Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Laiendatud otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid, kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid õigusakte välja arvatud üksnes teisi akte muutvaid ja kehtetuks tunnistavaid õigusaktid. Otsingu vormil toodud kriteeriumite abil on võimalik otsingu tingimusi kitsendada või laiendada (kaasata tulemustesse ka ainult muutvad aktid).
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Laiendatud otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Õppekeel Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide põhikoolides
Tallinna Linnavolikogu 24.03.2011 otsus number 43
Redaktsiooni kehtivus:24.03.2011 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

24. märts 2011 nr 43

 

 

 

 

Õppekeel Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide põhikoolides

 

 

 

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lg 2 alusel ja tulenevalt munitsipaalüldhariduskoolide hoolekogude ettepanekutest ning arvestades juurdelisatud Tallinna Haridusameti koostatud seletuskirjas esitatud kaalutlusi

 

 

1. Lubada kasutada põhikooli õppekeelena vene keelt järgmistes Tallinna munitsipaalüldhariduskoolides:

1.1 Ehte Humanitaargümnaasium;

1.2 Haabersti Vene Gümnaasium;

1.3 Karjamaa Gümnaasium;

1.4 Lasnamäe Gümnaasium;

1.5 Lasnamäe Vene Gümnaasium;

1.6 Tallinna 53. Keskkool;

1.7 Tallinna Humanitaargümnaasium;

1.8 Tallinna Juhkentali Gümnaasium;

1.9 Tallinna Juudi Kool;

1.10 Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium;

1.11 Tallinna Linnamäe Vene Lütseum;

1.12 Tallinna Läänemere Gümnaasium;

1.13 Tallinna Mahtra Gümnaasium;

1.14 Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium;

1.15 Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium;

1.16 Tallinna Mustjõe Gümnaasium;

1.17 Tallinna Pae Gümnaasium;

1.18 Tallinna Paekaare Gümnaasium;

1.19 Tallinna Ranniku Gümnaasium;

1.20 Tallinna Tõnismäe Reaalkool;

1.21 Tallinna Õismäe Vene Lütseum;

1.22 Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium;

1.23 Õismäe Kool;

1.24 Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool;

1.25 Lasnamäe Põhikool.

2. Lubada Tallinna Saksa Gümnaasiumi põhikooli saksakeelse osakonna 7.-9. klassis kasutada õppekeelena saksa keelt.

3. Tallinna Haridusametil teha otsus teatavaks punktides 1 ja 2 nimetatud koolidele ja nende hoolekogudele.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


 

Tallinna Linnavolikogu 24. märtsi 2011
otsuse nr 43
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Õppekeel Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide põhikoolides“ juurde

 

 

 

Linnavolikogu otsusega lubatakse Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide põhikoolide 1.-9. klassis kasutada õppekeelena vene keelt ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi põhikooli saksakeelse osakonna 7.-9. klassis saksa keelt.

1. septembril 2010 jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 21 lõige 2 sätestab, et põhikooli õppekeel on eesti keel. Põhikoolis või selle üksikutes klassides võib kooli hoolekogu ettepanekul munitsipaalkoolis valla- või linnavolikogu otsuse alusel ning riigikoolis haridus- ja teadusministri otsuse alusel olla õppekeel mis tahes keel. PGS-i § 6 kohaselt lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid muu hulgas põhimõtetest, et kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest, õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt, õppevormilt või haridustasemelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi, kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 49 kohaselt on igaühel õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. Tegemist on üldise õigusega rahvuslikule identiteedile. Põhilised õigused, mis tulenevad õigusest identiteedile, seonduvad keele, religiooni ning haridusega. Rahvuskuuluvuse säilitamine on raske või isegi võimatu, kui ühe rahvuse esindajatelt nõutakse hariduse omandamist ainult teise rahvuse keeles. Haridus on üheks oluliseks identiteedi säilitamise vahendiks.

