KEHTETU:
Tvk m
26.01.2006 nr 2 jõust. 01.02.2006
|
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
|
|
MÄÄRUS
|
|
|
|
|
|
Tallinn
|
20. detsember 2004 nr 55
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Välisrahastusega projektides osalemise korra kehtestamine
|
|
|
|
|
|
|
Juhindudes
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 8, Valla-
ja linnaeelarve seaduse § 8 lg 11 ja Tallinna
põhimääruse § 26 lg 1 p 8 ning tulenevalt linnavalitsuse
ettepanekust,
|
|
|
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu
|
|
|
|
m ä ä r a b:
|
|
|
|
|
|
1. Kehtestada juurdelisatud
Välisrahastusega projektides osalemise kord.
2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maret Maripuu
|
|
Tallinna Linnavolikogu esimees
|
|
|
|
KINNITATUD
Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004
määrusega nr 55
LISA
|
|
|
|
Välisrahastusega projektides osalemise kord
|
|
|
|
|
|
1. Üldsätted
1.1 Välisrahastusega projektides
osalemise kord (edaspidi kord) reguleerib Tallinna linna (edaspidi linna)
tegevust välisrahastusega projektide algatamisel, nendes projektides osalemisel
ning saadud vahendite kasutamisel.
1.2 Linn osaleb välisrahastusega
projektides:
1.2.1 juhtpartnerina, kui linn vastutab
kogu välisrahastusega projekti juhtimise, rakendamise, osapoolte tegevuste
koordineerimise ja projekti
tulemuste saavutamise eest
projekti kogumaksumuse ulatuses;
1.2.2 lihtpartnerina, kui linn viib läbi
välisrahastusega projektis talle määratud tegevused ja vastutab
proportsionaalselt oma osalusele tulemuste saavutamise eest projektis võetud
kohustuste ulatuses.
2. Mõisteid
2.1 Välisrahastusega projekt
(edaspidi projekt) - tegevuste kogum tulemuste saavutamiseks, mille
realiseerimine on seotud tähtajaliste ja rahalise piirangutega ning mille kulud
kaetakse täielikult või osaliselt Euroopa Liidu, rahvusvahelise organisatsiooni
ja välisriigi või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni poolt.
2.2 Välisrahastuse andja -
Euroopa Liit, rahvusvaheline organisatsioon ja välisriigi või välisriigi
valitsusväline organisatsioon.
2.3 Välisrahastuse saaja -
linna ametiasutus või linna ametiasutuse hallatav asutus.
2.4 Projekti hoidja - linna
asutus, mille tegevusvaldkonnas projekt ellu viiakse.
2.5 Projekti vastutav esindaja - linna ametiasutuse juht, kes vastutab
projektiga linnale võetud ülesannete täitmise ja projekti tulemuste saavutamise
eest ning omab allkirjaõigust projekti dokumentidel.
2.6 Projekti juht - projekti vastutava esindaja poolt määratud isik, kes
vastutab igapäevase projekti juhtimise ja elluviimise eest.
2.7 Kontaktisik - projekti vastutava esindaja poolt määratud otseselt
projekti elluviimisega seotud ametnik, kes vastutab projekti dokumentatsiooni
hoidmise eest ning konsulteeri projekti juhti projektis ette nähtud tegevuste
täitmisel.
2.8 Sildfinantseerimine - raha
eraldamine välisrahastuse saajale enne välisraha laekumist lepingus sätestatud
vajalike kulutuste tegemiseks tingimusel, et välisrahastuse saaja tagastab
eraldatud raha linnakantselei finantsteenistusele välisraha laekumisel.
2.9 Kaasfinantseerimine - linna rahaline ja/või mitte-rahaline panus
välisrahastusega projekti elluviimiseks, mille välisrahastuse saaja eraldab oma
eelarve piires või mida ta
korras sätestatud juhul taotleb linna kaasfinantseerimise reservfondist.
2.10 Rahaline panus -
välisrahastuse saaja poolne rahaline väljamakse projektis ette nähtud tegevuste ellu viimiseks.
2.11 Mitte-rahaline panus - projekti tegevuste elluviimisega seotud
kaudsete kulude ümberarvestamine projekti kuludeks välisrahastuse andja poolt
lubatud piires.
2.12 Linna ühtne välisrahastusega projektide andmebaas - linnakantselei
välissuhete ja eurointegratsiooni osakonna eurobüroo (edaspidi eurobüroo) poolt
hallatav andmebaas, mis sisaldab projekti käivitamise, jälgimise, sisulise ja
finantsilise aruandlusega seonduvat informatsiooni.
3. Projekti algatamine
3.1 Esialgse projekti algatamise ning
osalemise huvi kooskõlastatakse eurobürooga, kes sisestab algatatava projekti
andmed linna ühtsesse välisrahastusega projektide andmebaasi.
3.2 Esialgse projekti algatamise ning
osalemise huvi kinnitab vastava valdkonna abilinnapea linna ametiasutuse juhi
ettepanekul või linnasekretär struktuuriüksuse juhi ettepanekul
koostööpartneritele kirjalikult, näidates ära võimaliku projektis osalemiseks
vajamineva kaasfinantseerimise, sh rahalise panuse ja vajadusel mitte-rahalise
panuse ning projekti mahu.
3.3 Esialgse projekti algatamise
kooskõlastamiseks esitatakse eurobüroole väljaminev kinnituskiri, kavatsuste
protokoll ning rahaliste kohustuste kirjeldus koos rahastamise allikatega.
Struktuurifondide projekti algatamise kooskõlastamiseks esitatakse eurobüroole
projekti taotlus koos kõigi lisadega.
3.4 Kui eurobüroo ei kooskõlasta
projekti, võib projekti algataja esitada vastava informatsiooni linnavalitsuse istungile.
4. Projektis osalemise otsustamine
4.1 Projektis osalemise otsustab
linnavalitsus, välja arvatud punktis 4.5 toodud juhtudel.
4.2 Projekti hoidja valmistab ette
linnavalitsuse korralduse eelnõu projektis osalemise otsustamise ja
finantseerimise korraldamise kohta.
4.3 Korralduse eelnõus tuleb märkida:
4.3.1 otsus linna osalemise kohta
projektis;
4.3.2 projekti nimetus;
4.3.3 projekti vastutava esindaja
määramine ning talle volituste andmine;
4.3.4 projekti hoidja määramine;
4.3.5 projekti finantseerimise
korraldamine.
4.4 Linnavalitsuse korralduse juurde
kuuluv seletuskiri peab sisaldama järgmisi andmeid:
4.4.1 lühike kokkuvõte projekti sisu,
juhtimise, eesmärkide ja etappide kohta;
4.4.2 projekti kogumaksumus ja linna
rahaliste ning mitterahaliste
kohustuste suurus sh partnerite olemasolul ka nende rahaliste ning
mitterahaliste kohustuse suurus;
4.4.3 projekti vastavus Tallinna linna
arengukavale;
4.4.4 projektis vajamineva
sildfinantseeringu ja/või kaasfinantseeringu suurus;
4.4.5 projekti hoidja andmed;
4.4.6 projekti vastutava esindaja
andmed;
4.4.7 projekti partnerite loetelu ja
kontaktandmed;
4.4.8 välisrahastuse andja andmed;
4.4.9 projekti taotluse esitamise ja
elluviimisega seotud tähtajad.
4.5 Kui projektis osalemisega kaasnevad linna
varalised kohustused järgnevateks eelarveaastateks, otsustab projektis
osalemise linnavolikogu.
5. Projekti sildfinantseerimine
5.1.1 välisrahastuse andja on teinud
otsuse välisraha andmise kohta, kuid eelnevalt tuleb vajalikud kulutused teha
linna vahenditest, mille välisraha andja hiljem hüvitab vastavalt lepingus
kokkulepitud tingimustele;
5.1.2 välisraha ei laeku välisrahastuse
andmise otsuses nimetatud tähtaja jooksul.
5.2 Projekti sildfinantseerimise
taotlemine võib toimuda samaaegselt projektis osalemise otsustamise protsessiga
või hiljem.
5.3 Sildfinantseerimise taotlusele tuleb
esitada järgmised dokumendid:
5.3.1 välisrahastuse andmise otsus;
5.3.2 välisrahastuse saajaga sõlmitud
leping või muu dokument, milles on sätestatud välisraha kasutamise tingimused;
5.4 Pärast linnavalitsuse korralduse
vastuvõtmist esitatakse korralduse koopia linnakantselei finantsteenistusele ja
eraldise saajale.
5.5 Linnakantselei finantsteenistus
kannab sildfinantseeritava summa kümne tööpäeva jooksul korralduse jõustumisest
arvates välisrahastuse saaja poolt selleks ettenähtud kontole.
5.6 Sildfinantseerimise suurim maht
määratakse linnaeelarvega.
6. Arvestus ja kontroll
6.1 Asutused kajastavad
sildfinantseerimiseks eraldatud summade kasutamist oma raamatupidamises
vastavalt finantsteenistuse poolt saadetud finantseerimisteadaandele.
6.2 Sildfinantseerimiseks eraldatud
summade, nende alusel tehtud väljamaksete ja raha tagastamise kohta peab
arvestust linnakantselei finantsteenistus.
6.3 Ametiasutused tagavad
sildfinantseerimiseks eraldatud vahendite sihipärase ja säästliku kasutamise
ametiasutuses ja tema hallatavates asutustes.
6.4 Projektides osalemise ning saadud
vahendite kasutamise kontrollimist korraldab linnavalitsus.
7. Sildfinantseerimiseks eraldatud
summade tagastamine
7.1 Linna poolt sildfinantseeringu saaja
kannab talle laekunud välisraha arvelt kümne tööpäeva jooksul välisraha
laekumisest arvates tagasi linnakantselei finantsteenistuse selleks ettenähtud
kontole selle osa välisrahast, mis linnavalitsuse korraldusega talle
sildfinantseerimiseks eraldati.
8. Projekti kaasfinantseerimine
8.1 Välisrahastusega projekti
kaasfinantseerimist linna kaasfinantseerimise reservfondist võib taotleda
erandkorras projektidele, mis on kooskõlas linna arengukavaga kuid milles
osalemist ei olnud võimalik ette näha ja selleks vajalikke vahendeid
linnaeelarvesse planeerida.
8.2 Kaasfinantseerimise reservfondist
eraldatakse raha üksnes jooksval eelarveaastal tehtavate kulutuste katteks.
8.3 Kaasfinantseerimise reservfondist
raha taotlemisel tuleb taotluses märkida:
8.3.1 projekti nimetus;
8.3.2 lühike ülevaatlik kokkuvõte
projekti sisu, juhtimise, eesmärkide ja etappide kohta;
8.3.3 projekti kogumaksumus ja linna
rahaliste ning mitterahaliste kohustuste suurus sh partnerite olemasolul ka
nende rahaliste ning mitterahaliste kohustuse suurus;
8.3.4 projekti vastavus Tallinna linna arengukavale;
8.3.5 projektis vajaminev
kaasfinantseeringu suurus;
8.3.6 projekti hoidja andmed;
8.3.7 projekti vastutava esindaja
andmed;
8.3.8 projekti partnerite loetelu;
8.3.9 fond, programm või muu allikas
kuhu projekti taotlus esitatakse;
8.3.10 andmed projektitaotluse esitamise
ja elluviimisega seotud tähtaegade kohta.
8.4 Taotlusele tuleb lisada korralduse
eelnõu raha eraldamise kohta linna kaasfinantseerimise reservfondist, milles
märgitakse linna ametiasutus, kellele raha eraldatakse, raha eraldamise
sihtotstarve ja eraldise summa ning seletuskiri, kus põhjendatakse, miks antud
projekt on vajalik ja miks ei ole eelarves kaasfinantseerimiseks vahendeid ette
nähtud.
8.5 Pärast linnavalitsuse korralduse
vastuvõtmist esitatakse korralduse koopia linnakantselei finantsteenistusele ja
eraldise saajale.
8.6 Kaasfinantseerimise reservfondist
tehtud eraldiste arvestuse ja aruandluse kohta rakendatakse käesoleva korra
punktis 6 kehtestatut.
9. Projekti käivitamine
9.1 Projektis osalemise otsustamise
korral esitab projekti juht projekti vastutavale esindajale allkirjastamiseks
projekti käivitamiseks välisrahastuse andja poolt ette nähtud dokumentatsiooni.
9.2 Kui projekti algatajaks on
eraõiguslik juriidiline isik, kuid vastutus projekti elluviimise eest on
projekti reeglite kohaselt linnal, sõlmitakse nimetatud isiku ja linna vahel
leping projekti läbiviimisega seotud õiguste, kohustuste ja vastutuse kohta.
9.3 Viie tööpäeva jooksul pärast
projektitaotluse esitamist välisrahastuse andjale saadab projekti juht
digitaalsel kujul ja paberkandjal koopiad projektitaotlusest ja kõigist
esitatud lisadest ja dokumentidest projekti hoidja asjaomasele osakonnale ning
eurobüroole.
9.4 Eurobüroo sisestab projekti andmed
linna ühtsesse välisrahastusega projektide andmebaasi.
10. Aruandlus
10.1 Projekti juht on aruandekohustuslik
projekti vastutava esindaja ja oma vahetu ülemuse ees ning konkreetse projekti
jälgimisega tegeleva eurobüroo ametniku ees, olles kohustatud koheselt teatama
kõigist asjaoludest, mis võivad põhjustada projekti mittenõuetekohast täitmist.
10.2 Projekti juht esitab projekti
vastutavale esindajale ja eurobüroole:
10.2.1 projekti reeglite kohaselt
koostatud alg-, vahe- ja lõpparuande;
10.2.2 finantskokkuvõtte, sh
aruandeperioodil tehtud tegelikud kulutused, põhjendused ettenägematute
kulutuste kohta, põhjendused eelarves planeeritust suuremate või tunduvalt
väiksemate kulutuste või laekumata jäänud välisrahastuse kohta.
10.3 Laekumata jäänud välisrahastuste
kohta esitab välisrahastuse saaja informatsiooni linnavalitsuse istungile koos
põhjendustega.
10.4 Linnavalitsus esitab
linnavolikogule ülevaate sildfinantseerimise vahendite kasutamise kohta koos
eelarve täitmise aastaaruande esitamisega.
