Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna linna kaevetööde eeskirja kinnitamine
Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrus number 32
Jõustumine:09.09.2004
Redaktsiooni kehtivus:01.01.2012 - ... [RT IV, 08.08.2013, 61]

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:

Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012
Tvk m 20.05.2010 nr 28, jõustumine 29.05.2010
Tvk m 03.09.2009 nr 30 jõust. 10.09.2009
Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008
Tvk m 21.12.2006 nr 76 jõust. 01.01.2007
Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

2. september 2004 nr 32

 

 

 

 

Tallinna linna kaevetööde eeskirja

kinnitamine

 

 

 

Juhindudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 361, Vabariigi Valitsuse seaduse § 106 lg 1 ja Tallinna põhimääruse § 26 lg 1 p 361 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust,

Tallinna Linnavolikogu
määrab:

 

 

 

 

     

1. Kinnitada 15. oktoobrist 2004 juurdelisatud Tallinna linna kaevetööde eeskiri.

2. Tallinna Linnavalitsusel kinnitada:

2.1 kaevetööloa taotluse vorm;

2.2 kaevetööloa vorm;

2.3 avariikaevetöö akti vorm.

3. Tallinna Linnavalitsus võib käesoleva määruse rakendamiseks vastu võtta ka muid õigusakte peale punktis 2 nimetatute.

4. Tallinna Linnavalitsusel esitada Harju maavanemale ettepanek tunnistada kehtetuks Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 27. novembri 1980 otsus nr 310 Kaevetööde eeskirjad Tallinnas.

5. Määrus jõustub 9. septembril 2004.

 

 

 

 

Maret Maripuu

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

 

KINNITATUD

Tallinna Linnavolikogu 2. septembri 2004

määrusega nr 32

LISA

 

 

 

TALLINNA LINNA KAEVETÖÖDE EESKIRI

 

I Peatükk

Üldsätted

 

§ 1 Kaevetööde eeskirja reguleerimisala

Tallinna linna kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks kaevetööde üldise korra Tallinna linna avalikult kasutataval teel, väljakul või haljasalal v.a kalmistul (edaspidi avalik maa-ala) ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele.

Avalikult kasutataval teel ulatub eeskirja reguleerimisala külgneva kinnistu piirini ning reformimata riigimaal, kus teekoridor on määratlemata, teerajatisest kuni 2 meetri kaugusele.

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

§ 2 Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1) kaevetöö on maapinnast arvestatuna enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamine ehitiste ehitamiseks;

2) kaevetööde tegija (edaspidi kaevaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes on vormistanud enda nimele kaevetööloa või kes on asunud tegema avariikaevetööd tehnovõrgu avarii likvideerimiseks võrguvaldaja poolt kinnitatud avariikaevetööakti alusel;

3) avaliku maa-ala haldaja (edaspidi haldaja) on Tallinna Kommunaalamet (edaspidi kommunaalamet) või Tallinna linnaosa valitsus (edaspidi linnaosa valitsus), kelle hallataval maa-alal kaevetööd tehakse;
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

4) vastutav isik on kaevaja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö eest. Vastutavaks isikuks võib olla Eesti Vabariigi kodanik või kehtivat töö- ja elamisluba omav isik. Kui vastutavat isikut ei ole määratud, loetakse vastutavaks isikuks kaevaja tegevjuht või juhatuse esimees. Kui kaevaja on füüsiline isik, võib ta ise olla ka vastutavaks isikuks;

5) kaevetööluba on luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab kaevetöö tingimused ja tähtaja.

6) lihtmenetlusega kaevetööluba on luba, mis vormistatakse juhul, kui avariikaevetööd ei lõpetata ettenähtud 3 ööpäeva jooksul;

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

7) juurestiku kaitseala on kõrghaljastuse kaitsmise abinõu, millega näidatakse plaanil vastava tingmärgiga ära puud ümbritsev ala, kus on puu elutegevuse tagamiseks piisav juurekava. Juurestiku kaitseala arvutatakse järgmiselt: tüve rinnasläbimõõt cm x 0,12= kaitsevööndi raadius meetrites ja märgitakse plaanil kaugusena tüvest. Juurestiku kaitseala võib vähendada või siduda võra projektsiooniga maapinnal Tallinna Keskkonnaameti (edaspidi keskkonnaamet) nõusolekul.

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

8) tellija on kaevetööst huvitatud juriidiline või füüsiline isik;

(Tvk m 20.05.2010 nr 28, jõustumine 29.05.2010)

9) haldaja volitatud esindaja (edaspidi haldaja esindaja) on haldaja kohustuste lepinguline täitja kaevetööde korraldamisel ja järelevalve tegemisel;
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

10) omavoliline kaevetöö on maapinnast arvestatuna enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamine avalikul maa-alal ilma haldaja väljastatud kaeveloata või avariiakti vormistamata;
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

11) kaevetööde tellija omanikujärelevalve on seadusest tulenev kaevetööde tellija kohustus tagada kaevetööde käigus ja garantiiperioodil järelevalve kehtivate õigusaktide ja normide täitmise üle kaeveobjektil ning täitedokumentatsiooni vastavus tegelikule olukorrale;
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

12) kiirmenetlusega kaevetööluba on luba, mis vormistatakse väikesemahuliste plaaniliste kaevetööde tegemiseks (kohtobjektide, nagu kaevude, kapede ja kraanide remont ning postisüvendite kaevamine jms);
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

13) Operatiivinfo programm on Tallinna kodulehe kaudu avalikkuse teavitamise programm linnas toimuvates kaevetöödest, tänava sulgemistest, soojus- ja veekatkestustest. Andmed kogutakse programmi erinevatest infosüsteemidest automaatselt ja tööde tellija poolt programmi sisestades. Kaevetööloa andmed kantakse operatiivinfo programmi automaatselt kommunaalameti ja linnaosade dokumendihaldussüsteemidest Postipoiss.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 3Kaevetööde planeerimine

 

(1) Kaevetöid plaanitakse kooskõlas teede ja haljasalade remondi ja ehitusega nii, et kaevetööd eelnevad teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Kaevetöö plaanitakse korraldada võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul ning teekatet ja tehnovõrke vähim kahjustaval viisil.

(2) Haldajal on õigus lähtuvalt avalikust huvist ja linna ametite ettepanekutest teha kaevetööloa menetlemise käigus kaevajale märkusi kaevetöö korraldamise aja kohta.

(3) Kalendriaasta jooksul avalikel maa-aladel kavandatavate kaevetööde plaanid esitatakse haldajale hiljemalt eelneva aasta 1. detsembriks, v.a avariilised kaevetööd ja kiirmenetlusega kaevetööd.

 

(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

 

II Peatükk

Kaevetöö projektdokumentatsioon

 

§ 4 Kaevetöö projektdokumentatsioonile esitatavad nõuded

(1) Kaevetöö projekti graafiline osa koostatakse topograafilisel plaanil mõõtkavas 1:500 või 1: 200.

(2) Projektdokumentatsioonis näidatakse järgmised andmed:

1) geodeetiliste alusvõrkude punktid;

2) tehnovõrgud;

3) tänavaelemendid (sõidu- ja kõnniteed, ühissõidukite peatused, ootekojad, haljasribad, sademetevee kraavid, mastid ja postid, põrke- ja signaalpiirded jms);

4) haljastus koos selle säilimiseks vajaliku kaitsevööndiga;

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

5) kõrgusarvud;

6) kehtivad krundi- ja kinnistupiirid koos aadresside ning kinnistunumbritega;

7) ehitised, seal hulgas varem projekteeritud, kuid väljaehitamata ehitised;

8) riikliku kaitse all olevad kinnismälestise ja muinsuskaitse alad, looduskaitse objektid.

(3) Olenevalt kavandatavast kaevetööst näidatakse kaevetöö projektdokumentatsioonis järgmised andmed:

1) piki tänavat asetsevate tehnovõrkude projekteerimisel haruühendused, samuti reserv- ja manteltorud;

2) koordinaadid kaevetrassi mahamärkimiseks looduses;

3) kaeviku piirjooned ja ristlõige;

4) varisemisohtliku pinnase puhul kaeviku nõlvade kindlustamise meetmed;

5) taastatava sõidutee, jalgtee, teepeenra ja teekattega külgneva haljasala plaanilahendus ja ristlõiked ning juhul, kui taastatava ala pikkus ületab 10 m, selle vertikaalplaneering;

(Tvk m 20.05.2010 nr 28, jõustumine 29.05.2010)

51) projekteeritavate killustikkatete, -peenarde ja -aluste materjali terakoostis ja tugevusklass;

(Tvk m 20.05.2010 nr 28, jõustumine 29.05.2010)

6) puude olemasolul meetmed nende juurestiku, tüve ja võra kaitseks;

61) ehitustranspordi liikumisteed haljasalal ning meetmed kasvupinnase kaitseks või hilisemaks taastamiseks;

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

7) meetmed olemasolevate tehnovõrkude ja külgnevate rajatiste kaitseks;

8) kaevetööl tekkiva liigse materjali käitlemise moodused, sealhulgas äraveetava pinnase liigid, kogused ja väljaveokohad;

9) ehitusaegne liikluse ja ühistranspordi ümberkorraldamise lahendus.

