Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Detailplaneeringu algatamise taotluse vormi, eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuete kinnitamine
Tallinna Linnavalitsus 16.06.2004 määrus number 61
Jõustumine:01.07.2004
Kehtetuks tunnistamine:05.11.2012
Redaktsiooni kehtivus:26.09.2005 - 05.11.2012

 Redaktsioonid

AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tlv m 31.10.2012 nr 52, jõustumine 05.11.2012

REDAKTSIOON:

Tlv m 21.09.2005 nr 91 jõust. 26.09.2005

 


TALLINNA LINNAVALITSUS

 

 

MÄÄRUS

 

 

 

 

 

Tallinn

16. juuni 2004 nr 61

 

 

 

 

 

Detailplaneeringu algatamise taotluse vormi,  eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuete kinnitamine

 

 

 

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määruse nr 35 punkti 2 ja 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lõike 9 ja § 15 lõike 7 alusel

 

 

 

 

 

Tallinna Linnavalitsus

 

 

 

m ä ä r a b:

 

 

 

 

 

       

1. (Kehtetu - Tlv m 21.09.2005 nr 91 jõust. 26.09.2005)

2. Kinnitada detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded vastavalt lisale 2.

3. Enne käesoleva määruse jõustumist kinnitatud detailplaneeringute lähteülesannetes esitatud nõuded kehtivad niivõrd kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetega ja algatatud detailplaneeringute koostamisel tuleb täiendavalt arvestada käesoleva määruse nõuetega.

4. Määrus jõustub 1. juulil 2004.

 

 

 

 

 

Edgar Savisaar

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

 


 

KINNITATUD

Tallinna Linnavalitsuse

                                                                                                                 16.  juuni 2004 määrusega

                                                                                  nr 61

LISA 2

 

Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded

 

 

 

 

1.   peatükk

Mõisted

 

 

1.         Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid Tallinna linna ehitusmääruse ja alljärgnevas tähenduses:

 

1.1         amet – Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet;

1.2         planeeritav maa-ala – piiritletud maa-ala, millele koostatakse detailplaneeringut;

1.3         planeeritava maa-ala kontaktvöönd – planeeringuga kavandatava muudatuse mõjuala;

1.4         planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs – planeeringuga kavandatava ja kontaktvööndi vastastikuse mõju ja sobivuse analüüs;

1.5         ruumiline keskkond – visuaalselt tajutav ehituslik keskkond; majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond ning looduskeskkond;

1.6         linnaruum – hooned ja nende vaheline ruum;

1.7         hoonestusala - krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid;

1.8         korruselisus – ehitise maapealsete ja maa-aluste korruste arv. Maapealsete korruste hulka kuulub ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel, ja katusekorrus. Maapealsete korruste arv tähistatakse nullist suurema arvuga, maa-aluste korruste arv tähistatakse nullist väiksema arvuga.

1.9         hoonestusviis on kas kinnine, lahtine või vahelduv;

1.10     ehitusjoon – joon, mis määrab hoonestusala kohustusliku piiri või eraldab sama hoonestusala erineva ehitusõigusega osi;

1.11     puhke-ja virgestusala – puhkuseks, taastumiseks ja liikumisharrastuseks ette nähtud looduslikult sobiv maa-ala;

1.12     keskkonnaseisundi ülevaade – planeeritava maa-ala keskkonnafooni kirjeldus, mis on aluseks planeeringuga kavandatu elluviimisel võimaliku negatiivse keskkonnamõju leevendavate ja/või ennetavate meetmete kavandamisele;

1.13     puittaimestiku inventeerimine (dendroloogiline inventeerimine) – planeeritava maa-ala puittaimestiku hinnang, kus välitööde käigus määratakse kindlaks puude väärtusklassid, eesti- ja ladinakeelsed puude nimetused, kõrgus, võra kuju ja suurus. Joonisel numereeritakse üksikpuud ja/või puuderühmad. Haljastusele antakse hinnang dendroloogilisest ja ökoloogilisest seisukohast lähtudes, tehes ettepanekud haljastuse säilitamiseks või asendamiseks ning hoolduseks;

