|
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
|
|
MÄÄRUS
|
|
|
|
|
|
Tallinn
|
2. september 2004 nr
32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna linna kaevetööde eeskirja
kinnitamine
|
|
|
|
|
|
|
Juhindudes Kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 22 lg 1 p 361, Vabariigi Valitsuse
seaduse § 106 lg 1 ja Tallinna põhimääruse § 26 lg 1
p 361 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust,
|
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu
|
|
|
|
m ä ä r a b:
|
|
|
|
|
|
1. Kinnitada 15. oktoobrist 2004
juurdelisatud Tallinna linna kaevetööde eeskiri.
2. Tallinna Linnavalitsusel kinnitada:
2.1 kaevetööloa taotluse vorm;
2.2 kaevetööloa vorm;
2.3 avariikaevetöö akti vorm.
3. Tallinna Linnavalitsus võib käesoleva
määruse rakendamiseks vastu võtta ka muid õigusakte peale punktis 2 nimetatute.
4. Tallinna Linnavalitsusel esitada
Harju maavanemale ettepanek tunnistada kehtetuks Tallinna Linna Rahvasaadikute
Nõukogu Täitevkomitee 27. novembri 1980 otsus nr 310 Kaevetööde
eeskirjad Tallinnas.
5. Määrus jõustub 9. septembril 2004.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maret Maripuu
|
|
Tallinna Linnavolikogu esimees
|
KINNITATUD
Tallinna Linnavolikogu 2. septembri 2004
määrusega nr 32
LISA
|
|
|
|
|
|
TALLINNA LINNA KAEVETÖÖDE EESKIRI
|
I Peatükk
Üldsätted
§ 1 Kaevetööde eeskirja
reguleerimisala
Tallinna linna
kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks kaevetööde üldise korra
Tallinna linna avalikult kasutataval teel, väljakul või haljasalal v.a
kalmistul (edaspidi avalik maa-ala) ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid
teostavatele isikutele.
§ 2 Mõisted
(1) Eeskirjas
kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1)
kaevetöö on maapinnast arvestatuna enam kui 30 cm sügavuste süvendite
kaevamine ehitiste ehitamiseks;
2)
kaevetööde tegija (edaspidi kaevaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes on
vormistanud enda nimele kaevetööloa või kes on asunud tegema avariikaevetööd
tehnovõrgu avarii likvideerimiseks võrguvaldaja poolt kinnitatud
avariikaevetööakti alusel;
3)
avaliku maa-ala haldaja (edaspidi haldaja) on Tallinna Kommunaalamet (edaspidi
kommunaalamet) või Tallinna linnaosa valitsus (edaspidi linnaosa valitsus),
kelle hallataval maa-alal kaevetöö toimub, või haldaja poolt volitatud
juriidiline isik;
4)
vastutav isik on kaevaja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö
eest. Vastutavaks isikuks võib olla Eesti Vabariigi kodanik või kehtivat töö-
ja elamisluba omav isik. Kui vastutavat isikut ei ole määratud, loetakse
vastutavaks isikuks kaevaja tegevjuht või juhatuse esimees. Kui kaevaja on
füüsiline isik, võib ta ise olla ka vastutavaks isikuks;
5)
kaevetööluba on luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab kaevetöö
tingimused ja tähtaja.
§ 3 Kaevetööde planeerimine
(1) Kaevetöid
planeeritakse koordineeritult teede ja haljasalade remondi ja ehitusega nii, et
kaevetööd eelneksid teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Kaevetöö
planeeritakse läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul.
(2) Haldajal ning
Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametil (edaspidi säästva arengu ja
planeerimise amet) on õigus teha kaevajale ettekirjutusi kaevetöö ajakohta.
(3) Kalendriaasta
jooksul avalikel maa-aladel kavandatavate kaevetööde plaanid esitatakse haldajale
hiljemalt eelneva aasta 1. augustiks, v.a avariilised kaevetööd.
II Peatükk
Kaevetöö projektdokumentatsioon
§ 4 Kaevetöö
projektdokumentatsioonile esitatavad nõuded
(1) Kaevetöö projekti
graafiline osa koostatakse topograafilisel plaanil mõõtkavas 1:500 või
1: 200.
(2) Projektdokumentatsioonis näidatakse järgmised
andmed:
1)
geodeetiliste alusvõrkude punktid;
2)
tehnovõrgud;
3) tänavaelemendid
(sõidu- ja kõnniteed,ühissõidukitepeatused, ootekojad,
haljasribad, sademetevee kraavid, mastid ja postid, põrke- ja
signaalpiirded jms);
4)
haljastus;
5)
kõrgusarvud;
6)
kehtivad krundi- ja kinnistupiirid koos aadresside ning kinnistunumbritega;
7)
ehitised, seal hulgas varem projekteeritud, kuid väljaehitamata ehitised;
8)
riikliku kaitse all olevad kinnismälestise ja muinsuskaitse alad, looduskaitse
objektid.
(3) Olenevalt
kavandatavast kaevetööst näidatakse kaevetöö projektdokumentatsioonis järgmised
andmed:
1) piki
tänavat asetsevate tehnovõrkude projekteerimisel haruühendused, samuti reserv-
ja manteltorud;
2)
koordinaadid kaevetrassi mahamärkimiseks looduses;
3)
kaeviku piirjooned ja ristlõige;
4)
varisemisohtliku pinnase puhul kaeviku nõlvade kindlustamise meetmed;
5)
taastatava sõidu- ja kõnniteekatte plaanilahendus, ristlõiked ning kõrguste
muutmisel uus vertikaalplaneering;
6) puude
olemasolul meetmed nende juurestiku, tüve ja võra kaitseks;
7)
meetmed olemasolevate tehnovõrkude ja külgnevate rajatiste kaitseks;
8)
kaevetööl tekkiva liigse materjali käitlemise moodused, sealhulgas äraveetava
pinnase liigid, kogused ja väljaveokohad;
9)
ehitusaegne liikluse ja ühistranspordi ümberkorraldamise lahendus.
§ 5 Kaevetöö
projektdokumentatsiooni koostamisel arvestatavad asjaolud
(1) Piki tänavat
paiknevad tehnovõrgud projekteeritakse võimalusel väljapoole sõidutee ja
kõnnitee alla jäävat ala, vähendamaks katete lõhkumisi tehnovõrkude avariide,
remonttööde ja uute tarbijate liitumise korral.
(2) Liiklemise
võimaldamiseks ja kõrghaljastuse säilitamise huvides eelistatakse kinnisel
viisil rajatavaid tehnovõrke.
(3) Välditakse
õhuliinide ja valgustuspostide projekteerimist puude võra tsooni.
Kui puude
võra tsooni vältimine ei ole võimalik, nähakse ette kaevetöö tegemine käsitsi
vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte
läbiraiumist ja kuivamist.
(4) Kui kaevetöö
sooritati puude võra tsoonis, nähakse kuivaperioodil ette puude kastmine.
(5) Vajaduse korral
nähakse ette tänavapuude aluste korrastamine.
(6) Piki tänavat
toimuvate kaevetööde korral taastatakse kuni 2,5 m laiused kõnniteekatted,
võlvina töötavad parkettkivikatted ning kõik alla viie aasta vanused
asfaltkatted kogu tänava sõidutee/kõnnitee laiuselt, vahetades vajadusel ka
äärekivid. Kui kaevetööde käigus rikutakse tänava või tänavalõigu teekatte
pinnast üle 50%, taastatakse see kate kogu pikkuses ja kogu konstruktsiooni
ristlõike laiuselt. Kui piki tänavat asetsev kaevetöötrass on sõidutee äärest
vähem kui 2,0 m kaugusel, taastatakse teekate kuni lähema sõidutee ääreni.
Kõnniteedel, mille laius on suurem kui 2,5 m, taastatakse teekate kuni
lähima ääreni.
(7) Ühistranspordipeatuse
tsoonis toimuvate kaevetööde korral leitakse vajadusel koostöös Tallinna
Transpordi- ja Keskkonnaametiga (edaspidi transpordi- ja keskkonnaamet)
kaevetööde teostamise ajaks ühistranspordipeatusele uus ajutine asukoht ja
vajadusel ehitatakse välja ajutine ooteplatvorm.
(8) Murupinna
taastamisel kasutatakse sõelutud mineraalmulda vähemalt 15 cm paksuse
kasvukihina.
(9) Kui kaevetööga
kaasneb teekatte lammutamine tänavatel, mille ehitamisest või kapitaalremondist
on möödunud vähem kui viis aastat, kaalutakse projekteerija poolt ühte
järgmistest võimalustest:
1) töö
tegemine kinnisel viisil;
2)
tehnovõrgu trasseeringu muutmine;
3)
tehnovarustuse saamine muust allikast.
§ 6 Kaevetööga seotud
ehitusprojekti kooskõlastamine
(1) Kaevetöid ette nägev
ehitusprojekt kooskõlastatakse kaevetööde alal asuvate tehnovõrkude valdajatega
ja haldajaga. Muinsuskaitsealal, kinnismälestise ja selle kaitsevööndis
kaevetöid ettenägev projekt kooskõlastataksetäiendavalt ka Tallinna
Kultuuriväärtuste Ametiga (edaspidi kultuuriväärtuste amet)ja
jälgitakse ameti poolt esitatud nõudeid kaevetöödeläbiviimisel.
Kooskõlastus kantakse kõigisse ehitusprojekti eksemplaridesse.
(2) Juhul, kui kaevetööde
käigus tekib ehitus- ja lammutuspraht üle 1 m³ päevas või 10 m³ kogu
kaeveperioodi kestel, kooskõlastatakse ehitusprojekt transpordi- ja
keskkonnaameti jäätmespetsialistiga.
III Peatükk
Kaevetööluba
1. jagu
Kooskõlastamine
§ 7 Kaevetööloa kooskõlastamiseks
esitatavad dokumendid
(1) Kaevetööloa taotleja
esitab säästva arengu ja planeerimise ametile kooskõlastamiseks kaevetöö
projekti ning Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt kinnitatud
vormi kohase ja taotleja poolt allkirjastatud kaevetööloa taotluse.
(2) Osaliselt eramaal
toimuva kaevetöö korral esitatakse täiendavalt maaomaniku kooskõlastus.
(3) Kaevetööloa taotlus
esitatakse kahes eksemplaris.
(4) Juriidilisest
isikust taotleja puhul esitatakse taotlus juhatuse esimehe või tegevjuhi ning
vastutava isiku allkirjaga.
(5) Taotlusel esitatakse
linnaosa valitsuse kooskõlastus, kelle haldusterritooriumil kaevetööd
soovitakse teha. Muud kehtivad kooskõlastused lisatakse taotlusele
koondtabelina, tõendades ärakirja õigsust vastutava isiku allkirja ja
juriidilisest isikust taotleja pitseriga.
§ 8 Kooskõlastuse tähtaeg
(1) Säästva arengu ja
planeerimise amet annab kirjaliku kooskõlastuse kaevetööloa taotlusele mitte
hiljem kui viie tööpäeva möödumisel taotlejalt nõuetekohaste dokumentide saamisest
arvates.
(2) Kaevetööloa
taotlemise aluseks olevate asjaolude muutumisel võib säästva arengu ja
planeerimise amet nõuda täiendavaid kooskõlastusi käesolevas eeskirjas
ettenähtud tingimustel.
2. jagu
Kaevetööloa väljaandmine
§ 9 Kaevetööloa väljaandja
(1) Kaevetööloa väljaandjaks on haldaja.
(2) Kui kaevetrass paikneb nii kommunaalameti kui ka linnaosa valitsusehaldusterritooriumil, annab kaevetööloa välja kommunaalamet.
§ 10 Kaevetööloa taotlemine
(1) Kaevetööloa
saamiseks esitab taotleja või kaevetöö eest vastutav isik haldajale hiljemalt
seitse, ühistranspordiliinidetöö ümberkorraldamisekorral
neliteist päevaenne kaevetöö algust:
1)
säästva arengu ja planeerimise ameti poolt kooskõlastatud kaevetööloa taotluse;
2)
säästva arengu ja planeerimise ameti ehitusloaga ehitusprojekti kaevetöö osa
ja/või selle kaevetöid käsitlevad tööjoonised;
3)
kommunaalameti liiklusteenistuse poolt
kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise skeemi;
4)
transpordi- ja keskkonnaameti poolt kooskõlastatud ühistranspordiliinide
ümbersõitude ja liikluskorralduse ajutise skeemi;
5)
vastutava isiku isikut tõendava dokumendi;
6) tööde
ajagraafiku, mis on kinnitatud taotleja ning alltöövõtja allkirjaga;
7)
taotluse liikluse ajutise piiramise või sulgemise ning ühistranspordi
ümberkorralduse (edaspidi tänava ajutise sulgemise) kohta;
8)
ümbersõidutee olemasolu korral kommunaalametiliiklusteenistuse ning
ehituse ja järelevalveosakonnaga kooskõlastatud akti ümbersõidutee
ülevaatuse kohta;
9)
haljastuse muutmise korral transpordi- ja keskkonnaameti poolt väljastatud
vastava loa;
10)
garantiikirja, millega kinnitatakse kaevetööks vajalike materjalide, tööjõu,
mehhanismide ja rahaliste vahendite olemasolu;
11)
garantiikirja, millega kinnitatakse ühissõidukite ümbersõitudest tingitud
kulude hüvitamine transpordi- ja keskkonnaametile;
12)
kaevetööga seotud maksude ja lõivude tasumist tõendavad dokumendid.
(2) Taotlusele lisatud
dokumendid, välja arvatud lõike 1 punktides 5 ja 9 nimetatud dokumendid, jäävad
loa väljaandjale.
§ 11 Kaevetööloa väljaandmise
täiendavad tingimused
(1) Kaevetöö
läbiviimiseks võib haldaja esitada täiendavaid tingimusi, sealhulgas:
1)
määrata kaevajale töö lõpetamise tähtaja, millest kaevaja on kohustatud kinni
pidama;
2) muuta
kogu kaevetöö tegemise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest
kaeve- või heakorratöödest;
3) nõuda
kaevetööde tegemist mitmes vahetuses või kindlatel kellaaegadel.
(2) Kui kaevetööga
kaasneks teekatte lammutamine viie aasta jooksul pärast uue teekatte ehitamist
või kapitaalremonti, kaevetööd üldreeglina ei lubata. Sellisel juhul kaalutakse
kaevetöö läbiviimise aja võitehnoloogia muutmist.
(3) Erandina võib
haldaja lubada uue teekatte lammutamist, kui kaevetöö teostamise vajadus on
piisavalt põhjendatud.
§ 12 Kaevetööloa väljaandmine ja
jõustumine
(1) Pärast taotlejalt
nõuetekohaste dokumentide saamist otsustab haldaja kaevetööloa väljaandmise.
Kaevetööloa vormi kinnitab linnavalitsus.
(2) Kaevajale, kes on
taotluse esitamisele eelneva aasta jooksul kaks või enam korda rikkunud
kaevetööde eeskirja, võidakse kaevetööluba mitte väljastada.
(3) Kaevetööluba antakse
kaevetöö eest vastutavale isikule üle allkirja vastu kaevetöö teostamise kohas
hiljemalt kuuendal tööpäeval pärast kaevetööloa taotlemiseks haldajale
nõuetekohaste dokumentide esitamist.
(4) Kaevetööluba jõustub
kaevetöö eest vastutavale isikule üleandmise hetkest ja kehtib kunikaevetööloal
märgitud tähtajani.
(5) Kaevaja ja haldaja
esindaja koostavad enne kaevetöö alustamist kahepoolse akti teekatte,
äärekivide, muldkeha, teekraavide, truupide, teemaa ja rajatiste seisukorra
kohta. Vajadusel lisatakse aktile olukorra selgitamiseks foto(d).
§ 13 Kaevetööks valmisoleku
kontroll
(1) Enne kaevetööloa
üleandmist kontrollib haldaja esindaja kaevaja ettevalmistatust kaevetööks
(trassi mahamärkimine, ümbersõidutee seisukord, töötsooni tähistamine piirete
ja liiklusmärkidega, objekti teabetahvlite olemasolu jms).
(2) Kui kontrolli
tulemusena selgub, et kaevetöö alustamine kaevetööloas ettenähtud tingimustel ei
ole võimalik, võib haldaja tunnistada kaevetööloa kehtetuks.
§ 14 Kaevetööloa kehtivuse
peatamine
(1) Haldajal on õigus
peatada tema poolt väljaantud kaevetööloa alusel tehtavad tööd juhul, kui
ilmneb, et projekteerimise või ehitamise käigus pole kinni peetud kehtivatest
õigusaktidest.
(2) Munitsipaalpolitseil
ja keskkonnainspektoril on õigus peatada kaevetöö, kui kahjustatakse
haljastust, puudub raieluba, avastatakse keskkonnareostus, tekitatakse
ülenormatiivset müra või saastet.
(3) Kaevetööloa kehtivus
peatatakse kuni tööde vastavusse viimiseni kehtivate õigusaktidega.
IV Peatükk
Nõuded kaevetöö tegemiseks
§ 15 Üldnõuded
(1) Teekatte või
haljasala korduvate lahtikaevamiste vältimiseks viiakse üheaegselt läbi samale
tänavalõigule või haljasalale planeeritud erineva otstarbega kaevetööd.
(2) Projekteeritud
kaevetrassi võib loodusesse märkida vaid isik, kes omab tegevusluba
geodeetilisteks mõõdistustöödeks ehitusplatsil.
(3) Teekatte
lammutamiseks võib kasutada ainult haldaja poolt aktsepteeritavat tehnoloogiat.
§ 16 Kaevetöö tegemise koha
tähistus
(1) Kaevetöö ala
ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega
vastavalt kehtivatele eeskirjadele ning kooskõlastajate ja haldaja poolt
esitatud nõuetele. Ajutise piirdeaia kasutamisel paigaldatakse piirdeaed
viisil, mis tagab selle püsivuse.
(2) Kaevetrassi otstesse
paigaldatakse nähtavale kohale teabetahvlid, millele on märgitud:
1)
ehitise omaniku (hoonestaja) nimi ja aadress;
2)
kaevaja nimi ja aadress;
3)
kaevetöö eest vastutava isiku nimi ja telefon;
4) töö
nimetus;
5) töö
alg- ja lõpptähtaeg;
6)
tööpiirkonna pikkus.
(3) Teabetahvli mõõtude
kujundamisel ja teostamisel lähtutakse Eesti standardi nõuetest. Sõiduteel,
kõnniteel või avalikult kasutataval haljasalal kaevetööde eeskirja kohaseid
töid teostades lähtutakse tööde koha märgistamisel majandus- ja
kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud liikluskorralduse nõuetest.
§ 17 Kaevetöö kohas asuv
dokumentatsioon
(1) Kaevetöö teostaja
tagab teostamise kohas kaevetöö iseloomust olenevalt järgmised dokumendid:
1)
kaevetööluba;
2)
ehitusprojekt koos kommunaalameti liiklusteenistuse poolt kooskõlastatud
liikluskorralduse ajutise skeemiga;
3)
transpordi- ja keskkonnaameti käskkiri ühistranspordiliinide ümbersõidu
marsruutide kohta;
4) tänava
ajutise sulgemise luba;
5) tehnovõrkude
valdajate load kaevetööks vastavate tehnovõrkude kaitsevööndis;
6) töö
toimumise ajagraafik;
7)
raieluba.
§ 18 Heakord ja ohutus
(1) Kaevaja poolt
tagatakse kaevetöö ala ja sellega piirnevate alade heakord vastavalt Tallinna
linna heakorra eeskirjale.
(2) Talvel rakendatakse
meetmeid, et teekatted ei muutuks libedaks. Kaevetöö kohaga külgnevad sõidu- ja
kõnniteed hoitakse kaevaja poolt vabad lumest ja jääst ning liiklejatele ohutus
seisukorras.
(3) Kaevetrassi seinte
varisemisohu või külgnevate ehitiste vajumisohu korral rakendatakse kaevaja
poolt koheselt varisemist või vajumist ärahoidvaid meetmeid.
§ 19 Materjali käitlemine
(1) Kaevetrassi
täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et
see ei sega liiklejaid ja ümbritsetakse piiretega.
(2) Kasutuskõlblik
kasvupinnas kogutakse eraldi, vältides selle segunemist aluspinnase või muu
materjaliga.
(3) Kogutud kasvupinnas
võetakse kohapeal arvele.
(4) Objektil
edaspidiseks kasutamiseks mittekõlblikud materjalid veetakse koheselt ära
vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja lisale 1.
(5) Materjale,
töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada tehnovõrkude kaevude, puude ja
põõsaste peale või vastu. Puistematerjali ladustamisel kivisillutisele või
murule pannakse alla isoleeriv kangas või kile.
(6) Materjali
ladustamisel tagatakse juurdepääs olemasolevatele tehnovõrkudele ja kaevetööga
piirnevale alale ning hoonetele ja rajatistele.
(7) Haldajal on õigus
teha kaevajale ettekirjutusi tööde käigus eemaldatava materjali (teekate,
killustik, kruus, liiv, kasvumuld jne) ladustamise ja taaskasutamise osas.
§ 20 Kaevetööloa taotlemisel
esitatud tingimuste muutmine
(1) Kaevetöö läbiviimise
korda ja tähtaegu võib muuta üksnes haldaja nõusolekul.
(2) Kaevetööloa
taotlemisel esitatud tingimuste muutmisel võib haldaja esitada täiendavaid
tingimusi ja nõuda täiendavaid kooskõlastusi käesolevas eeskirjas ettenähtud
alustel.
§ 21 Kaevetöö tähtaja pikendamine
(1) Kaevetöö tähtaja
pikendamiseks esitatakse kaevaja poolt haldajale põhjendatud kirjalik taotlus.
(2) Taotluse
allkirjastamisel lähtutakse eeskirja § 11, § 12 ja § 24
nõuetest.
(3) Koos taotlusega
esitabkaevaja uue kaevetöö tegemise ajagraafiku, mis on kinnitatud
kaevaja allkirja ja pitseriga ning linnaosa valitsuse (kui haldajaks on
kommunaalamet) kooskõlastuse.
§ 22 Kaevetöö peatamine
(1) Kui kaevetöö ohustab
inimeste elu, tervist või keskkonda on haldajal õigus nõudakaevajalt
kaevetöö katkestamist ja ohtliku olukorra kohest likvideerimist.
(2) Kultuuriväärtuste
ametil on õigus peatada kinnismälestisel toimuvad kooskõlastamata kaevetööd.
§ 23 Nõuded vee ärajuhtimisele
(1) Kaevetrassist
väljapumbatav vesi suunatakse vastavalt projektile või kooskõlastustingimustele
torustiku abil reo- või sademeteveekanalisatsiooni või -kraavi. Veesuunamine
reo- võisademeteveekanalisatsiooni kooskõlastatakse eelnevalt
võrguvaldajaga.
(2) Kaevetööloaga
hõlmatud ala ümbritsevale alale võib vett juhtida ainult haldaja kirjalikul
nõusolekul.
(3) Lõikes 1 ja 2
ettenähtud võimaluste puudumisel veetakse väljapumbatav vesi ära.
(4) Suvisel ajal
(positiivse õhutemperatuuri korral) tehtavate avariikaevamiste puhul on
erandkorras lubatud reostumata pinnasevett või veetrassi lekkest tulenevat vett
pumbata tänavale, suunaga lähima restkaevu poole.
(5) Reostunud pinnasevee
väljapumpamiseks ja äravedamiseks taotletakse transpordi- ja keskkonnaameti
eriluba.
(6) Kaevetöö käigus ei
ole lubatud vähendada olemasolevate kraavide läbilaset või neid likvideerida.
§ 24 Haljastuse kaitse
(1) Kaevetöö tegemisel
kasvavate puude piirkonnas, kus on tegemist kergesti variseva pinnasega, samuti
kaevamisel puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, rajatakse
tõkendid, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.
Kaevetööde tsoonis paigaldatakse puudele tüvekaitsed. Kuivaperioodil kastetakse
puid, mille võra tsoonis kaevati, pärast kaevetrassi sulgemist.
(2) Kui puude alumised
oksad segavad kaevetöid, kooskõlastatakse nende kärpimine linnaosa valitsusega
ning tellitakse töö haljastusettevõttelt. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab
olema raieluba.
§ 25 Tehnovõrkude kaitse
(1) Projektis märkimata
tehnovõrgu avastamisel katkestatakse kaevetööd kuni avastatud tehnovõrgu
valdaja kindlakstegemiseni. Töid võib jätkata ainult pärast tehnovõrgu valdaja
kirjaliku kooskõlastuse saamist.
(2) Olemasolevaid
tehnovõrke võib ümber paigutada ainult nende tehnovõrkude valdajate poolt
kirjalikult kooskõlastatud ning säästva arengu ja planeerimise ameti poolt
kinnitatud projekti alusel.
§ 26 Nõuded kaevetööl
kasutatavale tehnikale
(1) Kaevetööl on lubatud
kasutada vaid sõidukeid ja mehhanisme, mis toetuvad teepinnale elastsete
rehvide või roomikutega. Keelatud on kasutada mehhanisme, mille rattad,
roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või
teerajatisi. Selliste mehhanismide kasutamine teedel või tänavatel toimuvateks
töödeks on lubatud ainult haldaja kirjalikul nõusolekul.
(2) Sõidukeid ja
mehhanisme, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad
rikkuda teekatet, rajatisi, liikluskorraldusvahendeid ja teisi tee-elemente,
veetakse eriveeremiga (treiler). Nimetatud sõidukid võivad kõva kattega teed
ületada, kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tee-elementide ja
teekatte rikkumise.
(3) Ilma haldaja loata
ei ole lubatud paigutada ehitusmehhanisme ega veotransporti kergliiklusegateedele
ning jalgratta- ja kõnniteedele.
(4) Kaevaja ei või
sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mis tahes esemete, sõidukite või
veostega, v.a juhul, kui selleks on haldaja poolt väljastatud luba.
§ 27 Erinõuded lõhketööle
Lõhketöid võib teostada
ainult lõhketöö projekti ja eriloa olemasolul, täites rangelt lõhketööde
projekti ja eriloa väljastanud isiku poolt esitatud nõudeid.
§ 28 Keskkonna kaitse
(1) Tänaval on keelatud
teha selliseid töid, mille käigus võib teekattele või haljastusele sattuda
mootorikütust, määrdeaineid või muid lagundavaid ja keskkonda saastavaid
aineid. Taoliste tööde hädavajadusel rakendatakse teekatte ja haljastuse
kaitsmiseks vajalikke meetmeid.
(2)Kaevamise
käigus reostunud pinnase või potentsiaalset keskkonnaohtu omava objekti
avastamisel on kaevaja kohustatud peatama töö ja informeerima seisukohavõtuks
ning meetmete rakendamiseks transpordi- ja keskkonnaameti keskkonnateenistust.
§ 29 Muinsuskaitse
Juhul kui
(avarii)kaevetööde kohas ilmneb kultuurikihi, vanade ehituskonstruktsioonide
olemasolu, on kultuuriväärtuste ametil õigus nõuda arheoloogilisi uurimistöid.
§ 30 Ohu kõrvaldamine
Kui on tekkinud
ettenägematu, projektist kõrvalekaldumisest või tööde tehnoloogiast tingitud
oht inimestele, varale või ümbritsevale keskkonnale (varingud, tehnovõrkude
vigastused või purunemised vms), peatatakse kaevaja poolt kaevetööd koheselt ja
rakendatakse meetmeid ohu kõrvaldamiseks. Vajadusel võib kaevaja taotleda
haldajalt uut kaevetöö lõpetamise tähtaega.
§ 31 Ajutine
ümbersõidutee
(1) Ajutise
ümbersõidutee ja ajutise ühissõidukite peatuse ehituse korraldab omalkulul
kaevaja.
(2) Kui ümbersõidutee
rajamiseks või liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis
sõlmib kaevaja maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu.
(3) Reeglina
lahendatakse ümbersõiduteega seonduv kaevetööloa taotlemise aluseks olevas ehitusprojektis.
Ettenägemata juhtudel (varing, tehnovõrgu purunemine jne) ehitatakse
ümbersõidutee kommunaalameti liiklusteenistuse ning haldaja ettekirjutuste
kohaselt.
(4) Ajutise
ümbersõidutee võib liikluseks avada pärast selle heakskiitmist haldaja poolt
ning vastava akti vormistamist.
(5) Ajutine
ümbersõidutee kuulub kaevajale, kes hoiab ajutise ümbersõidutee korras ja
vastutab selle seisukorra eest. Ajutise ümbersõidutee kasutamise eest ei ole
lubatud tasu nõuda.
(6) Pärast kaevetöö
lõppu likvideeritakse kaevaja poolt ajutine ümbersõidutee ja heakorrastatakse
maa-ala endisel või projektis ettenähtud kujul.
V Peatükk
Avariikaevetöö
§ 32 Avariikaevetöö
mõiste
(1) Avariikaevetöö on
kaevetöö, mis on vajalik tehnovõrgu avarii likvideerimiseks juhul, kui:
1)
kaevetöö alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise
tarbijatele;
2)
tehnovõrgu avarii ohustab liiklejaid;
3)
tehnovõrgu avarii ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda.
§ 33 Avariikaevetöö
teostamise tingimused
(1) Avariikaevetöö
teostamiseks ei ole nõutav kaevetööluba, kui teekonstruktsiooni ja haljastuse
taastamine toimub hiljemalt kolme
ööpäeva jooksul kaevetöö alustamisest.
(2) Enne avariikaevetöö
alustamist selgitatakse välja avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö
teostamise kohas asuvad muud tehnovõrgud, pöördudes vajadusel info saamiseks
säästva arengu ja planeerimise ameti poole.
(3) Avariikaevetööde
tegemisel juhindutakse Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
§ 34 Avariikaevetööst
teatamine
(1) Avariikaevetöö
teostaja teavitab kirjalikult enne kaevetöö alustamist sellest viivitamatult
kommunaalametit, transpordi- ja keskkonnaametit (kui kaevetööga kaasneb
ühistranspordiliikluse sulgemine), avarii asukoha järgset linnaosa valitsust, samuti
kaevekohas asuvaid tehnovõrkude valdajaid, näidates ära avariikaevetöö koha,
avariikaevetöö põhjuse, töö alguse kuupäeva, kaevaja nime, töö eest vastutava
isiku ametikoha, nime ja telefoninumbri.
(2) Muinsuskaitsealal,
kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis toimuva kaevetöö puhul esitatakse teave
täiendavalt ka kultuuriväärtuste ametile, loodusobjekti kaitsevööndistoimuva
kaevetöö puhul esitatakse teave objekti valitsejale.
(3) Kui tehnovõrgu
avarii nõuab avariikaevetöö alustamist väljaspool üldkehtivat tööaega,
puhkepäeval või riiklikul pühal ning mõnele lõigetes 1 ja 2 nimetatudasutustele
või tehnovõrguvaldajale pole võimalik sellest kohe teatada, teatab
avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetööst esimesel võimalusel. Kui
avariikaevetööga väljaspool tööaega, pühapäeval või riiklikul pühal kaasneb
ühistranspordi liikluse sulgemine, informeeritakse vastutava isiku poolt
sellest enne avariikaevetööde algust ühistranspordiliine teenindavate vedajate
dispetšerteenistusi.
§ 35 Avariikaevetöö
akt
(1) Avariikaevetöö kohta
koostab avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö akti ja edastab selle
haldajale kinnitamiseks ühe tööpäeva jooksul arvates avariikaevetöö
alustamisest. Avariikaevetööde akti vormi kinnitab linnavalitsus.
(2) Avariikaevetöö
aktile kirjutab alla tehnovõrgu füüsilisest isikust valdaja või tehnovõrgu
juriidilisest isikust valdaja juhatuse liige või tegevjuht. Valdaja juhatuse
liige või tegevjuht võib volitada avariikaevetöö aktile alla kirjutama ka teisi
isikuid.
(3) Kui avariikaevetöö
toimub Tallinna põhitänaval või tänaval, mille teekate on alla viie aasta vana,
kooskõlastatakse avariiakt haldajaga. Andmeid põhitänavate ja teekatte vanuse
kohta väljastab kommunaalameti registriosakond.
(4) Haldaja kinnitab
avariikaevetöö akti kolme tööpäeva jooksul arvates selle kättesaamisest, kui
akt on koostatud nõuetekohaselt.
§ 36 Nõuded
avariikaevetöö teostamise kohale
(1) Avariikaevetöö koht
ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega
vastavalt eeskirja § 16 lg 1 nõuetele.
(2) Avariikaevetöö
teostamise kohta paigaldatakse käesoleva eeskirja § 16 lg 2 nõuetele
vastav teabetahvel.
(3) Avariikaevetöö
teostamise kohas tagab vastutav isik järgneva dokumentatsiooni olemasolu:
1)
avariikaevetöö akt või selle koopia;
2)
tehnovõrkude valdaja luba kaevetööks vastava tehnovõrgu kaitsevööndis;
3)
avariilise tehnovõrgu asukoha joonised või skeemid.
§ 37 Kaevetööluba
avariikaevetöö korral
Avariikaevetöö kestmisel
üle kolme ööpäeva taotleb avariilise tehnovõrgu valdaja haldajalt kaevetööluba.
VI Peatükk
Kaevetöö lõpetamine
§ 38 Heakorrastamise
nõue
Kaevetöö või selle etapi
lõppjärgus heakorrastab kaevaja
kaevetöö käigus rikutud ala käesoleva eeskirja, haldaja ettekirjutuste
ja ehitusprojekti kohaselt.
§ 39 Tehnovõrgu
mõõdistamine
(1) Enne kaevetöötrassi
täitmist mõõdistatakse paigaldatud tehnovõrk vastavat tegevusluba omava isiku
poolt.
(2) Kaevaja esitab teostusjoonised säästva arengu ja
planeerimise ametile ja tellijale.
(3) Kui avariikaevetöö
käigus trassi asukoht ei muutunud, ei ole mõõdistamine nõutav.
§ 40 Kaevetöötrassi
täitmine
(1) Teekatte alla jääva
kaevetöötrassi täitmist alustatakse kaevetöötrassi põhja tihendamisest, mis
vajadusel teostatakse enne tehnovõrgu paigaldamist. Kaevetöötrass täidetakse
pinnasega kihtide kaupa, igat kihti eraldi tihendades. Tihendatava kihi paksus
sõltub kasutatava tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada
50 cm. Iga kihi kohta esitatakse kaevaja poolt haldajale tiheduse mõõtmise
laboratoorne õiend, mis on väljastatud vastavat tegevusluba omava isiku poolt.
Laboratoorsete uuringute kulud kannab kaevaja.
(2) Haldajal on õigus:
1) mõõta
täitepinnase tihedust ka ise ning vajadusel nõuda kaevajalt täiendavat
tihendamist;
2) nõuda
kaevajalt laboratoorset õiendit täitepinnase omaduste kohta.
(3) Teekatte alla jääva
kaevetöötrassi täitematerjalina kasutatakse liiva, mis omab häid filtreerimise
ja stabiilseid kandevõimelisi omadusi ning võimaldab nõuetekohast tihendamist
kergete tihendusseadmetega.
§ 41 Haljastuse
taastamine
Haljastuse taastamisel
peale kaevetöötrassi tagasitäitmist kasutatakse ära varem kooritud huumusmuld.
Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav maa-ala
vähemalt 15 cm paksuse sõelutud huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme
ning rullitakse. Haljastuse taastamisel võib kasutada ka mätastust või
muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse
kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Puude juurte piirkonnas tehakse
tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina, kuid mitte kõrgemale
juurekaelast. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademetevee äravoolu
katetelt.
§ 42 Teekatte
taastamine
(1) Asfaltkatte
erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi
vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või
bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad liitekohad töödeldakse
bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistatakse üle graniitsõelmetega või
jämedateralise liivaga. Kogu teekatte konstruktsiooni taastamisel ristlõike
laiuses paigaldatakse asfaltkate sooja vuugiga.
(2) Tükkmaterjalist
teekatte taastamise puhul on haldajal kohustus nõuda betoonist või tsemendiga
stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni rajamist.
(3) Kaevaja taastab ja
korrastab lõhutud või rikutud äärekivid, tehnovõrkude kaevud ja kaaned.
Vanalinna kontakttsoonis kasutatakse teekatte taastamiseks samalaadset
materjali, millisega oli sõidu- või kõnnitee kaetud enne kaevetöid.
(4) Olemasoleva teekatte
kaevetöötrassiga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks. Serva
profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi.
(5) Kui liiklus on vaja
avada enne teekatte täielikku taastamist või kui ilmastikust tingituna ei ole
võimalik teekatet või haljastust taastada nõuetekohaselt, taastab kaevaja teekatte või haljastuse ajutiselt. Kaevaja
hoiab omal kulul ajutise teekatte sõidukõlblikuna katendi lõpliku taastamiseni.
Talviste kaevetööde puhul taastab kaevaja objekt lõplikult hiljemalt
31. maiks.
(6) Taastatava tänava
sõidu- ja kõnnitee, kergliiklusega tee ja jalgrattatee kattekonstruktsioon ning
selleks kasutatavad materjalid kooskõlastatakse haldajaga.
§ 43 Kaevetöö
lõpetamine
(1) Kaevetöö lõpetatakse
pärast teekatte ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning
kaevekoha heakorrastamist. Kaevetöö lõpetamisel annab kaevaja kaeveobjekti üle
haldajale. Kaevetöö lõpetamine ja üleandmine fikseeritakse haldaja poolt
kaevetööloal.
(2) Kaevetöö lõpetamisel
esitab kaevaja kommunaalametile:
1) täitepinnase
kihtide tihedusmõõtmiste laboratoorsed õiendid;
2)
taastatud asfaltbetoonkatte omaduste laboratoorse õiendi. Alla 10 m²
suuruste katete puhul võib haldaja loal laboratoorsetest proovidest loobuda,
kui visuaalsel vaatlusel ei teki kahtlusi töö kvaliteedi suhtes;
3)
kasutatud ehitusmaterjalide sertifikaadid;
4) tee
asendiplaani teostusjoonise digitaalsel kujul (kui kaevetöö tulemusena on
toimunud muutused tee asendiplaanis);
5)
transpordi- ja keskkonnaametis kinnitatud õiendi jäätmete nõuetekohase käitlemise
kohta, kui kaevetööde käigus tekkis üle 10 m³ ehitus-lammutusprahti.
§ 44 Garantii
kaevetööle
(1) Teostatud kaevetöö
taastamistööle annab kaevaja kaheaastase garantii alates kaevetöö lõpetamisest.
(2) Garantiiaja kestel
ilmnevad kaevetööst tingitud defektid kõrvaldab kaevaja omal kulul haldaja
poolt määratud tähtajaks.
(3) Kui kaevetööde
teostaja pole garantiiajal ilmnenud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud,
võib haldaja tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevaja kulul.
VII Peatükk
Järelevalve ja vastutus
§ 45 Kaevetöö
järelevalve
Teekonstruktsioonide ja
haljastuse taastamise üle teostab järelevalvet haldaja, muus osas
korraldab järelevalvet kaevetöö tellija.
§ 46 Kaevaja
vastutuse ulatus
(1) Kaevaja kannab
täielikku vastutust teostatud töö tehnoloogia, ohutustehnika, tähtaegade,
kvaliteedi, liiklusohutuse ning ehitusprojekti ja selle juurde käivate
kooskõlastuste nõuete täitmise eest.
(2) Kõrghaljastuse
rikkumise tuvastamisel on transpordi- ja keskkonnaameti ametiisikul õigus nõuda
vastutavalt isikult haljastuse taastamist või kahju hüvitamist kolme aasta
jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud
isikust teada sai või pidi teada saama.