(4) Kaevetöö tegemisel tuleb ette näha keskkonnahoidlike, loodussõbralike ning säästlike tehnoloogiate ja materjalide kasutamine, sh ilmastikutingimustest tingitud kaitsemeetmete ja tehnoloogiate kasutamine (külmunud pinnase lahtikaevamine, tagasitäitmine jms).

(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 5 Kaevetöö projektdokumentatsiooni koostamisel arvestatavad asjaolud

(1) Piki tänavat paiknevad tehnovõrgud projekteeritakse võimalusel väljapoole sõidutee alla jäävat ala, vähendamaks katete lõhkumisi tehnovõrkude avariide, remonttööde ja uute tarbijate liitumise korral, haljasaladel nähakse ette kõrghaljastuse rajamiseks vajalik ruum.

(2) Liiklemise võimaldamiseks ja kõrghaljastuse säilitamise huvides eelistatakse kinnisel viisil rajatavaid tehnovõrke.

(3) Nähakse ette abinõud puujuurte kahjuliku mõju vältimiseks tehnovõrkudele.

(4) Välditakse õhuliinide ja valgustuspostide projekteerimist puude võra sisse ning juurestiku kaitsealasse.

(5) Kui kaevetööl puude juurestiku kaitseala vältimine ei ole võimalik, nähakse ette kaevetöö tegemine käsitsi vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist.

(6) Kui kaevetöö sooritatakse puude juurestiku kaitsealas, nähakse ette paljastunud puujuurte katmine külmumise või kuivamise eest, kuival perioodil ka puude kastmine.

(7) Vajadusel nähakse ette maapinna õhustamine ja kobestamine, haljastuse taastamine, tänavapuude aluste korrastamine.

(8) Piki kõnniteed tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt:

(Tvk m 20.05.2010 nr 28, jõustumine 29.05.2010)

1) asfalt- ja sillutiskate taastatakse kogu kõnnitee laiuselt, vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja ka äärekivid. Jalakäijate ülekäigu kohtades madaldatakse äärekivid;
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

 

2) asfaltkate taastatakse 0,5 m pikkuselt üle kaeviku otsaservade.

(Tvk m 20.05.2010 nr 28, jõustumine 29.05.2010)

(9) Tänava suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt:

 

 

1) ühe rajatava ristisuunalise tehnovõrgu korral tuleb asfaltkatte pealiskiht taastada asfaldilaoturiga sõiduraja laiuselt vähemalt 10 m pikkuse paigana, sealhulgas kõnniteel kogu kõnnitee laiuselt;

 

 

2) kui tänavaga risti rajatavate tehnovõrkude telgede vahe on alla 20 m või kui 100 m ulatuses on kolm või enam ristisuunalist kaevamist, tuleb asfaltkate nende kohal taastada asfaldilaoturiga ühise paigana;

 

 

3) üle viie aasta vanused katted taastatakse ristisuunalise tehnovõrgu rajamise korral 0,5 m kaeviku servast laiemalt sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse. Vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja äärekivid;

 

 

4) diagonaalis paigaldavate tehnovõrkude kaevikute taastamisel tuleb teekatted taastada risti liikumissuunaga.

 

(Tvk m 20.05.2010 nr 28, jõustumine 29.05.2010)

(91Vajunud kaevupäised korrastatakse järgmiselt:

 

 

1) asfaltkatte pealiskiht taastada kaevu servast vähemalt 0,5 m ulatuses ning pikivuuk ei tohi paikneda sõiduraja sõidujäljes. Pikivuugi asukoht viia sõiduraja keskele või sõiduraja piirile;

 

 

2) kui kaevu remonttöödel kahjustatakse tee aluskonstruktsiooni, taastatakse asfaltkate pikisuunas vähemalt 1,5 m kommunikatsioonikaevu servast ning sõiduraja laiuselt;

 

 

3) asfaltkatete taastamisel on lubatud kasutada ringfreesimist.

 

(Tvk m 20.05.2010 nr 28, jõustumine 29.05.2010)

(9²) Piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt:

 

 

1) betoon- ja sillutiskatted taastatakse kogu tänava laiuselt;

 

 

2) asfaltkatted taastatakse asfaldilaoturiga kuni 6,5 m laiustel teedel sõidutee kogu laiuses, üle 6,5 m laiustel teedel, kus ühel sõidusuunal on kaks või enam sõidurada, taastatakse asfaltkate vähemalt 10 m paigana sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse. Vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja äärekivid;

 

 

3) üle viie aasta vanustel katetel taastatakse asfaltkate sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse, ja 0,5 m üle kaeviku otsaservade. Vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja äärekivid;

 

 

4) kui üle viie aasta vanustel katetel on projektiga ette nähtud katete taastamine väiksemas mahus (vähemalt 0,5 m üle kaeviku serva), on garantiiaja pikkus viis aastat.

 

(Tvk m 20.05.2010 nr 28, jõustumine 29.05.2010)

(10) Ühistranspordipeatuse tsoonis toimuva kaevetöö korral leitakse vajadusel koostöös Tallinna Transpordiametiga (edaspidi transpordiamet) kaevetöö tegemise ajaks ühistranspordipeatusele uus ajutine asukoht ja vajadusel ehitatakse välja ajutine ooteplatvorm.

(11) Kui kaevetööga kaasneb teekatte lammutamine tänavatel, mille ehitamisest või kapitaalremondist on möödunud vähem kui viis aastat, kaalutakse projekteerija poolt ühte järgmistest võimalustest:

1) töö tegemine kinnisel viisil;

2) tehnovõrgu trasseeringu muutmine;

3) tehnovarustuse saamine muust allikast.

 

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

(12) Kaevetöödest tingitud ühissõidukiliikluse katkestuste ja ümbersõitude minimeerimiseks tuleb ristmikel ja teega ristisuunas tehtavate kaevetööde puhul vajaduse korral paigaldada kaevetrassile ülesõidusillad või metallplaadid.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(13) Taastamistöödel tuleb lähtuda teeseadusega kehtestatud kvaliteedinõuetest ja kommunaalameti juhataja poolt kehtestatud täiendavatest nõuetest teehoiutööde teostamisel Tallinnas.

(Tvk m 20.05.2010 nr 28, jõustumine 29.05.2010)

(14) Tallinna vanalinna territooriumil tuleb sõidutee kiviparkett taastada võlvikujuliselt spetsiaalse vuugitäite seguga või eelnevalt kasutuses olnud identsete materjalidega.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 6 Kaevetööga seotud ehitusprojekti kooskõlastamine

(1) Kaevetöid ette nägev ehitusprojekt kooskõlastatakse projekteerimistingimustes määratud tehnovõrkude valdajate, ametite ja maaomanikega ning linnaosa valitsusega, kelle haldusterritooriumil kaevetöid tehakse. Muinsuskaitsealal, kinnismälestisel (arheoloogia-, ehitus-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestisel) ja selle kaitsevööndis kaevetöid ettenägev projekt kooskõlastatakse ka Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga (edaspidi kultuuriväärtuste amet) ja jälgitakse kultuuriväärtuste ameti esitatud kaevetööde korraldamise nõudeid. Kooskõlastus kantakse kõigisse ehitusprojekti eksemplaridesse. Kooskõlastuses nähakse vajaduse korral ette arheoloogiliste eeluuringute, arheoloogilise järelevalve või täiemahuliste arheoloogiliste uurimistööde vajadus objektil.

Tehnovõrgu valdaja antav ehitusprojekti kooskõlastus kehtib kaks aastat, kui võrguvaldaja ise pole oma kooskõlastuses teisiti määranud.

(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(2) Ehitusprojekt kooskõlastatakse Tallinna Keskkonnaametiga (edaspidi keskkonnaamet) kui:

1) kõrghaljastus või põõsaistutused on kaevetööga seotud alale lähemal kui 5 meetrit;

2) kaevetöö käigus tekib ehitus- ja lammutusprahti üle 1 m3 päevas või 10 m3 kogu kaeveperioodi kestel.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005;

Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

 

III Peatükk

Kaevetööluba

 

1. jagu

Kooskõlastamine

§ 7 Kaevetööloa kooskõlastamiseks esitatavad dokumendid

(1) Kaevetööloa taotleja esitab linnaplaneerimise ametile kooskõlastamiseks kaevetöö projekti ning Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt kinnitatud vormi kohase ja taotleja poolt allkirjastatud kaevetööloa taotluse.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(2) Osaliselt eramaal toimuva kaevetöö korral esitatakse täiendavalt maaomaniku kooskõlastus.

(3) Kaevetööloa taotlus ja sellele lisatud dokumendid esitatakse kahes eksemplaris.

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

(4) Juriidilisest isikust taotleja puhul esitatakse taotlus juhatuse esimehe või tegevjuhi ning vastutava isiku allkirjaga.

(5) Taotlusel esitatakse linnaosa valitsuse kooskõlastus, kelle haldusterritooriumil kaevetööd soovitakse teha. Muud kehtivad kooskõlastused lisatakse taotlusele koondtabelina, tõendades ärakirja õigsust vastutava isiku allkirja ja juriidilisest isikust taotleja pitseriga.

(6) Linnaplaneerimise ameti antav kooskõlastus kaevetööloa taotlusele kehtib kuus kuud. Linnaosa valitsuse antav kooskõlastus kaevetööloa taotlusele kehtib taotlusel fikseeritud tööde lõpetamise tähtpäevani.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 8 Kooskõlastuse tähtaeg

(1) Linnaplaneerimise amet annab kirjaliku kooskõlastuse kaevetööloa taotlusele mitte hiljem kui viie tööpäeva möödumisel taotlejalt nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(2) Kaevetööloa taotlemise aluseks olevate asjaolude muutumisel võib linnaplaneerimise amet nõuda täiendavaid kooskõlastusi käesolevas eeskirjas ettenähtud tingimustel.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

 

2. jagu

Kaevetööloa väljaandmine

§ 9 Kaevetööloa väljaandja

(1)  Kaevetööloa väljaandjaks on haldaja.

(2) Kui kaevetrass paikneb nii kommunaalameti kui ka linnaosa valitsuse haldusterritooriumil, annab kaevetööloa välja kommunaalamet.

(3) Kui kaevetrass paikneb väljaspool teemaa-ala, annab kaevetööloa välja linnaosa valitsus.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(4) Erateedel ja eramaadel kaevetööde tegemiseks haldaja kaevetööluba ei väljasta.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 10 Kaevetööloa taotlemine

(1)     Kaevetööloa saamiseks esitab taotleja või kaevetöö eest vastutav isik haldajale hiljemalt seitse päeva enne kaevetöö algust:

1) linnaplaneerimise ameti poolt kooskõlastatud kaevetööloa taotluse;

2) linnaplaneerimise ameti ehitusloaga projekti või teetööde kirjelduse ning projekti koosseisus oleva katete taastamise joonise koopia. Kommunaalametiga kooskõlastatud katete taastamise joonise koopial peab olema projekteerija kinnitus “Koopia õige”;
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

3) transpordiameti poolt kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise skeemi ja ühistranspordiliinide ümbersõitude skeemi;

4) transpordiameti poolt väljastatud loa liikluse ajutise piiramise või sulgemise (edaspidi tänava ajutise sulgemise) kohta;

5) vastutava isiku isikut tõendava dokumendi;

6) tööde ajagraafiku, mis on kinnitatud taotleja ning alltöövõtja allkirjaga;

7) ümbersõidutee olemasolu korral transpordiametiga ja kommunaalametiga kooskõlastatud akti ümbersõidutee ülevaatuse kohta;

8) keskkonnaameti poolt kooskõlastatud haljastuse muudatuse projekti;

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

9) garantiikirja, millega kinnitatakse kaevetööks vajalike materjalide, tööjõu, mehhanismide ja rahaliste vahendite olemasolu.

10) kaevetööde tellija omanikujärelevalve tegija kooskõlastuse kaevetööloa taotlusel.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(2) Taotlusele lisatud dokumendid, välja arvatud lõike 1 punktides 5 ja 8 nimetatud dokumendid, jäävad loa väljaandjale.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005;

Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

(3) Väikesemahuliste plaaniliste kohtobjekte (kaevude, kapede ja kraanide remont või postisüvendite kaevamine jms) hõlmavate kaevetööde tegemiseks, mille puhul tekib uus või muutub tehnovõrgu või selle osa asukoht, on võimalik taotleda kiirmenetlusega kaevetööluba.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(4) Kiirmenetlusega kaevetööloa saamiseks esitab taotleja või kaevetöö eest vastutav isik haldajale hiljemalt kolm tööpäeva enne kaevetööde algust:

1) linnaplaneerimise ameti poolt kooskõlastatud kaevetööloa taotluse;

2) kaevekoha geodeetilise alusplaani koos tehnovõrkude valdajate kooskõlastustega (muinsuskaitseala, arheoloogiamälestist ja selle kaitsevööndit hõlmav alusplaan kooskõlastada ka kultuuriväärtuste ametiga);

3) katete ja haljastuse taastamise plaani;

4) transpordiametilt saadud teede ja tänavate ajutise sulgemise loa;

5) vastutava isiku isikut tõendava dokumendi;

6) tööde ajagraafiku, mis on kinnitatud taotleja ning alltöövõtjate allkirjadega;

7) garantiikirja, millega kinnitatakse kaevetööks vajalike materjalide, tööjõu, mehhanismide ja rahaliste vahendite olemasolu;

8) ümbersõidutee olemasolu korral transpordiametiga ja kommunaalametiga kooskõlastatud akti ümbersõidutee ülevaatuse kohta;

9) kaevetööde tellija omanikujärelevalve tegija kooskõlastuse kaevetööloa taotlusel.

(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(5) Kui esitatud taotlus või dokumendid ei vasta nõuetele, siis antakse taotlus pärast registreerimist ja puuduste fikseerimist taotlejale tagasi paranduste tegemiseks.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 11 Kaevetööloa väljaandmise täiendavad tingimused

(1) Kaevetöö läbiviimiseks võib haldaja esitada täiendavaid tingimusi, sealhulgas:

1) määrata kaevajale töö lõpetamise tähtaja, millest kaevaja on kohustatud kinni pidama;

2) muuta kogu kaevetöö tegemise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest kaeve- või heakorratöödest;

3) nõuda kaevetööde tegemist mitmes vahetuses või kindlatel kellaaegadel.

(2) Kui kaevetööga kaasneks teekatte lammutamine viie aasta jooksul pärast uue teekatte ehitamist või kapitaalremonti, kaevetööd üldreeglina ei lubata. Sellisel juhul kaalutakse kaevetöö läbiviimise aja või tehnoloogia muutmist.

(3) Erandina võib haldaja lubada alla viie aasta vanuse teekatte lammutamist, kui kaevetöö tegemise vajadus on piisavalt põhjendatud.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(4) Haldaja võib nõuda kaevetöö tegemist kinnisel meetodil, et säilitada väärtusliku kõrghaljastust. Puude kahjustamisel elujõuetuseni on haldajal õigus nõuda puude asendusistutuse korraldamist samal aadressil.

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

§ 12 Kaevetööloa väljaandmine ja jõustumine

(1) Pärast taotlejalt nõuetekohaste dokumentide saamist otsustab haldaja kaevetööloa väljaandmise. Kaevetööloa vormi kinnitab linnavalitsus.

(2) Kaevajale, kes on taotluse esitamisele eelneva aasta jooksul kaks või enam korda rikkunud kaevetööde eeskirja, võidakse kaevetööluba mitte väljastada.

(3) Kaevetööloa annab haldaja või haldaja esindaja kaevetöö eest vastutavale isikule üle allkirja vastu kaevetöö tegemise kohas hiljemalt kuuendal tööpäeval (kiirmenetlusega kaevetööluba kolmandal tööpäeval) pärast seda, kui kaevetööloa taotlemiseks on haldajale esitatud nõuetekohased dokumendid.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(4) Kaevetööluba jõustub kaevetöö eest vastutavale isikule üleandmise hetkest ja kehtib kuni kaevetööloal märgitud tähtajani.

(5) Kaevaja ja haldaja esindaja koostavad enne kaevetöö alustamist kahepoolse akti vastavalt linnavalitsuse poolt kehtestatud vormile. Ülevaatusel hinnatakse projekti vastavust tegelikule olukorrale ning fikseeritakse informatsioon teekatte, äärekivide, teekattemärgistuse, muldkeha, teekraavide, truupide, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Vajadusel lisatakse aktile olukorra selgitamiseks foto(d).
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 13 Kaevetööks valmisoleku kontroll

(1) Enne kaevetööloa üleandmist kontrollib haldaja või haldaja esindaja kaevaja ettevalmistatust kaevetööks (trassi mahamärkimine, ümbersõidutee seisukord, töötsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, objekti teabetahvlite olemasolu jms)..
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(2) Kui kontrolli tulemusena selgub, et kaevetöö alustamine kaevetööloas ettenähtud tingimustel ei ole võimalik, võib haldaja tunnistada kaevetööloa kehtetuks.

§ 14 (Kehtetu - Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

 

IV Peatükk

 

Nõuded kaevetöö tegemiseks

§ 15 Üldnõuded

(1) Teekatte või haljasala korduvate lahtikaevamiste vältimiseks tehakse samale tänavalõigule või haljasalale kavandatud eri otstarbega kaevetööd võimaluse korral ühel ajal.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(2) Projekteeritud kaevetrassi võib loodusesse märkida vaid isik, kes omab tegevusluba geodeetilisteks mõõdistustöödeks ehitusplatsil.

(3) Teekatte lammutamiseks võib kasutada ainult haldaja poolt aktsepteeritavat tehnoloogiat.

§ 16 Kaevetöö tegemise koha tähistus

(1) Kaevetöö ala ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtivatele eeskirjadele ning kooskõlastajate ja haldaja poolt esitatud nõuetele. Ajutise piirdeaia kasutamisel paigaldatakse piirdeaed viisil, mis tagab selle püsivuse.

Kaevetöö ala tähistamine piiramislintidega on keelatud.

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

(2) Kaevetrassi otstesse ning kaevetrassi ja põhitänavate ristumise kohta paigaldatakse nähtavale kohale teabetahvlid, millele on märgitud:

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

1) ehitise omaniku (hoonestaja) nimi ja aadress;

2) kaevaja nimi ja aadress;

3) kaevetöö eest vastutava isiku nimi ja telefon;

4) töö nimetus;

5) töö alg- ja lõpptähtpäev;
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

6) tööpiirkonna pikkus.

(3) Teabetahvli mõõtude kujundamisel ja teostamisel lähtutakse Eesti standardi nõuetest. Sõiduteel, kõnniteel või avalikult kasutataval haljasalal kaevetööde eeskirja kohaseid töid teostades lähtutakse tööde koha märgistamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud liikluskorralduse nõuetest.

§ 17 Kaevetöö kohas asuv dokumentatsioon

(1) Kaevaja tagab kaevetöö tegemise kohas kaevetöö iseloomust olenevalt järgmised dokumendid:
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

1) kaevetööluba;

2) ehitusprojekt koos transpordiameti poolt kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise skeemiga;

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

3) transpordiameti käskkiri ühistranspordiliinide ümbersõidu marsruutide kohta;

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

4) tänava ajutise sulgemise luba koos kehtiva liiklusskeemiga;
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

5) tehnovõrkude valdajate load kaevetööks vastavate tehnovõrkude kaitsevööndis;

6) töö toimumise ajagraafik;

7) raieluba;

8) ehitustööde päevik paberil;
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

9) kaetud tööde aktid ja foto(d) akteeritud tööde kohta.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 18 Heakord ja ohutus

(1) Kaevaja poolt tagatakse kaevetöö ala ja sellega piirnevate alade heakord vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale. Samuti tagatakse ohutu juurdepääs jalakäijatele ja läbisõit kruntidele kohtades, kus see enne kaevetööde alustamist oli olemas.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(2) Talvel rakendatakse meetmeid, et teekatted ei muutuks libedaks. Kaevetöö kohaga külgnevad sõidu- ja kõnniteed hoitakse kaevaja poolt vabad lumest ja jääst ning liiklejatele ohutus seisukorras seni, kuni teekate ei ole nõuetekohaselt taastatud ja üle antud haldajale.

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

(3) Kaevetrassi seinte varisemisohu või külgnevate ehitiste vajumisohu korral rakendatakse kaevaja poolt koheselt varisemist või vajumist ärahoidvaid meetmeid.

(4) Töömaa piiride kindlaks määramisel tuleb liiklusohutuse tagamiseks arvestada kasutatava rasketehnika gabariite ja objektil liikumise ruumi ning materjali ladustamiseks vajalikku pinda, vältimaks rasketehnika ja materjalide paiknemist väljapool töömaa piire.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 19 Materjali käitlemine

(1) Kaevetrassi täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid ja ümbritsetakse piiretega.

(2) Kasutuskõlblik kasvupinnas kogutakse eraldi, vältides selle segunemist aluspinnase või muu materjaliga.

(3) Kogutud kasvupinnas võetakse kohapeal arvele.

(4) Edaspidiseks kasutamiseks kõlbmatud materjalid veetakse objektilt kohe ära vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja 3. peatükile.

(Tvk m 20.05.2010 nr 28, jõustumine 29.05.2010)

(5) Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada tehnovõrkude kaevude, põõsaste ja peenarde peale ega puude juurestiku kaitsealale. Puistematerjali ladustamisel kivisillutisele või murule pannakse alla isoleeriv kangas või kile.

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

(6) Materjali ladustamisel tagatakse juurdepääs olemasolevatele tehnovõrkudele ja kaevetööga piirnevale alale ning hoonetele ja rajatistele.

(7) Haldajal ja haldaja esindajal on õigus esitada kaevajale nõudmisi tööde käigus eemaldatava materjali (freesasfalt, kiviparkett, munakivid, killustik, kruus, liiv, kasvumuld jne) ladustamise ja taaskasutamise kohta. Ladustusplatside asukohad tuleb kooskõlastada keskkonnaametiga. Taaskasutatav materjal veetakse kaevaja kulul linna piires haldaja määratavale ladustusplatsile, jäätmed utiliseerib kaevaja vastavalt maapõueseadusele ja Tallinna jäätmehoolduseeskirjale.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(8) Kui ehitusjäätmeid ja ehitusmaterjali ei ole võimalik objektil ladustada, kooskõlastab kaevaja sobiva koha kas haldaja või kinnistu omanikuga.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 20 Kaevetööloa taotlemisel esitatud tingimuste muutmine

(1) Kaevetöö läbiviimise korda ja tähtpäevi võib muuta üksnes haldaja nõusolekul.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(2) Kaevetööloa taotlemisel esitatud tingimuste muutmisel võib haldaja esitada täiendavaid tingimusi ja nõuda täiendavaid kooskõlastusi käesolevas eeskirjas ettenähtud alustel.

(3) Haljastuse kahjustamisel elujõuetuseni võib haldaja nõuda kõrghaljastuse rikkumise tagajärjel välja läinud haljastuse asendamist vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord”.

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

§ 21 Kaevetöö tähtaja pikendamine

(1) Kaevetöö tähtaja pikendamiseks esitab kaevaja haldajale hiljemalt üks päev enne kaevetööloal märgitud tööde lõpetamise tähtpäeva kirjaliku taotluse, kus põhjendab kaevetöö tähtaja pikendamise vajadust. Taotlus kooskõlastatakse linnaosa valitsuse (juhul, kui haldajaks on kommunaalamet) ja kaevetööde tellija omanikujärelevalve tegijaga.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(2) Taotluse allkirjastamisel lähtutakse eeskirja § 11, § 12 ja § 24 nõuetest.

(3) Koos taotlusega esitab kaevaja:

1) tööde uue ajagraafiku, mis on kinnitatud kaevaja ja alltöövõtjate allkirjadega;

2) transpordiametiga kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise skeemi ja ühissõidukiliinide ümbersõitude skeemi;

3) transpordiameti väljastatud loa liikluse ajutise piiramise või tänava ajutise sulgemise kohta.

(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(4) Kui kaevetööloa pikendamise taotlus ei ole piisavalt põhjendatud ning objektipäevikus ja operatiivinfo süsteemis on sissekandeid, mis viitavad, et kaevetöid ei ole korraldatud efektiivselt ja hea ehitustava kohaselt, rakendatakse kaevetööloa pikendamisel haldaja ettepanekul sanktsioone vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 22 Kaevetöö peatamine

 

(1) Haldajal ja haldaja esindajal on õigus peatada kaevetöö kui:

1) kaevetöö ohustab inimeste elu, tervist või keskkonda;

2) ilmneb, et projekteerimise, kaevetööde või ehitamise käigus ei ole kinni peetud kehtivatest normidest ja õigusaktidest;

3) avastatakse projekteerimisvead ja kaevetöö jätkamiseks on vaja projekti korrigeerida;

4) tööde käigus ei peeta kinni tehnonõuetest ja heast ehitustavast;

5) kaevamise käigus ilmnevad ettenägematud takistused, mida projekteerimisel ei olnud võimalik ette näha (peremehetud trassid, omavolilised rajatised, reostus, geoloogilised iseärasused).

(2) Kultuuriväärtuste ametil on õigus peatada muinsuskaitsealal, kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis tehtavad kooskõlastamata kaevetööd. Tööde peatamisest informeerib kultuuriväärtuste amet kaevajat ning haldajat või haldaja esindajat ja kaevetööde dispetšerteenistust.

(3) Keskkonnaametil on õigus peatada kaevetööd, kui kahjustatakse haljastust, puudub raieluba, avastatakse keskkonnareostus, tekitatakse ülenormatiivset müra või saastet või kaevetöödega kahjustatakse nii olemasolevaid kui ka suletud (tamponeeritud) puurkaevusid. Tööde peatamisest informeerib keskkonnaamet kaevajat ning haldajat või haldaja esindajat ja kaevetööde dispetšerteenistust.

(4) Tehnovõrkude valdajal on õigus teha haldajale või haldaja esindajale ettepanek võrgu kaitsevööndis toimuvad tööd peatada, kui kahjustatakse tehnorajatist või on tekkinud tehnorajatise vigastamise oht.

(5) Kaevaja on kohustatud võimaliku lõhkematerjali avastamisel koheselt tööd peatama ning teavitama lõhkematerjali leidmisest hädaabinumbrit 112 ning haldajat või haldaja esindajat ja kaevetööde dispetšerteenistust.

(6) Kaevetööde peatamisest informeerib haldaja või haldaja esindaja kaevajat, kaevetööde tellija omanikujärelevalve tegijat ja tellija esindajat.

(7) Kui kaevetööde peatamise tõttu pikeneb tööde lõpetamise tähtpäev, esitab kaevaja pärast puuduste kõrvaldamist haldajale uue kaevetööloa taotluse §-s 21 sätestatud korras. Kui kaevetööde peatamisega ei kaasne kaevetööloa tähtpäeva pikenemine, esitab kaevaja haldajale uue tööde ajagraafiku ja vajadusel uue sulgemisloa ja liiklusskeemi (kui sulgemisluba ei väljastatud kogu kaevetööde ajaks).

(8) Kaevetööde peatamise kohta koostatakse kahepoolne akt.

(9) Haldaja või haldaja esindaja märgib kaevetöö peatamise ja töö jätkamise kuupäeva kaevetööloa lisainfo lahtrisse, kultuuriväärtuste amet ja keskkonnamet teevad tööde peatamise kohta märkuse objektipäevikusse.

(10) Omavolilise kaevetöö avastamisel peatab haldaja või haldaja esindaja tööd, teeb kindlaks omavolitsenud isiku, koostab kahepoolse akti, lisab foto(d) ja teeb väärteoteate Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile (edaspidi munitsipaalpolitsei amet), kes otsustab väärteomenetluse algatamise.

 

(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 23 Nõuded vee ärajuhtimisele

(1) Kaevetrassist väljapumbatav vesi suunatakse vastavalt projektile või kooskõlastustingimustele torustiku abil reo- või sademeteveekanalisatsiooni või -kraavi. Vee suunamine reo- või sademeteveekanalisatsiooni kooskõlastatakse eelnevalt võrguvaldajaga.

(2) Kaevetööloaga hõlmatud ala ümbritsevale alale võib vett juhtida ainult haldaja kirjalikul nõusolekul.

(3) Lõikes 1 ja 2 ettenähtud võimaluste puudumisel veetakse väljapumbatav vesi ära.

(4) Suvisel ajal (positiivse õhutemperatuuri korral) tehtavate avariikaevamiste puhul on erandkorras lubatud reostumata pinnasevett või veetrassi lekkest tulenevat vett pumbata tänavale, suunaga lähima restkaevu poole.

(5) Reostunud pinnasevee väljapumpamiseks ja äravedamiseks taotletakse keskkonnaameti eriluba.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(6) Kaevetöö käigus ei ole lubatud vähendada olemasolevate kraavide läbilaset või neid likvideerida.

§ 24 Haljastuse kaitse

(1) Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.

(2) Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.

(3) Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.

(4) Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga.

(5) Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks.

(6) Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise.

(7) Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonnaameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel.

 

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

§ 25 Tehnovõrkude kaitse

(1) Projektis märkimata tehnovõrgu avastamisel katkestatakse kaevetööd kuni avastatud tehnovõrgu valdaja kindlakstegemiseni. Töid võib jätkata ainult pärast tehnovõrgu valdaja kirjaliku kooskõlastuse saamist.

(2) Olemasolevaid tehnovõrke võib ümber paigutada ainult nende tehnovõrkude valdajate poolt kirjalikult kooskõlastatud ning linnaplaneerimise ameti poolt kinnitatud projekti alusel.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

§ 26 Nõuded kaevetööl kasutatavale tehnikale

(1) Kaevetööl on lubatud kasutada vaid sõidukeid ja mehhanisme, mis toetuvad teepinnale elastsete rehvide või roomikutega. Keelatud on kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või teerajatisi. Selliste mehhanismide kasutamine teedel või tänavatel toimuvateks töödeks on lubatud ainult haldaja kirjalikul nõusolekul.

(2) Sõidukeid ja mehhanisme, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, rajatisi, liikluskorraldusvahendeid ja teisi tee-elemente, veetakse eriveeremiga (treiler). Nimetatud sõidukid võivad kõva kattega teed ületada, kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tee-elementide ja teekatte rikkumise.

(3) Ilma haldaja loata ei ole lubatud paigutada ehitusmehhanisme ega veotransporti kergliiklusega teedele ning jalgratta- ja kõnniteedele ning haljasalale.

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

(4) Kaevaja ei või sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mis tahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul, kui selleks on haldaja poolt väljastatud luba.

§ 27 Erinõuded lõhketööle

Lõhketöid võib teostada ainult lõhketöö projekti ja eriloa olemasolul, täites rangelt lõhketööde projekti ja eriloa väljastanud isiku poolt esitatud nõudeid.

§ 28 Keskkonna kaitse

(1) Tänaval on keelatud teha selliseid töid, mille käigus võib teekattele või haljastusele sattuda mootorikütust, määrdeaineid või muid lagundavaid ja keskkonda saastavaid aineid. Taoliste tööde hädavajadusel rakendatakse teekatte ja haljastuse kaitsmiseks vajalikke meetmeid.

(2) Kaevamise käigus reostunud pinnase või potentsiaalset keskkonnaohtu omava objekti avastamisel on kaevaja kohustatud peatama töö ja informeerima seisukohavõtuks ning meetmete rakendamiseks keskkonnaametit.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005;

Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

§ 29 Muinsuskaitse

Juhul kui (avarii)kaevetööde kohas avastatakse arheoloogiline kultuurikiht, inimluud või vanade ehituskonstruktsioonide olemasolu, on kultuuriväärtuste ametil õigus peatada kaevetööd kuni kaheks nädalaks, et teha kindlaks uuringute vajadus või asja vastavus mälestise tunnusele.

(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 30 Ohu kõrvaldamine

Kui on tekkinud ettenägematu, projektist kõrvalekaldumisest või tööde tehnoloogiast tingitud oht inimestele, varale või ümbritsevale keskkonnale (varingud, tehnovõrkude vigastused või purunemised vms), peatatakse kaevaja poolt kaevetööd koheselt ja rakendatakse meetmeid ohu kõrvaldamiseks. Vajadusel võib kaevaja taotleda haldajalt uut kaevetöö lõpetamise tähtpäeva.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 31 Ajutine ümbersõidutee

(1) Ajutise ümbersõidutee ja ajutise ühissõidukite peatuse ehituse korraldab omal kulul kaevaja.

(2) Kui ümbersõidutee rajamiseks või liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib kaevaja maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu.

(3) Reeglina lahendatakse ümbersõiduteega seonduv kaevetööloa taotlemise aluseks olevas ehitusprojektis. Ettenägemata juhtudel (varing, tehnovõrgu purunemine jne) ehitatakse ümbersõidutee transpordiameti ning haldaja ettekirjutuste kohaselt.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(4) Ajutise ümbersõidutee võib liikluseks avada, kui selle on heaks kiitnud haldaja või haldaja esindaja ja selle kohta on vormistatud akt..
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(5) Ajutine ümbersõidutee kuulub kaevajale, kes hoiab ajutise ümbersõidutee korras ja vastutab selle seisukorra eest. Ajutise ümbersõidutee kasutamise eest ei ole lubatud tasu nõuda.

(6) Pärast kaevetöö lõppu likvideerib kaevaja ajutise ümbersõidutee ja ajutised ühissõidukipeatused ning heakorrastab maa-ala endisel või projektis ettenähtud kujul.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

 

V Peatükk

 

Avariikaevetöö

§ 32 Avariikaevetöö mõiste

(1) Avariikaevetöö on kaevetöö alaliik, mis on vajalik tehnovõrgu avarii likvideerimiseks juhul kui:

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

1) kaevetöö alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele;

2) tehnovõrgu avarii ohustab liiklejaid;

3) tehnovõrgu avarii ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda;

4) tehnovõrgu rike võib põhjustada teekatte sissevajumise või lokaalse üleujutuse.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 33 Avariikaevetöö teostamise tingimused

(1) Avariikaevetöö tegemiseks ei ole nõutav kaevetööluba, kui teekonstruktsioon ja haljastus taastatakse hiljemalt kolme ööpäeva jooksul kaevetöö alustamisest või kui haldaja on andnud kirjaliku nõusoleku reedel alustatud avariikaevetöö taastamise lõpetamiseks esmaspäeval (avariikaevetöö neljandal päeval).
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(11) Avariikaevetöö teostatakse avariikaevetöö akti alusel ning kehtivad kõik kaevetööde eeskirja nõuded, v.a ehitusloaga projekti koostamine ja kaevetööloa taotlemine. Avariikaevetöö tellija peab kindlustama tööde omanikujärelevalve. Tehnovõrgu asukoha muutusel või uue tehnovõrgu rajamisel tuleb teostusjoonis teha enne kaeviku kinniajamist ning mõõdistustöö tegijal on kohustus mõõdistustöö vormistamisel lähtuda Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2009 määruses nr 52 “Geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde tegemise kord” toodud nõuetest ning mõõdistustööde tulemused registreerida Tallinna geodeetiliste mõõdistustööde registris.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(2) Enne avariikaevetöö alustamist selgitatakse välja avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö teostamise kohas asuvad muud tehnovõrgud, pöördudes vajadusel info saamiseks linnaplaneerimise ameti poole.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(3) Avariikaevetööde tegemisel juhindutakse Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

(4) Tehnovõrgu valdaja tegevus ja nende kestus suuremahuliste veeavariide korral on fikseeritud eeskirja lisas.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(5) Kui avariikaevetööde taastamisel paigaldataks üle 10 m2 suurune asfaldipaik, tuleb haldajale või haldaja esindajale esitada laboratoorne õiend, mille on väljastanud sellekohase atesteeringuga laboratoorium. Alla 10 m2 suuruste asfaldipaikade puhul võib haldaja loal laboratoorsetest proovidest loobuda, kui vaatlusel ei teki kahtlusi töö kvaliteedi kohta.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 34 Avariikaevetööst teatamine

