REDAKTSIOON:
Tvk m 21.12.2006 nr 76
jõust. 01.01.2007
Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005
|
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
|
|
MÄÄRUS
|
|
|
|
|
|
Tallinn
|
2. september 2004 nr 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna linna kaevetööde eeskirja
kinnitamine
|
|
|
|
|
|
|
Juhindudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
§ 22 lg 1 p 361, Vabariigi Valitsuse seaduse
§ 106 lg 1 ja Tallinna põhimääruse § 26 lg 1 p 361
ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust,
|
|
|
|
Tallinna
Linnavolikogu
|
|
|
|
m ä ä r a b:
|
|
|
|
|
|
1. Kinnitada 15.
oktoobrist 2004 juurdelisatud Tallinna linna kaevetööde eeskiri.
2. Tallinna
Linnavalitsusel kinnitada:
2.1 kaevetööloa taotluse
vorm;
2.2 kaevetööloa vorm;
2.3 avariikaevetöö akti
vorm.
3. Tallinna Linnavalitsus
võib käesoleva määruse rakendamiseks vastu võtta ka muid õigusakte peale
punktis 2 nimetatute.
4. Tallinna
Linnavalitsusel esitada Harju maavanemale ettepanek tunnistada kehtetuks
Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 27. novembri 1980
otsus nr 310 Kaevetööde eeskirjad Tallinnas.
5. Määrus jõustub 9.
septembril 2004.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maret Maripuu
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
KINNITATUD
Tallinna
Linnavolikogu 2. septembri 2004
määrusega
nr 32
LISA
|
|
|
|
|
|
TALLINNA LINNA
KAEVETÖÖDE EESKIRI
|
I Peatükk
Üldsätted
§ 1 Kaevetööde
eeskirja reguleerimisala
Tallinna linna kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab
kindlaks kaevetööde üldise korra Tallinna linna avalikult kasutataval teel,
väljakul või haljasalal v.a kalmistul (edaspidi avalik maa-ala) ja on
kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele.
§ 2 Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) kaevetöö on maapinnast arvestatuna
enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamine ehitiste ehitamiseks;
2) kaevetööde tegija (edaspidi
kaevaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes on vormistanud enda nimele
kaevetööloa või kes on asunud tegema avariikaevetööd tehnovõrgu avarii
likvideerimiseks võrguvaldaja poolt kinnitatud avariikaevetööakti alusel;
3) avaliku maa-ala haldaja (edaspidi
haldaja) on Tallinna Kommunaalamet (edaspidi kommunaalamet) või Tallinna
linnaosa valitsus (edaspidi linnaosa valitsus), kelle hallataval maa-alal
kaevetöö toimub, või haldaja poolt volitatud juriidiline isik;
4) vastutav isik on kaevaja poolt
kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö eest. Vastutavaks isikuks võib
olla Eesti Vabariigi kodanik või kehtivat töö- ja elamisluba omav isik. Kui
vastutavat isikut ei ole määratud, loetakse vastutavaks isikuks kaevaja
tegevjuht või juhatuse esimees. Kui kaevaja on füüsiline isik, võib ta ise olla
ka vastutavaks isikuks;
5) kaevetööluba on luba, mis annab
õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab kaevetöö tingimused ja tähtaja.
§ 3 Kaevetööde
planeerimine
(1) Kaevetöid planeeritakse koordineeritult teede ja
haljasalade remondi ja ehitusega nii, et kaevetööd eelneksid teede või
haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Kaevetöö planeeritakse läbi viia
võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul.
(2) Haldajal ning Linnaplaneerimise Ametil (edaspidi linnaplaneerimise
amet) on õigus teha kaevajale ettekirjutusi kaevetöö aja kohta.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(3) Kalendriaasta jooksul avalikel maa-aladel kavandatavate
kaevetööde plaanid esitatakse haldajale hiljemalt eelneva aasta 1. augustiks,
v.a avariilised kaevetööd.
II Peatükk
Kaevetöö
projektdokumentatsioon
§ 4 Kaevetöö
projektdokumentatsioonile esitatavad nõuded
(1) Kaevetöö projekti graafiline osa koostatakse
topograafilisel plaanil mõõtkavas 1:500 või 1: 200.
(2) Projektdokumentatsioonis näidatakse järgmised
andmed:
1) geodeetiliste alusvõrkude punktid;
2) tehnovõrgud;
3) tänavaelemendid (sõidu- ja
kõnniteed, ühissõidukite peatused, ootekojad, haljasribad,
sademetevee kraavid, mastid ja postid, põrke- ja signaalpiirded jms);
4) haljastus;
5) kõrgusarvud;
6) kehtivad krundi- ja kinnistupiirid
koos aadresside ning kinnistunumbritega;
7) ehitised, seal hulgas varem
projekteeritud, kuid väljaehitamata ehitised;
8) riikliku kaitse all olevad
kinnismälestise ja muinsuskaitse alad, looduskaitse objektid.
(3) Olenevalt kavandatavast kaevetööst näidatakse kaevetöö
projektdokumentatsioonis järgmised andmed:
1) piki tänavat asetsevate
tehnovõrkude projekteerimisel haruühendused, samuti reserv- ja manteltorud;
2) koordinaadid kaevetrassi mahamärkimiseks
looduses;
3) kaeviku piirjooned ja ristlõige;
4) varisemisohtliku pinnase puhul
kaeviku nõlvade kindlustamise meetmed;
5) taastatava sõidu- ja kõnniteekatte
plaanilahendus, ristlõiked ning kõrguste muutmisel uus vertikaalplaneering;
6) puude olemasolul meetmed nende
juurestiku, tüve ja võra kaitseks;
7) meetmed olemasolevate tehnovõrkude
ja külgnevate rajatiste kaitseks;
8) kaevetööl tekkiva liigse materjali
käitlemise moodused, sealhulgas äraveetava pinnase liigid, kogused ja
väljaveokohad;
9) ehitusaegne liikluse ja
ühistranspordi ümberkorraldamise lahendus.
§ 5 Kaevetöö
projektdokumentatsiooni koostamisel arvestatavad asjaolud
(1) Piki tänavat paiknevad tehnovõrgud projekteeritakse
võimalusel väljapoole sõidutee ja kõnnitee alla jäävat ala, vähendamaks katete
lõhkumisi tehnovõrkude avariide, remonttööde ja uute tarbijate liitumise
korral.
(2) Liiklemise võimaldamiseks ja kõrghaljastuse säilitamise
huvides eelistatakse kinnisel viisil rajatavaid tehnovõrke.
(3) Välditakse õhuliinide ja valgustuspostide
projekteerimist puude võra tsooni.
Kui puude võra tsooni vältimine ei
ole võimalik, nähakse ette kaevetöö tegemine käsitsi vahetult enne tehnovõrgu
või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja
kuivamist.
(4) Kui kaevetöö sooritati puude võra tsoonis, nähakse
kuivaperioodil ette puude kastmine.
(5) Vajaduse korral nähakse ette tänavapuude aluste
korrastamine.
(6) Piki tänavat toimuvate kaevetööde korral taastatakse
kuni 2,5 m laiused kõnniteekatted, võlvina töötavad parkettkivikatted ning
kõik alla viie aasta vanused asfaltkatted kogu tänava sõidutee/kõnnitee
laiuselt, vahetades vajadusel ka äärekivid. Kui kaevetööde käigus rikutakse
tänava või tänavalõigu teekatte pinnast üle 50%, taastatakse see kate kogu
pikkuses ja kogu konstruktsiooni ristlõike laiuselt. Kui piki tänavat asetsev
kaevetöötrass on sõidutee äärest vähem kui 2,0 m kaugusel, taastatakse
teekate kuni lähema sõidutee ääreni. Kõnniteedel, mille laius on suurem kui
2,5 m, taastatakse teekate kuni lähima ääreni.
(7) Ühistranspordipeatuse tsoonis toimuvate kaevetööde
korral leitakse vajadusel koostöös Tallinna Transpordiametiga (edaspidi
transpordiamet) kaevetööde teostamise ajaks ühistranspordipeatusele uus ajutine
asukoht ja vajadusel ehitatakse välja ajutine ooteplatvorm.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(8) Murupinna taastamisel kasutatakse sõelutud mineraalmulda
vähemalt 15 cm paksuse kasvukihina.
(9) Kui kaevetööga kaasneb teekatte lammutamine tänavatel,
mille ehitamisest või kapitaalremondist on möödunud vähem kui viis aastat,
kaalutakse projekteerija poolt ühte järgmistest võimalustest:
1) töö tegemine kinnisel viisil;
2) tehnovõrgu trasseeringu muutmine;
3) tehnovarustuse saamine muust
allikast.
§ 6 Kaevetööga
seotud ehitusprojekti kooskõlastamine
(1) Kaevetöid ette nägev ehitusprojekt kooskõlastatakse
kaevetööde alal asuvate tehnovõrkude valdajatega ja haldajaga.
Muinsuskaitsealal, kinnismälestise ja selle kaitsevööndis kaevetöid ettenägev
projekt kooskõlastatakse täiendavalt ka Tallinna Kultuuriväärtuste
Ametiga (edaspidi kultuuriväärtuste amet) ja jälgitakse ameti poolt
esitatud nõudeid kaevetööde läbiviimisel. Kooskõlastus kantakse kõigisse
ehitusprojekti eksemplaridesse.
(2) Juhul, kui kaevetööde käigus tekib ehitus- ja
lammutuspraht üle 1 m³ päevas või 10 m³ kogu kaeveperioodi kestel,
kooskõlastatakse ehitusprojekt Tallinna Keskkonnaametiga (edaspidi
keskkonnaamet).
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
III Peatükk
Kaevetööluba
1. jagu
Kooskõlastamine
§ 7 Kaevetööloa
kooskõlastamiseks esitatavad dokumendid
(1) Kaevetööloa taotleja esitab linnaplaneerimise ametile
kooskõlastamiseks kaevetöö projekti ning Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi
linnavalitsus) poolt kinnitatud vormi kohase ja taotleja poolt allkirjastatud
kaevetööloa taotluse.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(2) Osaliselt eramaal toimuva kaevetöö korral esitatakse
täiendavalt maaomaniku kooskõlastus.
(3) Kaevetööloa taotlus esitatakse kahes eksemplaris.
(4) Juriidilisest isikust taotleja puhul esitatakse taotlus
juhatuse esimehe või tegevjuhi ning vastutava isiku allkirjaga.
(5) Taotlusel esitatakse linnaosa valitsuse kooskõlastus,
kelle haldusterritooriumil kaevetööd soovitakse teha. Muud kehtivad
kooskõlastused lisatakse taotlusele koondtabelina, tõendades ärakirja õigsust
vastutava isiku allkirja ja juriidilisest isikust taotleja pitseriga.
§ 8 Kooskõlastuse
tähtaeg
(1) Linnaplaneerimise amet annab kirjaliku kooskõlastuse
kaevetööloa taotlusele mitte hiljem kui viie tööpäeva möödumisel taotlejalt nõuetekohaste
dokumentide saamisest arvates.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(2) Kaevetööloa taotlemise aluseks olevate asjaolude
muutumisel võib linnaplaneerimise amet nõuda täiendavaid kooskõlastusi
käesolevas eeskirjas ettenähtud tingimustel.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
2. jagu
Kaevetööloa
väljaandmine
§ 9 Kaevetööloa
väljaandja
(1) Kaevetööloa väljaandjaks on
haldaja.
(2) Kui kaevetrass paikneb nii kommunaalameti kui ka
linnaosa valitsuse haldusterritooriumil, annab kaevetööloa välja
kommunaalamet.
§ 10 Kaevetööloa
taotlemine
(1) Kaevetööloa
saamiseks esitab taotleja või kaevetöö eest vastutav isik haldajale hiljemalt
seitse päeva enne kaevetöö algust:
1) linnaplaneerimise ameti poolt kooskõlastatud kaevetööloa
taotluse;
2) linnaplaneerimise ameti ehitusloaga ehitusprojekti ja
vajadusel selle kaevetöid käsitlevad tööjoonised;
3) transpordiameti poolt kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise
skeemi ja ühistranspordiliinide ümbersõitude skeemi;
4) transpordiameti poolt väljastatud loa liikluse ajutise
piiramise või sulgemise (edaspidi tänava ajutise sulgemise) kohta;
5) vastutava isiku isikut tõendava dokumendi;
6) tööde ajagraafiku, mis on kinnitatud taotleja ning alltöövõtja
allkirjaga;
7) ümbersõidutee olemasolu korral transpordiametiga ja
kommunaalametiga kooskõlastatud akti ümbersõidutee ülevaatuse kohta;
8) haljastuse muutmise korral keskkonnaameti poolt väljastatud
vastava loa;
9) garantiikirja, millega kinnitatakse kaevetööks vajalike
materjalide, tööjõu, mehhanismide ja rahaliste vahendite olemasolu;
(2) Taotlusele lisatud dokumendid, välja arvatud lõike 1
punktides 4, 5 ja 8 nimetatud dokumendid, jäävad loa väljaandjale.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust.
03.02.2005)
§ 11 Kaevetööloa
väljaandmise täiendavad tingimused
(1) Kaevetöö läbiviimiseks võib haldaja esitada täiendavaid
tingimusi, sealhulgas:
1) määrata kaevajale töö lõpetamise
tähtaja, millest kaevaja on kohustatud kinni pidama;
2) muuta kogu kaevetöö tegemise aega
tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest kaeve- või heakorratöödest;
3) nõuda kaevetööde tegemist mitmes
vahetuses või kindlatel kellaaegadel.
(2) Kui kaevetööga kaasneks teekatte lammutamine viie aasta
jooksul pärast uue teekatte ehitamist või kapitaalremonti, kaevetööd üldreeglina
ei lubata. Sellisel juhul kaalutakse kaevetöö läbiviimise aja või tehnoloogia
muutmist.
(3) Erandina võib haldaja lubada uue teekatte lammutamist,
kui kaevetöö teostamise vajadus on piisavalt põhjendatud.
§ 12 Kaevetööloa
väljaandmine ja jõustumine
(1) Pärast taotlejalt nõuetekohaste dokumentide saamist
otsustab haldaja kaevetööloa väljaandmise. Kaevetööloa vormi kinnitab
linnavalitsus.
(2) Kaevajale, kes on taotluse esitamisele eelneva aasta
jooksul kaks või enam korda rikkunud kaevetööde eeskirja, võidakse kaevetööluba
mitte väljastada.
(3) Kaevetööluba antakse kaevetöö eest vastutavale isikule
üle allkirja vastu kaevetöö teostamise kohas hiljemalt kuuendal tööpäeval
pärast kaevetööloa taotlemiseks haldajale nõuetekohaste dokumentide esitamist.
(4) Kaevetööluba jõustub kaevetöö eest vastutavale isikule
üleandmise hetkest ja kehtib kuni kaevetööloal märgitud tähtajani.
(5) Kaevaja ja haldaja esindaja koostavad enne kaevetöö
alustamist kahepoolse akti teekatte, äärekivide, muldkeha, teekraavide, truupide,
teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Vajadusel lisatakse aktile olukorra
selgitamiseks foto(d).
§ 13 Kaevetööks
valmisoleku kontroll
(1) Enne kaevetööloa üleandmist kontrollib haldaja esindaja
kaevaja ettevalmistatust kaevetööks (trassi mahamärkimine, ümbersõidutee
seisukord, töötsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, objekti
teabetahvlite olemasolu jms).
(2) Kui kontrolli tulemusena selgub, et kaevetöö alustamine
kaevetööloas ettenähtud tingimustel ei ole võimalik, võib haldaja tunnistada
kaevetööloa kehtetuks.
§ 14 Kaevetööloa
kehtivuse peatamine
(1) Haldajal on õigus peatada tema poolt väljaantud
kaevetööloa alusel tehtavad tööd juhul, kui ilmneb, et projekteerimise või
ehitamise käigus pole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest.
(2) Munitsipaalpolitseil ja keskkonnainspektoril on õigus
peatada kaevetöö, kui kahjustatakse haljastust, puudub raieluba, avastatakse
keskkonnareostus, tekitatakse ülenormatiivset müra või saastet.
(3) Kaevetööloa kehtivus peatatakse kuni tööde vastavusse
viimiseni kehtivate õigusaktidega.
IV Peatükk
Nõuded kaevetöö
tegemiseks
§ 15 Üldnõuded
(1) Teekatte või haljasala korduvate lahtikaevamiste
vältimiseks viiakse üheaegselt läbi samale tänavalõigule või haljasalale
planeeritud erineva otstarbega kaevetööd.
(2) Projekteeritud kaevetrassi võib loodusesse märkida vaid
isik, kes omab tegevusluba geodeetilisteks mõõdistustöödeks ehitusplatsil.
(3) Teekatte lammutamiseks võib kasutada ainult haldaja
poolt aktsepteeritavat tehnoloogiat.
§ 16 Kaevetöö
tegemise koha tähistus
(1) Kaevetöö ala ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse
liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtivatele eeskirjadele ning
kooskõlastajate ja haldaja poolt esitatud nõuetele. Ajutise piirdeaia
kasutamisel paigaldatakse piirdeaed viisil, mis tagab selle püsivuse.
(2) Kaevetrassi otstesse paigaldatakse nähtavale kohale
teabetahvlid, millele on märgitud:
1) ehitise omaniku (hoonestaja) nimi
ja aadress;
2) kaevaja nimi ja aadress;
3) kaevetöö eest vastutava isiku nimi
ja telefon;
4) töö nimetus;
5) töö alg- ja lõpptähtaeg;
6) tööpiirkonna pikkus.
(3) Teabetahvli mõõtude kujundamisel ja teostamisel
lähtutakse Eesti standardi nõuetest. Sõiduteel, kõnniteel või avalikult
kasutataval haljasalal kaevetööde eeskirja kohaseid töid teostades lähtutakse
tööde koha märgistamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt
kehtestatud liikluskorralduse nõuetest.
§ 17 Kaevetöö
kohas asuv dokumentatsioon
(1) Kaevetöö teostaja tagab teostamise kohas kaevetöö
iseloomust olenevalt järgmised dokumendid:
1) kaevetööluba;
2) ehitusprojekt koos transpordiameti
poolt kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise skeemiga;
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust.
03.02.2005)
3) transpordiameti käskkiri
ühistranspordiliinide ümbersõidu marsruutide kohta;
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
4) tänava ajutise sulgemise luba;
5) tehnovõrkude valdajate load
kaevetööks vastavate tehnovõrkude kaitsevööndis;
6) töö toimumise ajagraafik;
7) raieluba.
§ 18 Heakord
ja ohutus
(1) Kaevaja poolt tagatakse kaevetöö ala ja sellega
piirnevate alade heakord vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale. Samuti
tagatakse ohutu juurdepääs jalakäijatele ja läbisõit kruntidele kohtades, kus
see enne kaevetööde alustamist oli olemas.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(2) Talvel rakendatakse meetmeid, et teekatted ei muutuks
libedaks. Kaevetöö kohaga külgnevad sõidu- ja kõnniteed hoitakse kaevaja poolt
vabad lumest ja jääst ning liiklejatele ohutus seisukorras.
(3) Kaevetrassi seinte varisemisohu või külgnevate ehitiste
vajumisohu korral rakendatakse kaevaja poolt koheselt varisemist või vajumist
ärahoidvaid meetmeid.
§ 19 Materjali
käitlemine
(1) Kaevetrassi täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik
materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid ja ümbritsetakse
piiretega.
(2) Kasutuskõlblik kasvupinnas kogutakse eraldi, vältides
selle segunemist aluspinnase või muu materjaliga.
(3) Kogutud kasvupinnas võetakse kohapeal arvele.
(4) Objektil edaspidiseks kasutamiseks mittekõlblikud
materjalid veetakse koheselt ära vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja
lisale 1.
(5) Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada
tehnovõrkude kaevude, puude ja põõsaste peale või vastu. Puistematerjali
ladustamisel kivisillutisele või murule pannakse alla isoleeriv kangas või
kile.
(6) Materjali ladustamisel tagatakse juurdepääs
olemasolevatele tehnovõrkudele ja kaevetööga piirnevale alale ning hoonetele ja
rajatistele.
(7) Haldajal on õigus teha kaevajale ettekirjutusi tööde
käigus eemaldatava materjali (teekate, killustik, kruus, liiv, kasvumuld jne)
ladustamise ja taaskasutamise osas.
§ 20 Kaevetööloa
taotlemisel esitatud tingimuste muutmine
(1) Kaevetöö läbiviimise korda ja tähtaegu võib muuta üksnes
haldaja nõusolekul.
(2) Kaevetööloa taotlemisel esitatud tingimuste muutmisel võib
haldaja esitada täiendavaid tingimusi ja nõuda täiendavaid kooskõlastusi
käesolevas eeskirjas ettenähtud alustel.
§ 21 Kaevetöö
tähtaja pikendamine
(1) Kaevetöö tähtaja pikendamiseks esitatakse kaevaja poolt
haldajale põhjendatud kirjalik taotlus.
(2) Taotluse allkirjastamisel lähtutakse eeskirja § 11,
§ 12 ja § 24 nõuetest.
(3) Koos taotlusega esitab kaevaja uue kaevetöö
tegemise ajagraafiku, mis on kinnitatud kaevaja allkirja ja pitseriga ning
linnaosa valitsuse (kui haldajaks on kommunaalamet) kooskõlastuse.
§ 22 Kaevetöö
peatamine
(1) Kui kaevetöö ohustab inimeste elu, tervist või keskkonda
on haldajal õigus nõuda kaevajalt kaevetöö katkestamist ja ohtliku
olukorra kohest likvideerimist.
(2) Kultuuriväärtuste ametil on õigus peatada kinnismälestisel
toimuvad kooskõlastamata kaevetööd.
§ 23 Nõuded
vee ärajuhtimisele
(1) Kaevetrassist väljapumbatav vesi suunatakse vastavalt
projektile või kooskõlastustingimustele torustiku abil reo- või
sademeteveekanalisatsiooni või -kraavi. Vee suunamine reo- või
sademeteveekanalisatsiooni kooskõlastatakse eelnevalt võrguvaldajaga.
(2) Kaevetööloaga hõlmatud ala ümbritsevale alale võib vett
juhtida ainult haldaja kirjalikul nõusolekul.
(3) Lõikes 1 ja 2 ettenähtud võimaluste puudumisel veetakse
väljapumbatav vesi ära.
(4) Suvisel ajal (positiivse õhutemperatuuri korral)
tehtavate avariikaevamiste puhul on erandkorras lubatud reostumata pinnasevett
või veetrassi lekkest tulenevat vett pumbata tänavale, suunaga lähima restkaevu
poole.
(5) Reostunud pinnasevee väljapumpamiseks ja äravedamiseks
taotletakse keskkonnaameti eriluba.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(6) Kaevetöö käigus ei ole lubatud vähendada olemasolevate
kraavide läbilaset või neid likvideerida.
§ 24 Haljastuse
kaitse
(1) Kaevetöö tegemisel kasvavate puude piirkonnas, kus on
tegemist kergesti variseva pinnasega, samuti kaevamisel puudele lähemal kui
nende võra projektsioon maapinnal, rajatakse tõkendid, mis väldivad juurestiku
kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööde tsoonis paigaldatakse
puudele tüvekaitsed. Kuivaperioodil kastetakse puid, mille võra tsoonis
kaevati, pärast kaevetrassi sulgemist.
(2) Kui puude alumised oksad segavad kaevetöid,
kooskõlastatakse nende kärpimine linnaosa valitsusega ning tellitakse töö
haljastusettevõttelt. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab olema raieluba.
§ 25 Tehnovõrkude
kaitse
(1) Projektis märkimata tehnovõrgu avastamisel katkestatakse
kaevetööd kuni avastatud tehnovõrgu valdaja kindlakstegemiseni. Töid võib
jätkata ainult pärast tehnovõrgu valdaja kirjaliku kooskõlastuse saamist.
(2) Olemasolevaid tehnovõrke võib ümber paigutada ainult
nende tehnovõrkude valdajate poolt kirjalikult kooskõlastatud ning linnaplaneerimise
ameti poolt kinnitatud projekti alusel.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
§ 26 Nõuded
kaevetööl kasutatavale tehnikale
(1) Kaevetööl on lubatud kasutada vaid sõidukeid ja
mehhanisme, mis toetuvad teepinnale elastsete rehvide või roomikutega. Keelatud
on kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem
võivad rikkuda teekatet või teerajatisi. Selliste mehhanismide kasutamine
teedel või tänavatel toimuvateks töödeks on lubatud ainult haldaja kirjalikul
nõusolekul.
(2) Sõidukeid ja mehhanisme, mille rattad, roomikud või muud
konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, rajatisi,
liikluskorraldusvahendeid ja teisi tee-elemente, veetakse eriveeremiga
(treiler). Nimetatud sõidukid võivad kõva kattega teed ületada, kui kasutatakse
abivahendeid, mis hoiavad ära tee-elementide ja teekatte rikkumise.
(3) Ilma haldaja loata ei ole lubatud paigutada
ehitusmehhanisme ega veotransporti kergliiklusega teedele ning
jalgratta- ja kõnniteedele.
(4) Kaevaja ei või sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust
mis tahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul, kui selleks on haldaja
poolt väljastatud luba.
§ 27 Erinõuded
lõhketööle
Lõhketöid võib teostada ainult lõhketöö projekti ja eriloa
olemasolul, täites rangelt lõhketööde projekti ja eriloa väljastanud isiku
poolt esitatud nõudeid.
§ 28 Keskkonna
kaitse
(1) Tänaval on keelatud teha selliseid töid, mille käigus
võib teekattele või haljastusele sattuda mootorikütust, määrdeaineid või muid
lagundavaid ja keskkonda saastavaid aineid. Taoliste tööde hädavajadusel
rakendatakse teekatte ja haljastuse kaitsmiseks vajalikke meetmeid.
(2) Kaevamise käigus reostunud pinnase või
potentsiaalset keskkonnaohtu omava objekti avastamisel on kaevaja kohustatud
peatama töö ja informeerima seisukohavõtuks ning meetmete rakendamiseks
keskkonnaameti keskkonnateenistust.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
§ 29 Muinsuskaitse
Juhul kui (avarii)kaevetööde kohas ilmneb kultuurikihi,
vanade ehituskonstruktsioonide olemasolu, on kultuuriväärtuste ametil õigus
nõuda arheoloogilisi uurimistöid.
§ 30 Ohu kõrvaldamine
Kui on tekkinud ettenägematu, projektist kõrvalekaldumisest
või tööde tehnoloogiast tingitud oht inimestele, varale või ümbritsevale
keskkonnale (varingud, tehnovõrkude vigastused või purunemised vms), peatatakse
kaevaja poolt kaevetööd koheselt ja rakendatakse meetmeid ohu kõrvaldamiseks.
Vajadusel võib kaevaja taotleda haldajalt uut kaevetöö lõpetamise tähtaega.
§ 31 Ajutine ümbersõidutee
(1) Ajutise ümbersõidutee ja ajutise ühissõidukite peatuse
ehituse korraldab omal kulul kaevaja.
(2) Kui ümbersõidutee rajamiseks või liikluse korraldamiseks
on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib kaevaja maaomaniku või -kasutajaga
ajutise maakasutuse lepingu.
(3) Reeglina lahendatakse ümbersõiduteega seonduv
kaevetööloa taotlemise aluseks olevas ehitusprojektis. Ettenägemata juhtudel
(varing, tehnovõrgu purunemine jne) ehitatakse ümbersõidutee transpordiameti
ning haldaja ettekirjutuste kohaselt.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(4) Ajutise ümbersõidutee võib liikluseks avada pärast selle
heakskiitmist haldaja poolt ning vastava akti vormistamist.
(5) Ajutine ümbersõidutee kuulub kaevajale, kes hoiab
ajutise ümbersõidutee korras ja vastutab selle seisukorra eest. Ajutise
ümbersõidutee kasutamise eest ei ole lubatud tasu nõuda.
(6) Pärast kaevetöö lõppu likvideeritakse kaevaja poolt
ajutine ümbersõidutee ja heakorrastatakse maa-ala endisel või projektis
ettenähtud kujul.
V Peatükk
Avariikaevetöö
§ 32 Avariikaevetöö mõiste
(1) Avariikaevetöö on kaevetöö, mis on vajalik tehnovõrgu
avarii likvideerimiseks juhul, kui:
1) kaevetöö alustamisega viivitamine
seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele;
2) tehnovõrgu avarii ohustab
liiklejaid;
3) tehnovõrgu avarii ohustab ehitisi,
keskkonda või elanikkonda.
§ 33 Avariikaevetöö teostamise tingimused
(1) Avariikaevetöö teostamiseks ei ole nõutav kaevetööluba,
kui teekonstruktsiooni ja haljastuse taastamine toimub hiljemalt kolme ööpäeva
jooksul kaevetöö alustamisest.
(2) Enne avariikaevetöö alustamist selgitatakse välja
avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö teostamise kohas asuvad muud
tehnovõrgud, pöördudes vajadusel info saamiseks linnaplaneerimise ameti poole.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(3) Avariikaevetööde tegemisel juhindutakse Tallinna
jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
§ 34 Avariikaevetööst teatamine
(1) Avariikaevetöö teostaja teavitab kirjalikult enne
kaevetöö alustamist sellest viivitamatult kommunaalametit, transpordiametit
(kui kaevetööga kaasneb ühistranspordiliikluse sulgemine), avarii asukoha
järgset linnaosa valitsust, samuti kaevekohas asuvaid tehnovõrkude valdajaid,
näidates ära avariikaevetöö koha, avariikaevetöö põhjuse, töö alguse kuupäeva,
kaevaja nime, töö eest vastutava isiku ametikoha, nime ja telefoninumbri.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(2) Muinsuskaitsealal, kinnismälestisel ja selle
kaitsevööndis toimuva kaevetöö puhul esitatakse teave täiendavalt ka
kultuuriväärtuste ametile, loodusobjekti kaitsevööndis toimuva kaevetöö
puhul esitatakse teave objekti valitsejale.
(3) Kui tehnovõrgu avarii nõuab avariikaevetöö alustamist
väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal ning mõnele
lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustele või tehnovõrgu valdajale
pole võimalik sellest kohe teatada, teatab avariilise tehnovõrgu valdaja
avariikaevetööst esimesel võimalusel. Kui avariikaevetööga väljaspool tööaega,
pühapäeval või riiklikul pühal kaasneb ühistranspordi liikluse sulgemine,
informeeritakse vastutava isiku poolt sellest enne avariikaevetööde algust
ühistranspordiliine teenindavate vedajate dispetšerteenistusi.
§ 35 Avariikaevetöö akt
(1) Avariikaevetöö kohta koostab avariilise tehnovõrgu
valdaja avariikaevetöö akti ja edastab selle haldajale teadmiseks ühe tööpäeva
jooksul arvates avariikaevetöö alustamisest. Avariikaevetööde akti vormi
kinnitab linnavalitsus.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(2) Avariikaevetöö aktile kirjutab alla tehnovõrgu
füüsilisest isikust valdaja või tehnovõrgu juriidilisest isikust valdaja
juhatuse liige või tegevjuht. Valdaja juhatuse liige või tegevjuht võib
volitada avariikaevetöö aktile alla kirjutama ka teisi isikuid.
(3) Kui avariikaevetöö toimub Tallinna põhitänaval või
tänaval, mille teekate on alla viie aasta vana, kooskõlastatakse avariiakt
haldajaga. Andmeid põhitänavate ja teekatte vanuse kohta väljastab
kommunaalameti registriosakond.
(4) (Kehtetu - Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
§ 36 Nõuded avariikaevetöö teostamise kohale
(1) Avariikaevetöö koht ümbritsetakse ohupiiretega ja
tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt eeskirja § 16 lg 1 nõuetele.
(2) Avariikaevetöö teostamise kohta paigaldatakse käesoleva
eeskirja § 16 lg 2 nõuetele vastav teabetahvel.
(3) Avariikaevetöö teostamise kohas tagab vastutav isik
järgneva dokumentatsiooni olemasolu:
1) avariikaevetöö akt või selle
koopia;
2) tehnovõrkude valdaja luba
kaevetööks vastava tehnovõrgu kaitsevööndis;
3) avariilise tehnovõrgu asukoha
joonised või skeemid.
§ 37 Kaevetööluba avariikaevetöö korral
Avariikaevetöö kestmisel üle kolme ööpäeva taotleb
avariilise tehnovõrgu valdaja haldajalt kaevetööluba.
VI Peatükk
Kaevetöö
lõpetamine
§ 38 Heakorrastamise nõue
Kaevetöö või selle etapi lõppjärgus heakorrastab kaevaja
kaevetöö käigus rikutud ala käesoleva eeskirja, haldaja ettekirjutuste ja
ehitusprojekti kohaselt.
§ 39 Tehnovõrgu mõõdistamine
(1) Enne kaevetöötrassi täitmist mõõdistatakse paigaldatud
tehnovõrk vastavat tegevusluba omava isiku poolt.
(2) Kaevaja esitab teostusjoonised linnaplaneerimise
ametile ja tellijale.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(3) Kui avariikaevetöö käigus trassi asukoht ei muutunud, ei
ole mõõdistamine nõutav.
§ 40 Kaevetöötrassi täitmine
(1) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitmist alustatakse
kaevetöötrassi põhja tihendamisest, mis vajadusel teostatakse enne tehnovõrgu
paigaldamist. Kaevetöötrass täidetakse pinnasega kihtide kaupa, igat kihti
eraldi tihendades. Tihendatava kihi paksus sõltub kasutatava tihendusseadme
tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 50 cm. Iga kihi kohta
esitatakse kaevaja poolt haldajale tiheduse mõõtmise laboratoorne õiend, mis on
väljastatud vastavat tegevusluba omava isiku poolt. Laboratoorsete uuringute
kulud kannab kaevaja.
(2) Haldajal on õigus:
1) mõõta täitepinnase tihedust ka ise
ning vajadusel nõuda kaevajalt täiendavat tihendamist;
2) nõuda kaevajalt laboratoorset
õiendit täitepinnase omaduste kohta.
(3) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitematerjalina
kasutatakse liiva, mis omab häid filtreerimise ja stabiilseid kandevõimelisi
omadusi ning võimaldab nõuetekohast tihendamist kergete tihendusseadmetega.
§ 41 Haljastuse taastamine
Haljastuse taastamisel peale kaevetöötrassi tagasitäitmist
kasutatakse ära varem kooritud huumusmuld. Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist
ja tihendamist kaetakse taastatav maa-ala vähemalt 15 cm paksuse sõelutud
huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse. Haljastuse
taastamisel võib kasutada ka mätastust või muruvaipa, millele tehakse
kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse kasvumullaga, kastetakse ja
rullitakse. Puude juurte piirkonnas tehakse tagasitäide 30-40 cm paksuse
kasvumulla kihina, kuid mitte kõrgemale juurekaelast. Murupind ei tohi oma
kõrguse tõttu takistada sademetevee äravoolu katetelt.
§ 42 Teekatte taastamine
(1) Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka
uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt
puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad
liitekohad töödeldakse bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistatakse üle
graniitsõelmetega või jämedateralise liivaga. Kogu teekatte konstruktsiooni
taastamisel ristlõike laiuses paigaldatakse asfaltkate sooja vuugiga.
(2) Tükkmaterjalist teekatte taastamise puhul on haldajal
kohustus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest
aluskonstruktsiooni rajamist.
(3) Kaevaja taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või
rikutud äärekivid, tehnovõrkude kaevud ja kaaned. Vanalinna kontakttsoonis
kasutatakse teekatte taastamiseks samalaadset materjali, millisega oli sõidu-
või kõnnitee kaetud enne kaevetöid.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(4) Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv
lõigatakse enne taastamist sirgeks. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid
ega varisemisi.
(5) Kui liiklus on vaja avada enne teekatte täielikku
taastamist või kui ilmastikust tingituna ei ole võimalik teekatet või
haljastust taastada nõuetekohaselt, taastab kaevaja teekatte või haljastuse
ajutiselt. Kaevaja hoiab omal kulul ajutise teekatte sõidukõlblikuna katendi
lõpliku taastamiseni. Talviste kaevetööde puhul taastab kaevaja objekt lõplikult
hiljemalt 31. maiks.
(6) Taastatava tänava sõidu- ja kõnnitee, kergliiklusega tee
ja jalgrattatee kattekonstruktsioon ning selleks kasutatavad materjalid
kooskõlastatakse haldajaga.
§ 43 Kaevetöö lõpetamine
(1) Kaevetöö lõpetatakse pärast teekatte ja haljastuse
lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaevekoha heakorrastamist. Kaevetöö
lõpetamisel annab kaevaja kaeveobjekti üle haldajale. Kaevetöö lõpetamine ja
üleandmine fikseeritakse haldaja poolt kaevetööloal.
(2) Kaevetöö lõpetamisel esitab kaevaja kommunaalametile:
1) täitepinnase kihtide
tihedusmõõtmiste laboratoorsed õiendid;
2) taastatud asfaltbetoonkatte
omaduste laboratoorse õiendi. Alla 10 m² suuruste katete puhul võib
haldaja loal laboratoorsetest proovidest loobuda, kui visuaalsel vaatlusel ei
teki kahtlusi töö kvaliteedi suhtes;
3) kasutatud ehitusmaterjalide
sertifikaadid;
4) tee asendiplaani teostusjoonise
digitaalsel kujul (kui kaevetöö tulemusena on toimunud muutused tee
asendiplaanis);
5) keskkonnaametis kinnitatud õiendi
jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta, kui kaevetööde käigus tekkis üle
10 m³ ehitus-lammutusprahti.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust.
03.02.2005)
§ 44 Garantii kaevetööle
(1) Teostatud kaevetöö taastamistööle annab kaevaja
kaheaastase garantii alates kaevetöö lõpetamisest.
(2) Garantiiaja kestel ilmnevad kaevetööst tingitud defektid
kõrvaldab kaevaja omal kulul haldaja poolt määratud tähtajaks.
(3) Kui kaevetööde teostaja pole garantiiajal ilmnenud
puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud, võib haldaja tellida taastamistööd
kolmandalt isikult kaevaja kulul.
VII Peatükk
Järelevalve ja
vastutus
§ 45 Kaevetöö järelevalve
Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostavad
kommunaalamet, keskkonnaamet, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, transpordiamet,
politseiprefektuur ja linnaosa valitsused vastavalt oma pädevusele.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6
jõust. 03.02.2005;
Tvk m 21.12.2006 nr 76 jõust. 01.01.2007)
§ 46 Kaevaja vastutuse ulatus
(1) Kaevaja kannab täielikku vastutust teostatud töö
tehnoloogia, ohutustehnika, tähtaegade, kvaliteedi, liiklusohutuse ning
ehitusprojekti ja selle juurde käivate kooskõlastuste nõuete täitmise eest.
(2) Kõrghaljastuse rikkumise tuvastamisel on keskkonnaameti
ametiisikul õigus nõuda vastutavalt isikult haljastuse taastamist või kahju
hüvitamist kolme aasta jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja
kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
