Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse muutmine
Tallinna Linnavolikogu 27.05.2004 määrus number 20
Jõustumine:01.07.2004
Kehtetuks tunnistamine:01.11.2012
Redaktsiooni kehtivus:01.07.2004 - 01.11.2012

AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tvk m 06.09.2012 nr 21, jõustumine 01.11.2012

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

 

Tallinn

27. mai 2004 nr 20

 

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse muutmine

 

 

 

Juhindudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 29, Looduskaitseseaduse § 81, Planeerimisseaduse § 5 ning Ehitusseaduse § 19 lg 4 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

m ä ä r a b:

 

     

1. Muuta Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmäärust alljärgnevalt:

1.1 muuta § 2 alljärgnevalt:

1.1.1 muuta § 2 lg 1 p 9 ja sõnastada see järgmiselt:

“9) lahtine hoonestusviis on selline hoonestamine, kus hooneid ei blokeerita kruntide ühisel piiril”;

1.1.2 muuta § 2 lg 1 p 11 ja sõnastada see järgmiselt:

“11) kaksikelamu on kahe sektsiooniga elamu”;

1.1.3 muuta § 2 lg 1 p 12 ja sõnastada see järgmiselt:

“12) ridaelamu on kolme ja enama sektsiooniga elamu”;

1.1.4 täiendada § 2 lg 1 punktiga 121 järgmises sõnastuses:

“121) sektsioon on ühte korterit hõlmav elamu osa, millel on oma katus ja sissepääs maapinnalt”;

1.1.5 muuta § 2 lg 1 p 13 ja sõnastada see järgmiselt:

“13) korterelamu on kahe või enama korteriga elamu, mis ei ole kaksikelamu ega ridaelamu”;

1.1.6 muuta § 2 lg 1 p 17 ja sõnastada see järgmiselt:

“17) tihedus on krundile kavandatud hoonete brutopinna suhe krundi pindalasse”;

1.1.7 täiendada § 2 lg 1 punktiga 27 järgmises sõnastuses:

“27) detailplaneeringu eskiis (edaspidi eskiis) - planeeringulahenduse ettepanek, mis esitatakse ametile enne detailplaneeringu algatamist”;

1.2 muuta § 5 alljärgnevalt:

1.2.1 muuta § 5 lg 1 p 4 ja sõnastada see järgmiselt:

“4) üldplaneeringute lähteülesannete koostamine ning üldplaneeringute kooskõlastamine”;

1.2.2 täiendada § 5 lg 1 punktiga 41 järgmises sõnastuses:

“41) detailplaneeringu algatamise taotluste läbivaatamine, eskiiside koostamise nõude esitamine ning eskiiside ning detailplaneeringute kooskõlastamine”;

1.3 muuta § 8 lg 4 alljärgnevalt:

1.3.1 muuta punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:

“4) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine”;

1.3.2 muuta punkti 10 ja sõnastada see järgmiselt:

“10) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras”.”.

1.4 muuta § 14 ja sõnastada see järgmiselt:

Ҥ 14 Detailplaneeringu koostamise algatamine ja korraldamine

(1) Amet informeerib avalikkust kavatsetavatest detailplaneeringutest vastava ajalehe ja Tallinna veebilehe kaudu vähemalt üks kord aastas.

(2) Detailplaneeringu koostamise algatab linnavalitsus.

(3) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha igaüks, esitades ametile vormikohase taotluse. Taotluse vorm on saadaval linnavalitsuses ja Tallinna veebilehel ning taotlus sisaldab järgmisi andmeid:

1) taotleja nimi;

2) taotleja kontaktandmed;

3) planeeringu põhjendatud eesmärk;

4) lahendusskeem planeeringuga kavandatavast;

5) huvi olemasolul taotlus planeeringu koostamise ja finantseerimise kohta.

(4) Lahendusskeem peab visuaalselt kirjeldama kavandatavaid ehitusmahte. Lahendusskeem esitada krundiplaanil või Tallinna aluskaardil, millel näidata orienteeruvad hoonestusalad ja kavandatava hoonestuse kõrgus ning vajadusel muud hoonestuse eripära kajastavad parameetrid.

(5) Kui taotlus ja lahendusskeem ei ole esitatud vormikohaselt, tagastab amet taotluse, määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib amet jätta taotluse läbi vaatamata.

(6) Kui detailplaneeringu algatamise taotluses soovitakse planeeringu finantseerimist ameti kulul, menetleb amet detailplaneeringu algatamise taotlust edasi ainult juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on ameti eelarves ette nähtud.

(7) Amet kontrollib detailplaneeringu algatamise ettepaneku eesmärgi otstarbekust ning vastavust Tallinna üldplaneeringule, antud maa-ala puudutavatele teistele üldplaneeringutele ja ehitusmäärustele ning arengukavadele ühe kuu jooksul alates vormikohase taotluse vastuvõtmisest.

(8) Üldplaneeringu muudatuse kavandamisel, detailplaneeringu koostamisel muinsuskaitse või looduskaitse all olevale maa-alale, linnaehituslikult olulisele piirkonnale või alale, mille kohta kavandatakse muinsuskaitse või looduskaitse alla võtmise ettepanekut on eskiisi koostamine kohustuslik, muudel juhtudel otsustab amet eskiisi koostamise vajalikkuse taotluse ja lahendusskeemi põhjal. Amet teavitab taotlejat taotluse menetlusse võtmisest ja eskiisi koostamise vajadusest kirjaga, millega esitatakse:

1) detailplaneeringu nimetus;

2) planeeritava maa-ala suurus ja piir;

3) planeeritava maa-ala kontaktvööndi piir;

4) eskiisile esitatavad täiendavad nõuded, sealhulgas täiendavad kooskõlastused;

5) planeeritava maa-ala asukoha ja planeeritava maa-ala kontaktvööndi asukoha skeem.

(9) Eskiisi koostab detailplaneeringu algatamise taotleja. Eskiisi koostamisel tuleb lähtuda nõuetest detailplaneeringu eskiisi koostamiseks ning vormistamiseks, mille kinnitab linnavalitsus määrusega.

(10) Eskiisi koostaja võib ise korraldada eskiisi kooskõlastamise. Eskiis kooskõlastatakse:

1) vastava linnaosa vanemaga, kes võtab arvesse halduskogu otsuse ja teeb otsuse kooskõlastamise kohta hiljemalt kolme nädala jooksul eskiisi esitamise päevast alates;

2) Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga, kui planeeritavale maa-alale jääb miljööväärtusega ala ning halduslepingu korral selles näidatud tingimustel käesoleva lõike punktis 5 kohastel juhtudel. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet teeb otsuse kooskõlastamise kohta hiljemalt kahe nädala jooksul eskiisi esitamise päevast arvates;

3) Tallinna Maa-ametiga, kui planeeritav maa-ala hõlmab linna omandis olevat maad, linna omandis olevate ehitiste alust maad; maad, mille kohta ei ole tehtud tagastamise või riigi omandisse jätmise otsust või maad, mille kohta ei ole esitatud erastamise, tagastamise ega riigi omandisse jätmise taotlust. Tallinna Maa-amet teeb otsuse kooskõlastamise kohta hiljemalt kahe nädala jooksul eskiisi esitamise päevast arvates;

4) Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaametiga, kes teeb otsuse kooskõlastamise kohta hiljemalt kahe nädala jooksul eskiisi esitamise päevast arvates. Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet võib täiendavalt määrata detailplaneeringu kooskõlastamise vajaduse Harjumaa Keskkonnateenistusega.

5) vastava riigiasutuse või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või eskiisiga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud ala;

6) ameti poolt määratud muude asutuste ja isikutega.

(11) Amet kooskõlastab eskiisi linnavolikogu linnamajanduskomisjoniga, kui eskiisiga taotletakse kehtiva üldplaneeringu muutmist.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud kooskõlastused peavad olema formuleeritud ja põhjendatud ulatuses, mis võimaldab otsustada detailplaneeringu algatamise.

(13) Eskiis loetakse kooskõlastatuks, kui käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 1 kuni 4 nimetatud tähtaja möödumisel või muudel juhtudel ühe kuu jooksul eskiisi kooskõlastajale väljasaatmise päevast arvates, ei ole saabunud kirjalikku kooskõlastust. 

(14) Eskiisi koostaja esitab valminud eskiisi ametile, kes hindab eskiisi kooskõlastustingimustega arvestamist, analüüsib eskiislahenduse sobivust keskkonda ja detailplaneeringu algatamise otstarbekust ühe kuu jooksul alates nõutud kooskõlastustega eskiisi saamisest. Vajadusel tagastab amet eskiisi selle koostajale paranduste tegemiseks.

(15) Eskiis kooskõlastatakse peaarhitekti ettepanekul Arhitektuurinõukoguga. Arhitektuurinõukoguga kooskõlastamise korraldab amet.

(16) Ametil on õigus esitada detailplaneering algatamiseks ainult taotluse ja lahendusskeemi põhjal, kui kavandatav hoonestus jälgib piirkonna hoonestuslaadi. Ametil on õigus esitada taotlus ja lahendusskeem kooskõlastamiseks teistele linna ametiasutustele.

(17) Amet koostab nõuetele vastava ja nõutavate kooskõlastustega detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu ja esitab selle otsustamiseks linnavalitsuse istungile.

(18) Linnavalitsuse korraldus, millega algatatakse detailplaneeringu koostamine, sisaldab muuhulgas järgmisi andmeid ja lisasid:

1) detailplaneeringu nimetus;

2) planeeritava maa-ala suurus;

3) detailplaneeringu koostamise eesmärk;

4) detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks arutelu(de) korraldamise vajalikkus;

5) vajadusel täiendavad tingimused detailplaneeringu koostamiseks, sealhulgas täiendavad kooskõlastused;

6) vajadusel ajutise ehituskeelu kehtestamine;

7) märge detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise kavandamise kohta;

8) planeeritava maa-ala situatsiooniskeem ja planeeritava maa-ala asukoha skeem.

(19) Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse muinsuskaitse või looduskaitse all olevale maa-alale, linnaehituslikult olulisele piirkonnale või alale, mille muinsuskaitse või looduskaitse alla võtmiseks on planeeringu menetlemisel tehtud vastav ettepanek.

(20) Kui kahe aasta jooksul detailplaneeringu algatamise korralduse vastuvõtmisest arvates ei ole detailplaneeringut ametile menetlemiseks esitatud, tuleb taotlejal soovi korral detailplaneeringu algatamist uuesti taotleda vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.

(21) Linn võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse linna ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-alade planeerimisel, samuti juhul, kui detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Sellisel juhul võib linn sõlmida huvitatud isikuga lepingu  ainult detailplaneeringu koostamise rahastamise kohta. Lepingu sõlmib linna nimel amet ning leping jõustub detailplaneeringu algatamiseks vajaliku linnavalitsuse korralduse jõustumisel. Juhul, kui linn soovib näha ette planeeritaval maa-alal kinnisasja või kinnisasja osa kasutamise avalikul otstarbel, võib lepingusse lisada vastava sätte.”;

1.5 muuta § 15 lg 4 ja sõnastada see järgmiselt:

“(4) Linnaosa valitsus korraldab planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avaliku arutelu, juhul kui see on ette nähtud detailplaneeringu algatamise korralduses. Linnaosa valitsus informeerib avalikkust  avaliku arutelu korraldamisest vastava ajalehe ja Tallinna veebilehe kaudu.”;

1.6 tunnistada kehtetuks § 15 lg 5;

1.7 täiendada § 15 lg 7 järgmises sõnastuses:

“(7) Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda nõuetest detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks, mille kinnitab linnavalitsus määrusega.”;

1.8 muuta § 16 ja sõnastada see järgmiselt:

§16 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

(1) Detailplaneeringu koostaja võib ise korraldada detailplaneeringu kooskõlastamise. Enne detailplaneeringu esitamist ametile kooskõlastatakse detailplaneering:

1) vastava linnaosa vanemaga, kes võtab arvesse halduskogu otsuse ja teeb otsuse kooskõlastamise kohta hiljemalt kolme nädala jooksul detailplaneeringu esitamise päevast alates;

2) Tallinna Kommunaalametiga. Kui detailplaneeringuga kavandatav transpordimaa on vajalik taotleda munitsipaalomandisse või detailplaneeringuga kavandatakse uue tänava (teelõigu) ehitamist, peavad eeltoodud asjaolud Tallinna Kommunaalameti kooskõlastusest selguma. Kooskõlastusest peab lisaks nähtuma, kas tänava (teelõigu) ehitamine ja tee korrashoid kavandatakse linna eelarveliste vahendite või eraõiguslike isikute - detailplaneeringu tellija või ehituslubade taotlejate, vahendite arvelt;

3) Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga, kui planeeritavale maa-alale jääb miljööväärtusega ala ning halduslepingu korral selles näidatud tingimustel käesoleva lõike punktis 5 kohastel juhtudel;

4) Tallinna Maa-ametiga, kui planeeritav maa-ala hõlmab linna omandis olevat maad, linna omandis olevate ehitiste alust maad; maad, mille kohta ei ole tehtud tagastamise või riigi omandisse jätmise otsust; maad, mille kohta ei ole esitatud erastamise, tagastamise ega riigi omandisse jätmise taotlust; kui detailplaneering annab kinnisasja omanikule õiguse nõuda linnalt pärast detailplaneeringu kehtestamist kinnisasja või selle osa võõrandamist kohese ja õiglase tasu eest või hüvitust kinnisasja senise kasutusõiguse või ehitusõiguse kitsendamise eest;

5) Tallinna Tervisekaitsetalitusega;

6) Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaametiga. Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet võib täiendavalt määrata detailplaneeringu kooskõlastamise vajaduse Harjumaa Keskkonnateenistusega;

7) Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametiga;

8) vastava riigiasutusega, halduslepingu korral selles näidatud tingimustel Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek maa-ala või üksikobjekti kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud ala;

9) kinnisasja omanikuga, kui planeeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab senist maakasutust või krundi ehitusõigust, kinnisasja omaniku arvamuse selgitamiseks planeeringuga kavandatava muudatuse kohta;

10) teiste isikute ja asutustega, kellega kooskõlastamise vajalikkus tuleneb seadusest või muust õigusaktist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kooskõlastused peavad olema formuleeritud ja põhjendatud ulatuses, mis võimaldab otsustada detailplaneeringu vastuvõtmise. Kui riigiasutus ei viita kooskõlastamisel vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks, vaatamata detailplaneeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele.

(3) Kui kirjalikku kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul detailplaneeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast arvates, arvestab detailplaneeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole detailplaneeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid.

(4) Detailplaneeringu koostaja esitab valminud planeeringu ametile, kus ühe kuu jooksul planeeringu esitamisest kontrollitakse detailplaneeringu vastavust detailplaneeringu algatamiskorraldusele, seadustele ja teistele õigusaktidele; hinnatakse kooskõlastustingimustega arvestamist ning analüüsitakse planeeringulahenduse sobivust keskkonda. Vajadusel tagastab amet planeeringu selle koostajale paranduste tegemiseks.

(5) Detailplaneeringu, mis muudab üldplaneeringut, esitab amet Harju maavanemale planeeringu riigiasutuste või Harjumaa keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramiseks.

(6) Amet esitab Harju maavanemale loa saamiseks detailplaneeringu, millega tehakse ettepanek eraomandis oleva kinnisasjaga piirneva maa ostueesõigusega erastamiseks ja krundiga liitmiseks juhul, kui piirneval maal pole võimalik või otstarbekas maakorraldusnõuetele vastava iseseisva katastriüksuse moodustamine, juhul kui kinnisasja omanikul on selleks esitatud maareformi seaduse § 40 lg 1 kohane taotlus.

(7) Amet esitab detailplaneeringu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile või keskkonnaministri volitatud isikule, juhul kui planeeritaval maa-alal on maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi omandis olev maa.

(8) Amet koostab nõuetele vastava ja nõutavate kooskõlastustega detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse eelnõu ja esitab selle otsustamiseks linnavalitsuse istungile.

(9) Erinevate linnaasutuste vahel detailplaneeringu kooskõlastamisel tekkinud detailplaneeringut puudutavad vaidlused lahendab linnavalitsus istungil enne detailplaneeringu vastuvõtmist.

(10) Linnavalitsus võtab vastu kahe nädala jooksul, arvates ameti poolt talle detailplaneeringu esitamisest, korralduse detailplaneeringu vastuvõtmise kohta, mis sisaldab muuhulgas järgmisi andmeid:

1) detailplaneeringu nimetus;

2) planeeringu koostaja nimi;

3) töö number;

4) vajadusel ülesannet Tallinna Maa-ametile sõlmida eelleping planeeritaval maa-alal ettenähtava maatüki või maatükkide omandamiseks avalikuks kasutamiseks.

(11) Detailplaneeringu, mis sisaldab ettepanekut ranna või kalda või ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks, saadab linnavalitsus keskkonnaministrile nõusoleku saamiseks.”;

1.9 tunnistada kehtetuks § 19 lg 5 punkt 8;

1.10 muuta § 17 lg 2 ja sõnastada järgmiselt:

(2) Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele ja ehitistele.”;

1.11 täiendada § 19 lõiget 5 punktiga 81 järgmiselt:

“81) vajadusel viidet eellepingule, mille Tallinna Maa-amet on sõlminud planeeritaval maa-alal avalikuks kasutamiseks ettenähtava maatüki või maatükkide omandamiseks,”.

 

2. Määrus jõustub 1. juulil 2004.

 

 

 

 

Maret Maripuu

Tallinna Linnavolikogu esimees