AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tvk m 11.06.2015 nr 14 [RT IV, 18.06.2015, 2 - jõust. 21.06.2015]
| TALLINNA LINNAVOLIKOGU |
| |
| MÄÄRUS |
| |
| |
| Tallinn | 18. märts 2004 nr 9 |
| |
| |
| |
| |
| Üüri piirmäära kehtestamine | |
| |
| |
| Juhindudes Elamuseaduse § 37¹ lg 1 ja lg 2 ning tulenevalt Tallinna Halduskohtu 13. jaanuari 2004 otsusest haldusasjas nr 3-337/04 ja linnavalitsuse ettepanekust, |
| |
| |
| Tallinna Linnavolikogu |
| |
| m ä ä r a b: |
| |
| | |
1. Mitte muuta Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2001 määrusega nr 12 kehtestatud üüri piirmäära 15 (viisteist) krooni eluruumi ühe ruutmeetri kohta ühes kuus, tuginedes käesoleva määruse lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas esitatud faktilistele asjaoludele.
2. Määrus jõustub 25. märtsil 2004.
| |
| |
| |
| |
| Maret Maripuu |
| Tallinna Linnavolikogu esimees |
| |
LISA
Tallinna Linnavolikogu 18. märtsi 2004
määrusele nr 9
| Seletuskiri |
| |
| |
| Tallinna Linnavolikogu määruse "Üüri piirmäära kehtestamine" juurde | |
| |
| |
Õigusjärgsetele omanikele tagastatud elamuid on Tallinnas 2 226. Tagastatud elamutes asub 14 648 eluruumi. Üürnikega kortereid tagastatud elamutes on 28. veebruari 2003. aasta seisuga 6 000. Tagastatud elamute üürnikest eluruumi taotlejaid on 3 355, kusjuures neist enamik Kesklinnas (1 669), Põhja-Tallinnas (1 011) ja Nõmmel (443).
Sundüürnike eluaseme küsimuse lahendamiseks on ellu kutsutud munitsipaalelamuehitusprogramm “5000 korterit Tallinnale“. Üüri piirmäära ennatliku tõstmisega kaasneks paratamatult sundüürnike staatuses olevate isikute sotsiaalse olukorra järsk halvenemine.
Üüri piirmäära tõstmine ahendaks oluliselt Tallinna võimalusi sundüürnike küsimuse efektiivseks, õiglaseks ja õiguspäraseks lahendamiseks. Sellega tekiks surve pikaajalisele eluasemestrateegiale ette nähtud vahendite suunamiseks lühiajalistesse meetmesse üüri piirmäära tõstmisega kaasnevate sotsiaalsete tagajärgede koheseks leevendamiseks.
Üüri piirmäära tõstmine võiks seada küsimärgi alla kogu munitsipaalelamuehitusprogrammi “5000 korterit Tallinnale“ rakendamise, mis pikas perspektiivis ähvardaks sundüürnike küsimuse lahendamise lükata teadmata tulevikku.
Selline otsus ei oleks kooskõlas linnalt eluruumi taotlejate ootustega ning nende õigusega saada raskesse olukorda sattununa linnalt abi. Samuti ei oleks see kooskõlas ka nende õigusjärgsete omanike huvidega, kes samuti on huvitatud linna munitsipaalehitusprogrammi lõpule viimisest ning turusuhetel põhineva ning eriregulatsioonide poolt piiramata olukorra taastamiseks oma eluruumi osas.
Elamuseaduse § 371 lg 1 kohaselt ei ole kohaliku omavalitsuse volikogul kohustust automaatselt muuta üüri piirmäärasid üks kord 12 kuu jooksul, vaid ainult juhul, kui üüri mõjutavad hinnad on viimasest piirmäärade kehtestamisest arvates muutunud.
Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2001 määrusega nr 12 muudeti 1. juunist 2001 Tallinna Linnavolikogu 18. novembri määruse nr 36 “Üüri piirmäära kehtestamine“ punkti 1 ja asendati üüri piirmäär 8 (kaheksa) krooni eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kuus 15 (viieteistkümne) krooniga eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kuus. See oli märgatav ja peaaegu kahekordne piirmäära tõus. Üüri suurust mõjutavate hindade muutumist iseloomustab tarbijahinnaindeks. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeksi muutus 2004. aasta jaanuaris võrreldes 2001. aasta maiga 5.2%. Üüri mõjutavate hindade muutus ei ole piisavalt määrav, et hindade uus tõstmine oleks vajalik ja põhjendatud.
Tulenevalt eeltoodust ning arvestades seda, et munitsipaalmajade üürnikud ja sundüürniku staatuses olevad inimesed on keskmisest madalama maksevõimega ning paljud neist ei tule juba täna toime oma eluasemekulude katmisega, ei ole mõistlik tõsta üüri piirmäära.
