AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tvk m 20.04.2017 nr 7 [RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 01.05.2017]
REDAKTSIOON:
Tvk m 09.09.2010 nr 45, jõustumine 01.01.2011, õigusaktis lugeda euro kasutusele võtmisel märgitud kroonid eurodeks ümberarvestamise kursi alusel.
|
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
|
|
MÄÄRUS
|
|
|
|
|
|
Tallinn
|
17. juuni 2004 nr 26
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
“Kadrioru Pargi arengusuunad aastani 2018” kinnitamine
|
|
|
|
|
|
|
Juhindudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, Tallinna põhimääruse § 6 lg 1 p 5 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust,
Tallinna Linnavolikogu
määrab:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
|
1. Kinnitada juurdelisatud “Kadrioru Pargi arengusuunad aastani 2018”.
2. Arengusuundade rakendamisel arvestada teiste Tallinna arengukavade ja linnaeelarve võimalustega.
3. Määrus jõustub 2. augustil 2004.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maret Maripuu
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu esimees
|
|
|
|
|
|
|
Eelnõu esitaja: Tallinna Linnavalitsus
|
|
|
Eelnõu koostaja: Tallinna Kommunaalamet
|
| |
|
|
KINNITATUD
Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004
määrusega nr 26
LISA
Tallinn 2004
Kadrioru Pargi arengusuunad aastani 2018. 1
1. Sissejuhatus. 3
1.1 Üldiselt3
1.2 Ajaloolised lähtekohad (joonis 1)3
2. Kadrioru pargi visiooniline seisund 2018. 3
3. Kadrioru pargi missioon. 4
4. Kadrioru pargi väärtused. 4
4.1 Looduslikud tingimused. 4
4.1.1 Geomorfoloogilis-geoloogilised tingimused:4
4.1.1.2 Limneamere astang 4
4.1.1.3 Terrasside reljeef4
4.1.2 Mullad 4
4.1.3 Hüdroloogilised tingimused 4
4.1.4 Kliima 5
4.1.5 Taimkate 5
4.2 Pargi kujundus. 5
4.2.1 Barokne Kadriorg - 18. sajand 5
4.2.1.1 Alumine aed 5
4.2.1.2 Ülemine aed 5
4.2.2 Vabakujunduslik park - 19. sajand 5
4.2.3 Rahvapark - 20. sajand 5
4.2.4 1991. aastal alustati restaureerimistöödega Kadrioru lossis ja pargis 6
5. Pargi ajaloolis - kompositsiooniline hinnang. 6
5.1 A - väärtuskategooria - kompositsiooniliselt väga väärtuslik:6
5.2 B - väärtuskategooria - kompositsiooniliselt väärtuslik:6
5.3 C – väärtuskategooria- kompositsiooniliselt väheväärtuslik:7
5.3.1 Pargi lõunaosas asuvad alad 7
6. Kadrioru pargi tänane seisund. 7
6.1 Ökoloogilis-keskkondlikest seisukohtadest lähtudes. 7
6.1.1 Geoloogilis-geomorfoloogilised tingimused 7
6.1.2 Mullastik 7
6.1.3 Hüdroloogilised tingimused 7
6.1.4 Kliima 7
6.1.5 Taimkate 7
6.1.5.1 Alumine aed 7
6.1.5.2 Tammesalu 7
6.1.5.3 Laialeheline salulehtmets 7
6.1.5.4 Alleed 7
6.1.5.5 Okaspuud 8
6.1.5.6 Põõsad 8
6.1.5.7 Rohttaimkate. 8
6.2 Ajaloolis-kompositsioonilisest seisukohast lähtudes (joonis 2)8
7. Kadrioru pargi taastamise kontseptsioon. Arengusuunad. 8
7.1 Restaureeritavad alad 8
7.2 Taastatava miljööga alad. 9
8. Pargi arengusuunad aastani 2018 (joonis 3; joonis 1 2 3)9
9. Päev park-muuseumis. 10
Tallinna haljastuse arengukavas esitatud haljastute süsteemis on Kadrioru parki käsitletud I rohelise radiaali (I RR) koostisosana, mis ühendab järgmisi alasid:
Kadrioru park - Lauluväljak - Maarjamäe - Windecki park - Lillepi park - Kloostrimetsa - Iru.
I RR lõunapiir kulgeb suures osas mööda looduskaitse alla võetud pankrannikut. Maastikuarhitektuuriliselt on I RR väga hinnatav, hõlmates mereranna, pankranniku, laialehelise salumetsa, looduslähedase männimetsa, kujundatud pargiansamblid, lauluväljaku, memoriaalkompleksi, olümpiakeskuse ja botaanikaaia.
Kadrioru park (kunstiliste võtetega kujundatud pargiala) ja Pirita maastikukaitseala (puutumatu looduskeskkond) on Tallinna piires tähtsamad kaitsealad. Eriti hinnaline on just kontrasti olemasolu - metsik loodus versus sajandite jooksul inim-tegevuse abil kujundatud loodus.
Kadrioru park asub mere ja klindiastangu vahelisel alal, seetõttu paikneb ta linna läbival perspektiivikal meridiaansel haljasalade vööndil. Tallinna läbiv, merega paralleelselt kulgev klindiastang on ehituslikult vähesobiv, andes hea võimaluse loodusalade säilimise linnas.
Eesti üks silmapaistvamaid ehitusmälestisi - Kadrioru barokne ansambel - omab meie ehituspärandi üldisel taustal ainulaadset tähtsust.
1.2.1 18. sajandi algul ehitatud loss ning barokkpark. Lossi ümbritsevad kõrvalhooned ja keskne regulaarsete võtetega kujundatud pargiala olid ühe kunstilis-planeeringulise terviku lahutamatuteks koostisosadeks;
1.2.2 19. sajandi lõpus kujundati vabakujunduslik pargiosa, mis ümbritses regulaarsete võtetega kujundatud barokkparki;
1.2.3 20. sajandi 30. aastatel kujundati Luigetiigi - Kõlakoja telg nn Rahvapark.
Sajandite vältel kujunenud kompleks on omamoodi park - muuseum, kus kajastuvad pargikunsti kõik ajaloolised kujundusvõtted.
2.1 Kadrioru park on aastal 2018 park-muuseum, mis haakub Kadrioru lossis ja kõrvalhoonetes asuva Väliskunsti muuseumiga nii arhitektuurselt kui ka funktsionaalselt.
Väliskunsti muuseumis tutvutakse sajandite vanuste maalidega. Park - muuseumis on võimalik tutvuda sajandite vanuste pargikunsti võtetega:
18. sajandist pärineva regulaarpargi kujundusvõtetega - parterid ja bosketid (Itaalia arhitekt Niccolo Michetti);
19. sajandist pärineva vabakujundusliku pargi kujundusvõtetega (Saksa päritoluga dendropomoloog Georg Kuphaldt);
20. sajandist pärineva Rahvapargi kujundusvõtetega (Eesti päritoluga kujundajad - Soans, Kotli, Undriste jt).
2.2 Kadriorus funktsioneerib Eesti ajalooliste parkide keskus, kus on kokku koondatud informatsioon, mis hõlmab ajaloolisi parke ning nende kujunemislugu. Keskus korraldab õppusi, loenguid ning rahvusvahelisi ja siseriiklikke temaatilisi ekskursioone näiteks. “Barokne Kadriorg ja teised Peeter I pargid”; ”Barokne Kadriorg ja selle mõjutused Eesti mõisaparkide kujundusele”; ”Georg Kuphald ning tema pargid Eestis ja Lätis” jne.
Arvestades näiteks UNESCO programmi ”Kultuur 2000”, siis need teemad leiavad Euroopa finantseerimisprogrammides toetust. Kadrioru Park on esitanud taotluse keskuse rajamise tarbeks.
Kadrioru Park on eesti pargikunsti ajalugu ning arengulugu praktiliselt ning teoreetiliselt tutvustav linna-asutus, mis taastab ja hooldab parki, kogub ja töötleb pargikunsti puudutavat informatsiooni nii Eestis kui ka mujal maailmas ning jagab seda oma tegevuse sihtgruppidele - kelleks on erialaspetsialistid, õppurid, linnakodanikud, turistid, sh siseturistid.
Põhitegevuseks oma missiooni täitmisel on sihtgruppide teenindamine ajaloolise taastatud regulaar- ning vabakujundusliku pargi eksponeerimise kaudu ning näituste, loengute, ekskursioonide ja organiseerimise kaudu.
Viimase 10 aasta jooksul on taastatava Kadrioru populaarsus, eriti tallinlaste hulgas tõusnud. Ilusatel suveõhtutel on palju jalutajaid ja murul lesijaid. Traditsiooniks on saanud igasuvised kontserdid, ilutulestikud, balletiõhtud. Lilleaia lõplik valmimine 2003. aastal võimaldab parki veelgi intensiivsemalt kasutada.
Kadrioru park on rajatud looduslikult kaunisse kohta. Looduslikke tingimusi on inimene oma tegevusega omakorda parandanud kuid nii mõnestki aspektist ka kahjuks halvendanud. Linn on suurenenud - sellega on kaasnenud tööstus - ja transpordisaarte kasv Kadrioru piirkonnas - pargi ajalooline pindala on vähenenud, kuid seda õnneks ainult äärealade arvelt. Kujunduslikult väärtuslikud maa-alad on alles ning seetõttu on võimalik aja jooksul hävinenud ajaloolisi kujundusvõtteid võimalik taastada.
Geomorfoloogilis-geoloogilised tingimused määravad pargimaastiku üldilme. Pargis saab eraldada neli erinevat vööndit: Lasnamäe paekallas; ülemine terrass; limneamere astang; alumine terrass.
Lasnamäe paekallas on võimas maastikarhitektuuriline aktsent, tema suhteline kõrgus pargis on 15 m. Paekallas rusukaldega loob ökoloogilised tingimused laialehise salumetsa kasvuks. Paekallast (klinti) on pargi piires kuni viimase ajani vähe lõhutud. Oktoobri tee ehituse käigus õhkimistööd lasnamäe, aseri, kunda ja volhovi lubjakivi lademetes muutsid meile teadmata ulatuses hüdroloogilist re˛iimi pargi lõunaosas. Tekkisid uued kunstlikud paljandid, pargi pindala kahanes veelgi.
Limneamere astang koos nõlval asuvate rändrahnudega on soodsaks kasvukohaks tammikule. Astangu suhteline kõrgus 2-4 m on küllaldane pargimaastiku liigendamiseks ülemiseks ja alumiseks platooks. Kohati vähendab selle pinnavormi maastikuarhitektuurilist väärtust liigne (juhuslik) haljastus. Astangu lõunapoolne osa on tugevasti mõjutatud inimtegevusest - seal asub pargiansambli tähtsaim objekt - loss oma tiibhoonetega.
