REDAKTSIOON:
Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust.
03.02.2005
|
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
|
|
MÄÄRUS
|
|
|
|
|
|
Tallinn
|
2.
september 2004 nr 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna linna kaevetööde eeskirja
kinnitamine
|
|
|
|
|
|
|
Juhindudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
§ 22 lg 1 p 361, Vabariigi Valitsuse seaduse
§ 106 lg 1 ja Tallinna põhimääruse § 26 lg 1 p 361
ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust,
|
|
|
|
Tallinna
Linnavolikogu
|
|
|
|
m
ä ä r a b:
|
|
|
|
|
|
1. Kinnitada 15. oktoobrist 2004
juurdelisatud Tallinna linna kaevetööde eeskiri.
2. Tallinna Linnavalitsusel kinnitada:
2.1 kaevetööloa taotluse vorm;
2.2 kaevetööloa vorm;
2.3 avariikaevetöö akti vorm.
3. Tallinna Linnavalitsus võib
käesoleva määruse rakendamiseks vastu võtta ka muid õigusakte peale punktis 2
nimetatute.
4. Tallinna Linnavalitsusel esitada
Harju maavanemale ettepanek tunnistada kehtetuks Tallinna Linna Rahvasaadikute
Nõukogu Täitevkomitee 27. novembri 1980 otsus nr 310 Kaevetööde
eeskirjad Tallinnas.
5. Määrus jõustub 9. septembril 2004.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maret
Maripuu
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
KINNITATUD
Tallinna
Linnavolikogu 2. septembri 2004
määrusega
nr 32
LISA
|
|
|
|
|
|
TALLINNA
LINNA KAEVETÖÖDE EESKIRI
|
I Peatükk
Üldsätted
§ 1 Kaevetööde eeskirja
reguleerimisala
Tallinna linna kaevetööde eeskiri
(edaspidi eeskiri) määrab kindlaks kaevetööde üldise korra Tallinna linna
avalikult kasutataval teel, väljakul või haljasalal v.a kalmistul (edaspidi
avalik maa-ala) ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele.
§ 2 Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid
alljärgnevas tähenduses:
1) kaevetöö on
maapinnast arvestatuna enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamine
ehitiste ehitamiseks;
2) kaevetööde tegija
(edaspidi kaevaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes on vormistanud enda
nimele kaevetööloa või kes on asunud tegema avariikaevetööd tehnovõrgu avarii
likvideerimiseks võrguvaldaja poolt kinnitatud avariikaevetööakti alusel;
3) avaliku maa-ala
haldaja (edaspidi haldaja) on Tallinna Kommunaalamet (edaspidi kommunaalamet)
või Tallinna linnaosa valitsus (edaspidi linnaosa valitsus), kelle hallataval
maa-alal kaevetöö toimub, või haldaja poolt volitatud juriidiline isik;
4) vastutav isik on
kaevaja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö eest.
Vastutavaks isikuks võib olla Eesti Vabariigi kodanik või kehtivat töö- ja
elamisluba omav isik. Kui vastutavat isikut ei ole määratud, loetakse
vastutavaks isikuks kaevaja tegevjuht või juhatuse esimees. Kui kaevaja on füüsiline
isik, võib ta ise olla ka vastutavaks isikuks;
5) kaevetööluba on
luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab kaevetöö tingimused ja
tähtaja.
§ 3 Kaevetööde planeerimine
(1) Kaevetöid planeeritakse
koordineeritult teede ja haljasalade remondi ja ehitusega nii, et kaevetööd
eelneksid teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Kaevetöö
planeeritakse läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul.
(2) Haldajal ning Linnaplaneerimise
Ametil (edaspidi linnaplaneerimise amet) on õigus teha kaevajale ettekirjutusi
kaevetöö aja kohta.
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(3) Kalendriaasta jooksul avalikel
maa-aladel kavandatavate kaevetööde plaanid esitatakse haldajale hiljemalt
eelneva aasta 1. augustiks, v.a avariilised kaevetööd.
II
Peatükk
Kaevetöö
projektdokumentatsioon
§ 4 Kaevetöö
projektdokumentatsioonile esitatavad nõuded
(1) Kaevetöö projekti graafiline osa
koostatakse topograafilisel plaanil mõõtkavas 1:500 või 1: 200.
(2) Projektdokumentatsioonis näidatakse järgmised
andmed:
1) geodeetiliste
alusvõrkude punktid;
2) tehnovõrgud;
3) tänavaelemendid
(sõidu- ja kõnniteed, ühissõidukite peatused, ootekojad,
haljasribad, sademetevee kraavid, mastid ja postid, põrke- ja
signaalpiirded jms);
4) haljastus;
5) kõrgusarvud;
6) kehtivad krundi- ja
kinnistupiirid koos aadresside ning kinnistunumbritega;
7) ehitised, seal
hulgas varem projekteeritud, kuid väljaehitamata ehitised;
8) riikliku kaitse all
olevad kinnismälestise ja muinsuskaitse alad, looduskaitse objektid.
(3) Olenevalt kavandatavast kaevetööst
näidatakse kaevetöö projektdokumentatsioonis järgmised andmed:
1) piki tänavat
asetsevate tehnovõrkude projekteerimisel haruühendused, samuti reserv- ja
manteltorud;
2) koordinaadid
kaevetrassi mahamärkimiseks looduses;
3) kaeviku piirjooned
ja ristlõige;
4) varisemisohtliku
pinnase puhul kaeviku nõlvade kindlustamise meetmed;
5) taastatava sõidu- ja
kõnniteekatte plaanilahendus, ristlõiked ning kõrguste muutmisel uus
vertikaalplaneering;
6) puude olemasolul
meetmed nende juurestiku, tüve ja võra kaitseks;
7) meetmed
olemasolevate tehnovõrkude ja külgnevate rajatiste kaitseks;
8) kaevetööl tekkiva
liigse materjali käitlemise moodused, sealhulgas äraveetava pinnase liigid,
kogused ja väljaveokohad;
9) ehitusaegne liikluse
ja ühistranspordi ümberkorraldamise lahendus.
§ 5 Kaevetöö
projektdokumentatsiooni koostamisel arvestatavad asjaolud
(1) Piki tänavat paiknevad tehnovõrgud
projekteeritakse võimalusel väljapoole sõidutee ja kõnnitee alla jäävat ala,
vähendamaks katete lõhkumisi tehnovõrkude avariide, remonttööde ja uute
tarbijate liitumise korral.
(2) Liiklemise võimaldamiseks ja
kõrghaljastuse säilitamise huvides eelistatakse kinnisel viisil rajatavaid
tehnovõrke.
(3) Välditakse õhuliinide ja
valgustuspostide projekteerimist puude võra tsooni.
Kui puude võra tsooni
vältimine ei ole võimalik, nähakse ette kaevetöö tegemine käsitsi vahetult enne
tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist
ja kuivamist.
(4) Kui kaevetöö sooritati puude võra
tsoonis, nähakse kuivaperioodil ette puude kastmine.
(5) Vajaduse korral nähakse ette
tänavapuude aluste korrastamine.
(6) Piki tänavat toimuvate kaevetööde
korral taastatakse kuni 2,5 m laiused kõnniteekatted, võlvina töötavad
parkettkivikatted ning kõik alla viie aasta vanused asfaltkatted kogu tänava
sõidutee/kõnnitee laiuselt, vahetades vajadusel ka äärekivid. Kui kaevetööde
käigus rikutakse tänava või tänavalõigu teekatte pinnast üle 50%, taastatakse
see kate kogu pikkuses ja kogu konstruktsiooni ristlõike laiuselt. Kui piki
tänavat asetsev kaevetöötrass on sõidutee äärest vähem kui 2,0 m kaugusel,
taastatakse teekate kuni lähema sõidutee ääreni. Kõnniteedel, mille laius on
suurem kui 2,5 m, taastatakse teekate kuni lähima ääreni.
(7) Ühistranspordipeatuse tsoonis
toimuvate kaevetööde korral leitakse vajadusel koostöös Tallinna Transpordiametiga
(edaspidi transpordiamet) kaevetööde teostamise ajaks ühistranspordipeatusele
uus ajutine asukoht ja vajadusel ehitatakse välja ajutine ooteplatvorm.
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(8) Murupinna taastamisel kasutatakse
sõelutud mineraalmulda vähemalt 15 cm paksuse kasvukihina.
(9) Kui kaevetööga kaasneb teekatte
lammutamine tänavatel, mille ehitamisest või kapitaalremondist on möödunud
vähem kui viis aastat, kaalutakse projekteerija poolt ühte järgmistest
võimalustest:
1) töö tegemine
kinnisel viisil;
2) tehnovõrgu trasseeringu muutmine;
3) tehnovarustuse
saamine muust allikast.
§ 6 Kaevetööga seotud
ehitusprojekti kooskõlastamine
(1) Kaevetöid ette nägev ehitusprojekt
kooskõlastatakse kaevetööde alal asuvate tehnovõrkude valdajatega ja haldajaga.
Muinsuskaitsealal, kinnismälestise ja selle kaitsevööndis kaevetöid ettenägev
projekt kooskõlastatakse täiendavalt ka Tallinna Kultuuriväärtuste
Ametiga (edaspidi kultuuriväärtuste amet) ja jälgitakse ameti poolt
esitatud nõudeid kaevetööde läbiviimisel. Kooskõlastus kantakse kõigisse
ehitusprojekti eksemplaridesse.
(2) Juhul, kui kaevetööde käigus tekib
ehitus- ja lammutuspraht üle 1 m³ päevas või
10 m³ kogu kaeveperioodi kestel,
kooskõlastatakse ehitusprojekt Tallinna Keskkonnaametiga (edaspidi
keskkonnaamet).
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
III
Peatükk
Kaevetööluba
1.
jagu
Kooskõlastamine
§ 7 Kaevetööloa
kooskõlastamiseks esitatavad dokumendid
(1) Kaevetööloa taotleja esitab linnaplaneerimise
ametile kooskõlastamiseks kaevetöö projekti ning Tallinna Linnavalitsuse
(edaspidi linnavalitsus) poolt kinnitatud vormi kohase ja taotleja poolt
allkirjastatud kaevetööloa taotluse.
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(2) Osaliselt eramaal toimuva kaevetöö
korral esitatakse täiendavalt maaomaniku kooskõlastus.
(3) Kaevetööloa taotlus esitatakse
kahes eksemplaris.
(4) Juriidilisest isikust taotleja
puhul esitatakse taotlus juhatuse esimehe või tegevjuhi ning vastutava isiku
allkirjaga.
(5) Taotlusel esitatakse linnaosa
valitsuse kooskõlastus, kelle haldusterritooriumil kaevetööd soovitakse teha.
Muud kehtivad kooskõlastused lisatakse taotlusele koondtabelina, tõendades
ärakirja õigsust vastutava isiku allkirja ja juriidilisest isikust taotleja
pitseriga.
§ 8 Kooskõlastuse tähtaeg
(1) Linnaplaneerimise amet annab
kirjaliku kooskõlastuse kaevetööloa taotlusele mitte hiljem kui viie tööpäeva
möödumisel taotlejalt nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(2) Kaevetööloa taotlemise aluseks
olevate asjaolude muutumisel võib linnaplaneerimise amet nõuda täiendavaid
kooskõlastusi käesolevas eeskirjas ettenähtud tingimustel.
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
2.
jagu
Kaevetööloa
väljaandmine
§ 9 Kaevetööloa väljaandja
(1) Kaevetööloa väljaandjaks on haldaja.
(2)
Kui kaevetrass paikneb nii kommunaalameti kui ka linnaosa valitsuse haldusterritooriumil,
annab kaevetööloa välja kommunaalamet.
§ 10 Kaevetööloa
taotlemine
(1) Kaevetööloa saamiseks esitab taotleja või kaevetöö
eest vastutav isik haldajale hiljemalt seitse päeva enne kaevetöö algust:
1) linnaplaneerimise ameti poolt kooskõlastatud
kaevetööloa taotluse;
2) linnaplaneerimise ameti ehitusloaga ehitusprojekti
ja vajadusel selle kaevetöid käsitlevad tööjoonised;
3) transpordiameti poolt kooskõlastatud
liikluskorralduse ajutise skeemi ja ühistranspordiliinide ümbersõitude skeemi;
4) transpordiameti poolt väljastatud loa liikluse
ajutise piiramise või sulgemise (edaspidi tänava ajutise sulgemise) kohta;
5) vastutava isiku isikut tõendava dokumendi;
6) tööde ajagraafiku, mis on kinnitatud taotleja ning
alltöövõtja allkirjaga;
7) ümbersõidutee olemasolu korral transpordiametiga ja
kommunaalametiga kooskõlastatud akti ümbersõidutee ülevaatuse kohta;
8) haljastuse muutmise korral keskkonnaameti poolt
väljastatud vastava loa;
9) garantiikirja, millega kinnitatakse kaevetööks
vajalike materjalide, tööjõu, mehhanismide ja rahaliste vahendite olemasolu;
(2)
Taotlusele lisatud dokumendid, välja arvatud lõike 1 punktides 4, 5 ja 8
nimetatud dokumendid, jäävad loa väljaandjale.
(Tvk
m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
§ 11 Kaevetööloa väljaandmise
täiendavad tingimused
(1) Kaevetöö läbiviimiseks võib
haldaja esitada täiendavaid tingimusi, sealhulgas:
1) määrata kaevajale
töö lõpetamise tähtaja, millest kaevaja on kohustatud kinni pidama;
2) muuta kogu kaevetöö
tegemise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest kaeve- või heakorratöödest;
3) nõuda kaevetööde
tegemist mitmes vahetuses või kindlatel kellaaegadel.
(2) Kui kaevetööga kaasneks teekatte
lammutamine viie aasta jooksul pärast uue teekatte ehitamist või
kapitaalremonti, kaevetööd üldreeglina ei lubata. Sellisel juhul kaalutakse
kaevetöö läbiviimise aja või tehnoloogia muutmist.
(3) Erandina võib haldaja lubada uue
teekatte lammutamist, kui kaevetöö teostamise vajadus on piisavalt põhjendatud.
§ 12 Kaevetööloa väljaandmine
ja jõustumine
(1) Pärast taotlejalt nõuetekohaste dokumentide
saamist otsustab haldaja kaevetööloa väljaandmise. Kaevetööloa vormi kinnitab
linnavalitsus.
(2) Kaevajale, kes on taotluse
esitamisele eelneva aasta jooksul kaks või enam korda rikkunud kaevetööde
eeskirja, võidakse kaevetööluba mitte väljastada.
(3) Kaevetööluba antakse kaevetöö eest
vastutavale isikule üle allkirja vastu kaevetöö teostamise kohas hiljemalt
kuuendal tööpäeval pärast kaevetööloa taotlemiseks haldajale nõuetekohaste
dokumentide esitamist.
(4) Kaevetööluba jõustub kaevetöö eest
vastutavale isikule üleandmise hetkest ja kehtib kuni kaevetööloal
märgitud tähtajani.
(5) Kaevaja ja haldaja esindaja
koostavad enne kaevetöö alustamist kahepoolse akti teekatte, äärekivide,
muldkeha, teekraavide, truupide, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta.
Vajadusel lisatakse aktile olukorra selgitamiseks foto(d).
§ 13 Kaevetööks valmisoleku
kontroll
(1) Enne kaevetööloa üleandmist
kontrollib haldaja esindaja kaevaja ettevalmistatust kaevetööks (trassi
mahamärkimine, ümbersõidutee seisukord, töötsooni tähistamine piirete ja
liiklusmärkidega, objekti teabetahvlite olemasolu jms).
(2) Kui kontrolli tulemusena selgub,
et kaevetöö alustamine kaevetööloas ettenähtud tingimustel ei ole võimalik,
võib haldaja tunnistada kaevetööloa kehtetuks.
§ 14 Kaevetööloa kehtivuse
peatamine
(1) Haldajal on õigus peatada tema
poolt väljaantud kaevetööloa alusel tehtavad tööd juhul, kui ilmneb, et
projekteerimise või ehitamise käigus pole kinni peetud kehtivatest
õigusaktidest.
(2) Munitsipaalpolitseil ja
keskkonnainspektoril on õigus peatada kaevetöö, kui kahjustatakse haljastust,
puudub raieluba, avastatakse keskkonnareostus, tekitatakse ülenormatiivset müra
või saastet.
(3) Kaevetööloa kehtivus peatatakse
kuni tööde vastavusse viimiseni kehtivate õigusaktidega.
IV
Peatükk
Nõuded
kaevetöö tegemiseks
§ 15 Üldnõuded
(1) Teekatte või haljasala korduvate
lahtikaevamiste vältimiseks viiakse üheaegselt läbi samale tänavalõigule või
haljasalale planeeritud erineva otstarbega kaevetööd.
(2) Projekteeritud kaevetrassi võib
loodusesse märkida vaid isik, kes omab tegevusluba geodeetilisteks
mõõdistustöödeks ehitusplatsil.
(3) Teekatte lammutamiseks võib
kasutada ainult haldaja poolt aktsepteeritavat tehnoloogiat.
§ 16 Kaevetöö tegemise koha
tähistus
(1) Kaevetöö ala ümbritsetakse
ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtivatele
eeskirjadele ning kooskõlastajate ja haldaja poolt esitatud nõuetele. Ajutise
piirdeaia kasutamisel paigaldatakse piirdeaed viisil, mis tagab selle püsivuse.
(2) Kaevetrassi otstesse paigaldatakse
nähtavale kohale teabetahvlid, millele on märgitud:
1) ehitise omaniku
(hoonestaja) nimi ja aadress;
2) kaevaja nimi ja
aadress;
3) kaevetöö eest
vastutava isiku nimi ja telefon;
4) töö nimetus;
5) töö alg- ja
lõpptähtaeg;
6) tööpiirkonna pikkus.
(3) Teabetahvli mõõtude kujundamisel
ja teostamisel lähtutakse Eesti standardi nõuetest. Sõiduteel, kõnniteel või
avalikult kasutataval haljasalal kaevetööde eeskirja kohaseid töid teostades
lähtutakse tööde koha märgistamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt
kehtestatud liikluskorralduse nõuetest.
§ 17 Kaevetöö kohas asuv
dokumentatsioon
(1) Kaevetöö teostaja tagab teostamise
kohas kaevetöö iseloomust olenevalt järgmised dokumendid:
1) kaevetööluba;
2) ehitusprojekt koos transpordiameti
poolt kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise skeemiga;
(Tvk
m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
3) transpordiameti
käskkiri ühistranspordiliinide ümbersõidu marsruutide kohta;
(Tvk
m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
4) tänava ajutise
sulgemise luba;
5) tehnovõrkude
valdajate load kaevetööks vastavate tehnovõrkude kaitsevööndis;
6) töö toimumise
ajagraafik;
7) raieluba.
§ 18 Heakord ja ohutus
(1) Kaevaja poolt tagatakse kaevetöö
ala ja sellega piirnevate alade heakord vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale.
Samuti tagatakse ohutu juurdepääs jalakäijatele
ja läbisõit kruntidele kohtades, kus see enne kaevetööde alustamist oli olemas.
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(2) Talvel rakendatakse meetmeid, et
teekatted ei muutuks libedaks. Kaevetöö kohaga külgnevad sõidu- ja kõnniteed
hoitakse kaevaja poolt vabad lumest ja jääst ning liiklejatele ohutus
seisukorras.
(3) Kaevetrassi seinte varisemisohu
või külgnevate ehitiste vajumisohu korral rakendatakse kaevaja poolt koheselt
varisemist või vajumist ärahoidvaid meetmeid.
§ 19 Materjali käitlemine
(1) Kaevetrassi täitmiseks ja teekatte
taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid
ja ümbritsetakse piiretega.
(2) Kasutuskõlblik kasvupinnas
kogutakse eraldi, vältides selle segunemist aluspinnase või muu materjaliga.
(3) Kogutud kasvupinnas võetakse
kohapeal arvele.
(4) Objektil edaspidiseks kasutamiseks
mittekõlblikud materjalid veetakse koheselt ära vastavalt Tallinna
jäätmehoolduseeskirja lisale 1.
(5) Materjale, töövahendeid, pinnast
jm ei tohi ladustada tehnovõrkude kaevude, puude ja põõsaste peale või vastu.
Puistematerjali ladustamisel kivisillutisele või murule pannakse alla isoleeriv
kangas või kile.
(6) Materjali ladustamisel tagatakse
juurdepääs olemasolevatele tehnovõrkudele ja kaevetööga piirnevale alale ning
hoonetele ja rajatistele.
(7) Haldajal on õigus teha kaevajale
ettekirjutusi tööde käigus eemaldatava materjali (teekate, killustik, kruus,
liiv, kasvumuld jne) ladustamise ja taaskasutamise osas.
§ 20 Kaevetööloa taotlemisel
esitatud tingimuste muutmine
(1) Kaevetöö läbiviimise korda ja
tähtaegu võib muuta üksnes haldaja nõusolekul.
(2) Kaevetööloa taotlemisel esitatud
tingimuste muutmisel võib haldaja esitada täiendavaid tingimusi ja nõuda
täiendavaid kooskõlastusi käesolevas eeskirjas ettenähtud alustel.
§ 21 Kaevetöö tähtaja
pikendamine
(1) Kaevetöö tähtaja pikendamiseks
esitatakse kaevaja poolt haldajale põhjendatud kirjalik taotlus.
(2) Taotluse allkirjastamisel
lähtutakse eeskirja § 11, § 12 ja § 24 nõuetest.
(3) Koos taotlusega esitab kaevaja
uue kaevetöö tegemise ajagraafiku, mis on kinnitatud kaevaja allkirja ja
pitseriga ning linnaosa valitsuse (kui haldajaks on kommunaalamet)
kooskõlastuse.
§ 22 Kaevetöö peatamine
(1) Kui kaevetöö ohustab inimeste elu,
tervist või keskkonda on haldajal õigus nõuda kaevajalt kaevetöö
katkestamist ja ohtliku olukorra kohest likvideerimist.
(2) Kultuuriväärtuste ametil on õigus
peatada kinnismälestisel toimuvad kooskõlastamata kaevetööd.
§ 23 Nõuded vee ärajuhtimisele
(1) Kaevetrassist väljapumbatav vesi
suunatakse vastavalt projektile või kooskõlastustingimustele torustiku abil
reo- või sademeteveekanalisatsiooni või -kraavi. Vee
suunamine reo- või sademeteveekanalisatsiooni
kooskõlastatakse eelnevalt võrguvaldajaga.
(2) Kaevetööloaga hõlmatud ala
ümbritsevale alale võib vett juhtida ainult haldaja kirjalikul nõusolekul.
(3) Lõikes 1 ja 2 ettenähtud võimaluste
puudumisel veetakse väljapumbatav vesi ära.
(4) Suvisel ajal (positiivse
õhutemperatuuri korral) tehtavate avariikaevamiste puhul on erandkorras lubatud
reostumata pinnasevett või veetrassi lekkest tulenevat vett pumbata tänavale,
suunaga lähima restkaevu poole.
(5) Reostunud pinnasevee
väljapumpamiseks ja äravedamiseks taotletakse keskkonnaameti eriluba.
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(6) Kaevetöö käigus ei ole lubatud
vähendada olemasolevate kraavide läbilaset või neid likvideerida.
§ 24 Haljastuse kaitse
(1) Kaevetöö tegemisel kasvavate puude
piirkonnas, kus on tegemist kergesti variseva pinnasega, samuti kaevamisel
puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, rajatakse tõkendid, mis
väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööde
tsoonis paigaldatakse puudele tüvekaitsed. Kuivaperioodil kastetakse puid,
mille võra tsoonis kaevati, pärast kaevetrassi sulgemist.
(2) Kui puude alumised oksad segavad
kaevetöid, kooskõlastatakse nende kärpimine linnaosa valitsusega ning
tellitakse töö haljastusettevõttelt. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab olema
raieluba.
§ 25 Tehnovõrkude kaitse
(1) Projektis märkimata tehnovõrgu
avastamisel katkestatakse kaevetööd kuni avastatud tehnovõrgu valdaja
kindlakstegemiseni. Töid võib jätkata ainult pärast tehnovõrgu valdaja
kirjaliku kooskõlastuse saamist.
(2) Olemasolevaid tehnovõrke võib
ümber paigutada ainult nende tehnovõrkude valdajate poolt kirjalikult
kooskõlastatud ning linnaplaneerimise ameti poolt kinnitatud projekti alusel.
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
§ 26 Nõuded kaevetööl
kasutatavale tehnikale
(1) Kaevetööl on lubatud kasutada vaid
sõidukeid ja mehhanisme, mis toetuvad teepinnale elastsete rehvide või
roomikutega. Keelatud on kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud,
tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või teerajatisi.
Selliste mehhanismide kasutamine teedel või tänavatel toimuvateks töödeks on
lubatud ainult haldaja kirjalikul nõusolekul.
(2) Sõidukeid ja mehhanisme, mille
rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet,
rajatisi, liikluskorraldusvahendeid ja teisi tee-elemente, veetakse
eriveeremiga (treiler). Nimetatud sõidukid võivad kõva kattega teed ületada,
kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tee-elementide ja teekatte
rikkumise.
(3) Ilma haldaja loata ei ole lubatud
paigutada ehitusmehhanisme ega veotransporti kergliiklusega teedele ning
jalgratta- ja kõnniteedele.
(4) Kaevaja ei või sulgeda, tõkestada
või ohustada liiklust mis tahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul, kui
selleks on haldaja poolt väljastatud luba.
§ 27 Erinõuded lõhketööle
Lõhketöid võib teostada ainult
lõhketöö projekti ja eriloa olemasolul, täites rangelt lõhketööde projekti ja
eriloa väljastanud isiku poolt esitatud nõudeid.
§ 28 Keskkonna kaitse
(1) Tänaval on keelatud teha selliseid
töid, mille käigus võib teekattele või haljastusele sattuda mootorikütust,
määrdeaineid või muid lagundavaid ja keskkonda saastavaid aineid. Taoliste
tööde hädavajadusel rakendatakse teekatte ja haljastuse kaitsmiseks vajalikke meetmeid.
(2) Kaevamise käigus reostunud
pinnase või potentsiaalset keskkonnaohtu omava objekti avastamisel on kaevaja
kohustatud peatama töö ja informeerima seisukohavõtuks ning meetmete
rakendamiseks keskkonnaameti keskkonnateenistust.
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
§ 29 Muinsuskaitse
Juhul kui (avarii)kaevetööde kohas
ilmneb kultuurikihi, vanade ehituskonstruktsioonide olemasolu, on
kultuuriväärtuste ametil õigus nõuda arheoloogilisi uurimistöid.
§ 30 Ohu kõrvaldamine
Kui on tekkinud ettenägematu,
projektist kõrvalekaldumisest või tööde tehnoloogiast tingitud oht inimestele,
varale või ümbritsevale keskkonnale (varingud, tehnovõrkude vigastused või
purunemised vms), peatatakse kaevaja poolt kaevetööd koheselt ja rakendatakse
meetmeid ohu kõrvaldamiseks. Vajadusel võib kaevaja taotleda haldajalt uut
kaevetöö lõpetamise tähtaega.
§ 31 Ajutine ümbersõidutee
(1) Ajutise ümbersõidutee ja ajutise
ühissõidukite peatuse ehituse korraldab omal kulul kaevaja.
(2) Kui ümbersõidutee rajamiseks või
liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib kaevaja
maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu.
(3) Reeglina lahendatakse
ümbersõiduteega seonduv kaevetööloa taotlemise aluseks olevas ehitusprojektis.
Ettenägemata juhtudel (varing, tehnovõrgu purunemine jne) ehitatakse
ümbersõidutee transpordiameti ning haldaja ettekirjutuste kohaselt.
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(4) Ajutise ümbersõidutee võib
liikluseks avada pärast selle heakskiitmist haldaja poolt ning vastava akti
vormistamist.
(5) Ajutine ümbersõidutee kuulub
kaevajale, kes hoiab ajutise ümbersõidutee korras ja vastutab selle seisukorra
eest. Ajutise ümbersõidutee kasutamise eest ei ole lubatud tasu nõuda.
(6) Pärast kaevetöö lõppu
likvideeritakse kaevaja poolt ajutine ümbersõidutee ja heakorrastatakse maa-ala
endisel või projektis ettenähtud kujul.
V
Peatükk
Avariikaevetöö
§ 32 Avariikaevetöö mõiste
(1) Avariikaevetöö on kaevetöö, mis on
vajalik tehnovõrgu avarii likvideerimiseks juhul, kui:
1) kaevetöö
alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele;
2) tehnovõrgu avarii
ohustab liiklejaid;
3) tehnovõrgu avarii
ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda.
§ 33 Avariikaevetöö teostamise
tingimused
(1) Avariikaevetöö teostamiseks ei ole
nõutav kaevetööluba, kui teekonstruktsiooni ja haljastuse taastamine toimub
hiljemalt kolme ööpäeva jooksul kaevetöö
alustamisest.
(2) Enne avariikaevetöö alustamist
selgitatakse välja avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö teostamise
kohas asuvad muud tehnovõrgud, pöördudes vajadusel info saamiseks linnaplaneerimise
ameti poole.
