Lihtne otsing

TALLINNA LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Tallinn		21. juuni 2004 nr  1376-k
Tatari tn 23 / 25 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Võttes aluseks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, Planeerimisseaduse § 10 lg 5 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lg 2, 4, 10 ja 11

1. Algatada Tatari tn 23 / 25 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Planeeritava maa‑ala suurus on 0,4 ha. Detailplaneeringu eesmärk on äri-büroohoonete ja korterelamute ehitusvõimaluse selgitamine, kaaludes senise hoonestuse lammutamist ning ehitusõiguse määramine.

2. Kinnitada Tatari tn 23 / 25 kinnistu detailplaneeringu lähteülesanne nr 1762 vastavalt lisale.

3. Säästva Arengu ja Planeerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

4. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Endla tn 10a, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

Edgar Savisaar
Linnapea		Toomas Sepp
		Linnasekretär
KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 21. juuni 2004 korraldusega nr 1376-k
LÄHTEÜLESANNE nr 1762

Tatari tn 23 / 25 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

 

Detailplaneeringu algatamise taotleja on Mati Maanase volitatud esindaja Heiki Taras

 

Planeeritava maa-ala suurus on 0,4 ha

 

 

1.      Detailplaneeringu koostamise alused:

1.1  Mati Maanase volitatud esindaja Heiki Tarase taotlus 07.10.2003;

1.2  planeerimisseadus;

1.3  Tallinna linna ehitusmäärus.

 

2.      Detailplaneeringu koostamise eesmärgid:

2.1  äri-büroohoonete ja korterelamute ehitusvõimaluse selgitamine, kaaludes senise hoonestuse lammutamist;

2.2  ehitusõiguse määramine, piiride täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

 

3.      Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid:

3.1  Tallinna üldplaneering;

3.2  Eesti Standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“;

3.3  olemasolevad arengukavad ning algatatud ja kehtestatud planeeringud;

3.4  Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2010;

3.5  olemasolevad piirkonna vee- ja kanalisatsiooniskeemid;

3.6  planeeritaval maa-alal asuvate hoonete ja tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid ning väljastatud projekteerimistingimused;

3.7  planeeritaval maa-alal paiknevate objektide projekteerimise käigus tehtud ehitusgeoloogilised uurimistööd;

3.8   lähteülesande kooskõlastajate kirjad tingimustega:

3.8.1 Tallinna Kesklinna Valitsuse kiri 01.04.2004 nr 9-10/601 III;

3.8.2 Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kiri 22.03.2004 nr 4-2/188-3;

3.8.3 Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti kiri 29.03.2004 nr 3-7/448.

 

4.      Olemasoleva olukorra iseloomustus

4.1  Tallinna üldplaneeringuga on antud maa-ala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud kesklinna segahoonestusala, kuhu võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavad ettevõtted.

4.2  Planeeritaval maa-alal kasvab rohkesti paiga miljööd kujundavaid suuri puid. Tänava ääres asub kahe- ja kolmekorruseline kivihoone, krundi sügavuses on omandisse vormistamisel olev garaaþiühistu krunt.

4.3  Senine sissesõit toimub Liivalaia tänavalt.

4.4  Planeeritava maa-alaga külgneb Tatari tn 21b asuv Kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 riikliku kaitse alla võetud arhitektuurimälestis, arhitekt Karl Burmani 1911-1912 projekteeritud viiekorruseline üürimaja, Liivalaia tn 23 asuv avara krundiga koolimaja ning Tatari tänava joonel asuv nelja- ja viiekorruseline uushoonestus. Planeeritav  maa-ala asub Kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 riikliku kaitse all oleva arheoloogiamälestise (asulakoht II a-tuh. e Kr – 16 saj, reg nr 2596) asukohas.

 

5.      Nõuded ja tingimused detailplaneeringu koostamiseks

5.1  Geodeesia

5.1.1        Teostada tehnovõrkudega topo-geodeetilised uurimistööd (M 1:500).

5.1.2        Esitada uurimistööde aruanne ja digitaalmõõdistus Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametile.

5.1.3        Näidata riikliku kaitse all oleva geodeetilise märgi, reeperi nr 262 asukoht.

 

5.2  Linnaruum

5.2.1        Esitada eskiislahenduses planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs, mis sisaldab:

5.2.1.1  planeeritava alaga külgnevatel aladel algatatud ja kehtestatud detailplaneeringute skeemi;

5.2.1.2  lähiümbruse liiklusskeemi, sh juurdepääse planeeritavale alale, sõiduteid, kergliikluse teid, jalakäijate ülekäiguradasid ja ühistranspordi peatuseid;

5.2.1.3  üldiseks kasutamiseks kavandatavaid ja olemasolevaid puhke- ja virgestusalasid;

5.2.1.4  kontaktvööndi kruntide struktuuri, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaadet ja analüüsi, arvestades olemasolevat situatsiooni ja piirkonnas kehtestatud detailplaneeringuid;

5.2.1.5  planeeringualal asuvatele kruntidele määratud ehitusõiguse põhjendust, arvestades kontaktala hoonestuse omapära, olemasolevaid ja kujundatavaid kaugvaateid, kvartalite nurgalahenduste vajadust jms;

5.2.1.6  kavandatava hoonestuse linnaehitusliku analüüsi koos linnaruumiliste vaadetega.

5.2.2        Näidata krundi ehitusõigus, mis määratleb:

5.2.2.1  planeeritavate kruntide maa kasutamise sihtotstarbed;

5.2.2.2  hoonete suurima lubatud arvu krundil;

5.2.2.3  hoonete suurima lubatud ehitusaluse pinna, näidates võimaliku hoonestatava ala täpse paiknemise krundil;

5.2.2.4  ehitiste suurima kõrguse meetrites, sidudes selle absoluutse kõrgusega ning tagades naaberkruntide normatiivsed valgustustingimused;

5.2.3        Määrata ehitiste üldised asukoha- ja arhitektuurinõuded, mis sisaldavad:

5.2.3.1  planeeritavale alale linnaehituslikult sobiva arhitektuurse iseloomu ja eripära kujundamise nõudeid;

5.2.3.2  kohustuslikku ehitusjoont krundi tänavapoolses osas, arvestades olemasolevate ehitusloa alusel püstitatud hoonetega ja kehtestatud ning koostatavate detailplaneeringutega;

5.2.3.3  ehitistevahelisi kujasid vastavalt normatiivdokumentidele;

5.2.3.4  uusehitiste püstitamise võimalust ning hoonete stiili-, mahulisi- ja asukohanõudeid;

5.2.3.5  arhitektuursete piirangutena hoonete katusetüüpe ja –kaldeid, akende ja uste tüüpe ning välisviimistluses kasutatavate materjalide loetelu, keelates imiteerivate materjalide kasutamise välisviimistluses;

5.2.3.6  piirete asukohti, tüüpe ja kõrgusi.

5.2.4        Esitada haljastuse ideelahendus, näidates olemasoleva ja projekteeritava haljastuse.

5.2.5        Esitada ettepanekud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmiseks.

 

5.3  Keskkonnakaitse

5.3.1        Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral määrata ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vajalik keskkonnamõju hindamine.

5.3.2        Koostada planeeringuala keskkonnaseisundi ülevaade. Ülevaatest tuleneva vajaduse korral teostada reostusuuringud või määrata reostusuuringute koostamise vajadus ehitusprojekti mahus.

5.3.3        Koostada planeeringuala haljastuse ülevaade. Ülevaatest tuleneva vajaduse korral koostada dendroloogiline inventariseerimine või määrata dendroloogilise inventariseerimise vajadus ehitusprojekti mahus. Detailplaneeringu koostamisel lähtuda keskkonnastrateegia põhimõtetest ning väärtusliku haljastuse säilitamise ja kasvutingimuste tagamise nõudest. Anda linnaruumi terviklikkust taotlev heakorrastuse ja haljastuse põhimõtteline lahendus, mis arvestab Tallinna rohevõrgustikuga, tagades selle säilimise ja täiendamise.

5.3.4        Olemasolevad kogumis- ja imbkaevud näidata likvideeritavatena.

5.3.5         Määrata soojavarustuse põhimõtted, arvestades kaugkütteseaduse alusel moodustatud kaugküttepiirkondade paiknemisega ja hinnates valitud kütteliigi ja teiste saasteallikate koosmõju keskkonnale. Planeeritavate lokaalkatlamajade keskkonnamõju hindamisel esitada saastearvutus.

5.3.6        Määrata tekkivate jäätmete käitlemise põhimõtted. Vajadusel lahendada taaskasutavate jäätmete kogumine liikide kaupa, soovitavalt hoonete mahus või jäätmemajades. Üksikelamute planeeringualal näha ette maa-alad ühiskasutusega kogumismahutite paigaldamiseks.

5.3.7 Hinnata olemasolevate eluhoonete insolatsioonitingimuste muutumist tulenevalt planeeringuga kavandatavast ehitustegevusest.

 

5.4  Liikluskorraldus

5.4.1        Esitada piirkonda teenindava liikluskorralduse ettepanek, arvestades Eesti Standardis EVS 843:2003 toodud nõuete ja rakendusjuhistega.

5.4.2        Parkimine lahendada eelistatavalt oma krundil. Juhul kui see pole võimalik, lahendada parkimine planeeringuala kontaktvööndis asuvates olemasolevates parklates. Korterelamute planeerimisel näha ette soovitavalt vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta.

5.4.3        Määrata tänavate kaitsevöönd.

5.4.4        Näidata kruntidelt väljasõitude soovitavad asukohad, vajadusel määratledes krundi osad, kuhu on keelatud väljasõite rajada.

 

5.5  Tehnovõrgud

5.5.1        Määrata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad vastavalt tehnovõrkude valdaja  väljastatavatele tehnilistele tingimustele.

5.5.2        Tehnovõrgud kavandada reeglina tänava maa-alale, määrates vajadusel torustike asukohad tänava põiklõikes.

5.5.3        Määrata vertikaalplaneerimise põhimõtted ning vajadusel sademete-, drenaaþ- ja transiitvee ärajuhtimise eelvooluni, mis välistab naaberkruntidele valguva vee hulga suurenemise.

5.5.4        Esitada planeeringualalt välja jäävate, kuid seda teenindavate tehnovõrkude skeem kuni eelvooluni või ühenduskohani olemasoleva tehnovõrguga kooskõlastatult krundivaldajaga, kelle krunte läbivad planeeritud tehnovõrgud.

 

5.6  Kitsendused ja servituudid

5.6.1        Esitada ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja reaalservituutide seadmiseks: teeservituudid, liiniservituudid, veejuhtimisservituudid ja muud servituudid.

5.6.2        Kanda tehnovõrkude teenindamiseks vajalikud servituudid tehnovõrkude koondplaanile.

5.6.3        Planeeritav  maa-ala asub Kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 riikliku kaitse all oleva arheoloogiamälestise (asulakoht II a-tuh. e Kr – 16 saj, reg nr 2596) asukohas ning planeeritava maa-ala naabruses Tatari tn 21b asub Kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 riikliku kaitse alla võetud elamu. Planeeringu koostamisel arvestada Muinsuskaitseseaduse §24 ja 25 sätestatud kitsendustega.

 

6.      Vormistamine

6.1  Koostada detailplaneering digitaalsel kuni ühe aasta vanusel tehnovõrkudega topo-geodeetilisel alusplaanil M 1:500 (või M 1:1000) vastavalt käesoleva detailplaneeringu lähteülesande juurde kuuluva materjalile “Nõuded detailplaneeringu vormistamiseks“, juhindudes Eesti Vabariigi seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest.

6.2  Esitada detailplaneeringu eskiis (seletuskiri, detailplaneeringu ala kontaktvööndi funktsionaalsete ja linnaehituslike seoste skeem M 1:2000, hoonestuskava, liiklusskeem ja tehnovõrkude skeem) Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametile läbivaatamiseks kahes eksemplaris enne detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat avalikku arutelu.

6.3  Esitada eskiislahenduses ja detailplaneeringus kavandatava hoonestuse linnaehituslik mahuline analüüs koos linnaruumiliste vaadetega (tänavalaotised; lõiked, mis esitavad võrdluse projekteeritava hoonestuse lahendust mõjutavate tähtsamate naaber- ja lähipiirkonna hoonete ehitusmahtudega ning arhitektuurse lahendusega jms).

6.4  Esitada eskiislahenduses ja detailplaneeringus eraldi joonis (soovitavalt A3 formaadis), planeeringualale jäävate kruntide piiridega ning tabeliga, milles on kajastatud kruntide aadressid (detailplaneeringuga moodustatavatele kruntidele määrata uued aadressid) ja maa sihtotstarbed katastriüksuste liikide kaupa.

6.5  Esitada eskiislahenduses ja detailplaneeringus vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks.

6.6  Esitada detailplaneering koos nõutavate kooskõlastustega Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametile kahes eksemplaris menetlemiseks ning peale seadusjärgse menetluskorra läbimist viies eksemplaris paberkandjal (kaks eksemplari peavad sisaldama ainult detailplaneeringu jooniseid, seletuskirja ja kooskõlastuste koondtabelit) ning ühes eksemplaris elektronkandjal (soovitav formaat tekstidele on rtf-fail ja joonistele dgn-fail) kehtestamiseks.

6.7  Lisada detailplaneeringule planeeringu vastuvõtmiseks eraldi lehtedel kirjanurgaga situatsiooniskeem ja põhijoonis A4 formaadis ning kehtestamiseks mõlemad joonised kahes eksemplaris ning eraldi volditud lehena detailplaneeringu põhijoonis.

 

7.      Detailplaneeringu kehtestamiseks vajalikud kooskõlastused:

7.1  Tallinna Kesklinna Valitsus;

7.2  Tallinna Kesklinna Halduskogu;

7.3  Tallinna Tervisekaitsetalitus;

7.4  Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet;

7.5  Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet;

7.6  Tallinna Kommunaalamet;

7.7  Tallinna Kultuuriväärtuste Amet;

7.8  planeeringualasse jäävate kinnisasjade omanikud, kelle ehitusõigust ja maakasutustingimusi planeeringuga muudetakse.

 

8.      Detailplaneeringu lähteülesande juurde kuuluvad materjalid:

8.1  situatsiooniskeem;

8.2  planeeritava ala skeem M 1:2000;

8.3  nõuded detailplaneeringu vormistamiseks (ainult projekteerija eksemplaris);

8.4  taotlus detailplaneeringu algatamiseks;

8.5  Tallinna Kesklinna Valitsuse kiri 01.04.2004 nr 9-10/601 III;

8.6  Tallinna Kesklinna Halduskogu otsus 16.03.2004 nr 19;

8.7  Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kiri 22.03.2004 nr 4-2/188-3;

8.8  Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti kiri 29.03.2004 nr 3-7/448.

9. Detailplaneeringu lähteülesanne kehtib 3 aastat, arvates linnavalitsuse vastava korralduse teatavakstegemisest.

Toomas Sepp

Linnasekretär