (praegu Aktsiaselts Skanska) esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse temale kuuluva kinnistu välja jätmiseks Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringu alast.
Planeeringu kehtestatavas osas kavandatu ellu viimiseks tuleb likvideerida kokku 8 II, 5 III ja 3 IV väärtusklassi üksikpuud või puuderühma ning 5 V väärtusklassi põõsarühma. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“, mille kohaselt tuleb istutada likvideeritavate puude asemele 393 haljastuse ühikut. Asemele istutatavate haljastuse ühikute arv on esialgne ja täpsustatakse ehitusprojektis. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv selgub raieloa menetlemisel pärast ehitusloa andmist. Planeeringu kohaselt on kavandatud rajada kõrghaljastust Kohila tänava ja Järvevana tee äärde ning raudtee äärde rajatava tänava mõlemale poolele. Samuti on kõrghaljastusega alasid kavandatud nii planeeritava ala põhjapoolsesse kui ka lõunapoolsesse ossa, kuhu on planeeritud ka väike park (krundile pos 24). Sõltumata asendusistutuseks vajalikust puude arvust on ette nähtud istutada tänavate äärde ja rohealadele 194 tänavapuud ja 60 ilupuud ning konteineritesse tänavate äärde ja parklate katustele 110 ilupuud.
Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal on hinnanud keskkonnamürast põhjustatud müratasemeid planeeritud maa-alal. Analüüsist selgus, et raudtee äärde planeeritud äriruumidega korterelamute territooriumini ulatuvad päevasel ajal müratasemed 60-64 dB ja hoonete fassaadidele mõjuvad päevasel ajavahemikul müratasemed kuni 65 dB, mis on madalam sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ segaaladele lubatud maksimaalsest päevasest müra tasemest. Järvevana tee äärsete ärihoonete fassaadidele mõjuvad päevasel ajavahemikul liiklusmüratasemed kuni 71 dB. Edasises projekteerimis- ja ehitusfaasis tuleb hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul arvestada transpordimüraga. Detailplaneeringus on määratud nõue arvestada sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning rakendada Eesti standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.
AS-i Pöyry Entec (praegu AS Entec Eesti) tehtud Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõjude eksperthinnangus on positiivsete aspektidena toodud välja, et planeeringus on ette nähtud rajada piirkonda läbivad tänavad ja kergliiklusteed ning täiendavad rohealad ja rekreatsioonialad. Kõrghoonete piirkonna korterid on ette nähtud planeeritud maa-ala keskele jäävate kõrghoonete ülemistele korrustele. Piirkonda ettenähtud korterid aitavad vältida piirkonna tühjaks jäämist töövälisel ajal ning vähendavad tipptundidel ristmikke koormust liikluse jagamise näol. Planeeringuala Järvevana tee ja Pärnu maanteega piirnevaid alasid mõjutab tugevasti liiklusest põhjustatud müra ja õhusaaste. Tegemist on siiski tsooniga, milles ei ole ette nähtud inimeste pikemaajalist viibimist ja seega ei ole ka oodata arvestatavat kahju inimeste tervisele. AS-i Pöyry Entec keskkonnamõjude eksperthinnangu kokkuvõttes on asutud seisukohale, et planeeringus ette nähtud maakasutus on antud asukohta sobiv ning sellel puuduvad tõsiseltvõetavad alternatiivid.
Planeeringuala varustamine tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisale „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ jääb planeeritud ala kaugküttepiirkonda. Kuna Aktsiaseltsi Tallinna Küte hinnangul ei ole tehnilistel põhjustel võimalik laiendada olemasolevat kaugküttevõrku piirkonda, siis on hoonete soojaga varustamine lahendatud gaasikütte baasil.
Planeeringus on kavandatud Tallinna-Lelle-Pärnu raudteelõigu äärde tänav, et hajutada liiklust ja vähendada Pärnu maantee koormust. Planeeringuala keskseks tänavaks on Türi tänav. Kvartalisse juurdesõidud on kavandatud Kohila tänavalt, Pärnu maanteelt, Järvevana teelt ja Tallinna-Lelle-Pärnu raudteelõigu äärde planeeritud tänavalt. Kvartalisisene teedevõrk on kavandatud vastavalt kinnistute struktuurile. Liikluse otstarbekamaks korraldamiseks on ette nähtud muuta kinnistute piire. Piirkonna liikluse analüüsist järeldus, et detailplaneeringus kavandatu kogu ulatuses valmisehitamiseks tuleb Järvevana tee ja Tallinna-Lelle-Pärnu raudteelõigu äärse tänava mitmetasapinnaline ristmik valmis ehitada pärast planeeringualale kavandatud brutopinnast 70-75% kasutusele võtmist.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ning Osaühingu KENTEX Arendus, AS-i REC Varad, Osaühingu Revalton Ehitus, OÜ HNDC KINNISVARA, osaühingu FER KINNISVARA, Osaühingu Krono Holding, Osaühingu Raldon Arendus ja Skanska EMV Aktsiaseltsi vahel sõlmitud detailplaneeringukohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamist ja haljastuse rajamist puudutavasse lepingusse nr 3-7/43 on lisatud punkt 2.4, mille kohaselt on kavandatud brutopinnast 75% ületava hoonestuse ehitamiseks ehitusloa taotlemisel eelduseks Kohila tänava ja Järvevana tee vahelise perspektiivse tunneli või Järvevana tee ja Tallinna-Lelle-Pärnu raudteelõigu äärse tänava mitmetasapinnalise ristmiku valmisehitamine.
Parklad on ette nähtud kompaktsetena hoonete alla, sõltuvalt krundist kahele või kolmele maa-alusele korrusele. Nii jääb maa-pealne linnaruum parklatest vabaks ja ei ole vaja ehitada dubleerivaid allasõidupanduseid.
Krundile pos 1 on kavandatud 4 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 17 kohta); krundile pos 2 on kavandatud 62 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 353 kohta); krundile pos 3 on kavandatud 136 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 181 kohta); krundile pos 4 on kavandatud 529 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 54 kohta); krundile pos 5 on kavandatud 339 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 157 kohta); krundile pos 6 on kavandatud 408 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 140 kohta); krundile pos 7 on kavandatud 27 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus puudub); krundile pos 8 on kavandatud 87 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 83 kohta); krundile pos 9 on kavandatud 128 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 83 kohta); krundile pos 10 on kavandatud 92 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 77 kohta); krundile pos 11 on kavandatud 106 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 80 kohta); krundile pos 12 on kavandatud 76 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 40 kohta).
Krundile pos 19 on kavandatud 359 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 146 kohta); krundile pos 20 on kavandatud 186 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 238 kohta); krundile pos 23 on kavandatud 414 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 56 kohta); krundile pos 24 on kavandatud 129 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 148 kohta); krundile pos 25 on kavandatud 141 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 143 kohta); krundile pos 26 on kavandatud 105 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 125 kohta); krundile pos 27 on kavandatud 180 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 133 kohta); krundile pos 28 on kavandatud 58 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 65 kohta); krundile pos 29 on kavandatud 192 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade vajadus on 224 kohta).
Kokku tuleb maa-alale, mille kohta detailplaneering kehtestatakse, 3758 parkimiskohta, parkimiskohtade vajadus on 2543 kohta. Kavandatud hoonete teenindamiseks on ette nähtud Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“ toodud vahevööndi normile vastav arv parkimiskohti.
DETAILPLANEERINGU MENETLUS
Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 13. veebruaril 2006 registreeritud avaldusega Skanska EMV Aktsiaselts. Taotluse kohaselt sooviti Pärnu maantee, Järvevana tee, raudtee ja Kohila tänava vahelises kvartalis asuvate kruntide piiride ja sihtotstarbe muutmist, et planeerida kolm linnaruumiliselt eriilmelist kvartalit äri- ja eluhoonete ehitamiseks.
4. augustil 2008 sõlmiti haldusleping nr 2-5/189 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, OSAÜHINGu ARHITEKTUURIBÜROO IGNAR FJUK ja Skanska EMV Aktsiaseltsi vahel.
Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 30. detsembri 2008 korraldusega nr 2258-k „Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringu koostamise algatamine“. Detailplaneeringu eesmärgiks oli muuta planeeritaval maa-alal paiknevate kruntide piire ja maakasutuse sihtotstarvet ning määrata kruntide kasutamise tingimused ja ehitusõigus kuni 17-korruseliste hoonete ehitamiseks ja tänavate rajamiseks.
Detailplaneeringu algatamise teade ilmus ajalehes Postimees 3. jaanuaril 2009 ja ajalehes Pealinn 31. mail 2010. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 4.-5. veebruarini 2009. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 6. veebruaril 2009. Eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus teade ajalehes Postimees 28. jaanuaril 2009.
Tallinna Linnavalitsus jättis 25. veebruari 2009 korraldusega nr 292-k „Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.
Teade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta ilmus ajalehes Postimees 5. märtsil 2009 ja Ametlikes Teadaannetes 6. märtsil 2009.
Detailplaneeringu koostas OSAÜHING ARHITEKTUURIBÜROO IGNAR FJUK. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule on lisatud O. Abneri koostatud planeeritava maa-ala puittaimestiku haljastuslik hinnang ning ka haljastusliku hinnangu täpsustus ja arvamus Pärnu mnt 139a // Kohila tn 2 kinnistule planeeritava parkimismaja ehitamise mõjust puudele ja selle kompenseerimise võimalustest, T. Metsvahi koostatud planeeritava maa-ala liikluslahendus ja -prognoos, T. Metsvahi koostatud eksperthinnang ettepanekule Türi tänava pikenduse laiendamiseks, Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali koostatud keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hinnang, AS-i Pöyry Entec tehtud Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõjude eksperthinnang; Aktsiaseltsi EcoPro koostatud Pärnu mnt 139a // Kohila tn 2a, Pärnu mnt 139e, Kohila tn 4 reostusuuring ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostatud hinnang transpordist pärineva õhusaaste tasemete kohta Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelisel maa-alal.
Detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.
Tallinna Kesklinna halduskogu, Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Kommunaalamet ja Põhja-Eesti Päästekeskus (praegu Põhja päästekeskus) kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata. Lisaks on detailplaneeringu kooskõlastanud Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Swedbank AS, Oslo Eesti OÜ, AS Aeteci Kinnisvara, Pärnu mnt 139E/2 kinnistu kõik korteriomanikud ja kõikide planeeringualale jäävate kinnistute omanikud.
Tallinna Transpordiamet kooskõlastas detailplaneeringu ja märkis, et väljasõidud Pärnu maanteele lahendatakse koos Pärnu maantee liikluslahendusega.
Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel:
1) planeeringualale kavandatavate ehitiste projekteerimisel arvestada AS-i Pöyry Entec 2009. aastal koostatud keskkonnamõjude eksperthinnangu tulemustega;
2) lammutus-, ehitus- ja haljastusprojektid esitada Tallinna Keskkonnametile kooskõlastamiseks enne ehitusloa taotlemist.
Vastavad nõuded on detailplaneeringus määratud.
Tallinna Linnavaraamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste ettepanekutega:
1) detailplaneeringu kohaselt määratakse kõik detailplaneeringu alale jäävad kõnni- ja sõiduteed avalikult kasutatavaks. Tallinna Linnavaraamet ei nõustu kõigi kvartalisiseste kõnni- ja sõiduteede avalikuks kasutamiseks määramisega. Kvartalisiseseid teid hakkavad kasutama detailplaneeringu alal olevate äride külastajad. Maamaksuseaduse § 4 lg 1 punkti 7 kohaselt ei maksta maamaksu avalikus kasutuses olevalt maalt. Tallinna Linnavaraameti arvates on piisav, kui avalikult kasutatav on Kohila tänav ja raudtee äärne transpordimaa krunt pos 30. Tallinna Linnavaraamet palus detailplaneeringu alal olevate teede avalikuks kasutamiseks määramise ulatus kooskõlastada Tallinna Kommunaalametiga;
2) detailplaneeringu kohaselt kavandatakse reformimata riigimaa liitmisi eramaaga. Maareformi seaduse § 22 lõige 12 sätestab, et kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Maa erastamise menetlus reformimata maa liitmiseks kruntidega pos 14a, 16a, 18a ja 20 viiakse läbi pärast detailplaneeringu kehtestamist;
3) Tallinna Linnavalitsuse 30. detsembri 2008 korralduses nr 2258-k on esitatud detailplaneeringu koostamiseks lisanõue transpordimaa krundi moodustamiseks Pärnu mnt 139e/3/4/5/6/7/8 kinnistust ja Pärnu mnt 139a kinnistut läbiva Tallinna-Lelle-Pärnu raudteelõigu äärde kavandatava tänava lõikude rajamiseks. Tallinna Linnavaraametile esitatud detailplaneeringus ei ole kavandatud eraldi transpordimaa krunte. Krundile pos 30 kavandatava tänava ühenduseks Järvevana teega on kooskõlastamiseks esitatud detailplaneeringu lahenduse korral vajalik seada tee lõikude avaliku kasutuse tagamiseks tasuta ja tähtajatu kasutusõigus Tallinna linna kasuks Pärnu mnt 139e/3/4/5/6/7/8 kinnistule ja moodustatavale krundile pos 25. Tallinna Linnavaraamet palus põhijoonisel eraldi välja tuua avalikuks kasutamiseks määratava sõidutee osa koos pindalaga. Vastavasisulised lepingud pidas Tallinna Linnavaraamet vajalikuks sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist;
4) reformimata riigimaast kavandatava transpordimaa krundi pos 30 taotleb Tallinna Linnavaraamet munitsipaalomandisse.
Teede avalikuks kasutamiseks määramise ulatus on kooskõlastatud Tallinna Kommunaalametiga. Avalikuks kasutamiseks määratud kõnni- ja sõiduteedele seatakse avaliku kasutuse tagamiseks tasuta ja tähtajatu kasutusõigus Tallinna linna kasuks kõikidele kinnistutele, kust avaliku kasutusega teed läbi lähevad. Planeeringu põhijoonisel on eraldi välja toodud kõikide kinnistute avalikuks kasutamiseks määratud kõnni- ja sõiduteede osad koos pindalaga. Maaomanikud on andnud nõusoleku neile kuuluvate kinnistute osadele planeeritud kõnni- ja (või) sõiduteede avaliku kasutamise tagamiseks Tallinna linna kasuks tasuta tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Tallinna Linnavalitsuse 26. septembri 2012 korralduse nr 1301-k „Kohila tn 2a // Pärnu mnt 139a, Kohila tn 6, Pärnu mnt 139E, Pärnu mnt 139E/1 ja Pärnu mnt 139f kinnisasjadest ning reformimata riigimaast moodustatavatele kinnisasjadele Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine ja isiklikule kasutusõigusele valitseja määramine“ alusel on Tallinna linn sõlminud 30. oktoobril 2012 planeeringualasse jäävate kinnistu osade avaliku kasutamise tagamiseks tasuta ja tähtajatu kasutusõiguse seadmise lepingu kinnistu omanikega, kelle kinnistutele on planeeringu kohaselt kavandatud avalikuks kasutamiseks määratavad kõnni- ja sõiduteed.
Maa-amet märkis, et on planeeringu eskiisettepaneku 11. septembri 2007 kirjaga nr 6.2-3/7571 heaks kiitnud. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringusse kaasatud jätkuvalt riigi omandis oleva maa planeerimise suhtes ei ole planeeringulahendust muudetud, ei esita Maa-amet vastuväiteid koostatud detailplaneeringu suhtes.
Lennuamet märkis, et kooskõlastab detailplaneeringu vastavalt lennundusseaduse § 35 lõikele 2 märkusteta. Joonisel AS-4-2 positsioonidega 24 (absoluutkõrgus 85 meetrit) ja 26 (absoluutkõrgus 87 meetrit) märgitud kõrghoonete projekteerimisel võib arvestada piirkõrgust ületavate kuni 3 meetri kõrguste niinimetatud purunevate seadmete paigaldamisega hoonete katusele.
Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon kooskõlastas detailplaneeringu ja märkis, et lõpliku otsuse tegemise õigus Keskkonnaameti 24. aprilli 2009 kirjas tõstatatud rekreatiivalade osas jääb planeerimisalase tegevuse korraldajale.
Planeeringu kohaselt moodustab kogu planeeritud alast haljastus 15%, kusjuures arvesse ei ole võetud maa-aluste korruste peale rajatavat madal- ja konteinerhaljastust jmt. Planeeritud on asumi tähtsusega haljasalasid ning tugevdatud rohestruktuure avaliku ruumi haljastamisega, samuti haljastatakse tänava ääri. Kuna suurem osa parkimiskohti on kavandatud maa alla ja parkimismajadesse, on maapealne ala maksimaalselt kasutatav vaba aja aktiivse veetmisega seotud otstarveteks. Maa-aluste parklate tõttu ei ole võimalik rajada igale poole kõrghaljastust, kuid selle eest on ette nähtud eriilmeline urbanistlik linnaruum. Planeeringu kohaselt on haljastuse ja heakorrastatud avaliku ruumi osakaal alast umbes 27%. Alale lähim suur rekreatsiooniala on Järve mets, millele juurdepääs planeeritud alalt on hea.
Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus (praegu Terviseameti Põhja talitus) märkis, et detailplaneering on kooskõlas tervisekaitsenõuetega juhul kui arvestatakse sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud nõudeid ning rakendatakse müra leevendavaid meetmeid.
Vastavad nõuded on detailplaneeringus määratud.
Tehnilise Järelevalve Amet kooskõlastas detailplaneeringu ning juhtis tähelepanu asjaolule, et eluhoonete projekteerija ja ehitaja peavad müratasemete minimeerimiseks ehitistes järgima kõiki detailplaneeringus toodud isolatsioonimaterjalide kasutamise nõudeid.
Vastavad nõuded on detailplaneeringus määratud.
AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu ja märkis, et planeeritavalt alalt on võimalik ära juhtida täiendavat sademevett peale Marta tänava kraavi torustamist, vee- ja kanalisatsiooni ühendustorustikele tuleb seada võõra kinnistu piires kinnistuomanike vaheline notariaalne servituut, lisaks palus AKTSIASELTS TALLINNA VESI taotleda järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitusprojektide) koostamiseks AKTSIASELTSIlt TALLINNA VESI tehnilised tingimused.
Vastavad nõuded on detailplaneeringus määratud.
Aktsiaselts Eesti Gaas kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et tehnovõrkude tööjoonised kooskõlastatakse AS-iga EG Võrguteenus.
Vastav nõue on detailplaneeringus määratud.
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (praegu Elektrilevi OÜ) kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel:
1) tööjoonised täiendavalt kooskõlastada Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-ga;
2) enne tööprojekti koostamist taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud võimsustega;
3) olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le kirjalik taotlus.
Vastavad nõuded on detailplaneeringus määratud.
Aktsiaselts KH Energia - Konsult kooskõlastas detailplaneeringu ja palus tööprojekti kooskõlastada täiendavalt Aktsiaseltsiga KH Energia - Konsult.
Vastav nõue on detailplaneeringus määratud.
Elion Ettevõtted Aktsiaselts kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel:
1) tööprojekti koostamiseks tellida Elion Ettevõtted Aktsiaseltsilt konkreetsed tehnilised tingimused;
2) eelprojekti koosseisus esitada seletuskiri, tehnovõrkude plaan, vertikaalid kaitsetsoonis;
3) säilitada ja kaitsta magistraalside võrgud;
4) detailplaneeringu joonised kooskõlastada Aktsiaseltsiga Signaal, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-iga, Swedbank AS-iga.
Vastavad nõuded on detailplaneeringus määratud. Swedbank AS ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on detailplaneeringu kooskõlastanud.
Aktsiaselts Signaal kooskõlastas põhimõtteliselt detailplaneeringu ja tehnovõrkude lahenduse järgmistel tingimustel:
1) Järvevana tee äärsete foorikilpide vahele projekteerida minimaalselt kahetoruline kaablikanalisatsioon koos kaevudega;
2) näha ette võimalus raudtee signaalide edastamiseks projekteeritavasse foorikilpi;
3) tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Aktsiaseltsiga Signaal.
Vastavad nõuded on detailplaneeringus määratud.
Aktsiaselts Elero märkis, et nõustub välisvõrkude lahendusega.
Kuna detailplaneering sisaldab Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 17 lg 3 p 2 ja detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lg 5 alusel täiendava kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju maavanemale.