PGS-i eelnõu seletuskirja kohaselt on vähemusrahvustele garanteeritud muukeelne õpetus juhul, kui vähemusrahvuse õppeasutus valib selle keele õppekeeleks. Riik ei ole põhiseaduse kohaselt kohustatud pakkuma muus keeles haridust või ülal pidama vähemusrahvuse õppeasutusi. Samas tuleb arvestada, et haridus on oluline vahend rahvusliku identiteedi säilitamisel ja kujundamisel.

Tallinnas on 66 munitsipaalkooli, vene õppekeelega koole on kokku 25, neist 22 on gümnaasiumid.

Põhikoolide osas esitasid hoolekogu ettepaneku venekeelseks õppeks kõik 25 kooli (sh Lasnamäe Põhikool ja Õismäe Kool, mis on erivajadustega laste koolid ja Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool).

Lisaks esitas Tallinna Saksa Gümnaasiumi hoolekogu ettepaneku saksakeelseks õppeks 7.-9. klassis.

Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide hoolekogud on teinud oma otsused ja esitanud ettepanekud linnavolikogule alljärgnevalt:

Ehte Humanitaargümnaasiumi hoolekogu otsustas 9. veebruaril 2011 (koosoleku protokoll nr 5) pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga lubada Ehte Humanitaargümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis kasutada õppekeelena vene keelt. Ehte Humanitaargümnaasiumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 9. veebruaril 2011.

Haabersti Vene Gümnaasiumi hoolekogu otsustas 29. novembril 2010 pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga kehtestada Haabersti Vene Gümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis õppekeeleks vene keel. Haabersti Vene Gümnaasiumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 31. jaanuaril 2011.

Karjamaa Gümnaasiumi hoolekogu otsustas 15. märtsil 2011 teha Tallinna Linnavolikogule ettepaneku kehtestada Karjamaa Gümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis õppekeeleks vene keel. Karjamaa Gümnaasiumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 15. märtsil 2011.

Lasnamäe Gümnaasiumi hoolekogu otsustas 14. märtsil 2011 (koosoleku protokoll nr 4) pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga lubada Lasnamäe Gümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis kasutada õppekeelena vene keelt. Lasnamäe Gümnaasiumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 14. märtsil 2011.

Lasnamäe Vene Gümnaasiumi hoolekogu otsustas 26. novembril 2010 pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga lubada Lasnamäe Vene Gümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis  kasutada õppekeelena vene keelt. Lasnamäe Vene Gümnaasiumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 15. märtsil 2011.

Tallinna 53. Keskkooli hoolekogu otsustas 15. märtsil 2011 (koosoleku protokoll nr 3) pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga lubada Tallinna 53. Keskkooli põhikooli 1.-9. klassis kasutada õppekeelena vene keelt ja esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 15. märtsil 2011.

Tallinna Humanitaargümnaasiumi hoolekogu otsustas 14. märtsil 2011 pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga lubada Tallinna Humanitaargümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis kasutada õppekeelena vene keelt ja esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 14. märtsil 2011.

Tallinna Juhkentali Gümnaasiumi hoolekogu otsustas 15. märtsil 2011 pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga lubada Tallinna Humanitaargümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis kasutada õppekeelena vene keelt ja esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 15. märtsil 2011.

Tallinna Juudi Kooli hoolekogu otsustas 11. märtsil 2011 pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga lubada Tallinna Juudi Kooli põhikooli 1.-9. klassis kasutada õppekeelena vene keelt ja esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 11. märtsil 2011.

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi hoolekogu otsustas 1. märtsil 2011 teha Tallinna Linnavolikogule ettepaneku kehtestada Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis õppekeeleks vene keel. 2010. aastal lastevanemate hulgas läbi viidud uuringu tulemustest selgub, et 95% vanematest soovivad, et Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi põhikooli õppekeel on vene keel. Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 1. märtsil 2011.

Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi hoolekogu otsustas 14. märtsil 2001 (koosoleku protokoll nr 4) pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga lubada Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi põhikooli 1.-9. klassis kasutada õppekeelena vene keelt. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 14. märtsil 2011.