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(3) Avariikaevetööde tegemisel
juhindutakse Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
§ 34 Avariikaevetööst teatamine
(1) Avariikaevetöö teostaja teavitab
kirjalikult enne kaevetöö alustamist sellest viivitamatult kommunaalametit,
transpordiametit (kui kaevetööga kaasneb ühistranspordiliikluse sulgemine),
avarii asukoha järgset linnaosa valitsust, samuti kaevekohas asuvaid
tehnovõrkude valdajaid, näidates ära avariikaevetöö koha, avariikaevetöö
põhjuse, töö alguse kuupäeva, kaevaja nime, töö eest vastutava isiku ametikoha,
nime ja telefoninumbri.
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(2) Muinsuskaitsealal,
kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis toimuva kaevetöö puhul esitatakse teave
täiendavalt ka kultuuriväärtuste ametile, loodusobjekti kaitsevööndis toimuva
kaevetöö puhul esitatakse teave objekti valitsejale.
(3) Kui tehnovõrgu avarii nõuab
avariikaevetöö alustamist väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või
riiklikul pühal ning mõnele lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustele või
tehnovõrgu valdajale pole võimalik sellest kohe teatada, teatab
avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetööst esimesel võimalusel. Kui
avariikaevetööga väljaspool tööaega, pühapäeval või riiklikul pühal kaasneb
ühistranspordi liikluse sulgemine, informeeritakse vastutava isiku poolt
sellest enne avariikaevetööde algust ühistranspordiliine teenindavate vedajate
dispetšerteenistusi.
§ 35 Avariikaevetöö akt
(1) Avariikaevetöö kohta koostab
avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö akti ja edastab selle haldajale
teadmiseks ühe tööpäeva jooksul arvates avariikaevetöö alustamisest.
Avariikaevetööde akti vormi kinnitab linnavalitsus.
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(2) Avariikaevetöö aktile kirjutab
alla tehnovõrgu füüsilisest isikust valdaja või tehnovõrgu juriidilisest
isikust valdaja juhatuse liige või tegevjuht. Valdaja juhatuse liige või
tegevjuht võib volitada avariikaevetöö aktile alla kirjutama ka teisi isikuid.
(3) Kui avariikaevetöö toimub Tallinna
põhitänaval või tänaval, mille teekate on alla viie aasta vana, kooskõlastatakse
avariiakt haldajaga. Andmeid põhitänavate ja teekatte vanuse kohta väljastab
kommunaalameti registriosakond.
(4) (Kehtetu - Tvk
m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
§ 36 Nõuded avariikaevetöö
teostamise kohale
(1) Avariikaevetöö koht ümbritsetakse
ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt eeskirja §
16 lg 1 nõuetele.
(2) Avariikaevetöö teostamise kohta
paigaldatakse käesoleva eeskirja § 16 lg 2 nõuetele vastav
teabetahvel.
(3) Avariikaevetöö teostamise kohas
tagab vastutav isik järgneva dokumentatsiooni olemasolu:
1) avariikaevetöö akt
või selle koopia;
2) tehnovõrkude valdaja
luba kaevetööks vastava tehnovõrgu kaitsevööndis;
3) avariilise tehnovõrgu
asukoha joonised või skeemid.
§ 37 Kaevetööluba avariikaevetöö
korral
Avariikaevetöö kestmisel üle kolme
ööpäeva taotleb avariilise tehnovõrgu valdaja haldajalt kaevetööluba.
VI
Peatükk
Kaevetöö
lõpetamine
§ 38 Heakorrastamise nõue
Kaevetöö või selle etapi lõppjärgus
heakorrastab kaevaja kaevetöö käigus
rikutud ala käesoleva eeskirja, haldaja ettekirjutuste ja ehitusprojekti
kohaselt.
§ 39 Tehnovõrgu mõõdistamine
(1) Enne kaevetöötrassi täitmist
mõõdistatakse paigaldatud tehnovõrk vastavat tegevusluba omava isiku poolt.
(2) Kaevaja esitab teostusjoonised linnaplaneerimise
ametile ja tellijale.
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(3) Kui avariikaevetöö käigus trassi
asukoht ei muutunud, ei ole mõõdistamine nõutav.
§ 40 Kaevetöötrassi täitmine
(1) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi
täitmist alustatakse kaevetöötrassi põhja tihendamisest, mis vajadusel
teostatakse enne tehnovõrgu paigaldamist. Kaevetöötrass täidetakse pinnasega
kihtide kaupa, igat kihti eraldi tihendades. Tihendatava kihi paksus sõltub
kasutatava tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada
50 cm. Iga kihi kohta esitatakse kaevaja poolt haldajale tiheduse mõõtmise
laboratoorne õiend, mis on väljastatud vastavat tegevusluba omava isiku poolt.
Laboratoorsete uuringute kulud kannab kaevaja.
(2) Haldajal on õigus:
1) mõõta täitepinnase
tihedust ka ise ning vajadusel nõuda kaevajalt täiendavat tihendamist;
2) nõuda kaevajalt
laboratoorset õiendit täitepinnase omaduste kohta.
(3) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi
täitematerjalina kasutatakse liiva, mis omab häid filtreerimise ja stabiilseid
kandevõimelisi omadusi ning võimaldab nõuetekohast tihendamist kergete
tihendusseadmetega.
§ 41 Haljastuse taastamine
Haljastuse taastamisel peale
kaevetöötrassi tagasitäitmist kasutatakse ära varem kooritud huumusmuld. Peale
kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav maa-ala
vähemalt 15 cm paksuse sõelutud huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme
ning rullitakse. Haljastuse taastamisel võib kasutada ka mätastust või
muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse
kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Puude juurte piirkonnas tehakse
tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina, kuid mitte kõrgemale
juurekaelast. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademetevee äravoolu
katetelt.
§ 42 Teekatte taastamine
(1) Asfaltkatte erinevate kihtide
vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline
kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või
bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad liitekohad töödeldakse
bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistatakse üle graniitsõelmetega või
jämedateralise liivaga. Kogu teekatte konstruktsiooni taastamisel ristlõike
laiuses paigaldatakse asfaltkate sooja vuugiga.
(2) Tükkmaterjalist teekatte
taastamise puhul on haldajal kohustus nõuda betoonist või tsemendiga
stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni rajamist.
(3) Kaevaja taastab ja korrastab tema
poolt lõhutud või rikutud äärekivid, tehnovõrkude kaevud ja kaaned. Vanalinna
kontakttsoonis kasutatakse teekatte taastamiseks samalaadset materjali,
millisega oli sõidu- või kõnnitee kaetud enne kaevetöid.
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
(4) Olemasoleva teekatte
kaevetöötrassiga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks. Serva
profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi.
(5) Kui liiklus on vaja avada enne
teekatte täielikku taastamist või kui ilmastikust tingituna ei ole võimalik
teekatet või haljastust taastada nõuetekohaselt, taastab kaevaja teekatte või haljastuse ajutiselt. Kaevaja
hoiab omal kulul ajutise teekatte sõidukõlblikuna katendi lõpliku taastamiseni.
Talviste kaevetööde puhul taastab kaevaja objekt lõplikult hiljemalt
31. maiks.
(6) Taastatava tänava sõidu- ja
kõnnitee, kergliiklusega tee ja jalgrattatee kattekonstruktsioon ning selleks
kasutatavad materjalid kooskõlastatakse haldajaga.
§ 43 Kaevetöö lõpetamine
(1) Kaevetöö lõpetatakse pärast
teekatte ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaevekoha
heakorrastamist. Kaevetöö lõpetamisel annab kaevaja kaeveobjekti üle haldajale.
Kaevetöö lõpetamine ja üleandmine fikseeritakse haldaja poolt kaevetööloal.
(2) Kaevetöö lõpetamisel esitab
kaevaja kommunaalametile:
1) täitepinnase kihtide
tihedusmõõtmiste laboratoorsed õiendid;
2) taastatud
asfaltbetoonkatte omaduste laboratoorse õiendi. Alla 10 m² suuruste katete puhul võib haldaja loal laboratoorsetest
proovidest loobuda, kui visuaalsel vaatlusel ei teki kahtlusi töö kvaliteedi
suhtes;
3) kasutatud
ehitusmaterjalide sertifikaadid;
4) tee asendiplaani
teostusjoonise digitaalsel kujul (kui kaevetöö tulemusena on toimunud muutused
tee asendiplaanis);
5) keskkonnaametis
kinnitatud õiendi jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta, kui kaevetööde käigus
tekkis üle 10 m³ ehitus-lammutusprahti.
(Tvk
m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
§ 44 Garantii kaevetööle
(1) Teostatud kaevetöö taastamistööle
annab kaevaja kaheaastase garantii alates kaevetöö lõpetamisest.
(2) Garantiiaja kestel ilmnevad
kaevetööst tingitud defektid kõrvaldab kaevaja omal kulul haldaja poolt
määratud tähtajaks.
(3) Kui kaevetööde teostaja pole
garantiiajal ilmnenud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud, võib haldaja
tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevaja kulul.
VII
Peatükk
Järelevalve
ja vastutus
§ 45 Kaevetöö järelevalve
Järelevalvet
käesoleva eeskirja täitmise üle teostavad kommunaalamet, keskkonnaamet,
transpordiamet, politseiprefektuur ja linnaosa valitsused vastavalt oma
pädevusele.
(Tvk m 27.01.2005 nr
6 jõust. 03.02.2005)
§ 46 Kaevaja vastutuse ulatus
(1) Kaevaja kannab täielikku vastutust
teostatud töö tehnoloogia, ohutustehnika, tähtaegade, kvaliteedi,
liiklusohutuse ning ehitusprojekti ja selle juurde käivate kooskõlastuste
nõuete täitmise eest.
(2) Kõrghaljastuse rikkumise
tuvastamisel on keskkonnaameti ametiisikul õigus nõuda vastutavalt isikult
haljastuse taastamist või kahju hüvitamist kolme aasta jooksul arvates ajast,
mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või
pidi teada saama.
(Tvk m
27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)