Harju maavanem märkis 4. mai 2010 kirjas nr 2.1-13/1742, et ei pea vajalikuks planeerimisseaduse § 17 lg 3 punkti 2 alusel määrata detailplaneeringule kooskõlastusi riigiasutustega. Harju maavanem lisas järgmist:
1) planeerimisseaduse § 9 lõike 71 kohaselt kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek, kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Maavanem palus üldplaneeringu jooniste vastava osa ettepanek lisada planeeringumaterjalidele;
2) Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringu materjalidest ei selgu väljavõte kohaliku tähtsusega ajalehest (linna- või linnaosaleht) planeeringu algatamise kohta. Tulenevalt planeerimisseaduse § 12 lõikest 1 peab kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatama planeeringu algatamisest, andma informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta ning tutvustama algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Vastav ajaleht planeerimisseaduse tähenduses on vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht ja linnaosadega linnade puhul regulaarselt ilmuv linnaosa leht, samuti regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mille on kohalik omavalitsus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks (planeerimisseaduse § 11 lg 2 punkt 3). Eeltoodust tulenevalt palus maavanem lisada planeeringu dokumentatsioonile väljavõtte planeerimisseaduse § 11 lg 2 punktis 3 nõutavatest ajalehtedest, mis tõendaks, et planeeringu algatamisest on avalikkust teavitatud. Lisaks, kuna Tallinna Linnavalitsuse 25. veebruari 2009 korraldusega nr 292-k on tehtud Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsus, palus maavanem lisada ka väljavõtted vastavatest ajalehtedest keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest teavitamise kohta (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 12).
Harju maavanema esitatud märkustega on arvestatud.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 9. märtsi 2011 korraldusega nr 336-k „Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringu vastuvõtmine“.
Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 17. märtsil 2011, ajalehes Pealinn 21. märtsil 2011 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 25. märtsil 2011. Teade avaliku väljapaneku asukoha ja aja kohta ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 25. märtsil 2011 ja ajalehes Pealinn 28. märtsil 2011. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 11. aprillist kuni 10. maini 2011.
Avaliku väljapaneku kestel ei laekunud detailplaneeringu lahenduse kohta ühtegi kirjalikku pöördumist.
Planeerimisseaduse § 23 lg 3 p 3 sätestab, et järelevalve teostaja pädevuses on nõusoleku andmine liigilt üldisema kehtestatud planeeringu muutmiseks temale esitatud, liigilt üldisema planeeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu kehtestamisel.
Viidatud sätte alusel edastas Tallinna Linnavalitsus 28. juuni 2011 kirjaga nr LV-1/5420 Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringu Harju maavanemale koos põhjendustega Tallinna üldplaneeringu muutmiseks.
Harju maavanem andis 25. augusti 2011 kirjaga nr 2.1-13k/2686 Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringule planeerimisseadusest tuleneva heakskiidu.
16. novembril 2011 esitas Kohila tn 4 kinnistu omanik Skanska EMV Aktsiaselts Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse temale kuuluva kinnistu väljajätmiseks Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringu alast.
Tallinna Linnaplaneerimise Ametis 8. detsembril 2011 toimunud nõupidamisel otsustati krundid pos 13-18 kehtestamisele minevast alast välja jätta ning kehtestada Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneering osaliselt kruntide pos 1-12 ja 19-30 osas.
Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 20 lg 5 kohaselt võib linnavalitsus põhjendatud vajadusel kehtestada detailplaneeringu osaliselt või teha vastava ettepaneku linnavolikogule. Planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks.
30. mail 2012 sõlmitud lepinguga nr 3-7/43 võtsid Osaühing KENTEX Arendus, AS REC Varad, Osaühing Revalton Ehitus, OÜ HNDC KINNISVARA, osaühing FER KINNISVARA, Osaühing Krono Holding, ja Osaühing Raldon Arendus kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni valmisehitamine.
Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringu osalisest kehtestamisest Kesklinnas ühe nädala jooksul Kohila tn 1 // Saku tn 2 // Pärnu mnt 137, Kohila tn 3, Kohila tn 3c // Türi tn 18, Türi tn 9, Järvevana tee 9, Järvevana tee 11, Pärnu mnt 141, Pärnu mnt 160c, Pärnu mnt 139e/2, Pärnu mnt 139E/3/4/5/6/7/8, Pärnu mnt 139c, Pärnu mnt 154, Luite tn 42, Luite tn 44, Luite tn 46, Luite tn 40 ja Luite tn 45 kinnistute omanikke, Maa-ametit, Tallinna Ehituskooli (Pärnu mnt 162), Pärnu mnt 139d kinnistu ja hoonestusõiguse kaasomanikke ning Edelaraudtee Infrastruktuuri AS.
Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33 ja „Tallinna linna ehitusmääruse“ § 20 lõikele 4. Kuna käesolev detailplaneering sisaldab Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.
| |
| |
| |
| |
| Toomas Vitsut |
| Tallinna Linnavolikogu esimees |