Terrasside reljeef on tasane, mis tingib pargilagendike liigniiskuse ja osalise soostumisegi, aga samal ajal soodustab nende arhitektuurset kujundamist. Terrasside pargikujunduslik väärtus sõltub suurel määral drenaa˛isüsteemi korrasolekust. Geoloogilis-morfoloogilise seisundi kaitseks ja parandamiseks tuleb teha regulaarseid hüdroloogilisi uurimisi.
Muldasid on inimene oma tegevusega pargis oluliselt parandanud. Kui enne pargirajamist iseloomustati ala kui liigniisket taimestamata liivikut, siis nüüdseks on pargis küllaltki viljakad kamarmullad.
Hüdroloogilised tingimused on küllaltki keerulised nii geomorfoloogiast tulenevalt kui ka kuivendus- ja linnaehituslikest töödest lähtudes. Drenaa˛ vajab regulaarset hooldust, kuna põhjavesi on rauarikas ja infiltreeruv vesiliiv koos raudoksiidiga ummistab torudreenid.
Kliima kujundajaks Kadriorus on mere vahetu lähedus ning linnakeskkonna mõjud. Kui mereäärne asend soodustab õhumasside liikumist, siis pankrannik koos pargipuistuga vähendab tuule kiirust. See parki on puhkeala kasutajaile soodne kuid samal ajal õhusaaste eemaldamist takistav nähtus.
Tänu pargi suurusele on siin temperatuur 1-1,5o C madalam kui linnatänavatel, mis soodustab puhta õhu kandumist linna.
Pargi taimkate on kujunenud valdavalt inimtegevuse tulemusena. Kõige kultuuristatum on taimkate Lossi ja Presidendi kantselei ning Luigetiigi lähiümbruses. Kõige looduslikumad osad on laialeheline salulehtmets klindinõlval, Tammesalu ja puisniitude alad. Tähtsamaid puistaimkattega alasid on pargis kolm:
1. Tammesalu;
2. klindialune laialeheline salulehtmets;
3. Alumise aia puistu.
Nendega liituvad puiesteed, okaspuugrupid, põõsastikud.
Kadrioru barokse ansambli sünnipäevaks loetakse 22. juulit 1718, mil algasid lossi rajamistööd. Ansambel asub looduslikult suurepärasel kohal, paiknedes mere poole langeval kolmetasandilisel rannamadalikul, kuhu klindi paekihtide vahelt immitsevad survelised veed. Tänu oma asukoha looduslikele võimalustele on Kadrioru barokkpargis avaldunud nii Itaalia, Prantsusmaa kui ka Hollandi barokkparkidele iseloomulikud jooned.
Lossi ette - esindustsooni - rajati barokse pargi suurim ruum - Alumine aed, mis on prantsuspäraselt tasapinnaline. Alumise aia lossipoolses otsas on avatud ruum - parterite ala. Parteritele järgneb suletud ruum - boskettide ala. Bosketid on nn rohelised kabinetid, mis moodustatakse seinteks pügatud puudest. Boskette kaunistasid skulptuurid, vaasid ja purskkaevud. Alumise aia raamistiku moodustasid pügatud seinad, kaetud teed ning kanalid, mille kallastel kasvasid 2-realised puiesteed.
Lossi taha rajati Ülemine aed, mis paikneb kahel tasapinnal ja on teineteisest nn Miraa˛iseinaga eraldatud. Alumisel tasapinnale kujundati esinduslik lilleparter nn hakitud parter, mis oli ajalooliselt kasutusel just vene kultuuriruumi suveresidentside juures. Lilleaed kulmineerus kaskaadiga. Ülemise aia kõrgemale terrassile, kus praegu asub presidendi aed, ehitati efektse skulptuurigrupiga Miraa˛itiik, mis oli ette nähtud lõpetuseks Lasnamäe klindi astangult alguse saavale Suurele Kaskaadile ning lähteks Miraa˛iseina Väiksele Kaskaadile. Külgedelt piirasid lilleaeda kaetud teed. Ülemise aia teisele tasapinnale viisid trepistikud.
19. sajandi lõpus korrastati Kadriorg tuntud Riia pargiarhitekti G. Kuphaldti plaanide kohaselt. Lossi lähiümbruses paikneva regulaarse kujundusega pargiosa suhtes omas ta ülimat respekti, säilitades kõik regulaarpargile omased kujundusvõtted.
G. Kuphaldti kunstnikukäekiri leidis oma väljenduse vabakujunduslikus pargiosas.
Suuremad rekonstrueerimistööd said Kadriorus taas teoks 1930-ndatel aastatel, seoses siin ette võetud ehitustöödega ning pargi lõuna- ja edelaosale uue - nn Rahvapargi funktsiooni andmisega.
Alumise aia lossiesine piirati tiibhoonetest kuni regulaaraia esimese põikteeni raudaiaga, millega rikuti barokse ansambli terviklik seos avatud ja suletud ruumi vahel. Alumise aia diagonaalteed mätastati, kanalid täideti.
Ülemine aed ümbritseti baroksete traditsioonide vastaselt 2,5 m kõrguse kivimüüriga. Nende võtetega suleti vaba juurdepääs regulaarse kompositsiooni osadele. Seoses A. Kotli poolt projekteeritud administratiivhoonega, allutati ülemine terrass uuele hoonele, ala kujundati neobaroksena. Kahe hoone vahelise parema sideme saavutamiseks kujundati ümber Miraa˛isein, vähendati osaliselt kõrguste vahet alumise ja ülemise terrassi vahel. Likvideeriti ülemisel terrassil Miraa˛i tiik. Sellega kadus ka Lilleaia kaskaadi kulminatsioonipunktiks olev skulptuurigrupp.
Kadrioru regulaarpark ei kaotanud oma Peetri aegset ilmet mitte niivõrd pikemaajalise ja loomuliku arenguloolise protsessi tulemusena vaid suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul 20. sajandil.
Regulaarpargiga külgnevat pargiosade korrastamist seevastu tuleb pidada igati õnnestunuks. Puhastatud Luigetiigi ja Kaarnaallee vahele rajati noortepark - puitsammastega hoone rajamisel kasutati ära Alumise aia kaetud teede puitelemente. Noortepargi peahoone juurde kuulusid ujumisbasseinid, liivakastid, mänguväljakud. Luigetiigi teljele Lasnamäe nõlva alla ehitati Kontsertväljak. Pargiaas kujundati Alatskivi mõisast toodud Apollo Belvedere kujuga.
Ehitati välja Luigetiigi väljak, kuhu paigaldati päikesekell ja tillukese purskkaevuga Kivisilla kolmnurk.
Vöökirjas lillepeenrad ja Kontsertväljaku juures asuv kiviktaimla olid ilmekaks näiteks Eestimaa aianduse tollasest tasemest.
Pargi kirdeossa, väikesesse soostunud lohukesse ehitati kosega Kirdetiik.
Mõneski mõttes suudeti sel ajal laokil olev ansambel tolleaegse juugendmaitse kohaselt korrastada, kuid sellele toodi ohvriks mitmed algsed, tol ajal veel säilinud ajaloolised pargikunsti kujundusvõtted.
Avanes suurepärane võimalus taas algsel kujul äratada ellu barokne ansambel kui tervik - loss koos tiibhoonetega ning sinna juurde kuuluvad Alumine ja Ülemine aed.
Ajaloolis-kompositsiooniliste väärtushinnangute andmisel lähtume pargi kunagisest ilmest ja tema ajaloolis-kompositsioonilistest karakteristikutest. Rahvusvaheliselt tunnustatud muinsuskaitseliste väärtushinnangute, kui eelkõige objekti ajaloolist sisu peegeldavate parameetrite kõrval, on parki hinnatud ka praeguste kriteeriumite kohaselt. Kahjuks just pargi ajalooliselt väärtuslikumad alad on eriti halvas seisukorras. Kuna restaureerimine on elus-organismi puhul (park kahtlemata on elav) üsna valulik protsess, siis tuleb selgelt eristada restaureeritavad piirkonnad neist piirkondadest, kus tuleb kasutada miljöötaastuslikku lähenemist.
5.1.1 18. sajandi alguse rajatud barokse lossiansambli lahutamatuks osaks olevad regulaarsed pargiosad - Alumine ja Ülemine Aed, mis oli omal ajal samasugune reeglipärane ning üksikasjadeni viimistletud kunstiteos nagu loss ise;
5.1.2 Lossiansambliga teljeliselt seotud Peeter I maja koos oma kõrvalhoonete ja regulaarse kujundusega kastaniaiaga;
5.1.3 Lasnamäe klindiastangule planeeritud Suure Kaskaadi koht, kus pidi kulmineeruma kogu regulaarse ansambli kompositsioon;
5.1.4 Alleed: Weizenbergi tänava alle (ajalooline Drentelni allee); Mere allee, mis viis mere äärde; Kadri allee (ajalooline Bremeri allee), mis viis tammesallu ning Kaarna allee, mis viis pargi lõunaossa - kalatiikide juurde.
Lossiansamblisse kuulunud kõrvalhoonete (uus ja vana vahimaja, jääkelder, 2 lustlat, aedniku ja kastellaani elamud) ümbruste ajaloolised kujundused;
5.2.1 Pargi äärealadel asuvate ajalooliste suvemajade eesaedade juugendlikud kujundused (sh Chr. Frese sitsimanufaktuuri hooned);
5.2.2 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kujundatud looduspark. Ringtee, vaated, puude-põõsaste kujundatud rühmad;
5.2.3 1930-ndatel aastatel kujundatud alade planeeringud - Luigetiigi väljak, Päikesekella väljak, Kivisilla kolmnurk; Kontsertväljak, Apolloväljak, Noortepark.
Geoloogilis-geomorfoloogilised tingimused on ajaloolises plaanis suhteliselt muutumatutena püsinud. Geoloogilis-geomorfoloogiliste tingimuste kaitseks oleks soovitatav pargiga liita Lasnamäe paekalda ülemine platoo ca 50-100 m laiuse ribana ning teha regulaarseid hüdroloogilisi uuringuid.
Mullastikku on inimtegevuse abil parandatud. Pargi kasutusintensiivsuse tõusuga esineb muldade liigset tallamist. Tihenenud mullas halvenevad õhu- ja niiskusere˛iim, mis pidurdab rohustu ja puistu kasvu. Need tendentsid ilmnevad Alumises aias.
Hüdroloogiliste tingimuste muutumist ja lahtiste veekogude bakteriaalset jm reostust on vaja regulaarselt kontrollida. Olukord võib kardinaalselt muutuda, seoses lõhkamistöödega uue kunstimuuseumi ehitusel. Drenaa˛ vajab regulaarset hooldamist, kuna põhjavesi on rauarikas ja filtreeruv vesiliiv koos raudoksiidiga ummistab torudreenid. Puude ümbruses kasutatud lahtised kraavid vajavad samuti regulaarset hooldamist - lehtedest puhastamist.
Uuringute kohaselt on pargis ca 2% puhta õhuga alasid, 31% on mõõdukalt saastunud õhuga alasid ning ülejäänud pargialal on õhk tugevasti saastunud. Saasteallikateks on suure liiklusega magistraalteed. Õhu saasteainete leviku tõkestamiseks parki on vaja tihendada haljastust pargi perifeersetes osades. Puhta õhu liikumine Kadriorust südalinna suunas, sõltub Kadrioru elamurajooni haljastuse tihedusest ning seisundist.
Üldseisund on rahuldav. Pargipuudest 40% on kahjustunud. Tugevamini kahjustunud alad asuvad Alumises aias ja intensiivse liiklusega sõiduteede ääres. Taimkatte olukorra jälgimine pargis ja kontaktaladel on eriti tähtis mitte ainult sanitaar-hügieeniliselt soodsate puhketingimuste tagamiseks, vaid ka kõigi teiste pargimaastike elementide seisundi jälgimiseks ja hindamiseks ning edaspidi maastikuarhitektuurilise ja keskkonnakaitselise strateegia ja taktika väljatöötamiseks pargis ja sellega piirnevais linnaosades.
Alumine aed minetas oma regulaarse iseloomu 1930-ndatel aastatel. Stiihiliselt tehtud täiendistutuste tagajärjel on puistu tihedus ülisuur. Selle tulemusena puudub nii põõsarinne kui rohustu; puistu fütosanitaarne seisund on halb kuna ventileerivus on halb; lokaalne õhuniiskus on suur mille tulemusel levivad seenhaigused.
Puistu fütosanitaarne seisund on rahuldav, kuid vajab pidevat jälgimist ja uuendamist. Loodusliku tammiku esinemine linnas on haruldane ning seetõttu tuleb tammesalu järelkasvu eest hoolt kanda.
Puistu üldseisund on rahuldav. Tegemist on linnatingimustes harvaesineva nähtusega - kodumaistest lehtpuuliikidest koosnev puistu omab isetaastumise võimet. Seetõttu tuleb teostada regulaarselt kujundusraiet.
Ajalooliste alleede üldseisund on hea, kuna nad on radikaalselt rekonstrueeritud ning noored istutatud puud on juurdunud ja heas elujõus.
Okaspuude osakaal pargis on väike ning enamus neist kiratsevad linnatingimustes - õhusaaste tõttu. 10 aasta eest teostatud istutustööde tulemusena võib väita, et kõige saastekindlamaks liigiks on osutunud harilikud ebatsuugad.
Põõsaste fütosanitaarne seisund on ebaühtlane. Kodumaistest põõsastest on heas seisukorras sarapuud ja mage sõstrad. Halvemas olukorras on turbe alla jäänud introdutsentide rühmad.
Kultuurmuru, niidumuru, puudealune rohustu. Kultuurmurud ja niidumurud on rahuldavas seisukorras. Puudealune rohustu on hõre ning kohati puudub sootuks. Puudu jääb valgusest, intensiivse tallamise tõttu on muld tihenenud ning toitainete kättesaamine raskendatud.
6.2.1 Heaks ( ) saab lugeda nende alade seisundit, kus ajalooline kompositsioon on põhijoontes säilinud.
6.2.1.1Täna on selles seisundis A-väärtuskategooriasse kuuluvad Ülemisa Aia ülemine ja alumine terrass, Mere allee, Kaarna allee ja Kadri allee.
6.2.1.2B-väärtuskategooriasse kuuluvad Luigetiigi väljak, Päikesekella väljak, Kivisilla kolmnurk, Apollo väljak.
6.2.2 Rahuldavaks ( --) saab lugeda nende alade seisundit, kus ajalooline kompositsioon on veel tajutav.
Täna on selles seisundis B-väärtuskategooriasse kuuluv looduspark ning Weizenbergi tänava allee (nn Drentelni allee), mille kompositsioonid on veel tajutavad.
6.2.3 Ebarahuldavaks (--) tuleb lugeda nende alade seisundit, kus ajalooline kompositsioon on hävinenud.
6.2.3.1A - väärtuskategooriasse kuuluvatest aladest:
Alumine aed;
Peeter I maja ümbrus;
Suure kaskaadi koht.
6.2.3.2B - väärtuskategooriasse kuuluvatest aladest:
Logopeedilise kooli ümbrus (endine Chr. Frese sitsimanufaktuur);
Jääkeldri ümbrus;
Kastellaani ja Aednikumaja ümbrus;
Noortepargi territoorium;
Kõlakoja väljak.
C - väärtuskategooriasse kuuluvatest aladest:
Pargi lõunaosas asuvad alad.
Sellest loetelust ilmneb, et kompositsiooniliselt väga väärtuslikud territooriumid on enamuses eriti ebarahuldavas seisukorras. Heas seisukorras ajaloolis-kompositsioonilisest seisukohast on vaid vast rekonstrueeritud alad Ülemise aia ülemine ja alumine terrass ja alleed.
Kadrioru pargi arengusuundades pöörame tähelepanu kolmele olulisemale arenguetapile pargi kujunemisloos. Neid eksponeerides saame pargist kujundada omanäolise park-muuseumi, mis näitab pargikunsti arengut Eestis läbi kolme sajandi. Park-muuseum liitub suurepäraselt Kunstimuuseumi kompleksiga.
Taastamine nõuab radikaalsete meetmete kasutamist. Seda võtet tuleb kasutada barokse lossiga vahetus kontaktis olevate baroksete kujundusvõtetega kujundatud A-väärtuskategooria aladel. Seal on barokse ruumistruktuuri taastamine möödapääsmatu. Barokk-hoone ei funktsioneeri ilma barokk-pargita. Värvilised avarad lillevaibad - parterid; rohelised koridorid ja intiimsed rohelised kabinetid - bosketid. Need on barokse siseruumi orgaanilised osad avatud välisruumis.
Restaureerida tuleb Alumine aed, kasutades 18. sajandist pärinevaid ajaloolisi plaanimaterjale.
Miljöö taastamine seisneb planeeringu põhimõtete, hoonestuse struktuuri ja detailide - piirded, valgustid, purskkaevud, lillepeenrad jne taastamist.
7.2.1 Peeter I maja ümbrus. Taastada tuleb hoone puuduv tiib ning maja juurde kuulunud regulaarsete kujundusvõtetega barokk-aed.
7.2.2 Suure Kaskaadi asukoht. Koht, kus peab kulmineeruma kogu regulaarpargi kompositsioon. Luua skulptuuridega kaunistatud valgustatud trepistik - veestik. Sobiv oleks eksponeerida ka Peeter I ja Katariina skulptuure.
7.2.3 Logopeedilise kooli territoorium (endine Chr. Frese sitsimanufaktuuri krunt). Soovitatav oleks nii ajaloolise hoonestusprintsiibi kui ka haljastusviisi (parterid, purskkaev jne) taastamine.
7.2.4 Russalka ümbrus.
Ajalooliste laternate, pinkide ja peenarde taastamine.
7.2.5 Luigetiigi - Kõlakoja telg.
7.2.6 Kõlakoda, trepistik, pergolad, purskkaev, kiviktaimla ja suvekohvik.
7.2.7 Noortepark. Aiaga piiratud mänguväljak, kus asuksid liivakastid, sulistusbasseinid ja muud väikevurmid. Alumise aia kaetud teede ajaloolistest detailidest ehitatud puithoone tuleb korrastada - sinna planeerida laste vabaaja keskus, kus tegutseksid huvialaringid. Mänguväljakutel mängijad saaksid sealt laenutada tõukerattaid, 3-rattalisi jalgrattaid, rulasid, rulluiske jms. Lastepargi sobivaim koht on Kadriorus.
Säilitatavad alad
Taimekooslused, mis väärivad linnatingimustes tähelepanu ja mille säilitamine nõuab suurt hoolt ja vaeva.
Tammesalu; klindiastangu laialeheline salu - lehtmets.
Kontakttsoon
Tähelepanu väärivad ka pargiga vahetult külgnevad alad ning sisenemised parki.
Weizenbergi tänav - vana vahimaja ja lustla vaheline pääs parki - üle Liivoja suundunud ajalooline sild tuleb markeerida;
Kadri teelt parkisuunduv tee - sild ja väravapostid korrastada;
Lasnamäelt Weizenbergi tänavale kulgev trepp - Suure Kaskaad orienteeruv koht markeerida;
Oru tänava ja Narva mnt ristumiskoha juures asuv ajaloolist Lubjapõletus ahju vare võsast puhastada ning konserveerida.
1-1 2004 Luigetiigi purskkaevude taastamine (2 tk);
kaarpinkide paigaldamine (6 tk); valgustuse
rekonstrueerimine;
1-2 2004 Luigetiigi - Kõlakoja telje väljaehitamine12,5 ha - teed,
valgustus, trepistik, purskkaev, pergolad;
1-3 2004 Suure Kaskaadi markeerimine, trepistiku väljaehitamine
1-4 2004 Pargiskulptuuride asukohtade hindamine.
2-1 2005 Suure Kaskaadi markeerimise lõpetamine;
2-2 2005 Alumine Aed (3,4ha) - tööd algavad - vee,
elektri ja kanalisatsioonitrasside ja drenaa˛i
väljaehitamine; pumpla väljaehitamine;
ringkanali ehitus;
2-3 2005 Koerteaia väljaehitamine;
2-4 2005 Roheline Aas/Koidula 34A väljaehitamine haljastuse
tugipunktiks - riietusruumid, töövahendid, istikud,
muld. Õppekeskus.
3-1 2006 Alumine Aed - tööd jätkuvad - 12 purskkaevu ehitus,
teede ehitus, ala vertikaalplaneerimine;
kaetud teede ehitus; kõvera galerii ehitus; lustla taastamine.
3-2 2006 Weizenbergi 26A väljaehitamine asutuse
administratsioonihooneks.
4-1 2007 Alumine Aed - tööd jätkuvad - 9400 puu istutamine;
8500 puu istutamine.
4-2 2007 Parki pinkide ja valgustite paigaldamine.
5-1 2008 Alumine Aed - tööde lõpetamine parterite rajamine,
sildade paigaldamine üle kanalite;
valgustite paigaldamine parki.
Avamine: 22.07.2008 - Pargi 290. sünnipäeval
6-1 2009 Peeter I maja ümbrus - 1,6 ha.
7-1 2010 Kirdetiik ja Kirdetiigi tagune tiik - 1,5 ha - puurkaev,
pumpla, müüritised, pingid, valgustus jne.
8-1 2011 Russalka ümbruse taastamine ajaloolisel kujul - 8,6 ha;
8-2 2011 Mereäärse promenaadi istutused.
9-1 2012 Kiviktaimla taastamine 2,3 ha.
10-1 2013 Kõlakoja ja suvekohviku ja WC väljaehitamine.
11-1 2014 Mäekalda haljasala väljaehitamine - 6,4 ha.
12-1 2015 Pillapalu platsi puistu uuendamine - 6,0 ha.
13-1 2016 Tammesalu puistu uuendamine - 8,0 ha.
14-1 2017 Limneamere astangu puistu uuendamine - 3,8 ha.
15-1 2018 Mereäärse alumise platoo uuendamine - 11,0 ha;
PARGI 300. SÜNNIPÄEV – 22.07. 2018
Viimase 10 aasta jooksul on taastatava Kadrioru pargi populaarsus märgatavalt tõusnud. Ilusatel suveõhtutel on pargis palju jalutajaid ning murul lesijaid, kes naudivad ilma ja loodust.
Traditsiooniliseks on muutunud kontserdid, ilutulestikud, balletiõhtud, piknikud.
Lilleaia lõplik valmimine 2003. aastal annab võimaluse parki veelgi intensiivsemalt kasutada. Tekkimas on linna sees aktiivse puhkuse tsoon, kus on võimalik veeta terve sisukas päev kogu perega. Tegevust on võimalik leida igal vanuseastmel ning igal aastaajal. Oluline on just selle park-muuseumi asukoht - Lasnamäe ja Kadrioru piiril, mis on mõneti võib-olla veidi konfliktne koht, kuid üld-sotsiaalses mõttes just positiivne.
Linna sisse on kujunenud muuseumide ala:
A. H. Tammsaare majamuuseum;
Ed. Vilde majamuuseum;
Mikkeli galerii;
Väliskunsti muuseum.
Valmimas on :
Kunstimuuseum;
Lastemuuseum;
Vene muuseum.
Seda kõike liidab territoriaalselt kui ka vaimselt Kadriorupark - mis omakordakorda on samuti üks muuseum.
Park - muuseum, kus on eksponeeritud:
1) regulaarpark - 18. sajandi pargikunsti võtted;
2) looduspark - 19. sajandi pargikunsti võtted
3) rahvapark - 20. sajandi pargikunsti võtted.
Saabudes trammiga Kadriorgu on linlastel võimalik jalutada pargis; külastada muuseume; veeta lastega aega mänguväljakul.
See kõik on käe-jala juures, suhteliselt väikeste kulutustega on võimalik oma vaba aega sisukalt ning harivalt veeta.
Kunstimuuseum, Väliskunstimuuseum ja Kadrioru park korraldavad mitmesuguseid erinevaid huviala ringe, kursuseid ning üritusi nii lastele kui ka täiskasvanuile. Populaarsemad nendest on kõikvõimalikud kunstiringid. Nii muuseum kui ka park annavad selleks piisavalt inspiratsiooni. Näiteks regulaarselt toimib kunstihariduskeskus: Näpud saviseks.
Kadrioru pargi kontakt-tsoonis on mitmed sportimise võimalused:
Staadion;
Tennisekeskus;
Läbi pargi kulgeb jalgrattatee;
Talvel on võimalik suusatada-kelgutada ning Luigetiigil uisutada.
Kadriorg omab sisuliselt kontakti ka kõigi järgmiste kultuuriobjektidega, mis asuvad temast üksnes jalutuskäigu kaugusel.
Tekib omavahel ühendatav kultuuriobjektide rida:
Kadriorg - Näituseväljak - Ajaloomuuseum (Orlovi loss).
Kokkuvõtlikult võib öelda, et arengusuundade realiseerumisel on taastatavast Kadrioru pargist saamas jälle laialdast huvi pakkuv puhketsoon, kus on võimalik saada mitmekesist kunstiharidust ning võimalus veeta emotsionaalselt ja sportlikult sisukas päev igal aasta -ajal ja iga ilmaga.
JOONIS 1.
KADRIORU PARGI ARENGUSUUNAD.
EKSPLIKATSIOON.
1. LOSS TIIBHOONED
2. PRESIDENDI KANTSELEI
3. PEETER I MAJAMUUSEUM
4. VANA VAHIMAJA
5. UUS VAHIMAJA KOOS KÕRVALHOONEGA
(WEIZENBERGI 26/26A)
6. LOSSI KÖÖK
7. LOSSI JÄÄKELDER
8. SUUR KASKAAD
9-1. ÜLEMINE AED – ALUMINE TERRASS
9-2. ÜLEMINE AED – ÜLEMINE TERRASS
10. ALUMINE AED
11-1. LUSTLA
11-2. LUSTLA
12. RUSSALKA
13. MERE ALLEE
14. KADRI ALLEE
15. KAARNA ALLEE
16. WEIZENBERGI TÄNAV
17. LUIGETIIK
18. PÄIKESEKELL
19. KIVISILLA KOLMNURK
20. NOORTEPARK
21. KÕLAKOJA VÄLJAK
22. APOLLO VÄLJAK
23. KIRDETIIK
24. AJALOOLINE AEDNIKUMAJA/AIAND
(ROHELINE AAS 1/ KOIDULA 34)
25. LOGOPEEDILINE KOOL
26. EHITATAV KUNSTIMUUSEUM
27. AIAND (NARVA MT 120)
28. AJALOOLINE LUBJAPÕLETUSAHI
29. AJALOOLINE KAEVUMAJA
JOONIS 2.
KADRIORU PARGI ARENGUSUUNAD.
AJALOOLIS-KOMPOSITSIOONILISED VÄÄRTUSHINNANGUD NING SEISUKORRA HINNANGUD TÄNA.
A – KOMPOSITSIOONILISELT VÄGA VÄÄRTUSLIK
TERRITOORIUM;
B – KOMPOSITSIOONILISELT VÄÄRTUSLIK
TERRITOORIUM;
C – KOMPOSITSIOONILISELT VÄÄRTUSETU
TERRITOORIUM;
AJALOOLIS - KOMPOSITSIOONILISE SEISUNDI
HINNANG TÄNA HEA;
-- AJALOOLIS – KOMPOSITSIOONILISE SEISUNDI
HINNANG TÄNA RAHULDAV:
-- AJALOOLIS – KOMPOSITSIOONILISE SEISUNDI
HINNANG TÄNA EBARAHULDAV.
MÄRKUS: KOMPOSITSIOONILISELT VÄGA VÄÄRTUSLIKUD TERRITOORIUMID ON TÄNA ENAMUSES ERITI EBARAHULDAVAS SEISUKORRAS. HEAS SEISUKORRAS ON ÜKSNES VAST RESTAUREERITUD ALAD (ÜLEMINE AED).
JOONIS 3.
KADRIORU PARGI ARENGUSUUNAD AASTANI 2018
1.ETAPP 2004
1-1 2004 LUIGETIIGI PURSKKAEVUDE TAASTAMINE,
VALGUSTUSE REKONSTRUEERIMINE, KAARPINKIDE
PAIGALDAMINE;
1-2 2004 LUIGETIIGI-KÕLAKOJA TELJE VÄLJAEHITAMINE –
TEED, VALGUSTUS, TREPISTIK, PURSKKAEV, PERGOLAD;
1-3 2004 SUURE KASKAADI MARKEERIMINE, TREPISTIKU
VÄLJAEHITAMINE
1-4 2004 J. SMUULI JA J. KOORTI SKULPTUURIDE TEISALDAMINE
TÄHTAEG: 05.05.2005 – KUNSTIMUUSEUMI UUE HOONE
AVAMINE.
2.ETAPP 2005
2-1 2005 SUURE KASKAADI MARKEERIMISE LÕPETAMINE;
2-2 2005 ALUMINE AED – TÖÖD ALGAVAD;
2-3 2005 NARVA MNT 120 MÜÜK:
2-4 2005 KOERTEAIA VÄLJAEHITMINE;
2-5 2005 ROHELINE AAS 1/KOIDULA 34A VÄLJAEHITAMINE
HALJASTUSE TUGIPUNKTIKS – RIIETUSRUUMID, TÖÖVAHENDID, ISTIKUD, MULD. ÕPPEKESAKUSE RUUMID.
3. ETAPP 2006
3-1 2006 ALUMINE AED – TÖÖD JÄTKUVAD;
3-2 2006 WEIZENBERGI 26 A VÄLJAEHITAMINE ASUTUSE
ADMINISTRATSIOONI HOONEKS. RAAMATUKOGUKS.
4. ETAPP 2007
4-1 2007 ALUMINE AED – TÖÖD JÄTKUVAD;
4-2 2007 PARKI PINKIDE JA VALGUSATITE PAIGALDAMINE.
5. ETAPP 2008
5-1 2008 ALUMINE AED – TÖÖDE LÕPETAMINE.
AVAMINE: 22.07.2008 – PARGI 290. SÜNNIPÄEVAL.
6. ETAPP 2009
6-1 2009 PEETER I MAJA ÜMBRUS.
7. ETAPP 2010
7-1 2010 KIRDETIIK JA KIRDETIIGI TAGUNE TIIK – PUURKAEV,
PUMPLA, MÜÜRITISED, PINGID, VALGUSTUS JNE.
8. ETAPP 2011
8-1 2011 RUSSALKA ÜMBRUSE TAASTAMINE AJALOOLISEL
KUJUL;
8-2 2011 MERÄÄRSE PPROMENAADI ISTUTUSED
9.ETAPP 2012
9-1 2012 KIVIKTAIMLA TAASTAMINE
10.ETAPP 2013
10-1 2013 KÕLAKOJA JA SUVEKOHVIKU VÄLJAEHITAMINE.
11.ETAPP 2014
11-1 2014 MÄEKALDA HALJASALA VÄLJAEHITAMINE.
12.ETAPP 2015
12-1 2015 PILLAPALUPLATSI PUISTU UUENDAMINE.
13.ETAPP 2016
13-1 2016 TAMMESALU PUISTU UUENDAMINE.
14.ETAPP 2017
14-1 2017 LIMNEAMERE ASTANGU PUISTU UUENDAMINE.
15.ETAPP 2018
15-1 2018 MEREÄÄRSE ALUMISE PLATOO PUISTU UUENDAMINE
15-2 2018 PARGI TERRITOORIUMI PIIRAMINE AIAGA
PARGI 300. SÜNNIPÄEV – 22.07.2018.