Tallinna Läänemere Gümnaasiumi hoolekogu otsustas 29. novembril 2010 (koosoleku protokoll nr 3) pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga otsustada, et Tallinna Läänemere Gümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis võib kasutada õppekeelena vene keelt. Tallinna Läänemere Gümnaasiumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 14. märtsil 2011.

Tallinna Mahtra Gümnaasiumi hoolekogu otsustas 14. märtsil 2011 teha Tallinna Linnavolikogule ettepaneku kehtestada Tallinna Mahtra Gümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis õppekeeleks vene keel, v.a keelekümblusklassides ja üksikutes ainetes, mida kooli õppekava järgi õpetatakse eesti keeles. Tallinna Mahtra Gümnaasiumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 14. märtsil 2011.

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi hoolekogu otsustas 14. märtsil 2011 pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga lubada Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis kasutada õppekeelena vene keelt ja esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 14. märtsil 2011.

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi hoolekogu otsustas 14. märtsil 2011 (koosoleku protokoll nr 5) pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga lubada Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis kasutada õppekeelena vene keelt. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 14. märtsil 2011.

Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi hoolekogu otsustas 15. märtsil 2011 (koosoleku protokoll nr 3) pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga lubada Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis kasutada õppekeelena vene keelt ja esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 15. märtsil 2011.

Tallinna Pae Gümnaasiumi hoolekogu otsustas 14. märtsil 2011 (protokoll nr 5) teha Tallinna Linnavolikogule ettepaneku kehtestada Tallinna Pae Gümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis õppekeeleks vene keel. Tallinna Pae Gümnaasiumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 14. märtsil 2011.

Tallinna Paekaare Gümnaasiumi hoolekogu otsustas 29. detsembril 2010 teha Tallinna Linnavolikogule ettepaneku kehtestada Tallinna Paekaare Gümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis õppekeeleks vene keel. Tallinna Paekaare Gümnaasiumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 15. märtsil 2011.

Tallinna Ranniku Gümnaasiumi hoolekogu otsustas detsembris 2010 (koosoleku protokoll nr 33) pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga otsustada, et Tallinna Ranniku Gümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis võib kasutada õppekeelena vene keelt. Tallinna Ranniku Gümnaasiumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 22. veebruaril 2011.

Tallinna Tõnismäe Reaalkooli hoolekogu tegi 11. märtsil 2011 (koosoleku protokoll nr 3) Tallinna Linnavolikogule ettepaneku lubada Tallinna Tõnismäe Reaalkooli põhikooli 1.-9. klassis kasutada õppekeelena vene keelt. Tallinna Tõnismäe Reaalkooli hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 11. märtsil 2011.

Tallinna Õismäe Vene Lütseumi hoolekogu otsustas 15. märtsil 2011 (koosoleku protokoll nr 3) pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga otsustada, et Tallinna Õismäe Vene Lütseumi põhikooli 1.-9. klassis võib kasutada õppekeelena vene keelt. Tallinna Õismäe Vene Lütseumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 15. märtsil 2011. Koolis on keelekümblusklassid.

Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi hoolekogu otsustas 11. märtsil 2011 (koosoleku protokoll nr 3) pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga otsustada, et Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi põhikooli 1.-9. klassis võib kasutada õppekeelena vene keelt. Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 11. märtsil 2011.

Õismäe Kooli hoolekogu otsustas 14. märtsil 2011 (koosoleku protokoll nr 4) pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga otsustada, et Õismäe Kooli põhikooli 1.-9. klassis ja lisaõppe klassides võib kasutada õppekeelena vene keelt. Õismäe Kooli hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 14. märtsil 2011.

Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkooli hoolekogu otsustas 15. märtsil 2011 pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga otsustada, et Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkooli põhikooli 1.-4. klassis võib kasutada õppekeelena vene keelt. Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkooli hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 15. märtsil 2011.

Lasnamäe Põhikooli hoolekogu otsustas 14. märtsil 2011 pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga otsustada, et Lasnamäe Põhikooli põhiklassides võib kasutada õppekeelena vene keelt, hoolekogu liikmed olid seisukohal, et üleminek täielikule eestikeelsele õppele ei ole võimalik, kuna koolis õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Lasnamäe Põhikooli hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 15. märtsil 2011.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi hoolekogu otsustas 14. märtsil 2011 (koosoleku protokoll nr 1-5/1) pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ettepanekuga otsustada, et Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna 7.-9. klassis võib kasutada õppekeelena saksa keelt. Tallinna Saksa Gümnaasiumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 14. märtsil 2011. Tallinna Saksa Gümnaasiumis avati 1997. aastal saksakeelne osakond alates 7. klassist, osakond on ainuke kogu Baltikumis. Töö aluseks on 3. juunil 2002. aastal sõlmitud “Eesti Vabariigi Valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline koolikoostöö leping“.

PGS-i § 21 lõike 4 kohaselt on koolis või klassis, kus õppekeel ei ole eesti keel, eesti keele õpe 1. klassist alates kohustuslik. Kool tagab niisuguses koolis või klassis eesti keele õppe korraldamise tasemel, mis võimaldaks põhikooli lõpetajatel jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses. Põhikooli riikliku õppekava lisa 2 kohaselt suhtleb põhikooli lõpetaja eesti keeles igapäevastes suhtlusolukordades nii koolis kui ka väljaspool kooli, mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane, oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal, on omandanud esmased teadmised Eesti kultuuriloost, loeb eestikeelset eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid, töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas, hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid.

Kui 1. klassi õpilase emakeel ei ole eesti keel ning ta ei ole seda ka varem õppinud, siis ei ole ta võimeline õppima õppeaineid eesti keeles.

Hariduslike erivajaduste koolide õpilased õpivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel, lihtsustatud õppe põhiülesanne on suunata kerge intellektipuudega õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna. Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lisa 1 kohaselt saab põhikooli lõpetaja eesti keeles aru suuliselt edastatud tekstist tuttavatel ja igapäevaeluga seotud teemadel, saab aru emakeele rääkijate suulise kõne peamisest mõttest (õpitud teemade piires), kirjeldab suuliselt oma lähiümbrust ja igapäevaeluga seotut, osaleb suulistes lühiaruteludes tuttavatel ja huvipakkuvatel teemadel, kirjeldab kirjalikult lühidalt oma igapäevast ümbrust ja tegevust, saab aru kirjalike tekstide peamisest sisust ja tuttavate teemade võtmesõnadest, saab aru suulistes ja kirjalikes lihtsates tekstides loodusõpetuse valdkonna sõnavarast ja kasutab neid suulises suhtluses õpitud lausemallide piires, teab mõningaid Eesti õppeasutusi, saab aru jätkuõppimise ja töö leidmise alasest suulisest ja kirjalikust teabest. Hariduslike erivajadustega õpilaste koolid tagavad eesti keele õpetamise vastavalt PGS-is ja põhikooli riiklikus õppekavas ja põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas toodud nõuete tasemel. Toimetuleku- ja hooldusõppe puhul toimub eesti keele õpe integreeritult õppevaldkondades vastavalt haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalsele õppekavale.

Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide põhikoolid teevad kõik selleks, et tagada õpilastele võimalikult hea eesti keele oskus, kuid eesti keeles ei toimu õpe vähemalt 60% ulatuses.

Tulenevalt eeltoodust esitab linnavalitsus linnavolikogule otsuse eelnõu, mis lubaks Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide põhikoolides kasutada õppekeelena vene keelt ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi põhikooli saksakeelse osakonna 7.-9. klassis õppekeelena saksa keelt

Menetluse käigus on arvestatud õigusloome ja eelnõude osakonna märkusi ning eelnõu vastuvõtmist on põhjendatud ja seletuskirja täiendatud.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees