TALLINNA LINNAVOLIKOGU
MÄÄRUS
Tallinn		1. oktoober 2009 nr 32
Tallinna põhimääruse muutmine
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega ning tulenevalt Tallinna linnaosade halduskogude koosseisude kinnitamise ja seal muudatuste tegemise komisjoni ettepanekust.

§ 1.  Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 määrusega nr 27 kinnitatud Tallinna põhimääruses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõike 2 kolmandat lauset muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“Linnavolikogu liikmete arv peab olema paaritu arv ja linnavolikogus peab olema vähemalt 79 liiget.“;

2) paragrahvi 21 lõiget 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(3) Linnavolikogu valimisteks moodustatakse 8 valimisringkonda linnaosade kaupa. Pooled mandaatidest jaotatakse linnaosade vahel võrdselt, arvestades põhimõtet, et ringkonnamandaatide arv on valimisringkondade arvuga jagunev väikseim täisarv, mis on vähemalt pool kõigist mandaatidest. Ülejäänud mandaadid jaotatakse valimisringkondade vahel lihtkvoodi ja suurimate jääkide põhimõttel, lähtudes linnaosas elavate valijate arvust.“;

3) paragrahvi 25 lõiget 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(5) Valimisringkonnas valituks osutunud linnavolikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa linnavolikogu töös osaleda käesoleva määruse § 23 1. lõikes või § 24 2. lõikes märgitud põhjustel, saab linnavolikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat.“;

4) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

“(5¹) Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud linnavolikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna või valimisliidu ülelinnalises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa linnavolikogu töös osaleda käesoleva määruse § 23 1. lõikes või § 24 2. lõikes märgitud põhjustel, saab linnavolikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas ülelinnalises nimekirjas valimata jäänud kandidaat.“;

5) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 8¹ järgmises sõnastuses:

“(8¹) Kui valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul ei ole rohkem asendusliikmeks registreeritud kandidaate, on asendusliikmeks sama erakonna või valimisliidu ülelinnalises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui erakonnal või valimisliidul ei ole ülelinnalises nimekirjas rohkem registreeritud asendusliikmeid, saab linnavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud ülelinnaliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandaadi alusel.“;

6) paragrahvi 25¹ lõike 2 lõppu lisatakse sõnad “või ülelinnalisest nimekirjast“;

7) paragrahvi 31 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(3) Linnavolikogu moodustab revisjonikomisjoni ja võib moodustada teisi alatisi komisjone.“

8) paragrahvi 31 lõiget 8 täiendatakse uue esimese lausega järgmises sõnastuses:

“Komisjoni liikmete arv ei või olla suurem kui 1/4 linnavolikogu liikmete arvust.“;

9) paragrahvi § 31¹ lõiget 10 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

“Juhul kui komisjoni liikmel on komisjoni koosoleku päevakorras oleva eelnõu kohta muudatusettepanekuid, esitatakse need komisjoni koosolekul kirjalikult.“;

10) paragrahvi 31³ lõiget 1 täiendatakse uue teise lausega järgmises sõnastuses:

“Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, viiakse valimised läbi § 28¹ sätestatud korras“;

11) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

“(4¹) Fraktsiooni tegevus lõpeb:

1) linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega;

2) kui samast nimekirjast linnavolikokku valitud fraktsiooni liikmete arv langeb alla käesolevas põhimääruses sätestatud miinimumarvu;

3) fraktsiooni vastava otsuse alusel.“;

12) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 4² järgmises sõnastuses:

“(4²) Kui fraktsiooni tegevus lõpeb fraktsiooni otsuse alusel või õigusaktide muutmise tulemusena langeb fraktsiooni liikmete arv alla lõikes 1 sätestatud miinimumarvu, lõpeb fraktsiooni tegevus vastava otsuse linnavolikogu kantseleis registreerimisele või õigusakti jõustumisele järgnevast päevast.“;

13) paragrahvi 37 lõige 8¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(8¹) Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, viiakse põhimääruse § 31³ ja § 32 lõikes 12¹ sätestatud isikuvalimised läbi § 28¹ sätestatud korras ning muudes küsimustes hääletatakse käetõstmisega. Käetõstmisega hääletamisel võib linnavolikogu liige taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab veel vähemalt kaks linnavolikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest linnavolikogu liikmetest. Käetõstmisega või nimeliseks hääletamiseks ettenähtud aja ja muud protseduurireeglid määrab istungi juhataja enne hääletamise algust.“;

14) paragrahvi 84 lõike 2 esimene lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“Lõikes 1 ette nähtud algatus esitatakse linnavalitsusele eelnõuna, millele lisatakse algatuse esitajate nimekiri allkirjade ja elukoha aadressidega.“;

15) peatükk “XII LINNAOSA“ muudetakse tervikuna ning sõnastatakse järgmiselt:

“XIII LINNAOSA

§ 86 Linnaosa õigusseisund

(1) Linnaosa on Tallinna territooriumil ja koosseisus linnavolikogu kinnitatud linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus.

(2) Linnaosa halduskogu, linnaosa vanema, linnaosa valitsuse ja haldussekretäri pädevus ning suhted Tallinna omavalitsusorganite ja Tallinna ametiasutustega määratakse kindlaks linnaosa põhimääruses ja linnaosa valitsuse põhimääruses ning teistes Tallinna õigusaktides.

(3) Linnaosa põhimääruses peab olema kajastatud:

1) linnaosa nimi;

2) linnaosa valitsuse moodustamise kord;

3) linnaosa esindamise kord;

4) linnaosa valitsuse ja linnaosa vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud linna eelarvelised vahendid;

5) linnaosa vanema ametisse nimetamise, asendamise ja ametist vabastamise alused ja kord;

6) linnaosa vanema korralduste vastuvõtmise kord;

7) linnaosa vanema korralduste üle kontrolli teostamise kord;

8) linnaosa vanema korralduse kehtetuks tunnistamise kord, kui korraldus on vastuolus riigi või Tallinna õigusaktiga;

9) linnaosa nime ja piiride muutmise, linnaosa reorganiseerimise ja likvideerimise kord.

(4) Linnaosa põhimääruses võidakse sätestada ka muid linnaosa tegevust reguleerivaid sätteid.

§ 87 Linnaosa sümboolika

(1) Linnaosal võib olla oma lipp ja vapp, mis peavad vastama heraldikanõuetele.

(2) Linnaosa lipu ja vapi kasutamise korra kehtestab linnavolikogu.

§ 88 Linnaosa pädevus

(1) Linnaosa arengu kindlustamiseks ja infrastruktuuri normaalse funktsioneerimise tagamiseks, lähtudes linna kui terviku ühtsetest huvidest ja ülesannetest ning arvestades linnaosa eripära, lahendab linnaosa oma haldusterritooriumil talle riigi ja Tallinna õigusaktidega pandud ülesandeid järgmistes valdkondades:

1) sotsiaalhoolekanne;

2) noorsootöö;

3) erinoorsootöö;

4) elamu- ja kommunaalmajandus;

5) heakord;

6) haljastus;

7) jäätmekäitlus;

8) ruumiline planeerimine;

9) kultuur ja haridus;

10) sport;

11) vaba aja veetmine;

12) ettevõtlus, majandustegevuse registri haldamine;

13) reklaam;

14) rahvastikuregistri haldamine.

(2) Linnaosa lahendab oma haldusterritooriumil ka teisi talle seaduste ja Tallinna õigusaktidega pandud ülesandeid.

§ 89 Linnaosa halduskogu

(1) Tallinna erinevate piirkondade ja asumite huvide paremaks arvestamiseks omavalitsuse ülesannete teostamisel moodustatakse linnaosa halduskogu.

(2) Linnaosa halduskogu volituste aeg on võrdne linnavolikogu volituste ajaga.

§ 90 Linnaosa halduskogu moodustamine

(1) Linnaosa halduskogu liikmete arv on ühe võrra suurem kui kahekordne linnavolikogu mandaatide arv linnaosas.

(2) Linnaosa halduskogu liikmeks võib olla isik, kelle püsiv elukoht linnavolikokku kandideerimisel on rahvastikuregistri järgi Tallinnas selles linnaosas ja kes on kandideerimisel avaldanud soovi halduskogu töös osaleda. Sooviavalduse vormi kinnitab linnasekretär.

(3) Halduskogu moodustamisel lähtutakse lõikes 2 sätestatust ja järgmistest põhimõtetest:

1) halduskogusse kuuluvad linnavolikogusse valitud isikud;

2) ülejäänud kohad halduskogus jaotatakse samas valimisringkonna nimekirjas või üksikkandidaadina kandideerinud isikute vahel valimisringkonna asendusliikmete järjekorras. Valimisringkonna asendusliikmed järjestatakse häälte arvu järgi. Kui kahe erakonna või valimisliidu kandidaatide häälte arv on võrdne, saab koha halduskogus selle erakonna või valimisliidu kandidaat, kes paiknes valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool. Samas nimekirjas kandideerinud isikute häälte võrdsuse korral saab koha halduskogus kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool.

3) kui linnavolikogusse valitud isik loobub halduskogu töös osalemast või ei vasta halduskogu liikmeks oleku tingimustele, kinnitatakse halduskogu liikmeks järgmine samas valimisringkonnas kandidaatide nimekirjas kandideerinud isik valimisringkonna asendusliikmete järjekorras. Kui linnavolikogusse valitud üksikkandidaat loobub halduskogu töös osalemast või ei vasta halduskogu liikmeks oleku tingimustele, kinnitatakse halduskogu liikmeks järgmine kandidaat vastavalt valimisringkonna asendusliikmete järjekorrale.

(4) Halduskogu koosseisu kinnitab ja selles teeb muudatusi linnavolikogu moodustatud komisjon, mille esimees on linnasekretär ja liikmed linnaosade haldussekretärid, linnavolikogu kantselei ja linnakantselei esindajad. Komisjoni töökorra kehtestab linnavolikogu.

(5) Lähtudes valimistulemustest ning isiku kirjalikust avaldusest osaleda halduskogu töös, kinnitab § 90 lõikes 4 nimetatud komisjon oma otsusega halduskogude koosseisud ning halduskogude asendusliikmete nimekirja kümne tööpäeva jooksul arvates valimistulemuste väljakuulutamisest. Komisjon edastab otsuse linnavolikogu esimehele ja linnaosa valitsustele.

§ 91 Halduskogu liige

(1) Halduskogu liige on isik, kelle linnavolikogu moodustatud komisjon on kinnitanud halduskogu liikmeks põhimääruse §‑s 90 sätestatud korras.

(2) Halduskogu liige juhindub riigi ja Tallinna õigusaktidest ning linnaosa huvidest ja vajadustest.

(3) Halduskogu liikme tegevus volituste täitmisel on avalik.

(4) Halduskogu liikmel on õigus saada tööks vajalikku teavet linnaosa valitsusest.

(5) Halduskogu liikmel on õigus saada hüvitust halduskogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning halduskogu töös osalemise eest linnavolikogu kehtestatud määras ja korras.

(6) Linnaosa valitsus peab arvestust halduskogu koosseisus tehtavate muudatuste kohta.

§ 92 Halduskogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

(1) Halduskogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:

1) tagasiastumisega isikliku avalduse alusel;

2) isiku püsiva elukoha registreerimisega rahvastikuregistris Tallinnast väljaspool;

3) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;

4) Eesti kodakondsuse kaotamisega;

5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest;

6) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valimiskomisjoni otsus isiku registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks põhjusel, et ta ei vasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud;

7) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;

8) isiku surmaga.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1 ja 5 sätestatud juhul esitab halduskogu liige vastava avalduse linnasekretärile.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud asjaolust teatab rahvastikuregistri pidaja kolme tööpäeva jooksul teatavaks saamisest linnaosa valitsuse haldussekretärile.

(4) Linnaosa valitsuse haldussekretär edastab kolme tööpäeva jooksul alates käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2, 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest teate linnasekretärile.

(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 6 ja 7 sätestatud juhtudel edastab linnaosa valitsuse haldussekretär kohtuotsuse linnasekretärile kolme tööpäeva jooksul kohtuotsuse saamisest arvates.

(6) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel või kolme tööpäeva jooksul pärast teate Riigi Teatajas avaldamist edastab linnaosa valitsuse haldussekretär vastava teate linnasekretärile.

(7) Linnasekretär kutsub § 90 lõikes 4 nimetatud komisjoni kokku viie tööpäeva jooksul pärast käesolevas paragrahvis nimetatud avalduse, teate või muu dokumendi saamist.

§ 93 Halduskogu liikme volituste peatumine

(1) Halduskogu liikme volituste peatumine tähendab isiku ajutist vabanemist halduskogu liikme ülesannete täitmisest.

(2) Halduskogu liikme volitused peatuvad:

1) kui halduskogu liige on valitud Tallinna linnapeaks, kinnitatud linnavalitsuse liikmeks, nimetatud ametisse palgaliseks linnavalitsuse liikmeks või sama linnaosa valitsuse ametnikuks;

2) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni;

3) kui halduskogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;

4) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;

5) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud halduskogu koosolekutelt.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti halduskogu uude koosseisu kinnitatud eelmise linnavolikogu koosseisu valitud linnapea ja kinnitatud või ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust, kuni linnavolikogu poolt uue linnavalitsuse kinnitamiseni.

(4) Kui halduskogu liige nimetatakse sama linnaosa valitsuse ametnikuks, edastab haldussekretär kolme tööpäeva jooksul dokumendi ärakirja linnasekretärile.

(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud juhul saadab linnaosa valitsuse haldussekretär kolme tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest selle linnasekretärile.

(6) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud juhul esitab halduskogu liige avalduse linnasekretärile.

(7) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 5 sätestatud juhul teavitab linnaosa valitsuse haldussekretär linnasekretäri kolme tööpäeva jooksul vastava asjaolu teatavaks saamisest.

(8) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 5 sätestatud juhul peatunud halduskogu liikme volitusi ei saa taastada enne kolme kuu möödumist peatamise aluseks oleva komisjoni otsuse jõustumisest.

(9) Linnasekretär kutsub § 90 lõikes 4 nimetatud komisjoni kokku viie tööpäeva jooksul pärast käesolevas paragrahvis nimetatud avalduse, teate või muu dokumendi saamist.

§ 94 Halduskogu asendusliige

(1) Halduskogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel kinnitatakse halduskogu asendusliige, lähtudes põhimääruse §‑s 90 sätestatust ning järgmistest põhimõtetest:

1) nimekirjas kandideerinud ja halduskogu liikmeks kinnitatud isiku asendusliikmeks saab väljalangenuga samasse kandidaatide nimekirja kuuluv isik vastavalt halduskogu asendusliikmete järjekorrale;

2) üksikkandidaadina kandideerinud ja halduskogu liikmeks kinnitatud isiku asendusliikmeks kinnitatakse halduskogu asendusliikmete nimekirja järjestuses järgmine isik.

(2) Kui nimekiri, milles halduskogust välja langenu kandideeris, on ammendunud, kinnitatakse tema asemele järgmine halduskogu asendusliige, lähtudes põhimääruse §‑s 90 sätestatust.

(3) Halduskogu asendusliikmel on kõik halduskogu liikme õigused ja kohustused alates tema liikmeks kinnitamise otsuse jõustumisest.

(4) Nimekirjas kandideerinud ja halduskogu liikmeks kinnitatud isiku volituste taastumise korral lõpevad selle liikme volitused, kes on viimasena kinnitatud asendusliikmeks samast kandidaatide nimekirjast. Üksikkandidaadina kandideerinud ja halduskogu liikmeks kinnitatud isiku volituste taastumise korral lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena kinnitatud asendusliikmeks sellest kandidaatide nimekirjast, millest oli asendusliige.

(5) Kõigi halduskogu asendusliikmete nimekirja ammendumise korral vähendatakse linnavolikogu otsusega halduskogu suurust.

§ 95 Halduskogu töökorralduse põhimõtted

(1) Linnaosa halduskogu valib oma koosseisust halduskogu esimehe, esimehe asetäitja(d) ja moodustab komisjonid.

(2) Halduskogu esimees valitakse halduskogu liikmete hulgast.

(3) Linnavolikogu või linnavalitsus võivad kindlaks määrata küsimuste ringi, mida linnaosa vanem ei saa otsustada linnaosa halduskogu seisukohta kuulamata.

(4) Linnaosa puudutava küsimuse arutamisel kuulab linnavolikogu üldjuhul ära selle linnaosa halduskogu seisukoha.

(5) Hiljemalt järgmise aasta 1. veebruariks esitab halduskogu esimees linnavolikogu esimehele kirjaliku aruande halduskogu eelmise aasta tööst. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab halduskogu esimees aruande hiljemalt 15. oktoobriks. Aruanne peab muuhulgas sisaldama ülevaadet halduskogus arutatud olulisematest küsimustest ning nende lahendamise käigust. Aruanne avalikustatakse Tallinna veebilehel.

(6) Halduskogu organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnaosa valitsus.

§ 96 Halduskogu koosoleku ettevalmistamine ning läbiviimine

(1) Halduskogu töövorm on koosolek ning asjaajamiskeel on eesti keel. Halduskogu koosolek on avalik. Koosoleku võib kuulutada koosoleku mingi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui küsimusega seonduvate andmete avalikustamine on isikuandmete kaitse seadusega keelatud või piiratud. Koosolekueelse menetluse läbinud ning nõutavas korras ettevalmistatud materjalist koostab esimees halduskogu koosoleku päevakorra projekti ja määrab iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja. Halduskogu koosoleku päevakorra projekt tuleb saata tutvumiseks linnaosa vanemale.

(2) Halduskogu koosoleku kutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakorra projekt, edastatakse halduskogu liikmetele vähemalt neli tööpäeva enne koosoleku toimumist. Kutse halduskogu erakorralisele koosolekule edastatakse halduskogu liikmetele hiljemalt 24 tundi enne koosolekut.

(3) Halduskogu korraline koosolek toimub üldjuhul kord kuus halduskogu kinnitatud nädalapäeval ja kellaajal. Kui korralise koosoleku päev langeb riigipühale, võib esimees määrata koosoleku toimumiseks teise päeva.

(4) Halduskogu koosoleku kutsub kokku halduskogu esimees või tema äraolekul asetäitja. Halduskogu erakorralise koosoleku kutsub kokku halduskogu esimees või tema äraolekul asetäitja omal algatusel. Halduskogu esimees või tema asetäitja kutsub koosoleku kokku ka linnaosa valitsuse ettepanekul või 1/4 halduskogu liikmete kirjalikul nõudel.

(5) Uue halduskogu esimese koosoleku kutsub kolme nädala jooksul pärast halduskogu koosseisu kinnitamist kokku ja seda juhatab kuni halduskogu esimehe valimiseni linnavolikogu esimees või tema määratud asetäitja. Halduskogu uue koosseisu esimese koosoleku esimene päevakorrapunkt on halduskogu esimehe ja asetäitja(te) valimine. Koosoleku alguses võib halduskogu võtta päevakorda ka muid küsimusi.

(6) Osavõtt halduskogu koosolekust registreeritakse koosoleku alguses. Halduskogu koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnaosa vanem ja linnaosa valitsuse ametnikud ning muud halduskogu koosolekule kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab koosoleku juhataja.

(7) Koosoleku alguses tehakse teatavaks koosoleku päevakorra projekt. Päevakorraprojekti arutamise käigus vaadatakse läbi ettepanekud koosoleku kutses märgitud punktide päevakorrast välja jätmise kohta. Seejärel võib halduskogu koosseisu häälteenamusega võtta päevakorda lisaküsimusi. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist ja vajaduse korral hääletamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega.

(8) Pärast päevakorra kinnitamist võivad halduskogu liikmed ja komisjonid registreerida avalduste ning informatsiooni edastamise soovid. Avaldused ning informatsioon esitatakse pärast päevakorraküsimuste arutamist, kui halduskogu ei otsusta teisiti. Avalduse või informatsiooniga esinemiseks on aega 5 minutit. Avaldusele ja informatsiooni edastamisele ei järgne küsimusi, sõnavõtte ega läbirääkimisi. Avaldaja soovil lisatakse tema kirjalik avaldus koosoleku protokollile.

(9) Sõnavõtud on ajaliselt piiratud: ettekandeks on aega 15 minutit, kaasettekandeks 10 minutit ja kohalt sõnavõtuks 2 minutit. Koosoleku juhataja annab vajaduse korral ettekandjale ja kaasettekandjale pikema aja sõnavõtuks. Kui kõneleja ületab ajalimiidi või kaldub teemast kõrvale, hoiatab koosoleku juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

(10) Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele halduskogu liikmele, komisjoni liikmele või linnaosa valitsuse töötajale.

(11) Sõnavõtu soovist annavad halduskogu liikmed märku käega. Esimesena antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks. Koosolekul annab sõna ainult koosoleku juhataja. Halduskogu koosoleku juhataja võtab sõna üldises korras.

(12) Kui kõik sõna soovinud halduskogu liikmed on sõna saanud, on ettekandjal õigus kuni 2‑minutiliseks lõppsõnaks.

(13) Halduskogu otsustab küsimusi hääletamise teel, mida korraldab koosoleku juhataja. Hääletamine halduskogus on avalik, v.a esimehe ja asetäitja(te) valimised. Halduskogu liige hääletab isiklikult, andes oma poolt- või vastuhääle või jäädes erapooletuks. Salajasel hääletusel toimub hääletus hääletussedelitega  valimiskasti.

(14) Halduskogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool halduskogu liikmetest. Halduskogu otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega, v.a halduskogu esimehe ja asetäitja(te) ning revisjonikomisjoni liikmete valimine ja tagasikutsumine, milleks on vaja halduskogu koosseisu häälteenamust.

(15) Halduskogu liikmel on õigus hääletamise tulemus vaidlustada kohe pärast päevakorraküsimuse hääletamist. Kordushääletamine viikse läbi juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

§ 97 Halduskogu otsus ja koosoleku protokoll

(1) Halduskogu poolt organisatsioonilistes küsimustes vastu võetud otsused ei ole Tallinna õigusaktid. Muudes küsimustes vastu võetud otsused vormistatakse protokolli väljavõttena, mis on linnaosa vanemale, linnavalitsusele ja linnavolikogule soovituslik.

(2) Halduskogu menetlusse antud küsimuses peab halduskogu seisukoha võtma ühe kuu jooksul. Mõjuval põhjusel võib halduskogu taotleda selle tähtaja pikendamist.

(3) Linnaosa valitsusele laekunud materjali, mis vajab halduskogu seisukohta, edastab linnaosa vanem halduskogu esimehele, kes vajaduse korral suunab selle arutamiseks halduskogu komisjonile. Komisjon annab materjali kohta arvamuse halduskogu järgmise koosoleku toimumise ajaks. Kui komisjon ei anna esitatud materjali kohta arvamust enne järgmise halduskogu koosoleku toimumist, loetakse komisjoni kooskõlastus antuks.

(4) Halduskogu otsuse eelnõu esitamise õigus on halduskogu liikmel või komisjonil. Otsuse eelnõu esitatakse halduskogu esimehele. Halduskogu otsuse eelnõu vormistatakse õigusaktidele esitatavate nõuete kohaselt. Eelnõus esitatud andmete ning juriidilise ja keelelise õigsuse ning vorminõuetele vastavuse tagab eelnõu esitaja. Halduskogu liikme esitatud eelnõu nõuetekohase vormistamise tagab linnaosa valitsus.

(5) Eelnõu esitajal on õigus algatatud eelnõu tagasi võtta halduskogus menetlemise igas etapis. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu halduskogu menetlusest välja, mis protokollitakse. Eelnõu, mis on esitatud menetluses oleva eelnõu tagasikutsumiseks, menetlusest tagasi võtta ei saa. Halduskogu liikme algatatud eelnõu langeb halduskogu menetlusest välja, kui eelnõu esitaja volitused halduskogu liikmena on lõppenud või peatunud.

(6) Halduskogu otsusele kirjutab alla halduskogu esimees või tema asendaja. Halduskogu otsus jõustub selle allakirjutamisel.

(7) Halduskogu koosolek protokollitakse ja protokoll allkirjastatakse kolme tööpäeva jooksul. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokoll on avalik, välja arvatud juhul, kui andmete avalikustamine on isikuandmete kaitse seaduse või muu seadusega keelatud või piiratud.

(8) Halduskogu koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Koosoleku protokollile lisatakse vajaduse korral seletuskirjad, koosolekul esitatud avaldused ja salajase hääletamise protokollid. Vastuvõetud otsused, otsuste eelnõud ning protokollid säilitatakse linnavolikogu õigusaktide menetlemise infosüsteemis ja paberkandjal linnaosa valitsuses.

§ 98 Halduskogu esimees ja asetäitja(d)

(1) Halduskogu esimees või tema äraolekul asetäitja:

1) juhib halduskogu tööd;

2) koostab halduskogu koosoleku päevakorra projekti, arvestades komisjonide, halduskogu liikmete ja linnaosa valitsuse ettepanekuid;

3) kutsub kokku halduskogu koosoleku;

4) juhatab halduskogu koosolekut ja lahendab koosoleku töökorra rakendamisel tekkivaid küsimusi;

5) allkirjastab halduskogu otsused, kirjad ja koosoleku protokollid;

6) peab halduskogu nimel kirjavahetust;

7) koostab linnaosa valitsuse ja halduskogu liikmete ettepanekute alusel halduskogu tööplaani;

8) võib võtta sõnaõigusega osa volikogu eestseisuse koosolekust.

(2) Halduskogu esimehe ja asetäitja(te) äraolekul juhatab koosolekut halduskogu valitud liige, kellel on kõik halduskogu esimehe riigi ja Tallinna õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.

(3) Kui halduskogu esimees ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu või muul põhjusel, juhatab koosolekut asetäitja. Nende mõlema äraolekul juhatab koosolekut halduskogu valitud liige.

§ 99 Halduskogu komisjon

(1) Halduskogu moodustab revisjonikomisjoni ning planeerimisvaldkonnaga tegeleva komisjoni. Halduskogu võib oma linnaosa eripärast tulenevalt moodustada veel kuni kolm alatist komisjoni ja ajutisi komisjone. Halduskogu komisjon on halduskogule nõu andev organ. Halduskogu komisjoni otsused vormistatakse komisjoni protokolli väljavõttena.

(2) Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema halduskogu liikmed. Vähemalt ühe komisjoniliikme esitab linnaosa valitsus. Komisjoni liikmete arv peab olema paaritu ega tohi ületada üheksat liiget.

(3) Halduskogu komisjon:

1) valmistab ette halduskogu koosolekul arutamisele tulevaid küsimusi;

2) selgitab välja linnaosaga seonduvad probleemid, mis tuleb linnaosa valitsusel lahendada, ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;

3) täidab muid Tallinna õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

(4) Oma ülesannete täitmiseks koostab komisjon tööplaani poolaasta või aasta kaupa.

(5) Halduskogu komisjoni esimees või tema äraolekul asetäitja:

1) kutsub kokku komisjoni koosoleku;

2) valmistab ette komisjoni koosoleku päevakorra;

3) juhib komisjoni tööd ja juhatab komisjoni koosolekut ning lahendab komisjoni töökorralduse küsimused;

4) korraldab koostöös linnaosa valitsusega komisjoni koosoleku protokollimise ja koosolekul osalejate üle arvestuse pidamise;

5) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;

6) allkirjastab komisjoni koosolekule järgneva tööpäeva jooksul koosoleku protokolli.

(7) Komisjoni töövormiks on koosolek.

(8) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või asetäitja. Komisjoni seisukoht on halduskogule ning linnaosa valitsusele soovituslik.

§ 100 Halduskogu revisjonikomisjon

(1) Halduskogu revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse §‑s 99 sätestatud alustel ja korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Revisjonikomisjoni võivad kuuluda ainult halduskogu liikmed. Revisjonikomisjoni liikmete arv peab olema paaritu ega tohi ületada viit liiget.

(3) Revisjonikomisjon kontrollib käesolevas paragrahvis ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras halduskogu otsuste täitmist ja komisjonide töökorraldust.

(4) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas halduskogu koosolekul aruande oma tegevuse kohta.

§ 101 Linnaosa halduskogu esimehe, tema asetäitja(te) ja komisjonide esimeeste valimine ning komisjoni liikmete kinnitamine

(1) Linnaosa halduskogu esimees ja tema asetäitja(d), komisjonide esimehed ja vajaduse korral asetäitjad ning revisjonikomisjoni liikmed valib linnaosa halduskogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Halduskogu esimees ja tema asetäitja(d) valitakse salajasel hääletusel. Muud valimised halduskogus on avalikud.

(3) Halduskogu komisjonide liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul halduskogu poolthäälte enamusega.

§ 102 Valitud või kinnitatud isikute tagasikutsumise kord

(1) Linnaosa halduskogu valitud või kinnitatud isikuid saab tagasi kutsuda. Tagasikutsumise saab algatada neljandik halduskogu koosseisust. Tagasikutsumise küsimus võetakse järgmise halduskogu koosoleku päevakorda.

(2) Halduskogu valitud isikute tagasikutsumiseks on vajalik halduskogu koosseisu häälteenamus. Halduskogu kinnitatud isikud kutsutakse tagasi poolthäälte enamusega.

§ 103 Halduskogu liikme enesetaandamine

(1) Halduskogu liige on kohustatud taandama ennast halduskogu sellise päevakorra punkti arutamisest või seisukoha esitamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul on halduskogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse halduskogu koosoleku protokollis. Küsimuste arutamiseks ja seisukoha esitamiseks vajalik kvoorum on selle halduskogu liikme võrra väiksem.

§ 104 Linnaosa valitsus

(1) Linnaosa valitsus on linna ametiasutus, mille põhimääruse, struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad ning palgatingimused kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. Vastava ettepaneku esitab linnavalitsusele linnaosa vanem.

(2) Linnaosa valitsuse pädevus ja ülesanded määratakse kindlaks käesoleva põhimääruse, linnaosa põhimääruse ning linnaosa valitsuse põhimäärusega ja teiste Tallinna õigusaktidega.

(3) Linnaosa valitsust juhib linnaosa vanem, kelle kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul, kuulates ära linnaosa halduskogu arvamuse. Linnaosa vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada linnavolikogu volituste tähtaega.

(4) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse linnaosa vanem teenistusest linnapea põhjendatud ettepanekul.

(5) Linnaosa vanem:

1) juhib ja korraldab linnaosa valitsuse tööd;

2) esindab Tallinna kohtus linnaosa pädevusse antud küsimustes või volitab selleks teisi isikuid;

3) esindab linnaosa ja linnaosa valitsust käesoleva põhimääruse ja linnaosa põhimäärusega sätestatud korras. Linnaosa vanem võib volitada teisi isikuid esindama linnaosa valitsust temale antud pädevuse piires;

4) annab oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks üksikaktidena korraldusi;

5) annab linnaosa valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

6) kirjutab alla teistele linnaosa valitsuse dokumentidele või volitab selleks teisi linnaosa valitsuse ametiisikuid;

7) teeb linnapeale linnaosa valitsuse hallatava asutuse juhi ametisse kinnitamise ja ametist vabastamise ettepaneku, sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu ning täidab teisi tööandja õigusi ja kohustusi riigi ja Tallinna õigusaktides sätestatud korras;

8) täidab tööandja õigusi ja kohustusi linnaosa valitsuse ametnike ja abiteenistujate suhtes, kui Tallinna õigusaktides ei ole sätestatud teisiti;

9) käsutab linnaosa valitsuse eelarvelisi vahendeid;

10) tagab linnaosa valitsuse eelarve projekti koostamise ja linnaosa valitsuse eelarve täitmise ning arvestuse pidamise riigi ja Tallinna õigusaktides sätestatud korras;

(6) Linnaosa vanemat asendab üks tema määratud linnaosa vanema asetäitjatest.

(7) Linnaosa vanem on aruandekohustuslik linnavalitsuse ja informatsioonikohustuslik linnaosa halduskogu ees.

(8) Linnaosa vanema korraldustele kirjutab alla linnaosa vanem või tema äraolekul asendaja. Linnaosa vanema korralduste suhtes kohaldatakse seadustes ja käesoleva põhimääruse § 82 lõigetes 1, 3, 6 ja 7 linnavalitsuse korralduste kohta sätestatud nõudeid.

(9) Linnaosa vanema sotsiaalsed garantiid on sätestatud §‑s 54.

(10) Haldussekretärile esitatavad nõuded:

1) haldussekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnaosa vanem kooskõlastatult Tallinna linnasekretäriga;

2) haldussekretäriks võib nimetada Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on kõrgem juriidiline kõrgharidus.

(11) Haldussekretäri teenistusülesanded on:

1) linnaosa vanema korralduste ja käskkirjade viseerimine;

2) linnaosa vanemale ettepanekute esitamine linnaosa valitsuse struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta;

3) Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste, rahvaloenduste, ‑hääletuste, ‑küsitluste jms organisatsiooniline ja tehniline ettevalmistamine ja läbiviimine linnaosas;

4) halduskogu organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise korraldamine;

5) muude talle riigi või Tallinna õigusaktidega või linnaosa vanema pandud ülesannete täitmine.“;

15) paragrahvi 98 number “98“ asendatakse numbriga “105“.

§ 2.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub Tallinna Linnavolikogu 2009. aasta valimistulemuste väljakuulutamisele järgnevast päevast.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees