Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna linna kaevetööde eeskirja kinnitamine
Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrus number 32
Jõustumine:09.09.2004
Redaktsiooni kehtivus:03.02.2005 - 31.12.2006

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:

Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

2. september 2004 nr 32

 

 

 

 

Tallinna linna kaevetööde eeskirja

kinnitamine

 

 

 

Juhindudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 361, Vabariigi Valitsuse seaduse § 106 lg 1 ja Tallinna põhimääruse § 26 lg 1 p 361 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

m ä ä r a b:

 

1. Kinnitada 15. oktoobrist 2004 juurdelisatud Tallinna linna kaevetööde eeskiri.

2. Tallinna Linnavalitsusel kinnitada:

2.1 kaevetööloa taotluse vorm;

2.2 kaevetööloa vorm;

2.3 avariikaevetöö akti vorm.

3. Tallinna Linnavalitsus võib käesoleva määruse rakendamiseks vastu võtta ka muid õigusakte peale punktis 2 nimetatute.

4. Tallinna Linnavalitsusel esitada Harju maavanemale ettepanek tunnistada kehtetuks Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 27. novembri 1980 otsus nr 310 Kaevetööde eeskirjad Tallinnas.

5. Määrus jõustub 9. septembril 2004.

 

 

 

 

Maret Maripuu

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

 

KINNITATUD

Tallinna Linnavolikogu 2. septembri 2004

määrusega nr 32

LISA

 

 

 

TALLINNA LINNA KAEVETÖÖDE EESKIRI

 

I Peatükk

Üldsätted

 

§ 1 Kaevetööde eeskirja reguleerimisala

Tallinna linna kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks kaevetööde üldise korra Tallinna linna avalikult kasutataval teel, väljakul või haljasalal v.a kalmistul (edaspidi avalik maa-ala) ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele.

§ 2 Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1) kaevetöö on maapinnast arvestatuna enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamine ehitiste ehitamiseks;

2) kaevetööde tegija (edaspidi kaevaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes on vormistanud enda nimele kaevetööloa või kes on asunud tegema avariikaevetööd tehnovõrgu avarii likvideerimiseks võrguvaldaja poolt kinnitatud avariikaevetööakti alusel;

3) avaliku maa-ala haldaja (edaspidi haldaja) on Tallinna Kommunaalamet (edaspidi kommunaalamet) või Tallinna linnaosa valitsus (edaspidi linnaosa valitsus), kelle hallataval maa-alal kaevetöö toimub, või haldaja poolt volitatud juriidiline isik;

4) vastutav isik on kaevaja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö eest. Vastutavaks isikuks võib olla Eesti Vabariigi kodanik või kehtivat töö- ja elamisluba omav isik. Kui vastutavat isikut ei ole määratud, loetakse vastutavaks isikuks kaevaja tegevjuht või juhatuse esimees. Kui kaevaja on füüsiline isik, võib ta ise olla ka vastutavaks isikuks;

5) kaevetööluba on luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab kaevetöö tingimused ja tähtaja.

§ 3 Kaevetööde planeerimine

(1) Kaevetöid planeeritakse koordineeritult teede ja haljasalade remondi ja ehitusega nii, et kaevetööd eelneksid teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Kaevetöö planeeritakse läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul.

(2) Haldajal ning Linnaplaneerimise Ametil (edaspidi linnaplaneerimise amet) on õigus teha kaevajale ettekirjutusi kaevetöö aja kohta.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(3) Kalendriaasta jooksul avalikel maa-aladel kavandatavate kaevetööde plaanid esitatakse haldajale hiljemalt eelneva aasta 1. augustiks, v.a avariilised kaevetööd.

 

II Peatükk

Kaevetöö projektdokumentatsioon

 

§ 4 Kaevetöö projektdokumentatsioonile esitatavad nõuded

(1) Kaevetöö projekti graafiline osa koostatakse topograafilisel plaanil mõõtkavas 1:500 või 1: 200.

(2) Projektdokumentatsioonis näidatakse järgmised andmed:

1) geodeetiliste alusvõrkude punktid;

2) tehnovõrgud;

3) tänavaelemendid (sõidu- ja kõnniteed, ühissõidukite peatused, ootekojad, haljasribad, sademetevee kraavid, mastid ja postid, põrke- ja signaalpiirded jms);

4) haljastus;

5) kõrgusarvud;

6) kehtivad krundi- ja kinnistupiirid koos aadresside ning kinnistunumbritega;

7) ehitised, seal hulgas varem projekteeritud, kuid väljaehitamata ehitised;

8) riikliku kaitse all olevad kinnismälestise ja muinsuskaitse alad, looduskaitse objektid.

(3) Olenevalt kavandatavast kaevetööst näidatakse kaevetöö projektdokumentatsioonis järgmised andmed:

1) piki tänavat asetsevate tehnovõrkude projekteerimisel haruühendused, samuti reserv- ja manteltorud;

2) koordinaadid kaevetrassi mahamärkimiseks looduses;

3) kaeviku piirjooned ja ristlõige;

4) varisemisohtliku pinnase puhul kaeviku nõlvade kindlustamise meetmed;

5) taastatava sõidu- ja kõnniteekatte plaanilahendus, ristlõiked ning kõrguste muutmisel uus vertikaalplaneering;

6) puude olemasolul meetmed nende juurestiku, tüve ja võra kaitseks;

7) meetmed olemasolevate tehnovõrkude ja külgnevate rajatiste kaitseks;

8) kaevetööl tekkiva liigse materjali käitlemise moodused, sealhulgas äraveetava pinnase liigid, kogused ja väljaveokohad;

9) ehitusaegne liikluse ja ühistranspordi ümberkorraldamise lahendus.

§ 5 Kaevetöö projektdokumentatsiooni koostamisel arvestatavad asjaolud

(1) Piki tänavat paiknevad tehnovõrgud projekteeritakse võimalusel väljapoole sõidutee ja kõnnitee alla jäävat ala, vähendamaks katete lõhkumisi tehnovõrkude avariide, remonttööde ja uute tarbijate liitumise korral.

(2) Liiklemise võimaldamiseks ja kõrghaljastuse säilitamise huvides eelistatakse kinnisel viisil rajatavaid tehnovõrke.

(3) Välditakse õhuliinide ja valgustuspostide projekteerimist puude võra tsooni.

Kui puude võra tsooni vältimine ei ole võimalik, nähakse ette kaevetöö tegemine käsitsi vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist.

(4) Kui kaevetöö sooritati puude võra tsoonis, nähakse kuivaperioodil ette puude kastmine.

(5) Vajaduse korral nähakse ette tänavapuude aluste korrastamine.

(6) Piki tänavat toimuvate kaevetööde korral taastatakse kuni 2,5 m laiused kõnniteekatted, võlvina töötavad parkettkivikatted ning kõik alla viie aasta vanused asfaltkatted kogu tänava sõidutee/kõnnitee laiuselt, vahetades vajadusel ka äärekivid. Kui kaevetööde käigus rikutakse tänava või tänavalõigu teekatte pinnast üle 50%, taastatakse see kate kogu pikkuses ja kogu konstruktsiooni ristlõike laiuselt. Kui piki tänavat asetsev kaevetöötrass on sõidutee äärest vähem kui 2,0 m kaugusel, taastatakse teekate kuni lähema sõidutee ääreni. Kõnniteedel, mille laius on suurem kui 2,5 m, taastatakse teekate kuni lähima ääreni.

(7) Ühistranspordipeatuse tsoonis toimuvate kaevetööde korral leitakse vajadusel koostöös Tallinna Transpordiametiga (edaspidi transpordiamet) kaevetööde teostamise ajaks ühistranspordipeatusele uus ajutine asukoht ja vajadusel ehitatakse välja ajutine ooteplatvorm.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(8) Murupinna taastamisel kasutatakse sõelutud mineraalmulda vähemalt 15 cm paksuse kasvukihina.

(9) Kui kaevetööga kaasneb teekatte lammutamine tänavatel, mille ehitamisest või kapitaalremondist on möödunud vähem kui viis aastat, kaalutakse projekteerija poolt ühte järgmistest võimalustest:

1) töö tegemine kinnisel viisil;

2) tehnovõrgu trasseeringu muutmine;

3) tehnovarustuse saamine muust allikast.

§ 6 Kaevetööga seotud ehitusprojekti kooskõlastamine

(1) Kaevetöid ette nägev ehitusprojekt kooskõlastatakse kaevetööde alal asuvate tehnovõrkude valdajatega ja haldajaga. Muinsuskaitsealal, kinnismälestise ja selle kaitsevööndis kaevetöid ettenägev projekt kooskõlastatakse täiendavalt ka Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga (edaspidi kultuuriväärtuste amet) ja jälgitakse ameti poolt esitatud nõudeid kaevetööde läbiviimisel. Kooskõlastus kantakse kõigisse ehitusprojekti eksemplaridesse.

(2) Juhul, kui kaevetööde käigus tekib ehitus- ja lammutuspraht üle 1  päevas või 10  kogu kaeveperioodi kestel, kooskõlastatakse ehitusprojekt Tallinna Keskkonnaametiga (edaspidi keskkonnaamet).

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

 

III Peatükk

Kaevetööluba

 

1. jagu

Kooskõlastamine

§ 7 Kaevetööloa kooskõlastamiseks esitatavad dokumendid

(1) Kaevetööloa taotleja esitab linnaplaneerimise ametile kooskõlastamiseks kaevetöö projekti ning Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt kinnitatud vormi kohase ja taotleja poolt allkirjastatud kaevetööloa taotluse.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(2) Osaliselt eramaal toimuva kaevetöö korral esitatakse täiendavalt maaomaniku kooskõlastus.

(3) Kaevetööloa taotlus esitatakse kahes eksemplaris.

(4) Juriidilisest isikust taotleja puhul esitatakse taotlus juhatuse esimehe või tegevjuhi ning vastutava isiku allkirjaga.

(5) Taotlusel esitatakse linnaosa valitsuse kooskõlastus, kelle haldusterritooriumil kaevetööd soovitakse teha. Muud kehtivad kooskõlastused lisatakse taotlusele koondtabelina, tõendades ärakirja õigsust vastutava isiku allkirja ja juriidilisest isikust taotleja pitseriga.

§ 8 Kooskõlastuse tähtaeg

(1) Linnaplaneerimise amet annab kirjaliku kooskõlastuse kaevetööloa taotlusele mitte hiljem kui viie tööpäeva möödumisel taotlejalt nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(2) Kaevetööloa taotlemise aluseks olevate asjaolude muutumisel võib linnaplaneerimise amet nõuda täiendavaid kooskõlastusi käesolevas eeskirjas ettenähtud tingimustel.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

 

2. jagu

Kaevetööloa väljaandmine

§ 9 Kaevetööloa väljaandja

(1)  Kaevetööloa väljaandjaks on haldaja.

(2) Kui kaevetrass paikneb nii kommunaalameti kui ka linnaosa valitsuse haldusterritooriumil, annab kaevetööloa välja kommunaalamet.

§ 10 Kaevetööloa taotlemine

(1)     Kaevetööloa saamiseks esitab taotleja või kaevetöö eest vastutav isik haldajale hiljemalt seitse päeva enne kaevetöö algust:

1) linnaplaneerimise ameti poolt kooskõlastatud kaevetööloa taotluse;

2) linnaplaneerimise ameti ehitusloaga ehitusprojekti ja vajadusel selle kaevetöid käsitlevad tööjoonised;

3) transpordiameti poolt kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise skeemi ja ühistranspordiliinide ümbersõitude skeemi;

4) transpordiameti poolt väljastatud loa liikluse ajutise piiramise või sulgemise (edaspidi tänava ajutise sulgemise) kohta;

5) vastutava isiku isikut tõendava dokumendi;

6) tööde ajagraafiku, mis on kinnitatud taotleja ning alltöövõtja allkirjaga;

7) ümbersõidutee olemasolu korral transpordiametiga ja kommunaalametiga kooskõlastatud akti ümbersõidutee ülevaatuse kohta;

8) haljastuse muutmise korral keskkonnaameti poolt väljastatud vastava loa;

9) garantiikirja, millega kinnitatakse kaevetööks vajalike materjalide, tööjõu, mehhanismide ja rahaliste vahendite olemasolu;

(2) Taotlusele lisatud dokumendid, välja arvatud lõike 1 punktides 4, 5 ja 8 nimetatud dokumendid, jäävad loa väljaandjale.

 

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

§ 11 Kaevetööloa väljaandmise täiendavad tingimused

(1) Kaevetöö läbiviimiseks võib haldaja esitada täiendavaid tingimusi, sealhulgas:

1) määrata kaevajale töö lõpetamise tähtaja, millest kaevaja on kohustatud kinni pidama;

2) muuta kogu kaevetöö tegemise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest kaeve- või heakorratöödest;

3) nõuda kaevetööde tegemist mitmes vahetuses või kindlatel kellaaegadel.

(2) Kui kaevetööga kaasneks teekatte lammutamine viie aasta jooksul pärast uue teekatte ehitamist või kapitaalremonti, kaevetööd üldreeglina ei lubata. Sellisel juhul kaalutakse kaevetöö läbiviimise aja või tehnoloogia muutmist.

(3) Erandina võib haldaja lubada uue teekatte lammutamist, kui kaevetöö teostamise vajadus on piisavalt põhjendatud.

§ 12 Kaevetööloa väljaandmine ja jõustumine

(1) Pärast taotlejalt nõuetekohaste dokumentide saamist otsustab haldaja kaevetööloa väljaandmise. Kaevetööloa vormi kinnitab linnavalitsus.

(2) Kaevajale, kes on taotluse esitamisele eelneva aasta jooksul kaks või enam korda rikkunud kaevetööde eeskirja, võidakse kaevetööluba mitte väljastada.

(3) Kaevetööluba antakse kaevetöö eest vastutavale isikule üle allkirja vastu kaevetöö teostamise kohas hiljemalt kuuendal tööpäeval pärast kaevetööloa taotlemiseks haldajale nõuetekohaste dokumentide esitamist.

(4) Kaevetööluba jõustub kaevetöö eest vastutavale isikule üleandmise hetkest ja kehtib kuni kaevetööloal märgitud tähtajani.

(5) Kaevaja ja haldaja esindaja koostavad enne kaevetöö alustamist kahepoolse akti teekatte, äärekivide, muldkeha, teekraavide, truupide, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Vajadusel lisatakse aktile olukorra selgitamiseks foto(d).

§ 13 Kaevetööks valmisoleku kontroll

(1) Enne kaevetööloa üleandmist kontrollib haldaja esindaja kaevaja ettevalmistatust kaevetööks (trassi mahamärkimine, ümbersõidutee seisukord, töötsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, objekti teabetahvlite olemasolu jms).

(2) Kui kontrolli tulemusena selgub, et kaevetöö alustamine kaevetööloas ettenähtud tingimustel ei ole võimalik, võib haldaja tunnistada kaevetööloa kehtetuks.

§ 14 Kaevetööloa kehtivuse peatamine

(1) Haldajal on õigus peatada tema poolt väljaantud kaevetööloa alusel tehtavad tööd juhul, kui ilmneb, et projekteerimise või ehitamise käigus pole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest.

(2) Munitsipaalpolitseil ja keskkonnainspektoril on õigus peatada kaevetöö, kui kahjustatakse haljastust, puudub raieluba, avastatakse keskkonnareostus, tekitatakse ülenormatiivset müra või saastet.

(3) Kaevetööloa kehtivus peatatakse kuni tööde vastavusse viimiseni kehtivate õigusaktidega.

 

IV Peatükk

 

Nõuded kaevetöö tegemiseks

§ 15 Üldnõuded

(1) Teekatte või haljasala korduvate lahtikaevamiste vältimiseks viiakse üheaegselt läbi samale tänavalõigule või haljasalale planeeritud erineva otstarbega kaevetööd.

(2) Projekteeritud kaevetrassi võib loodusesse märkida vaid isik, kes omab tegevusluba geodeetilisteks mõõdistustöödeks ehitusplatsil.

(3) Teekatte lammutamiseks võib kasutada ainult haldaja poolt aktsepteeritavat tehnoloogiat.

§ 16 Kaevetöö tegemise koha tähistus

(1) Kaevetöö ala ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtivatele eeskirjadele ning kooskõlastajate ja haldaja poolt esitatud nõuetele. Ajutise piirdeaia kasutamisel paigaldatakse piirdeaed viisil, mis tagab selle püsivuse.

(2) Kaevetrassi otstesse paigaldatakse nähtavale kohale teabetahvlid, millele on märgitud:

1) ehitise omaniku (hoonestaja) nimi ja aadress;

2) kaevaja nimi ja aadress;

3) kaevetöö eest vastutava isiku nimi ja telefon;

4) töö nimetus;

5) töö alg- ja lõpptähtaeg;

6) tööpiirkonna pikkus.

(3) Teabetahvli mõõtude kujundamisel ja teostamisel lähtutakse Eesti standardi nõuetest. Sõiduteel, kõnniteel või avalikult kasutataval haljasalal kaevetööde eeskirja kohaseid töid teostades lähtutakse tööde koha märgistamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud liikluskorralduse nõuetest.

§ 17 Kaevetöö kohas asuv dokumentatsioon

(1) Kaevetöö teostaja tagab teostamise kohas kaevetöö iseloomust olenevalt järgmised dokumendid:

1) kaevetööluba;

2) ehitusprojekt koos transpordiameti poolt kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise skeemiga;

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

3) transpordiameti käskkiri ühistranspordiliinide ümbersõidu marsruutide kohta;

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

4) tänava ajutise sulgemise luba;

5) tehnovõrkude valdajate load kaevetööks vastavate tehnovõrkude kaitsevööndis;

6) töö toimumise ajagraafik;

7) raieluba.

§ 18 Heakord ja ohutus

(1) Kaevaja poolt tagatakse kaevetöö ala ja sellega piirnevate alade heakord vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale. Samuti tagatakse ohutu juurdepääs jalakäijatele ja läbisõit kruntidele kohtades, kus see enne kaevetööde alustamist oli olemas.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(2) Talvel rakendatakse meetmeid, et teekatted ei muutuks libedaks. Kaevetöö kohaga külgnevad sõidu- ja kõnniteed hoitakse kaevaja poolt vabad lumest ja jääst ning liiklejatele ohutus seisukorras.

(3) Kaevetrassi seinte varisemisohu või külgnevate ehitiste vajumisohu korral rakendatakse kaevaja poolt koheselt varisemist või vajumist ärahoidvaid meetmeid.

§ 19 Materjali käitlemine

(1) Kaevetrassi täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid ja ümbritsetakse piiretega.

(2) Kasutuskõlblik kasvupinnas kogutakse eraldi, vältides selle segunemist aluspinnase või muu materjaliga.

(3) Kogutud kasvupinnas võetakse kohapeal arvele.

(4) Objektil edaspidiseks kasutamiseks mittekõlblikud materjalid veetakse koheselt ära vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja lisale 1.

(5) Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada tehnovõrkude kaevude, puude ja põõsaste peale või vastu. Puistematerjali ladustamisel kivisillutisele või murule pannakse alla isoleeriv kangas või kile.

(6) Materjali ladustamisel tagatakse juurdepääs olemasolevatele tehnovõrkudele ja kaevetööga piirnevale alale ning hoonetele ja rajatistele.

(7) Haldajal on õigus teha kaevajale ettekirjutusi tööde käigus eemaldatava materjali (teekate, killustik, kruus, liiv, kasvumuld jne) ladustamise ja taaskasutamise osas.

§ 20 Kaevetööloa taotlemisel esitatud tingimuste muutmine

(1) Kaevetöö läbiviimise korda ja tähtaegu võib muuta üksnes haldaja nõusolekul.

(2) Kaevetööloa taotlemisel esitatud tingimuste muutmisel võib haldaja esitada täiendavaid tingimusi ja nõuda täiendavaid kooskõlastusi käesolevas eeskirjas ettenähtud alustel.

§ 21 Kaevetöö tähtaja pikendamine

(1) Kaevetöö tähtaja pikendamiseks esitatakse kaevaja poolt haldajale põhjendatud kirjalik taotlus.

(2) Taotluse allkirjastamisel lähtutakse eeskirja § 11, § 12 ja § 24 nõuetest.

(3) Koos taotlusega esitab kaevaja uue kaevetöö tegemise ajagraafiku, mis on kinnitatud kaevaja allkirja ja pitseriga ning linnaosa valitsuse (kui haldajaks on kommunaalamet) kooskõlastuse.

§ 22 Kaevetöö peatamine

(1) Kui kaevetöö ohustab inimeste elu, tervist või keskkonda on haldajal õigus nõuda kaevajalt kaevetöö katkestamist ja ohtliku olukorra kohest likvideerimist.

(2) Kultuuriväärtuste ametil on õigus peatada kinnismälestisel toimuvad kooskõlastamata kaevetööd.

§ 23 Nõuded vee ärajuhtimisele

(1) Kaevetrassist väljapumbatav vesi suunatakse vastavalt projektile või kooskõlastustingimustele torustiku abil reo- või sademeteveekanalisatsiooni või -kraavi. Vee suunamine reo- või sademeteveekanalisatsiooni kooskõlastatakse eelnevalt võrguvaldajaga.

(2) Kaevetööloaga hõlmatud ala ümbritsevale alale võib vett juhtida ainult haldaja kirjalikul nõusolekul.

(3) Lõikes 1 ja 2 ettenähtud võimaluste puudumisel veetakse väljapumbatav vesi ära.

(4) Suvisel ajal (positiivse õhutemperatuuri korral) tehtavate avariikaevamiste puhul on erandkorras lubatud reostumata pinnasevett või veetrassi lekkest tulenevat vett pumbata tänavale, suunaga lähima restkaevu poole.

(5) Reostunud pinnasevee väljapumpamiseks ja äravedamiseks taotletakse keskkonnaameti eriluba.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(6) Kaevetöö käigus ei ole lubatud vähendada olemasolevate kraavide läbilaset või neid likvideerida.

§ 24 Haljastuse kaitse

(1) Kaevetöö tegemisel kasvavate puude piirkonnas, kus on tegemist kergesti variseva pinnasega, samuti kaevamisel puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, rajatakse tõkendid, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööde tsoonis paigaldatakse puudele tüvekaitsed. Kuivaperioodil kastetakse puid, mille võra tsoonis kaevati, pärast kaevetrassi sulgemist.

(2) Kui puude alumised oksad segavad kaevetöid, kooskõlastatakse nende kärpimine linnaosa valitsusega ning tellitakse töö haljastusettevõttelt. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab olema raieluba.

§ 25 Tehnovõrkude kaitse

(1) Projektis märkimata tehnovõrgu avastamisel katkestatakse kaevetööd kuni avastatud tehnovõrgu valdaja kindlakstegemiseni. Töid võib jätkata ainult pärast tehnovõrgu valdaja kirjaliku kooskõlastuse saamist.

(2) Olemasolevaid tehnovõrke võib ümber paigutada ainult nende tehnovõrkude valdajate poolt kirjalikult kooskõlastatud ning linnaplaneerimise ameti poolt kinnitatud projekti alusel.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

§ 26 Nõuded kaevetööl kasutatavale tehnikale

(1) Kaevetööl on lubatud kasutada vaid sõidukeid ja mehhanisme, mis toetuvad teepinnale elastsete rehvide või roomikutega. Keelatud on kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või teerajatisi. Selliste mehhanismide kasutamine teedel või tänavatel toimuvateks töödeks on lubatud ainult haldaja kirjalikul nõusolekul.

(2) Sõidukeid ja mehhanisme, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, rajatisi, liikluskorraldusvahendeid ja teisi tee-elemente, veetakse eriveeremiga (treiler). Nimetatud sõidukid võivad kõva kattega teed ületada, kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tee-elementide ja teekatte rikkumise.

(3) Ilma haldaja loata ei ole lubatud paigutada ehitusmehhanisme ega veotransporti kergliiklusega teedele ning jalgratta- ja kõnniteedele.

(4) Kaevaja ei või sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mis tahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul, kui selleks on haldaja poolt väljastatud luba.

§ 27 Erinõuded lõhketööle

Lõhketöid võib teostada ainult lõhketöö projekti ja eriloa olemasolul, täites rangelt lõhketööde projekti ja eriloa väljastanud isiku poolt esitatud nõudeid.

§ 28 Keskkonna kaitse

(1) Tänaval on keelatud teha selliseid töid, mille käigus võib teekattele või haljastusele sattuda mootorikütust, määrdeaineid või muid lagundavaid ja keskkonda saastavaid aineid. Taoliste tööde hädavajadusel rakendatakse teekatte ja haljastuse kaitsmiseks vajalikke meetmeid.

(2) Kaevamise käigus reostunud pinnase või potentsiaalset keskkonnaohtu omava objekti avastamisel on kaevaja kohustatud peatama töö ja informeerima seisukohavõtuks ning meetmete rakendamiseks keskkonnaameti keskkonnateenistust.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

§ 29 Muinsuskaitse

Juhul kui (avarii)kaevetööde kohas ilmneb kultuurikihi, vanade ehituskonstruktsioonide olemasolu, on kultuuriväärtuste ametil õigus nõuda arheoloogilisi uurimistöid.

§ 30 Ohu kõrvaldamine

Kui on tekkinud ettenägematu, projektist kõrvalekaldumisest või tööde tehnoloogiast tingitud oht inimestele, varale või ümbritsevale keskkonnale (varingud, tehnovõrkude vigastused või purunemised vms), peatatakse kaevaja poolt kaevetööd koheselt ja rakendatakse meetmeid ohu kõrvaldamiseks. Vajadusel võib kaevaja taotleda haldajalt uut kaevetöö lõpetamise tähtaega.

§ 31 Ajutine ümbersõidutee

(1) Ajutise ümbersõidutee ja ajutise ühissõidukite peatuse ehituse korraldab omal kulul kaevaja.

(2) Kui ümbersõidutee rajamiseks või liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib kaevaja maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu.

(3) Reeglina lahendatakse ümbersõiduteega seonduv kaevetööloa taotlemise aluseks olevas ehitusprojektis. Ettenägemata juhtudel (varing, tehnovõrgu purunemine jne) ehitatakse ümbersõidutee transpordiameti ning haldaja ettekirjutuste kohaselt.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(4) Ajutise ümbersõidutee võib liikluseks avada pärast selle heakskiitmist haldaja poolt ning vastava akti vormistamist.

(5) Ajutine ümbersõidutee kuulub kaevajale, kes hoiab ajutise ümbersõidutee korras ja vastutab selle seisukorra eest. Ajutise ümbersõidutee kasutamise eest ei ole lubatud tasu nõuda.

(6) Pärast kaevetöö lõppu likvideeritakse kaevaja poolt ajutine ümbersõidutee ja heakorrastatakse maa-ala endisel või projektis ettenähtud kujul.

 

V Peatükk

 

Avariikaevetöö

§ 32 Avariikaevetöö mõiste

(1) Avariikaevetöö on kaevetöö, mis on vajalik tehnovõrgu avarii likvideerimiseks juhul, kui:

1) kaevetöö alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele;

2) tehnovõrgu avarii ohustab liiklejaid;

3) tehnovõrgu avarii ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda.

§ 33 Avariikaevetöö teostamise tingimused

(1) Avariikaevetöö teostamiseks ei ole nõutav kaevetööluba, kui teekonstruktsiooni ja haljastuse taastamine toimub hiljemalt  kolme ööpäeva jooksul kaevetöö alustamisest.

(2) Enne avariikaevetöö alustamist selgitatakse välja avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö teostamise kohas asuvad muud tehnovõrgud, pöördudes vajadusel info saamiseks linnaplaneerimise ameti poole.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(3) Avariikaevetööde tegemisel juhindutakse Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

§ 34 Avariikaevetööst teatamine

(1) Avariikaevetöö teostaja teavitab kirjalikult enne kaevetöö alustamist sellest viivitamatult kommunaalametit, transpordiametit (kui kaevetööga kaasneb ühistranspordiliikluse sulgemine), avarii asukoha järgset linnaosa valitsust, samuti kaevekohas asuvaid tehnovõrkude valdajaid, näidates ära avariikaevetöö koha, avariikaevetöö põhjuse, töö alguse kuupäeva, kaevaja nime, töö eest vastutava isiku ametikoha, nime ja telefoninumbri.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(2) Muinsuskaitsealal, kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis toimuva kaevetöö puhul esitatakse teave täiendavalt ka kultuuriväärtuste ametile, loodusobjekti kaitsevööndis toimuva kaevetöö puhul esitatakse teave objekti valitsejale.

(3) Kui tehnovõrgu avarii nõuab avariikaevetöö alustamist väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal ning mõnele lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustele või tehnovõrgu valdajale pole võimalik sellest kohe teatada, teatab avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetööst esimesel võimalusel. Kui avariikaevetööga väljaspool tööaega, pühapäeval või riiklikul pühal kaasneb ühistranspordi liikluse sulgemine, informeeritakse vastutava isiku poolt sellest enne avariikaevetööde algust ühistranspordiliine teenindavate vedajate dispetšerteenistusi.

§ 35 Avariikaevetöö akt

(1) Avariikaevetöö kohta koostab avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö akti ja edastab selle haldajale teadmiseks ühe tööpäeva jooksul arvates avariikaevetöö alustamisest. Avariikaevetööde akti vormi kinnitab linnavalitsus.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(2) Avariikaevetöö aktile kirjutab alla tehnovõrgu füüsilisest isikust valdaja või tehnovõrgu juriidilisest isikust valdaja juhatuse liige või tegevjuht. Valdaja juhatuse liige või tegevjuht võib volitada avariikaevetöö aktile alla kirjutama ka teisi isikuid.

(3) Kui avariikaevetöö toimub Tallinna põhitänaval või tänaval, mille teekate on alla viie aasta vana, kooskõlastatakse avariiakt haldajaga. Andmeid põhitänavate ja teekatte vanuse kohta väljastab kommunaalameti registriosakond.

(4) (Kehtetu - Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

§ 36 Nõuded avariikaevetöö teostamise kohale

(1) Avariikaevetöö koht ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt eeskirja § 16 lg 1 nõuetele.

(2) Avariikaevetöö teostamise kohta paigaldatakse käesoleva eeskirja § 16 lg 2 nõuetele vastav teabetahvel.

(3) Avariikaevetöö teostamise kohas tagab vastutav isik järgneva dokumentatsiooni olemasolu:

1) avariikaevetöö akt või selle koopia;

2) tehnovõrkude valdaja luba kaevetööks vastava tehnovõrgu kaitsevööndis;

3) avariilise tehnovõrgu asukoha joonised või skeemid.

§ 37 Kaevetööluba avariikaevetöö korral

Avariikaevetöö kestmisel üle kolme ööpäeva taotleb avariilise tehnovõrgu valdaja haldajalt kaevetööluba.

 

VI Peatükk

 

Kaevetöö lõpetamine

§ 38 Heakorrastamise nõue

Kaevetöö või selle etapi lõppjärgus heakorrastab kaevaja  kaevetöö käigus rikutud ala käesoleva eeskirja, haldaja ettekirjutuste ja ehitusprojekti kohaselt.

§ 39 Tehnovõrgu mõõdistamine

(1) Enne kaevetöötrassi täitmist mõõdistatakse paigaldatud tehnovõrk vastavat tegevusluba omava isiku poolt.

(2) Kaevaja  esitab teostusjoonised linnaplaneerimise ametile ja tellijale.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(3) Kui avariikaevetöö käigus trassi asukoht ei muutunud, ei ole mõõdistamine nõutav.

§ 40 Kaevetöötrassi täitmine

(1) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitmist alustatakse kaevetöötrassi põhja tihendamisest, mis vajadusel teostatakse enne tehnovõrgu paigaldamist. Kaevetöötrass täidetakse pinnasega kihtide kaupa, igat kihti eraldi tihendades. Tihendatava kihi paksus sõltub kasutatava tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 50 cm. Iga kihi kohta esitatakse kaevaja poolt haldajale tiheduse mõõtmise laboratoorne õiend, mis on väljastatud vastavat tegevusluba omava isiku poolt. Laboratoorsete uuringute kulud kannab kaevaja.

(2) Haldajal on õigus:

1) mõõta täitepinnase tihedust ka ise ning vajadusel nõuda kaevajalt täiendavat tihendamist;

2) nõuda kaevajalt laboratoorset õiendit täitepinnase omaduste kohta.

(3) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitematerjalina kasutatakse liiva, mis omab häid filtreerimise ja stabiilseid kandevõimelisi omadusi ning võimaldab nõuetekohast tihendamist kergete tihendusseadmetega.

§ 41 Haljastuse taastamine

Haljastuse taastamisel peale kaevetöötrassi tagasitäitmist kasutatakse ära varem kooritud huumusmuld. Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav maa-ala vähemalt 15 cm paksuse sõelutud huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse. Haljastuse taastamisel võib kasutada ka mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Puude juurte piirkonnas tehakse tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina, kuid mitte kõrgemale juurekaelast. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademetevee äravoolu katetelt.

§ 42 Teekatte taastamine

(1) Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad liitekohad töödeldakse bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistatakse üle graniitsõelmetega või jämedateralise liivaga. Kogu teekatte konstruktsiooni taastamisel ristlõike laiuses paigaldatakse asfaltkate sooja vuugiga.

(2) Tükkmaterjalist teekatte taastamise puhul on haldajal kohustus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni rajamist.

(3) Kaevaja taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, tehnovõrkude kaevud ja kaaned. Vanalinna kontakttsoonis kasutatakse teekatte taastamiseks samalaadset materjali, millisega oli sõidu- või kõnnitee kaetud enne kaevetöid.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(4) Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi.

(5) Kui liiklus on vaja avada enne teekatte täielikku taastamist või kui ilmastikust tingituna ei ole võimalik teekatet või haljastust taastada nõuetekohaselt, taastab kaevaja  teekatte või haljastuse ajutiselt. Kaevaja hoiab omal kulul ajutise teekatte sõidukõlblikuna katendi lõpliku taastamiseni. Talviste kaevetööde puhul taastab kaevaja objekt lõplikult hiljemalt 31. maiks.

(6) Taastatava tänava sõidu- ja kõnnitee, kergliiklusega tee ja jalgrattatee kattekonstruktsioon ning selleks kasutatavad materjalid kooskõlastatakse haldajaga.

§ 43 Kaevetöö lõpetamine

(1) Kaevetöö lõpetatakse pärast teekatte ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaevekoha heakorrastamist. Kaevetöö lõpetamisel annab kaevaja kaeveobjekti üle haldajale. Kaevetöö lõpetamine ja üleandmine fikseeritakse haldaja poolt kaevetööloal.

(2) Kaevetöö lõpetamisel esitab kaevaja kommunaalametile:

1) täitepinnase kihtide tihedusmõõtmiste laboratoorsed õiendid;

2) taastatud asfaltbetoonkatte omaduste laboratoorse õiendi. Alla 10  suuruste katete puhul võib haldaja loal laboratoorsetest proovidest loobuda, kui visuaalsel vaatlusel ei teki kahtlusi töö kvaliteedi suhtes;

3) kasutatud ehitusmaterjalide sertifikaadid;

4) tee asendiplaani teostusjoonise digitaalsel kujul (kui kaevetöö tulemusena on toimunud muutused tee asendiplaanis);

5) keskkonnaametis kinnitatud õiendi jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta, kui kaevetööde käigus tekkis üle 10  ehitus-lammutusprahti.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

§ 44 Garantii kaevetööle

(1) Teostatud kaevetöö taastamistööle annab kaevaja kaheaastase garantii alates kaevetöö lõpetamisest.

(2) Garantiiaja kestel ilmnevad kaevetööst tingitud defektid kõrvaldab kaevaja omal kulul haldaja poolt määratud tähtajaks.

(3) Kui kaevetööde teostaja pole garantiiajal ilmnenud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud, võib haldaja tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevaja kulul.

 

VII Peatükk

 

Järelevalve ja vastutus

§ 45 Kaevetöö järelevalve

Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostavad kommunaalamet, keskkonnaamet, transpordiamet, politseiprefektuur ja linnaosa valitsused vastavalt oma pädevusele.

 (Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

§ 46 Kaevaja vastutuse ulatus

(1) Kaevaja kannab täielikku vastutust teostatud töö tehnoloogia, ohutustehnika, tähtaegade, kvaliteedi, liiklusohutuse ning ehitusprojekti ja selle juurde käivate kooskõlastuste nõuete täitmise eest.

(2) Kõrghaljastuse rikkumise tuvastamisel on keskkonnaameti ametiisikul õigus nõuda vastutavalt isikult haljastuse taastamist või kahju hüvitamist kolme aasta jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)