(1) Avariikaevetöö tegija teavitab kirjalikult enne kaevetöö alustamist ja 30 minutit enne lõpetamist sellest haldajat, transpordiametit (kui kaevetöö tõttu on suletud liiklus ja/või ühissõidukiliiklus), avariikaevetöö asukoha järgset linnaosa valitsust, samuti kaevekohas asuvaid tehnovõrkude valdajaid, näidates ära avariikaevetöö koha, avariikaevetöö põhjuse, töö alguse ja lõpetamise kuupäeva ja kellaaja, kaevaja nime ning töö eest vastutava isiku ametikoha, nime ja telefoninumbri.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(2) Muinsuskaitsealal, kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis tehtava kaevetöö puhul on kaevaja kohustatud teavitama ka kultuuriväärtuste ametit.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(21) Avariikaevetöö alal oleva haljastuse muutmisest või kahjustamisest teavitab kaevetöö tegija viivitamatult keskkonnaametit kirjalikult või suuliselt, lisades foto(d). Loodusobjekti kaitsevööndis tehtava kaevetöö puhul esitatakse teave objekti valitsejale.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(22) Avariikaevetöö alal oleva olemasoleva või tamponeeritud puurkaevu kahjustamisest teavitab kaevetöö tegija viivitamatult keskkonnaametit kirjalikult või suuliselt. Puurkaevu sanitaarkaitsealas tehtava kaevetöö puhul esitatakse teave objekti valitsejale ja keskkonnaametile.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(3) Kui tehnovõrgu rike nõuab avariikaevetöö alustamist väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal ning lõigetes 1, 2 ja 21 nimetatud asutustele või tehnovõrgu valdajale pole võimalik sellest kohe teatada, teatab avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetööst esimesel võimalusel. Kui avariikaevetööga väljaspool tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal kaasneb ühissõidukiliikluse sulgemine või ümbersuunamine, informeerib vastutav isik sellest enne avariikaevetööde algust ühistranspordiliine teenindavate vedajate dispetšerteenistusi.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(4) Tehnovõrgu valdaja on kohustatud sisestama informatsiooni 30 minutit enne avariikaevetöödega alustamist Tallinna linna operatiivinfo programmi. Operatiivinfo programmile ligipääsu puudumisel edastab avariilise tehnovõrgu valdaja haldajale avariikaevetöö akti ja haldaja teeb akti alusel sissekande operatiivinfo programmi. Uue kasutaja ligipääsuks operatiivinfo programmile tuleb tehnovõrgu valdajal taotleda ligipääsuandmed kommunaalametilt.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(5) Kui avariikaevetöö lõpetatakse enne tähtpäeva väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal ning lõigetes 1, 2 ja 21 nimetatud asutusele või tehnovõrgu valdajale pole võimalik sellest kohe teatada, teatab avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö lõpetamisest esimesel võimalusel. Kui avariikaevetööga kaasnes ühissõidukiliikluse sulgemine või ümbersuunamine ja avariikaevetöö lõpetatakse enne tähtpäeva väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal, informeerib vastutav isik sellest ühissõidukiliine teenindavate vedajate dispetšerteenistusi.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 35 Avariikaevetöö akt

(1) Avariikaevetöö kohta koostab avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö akti ja edastab selle haldajale teadmiseks ühe tööpäeva jooksul arvates avariikaevetöö alustamisest. Avariikaevetööde akti vormi kinnitab linnavalitsus.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(2) Avariikaevetöö aktile kirjutab alla tehnovõrgu füüsilisest isikust valdaja või tehnovõrgu juriidilisest isikust valdaja juhatuse liige või tegevjuht. Valdaja juhatuse liige või tegevjuht võib volitada avariikaevetöö aktile alla kirjutama ka teisi isikuid.

(3) Kui avariikaevetöö toimub Tallinna põhitänaval või tänaval, mille teekate on alla viie aasta vana, kooskõlastatakse avariiakt haldajaga. Andmeid põhitänavate ja teekatte vanuse kohta väljastab kommunaalameti registriosakond.

(4) (Kehtetu - Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(5) Tehnovõrgu valdaja esitab kommunaalametile kord aastas (1. oktoobriks) töötajate nimed, kellel on õigus kinnitada avariikaevetöö akte.

(Tvk m 03.09.2009 nr 30 jõust. 10.09.2009)

§ 36 Nõuded avariikaevetöö teostamise kohale

(1) Avariikaevetöö koht ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt eeskirja § 16 lg 1 nõuetele.

(2) Avariikaevetöö teostamise kohta paigaldatakse käesoleva eeskirja § 16 lg 2 nõuetele vastav teabetahvel.

(3) Avariikaevetöö teostamise kohas tagab vastutav isik järgneva dokumentatsiooni olemasolu:

1) avariikaevetöö akt või selle koopia;

2) tehnovõrkude valdaja luba kaevetööks vastava tehnovõrgu kaitsevööndis;

3) avariilise tehnovõrgu asukoha joonised või skeemid.

(4) Avariikaevetöö puhul kehtivad kõik kaevetööle esitatavad nõuded.

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

§ 37 Kaevetööluba avariikaevetöö korral

(1) Kui avariikaevetöö kestab üle kolme ööpäeva, taotleb avariilise tehnovõrgu valdaja haldajalt lihtmenetlusega kaevetööloa.
(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

(2) Lihtmenetlusega kaevetööloa taotleja esitab haldajale hiljemalt avariikaevetöö kolmandal päeval:

1) kaevaja ja kaevetööde tellija omanikujärelevalve tegija allkirjastatud kaevetööloa taotluse ja teiste võrguvaldajate kirjalikud kooskõlastused avariikaevetöökoha tehnovõrkude kohta;

2) kaevekoha geodeetilise alusplaani koos tehnovõrkude valdajate kooskõlastustega ning haldaja poolt kooskõlastatud katete ja haljastuse taastamise plaani;

3) transpordiametilt taotletud teede ja tänavate ajutise sulgemise loa;

4) tööde ajagraafiku, mille on allkirjastanud taotleja ning alltöövõtjad;

5) garantiikirja, millega kinnitatakse kaevetööks vajalike materjalide, tööjõu, mehhanismide ja raha olemasolu;

6) ümbersõidutee olemasolu korral transpordiametiga ja kommunaalametiga kooskõlastatud akti ümbersõidutee ülevaatuse kohta.

 

(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(3) Kui haldaja või haldaja esindaja tuvastavad järelevalve käigus et plaanilise iseloomuga kaevetöö on vormistatud avariikaevetööna, on haldajal õigus töö tellijalt nõuda geodeetilist alusplaani (mitte vanem kui üks aasta) ja tehtud tööde kohta täitedokumentatsiooni linnaplaneerimise ametile esitamiseks. Kui töödega kaasnes olemasoleva tehnovõrgu asukoha muutus või uue rajamine, tuleb töö tellijal vormistada nõuetekohane ehitusprojekt ja taotleda linnaplaneerimise ametis tehnovõrgu seadustamine. Rikkumise tuvastamisel on haldajal õigus esitada materjalid munitsipaalpolitsei ametile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

VI Peatükk

 

Kaevetöö lõpetamine

§ 38 Heakorrastamise nõue

Kaevetöö või selle etapi lõppjärgus heakorrastab kaevaja  kaevetöö käigus rikutud ala käesoleva eeskirja, haldaja ettekirjutuste ja ehitusprojekti kohaselt.

§ 39 Tehnovõrgu mõõdistamine

(1) Enne kaevetöötrassi täitmist mõõdistatakse paigaldatud tehnovõrk vastavat tegevusluba omava isiku poolt.

(2) Kaevaja  esitab teostusjoonised linnaplaneerimise ametile ja tellijale.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(3) Kui avariikaevetöö käigus trassi asukoht ei muutunud, ei ole mõõdistamine nõutav.

§ 40 Kaevetöötrassi täitmine

(1) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitmist alustatakse kaevetöötrassi põhja tihendamisest, mis vajadusel teostatakse enne tehnovõrgu paigaldamist. Teekatte alla jääva kaevetrassi täitmist alustatakse kaevetrassi põhja tihendamisest, mis vajaduse korral tehakse enne tehnovõrgu paigaldamist. Kaevetrass täidetakse liivapinnasega (kui projektis ei ole ette nähtud teisiti) kihtide kaupa, igat kihti eraldi tihendades. Tihendatava kihi paksus sõltub kasutatava tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 30 cm. Iga kihi kohta esitatakse kaevaja poolt haldajale tiheduse mõõtmise laboratoorne õiend, mis on väljastatud vastavat tegevusluba omava isiku poolt. Laboratoorsete uuringute kulud kannab kaevaja.
(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008;
Tvk m 20.05.2010 nr 28, jõustumine 29.05.2010)

(2) Haldajal ja haldaja esindajal on õigus:
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

1) mõõta täitepinnase tihedust ka ise ning vajadusel nõuda kaevajalt täiendavat tihendamist;

2) nõuda kaevajalt laboratoorset õiendit täitepinnase omaduste kohta.

(3) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitematerjalina kasutatakse liiva, millega on võimalik saavutada stabiilset tee kandevõimet, mis on hea filtreeruvusega ning võimaldab nõuetekohast tihendamist kergete tihendusseadmetega ja ei kahjusta tehnorajatisi. Filtratsioonimoodul peab olema kontrollitud ja vastama normile.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(4) Nõuetele mittevastava paigaldatud täitepinnase peab kaevikust eemaldama. Kui projektis ei ole asjakohaseid nõudeid esitatud, võib liivpinnasest muldkeha tihendusteguri vähim väärtus püsikatendiga teel olla 0,98 ja kergkatendiga teel 0,95.
(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

(5) Killustikaluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud aluse pinnal seadmega Inspector ja Loadman vähemalt iga 100 m tagant ristlõike kolmes punktis. Kui projektis ei ole elastsusmooduli nõuet esitatud, siis peab see olema >170 MPa. Talveperioodil ehitatud tee aluskonstruktsioon võetakse vastu pärast jäätunud maapinna sulamist.
(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

(6) Teekatte piki- ja põikitasasuse kontrollimisel 3-meetrise latiga on pilu suurim lubatud väärtus kuni 4 mm. Tasasust kontrollitakse iga 25 m tagant.
(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

§ 41 Haljastuse taastamine

(1) Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav muru-ala vähemalt 15 cm paksuse sõelutud uue huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse. Võib kasutada ka mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademetevee äravoolu katetelt.

(2) Puude ja põõsaste juurte piirkonnas tehakse tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina ja kastetakse. Puu juurekael peab jääma kattest vabaks.

(3) Kaevetöö tegemisel põõsaste lausistutusega alal taastatakse põõsaistutused ning vahetatakse välja kaevetöö tegemise käigus hävinud põõsad. Soovitav kasutada alal eelnevalt kasvanud samaliigilist taimmaterjali.

 

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

 

§ 42 Teekatte taastamine

(1) Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Kogu teekatte konstruktsiooni taastamisel ristlõike laiuses paigaldatakse asfaltkate sooja vuugiga.

(Tvk m 20.05.2010 nr 28, jõustumine 29.05.2010)

(2) Tükkmaterjalist teekatte taastamise puhul on haldajal õigus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni rajamist. Juhul, kui antud töö toimub avariikaevetööde raames, vormistatakse tähtaja pikendamiseks lihtmenetlusega kaevetööluba.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(3) Kaevetööl rikutud maa-ala taastatakse endisel kujul. Kaevaja taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, tehnovõrkude kaevud ja kaaned. Vanalinna kontakttsoonis kasutatakse teekatte taastamiseks samalaadset materjali, millisega oli sõidu- või kõnnitee kaetud enne kaevetöid.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005;
Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

(4) Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid, varisemisi ega vajumisi.

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008;
Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(5) Kui liiklus on vaja avada enne teekatte täielikku taastamist või kui ilmastiku tõttu ei ole võimalik teekatet või haljastust taastada nõuetekohaselt, taastab kaevaja teekatte või haljastuse ajutiselt. Ajutise katte materjal tuleb eelnevalt haldajaga kooskõlastada. Kaevaja hoiab ajutise teekatte omal kulul sõidukõlblikuna katendi lõpliku taastamiseni. Talviste kaevetööde puhul taastab kaevaja objekti lõplikult hiljemalt 31. maiks. Talvise avariikaevetöö lõplikku taastamist kevadperioodil käsitletakse avariikaevetöö osana, millele rakendatakse avariikaevetöö kohta kehtestatud nõudeid.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(6) Kaevetöö tegija on kohustatud taastama teekatte ja teekattemärgistuse samatüübilise materjaliga.Taastatava tänava sõidu- ja kõnnitee, kergliiklusega tee ja jalgrattatee kattekonstruktsioon ning selleks kasutatavad materjalid kooskõlastatakse haldajaga.

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

(7) Kulunud teekattemärgistuse taastamise vajadus otsustatakse kaevetööle eelneval kaevekoha ülevaatusel ja fikseeritakse ülevaatuse aktis.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 43 Kaevetöö lõpetamine

(1) Teemaa-alal tehtud kaevetöö lõpetatakse pärast teekatte ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaevekoha heakorrastamist. Kaevetööloa lõpetamise vormistamiseks on kaevaja kohustatud esitama haldajale või haldaja esindajale teeseadusega kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavuse kinnitamiseks kaevetööde tellija omanikujärelevalve tegija ja haldaja esindaja allkirjastatud dokumentatsiooni. Kaevetöö lõpetamise ja üleandmise fikseerib haldaja kaevetööloal.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(11) Kaevetöö lõpetamisel enne tähtpäeva teavitab kaevaja kirjalikult kommunaalametit, transpordiametit (kui kaevetööga on kaasnenud liikluse ja/või ühissõidukiliikluse sulgemine), asukohajärgset linnaosa valitsust, samuti kaevekohas asuvate tehnovõrkude valdajaid.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(12) Kui kaevetöö lõpetatakse väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal enne tähtpäeva ning tehnovõrgu valdajal pole võimalik sellest kohe teatada, teatatakse kaevetöö lõpetamisest esimesel võimalusel. Kui kaevetöö tõttu oli ühissõidukiliiklus suletud väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal, siis peab vastutav isik kaevetöö lõpetamisest teavitama ühissõidukiliine teenindavate vedajate dispetšerteenistusi.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(2) Kaevetöö lõpetamisel esitab kaevaja haldajale:
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

1) täitepinnase kihtide tihedusmõõtmiste laboratoorsed õiendid;

2) taastatud asfaltbetoonkatte omaduste laboratoorse õiendi, mille on väljastanud sellekohase atesteeringuga laboratoorium. Asfaltbetoonkatte proovid võetakse ühe sõidusuuna ristlõikel kolmest punktist iga 100 m järel. Kui lõik on lühem kui 100 m, siis on kohustuslik võtta üks proovikomplekt. Alla 10 m2 suuruste asfaldipaikade puhul võib haldaja loal laboratoorsetest proovidest loobuda, kui vaatlusel ei teki kahtlusi töö kvaliteedi kohta;
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

3) kasutatud ehitusmaterjalide sertifikaadid;

4) teekatendi teostusjoonise digitaalselt (dgn- või dwg- ja pdf-formaadis) ja paberkandjal, kui teekate taastatakse teeristlõike laiuses. Teostusmõõdistuse tegijal on kohustusmõõdistustööde vormistamisel lähtuda Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2009 määruses nr 52 “Geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde tegemise kord” toodud nõuetest ning mõõdistustööde tulemused registreerida Tallinna geodeetiliste mõõdistustööde registris;
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

5) keskkonnaametis kinnitatud õiendi jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta, kui kaevetööde käigus tekkis üle 10 m³ ehitus-lammutusprahti.
(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005)

(3) Kui soovitakse lõpetada kaevetööluba, mis on väljastatud linnaosa valitsuse hallatavale maa-alale, siis on kaevaja kohustatud esitama linnaosa valitsusele täitedokumentatsiooni ja andma objekti aktiga üle.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(4) Kaevetööluba loetakse lõpetatuks, kui haldaja on allkirjastanud kaevetööde dokumentatsiooni. Dokumentatsiooni allkirjastamise kuupäevast hakkab kehtima kaeveobjekti garantiiperiood.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 44 Garantii kaevetööle

(1) Kaevetööde järgsel taastamisel annab kaevaja asfaltkattele üldjuhul kaheaastase garantii alates kaevetöö objekti üleandmisest haldajale. Väikesemahuliste taastamistööde puhul annab kaevaja tänavakattele § 5 lõike 92 punkti 4 kohaselt viieaastase garantii.

(2) Haljasalal tehtud kaevetööle annab kaevaja kaheaastase garantii alates kaevetöö objekti üleandmisest linnaosa valitsusele.

(3) Tellija korraldab garantiiajal kaeveobjektil omanikujärelevalvet avariikaevetööde tegemise korra järgi, tagab avastatud puuduste likvideerimise kohe ja teavitab haldajat vähemalt kolm päeva enne garantiiremonttööde algust.

(4) Kui tellija pole garantiiajal omanikujärelevalve tegija, haldaja ja haldaja esindaja fikseeritud puudusi määratud tähtpäevaks kõrvaldanud, võib haldaja tellida taastamistööd kolmandalt isikult tellija kulul.

(5) Tellija esitab igal aastal 30. maiks haldajale aruande garantiiobjektide seisukorra kohta vastavalt linnavalitsuse kinnitatud vormile.

 

(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

 

VII Peatükk

 

Järelevalve ja vastutus

§ 45 Kaevetöö järelevalve

(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teevad kommunaalamet, keskkonnaamet, munitsipaalpolitsei amet, transpordiamet, kultuuriväärtuste amet, linnaosade valitsused, haldaja esindaja, politseiprefektuur ja tehnovõrkude valdajad oma pädevuse kohaselt.

(2) Kommunaalameti järelevalve toimingud ja vastutus on järgmine:

 

1) korraldab kaevetöid ja teeb järelevalvet nende kaevetööde üle, mis tehakse kommunaalameti hallataval teemaa-alal ja asutuse Kadrioru Park hallatavates parkides rajatiste ja haljastuse säilimise ja nõuetekohase taastamise tagamiseks lähtuvalt kaevetööloa tingimustest, õigusaktidest ning heast ehitustavast;

2) rikkumiste avastamisel (sh omavoliline kaevetöö) edastab informatsiooni ja nõuded avastatud puuduste ja rikkumiste kohta kaevajale, kaevetööde tellijapoolsele omanikujärelevalve tegijale ja kaevetööde tellijale. Vajadusel peatab tööd ja/või edastab materjalid munitsipaalpolitsei ametile, kes otsustab väärteomenetluse algatamise;

3) tagab iga päev kaevetööde info olemasolu Tallinna linna kodulehel aadressil www.tallinn.ee;

4) esitab tehnovõrkude valdajate poolt aasta jooksul kavandatavate tööde kohta informatsiooni kommunaalameti koduleheküljel, tagamaks erinevate tehnovõrguvaldajate poolt samale tänavalõigule või haljasalale planeeritavate tööde koordineerimine;

5) vajadusel delegeerib lepingu alusel osa kaevetööde korraldamise ja järelevalve tegemisega seotud kohustusi haldaja esindajale;

6) korraldab internetiühendusega kaevetööde dispetšerteenistuse, mis töötab ööpäev läbi ja võtab selle aja vältel vastu rikketeateid, töötleb saadud info ning sisestab operatiivinfosüsteemi;

(3) linnaosa valitsuse järelevalve toimingud ja vastutus on järgmine:

1) korraldab kaevetöid ja teeb järelevalvet kaevetööde üle, mida tehakse linnaosa valitsuse hallatavate parkide ja haljasalade säilimise ning nõuetekohase taastamise tagamiseks lähtuvalt kaevetööloa tingimustest, õigusaktidest ning heast ehitustavast;

2) rikkumiste avastamisel (sh omavoliline kaevetöö) edastab informatsiooni ja nõuded avastatud puuduste ja rikkumiste kohta kaevajale, kaevetööde tellijapoolsele omanikujärelevalve tegijale ja kaevetööde tellijale. Vajadusel peatab tööd ja/või edastab materjalid munitsipaalpolitsei ametile, kes otsustab väärteomenetluse algatamise;

3) tagab iga päev kaevetööde info olemasolu Tallinna linna kodulehel aadressil www.tallinn.ee;

(4) transpordiameti järelevalve toimingud ja vastutus on järgmine:

1) teeb kaevetööde järelevalvet kaeveobjektidel tänava ajutise sulgemisloa nõuete täitmise üle teeseaduse, liiklusseaduse, majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.04.2003 määruse nr 69 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” ning Tallinna Linnavalitsuse 18.05.2005 määruse nr 56 “Teede ja tänavate ajutise sulgemise eeskirja” kohaselt;

2) kontrollib tänava ajutise sulgemise loa olemasolu kaeveobjektil ning liikluskorraldusvahendite ja rasketehnika paiknemise vastavust kooskõlastatud liiklusskeemile;

3) rikkumiste avastamisel otsustab väärteomenetluse algatamise;

(5) keskkonnaameti järelevalve toimingud ja vastutus on järgmine:

1) teeb kaevetööde järelevalvet säästva arengu seaduse, jäätmeseaduse, looduskaitseseaduse, veeseaduse, keskkonnaseire seaduse ja Tallinna Linnavalitsuse 22.06.2006 määruse nr 45 “Tallinna linna heakorra eeskiri” kohaselt;

2) rikkumiste avastamisel teeb ettekirjutusi ja vajadusel peatab kaevetööd, kui kahjustatakse haljastust, puudub raieluba, avastatakse keskkonnareostus, tekitatakse ülenormatiivset müra ja saastet ning kui kaevamisel tekkinud jäätmeid ei käidelda kehtiva jäätmehoolduseeskirja kohaselt. Vajadusel peatab tööd ja/või edastab väärteoteate munitsipaalpolitsei ametile, kes otsustab väärteomenetluse algatamise;

(6) kultuuriväärtuste ameti järelevalve toimingud ja vastutus on järgmine:

1) teeb kaevetööde järelevalvet muinsuskaitse seaduse täitmise üle Tallinna vanalinnas, muinsuskaitsealal, kinnismälestistel ja selle kaitsevööndis, sh kontrollib kultuuriväärtuste ameti kooskõlastuste olemasolu ja arheoloogiliste eeluuringute, arheoloogilise järelevalve või arheoloogiliste uurimistööde tagamist objektil muinsuskaitse seaduse alusel;

2) teeb ettekirjutusi, kui on tuvastanud muinsuskaitsenõuete rikkumise. Vajadusel peatab tööd või alustab väärteomenetlust vastavalt oma pädevusele;

(7) munitsipaalpolitsei ameti järelevalve toimingud ja vastutus on järgmine:

1) teeb kaevetööde järelevalvet Tallinna Linnavolikogu 02.09. 2004 määruse nr 32 “Tallinna linna kaevetööde eeskirja kinnitamine”, Tallinna Linnavalitsuse 22.06.2006 määruse nr 45 “Tallinna linna heakorra eeskiri” jt linna õigusaktide täitmise üle ning vajadusel algatab väärteomenetluse vastavalt oma pädevusele;

2) haldajalt, transpordiametilt, keskkonnaametilt ja kultuuriväärtuste ametilt saadud dokumentatsiooni ja edastatud väärteoteate põhjal otsustab väärteomenetluse algatamise.

(8) Politseiprefektuur teeb kaevetööde üle järelevalvet oma pädevuse piires.

(9) Haldaja esindaja teeb kaevetööde üle järelevalvet lepingu alusel temale antud volituste piires.

(10) Tehnovõrkude valdaja teeb kaevetööde üle järelevalvet tegutsemisloa alusel tehnorajatise kaitsevööndi ulatuses

 

(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 451 Tellija omanikujärelevalve

(1) Tellija on kohustatud tagama kaevetööde kestel ja garantiiajal omanikujärelevalve vastavalt ehitusseadusele ja teeseadusele. Tellija saab omanikujärelevalve tegijaks määrata ainult omanikujärelevalve õigust omava isiku.

(2) Tellija omanikujärelevalve tegija on kohustatud iga päev kontrollima kõiki töös olevaid kaevetöö- ja avariikaevetöö objekte, kontrolli tulemused fikseerima objektipäevikus ja kinnitama kaetud tööde aktid.

(3) Kui ühel ehitusobjektil teevad tööd mitu tellijat või mitu kaevajat, määravad osalised enda hulgast esindaja, kes vormistab kaevetööloa ja koondab täitedokumendid ühtseks dokumentatsiooniks. Objektil peab teehoiutööde üle tegema kaevetööde tellija omanikujärelevalvet üks teehoiutööde järelevalvet tegev isik. Haldaja korraldab vajadusel tegevusi koordineeriva nõupidamise.

 

(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

§ 46 Kaevaja vastutuse ulatus

(1) Kaevaja kannab täielikku vastutust teostatud töö tehnoloogia, ohutustehnika, tähtpäevade, kvaliteedi, liiklusohutuse ning ehitusprojekti ja selle juurde käivate kooskõlastuste nõuete täitmise eest.
(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(11Kui kaevaja ei lõpeta objekti taastamistööd tähtajaks (k.a talvise kaevetöö järgne teekatte lõplik taastamine 31. maiks) seoses pankroti väljakuulutamise ja juriidilise isiku lõpetamisega, läheb kaeveobjekti taastamise kohustus üle kaevetöö tellijale.

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

(2) Haljastuse rikkumise tuvastamisel on keskkonnaametil ja haldajal õigus nõuda vastutavalt isikult haljastuse taastamist või kahju hüvitamist kolme aasta jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

(Tvk m 27.01.2005 nr 6 jõust. 03.02.2005;
Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008;
Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)

(3) Kaevetööde eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 sätestatud korras.

(Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008)

 

Tallinna linna kaevetööde eeskirja lisa. Tehnovõrgu valdaja tegevused ja nende kestus
suuremahuliste veeavariide korral

Tegevus

tegevuse ajaline kestus
(aega arvestatakse teate saamisest hetkest ja see on kumulatiivne)

Veetorustiku avarii

küttetorustiku avarii

1. Peale avariiteate vastuvõtmist objekti kohta kaardimaterjali leidmiseks päringu tegemine, vajadusel selle väljatrükk ja sündmuskohale saabumine

1 tunni jooksul

1 tunni jooksul

2. Situatsiooni esmane hindamine, vee- või soojakatkestusest klientide, avariide kontaktgrupi ja Tallinna abitelefoni informeerimine.

30 minuti jooksul

30 minuti jooksul

3. Vee- või soojatorustiku sulgemistöödega alustamine samal ajal veetõrje tegemisega ning vajadusel libedusetõrje korraldamine talveperioodil koostöös teehooldusettevõtetega. Veeavarii tagajärgede likvideerimisel tuleb kasutada nii vett eemalesuunavat tehnikat (sahad, pumbad) kui ka ilmastikuoludele vastavalt kas jääd ja lund ning libedust ennetavaid vahendeid (sahad, puisted, kloriidid)

30 minuti jooksul

30 minuti jooksul

3. Objektiga seotud dokumentide vormistamine, edasise tegevuse planeerimine ja organiseerimine ning vajadusel teiste tehnovõrguvaldajate väljakutsumine

1 tunni jooksul

1 tunni jooksul

4. Kaeve- ja remonttöödega alustamine

2 tunni jooksul.

Üle 5 tunni kestvate katkestuste puhul tagatakse alternatiivne veevarustus

2 tunni jooksul.

Klientide soojusvarustus tagatakse esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates soojuskatkestuse algusest. Sotsiaalobjektide soojusvarustus tagatakse kahepoolse toite või teisaldatavate konteinerkatlamajade abil.

5. Tavapärase liikluskorralduse taastamine

esimesel võimalusel

esimesel võimalusel

(Tvk m 15.12.2011 nr 42, jõustumine 01.01.2012)