1.14     rohevõrgustik – osa ökoloogilisest võrgustikust, mis planeerimisel on eristatav kui domineeriv roheline ala. Rohevõrgustik tagab bioloogilise mitmekesisuse linna ökosüsteemides, puhastab õhku saasteainetest, võimaldab liikumist inimestele ja loomadele ning tasakaalustab ehituslikku ja looduslikku keskkonda. Rohevõrgustiku alla loetakse tuumalad ja rohekoridorid (ülelinnalised ja linnaosasisesed). Rohekoridoride soovituslik laius on vähemalt 50 m;

1.15     miljööväärtusega hoonestusala – planeeringus määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu;

1.16     kultuurimälestis ehk mälestis – riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on muinsuskaitseseaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks;

1.17     muinsuskaitseala – kultuuriväärtusega ajalooline asula või selle osa või looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud ala, mis on muinsuskaitsealaks tunnistatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

 

2.  peatükk

Detailplaneeringu eskiis, lähteseisukohad ja eskiislahendused

 

 

2.         Detailplaneeringu eskiisi koosseis

    

2.1         Eskiisi tiitelleht

2.2         Eskiisi seletuskiri

2.3         Eskiisi planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs

2.4         Eskiisi põhijoonis, mis sisaldab:

2.4.1        põhimõttelist hoonestuskava ja krundijaotust;

2.4.2        põhimõttelist liikluslahenduse skeemi;

2.4.3        põhimõttelist haljastuse lahendust;

2.4.4        olemasolevaid tehnovõrke;

2.5         vajadusel mahuline illustratsioon või makett.

2.6         Detailplaneeringu eskiis esitada mahus, mis võimaldab hinnata kavandatava ruumimuudatuse sobivust ja mõju linnaruumi, arvestades nõuetes esitatud detailplaneeringu eskiisi koosseisuga ning detailplaneeringu koostamisele esitatud nõuetega, võttes arvesse eskiisi erisust.

 

3.         Juhul, kui detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks on nõutav arutelu(de) korraldamine, tuleb detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste koosseisus esitada:

3.1         detailplaneeringu eskiis;

3.2         detailplaneeringu algatamiskorraldus;

3.3         ajaleheteade detailplaneeringu algatamisest;

3.4         detailplaneeringu koostamise korraldamiseks sõlmitud delegeerimisleping;

3.5         informatsioon vajalike kooskõlastuste kohta.

 

3.  peatükk

Üldnõuded detailplaneeringule

 

 

4.         Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid:

 

4.1         planeerimisseadus;

4.2         Tallinna linna ehitusmäärus;

4.3         Tallinna üldplaneering;

4.4         linna osade üldplaneeringud ja ehitusmäärused ning teemaplaneeringud;

4.5         planeeritaval maa-alal algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud;

4.6         arengukavad;

4.7         Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2010;

4.8         piirkonna vee- ja kanalisatsiooniskeemid;

4.9         planeeritaval maa-alal asuvate hoonete ja tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid ning väljastatud projekteerimistingimused;

4.10     planeeritaval maa-alal paiknevate objektide projekteerimise käigus tehtud ehitusgeoloogilised uurimistööd;

4.11     arhitektuurajaloolised eritingimused;

4.12     muud õigusaktid ja nendele tuginevad eritingimused;

4.13     kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta.

 

5.         Juhul, kui detailplaneering sisaldab järgnevaid ettepanekuid, tuleb detailplaneeringus eraldi välja tuua:

 

5.1         kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepaneku puhul ettepaneku sisu ja muutmise vajaduse põhjendused;          

5.2         samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringute täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise ettepaneku puhul detailplaneeringute andmed ning kehtetuks tunnistamise vajaduse põhjendused.

 

 

4. peatükk

Nõuded detailplaneeringu koostamiseks

 

 

6.         Linnaruum

 

6.1         Esitada planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs, mis arvestab olemasolevat linnaruumi ning pakub lahendusi piirkonna arenguks, sisaldades olemasolevate ja kujundatavate linnaruumiliste dominantide kirjeldusi (ansambel, ehitusjooned, kaugvaated, teljeliselt paiknevad mahud, väljapaistva arhitektuuriga ehitised, kvartalite nurgalahendused, vms), andes kavandatava hoonestuse mahulise analüüsi koos linnaruumiliste vaadetega, ning linnaehituslike ettepanekute tekstiline põhjendus, lähtudes kontaktvööndi hoonestuse eripärast.

6.2         Koostada planeeringulahendus, mis suhtub respektiga olemasolevasse ruumilisse keskkonda, säilitades olemasolevaid väärtusi, tehes ettepanekuid piirkonna tasakaalustatud ruumilise arengu tagamiseks.

6.3         Näidata korterelamute ja elamupiirkondade planeerimisel piirkonda teenindavate sotsiaalobjektide ja puhke- ning virgestusalade asukohad. Kui planeeritava maa-ala kontaktvööndis puuduvad virgestusalad, kavandada need planeeritavale maa-alale. Vajadusel näha planeeritaval maa-alal ette piirkonda teenindavad sotsiaalasutused ja äriettevõtted.

6.4         Anda lahendus planeeritava maa-ala kruntideks jaotamiseks. Juhul kui planeeritavale maa-alale jäävas tänavalõigus ei ole võimalik moodustada terviklikku tänavakrunti, siis iseseisvat transpordimaakrunti ei kavandata.

6.5         Anda hoonestusalade määramise põhimõtted ning piiritleda krundile kavandatav hoonestusala võimalikult täpselt.

6.6         Määrata kruntide ehitusõigus, millega määratletakse:

6.6.1        krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

6.6.2        hoonete suurim lubatud arv krundil, näidates eraldi suurima lubatud kõrvalhoonete arvu krundil;

6.6.3        hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala;

6.6.4        hoonete suurim lubatud kõrgus meetrites, sidudes selle absoluutse kõrgusega.

6.7         Määrata hoonete korruselisus.

6.8         Määrata hoonete suurim lubatud korterite arv.

6.9         Määrata linnaruumi sobivaid, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagavad ehitiste üldised asukoha- ja arhitektuurinõuded, millega määratletakse:

6.9.1        olemasolevate ehitiste mahu, vormi ja kujunduse lubatud muutused ja ulatus;

6.9.2        kavandatavate ehitiste kujunduse lubatud materjal, nõuded avatäidetele ning muudele hoone osadele ning detailidele;

6.9.3        hoonestusviis, kujade ulatus ja vajadusel ehitusjoonte asukoht;

6.9.4        katusetüübid, –kalded või katusekallete vahemik, vajadusel katuse harja suund, nõuded avatäidetele ning muudele hoone osadele ning detailidele ning välisviimistluses kasutatavate materjalide loetelu;

6.9.5        piirete, välisvalgustuse, tänavamööbli ja linnaruumi väikevormide kujundustingimused.

 

7.         Keskkonnakaitsetingimused, haljastus ja heakord

 

7.1         Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral määrata ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine.

7.2         Koostada planeeritava maa-ala keskkonnaseisundi ülevaade. Soovitavalt lisada ülevaatele fotod olemasolevast olukorrast.  Ülevaatest tuleneva vajaduse korral määrab Transpordi- ja Keskkonnaamet täiendavad nõuded negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ja/või ennetamiseks ning detailplaneeringu või ehitusprojekti mahus teostatavate uuringute (sh dendroloogilise inventeerimise) vajaduse. Ülevaates tuleb kirjeldada planeeritava maa-ala ja lähiümbruse saasteallikaid ja nende mõju (lokaalkatlamajad, kütusemahutid, tanklad, tööstusettevõtted, parklad, puhastusseadmed, tänava- ja raudteeliiklus, jm), looduskeskkonda (kaitstavad looduse üksikobjektid, haljastus, põhjavesi, pinnavesi, veekogud, loomad, linnud, putukad, taimed, vääriselupaigad jm) ja loodusressursside kasutamist, tehnovõrkude ja –rajatiste seisukorda ning piirkonna üldist heakorda;

7.3         Detailplaneeringu koostamisel lähtuda keskkonnastrateegia põhimõtetest ning väärtusliku haljastuse säilitamise ja kasvutingimuste tagamise nõudest. Anda linnaruumi terviklikkust taotlev heakorra ja haljastuse põhimõtteline lahendus, mis arvestab Tallinna rohevõrgustikuga, tagades selle säilimise ja täiendamise.

7.4         Tagada planeeritavale maa-alale jäävatele puurkaevudele nõuetekohane sanitaarkaitseala, tähistades tampoonitavad puurkaevud eraldi tingmärgiga, lisades puurkaevu katastrinumbri. Olemasolevad kogumis- ja imbkaevud näidata likvideeritavatena.

7.5         Näha ette parklate ja platside võimaliku saastunud sademetevee eelnev puhastamine kohtpuhastis, kui eelvooluks on looduslik suubla.

7.6         Määrata soojavarustuse põhimõtted, arvestades kaugkütteseaduse alusel moodustatud kaugküttepiirkondade paiknemisega ja hinnates valitud kütteliigi ja teiste saasteallikate koosmõju keskkonnale. Planeeritavate lokaalkatlamajade keskkonnamõju hindamisel esitada saastearvutus.

7.7         Anda ülevaade planeeritaval maa-alal tekkivatest jäätmetest ja määrata tekkivate jäätmete käitlemise põhimõtted. Vajadusel lahendada taaskasutavate jäätmete kogumine liikide kaupa, soovitatavalt hoonete mahus või jäätmemajades juhindudes jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Üksikelamute planeeritaval maa-alal näha ette maa-alad ühiskasutusega kogumismahutite paigaldamiseks. Majandustegevusest tekkivaid jäätmeid käsitleda olmejäätmetest eraldi.

7.8         Hinnata olemasolevate eluhoonete insolatsioonitingimuste muutumist tulenevalt planeeringuga kavandatavast ehitustegevusest.

7.9         Hinnata elamualade müra- ja vibratsioonitaset.

 

8.         Tänavavõrk ja liikluskorraldus

 

8.1         Tänavavõrgu ja liikluskorralduse planeerimisel arvestada Eesti Standardis EVS 843:2003 toodud nõuete ja rakendusjuhistega.

8.2         Määrata tee maa-ala ja selle elementide (sõiduteede, jalgrattateede, kõnniteede, eraldusribade, jt ribade) kirjeldus ja esialgsed laiused.

8.3         Määrata tee maa-alad, kus on lubatud väikeehitised ja ajutised ehitised ning määratleda nõuded nendele ehitistele.

8.4         Määrata avalikuks kasutamiseks mõeldud eramaal asuvad tänavad.

8.5         Näidata kruntidelt väljasõitude soovitatavad asukohad, vajadusel määratledes krundiosad, kuhu on keelatud väljasõite rajada.

8.6         Esitada piirkonda teenindava liikluskorralduse ettepanek.

8.7         Parkimine lahendada omal krundil. Juhul, kui see ei ole võimalik, lahendada parkimine planeeritava maa-ala kontaktvööndis asuvates olemasolevates parklates. Korterelamute planeerimisel näha soovitavalt ette vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta.

8.8         Anda liiklusrajatiste (sildade, estakaadide, viaduktide, tunnelite) põhiparameetrid.

 

 

9.         Tehnovõrgud

 

9.1         Määrata ehitiste tehnovarustuse tagamiseks tehnovõrkude ja rajatiste asukohad vastavalt tehnovõrkude valdaja poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Tehnovõrgud kavandada reeglina tänava maa-alale, määrates vajadusel torustike asukohad tänava põiklõikes.

9.2         Määrata vertikaalplaneerimise põhimõtted ning vajadusel sademete-, drenaaž- ja transiitvee ärajuhtimine eelvooluni, mis välistab naaberkruntidele valguva vee hulga suurenemise. Vajadusel näidata sademetevee immutamiste võimalikkust näitavad arvutused.

9.3         Esitada planeeritavalt maa-alalt välja jäävate, kuid seda teenindavate tehnovõrkude skeem kuni eelvooluni või ühenduskohani olemasoleva tehnovõrguga kooskõlastatult krundivaldajatega, kelle krunte läbivad planeeritud tehnovõrgud.

9.4         Määrata vajadusel võimalikud tehnovarustuse lahenduse variandid.

 

10.     Tuleohutuse tagamine

 

10.1     Arvestada tuleohutuse tagamisel Eesti Standardis EPN 10.1 toodud nõuete ja rakendusjuhistega.

10.2     Näidata hoonete tulepüsivus ja kujad.

10.3     Näidata hüdrantide ja tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

 

11.     Erinõuded

 

11.1     Servituudid         

11.1.1    Näidata kinnistusraamatusse kantud servituutide tüübid, asukohad ja ulatus.

11.1.2    Kavandada servituutide vajadused; näidata servituudivajadust põhjustav objekt, servituudivajaduse asukoht ja ulatus.

 

11.2     Seadusjärgsed kitsendused

11.2.1    Näidata seadusjärgsete kitsenduste puhul kitsendust põhjustav objekt (sh kaitsealused objektid) ja kitsenduse ulatus; anda viide kasutamistingimused kehtestavale seadusele, muudele õigusaktidele (kaitse-eeskirjad, põhimäärused) ja dokumentidele (kaitsekohustise teatis, kaitsekorralduskava).

11.2.2    Määrata tänava kaitsevöönd lähtuvalt teeseadusest.

11.2.3    Arvestada tehnovõrkude ja –rajatistega (elektripaigaldised, gaasipaigaldised jm) seotud kaitsevöönditega lähtuvalt vastavast õigusaktist.

11.2.4    Arvestada veehaarde sanitaarkaitsealaga ning muude veehaarde kitsendustega lähtuvalt veeseadusest, kui planeeritavale maa-alale jääb veehaare või veehaarde sanitaarkaitseala.

11.2.5    Arvestada raudteekaitsevööndiga ning muude raudteeseadusest tulenevate kitsendustega, kui planeeritavale maa-alale jääb raudtee või raudteekaitsevöönd.

11.2.6    Arvestada kallasrajaga lähtuvalt veeseadusest, kui planeeritavale maa-alale jääb avalik või avalikult kasutatav veekogu või selle kallasrada.

11.2.7    Anda detailplaneeringus kaitsealuste objektide loetelu ja iga kaitsealuse objekti registrinumber.

11.2.8    Näidata geodeetiline märk ja selle asukoht, kui planeeritavale maa-alale jääb riikliku kaitse all olev geodeetiline märk.

11.2.9    Arvestada looduskaitseseadusest tulenevate kitsenduste ning erisustega, kui planeeritavale maa-alale jääb kaitstav loodusobjekt või selle kaitsevöönd või kui planeeritavale maa-alale jääb veekogu rand või kallas. Arvestada kaitstava loodusobjekti kaitsekorda määrava kaitse-eeskirjaga ning kaitsekorralduskavaga selle olemasolul.

11.2.10 Arvestada muinsuskaitseseadustest tulenevate kitsendustega, kui planeeritavale maa-alale jääb mälestis, mälestise kaitsevöönd, muinsuskaitseala või muinsuskaitseala kaitsevöönd. Mälestise puhul arvestada kaitsekohustise teatisega, muinsuskaitseala puhul arvestada muinsuskaitseala põhimäärusega.

11.2.11 Anda vajadusel ettepanekud kaitse-eeskirjade, põhimääruste ja muude kasutamistingimuste täpsustamiseks või muutmiseks.

11.2.12 Anda vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks.

11.2.13 Näidata riigi-kaitselised maa-alad ja objektid.

11.2.14 Arvestada muude seadusjärgsete kitsendustega.

 

11.3     Miljööväärtuslikud alad

11.3.1    Planeeringulahenduse kavandamisel miljööväärtuslikul hoonestusalal lähtuda piirkonna traditsioonilisest arhitektuurist ning arvestada ajalooliselt väljakujunenud krundijaotust- ja struktuuri, hoonestustihedust ja –viisi.

11.3.2    Arvestada miljööväärtusliku hoonestusala ehitusmäärusega, teemaplaneeringuga või üldplaneeringuga.

 

12.     Kuritegevuse ennetamine

 

12.1     Kirjeldada kuritegevuse ennetamise kavandatud meetmeid lähtudes Eesti Standardist EVS 809-1:2002.

 

 

5. peatükk

Nõuded detailplaneeringu vormistamiseks

 

 

13.     Detailplaneeringu koosseis

 

13.1     Tiitelleht

13.2     Sisukord

13.3     Menetlusdokumendid

13.4     Seletuskiri koos nummerdatud lisadega

13.5     Joonised:

13.5.1    situatsiooniskeem;

13.5.2    planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs;

13.5.3    tugiplaan;

13.5.4    põhijoonis;

13.5.5    tehnovõrkude koondplaan;

13.5.6    täiendavad joonised.

13.6     Kooskõlastuste koondtabel ja kooskõlastused

13.6.1    Originaalkaust sisaldab originaalkooskõlastusi, teised kaustad kirjaga antud kooskõlastuste koopiaid.

13.7     Illustreerivad materjalid avaliku väljapaneku korraldamiseks eraldi lehel või maketina.

13.8     Detailplaneering esitada köidetult punktis 11.1 kuni 11.6 ning punktis 13.2 toodud järjekorras.

 

14.     Tiitelleht

 

14.1     Tiitellehele kanda:

14.1.1    detailplaneeringu nimi vastavalt detailplaneeringu algatamiskorraldusele;

14.1.2    töö number;

14.1.3    projekteerija ja tellija nimi (juriidilisest isikust projekteerija ja tellija nimi vastavalt äriregistri kandele);

14.1.4    projekteerija ja tellija postiaadress, telefon ja e-posti aadress.

 

15.     Menetlusdokumendid

 

15.1     Esitada menetluskokkuvõte vastavalt ameti koduleheküljel antud näidisele.

15.2     Menetlusdokumendid köita kronoloogilises järjekorras, hilisemad dokumendid asetada ettepoole.

15.3     Menetlusdokumentide hulka kuuluvad:

15.3.1    detailplaneeringu algatamiskorraldus ja ajaleheteade detailplaneeringu algatamisest;

15.3.2    detailplaneeringu koostamise korraldamise delegeerimisleping;

15.3.3    detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustava(te) arutelu(de) toimumise ajaleheteated ja  protokoll(id);

15.3.4    detailplaneeringu vastuvõtmiskorraldus ja ajaleheteade detailplaneeringu vastuvõtmisest;

15.3.5    ajaleheteade detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest, nimekiri avalikul väljapanekul detailplaneeringuga tutvumas käinud isikutest;

15.3.6    detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväited ja ettepanekud;

15.3.7    ajaleheteade avaliku arutelu toimumisest, avaliku arutelu protokoll, ajaleheteade avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest;

15.3.8    Linna ametiasutuste ja Tallinna Linnavalitsuse poolt väljastatud detailplaneeringu menetlemisega seotud kirjad ja tähtsaadetisena edastatud kirjade postiasutuse kviitungid;

15.3.9    Harju maavanema kirjad;

15.3.10 muude ametiasutuste kirjad (v.a detailplaneeringu tavapärased kooskõlastused);

15.3.11 detailplaneeringukohaste teede, rajatiste ja tehnovõrkude väljaehitamise leping;

15.3.12 detailplaneeringu kehtestamiskorraldus või –otsus ja ajaleheteade detailplaneeringu kehtestamisest.

 

16.     Detailplaneeringu seletuskirja, jooniste ja kooskõlastuste koondtabeli vormistamisel juhinduda lisaks käesolevas määruses esitatud vormistamise nõuetele ameti koduleheküljel toodud täpsustatud nõuetest.

 

17.     Seletuskirja vormistamine

 

17.1     Loetleda detailplaneeringu koostamise alused.

17.2     Kirjeldada detailplaneeringu koostamise eesmärki.

17.3     Kirjeldada olemasolevat olukorda, analüüsides linnaehituslikku situatsiooni, keskkonnakaitselisi aspekte ja olemasolevat haljastust, olemasolevat tehnovarustust ning kehtivaid kitsendusi.

17.4     Kirjeldada planeeringuga kavandatavat, millega hõlmatakse:

17.4.1    linnaruum:

17.4.1.1   planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed;

17.4.1.2   linnaehituslikud ideed ja üldiseid arhitektuursed nõuded, vajadusel kruntide kaupa;

17.4.1.3   kavandatud kruntide ehitusõigus positsioonide kaupa;

17.4.2    keskkonnakaitse, haljastus ja heakord;

17.4.3    tänavavõrk ja liikluskorraldus;

17.4.4    tehnovõrgud;

17.4.5    tuleohutus;

17.4.6    erinõuded;

17.4.7    kuritegevuse riske vähendavaid nõuded ja tingimused.

17.5     Tuua välja kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekud ja põhjendused.

17.6     Tuua välja koostatava detailplaneeringu kehtestamisega osaliselt või täielikult kehtetuks muutuvad  samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringud.

17.7     Viidata joonist kirjeldavas seletuskirja tekstis vastavale joonisele.

17.8     Nummerdada seletuskirja lehed.

17.9     Asetada lisad seletuskirja vastava peatüki juurde. Lisade hulka kuuluvad planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud (võivad asetseda ka eraldi kaustas), võrguvaldajate tehnilised tingimused, jms.

 

18.     Jooniste vormistamine

 

18.1     Kõikidele joonistele kanda:

18.1.1    planeeritava maa-ala piir;

18.1.2    projekteerija kirjanurk ja originaalallkiri;

18.1.3    tingmärkide seletused.

 

18.2     Situatsiooniskeem vormistada vabas mõõtkavas formaadis A4. Situatsiooniskeemile kanda:

18.2.1    tänavanimed ja orienteerumist lihtsustavate objektide nimetused selgestiloetavas kirjas.

 

18.3     Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs vormistada vabas mõõtkavas.  

18.3.1    Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslikule analüüsile kanda:

18.3.1.1   planeeritava maa-ala  ning selle kontaktvööndi piir;

18.3.1.2   planeeritava maa-ala kontaktvööndis paiknevate algatatud ja kehtestatud detailplaneeringute piirid ja põhilahendused ning detailplaneeringute numbrid ja nimetused (võib ka eksplikatsioonitabelina);

18.3.1.3   lähiümbruse tänavavõrgustik koos juurdepääsudega planeeritavale maa-alale, liiklusskeemiga, kergliikluse põhiliste liikumissuundadega, ühistranspordipeatustega jms.

18.3.1.4   üldkasutatavad puhke- ja virgestusalad ning ülelinnaline rohevõrgustik;

18.3.1.5   kontaktvööndi kruntide struktuuri, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade;

18.3.1.6   kitsendust põhjustavad objektid koos kaitsevööndi ulatusega, vajadusel ka tehnovõrkude (kõrgepinge õhuliini) kaitsevööndid.

18.3.2    Esitada eraldi lehena kavandatava hoonestuse linnaehituslik mahuline analüüs koos linnaruumiliste vaadetega (tänavalaotis, lõiked, mis esitavad võrdluse kavandatava hoonestuse ehitusmahtu mõjutavate tähtsamate naaber- ja lähipiirkonna hoonete ehitusmahtudega ning arhitektuurinõuetega jms).  

 

18.4     Tugiplaan vormistada aktuaalsel topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:1000 või 1:500. Tugiplaanile kanda:

18.4.1    joonisel näidatud kinnistute ja kruntide piirid ning aadressid;

18.4.2    enne 1940. a eksisteerinud kinnistute piirid ja kinnistute numbrid maa osas, mida ei ole tagastatud, erastatud, antud munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse.

18.4.3    kinnistusraamatusse kantud maa kasutamise sihtotstarbed vastavalt kinnistusregistri väljavõttele;

18.4.4    õigusliku aluseta ja õiguslikul alusel püstitatud hooned (eraldi tingmärgiga);

18.4.5    seadusjärgsed kitsendused, sealhulgas riikliku kaitse all olevad geodeetilised märgid ja kinnistusraamatusse kantud servituudid ja kitsendust põhjustavad objektid;

18.4.6    planeeritava maa-alaga külgnevate kehtestatud detailplaneeringute põhilahendused ning nimetused ja kehtestamise aeg;

18.4.7     planeeritavale maa-alale jäävate tänavate nimed loetavas kirjas;

18.4.8     haljastuse väärtus vastavalt dendroloogilisele inventariseerimisele juhul, kui dendroloogiline inventariseerimine on nõutud (võib olla esitatud eraldi joonisena);

18.4.9     reostatud alad, kui reostusuuring on nõutud ning tampoonitud puurkaevud;

18.4.10 märkusena topo-geodeetilise alusplaani koostanud firma nimi, töö number ja koostamise aeg.

 

18.5     Põhijoonis vormistada aktuaalsel topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:1000 või 1:500. Põhijoonisele kanda:

18.5.1    olemasolev ja kavandatav krundijaotus;

18.5.2    hoonestusalad seotuna mõõtketiga krundi piiridest;

18.5.3    kruntide ehitusõigus aknana valgel põhjal üksikkrundi kohta;

18.5.4    parkimiskohtade arv kruntide kaupa aknana valgel põhjal üksikkrundi kohta;

18.5.5    liikluslahendus ja väljasõidud kruntidelt;

18.5.6    kujad (tuleohutus jm);

18.5.7    kitsendused (servituutide vajadused, asukohad, ulatused ja seadusjärgsed kitsendused) ja kitsendust põhjustavad objektid;

18.5.8    haljastuse lahendus;

18.5.9    kruntide moodustamise tabel;

18.5.10 ehitusõiguse, kitsenduste, linnaehituslike ja arhitektuursete nõuete tabel;

18.5.10.1                  Ehitusõiguse tabelis näidata krundi kasutamise sihtotstarvete seosed andes katastriüksuste sihtotstarbed vastavalt Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995 määrusele nr 36 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused”;

18.5.11 planeeritava maa-ala näitajad esitada ja tabelid vormistada vastavalt koduleheküljel toodud täpsustatud nõuetes antud näidistele ja loetelule.

 

18.6      Tehnovõrkude koondplaan vormistada aktuaalsel topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:1000 või 1:500. Tehnovõrkude koondplaanile kanda:

18.6.1    olemasolev ja kavandatav krundijaotus;

18.6.2    olemasolev ja kavandatav hoonestus;

18.6.3    olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad;

18.6.4    tehnovõrkude kaitsevööndi ulatus ja tehnorajatistele (alajaam, pumpla, lokaalpuhasti, jäätmete  kogumise rajatis) kavandatud maa-alad.

 

18.7     Täiendavad joonised (esitatakse vajadusel)

18.7.1    aadresside määramise skeem;

18.7.2    haljastuse joonis;

18.7.3    liikluskorralduse joonis;

18.7.4    vertikaalplaneerimise joonis.

 

 

6. peatükk

Menetluses nõutud materjalid

 

 

19.     Esitada detailplaneering koos nõutavate kooskõlastustega ametile menetlemiseks kahes eksemplaris; vahetult enne detailplaneeringu kehtestamist lisada viis eksemplari paberkandjal (kaks eksemplari sisaldavad ainult detailplaneeringu jooniseid, seletuskirja ja kooskõlastuste koondtabelit) ning ühes eksemplaris elektronkandjal. Arhiivieksemplare mitte esitada rullköites.

20.     Elektronkandjal esitatava info formaat tekstidele on *.doc ja CAD joonistele *.dgn või *.dwg. CAD joonis peab olema koordineeritud linnas kehtivas koordinaatsüsteemis.

21.     Detailplaneeringu vastuvõtmiseks esitada elektronpostiga jpg, tif või pdf formaadis detailplaneeringu koostaja kirjanurgaga A4 situatsiooniskeem ja A4 põhijoonis ning eraldi volditud lehel originaalmõõdus põhijoonis.

22.     Detailplaneeringu kehtestamiseks esitada elektronpostiga jpg, tif või pdf formaadis detailplaneeringu koostaja kirjanurgaga A4 situatsiooniskeem ja A4 põhijoonis ning eraldi volditud lehel originaalmõõdus põhijoonis. Kui peale detailplaneeringu vastuvõtmist ei ole jooniseid muudetud, ei ole vajalik jooniseid uuesti esitada.

23.     Detailplaneeringu menetlemise ja avaliku väljapaneku korraldamise hõlbustamiseks esitada detailplaneeringu koosseisus vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis (kahes eksemplaris) ja vajadusel makett.

 

 

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär