AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tlv m 18.05.2011 nr 79, jõustumine 23.05.2011

REDAKTSIOON:

Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010
Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004

 

TALLINNA LINNAVALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn		11. veebruar 2004 nr 11
Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine
Lähtuvalt Raamatupidamise seaduse § 11 lg 1, Rahandusministri 11. detsembri 2003 määrusest nr 105 “Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ ja Tallinna Linnavolikogu 16. oktoobri 2003 määruse  nr 48  “Tallinna linna raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamine“ p 4,
Tallinna Linnavalitsus
m ä ä r a b:

1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri.

2. Tallinna Linnavolikogu kantselei, Tallinna Linnakantselei, Tallinna Linnaarhiivi, linnavalitsuse ametite ja linnaosavalitsuste juhtidel kehtestada haldusala asutuste tegevusspetsiifikast tulenevad, käesolevast raamatupidamise sise-eeskirjast lähtuvad täiendavad korrad haldusala raamatupidamisarvestuse korraldamiseks ja finantsaruandluse tagamiseks.

3. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 1995 määrus nr 53 “Linnaeelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirjade kinnitamine“.

4. Määrus jõustub 1. märtsil 2004. Määrust rakendatakse arvestus- ja aruandlusperioodile alates 01. jaanuarist 2004.

Edgar Savisaar
Linnapea		Toomas Sepp
		Linnasekretär
KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 11. veebruari 2004 määrusega nr 11 LISA
Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri

Sisukord

1.   Peatükk ÜLDSÄTTED.. 4

1.1   Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja kohaldamine. 4

1.2   Eeskirja kinnitamine, muutmine ja seosed linna teiste õigusaktidega. 4

1.3   Olulised mõisted ja nende tõlgendused Linna arvestussituatsioonis. 4

1.4   Erisätted raamatupidamise arvestusmeetodite osas. 6

2.   Peatükk KONTOPLAAN JA MUUD MAJANDUSINFRORMATSIOONI LIIGENDAMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED.. 6

2.1   Kontoplaan (raamatupidamiskontod, tehingupartnerite-, tegevusalade-, allikate ja rahavoogude koodid).6

2.2   Linna eelarveklassifikaatorid ja muud majandusinformatsiooni liigendamise tunnused. 7

3.   Peatükk  ARUANDED.. 7

3.1   Vahearuandlus. 7

3.2   Saldoandmiku perioodid. 7

3.3   Saldoandmiku esitamise ja kontrollimise tähtajad. 8

3.4   Saldoandmike konsolideerimine. 8

3.5   Majandusaasta aruanne. 8

4.   Peatükk LINNA RAAMATUPIDAMISE ORGANISATSIOON JA ARVESTUSE LÄHTEALUSED   9

4.1   Raamatupidamise organisatsioon. 9

4.2   Varade ja kohustuste, tulude ja kulude kajastamine Linna raamatupidamisüksustes. 9

4.3   Majandustehingute algdokumentide aktsepteerimine.10

4.4   Rahaliste ülekannete - maksekorraldused pangale, koostamine ja kinnitamine. 11

4.5   Majandustehingute kirjendamine ja aruannete koostamine. 12

4.6   Rahakäibe liigendamine. 13

4.7   Parandused raamatupidamiskirjendites ja registrites.15

4.8   Raamatupidamisregistrid ja raamatupidamisdokumentide süstematiseerimine. 16

4.9   Dokumentide vormistamine ja majandustehingute kirjendamisele eelnevad toimingud. 16

4.9.1 Üldised nõuded. 16

4.9.2 Müügiarved. 17

4.9.3 Ostuarved. 17

4.9.4 Töötasu, puhkusetasu ja nendega kaasnevate maksude dokumendikäive. 17

4.9.5 Sularaha - toimingud ja dokumendikäive. 17

4.9.6 Varade, so. varude, väheväärtusliku vara ja põhivara dokumendikäive. 18

4.9.7 Avansid ja aruandekohustuslike isikute aruanded. 20

5.   Peatükk AVALIKU SEKTORI SISESTE MAJANDUSTEHINGUTE KIRJENDAMISE PÕHIMÕTTED   20

5.1   Üldpõhimõtted. 20

5.2   Siirded Linnakassa ja LRKde ning LRKde vahel21

5.2.1 LRK tulud ja laekumiste siirded Linnaeelarvesse. 21

5.2.2 LRK kulud  - siirded Linnaeelarvest LRK rahaliste väljaminekute katteks. 21

5.3   Linna asutuste asutamised, ümberkorraldamised ja lõpetamised. 21

5.4   LRK- de vahelised siirded. 22

6.   Peatükk TEGEVUSTULUD ( v.a. toetused ja siirded)22

6.1   Üldpõhimõtted. 22

6.2   Maksutulud. 23

6.3   Lõivud. 23

6.4   Trahvid. 24

6.5   Toodete ja teenuste müük ja muud tulud. 24

6.6   Kahjutasude, hüvitiste ja viiviste tulu. 24

6.7   Finantstulud/kulud. 24

7.   Peatükk SAADUD JA ANTUD TOETUSED.. 25

7.1   Toetuste liigid. 25

7.2   Toetuste kajastamise üldpõhimõtted. 25

7.3   Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks. 26

7.4   Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks. 26

7.5   Sihtfinantseerimise vahendamine. 26

7.6   Mittesihtotstarbeline finantseerimine. 27

7.7   Mitterahaline sihtfinantseerimine. 27

8.   Peatükk TEGEVUSKULUD.. 27

8.1   Tööjõukulud. 27

8.2   Majandamiskulud ja muud tegevuskulud. 28

8.3   Maksu-, lõivu- ja trahvikulu kajastamine. 28

9.   Peatükk VARAD.. 29

9.1   Raha ja pank. 29

9.2   Finantsinvesteering. 29

9.3   Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes. 29

9.4   Nõuded ja tehtud ettemaksed. 29

9.5   Nõuete hindamine. 30

9.6   Varud. 31

9.7   Kinnisvarainvesteeringud. 31

9.8   Materiaalne ja immateriaalne põhivara. 31

9.8.1 Üldpõhimõtted. 31

9.8.2 Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus. 31

9.8.3 Amortisatsiooni arvestus. 33

9.8.4 Parendused ja remont34

9.8.5 Põhivara müük, tasuta võõrandamine, tasuta kasutusele andmine. 34

9.8.6 Ümberhindlused. 35

9.8.7 Põhivara mahakandmine. 35

9.8.8 Bioloogiliste varade arvestus. 35

10.Peatükk KOHUSTUSED JA SAADUD ETTEMAKSUD.. 36

10.1Üldpõhimõtted. 36

10.2Laenukohustused. 36

10.3Kasutus- ja kapitalirent36

10.4Saadud ettemaksed. 37

10.5Eraldised. 37

10.6Reservid netovara koosseisus. 37

11.Peatükk  VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMISE JA HINDAMISE KORD.. 37

11.1Töökorraldus, dokumentatsioon ja ajaline jaotus. 37

11.2Inventeerimise ja hindamise protseduurid. 38

11.2.1 Rahaliste vahendite inventeerimine. 39

11.2.2 Finantsinvesteeringute inventeerimine. 39

11.2.3 Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimine. 39

11.2.4 Varude inventeerimine. 39

11.2.5 Materiaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja väheväärtusliku vara inventeerimine. 40

11.2.6 Kohustuste ja saadud ettemaksude inventeerimine. 40

11.2.7 Avaliku sektori üksuste saldode inventeerimine. 40

11.3Konsolideerimise protseduurid. 40

12.Peatükk RAKENDAMINE. 41

12.1Rakendussätted. 41

12.2Lubatud hälbed Linna 2003. ja 2004. aasta aruandes.41

 

1.        Peatükk
ÜLDSÄTTED

1.1    Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja kohaldamine

1.1.1 Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi Eeskiri) eesmärgiks on Tallinna linna (edaspidi Linn) kui raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise ja finantsaruandluse ühtse korra kehtestamine ja aruandluse tagamine.

1.1.2 Eeskiri lähtub Eesti heastraamatupidamise tavast, arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest  (edaspidi RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ), riigi raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi Üldeeskiri) ja rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamisestandarditest (edaspidi IPSAS).

1.1.3 Eeskiri on raamatupidamiskohustuslastele raamatupidamise sise-eeskirjaks RPS paragrahv 11 mõistes. Linna raamatupidamiskohustuslased (edaspidi LRK) on Tallinna Linnavolikogu Kantselei, Tallinna Linnakantselei, Tallinna Linnaarhiiv, linnavalitsuse ametid ja linnaosade valitsused oma haldusala ulatuses.

1.1.4 LRK spetsiifilisest tegevusvaldkonnast ja/või haldusala raamatupidamise organisatoorsest korraldusest (tsentraliseeritud või detsentraliseeritud) tulenevad, raamatupidamist ja finantsaruandlust reguleerivad korrad, mida Eeskiri ei käsitle, kehtestatakse LRK juhi käskkirja või korraldusega, viidetega Eeskirja punktidele, mida täiendavalt reguleeritakse.

1.1.5 Arvestusvaldkondades, mida käesolevas Eeskirjas ei käsitleta, lähtutakse Eeskirja p.1.1.2. kirjeldatud õigusaktidest ja juhenditest. Eeskirjas ei korrata üldjuhul RPS- s ja RTJ- s sätestatut.

1.2    Eeskirja kinnitamine, muutmine ja seosed linna teiste õigusaktidega

1.2.1 Linna raamatupidamise sise-eeskirja kinnitab Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

1.2.2 Vastuolu korral Eeskirja sätte ja Linna muu õigusakti vahel rakendatakse Eeskirja sätteid.

1.3    Olulised mõisted ja nende tõlgendused Linna arvestussituatsioonis

1.3.1 Analüütiline ja sünteetiline arvestus– majandusinformatsiooni liigendamise erinevad detailsuse tasemed. Sünteetiline arvestus on majandusinformatsiooni kirjendamine raamatupidamiskontodele. Analüütiline arvestus on raamatupidamiskontodele kirjendatud majandusinformatsiooni detailiseerimine (nõuded ja kohustused – kelle vastu jms). Analüütilist arvestust peetakse, kas majandustarkvara pearaamatust eristatud moodulites (registrites) või teise tarkvara vahenditega või käsitsi.

1.3.2 Aktsepteerimine – majandustehingu toimumise ja õiguspärasuse kinnitamine allkirjaga ning eelarve tunnuse määramine Linna eelarveklassifikaatorite liigenduses. Toiming kuulub kuludokumendi kontrollija ja/või volitatud isiku (eelarve vastutav täitja, toote- või investeerimisprojekti vastutav täitja või muu aktseptiõiguslik isik) kompetentsi.

1.3.3 Aruandeperiood – periood, mille jooksul toimunud majandustehingute kirjendid võetakse arvesse aruannete koostamisel. Lühim aruandeperiood Linnas on kalendrikuu.

Majandusaasta aruandeperiood on kalendriaasta.

1.3.4 Avaliku sektori üksused Eeskirja tähenduses on avalik õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse mõju all olevad juriidilised isikud.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

1.3.5 Eelarve vastutav täitja  (ka aktseptiõiguslik isik, volitatud isik, toote-või investeerimisprojekti vastutaja ) – määratud isik või isikud, kellele on antud õigus käsutada linnaeelarve vahendeid kinnitatud eelarve piires ja struktuuris, millist õigust teostab vastutav isik kulude aktsepteerimisega Linna eelarveklassifikaatorite liigenduses.

1.3.6 Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse RPS- s, mida täiendavad RTJ- d, Üldeeskiri ja Eeskiri.

1.3.7 Konsolideerimine - raamatupidamisüksuste aruannete ühendamine nii, nagu oleks tegemist ühe raamatupidamiskohustuslasega. Konsolideerimisega kaasneb elimineerimine,milline tehing onkonsolideerimisgruppi kuuluvate isikute omavaheliste vastandtehingute (tulud-kulud, nõuded-kohustused) liitmine nii, et grupi aruandes neid ei esine.

1.3.8 Linna tegevjuhtkond – linnavalitsus, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on linna täitevorgan. Nimetatud seaduse sätetest tulenevalt esindab linnavalitsust temale seadusega, linna põhimäärusega või linnavolikogu poolt antud pädevusele, linnapea.

1.3.9 Linna kõrgem juhtkond – Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), mis Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse  kohaselt on Linna esinduskogu. ja mis nimetatud seaduse sätetest tulenevalt kinnitab Linna majandusaasta aruande ning määrab audiitori.

1.3.10 Linna raamatupidamiskohustuslased (edaspidi LRK) - Tallinna linnale raamatupidamiskohustuslasena pandud ülesannete täitmiseks Linna õigusaktiga moodustatud linnasisesed raamatupidamisüksused, milleks on ametiasutused oma haldusala asutuste ehk raamatupidamise allüksuste (edaspidi allüksus) viisi.

1.3.11 LRK juht – Linna ametiasutuse juht, kes juhib raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korraldust selleks Linna õigusaktiga moodustatud raamatupidamisüksuses –LRK-s.

1.3.12 Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse  struktuuriüksus  (edaspidi finantsteenistus) – linnakantselei allüksus, kus toimub Linna rahalise vahendite haldamiseks loodud finantsteenistuse struktuuriüksuse linnakassa (edaspidi Linnakassa) majandustehingute kirjendamine ning Linna konsolideeritud finantsaruannete koostamine. 

1.3.13 Linna konsolideerimisgrupp – LRK- d  ja Linna valitseva või olulise mõju all olevad juriidilised isikud ning nende kaudu valitseva mõju all olevad juriidilised isikud.

1.3.14 Linna konsolideeritud raamatupidamisaruanne – Linna konsolideerimisgrupi liikmete raamatupidamisaruanne, koos sidusüksuste netovaraga kapitaliosaluse meetodil.

1.3.15 Linna oluline mõju – RTJ 11 punkt 9 kohaselt Linna osalusega sidusettevõtted, so asutused, mille üle Linn omab olulist mõju, kuid mis ei allu kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui Linna omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtete

hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud kus on võimalik selgelt tõlgendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud:

1.3.15.1 esindatust investeerimisobjekti tegev- või kõrgemas juhtkonnas;

1.3.15.2 osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel;

1.3.15.3 olulised tehingud Linna ja investeerimisobjekti vahel;

1.3.15.4 Linna ja investeerimisobjekti juhtkondade kattumine;

1.3.15.5 tehnilise informatsiooni vahetamine Linna ja investeerimisobjekti vahel.

1.3.16 Linna valitsev mõju – RTJ 11 punkt 8 kohaseltosalusega tütarettevõtted, mida kontrollib Linn. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui Linna omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtte hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui Linnale kuulub 50% ja vähem hääleõigusest, kuid Linn:

1.3.16.1 omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega;

1.3.16.2 kontrollib ettevõtte finants-ja tegevuspoliitika  teatud lepingu või kokkuleppe aluse;

1.3.16.3 suudab määrata või tagasi kutsuda  tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetest;

1.3.16.4 suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid;

1.3.17 Linna sidusüksused – Linna otsese või kaudse (st valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu) olulise mõju alla olevad juriidilised isikud.

1.3.18 Majandustehingute kirjendaja – töötaja, kes lähtudes heast raamatupidamistavast kirjendab Linna majandustehingud raamatupidamisarvestuses nõuetekohases liigenduses. Üldjuhul on majandustehingute kirjendajaks raamatupidaja.

1.3.19 Majandusinformatsiooni liigendamine – Linna majandustehingute kirjendamine,  kasutades riigi või Linna õigusaktidega kehtestatud tunnuseid (koode), millised võimaldavad akumuleerunud majandusinformatsiooni põhjal koostada finantsaruandeid Linna juhtimisotsuste tegemiseks ning riigi aruandluse vajaduste rahuldamiseks.

1.3.20 Raamatupidamiskontode saldoandmik – kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu kehtiva kontoplaani järgi.

1.3.21 Siire – LRK allüksuste, erinevate LRK- de allüksuste vahelised  ning allüksuste ja Linnakassa vahelised varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikused üleandmised, milliste mõju finantsaruannete koostamisel elimineeritakse.

1.3.22 Sissetulekud ja väljaminekud (laekumised ja tasumised) – Linna tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kassalises (rahalises) väljenduses.

1.3.23 Tehingupartnerid – avaliku sektori üksuste majandusarvestuses eristatavad majandustehingute osapooled, kellele on omistatud tunnused – tehingupartneri koodid, eesmärgiga võimaldada koostada avaliku sektori üksuste konsolideeritud finantsaruandeid.

1.3.24 Toetus – käesoleva Eeskirja mõistes saadud või antud vahendid jooksvateks või kapitalikuludeks, mis ei kuulu tagasimaksmisele. Toetused võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. LRK- de omavahelisi saadud ja antud vahendeid nimetatakse siireteks.

1.3.25. Töötaja - Linnaga töö- või teenistussuhtes (edaspidi töösuhe) olev isik.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

1.4    Erisätted raamatupidamise arvestusmeetodite osas

1.4.1 Erinõuded on avaliku sektori üksusele Üldeeskirjas kehtestatud nõuded raamatupidamises kasutatavate meetodite ja koostatavate finantsaruannete kohta, mida ei kajastata RTJ- s või milleks RTJ- s antakse mitmeid võimalusi. Erinõuded on:

1.4.1.1 saldoandmike esitamise kohustus Üldeeskirjas kehtestatud kontoplaani järgi, vastavalt Eeskirja 2. peatükis kirjeldatule ja Eeskirja  lisale 1. Kontoplaanina käsitletakse siinkohal kontosid, tehingupartnerite koode,   tegevusalade koode, allikate koode, rahavoo koode ja nende kombinatsioone;

1.4.1.2 informeerimise kohustus avaliku sektori konsolideerimisgrupi liikmete ja sidusüksuste kohta, vastavalt Eeskirja punktis 2.1.1.2 sätestatule;

1.4.1.3 avaliku sektori konsolideerimisgrupi siseste tehingute kajastamine ja võrdlemine, vastavalt Eeskirja 5. peatükis sätestatule;

1.4.1.4 siirete arvestuspõhimõtted raamatupidamiskohustuslase piires,  iseseisval bilansil olevate allüksuste vahel, vastavalt Eeskirja punktides  5.2 ja  5.4 sätestatule;

1.4.1.5 nõuded dokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimiseks, vastavalt Eeskirja punktides 4.3 ja 4.4 sätestatule;

1.4.1.6 mittetagastatava maksu-, lõivu-, trahvikulu (sh käibemaks, tollimaks, maamaks jne) kajastamine eraldi kulukontodel, vastavalt Eeskirja punktis 8.3 sätestatule;

1.4.1.7 põhivarade arvestuspõhimõtted, sh laenuintressi ja laenukulude kapitaliseerimise keeld, vastavalt Eeskirja punktis 9.8.2.4 sätestatule;

1.4.1.8 kinnisvarainvesteeringute arvestuspõhimõtted, vastavalt Eeskirja punktile 9.7;

1.4.1.9 toetuste arvestuse, sh. põhivara sihtfinantseerimise kajastamise arvestuspõhimõtted, vastavalt Eeskirja 7. peatükile;

1.4.1.10 nõuded varade ja kohustuste inventeerimiseks, vastavalt Eeskirja 11. peatükile;

1.4.1.11 konsolideerimise protseduurid, vastavalt Eeskirja punktile 11.3.

2.        Peatükk
KONTOPLAAN JA MUUD MAJANDUSINFRORMATSIOONI LIIGENDAMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED

2.1    Kontoplaan (raamatupidamiskontod, tehingupartnerite-, tegevusalade-, allikate ja rahavoogude koodid).

2.1.1 Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks  järgnevaid, riigi või Linna õigusaktiga kehtestatud kontoplaani koode:

2.1.1.1 raamatupidamiskontod -           tunnused majandustehingute kirjendamiseks hea tava reeglitele vastavalt. Kontod süstematiseerituna bilansi aktiva ja passivakontodeks,  tulude ja kulude kontodeks ning  grupeerituna majandusliku sisu järgi, moodustavad  Linna kontoplaani;

2.1.1.2 tehingupartnerite koodid -         tunnused (jooksvalt muutuv nimekiri rahandusministeeriumi kodulehel), millised on omistatud igale iseseisval bilansil olevale allüksusele, tagavad konsolideeritud aruandluse koostamise konsolideerimisgrupi eri tasanditel – LRK, Linn, maavalitsus, riik, võimaldades elimineerida gruppi kuuluvate isikute omavaheliste tehingute mõju grupi majandusnäitajatele.

Iga avaliku sektori üksus, kelle juures muutus toimub (asutuse loomine, liitmine, lõpetamine jms.), on kohustatud teatama muudatustest ja muudatuse aluseks olevast dokumendist (nimetus, number ja kuupäev) e - posti teel rahandusministeeriumile;

2.1.1.3 tegevusala koodid -      tunnused, millised tagavad majandusinformatsiooni süstematiseerimise täiendava võimaluse. Tegevusala koodiga liigendatakse kulusid, investeeringuid (esmasoetused), saadud ja antud toetusi ja rahakäivet;

2.1.1.4 allikate koodid - tunnused, millised võimaldavad liigendada ja analüüsida tulusid- kulusid finantseerimisallikate viisi (nt välisabi vahendite arvel tehtud kulu, laenuvahendite arvel tehtud kulu jms) või jälgida tehtud kulude sihtotstarvet (nt kulud välisabiprojekti kaasfinantseerimiseks jms);

2.1.1.5 rahavoo koodid - tunnused, milliste kasutamine võimaldab koostada asutuste rahakäibe (sissetulekud-väljaminekud) aruanded.

2.2    Linna eelarveklassifikaatorid ja muud majandusinformatsiooni liigendamise tunnused

2.2.1 Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks, lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid:

2.2.1.1 eelarveklassifikaatorid – tunnused Linna eelarve koostamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve struktuuris. Rahakäibe liigendamine tagab informatsiooni eelarve kassalise täitmise kohta, muu majandusinformatsiooni liigendamine tagab informatsiooni eelarve tekkepõhise täitmise kohta;

2.2.1.2 objekti-, projekti-, toote vms. koodid - lisatunnused, millised võimaldavad liigendada ja analüüsida majandusinformatsiooni täiendavalt.

2.2.2 Linna kontoplaani ja muud majandusinformatsiooni liigendamiseks kasutatavad tunnused, mis ei ole Linnale kui avaliku sektori üksusele kehtestatud riigi õigusaktidega, koos selgitustega kehtestatakse finantsteenistuse ettepanekul linnapea käskkirjaga.

2.2.3 LRK sisevajadustest lähtuvad, majandusinformatsiooni liigendamiseks kasutatavad tunnused kehtestatakse LRK juhi käskkirja või korraldusega.

3.        Peatükk
ARUANDED

3.1    Vahearuandlus

3.1.1 Avaliku sektori üksuste perioodiliseks (kvartal) raamatupidamisaruandeks on raamatupidamiskontode saldoandmik vastavalt Eeskirja lisale 1.

3.1.2 Linna kõik saldoandmikud, see tähendab kõik raamatupidamise allüksused, kellele on omistatud tehingupartneri kood,  esitatakse elektrooniliselt, sisestades need Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi.

3.1.3 Konsolideeritud saldoandmik on Eeskirja mõistes saldoandmik, milles konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelised varad, kohustused, netovara, tulud ja kulud on elimineeritud.

3.1.4 Linna konsolideeritud saldoandmikke koostatakse konsolideerimisgruppidele - LRK ja Linn. Konsolideerimisprotseduure käsitletakse Eeskirja punktides 3.4 ja 11.3.

3.1.5 Saldoandmike esitajatel on õigus saldoandmike infosüsteemist vaadata kehtivaid kontoplaani koode, parandada sisestatud saldoandmikke, koostada aruandeid ja päringuid. Konsolideerivatel üksustel on lisaks õigus vaadata konsolideeritavate üksuste andmeid ning koostada nende kohta aruandeid ja päringuid, samuti koostada konsolideerimisgrupi aruandeid.

3.1.6 Finantsdirektoril on õigus lähtuvalt Linna täiendavast informatsioonivajadusest küsida LRK- st või nende allüksustest raamatupidamisandmeid või nende põhjal koostatud finantsaruandeid.

3.1.7 LRK juhil on õigus lähtuvalt LRK täiendavast informatsioonivajadusest, kehtestada käskkirjaga või korraldusega LRK siseste raamatupidamisandmete või nende põhjal koostatud finantsaruannete esitamise või koostamise kord.

3.2    Saldoandmiku perioodid

3.2.1 Saldoandmikud esitatakse järgmiste perioodide kohta :

3.2.1.1 kolm kuud - bilansikontode saldod seisuga 31. märts, tulemiaruande kontode saldod 1. jaanuar – 31.märts kohta;

3.2.1.2 kuus kuud - bilansikontode saldod seisuga 30. juuni, tulemiaruande kontode saldod 1. jaanuar – 30. juuni kohta;

3.2.1.3 üheksa kuud – bilansikontode saldod seisuga 30. september, tulemiaruande kontode saldod 1. jaanuar – 30. september kohta;

3.2.1.4 kalendriaasta - bilansikontode saldod seisuga 31. detsember, tulemiaruande kontode saldod 1. jaanuar – 31. detsember kohta.

3.2.2 Kui saldoandmiku esitaja majandusaasta ei lõpe kalendriaasta lõpul, esitatakse saldoandmik bilansikontode saldode kohta aruandeperioodi lõpu seisuga ning tulude ja kulude saldoandmik tulude ja kulude kontode saldode kohta kalendriaasta algusest aruandeperioodi lõpuni.

3.3    Saldoandmiku esitamise ja kontrollimise tähtajad

3.3.1 Enne saldoandmike sisestamist rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi viiakse läbi avaliku sektori üksuste omavaheliste saldode võrdlused vastavalt Eeskirja punktides 11.1.2 ja 11.1.6 kirjeldatud nõuetele.

3.3.2 Linna raamatupidamise allüksuste saldoandmikud sisestatakse kolme, kuue ja üheksa kuu kohta aruandeperioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks, Linna konsolideeritud saldoandmiku esitamise tähtaeg on aruandeperioodile järgneva kuu viimane kuupäev. Konsolideerimiskanded ja korrektuurid Linna konsolideeritud saldoandmikku sisestatakse 7 tööpäeva jooksul esitamise tähtajast.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

3.3.3 Linna raamatupidamise allüksuste majandusaasta saldoandmikud sisestatakse hiljemalt järgmise kalendriaasta 1. märtsiks, Linna konsolideeritud majandusaasta saldoandmiku esitamise tähtaeg on hiljemalt järgmise kalendriaasta 31. märts.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

3.3.4 Kapitaliosaluse meetodil tehtavad kanded ja muud omavaheliste tehingute võrdlemisest ja konsolideerimisest tulenevad korrigeerimised aruandeaasta saldoandmikes on lubatud lõpptähtajaga kuni järgmise kalendriaasta 30. aprill.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

3.3.5 Kui saldode parandamise vajadus ilmneb pärast 30. aprilli, vormistatakse paranduskanded ja võetakse need arvesse järgmise aruandeaasta saldode muutuste hulgas. Parandused sisestatud saldoandmikes tehakse kooskõlastatult Linna pearaamatupidajaga.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

3.4    Saldoandmike konsolideerimine

3.4.1 Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemis konsolideeritakse saldoandmikud automaatselt, tehingupartnerite koodide põhjal.

3.4.2 Linna raamatupidamise allüksuste saldoandmike põhjal koostatakse saldoandmike infosüsteemis LRK saldoandmik, liites LRK-sse kuuluvate allüksuste ühesuguste kontokombinatsioonide saldod rida-realt meetodil ja elimineerides LRK sisesed nõuded, kohustused, tulud ja kulud. Linna saldoandmik koostatakse, liites kõikide Linna allüksuste ning ühesuguste kontokombinatsioonide saldod rida-realt meetodil, elimineerides nende omavahelised nõuded, kohustused, tulud ja kulud.

3.4.2¹ Kui linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja tütarettevõtjate saldoandmikud on sisestatud Rahandusministeeriumi saldoandmike infobaasi, moodustatakse seal linna konsolideerimisgrupi raamatupidamisaruande koostamiseks saldoandmik, milles linna ja tema valitseva mõju all olevate üksuste ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse rida-realt meetodil ja nendevahelisi nõudeid ja kohustusi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi kolm esimest numbrit on vahemikus 100 kuni 129 ja neljas number vahemikus 1 kuni 5, elimineeritakse. Linna valitseva mõju all olevate juriidiliste isikute saldoandmike sisestamise korra määrab rahandusminister, järelvalvet korraldatakse vastavalt Eeskirja punktis 4.1.6.4 sätestatule.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

3.4.3 Konsolideerimise- ja korrigeerimise kanded tehingutele, milliseid rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem ei elimineeri tehingupartnerite koodide põhjal automaatselt, koostatakse LRK ja Linna kohta vastavalt Eeskirja punktides 4.1.6.3 ja 4.1.7.3 kirjeldatud tööjaotusele.

3.5    Majandusaasta aruanne

3.5.1 Linna majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse eelarve täimise aruanne linnavolikogu poolt kinnitatud eelarve struktuuris.

3.5.2 LRK majandusaasta aruanne koosneb LRK tegevusaruandest ja LRK raamatupidamise aastaaruandest. LRK raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse eelarve täimise aruanne ametiasutuse haldusalale kinnitatud eelarve struktuuris.

3.5.3 Majandusaasta aruanne koostatakse vastavuses “Raamatupidamise seaduse“, RTJ- de ja Eeskirja nõuetega, võttes aluseks Eeskirja lisas 2 esitatud vormid.  Kui RTJ - des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud põhimõtetest, lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud põhimõtetest.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

3.5.4 LRK juhi poolt allkirjastatud majandusaasta aruanne esitatakse finantsteenistusele hiljemalt 30. aprilliks.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

3.5.5 Linna majandusaasta aruanne koostatakse finantsteenistuses, allkirjastatakse finantsdirektori ja linnapea poolt ning esitatakse audiitorile järeldusotsuse saamiseks.

3.5.6 Linnavalitsuse esitab Linna majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega linna-volikogule kinnitamiseks.

3.5.7 Linna kinnitatud majandusaasta aruanne koos audiitori järeldusotsusega esitatakse rahandusministeeriumile ja Harju Maavalitsusele peale kinnitamist hiljemalt 30. juuniks.

3.5.8 Linna valitseva ja olulise mõju all olevate juriidiliste isikute kinnitatud ja auditeeritud majandusaasta aruanded kogutakse  Tallinna Ettevõtlusametisse kuue kuu jooksul aruandeaasta lõppemise kuupäevast. Muu perioodilise aruandluse esitamise korra nimetatud juriidilistele isikutele kehtestab rahandusminister. Finantsaruandluse korrektset esitamist korraldatakse vastavalt Eeskirja punktides 4.1.6.4 ja 4.2.5 sätestatule.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

 

4.        Peatükk
LINNA RAAMATUPIDAMISE ORGANISATSIOON JA ARVESTUSE LÄHTEALUSED

4.1    Raamatupidamise organisatsioon

4.1.1 Raamatupidamiskohustuslane RPS mõistes on Tallinna linn kui kohaliku omavalitsuse üksus. Raamatupidamiskohustuslase tegevust, sealhulgas raamatupidamise korraldust juhib tegevjuhtkond.

4.1.2 Linn raamatupidamiskohustuslasena, korraldab oma raamatupidamisarvestust ja aruandlust detsentraliseeritult, selleks linna õigusaktiga loodud raamatupidamisüksuste (vt Eeskirja punkt 1.3.10) kaudu. LRK raamatupidamise korraldust juhib LRK juht.

4.1.3 Raamatupidamist korraldab vahetult, talle ametijuhendis pandud pädevuse piires, raamatupidamisüksuse pearaamatupidaja või muu ametinimetusega raamatupidaja ülesandeid täitev Linna ametiisik (edaspidi pearaamatupidaja).

4.1.4 Linna varade, kohustuste, netovara, tulude ja kulude arvestus on korraldatud järgmiselt:

4.1.5.1 LRK raamatupidamises Linna vastava ametiasutuse ja tema haldusala asutuste halduses, kasutuses ja vastutusel olevad Linna varad,  kohustused ning netovara ja nendest tulenevad tulud ja kulud;

4.1.5.2 finantsteenistuse raamatupidamises Linna need varad, kohustused ja netovara ning nendest tulenevad tulud ja kulud, millised ei ole Linna ühegi teise LRK  bilansis. Finantsteenistuse raamatupidamises toimub arvestus Linna rahaliste vahendite ja nende jääkide üle Linnakassas.

4.1.6 LRK raamatupidamist korraldab vahetult LRK pearaamatupidaja, kelle ülesandeks on:

4.1.6.1 raamatupidamisarvestuse vahetu korraldamine ametiasutuses ja hallatavates asutustes;

4.1.6.2 ametiasutuse või hallatava asutuse teenusena ostetava raamatupidamise korraldamise metoodiline järelvalve;

4.1.6.3 haldusala raamatupidamisarvestusel baseeruvate finantsaruannete koostamine, sh LRK konsolideeritud aruandluse koostamine, või nende aruannete koostamiseks nõutavate raamatupidamisandmete koondamine, süstematiseerimine  ja esitamine kõigile õigustatud subjektidele vastavalt Eeskirja 3. peatükis sätestatule.

4.1.6.4 Linna valitseva või olulise mõju all olevate juriidiliste isikute finantsaruandluse tähtaegse esitamise kontroll rahandusministri kehtestatud korrale ning olulise mõju all olevate isikute majandustulemuse arvesse võtmine vastavalt sellele, kelle bilansis kajastuvad linna finantsinvesteeringud nimetatud isikutesse  või vastavalt Eeskirja punktis 4.2.5 sätestatule.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

4.1.7 Linna pearaamatupidaja ülesanded on:

4.1.7.1 finantsteenistuse raamatupidamisarvestuse vahetu korraldamine;

4.1.7.2 LRK- de pearaamatupidajate raamatupidamisalase tegevuse metoodiline juhendamine;

4.1.7.3 Linna raamatupidamisarvestusel baseeruvate konsolideeritud finantsaruannete koostamine vastavalt Eeskirja 3. peatükis sätestatule.

4.2    Varade ja kohustuste, tulude ja kulude kajastamine Linna raamatupidamisüksustes

4.2.1 Vara kajastatakse selle LRK bilansis, kes omab antud vara üle valitsevat mõju, st kontrollib antud vara kasutamist ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Üldjuhul kajastatakse varad selle LRK bilansis, kelle majandustegevuses need igapäevaselt osalevad kui Linna muud õigusaktid ei määra teisiti.

4.2.2 Kui LRKd finantseerivad ühiselt vara soetamist ja kasutavad hiljem saadud vara ühiselt, kusjuures vara ei ole võimalik füüsiliselt erinevatele kasutajatele jaotada (näiteks ühiselt ostetud interneti ühendus vms), siis kajastatakse vara selle LRK bilansis, kes teostas maksukorralduse.

4.2.3 Kui üks LRK finantseerib teise LRK vara soetamist, antakse soetatud vara üle vara kasutaja bilanssi kui Linna muud õigusaktid ei määra teisiti.

4.2.4 Nõuded ja finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid) kajastatakse selle LRK bilansis, kes esindab Linna investeerimisobjektiks oleva osapoole juures. Finantsinvesteeringute raamatupidamisarvestus saab toimuda linnavolikogu kantselei, linnakantselei, linnaosade valitsuste või linnavalitsuse ametite raamatupidamises.

4.2.5 Kui Linna valitsev või oluline mõju ei kajastu LRK või finantsteenistuse raamatupidamises finantsinvesteeringuna ning Linna esindatus nimetatud juriidilistes isikutes ei ole määratud, teostab kontrolli finantsaruandluse tähtaegse esitamise üle rahandusministri kehtestatud korras Tallinna Ettevõtlusamet, kelle bilansis kajastatakse ka olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandusaasta tulemus  kapitaliosaluse meetodil.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

4.2.6 Kohustused kajastatakse selle LRK bilansis, kes on, kas juriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma või kes varasema tegevuse käigus oli kohustatud antud kohustust täitma.

4.2.7 Linna laenuvõtmisel lähtutakse valla- ja linnaeelarve seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning Linna õigusaktidest. Laenukohustustena käsitletakse raamatupidamisarvestuses ka kapitalirendi kohustust, võlakirjade emiteerimist ja faktooringtehingutest lähtuvaid kohustusi.

4.2.8 LRK bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline  või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu avalikustatakse LRK ja Linna raamatupidamise aastaaruande lisades.

4.2.9 LRK halduses või vastutaval hoiul olevate varade (nt. hoolekandeasutustes või muul moel Linna hoolekande all olevate isikute arveldusarved, millised on avatud Linna nimel ja milliseid haldab Linn) arvestust peetakse bilansiväliselt. Arvestus korraldatakse vastavalt LRK juhi käskkirja või korraldusega kehtestatud reeglitele, millised peavad tagama kontrolli võimaluse haldamisel olevate vahendite kasutamise üle.

4.2.10 Ajutiselt LRK valduses olevat vara nagu näiteks avalikel pakkumistel nõutav tagatisraha jms. kajastatakse kohustusena.

4.2.11 Tulud kajastatakse selle LRK raamatupidamises, kes vastavalt põhimäärusele või muule õigusaktile tegelevad Linnale tulu tagavate valdkondadega.

4.2.12 Kulud kajastatakse selle LRK tulemiaruandes, kelle tegevusest kulu tulenes.

4.2.13 Kui üks LRK finantseerib osaliselt või täielikult Linna teiste raamatupidamisüksuste või allüksuste kulusid, siis annab finantseerija vastavad kulud üle nendele, kes selle eest kaupu, teenuseid või muid hüvesid said (vt Eeskirja p. 5.4, 8.2.1).

4.2.14 Tulusid LRK- de vahel raamatupidamisarvestuses ümber ei jagata. Vajadusel tehakse korrektuurid eelarves.

4.2.15 Linna pearaamatupidaja ülesandeks on tagada metoodiliselt, et kõik Linna varad ja kohustused, tulud ja kulud kajastuvad LRK raamatupidamisaruannetes ainult üks kord. Kui esineb erimeelsusi, millise LRK bilansis Linna vara või kohustusi, tulusid või kulusid kajastada, lahendab küsimuse Linna pearaamatupidaja.

4.3    Majandustehingute algdokumentide aktsepteerimine.

4.3.1 Raamatupidamiskirjendid-kanded koostatakse algdokumendi alusel, millised peavad vastama RPS § 7 sätestatud nõuetele.

4.3.1.1 Linna majandustehingute kirjendamise aluseks olevad sissetulekute algdokumendid (edaspidi tuludokumendid) liigituvad järgmiselt:

4.3.1.1.1 klientidele esitatud nõuetekohased arved;

4.3.1.1.2 muud tulude algdokumendid, näiteks agentide ja/või operaatorfirmade aruanded perioodi tulude kohta, kui õiendi põhjal ei koostata neile arvet, lepingud jms;

4.3.1.1.3 pangakonto väljavõtted ja neid täiendavad raamatupidamisõiendid, kui laekumine ei kustuta eelnevalt raamatupidamises kajastatud nõuet või kui see on vajalik väljavõttel kajastuva informatsiooni täiendavaks selgitamiseks;

4.3.1.1.4 kassa sissetulekuorderid või elektroonselt formeeruvad muud sularaha sissemakset tõestavad maksedokumendid nagu koolitoidu sissemaksukviitungid, teatripiletid vms.;

4.3.1.1.5 raamatupidamisõiendid.

4.3.1.2 Linna majandustehingute kirjendamise aluseks olevad väljamineku- ja muude kulude algdokumendid  (edaspidi kuludokumendid) liigituvad järgmiselt:

4.3.1.2.1 hankijate poolt esitatud arved;

4.3.1.2.2 avansiesildised ja kuluaruanded, sh majanduskulu, lähetuskulud, isikliku auto kasutamine jms;

4.3.1.2.3 muud kuluaruanded, nt teenuseid osutavatelt asutustelt, menüü-nõudeleht vms;

4.3.1.2.4 varude laost või vastutavalt hoiult väljastamise saatelehed, aktid;

4.3.1.2.5 ettemaksude, finantstoetuste lepingud või nende alusel koostatavad kulude algdokumendid;

4.3.1.2.6 ettemaksude ja lõpetamata ehituste realiseerimist või valmidust kinnitavad aktid ja vaheaktid (nt põhivara etapiviisiline kasutuselevõtmine);

4.3.1.2.7 töötasu ja sellega kaasnevate maksude koonddokumendid;

4.3.1.2.8 põhivara amortisatsiooni kanded põhivarakaartidel varaobjekti vastuvõtmisel kehtestatud amortisatsiooninormide põhjal;

4.3.1.2.9 raamatupidamisõiendid.

4.3.2 Majandusinformatsiooni kajastamise õigsuse tagamiseks raamatupidamises kirjendamisel, määratakse LRK juhi käskkirja või korraldusega töötajad ja nende asendamise kord, kellel on õigus aktsepteerida kuludokumente – Linna eelarvet kasutama volitatud isikud ehk eelarve vastutavad täitjad.

4.3.2.1 Pearaamatupidaja ega teised majandustehingute kirjendajad ei saa olla volitatud isikud.

4.3.2.2 Kui nimetatud töötajate õigused ja kohustused tulenevad Linna teistest õigusaktidest ja/või ametijuhenditest, koostatakse nendest nimekiri täidetavate funktsioonide viisi, kinnitatakse LRK juhi allkirjaga. Majandustehingute kirjendajate kohustus on kontrollida kirjendite koostamisel aktsepteerijate vastavust nimetatud isikutele.

4.3.2.3 LRK juhi käskkirja või korraldusega määratakse töötajad, kelle kohustuseks on teostada dokumentide kontrolli vastavalt Eeskirja punktis 4.3.3.1 sätestatule enne nende aktsepteerimist ja raamatupidamises kirjendamist. Kui nimetatud töötajaid ei ole määratud, on kontrollijaks majandustehingute kirjendaja.

4.3.3 Kuludokumendi käsitlemise protseduurid enne selle kirjendamist raamatupidamises ja tasumisele andmist:

4.3.3.1 kontrollija kontrollib ja kinnitab oma allkirjaga, et kuludokument kajastab majandustehingut õigesti (sisu, kogused, hinnad, on vastavuses lepingule või tellimiskirjale);

4.3.3.2 eelarve vastutav täitja või muu volitatud isik kinnitab kuludokumendi aktsepteerimisel oma allkirjaga, et kulutus on tehtud Linna huvidest ja ökonoomsest majandamise printsiipidest lähtuvalt ning on kooskõlas eelarvega. Kuludokumendil on nõutav kulukoha määramine linna eelarve klassifikaatorite liigenduses, samuti projekti-, objekti- või toote tunnus kui see on vajalik eelarve täitmise jälgimiseks.

4.3.4 Kuludokumentide aktsepteerimise kord:

4.3.4.1 amortisatsiooni kulu aktsepteeritakse põhivara soetamisel ja rekonstrueerimisel põhivaraobjektile amortisatsiooninormi määramisel vastavalt Eeskirja punktis 4.9.6.12 sätestatule;

4.3.4.2 töötasu ja sellega kaasnevad maksukulud aktsepteeritakse töötaja töölevõtmisel ja/või täiendavate tasude määramisel;

4.3.4.3 kuluarved, lao saatelehed, ettemaksud ja muud lepingute alusel majandustehinguna kirjendatavad kuludokumendid aktsepteeritakse kuludokumendil;

4.3.4.4 käibemaksu kulu aktsepteeritakse kuludokumendil “vaikimisi“ koos käibemaksu kulu põhjustavate kuludega;

4.3.4.5 erisoodustuse kulud ja nendest tulenevad maksukulud aktsepteeritakse kuludokumendil, erisoodustusi põhjustavatest kuludest eraldi;

4.3.4.6 finantseerimistehingud aktsepteeritakse lepingute sõlmimisel või Linna õigusakti vastuvõtmisel. Kui nimetatud haldusaktidest ei nähtu kulude liigendus linna eelarveklassifikaatorite lõikes, aktsepteeritakse makse aluseks olevale dokumendid täiendavalt;

4.3.4.7 töötajatele makstavate teenistus-ja töölähetuste, majanduskulude avansside ja muude ettemaksude korral, kus tegelik kulude liigendus selgub hiljem, aktsepteeritakse esialgsed kulud parima teadmise kohaselt ning kulude hilisemal täpsustumisel tegelike kulude dokumentide põhjal korrigeeritakse esialgset aktsepti. Kui esialgne kulude aktsept vastab  tegelike kulude dokumendil kajastatule, loetakse kulud aktsepteerituks esialgse aktsepti järgi. Tegelike kulude dokumendile lisatakse koopia esialgset aktsepti omavast algdokumendist või viide raamatupidamiskirjendi numbrile ja kuupäevale, millise juures asub esialgselt aktsepteeritud algdokument;

4.3.4.8 reguleerimis- ja paranduskannete aluseks olevatel raamatupidamisõienditel on kulude aktsepteerimine nõutud juhul kui muutub eelnevalt aktsepteeritud kulude sisu ja/või summa linna eelarveklassifikaatorite liigenduses ja nõuete lootusetuks või ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest tulenevate kulude korral. Muude raamatupidamismetoodilistest nõuetest nagu varade väärtuse ümberarvutused, valuutakursimuutused jms tulenevate tehingute kirjendamisel määrab ja kinnitab oma allkirjaga kõik kulude aktsepteerimisel nõutavad tunnused raamatupidamisõiendi koostanud isik.

4.3.5 Kulukoha määramise ja kinnitamisega kuludokumendil annab eelarve vastutava täitja või muu volitatud isik nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamisarvestuses ja rahalise ülekande vormistamiseks.

4.3.6 Tuludokumendi  aktsepteerib üldjuhul majandustehingu  kirjendaja.

4.4    Rahaliste ülekannete - maksekorraldused pangale, koostamine ja kinnitamine

4.4.1 LRK juhi käskkirja või korraldusega määratakse töötajad ja nende asendamise kord, kelle õigus ja kohustus on kinnitada maksekorraldused, võttes arvesse, et maksekorralduse koostamisel ja kinnitamisel oleks täidetud nn “neljasilma printsiip“ – maksekorralduse koostaja ja kinnitaja lahusus.

4.4.2    Maksekorralduse koostaja ülesanne on:

4.4.2.1 maksekorralduse aluseks olevate kuludokumentide maksetähtaegadest kinnipidamine;

4.4.2.2 kontrollida, et samade kuludokumentide alusel ei ole enne tasutud;

4.4.2.3 maksekorralduse koostamine ja kinnitamiseks esitamine.

4.4.3    Maksekorralduse kinnitaja ülesanne on:

4.4.3.1 kontrollida, et koostatud maksukorraldus vastab selle aluseks olevatele algdokumentidele;  

4.4.3.2 kinnitada või teostada makseprotseduur - sideseanss pangaga.

4.4.4. Maksekorralduste koostamisel ja kinnitamisel lähtutakse Linna õigusaktiga kehtestatud eelarve kassalise teenindamise korra sätetest.

4.5    Majandustehingute kirjendamine ja aruannete koostamine

4.5.1 Majandustehingute kirjendajad on raamatupidaja ülesandeid täitvad töötajad, kelle kohustused tulenevad ametijuhendist.

4.5.2 Majandustehingute kirjendamisel järgitakse raamatupidamise hea tava reegleid. Majandustehingute kohta koostatakse raamatupidamiskirjendid nii, et oleks tagatud raamatupidamisandmete põhjal koostatavad finantsaruanded, lähtudes alljärgnevatest nõuetest:

4.5.2.1 kontrollitakse, et algdokument vastab raamatupidamise seaduses ja käibemaksuseaduses kehtestatud nõuetele, vajadusel tagastatakse dokument koostajale korrektse dokumendi saamiseks;

4.5.2.2 kontrollitakse, et kuludokument on kontrollitud ja kinnitatud vastavalt Eeskirja punktile4.3, vajadusel tagastatakse dokument korrektse aktsepti saamiseks;

4.5.2.3 kontrollitakse, et linna eelarveklassifikaatorite määrang vastab kuludokumendi majanduslikule sisule. Kui eelarveklassifikaatori määrang on vastuolus kuludokumendi  järgi määraletava majandustehingu sisuga, informeerib majandustehingu kirjendaja sellest vastuolust kuludokumendi kinnitajat. Korrektuur linna eelarveklassifikaatori määramiseks tehakse kuludokumendil, kas kinnitaja poolt või majandustehingu kirjendaja poolt suusõnalisel kokkuleppel kinnitajaga. Viimasel juhul tehakse kirjendaja poolt vastav märge algdokumendile “parandus kokkuleppel“ - …kuupäev, …. allkiri). Kui kuludokumendi kinnitaja ja majandustehingu kirjendaja jäävad eriarvamusele, lahendab erimeelsuse LRK või allüksuse juht;

4.5.2.4 kontrollitakse, et majandustehing ei ole varem kirjendatud ja kauba või teenuse eest tasutud;

4.5.2.5 tagatakse, et akumuleerunud raamatupidamisandmete põhjal koostatud finantsaruanded vastavad raamatupidamise hea tava reeglitele, baseeruvad algdokumentide järgi sisestatud majandusinformatsioonil ja on esitatud tähtaegselt neid nõudma õigustatud isikutele.

4.5.3 Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse, lisaks Linna õigusaktiga kehtestatud kontoplaanis raamatupidamiskontode laiendinamärgitud tunnustele, linna eelarveklassifikaatorite tunnuseid järgmiselt :

4.5.3.1 tulude raamatupidamiskontodele kirjendatud informatsioon - linna tulude klassifikaatorid, vajaduselobjekti, projekti, toote vms kood;

4.5.3.2 kulude raamatupidamiskontodele kirjendatud informatsioon -  linna klassifikaatorid tegevusalade järgi; linna kulude  klassifikaatorid majandusliku sisu järgi – artikkel, vajadusel objekti, projekti, toote vms kood;

4.5.3.3 bilansikontodele (raamatupidamiskontode kontoliik 1 või 2) kirjendatud informatsioon:

4.5.3.3.1 investeeringud kontorühmade 154-157 kontodel – linna klassifikaatorid tegevusalade järgi; linna kulude  klassifikaatorid majandusliku sisu järgi – artikkel; vajadusel objekti, projekti, toote vms. kood;

4.5.3.3.2 finantseerimistehingutena käsitletavate tehingute, milleks on laenude andmine ja võtmine ning nende eest tasumine ja laekumine, aktsiate, osade ja väärtpaberite ostmine ja emiteerimine ning nende eest tasumine ja laekumine, kapitalirendi nõuete või kohustuste võtmine ja kustutamine, faktooringtehingutest tulenevate nõuete ja kohustuste võtmine ja kustutamine ning muud tehingud, milliseid ei kajastata tulemiaruandes vaid nõuete ja kohustuste suurenemise ja vähendamisena  - linna finantseerimistehingute klassifikaatorid; vajadusel objekti, projekti, toote vms kood. Finantseerimistehingute haldamiskulud ja saadud või makstud intressid klassifitseeritakse tulude-kulude raamatupidamiskontodel.

4.5.3.4 Avaliku sektori üksustelt nõutava eelarve kassalise täitmise tagamiseks vajalikku Linna rahakäibe liigendust käsitletakse Eeskirja punktis 4.6.

4.5.3.5 Teistel juhtudel linna eelarveklassifikaatoreid majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises ei kasutata.

4.5.4 Majandustehing kirjendatakse raamatupidamises tehingu tegeliku toimumise kuupäevaga. Kui tehingu kuupäeva ei ole võimalik täpselt määrata, kirjendatakse tehing selles kalendrikuus, millises see toimus,  vabalt valitud kuupäevaga. Algdokumendi koostamise ja/või majandustehingu pearaamatusse kirjendamise kuupäev ei lange üldjuhul kokku majandustehingu kuupäevaga.

4.5.5 Raamatupidamiskirjendi aluseks olnud algdokumendi nimetus ja number kajastatakse raamatupidamiskirjendis, tagamaks kirjendi ja algdokumendi seostatuse.

4.6    Rahakäibe liigendamine

4.6.1 Linna rahaliste vahendite käivet ja jääki Linnakassas kajastatakse finantsteenistuse raamatupidamises raamatupidamise pangakontodel kontoklassis 10. Rahaliste vahendite jääke ja käivet liigendatakse lisaks Linna õigusaktiga kehtestatud kontoplaanis märgitud tunnustele, linna eelarveklassifikaatorite ja allikate tunnustega.

4.6.2 LRK raamatupidamises kajastatakse tehinguid rahaliste vahenditega siirete raamatupidamiskontodel kontoklassis 70-71.  Rahaliste vahendite käivet liigendatakse lisaks Linna õigusaktiga kehtestatud kontoplaanis märgitud tunnustele, linna eelarveklassifikaatorite ja allikate tunnustega.

4.6.3 Finantsaruanne Linna rahaliste vahendite jääkide, sissetulekute ja väljaminekute kohta Linna pangakontodel kõikide nimetatud majandustehingute kirjendamisel nõutavate tunnustega, koostatakse finantsteenistuse ja LRK raamatupidamises liigendatud informatsiooni ühendamisel vastavalt Eeskirja punktis 4.6.7 sätestatule.

4.6.4 Rahakäibe informatsiooni korrektsuse tagamiseks on järgmised reeglid:

4.6.4.1 on keelatud teha väljamakseid kassasse kogutud rahaliste vahendite arvel, v.a. inkasseerimiseks arveldusarvele või vajadusel vahendite tagastamiseks maksjale;

4.6.4.2 kogutud rahaliste vahendite tagastamisel maksjale on kohustuslik kasutada vastavate sissetulekute liigendamisel kasutatud majandustehingute tunnuseid;

4.6.4.3 finantsteenistuse raamatupidamises kasutatakse LRK- de kulude finantseerimisel või LRK- de kogutud rahaliste vahendite laekumisel Linna arveldusarvetele, linna eelarveklassifikaatorit sisekäive;

4.6.4.4 toimingutes rahaliste vahenditega juhindutakse  Linna õigusaktiga kehtestatud eelarve kassalise teenindamise korrast.

4.6.5 Rahaliste vahendite sissetulekute (v.a. kogumiskonto) kajastamisel kehtib reegel, et kõik laekumised kirjendatakse LRK- s antud siiretena ja Linnakassas saadud siiretena 7. kontoliigi kontodel. Sissetulekuid kajastatakse järgmiselt:

4.6.5.1 Linnakassa (LRK- de kogutud tulude kajastamine finantsteenistuses)

D 100xxx (pank)                      / TP (pank)  / linna klassifikaator sisekäive

K 700001 (saadud siirded)       / TP (LRK – ameti haldusala);

4.6.5.2 LRK

D 710001 (laekumiste siirded)* / TP (Linnakassa) / linna tulude klassifikaatorid või

finantseerimistehing / allikas /objekt vms

K 103xxx (nõue)                      / TP (ostja);

4.6.5.3 Linnakassa (finantsteenistuse enda tehingute kajastamine finantsteenistuses)

D 100xxx (pank)                      / TP (pank)/ linna tulude klassifikaatorid või

finantseerimistehing / allikas /objekt vms

K 103xxx (nõue)                      / TP (ostja)

* Siirded eelarvesse on nii siirdamised linnaeelarve pangakontodele (allikas 00)  kui asutuse tegevustulude pangakontole (allikas 80) ning sihtfinantseerimise pangakontole (allikas 60).

4.6.5.4 Rahaliste vahendite väljaminekute (v.a. kogumiskonto) kajastamisel kehtib reegel, et kõik tasumised kirjendatakse  LRK-s saadud siiretena ja Linnakassas antud siiretena 7. kontoliigi kontodel. Väljaminekud kirjendatakse järgmiselt:

4.6.5.4.1  Linnakassa (LRK- de  finantseerimise kajastamine finantsteenistuses)

D 710000 (antud siirded)          / TP (LRK – ameti haldusala)

K 100xxx (pank)                      / TP (pank) / linna klassifikaator sisekäive;

4.6.5.4.2 LRK

D 20xxxx (kohustus)                 / TP (hankija)

K 700000 (saadud siirded)       / TP (Linnakassa) / TT / linna klassifikaatorid tegevusalade järgi või

finantseerimistehing / artikkel majandusliku sisu järgi / allikas / objekt vms;

4.6.5.4.3 Linnakassa ( finantsteenistuse enda tehingute kajastamine finantsteenistuses)

D 20xxxx (kohustus)

K 100xxx (pank)                      / TP (pank)/ TT / linna klassifikaatorid tegevusalade järgi või

finantseerimistehing / artikkel majandusliku sisu järgi / allikas /objekt vms

4.6.6 Rahakäivet panga kogumiskontol, mis toimib nende rahaliste vahendite kogumiseks, millised laekumisel kuuluvad ümberjagamisele Linna teistele pangakontodele, kajastatakse LRK raamatupidamises kontol 710002 ja finantsteenistuse raamatupidamises kontol 700002.

4.6.6.1  Rahaliste vahendite laekumist panga kogumiskontole kajastatakse:

4.6.6.1.1 Linnakassa (LRK- de kogutud laekumiste kajastamine finantsteenistuses)

D 100xxx (pank 1)                   / TP (pank)  / linna klassifikaator sisekäive

K 700002 (kogumiskonto)       / TP (LRK – ameti haldusala);

4.6.6.1.2 LRK

D 710002 (kogumiskonto)        / TP (Linnakassa) / linna tulude klassifikaatorid või

finantseerimistehing / allikas / objekt vms

K 103xxx (nõue)                       / TP (ostja või muu klient).

4.6.6.2 Panga kogumiskontole laekunud rahaliste vahendite ümberkandmisel Linna teistele pangakontodele kasutatakse raamatupidamiskirjendi liigendamisel kõiki samu tunnuseid, milliseid kasutati vastavate rahaliste vahendite laekumisel kogumiskontole. Rahaliste vahendite ümberkandmist panga kogumiskontolt kajastatakse:

4.6.6.2.1 Linnakassa (finantsteenistuse kanded)

D 700002 (kogumiskonto)        / TP (LRK – ameti haldusala)

K 100xxx (pank 1)                   / TP (pank) / linna klassifikaatorid sisekäive

            ja

D 100xxx (pank 2)                               / TP (pank) / linna klassifikaatorid sisekäive

 K 700001 ( siirded eelarvesse)            / TP /LRK – ameti haldusala);

4.6.6.2.2 LRK

D 710001 (siirded eelarvesse) / TP (Linnakassa) / linna tulude klassifikaatorid või

finantseerimistehing / allikas / objekt vms

K 710002 (kogumiskonto)                   / TP (Linnakassa) / linna tulude klassifikaatorid või 

finantseerimistehing / allikas / objekt vms

4.6.6.3 Panga kogumiskontole laekunud rahaliste vahendite tagastamist kajastatakse raamatupidamises:

4.6.6.3.1 Linnakassa (finantsteenistuse kanded)

D 700002 (kogumiskonto) / TP (LRK – ameti haldusala)

K 100xxx (pank)                            / TP (pank) / linna klassifikaator sisekäive;

4.6.6.3.2 LRK

D 20xxxx (kohustus)                       / TP ( klient)

K 710002 (kogumiskonto)             / TP (Linnakassa) / linna tulude klassifikaatorid või finantseerimistehing / allikas / objekt vms

4.6.7 Linna rahakäibe finantsaruande koostamiseks koondatakse Eeskirja punkti 4.6.6 reeglitele vastavalt liigendatud majandusinformatsioon nimetatud aruande koostamiseks kasutatavasse Linna infosüsteemi järgmiselt:

4.6.7.1 LRK- s  kontode 700000,  710001 ja 710002 liigendatud saldod;

4.6.7.2 Finantsteenistuses raamatupidamiskontode pank (kontoklass 10) saldod finantsteenistuse enda kassaliste tehingute kohta, mis ei ole seotud Linnakassa ja LRK vaheliste tehingutega, st. kõik, mis ei ole liigendatud linna eelarveklassifikaatoriga sisekäive.

4.6.8 Linna konsolideeritud saldoandmiku esitamiseks vastavalt Eeskirja punktides 3.3 – 3.5   kirjeldatule, korrigeeritakse saldoandmike esitamise kuupäeva seisuga finantsteenistuse raamatupidamises rahakäibe liigendamisel siirete kontodel kasutatud tehingupartneri kood “ameti haldusala“. Finantsteenistuse raamatupidamises koostatakse järgmised raamatupidamiskirjendid

D 700001 / TP  LRK (ameti haldusala)K  700001 / TP LRK allüksus

D 710000 / TP  LRK allüksus                          K  710000 / TP LRK (ameti haldusala)

D/K 700002 / TP LRK (ameti haldusala), LRK allüksus.

4.6.9 Aruandeaasta lõpuks panga kogumiskontodele jäänud jääkidega, millise kajastuvad raamatupidamiskontodel 700002 ja 710002 toimitakse järgmiselt:

4.6.9.1 Aruandeaasta lõpus, pärast rahakäibe aruande koostamist, koostatakse kirjendid

4.6.9.1.1 Linnakassa (finantsteenistus)

D  103500 (nõue)                    / TP LRK allüksus       

K 700002 (kogumiskonto)       / TP LRK allüksus;

4.6.9.1.2 LRK

D 710002 (kogumiskonto)        / TP Linnakassa / linna tulude klassifikaatorid või finantseerimistehing / allikas / objekt vms

K 203500  (kohustus)             /TP Linnakassa.

4.6.9.2 Järgmise majandusaasta alguses kantakse panga kogumiskontole jäänud jäägid vastavalt korrale ümber ja koostatakse raamatupidamises kirjendid, milliste informatsioon ei kajastu järgmise aasta rahakäibes:

4.6.9.2.1 Linnakassa (finantsteenistus)

D 700010 (üksustevahelised siirded)     /TP LRK allüksus

K 103500 (nõue)                                 /TP LRK allüksus;

4.6.9.2.2 LRK

D 203500 (kohustus)                            /TP Linnakassa

K 710010 (üksustevahelised siirded)     / TP Linnakassa.

4.6.10 Ekslike laekumiste (v.a. panga kogumiskonto, kuhu laekunud maksete tagasikandeid käsitletakse Eeskirja punktis 4.6.6.3) tagasikandeid pangakontodelt kajastatakse raamatupidamises järgmiselt:

4.6.10.1 Linnakassa (finantsteenistuse kanded)

D 700001 (saadud siirded)       / TP (LRK – ameti haldusala)

K 100xxx (pank 1)                   / TP (pank) / linna klassifikaatorid sisekäive;

4.6.10.2 LRK

D 20xxxx (kohustus)                            / TP (klient)

K 710001 (antud siirded)                     / TP (Linnakassa) / linna tulude klassifikaatorid

või  finantseerimistehing / allikas / objekt vms

4.6.11. Ekslikele pangakontodele laekunud maksete (v.a. panga kogumiskonto kuhu laekunud maksete ümberkandeid käsitletakse Eeskirja punktis 4.6.6.2) ümberkandeid kontsernisisestel pangakontodel kajastatakse raamatupidamises järgmiselt:

4.6.11.1 Linnakassa (finantsteenistuse kanded)

D 700001 (saadud siirded)       / TP (LRK – ameti haldusala)

K 100xxx (pank 1)                   / TP (pank) / linna klassifikaatorid sisekäive

            ja

D 100xxx (pank 2)                   / TP (pank) / linna klassifikaatorid sisekäive

K 700001 ( saadud siirded)      / TP /LRK – ameti haldusala);

4.6.11.2 LRK  koostab maksekorralduse ja kajastab (olles eelnevalt raha arveldusarvele laekumise kirjendanud vastavalt Eeskirja punktis 4.6.5.2 käsitletule) majandustehingu raamatupidamises

D 710001 (antud siirded)          / TP (Linnakassa) / linna klassifikaatorid sisekäive

K 710001 (antud siirded)         / TP (Linnakassa) / linna klassifikaatorid sisekäive.

4.7    Parandused raamatupidamiskirjendites ja registrites.

4.7.1 Paranduste tegemisel raamatupidamiskirjendites lähtutakse RPS §10  nõuetest.

4.7.2 Parandusena käsitletakse eelneva raamatupidamiskirjendi mõjude elimineerimist nn. stornokandega (samapidine vastandmärkidega raamatupidamiskirjend), tagamaks vajadusel lisavõimaluse majandusinformatsiooni analüüsimiseks kontokäivete vahendusel.

4.7.3 Paranduse raamatupidamiskirjendi tekstis on nõutav fikseerida parandatud raamatupidamiskirjendi või -kande number.

4.8    Raamatupidamisregistrid ja raamatupidamisdokumentide süstematiseerimine

4.8.1 Majandustehingute kirjendite ja nende aluseks olevate algdokumentide süstematiseerimisel ja säilitamisel lähtutakse RPS paragrahvidest 9 ja 12.

4.8.2  Linna majandusinformatsiooni töötlemiseks kasutatavad tarkvarad seadistatakse nii, et sisestatavaid majandustehinguid on võimalik esitada kas kronoloogilises (päevaraamat) või sünteetilises (pearaamat) liigenduses. Linna raamatupidamisregistreid säilitatakse elektrooniliselt, eeldusel, et raamatupidamiskanded, komplekteerituna nende aluseks olevate algdokumentidega, säilitatakse paberkandjal.

4.8.3 Raamatupidamiskirjendite ja/või raamatupidamiskannete (kanne - kirjendite kogum) järjekorranumbrid süstematiseeritakse seeriatesse. Soovituslikult süstematiseeritakse kandeseeriad järgmiselt:

4.8.3.1  ostuarvete kanded;

4.8.3.2  müügiarvete kanded;

4.8.3.3 pangaväljavõtete kanded;

4.8.3.4 kassadokumentide kanded;

4.8.3.5 palgakanded;

4.8.3.6 põhivara soetamiste ja parenduste, amortiseerimise ja bilansist väljakandmise kanded;

4.8.3.7 muud kanded, sh. reguleerivad - ja paranduskanded.

Kuni Linna ühtsesse tarkvarakeskkonda siirdumiseni on aktsepteeritav ka teistsuguste kandeseeriate määramine või kandeseeriate puudumine.

4.8.4 Raamatupidamiskanded koos algdokumentidega säilitatakse kandeseeriate viisi avatud toimikutes,  süstematiseerituna pearaamatus kannetele omistatud numbrite järjekorras.

4.8.5 Raamatupidamiskanded ja nende aluseks olnud algdokumendid köidetakse kokku kannete või järjestikuste kannete kogumi viisi. Kui algdokumentide lisamine kandele ei ole ratsionaalne (liiga mahukas, dokument on algdokumendiks mitmetele raamatupidamiskannetele vms.), on raamatupidamiskandel või seda täiendaval raamatupidamisõiendil nõutavad viited, millised võimaldavad seostada raamatupidamiskannet ja algdokumente.

4.8.6 Raamatupidamiskanded, süstematiseerituna toimikutesse, paigutatakse nii, et oleks tagatud nende kättesaadavus kõigile majandusinformatsiooni töötlevatele ja -tarbivatele töötajatele ning takistatud juurdepääs kõrvalistele isikutele.

4.8.7 Raamatupidamiskirjendites kajastamist leidnud majandustehingute kaudseks aluseks olnud dokumente (nt. töötaja kontokaart – tõestus temale arvestatud töötasudest ja maksudest, sõlmitud lepingud vms.), säilitatakse vastavalt  neid valdkondi käsitlevate seaduste ja/või Linna vastavates õigusaktides kehtestatud nõuetele, kuid mitte vähem kui seitse aastat (RPS paragrahv  12 lõige 2).

4.9    Dokumentide vormistamine ja majandustehingute kirjendamisele eelnevad toimingud

4.9.1 Üldised nõuded 

4.9.1.1 Majandustehingute aluseks olevate lepingute, tellimiskirjade ja muude majandustehingu lahtimõtestamiseks vajalike kokkulepete, koos kõigi majandustehingute mõistmiseks vajalike lisadega, kättesaadavus dokumentide koostajatele, kontrollijatele, kirjendajatele ja volitatud isiku tele tagatakse LRK sisekorra eeskirjades.

4.9.1.2 Kui LRK raamatupidamine ei ole korraldatud tsentraliseeritult, korraldab LRK raamatupidamisüksuse juht Eeskirja punktis 4.9.1.1 nimetatud dokumentidest koopiate või väljavõtete edastamise LRK haldusala arvestusüksustele.

4.9.1.3 Linna kuludokumentide kontrollimise ja kinnitamise ning raamatupidamiskirjendi koostamiseks edastamise aeg on mitte pikem kui kolm tööpäeva kuludokumendi saamisest kui Eeskirjas ei määrata teisiti, võttes arvesse Eeskirja punktis 4.9.1.5 sätestatut.

4.9.1.4 Linna nõudeid tingivate tuluarvete koostamiseks vajalike andmete arvete koostajale edastamise aeg on mitte pikem kui kolm tööpäeva kalendrikuu viimasest päevast arvates. Arved koostatakse ja väljastatakse kliendile viie tööpäeva jooksul kalendrikuu lõpust.

4.9.1.5 Linna aruandeperiood on kalendrikuu, see tähendab, et kõik eelmise kalendrikuu majandustehingute aluseks olevad algdokumendid edastatakse raamatupidamiskirjendite koostamiseks hiljemalt  järgmise kuu 18. kuupäevaks, tagamaks kogu kajastamisele kuuluva majandusinformatsiooni kirjendamise raamatupidamises järgmise kuu 20. kuupäevaks.
Kui 20. kuupäev langeb puhkepäevale, loetakse üldjuhul lõpptähtajaks järgmist tööpäeva pärast puhkepäevi.

4.9.2 Müügiarved

4.9.2.1 Müügiarved koostatakse operatiivandmete ja/või lepingus kajastatu põhjal ja tingimustel.

4.9.2.2 Arvete vormistamisel järgitakse raamatupidamise seaduse ja  käibemaksu seaduse nõudeid. Erinõue on kajastada arvel arve väljastajale omistatud tehingupartneri koodi.

4.9.2.3 Arved koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb raamatupidamiskirjendi aluseks, teine väljastatakse kliendile. Arvete koostamise õigsuse, raamatupidamistarkavara integreerituse korral “müügiregister - pearaamat“ ka raamatupidamiskirjendi õigsuse eest, vastutab arve koostaja. Arve aluseks olnud algandmete õigsuse eest vastutab lepingu kinnitaja ja/või operatiivandmete esitaja.

4.9.2.4 Massteenuse, näiteks  lasteaia tasu, piletite müük jms. osutamise eest füüsilistele isikutele väljastatud, piletite, kviitungite ja muude maksedokumentide alusel võib koostada koondarveid. Koondarvete koostamisel peab olema  tagatud väljastatud maksedokumentide ja koondarve seos ning seos laekumiste ja koondarve vahel - analüütilise ja sünteetilise arvestuse vastavus.

4.9.2.5 Koostatud ja kliendile väljastatud arveid korrigeeritakse või tühistatakse raamatupidamises koostatud kreeditarvega, mille tekstist või lisast nähtub korrigeerimise põhjus.

Kreeditarvete koostamisel järgitakse tekkepõhisuse printsiipi.

4.9.3 Ostuarved

4.9.3.1Linnale maksekohustusi põhjustavad kuludokumendid registreeritakse nende saabumisel eelregistrisse ning saadetakse seejärel kontrollimiseks ja kinnitamiseks vastavalt Eeskiri punktile 4.3. Kuni Linna ühtse tarkvara puudumiseni tagatakse kontroll saabunud kuludokumentide aktsepteerimise üle LRK juhi käskkirja või korraldusega kehtestatud korras.

4.9.3.2 Kuludokumendi põhjal Linnale võetud kohustused realiseeritakse maksekorraldustega nende maksetähtajal vastavalt Eeskirja punktis 4.4 kirjeldatule.

4.9.4 Töötasu, puhkusetasu ja nendega kaasnevate maksude dokumendikäive

4.9.4.1 Töötasu arvestatakse raamatupidamises töötajale tööle vormistamisel määratud palgamäärade ja hilisemate palgamuudatuste, LRK või allüksuse juhi poolt pädevuse piires määratud lisatasude ja muude õigusaktide alusel ning tööaja tabelite põhjal.

4.9.4.2 Töötasu arvestamiseks vajalikud tööajatabelid edastab ja andmete õigsuse eest vastutab LRK sisemises tööjaotuses nimetatud ülesandeid omav isik. Töötasu kantakse töötaja arveldusarvele vastavalt LRK sisekorra eeskirjas kehtestatud reeglitele.

4.9.4.3 Puhkusetasu arvestatakse, kas kinnitatud puhkuse ajakava ja/või asutuse juhi kirjaliku korralduse alusel. Puhkusetasu võrdsustatakse käesoleva Eeskirja kontekstis töötasuga kui seda ei käsitleta eraldi. Puhkusetoetuse arvestamise aluseks on Linna vastav õigusakt.

4.9.4.4 Töötasu  ja sellega kaasnevate maksude raamatupidamiskirjendite algdokumendina kasutatakse, palgaarvestaja ja LRK või allüksuse pearaamatupidaja poolt allkirjastatud, erinevate palgaprogrammide vastavaid koonddokumente või raamatupidamise koondkande väljatrükki. Koondkande väljatrükist  nähtub periood mille eest töötasu arvutati ning töötasu  ja maksude kulud, liigendatuna kulude kirjendamisel kasutatavate majandustehingute liigendamise tunnuste viisi.

4.9.4.5 Töötasu ja arvestatud maksude kohta edastatakse tasu saajale õiend.

4.9.4.6 Arveldustena töötajatega töötasu arvestamisel on aktsepteeritavad kinnipidamised ja juurdemaksed, millised tulenevad õigusaktidest, kohtu täitelehtedest ja arveldustest tööandjaga.

4.9.4.7 Töötasu ja töötasudega seotud maksude kajastamist raamatupidamisarvestuses käsitletakse Eeskirja punktis 8.1.

4.9.5 Sularaha - toimingud ja dokumendikäive

4.9.5.1 Arveldusteks sularahaga seatakse sisse sularahakassa, mis peab olema eraldi, lukustatav ja turvatud ruum. Sularaha toimingutega seotud töötajatega sõlmitakse isikliku vastutuse leping töötaja ja LRK juhi vahel. LRK juht võib delegeerida lepingute sõlmimise allüksuste juhtidele.

4.9.5.2 Kassa on üldjuhul vaid sissemaksete kogumiseks. Väljamaksed kassasse kogutud rahaliste vahendite arvel on lubatud ekslike laekumiste tagastamiseks ja inkasseerimiseks panka. Väljamaksed muudel eesmärkidel on lubatud pangakontolt kassasse toodud rahaliste vahendite arvel, järgides Eeskirja punkti 4.6 sätteid.

4.9.5.3 LRK juhi käskkirja või korraldusega kehtestatakse kord sularaha kogumiseks, turvaliseks hoidmiseks, panka inkasseerimiseks ja kassa jäägi suurus päeva lõpuks, võttes arvesse LRK spetsiifilisest tegevusest tulenevaid tingimusi ning juhindudes alljärgnevatest üldreeglitest:

4.9.5.3.1 sularaha kogutakse kassasse ja tehakse sissemaksed pangakontodele sagedusega vähemalt üks kord nädalas, eeldusel, et sularaha jääk päeva lõpuks ei ületaks LRK- s kehtestatud summat;

4.9.5.3.2 päeva lõpuks kassasse jääva sularaha jäägi kehtestamisel on lubatud valida kahe võimaliku variandi vahel - kas absoluutsumma - mitte suurem kui 5 000  krooni või tuletatud summa - mitte suurem kui summa, mis on arvutatud eelmise kalendriaasta kuue järjestikuse kalendrikuu kassa sissetulekust jagatuna nende kalendrikuude tööpäevade arvuga. Kui LRK- s valitakse tuletatud jääk, kuulub see iga kalendriaasta alguses ümberarvutamisele ja vajadusel korrigeerimisele.

4.9.5.4 Sularaha käive pangakonto ja kassa vahel kajastatakse raamatupidamiskirjendiga, kas ainult pangaväljavõtete põhjal või pangaväljavõtete ja kassadokumentide põhjal, kasutades transiitkontona kontot 100080 - Raha teel.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

4.9.5.5 Sularahatehingute dokumenteerimiseks väljastatakse kassapidajale nummerdatud sissemaksu- ja väljamaksukviitungid. Rikutud maksekviitungid kuuluvad tagastamisele nende väljastajale sagedusega vähemalt kord kalendrikuus või uute nummerdatud  maksekviitungite väljastamisel sagedamini. Kui sularahatehingute teostamiseks on kassas kasutusel kassaaparaat, tagatakse, et toimunud kassatehinguid ei saa kustutada.

4.9.5.6 Kassakäivet tõestav maksedokument vormistatakse tehingu toimumisel ning väljastatakse kliendile, orderi teine osa või kassaaparaadi tehingut väljendav jäljend jääb raamatupidamiskirjendi aluseks.

4.9.5.7 Väljaminekuorderil on lisaks kassapidajale nõutav LRK või allüksuse pearaamatupidaja kinnitus ning nõuetekohaselt vormistatud ja vastavalt Eeskirja punktis 4.3 kirjeldatule aktsepteeritud (ei ole nõutav eksliku makse tagastamisel või sularaha pangakontole inkasseerimisel) algdokument või viited algdokumendile, võimaldamaks tuvastada väljamaksuorderi ja algdokumendi omavahelist seost.

4.9.5.8 Kassatehinguid tõestavate dokumentide põhjal koostatakse iga päev koonddokument, kust nähtub sularaha jääk kassas päeva alguseks, sissetulekud  ja väljaminekud  maksedokumentide numbrite järjestuses ja sularaha jääk kassas päeva lõpuks. Koonddokumendile lisatakse kassadokumendid, allkirjastatakse koostaja ja LRK või allüksuse pearaamatupidaja poolt ning edastatakse raamatupidamisse kirjendite koostamiseks vähemalt kord nädalas.

4.9.6 Varade, so. varude, väheväärtusliku vara ja põhivara dokumendikäive

4.9.6.1 LRK juhi käskkirja või korraldusega määratakse töötajad, kelle õigus ja kohustus on vastutada LRK varude, väheväärtusliku vara ja põhivara (edaspidi vara) kasutamise ja säilimise eest  vastutavad töötajad kui need ei ole määratud Linna teiste õigusaktidega. LRK juht võib oma korraldusega delegeerida nimetatud isikute määramise allüksuste juhtidele.

4.9.6.2 Varade eest vastutavate töötajad kinnitavad vara lattu, vastutavale hoiule või kasutusele võtmist ja andmist, teavad vara asukohta, informeerivad LRK või allüksuse juhti vara purunemisest, kadumisest jms, ning on tegevad varade inventuuride korraldamisel. Olenevalt vara liigist võib vastutaval töötajal olla täiendavaid ülesandeid.

4.9.6.3 Varade saamine ja/või kasutuselevõtmine vormistatakse tehingu toimumisel koheselt. Vara saamist tõetavad dokumendid vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks edastatakse raamatupidamiskirjendite koostamiseks hiljemalt kolme tööpäeva jooksu, arvates vara saamisest.

4.9.6.4 Varude sissetulekut kajastavate dokumentidena, millistega kaup lattu või vastutavale hoiule võetakse,  on käsitatavad, arve-saatelehed, aktid vms., millised sisaldavad tarnija nime, saatelehe numbrit, kuupäeva, toodete nimetusi ja koguseid, üleandja- vastuvõtja allkirju ja varu asukohta. Varude kajastamine raamatupidamises toimub vastavalt Eeskirja punktile 9.6.

4.9.6.5 Varude laost või vastutavalt hoiult väljaandmine vormistatakse LRK sisese saatelehega, kust nähtub, kauba väljastaja ja saaja kinnitus tehingu toimumise kohta, väljastatud toodete nimetused ja kogused ning nende hind ja maksumus. Saateleht aktsepteeritakse vastavalt Eeskirja punktis 4.3.3 sätestatule kui varud kantakse kuludesse laost väljastamisel ja edastatakse raamatupidamisse kirjendi koostamiseks. Kui saatelehega väljastatakse bilansiväliselt arvestatavaid varusid, kinnitab saatelehe LRK allüksuse juht, saatelehed säilitatakse varalise vastutaja ja kauba saaja juures.

4.9.6.6 Varude riknemise, kadumise või aegumisega seotud, laost või vastutavalt hoiult mahakandmise aluseks on akt, kust nähtub kauba nimetus, kogus, hind ja maksumus ning selgitus vaegnähtude tekkimise põhjuste kohta. Akti kinnitavad oma allkirjaga varude eest vastutaja, LRK või allüksuse juht vastavalt viimasele LRK juhi poolt antud pädevusele. Süüdlase olemasolul peetakse varude maksumus LRK juhi käskkirja või korralduse põhjal süüdlaselt kinni.

4.9.6.7 Väheväärtuslik vara, mis on asutuse tegevuseks soetatav inventar, mis ei vasta põhivara tunnustele (vara soetusmaksumuse alampiir alates 01.01.2004 10 000 krooni ilma käibemaksuta ja alates 01.01.2005 30 000 krooni ilma käibemaksuta) kantakse soetamisel kuluks, markeeritakse inventarinumbriga ja peetakse bilansivälist arvestust vastutajate viisi, asukohtade järgi.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

4.9.6.8 Varaobjektid maksumusega 1 000 krooni käibemaksuta (alates 01.01.2004) ja  3 000 krooni käibemaksuta (alates 01.01.2005) kantakse soetamisel kuluks ja bilansiväline arvestus ei ole kohustuslik. Sõltuvalt LRK spetsiifilisest tegevusest võib LRK või allüksuse juht kehtestada väheväärtusliku varaobjekti bilansivälise arvestuse pidamiseks 3 000 kroonist madalama piirmäära.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

4.9.6.9 Väheväärtusliku vara vastuvõtmine vormistatakse kas kuluarvel või LRK sisesel vormil.

4.9.6.10 Väheväärtuslik vara kantakse maha kui vajadus seda kasutada on kadunud, vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud või kadunud. Mahakandmiseks vormistatakse akt, millest nähtuvad varaobjektid inventarinumbrite viisi, kogused, hinnad ja maksumused ning mahakandmise põhjus. Mahakandmise akti kinnitavad allkirjaga vastutav isik ja LRK juht.

4.9.6.11 Akti põhjal eemaldatakse vara kasutusest ning lõpetatakse vara arvestus raamatupidamises ja varalise vastutaja juures. Kui mahakantud vara omab kasutusväärtust materjalina, võetakse see mahakandmise akti põhjal null väärtusega materjalina lattu.

4.9.6.12 Põhivara (alates 01.01.2004 10 000 krooni ilma käibemaksuta, alates 01.01.2005 30 000 krooni ilma käibemaksuta) soetamisel, sh. etapiviisilisel soetamisel ja rekonstrueerimisel, on raamatupidamiskirjendi koostamisel aluseks varaobjekti vastuvõtu akt, ostuarve või muu varaobjekti kasutussevõtmist kajastav dokument, milline minimaalselt sisaldab järgmisi tunnuseid:

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

4.9.6.12.1 põhivaraobjekti nimetus ja sellele omistatud joonkoodi number kui joonkoodidega markeerimine on LRKs kasutusel;

4.9.6.12.2 täpsustavad tunnused (transpordivahendil registrinumber, maal katastritunnus, telefonil telefoninumber, põhivaraobjektide gruppi kuulumise tunnus – nt hoone, hoones olevad liftid, sissehitatud mööbel vms);

4.9.6.12.3 põhivara asukoht;

4.9.6.12.4 varaobjektile määratav amortisatsiooninorm, rekonstrueerimise lõppemisel uus amortisatsiooninorm;

4.9.6.12.5 põhivaraobjekti amortisatsioonikulu koht linna eelarveklassifikaatorite liigenduses vastavalt Eeskirja punktis 4.3 kirjeldatud kuludokumentide aktsepteerimise reeglitele;

4.9.6.12.6 vastutava isiku  ja eelarve vastutava täitja või muu volitatud isiku kinnitus.

4.9.6.13 Kui põhivara ehituse etapp valmib enne põhivaraobjekti lõplikku valmimist, vormistatakse etapi kasutuselvõtmine ja alustatakse amortisatsiooni arvestamist.

4.9.6.14 Põhivara soetamist ja/või kasutuselevõtmist kinnitavate dokumentide põhjal koostatakse raamatupidamiskirjendid ning jätkatakse arvestust vastavalt Eeskiri punktile 9.8.

4.9.6.15 Kui ehitis või ehitise varem kasutuselevõetav etapp antakse selle lõpetamisel  teise LRK bilanssi, vormistatakse üleandvas LRK-s varaobjekti või etapi hankijalt vastuvõtmist tõestav dokumentatsioon, milline võimaldab vastuvõtvas LRK-s vormistada põhivarakaart vastavalt Eeskirja punktis 9.8.2 kehtestatud nõuetele ja võtta varaobjekt bilanssi. Varaobjekti üleandmisel ühelt LRK-lt teisele järgitakse Linna õigusaktiga kehtestatud Linnavara valitsemise korda.

4.9.6.16 Põhivara bilansis väljakandmisel seoses müügiga järgitakse Linna õigusaktiga kehtestatud Linnavara võõrandamise korda. Varaobjekti väljakandmise raamatupidamiskirjendi aluseks on tehingu toimumist tõestavad dokumendid.

4.9.6.17 Põhivara bilansist väljakandmisel seoses kõlbmatuks tunnistamise, hävimise või muul põhjusel mahakandmisega järgitakse tehingu vormistamisel Linna õigusaktiga kehtestatud Linnavara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korda. Varaobjekti väljakandmise aluseks on akt.

4.9.6.18 Põhivara kasutusseandmisel järgitakse Linna õigusaktiga kehtestatud Linnavara kasutusse andmise korda. Põhivarad, mille kasutusseandmise tingimused vastavad RTJ 9 “Rendiarvestus“ järgi kapitalirendi tunnustele, kajastatakse bilansis kapitalirendi nõudena. Põhivaraobjekti kapitalirendi nõudeks ümbervormistamine toimub vara üleandmise akti alusel.

4.9.6.19 Mahakantud põhivaraobjektide utiliseerimine vormistatakse utiliseerimisele kuuluva vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akti põhjal koostatakse tuluarve. Kui utiliseerimisest tulu ei ole, säilitatakse utiliseerimisaktid vara senise vastutaja juures.

4.9.7 Avansid ja aruandekohustuslike isikute aruanded

4.9.7.1 Aruandekohustuslik isik on Linna töötaja, kes avansina saadud rahaliste vahendite või asutuse krediitkaardi kasutamisest tulenevalt on kohustatud esitama kuludokumendid tehtud kulude tõestamiseks ja tagastama saadud rahaliste vahendite jäägi.

4.9.7.2 Aruandekohustuslikud isikud määratakse LRK juhi  käskkirja või korraldusega.

4.9.7.3 Aruandekohustuslikud isikud omavad asutuse nimel kulutuste tegemiseks krediitkaarti või kantakse rahalised vahendid üldjuhul avansina nende arveldusarvele.

4.9.7.4 Avansina kantakse aruandekohustusliku isiku arveldusarvele summa, mis eeldatavalt katab ühe kalendrikuu kulude tegemise vajaduse. Lähetuskulude avansi suurus arvutatakse lähetuse kestusest ja sihtpunktist lähtuvalt.

4.9.7.5 Majanduskulude avansi kasutamise aktsepteeritud aruanne, kust nähtub aruandva isiku käsutuses oleva avansi jääk aruandeperioodi alguses, kulud linna eelarveklassifikaatorite liigenduses, avansi jääk aruandeperioodi lõpuks, kuludokumentide arv ja millele on lisatud kulu tõendavad algdokumendid.

4.9.7.6 Krediitkaardi kasutamise kuluaruanne on, kas aktsepteeritud kuludokument või kuludokumentide põhjal koostatud, aktsepteeritud kuluaruanne.

4.9.7.7 Majanduskulude- ja krediitkaardi aktsepteeritud aruanded esitatakse raamatupidamisse kirjendite koostamiseks kalendrikuule järgneva kuu kolme tööpäeva jooksul või täiendava avansisumma  taotlemisel.

4.9.7.8 Lähetuskulude avansi aruanne koos lisatud kuludokumentidega esitatakse  raamatupidamisse kontrollimiseks ja seejärel aktsepteerimiseks kehtestatud vormi kohaselt hiljemalt viiendal tööpäeval lähetuse lõpptähtajast arvates.

4.9.8  Muude varadega seotud toiminguid ja dokumendikäivet käsitletakse Eeskirja punktides 9.1. –9.4.

5.        Peatükk
AVALIKU SEKTORI SISESTE MAJANDUSTEHINGUTE KIRJENDAMISE PÕHIMÕTTED

5.1    Üldpõhimõtted

5.1.1 Avaliku sektori üksuste vaheliste varade, kohustuste, tulude ja kuludega toimunud tehingute eristamist teostatakse tehingupartneri koodi järgi. Lisaks sellele on kontoplaanis kontod sagedamini esinevate omavaheliste tehingute eristamiseks.

5.1.2 Tehingupartnerite koodid on moodustatud järgmiselt: koodid algusega 001-799 kuuluvad avaliku sektori konsolideerimisgrupi ja sidusüksustele ning koodid algusega 800-999 ülejäänud isikutele.

Koodi esimesed kolm kohta näitavad avaliku sektori konsolideerimisgrupi üksuse konsolideerimisgruppi. Iga riigi raamatupidamiskohustuslane ja kohaliku omavalitsuse üksus ning nende haldusalasse kuuluv asutus omavad erinevat koodi ja nende konsolideerimisgrupi üksuste koodid algavad sama kolmekohalise koodiga. LRKsse kuuluvate asutuste koodide kolm esimest numbrit on samase võimaldades koostada LRK konsolideeritud aruandeid). Linna konsolideeritud aruandeid koostatakse tehingupartneri koodide, mille kolm esimest numbrit jäävad vahemikku 100-129 põhjal.

Koodi neljas number näitab konsolideerimisgrupisisese üksuse liiki:

0 – riigiasutused;

1 – kohaliku omavalitsuse üksused;

2 – valitsussektorisse kuuluvad muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud;

3 – valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused;

4 – tütarettevõtjad;

5 – muud valitseva mõju all olevad valitsussektorisse mittekuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Sidusüksuste tehingupartneri koodi tunnuseks on koodi neljas number:

6 – sidusettevõtjad;

7 – muud olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

5.1.3 Avaliku sektori üksuste omavahelisi tehinguid tehakse ja kirjendatakse raamatupidamises üldjuhul samadel tingimustel mis kehtivad avaliku sektori välistele tehingutele. Konsolideerimiseks on vajalik, et arved, teatised vms alusdokumendid oleksid vormistatud nii, et tehingu vastaspool saaks aru, millistel kontodel ja millises aruandeperioodis on dokumendi koostaja tehingut kajastanud ning milline on dokumendi väljastaja tehingupartneri kood.   

5.1.4 LRKde vaheliste varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikust üleandmist ning tehinguid LRK ja Linnakassa vahel nimetatakse siireteks. Linna finantsaruannete koostamisel siirded elimineeritakse.

5.2    Siirded Linnakassa ja LRKde ning LRKde vahel

5.2.1 LRK tulud ja laekumiste siirded linnaeelarvesse

5.2.1.1 Tulud kajastatakse tekkepõhiselt vastavalt Eeskirja peatükile 6, liigitatuna  raamatupidamiskontodele tulu majandusliku sisu järgi.

5.2.1.2  Raamatupidamiskirjendid on järgmised :*

5.2.1.2.1 Arve koostamisel LRKs

Deebet             Nõuded (kontogrupp 1030)                  Kreedit Tulud (konto liik 3);

5.2.1.2.2        Raha laekumisel pangakontole

LRKs

Deebet  Antud siirded (konto 710001)                          Kreedit Nõuded (kontogrupp 1030);

Linnakassas

Deebet  Pank (kontogrupp 1001)         Kreedit Saadud siirded (konto 700001).

* Eeskirja tekstis kommentaaride illustreerimiseks esitatud raamatupidamiskirjendid on siin ja edaspidi esitatud  lihtsustatult, st. ei sisalda kõiki majandustehingu liigendamise nõutavaid tunnuseid. Maksuaspekt on käsitletud erijuhtudel.

5.2.2 LRK kulud  - siirded Linnaeelarvest LRK rahaliste väljaminekute katteks

5.2.2.1 Kulud kajastatakse tekkepõhiselt vastavalt Eeskirjapeatükile 8, liigitatuna raamatupidamiskontodele kulutuste majandusliku sisu järgi.

5.2.2.2 Raamatupidamiskirjendid on järgmised:

5.2.2.2.1 kuludokumendi saamisel 

Deebet             Kulud (kontoklassid 50,60) või varad (kontoklass 15)

Deebet             Käibemaksu kulu (konto 601000) või sisendkäibemaks (konto 103701)

Kreedit             Kohustused (konto 201000 või 201010)

Sisendkäibemaksuna mittedeklareeritav käibemaks kajastatakse kuluna.

Põhivara soetamisel kasutatakse kohustuse kajastamisel kontot 201010;

5.2.2.2.2        kohustuse tasumisel 

LRK - s

Deebet  Kohustused  (konto 201000)               Kreedit  Saadud siirded (konto 700000);

Linnakassas

Deebet  Antud siirded (konto 710000)  Kreedit   Pank (kontogrupp 1001).

5.3    Linna asutuste asutamised, ümberkorraldamised jalõpetamised

5.3.1 Linna asutuste asutamise, ümberkorraldamise ja lõpetamisel järgitakse Linna õigusaktiga kinnitatud ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise, haldamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise korda ja käesoleva Eeskirja sätteid.

5.3.2 Asutuse tegevuse lõpetamisel või ümberkorralduse käigus toimuvate varade ja kohustuste õigeks käsitlemiseks koostavad kõik asutatavad asutused algbilansi ning lõpetatavad või ümberkorraldatavad asutused lõppbilansi varade üleandmise kuupäeva seisuga.

5.3.3 Ühendatavad Linna asutused koostavad raamatupidamiskanded, mis viivad üleandja bilansikontod nulli ja ühendavad Linna asutused koostavad kanded, millega võtavad saadud kohustused ja varad nende bilansilises väärtuses oma bilanssi arvele. Sama metoodika kohaselt toimitakse ka bilansi koostamise kuupäevaks akumuleerunud tulude ja kuludega.Kanded koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ühendatava ja ühendaja raamatupidamises sama kuupäevaga.

5.3.4 Kui asutuse ümberkorraldamise või lõpetamisega  kaasneb kulusid, millised ei kajastunud koostatud bilansis, otsustatakse igal üksikul juhul eraldi,  kelle raamatupidamisarvestuse nimetatud majandustehingud kajastatakse. Kui tehingud kajastatakse ühendamise või lõpetamise tõttu tegevust lõpetava asutuse bilansis, kuuluvad ka nende tehingute tulemused üleandmisele. Selleks koostatakse bilansi lisa.

5.3.5 Asutuse viimisel ühe ametiasutuse haldusalast teise ametiasutuse haldusalasse, millega ei kaasne asutuse ümberkorraldamist või tegevuse lõpetamist, kajastatakse üleviidud asutuse kõik finantsnäitajad, so. kalendriaasta, millal toimus üleviimine, alguse ja lõpu bilansikontode seisud, aasta tulud ja kulud jm. selle LRK aruannetes, kus asutus paikneb 31. detsembri seisuga.

5.3.6 Kui Linna asutuse varad ja kohustused antakse üle eraõigusliku juriidilise isiku aktsia-, osa- või sihtkapitaliks, käsitletakse seda Linna mitterahalise sissemaksena ja võetakse vara valitseja  bilansis, kui ei ole  määratud teisiti, arvele osalusena eraõiguslikus juriidilises isikus.

5.4    LRK- de vahelised siirded

5.4.1 Varade ja kohustuste üleandmisena käsitletakse käesolevas kontekstis üleandja bilansis vara või kohustusena eelnevalt kajastatud, st. mitte jooksva majandustegevuse käigus ühe LRK poolt tasutavaid ja teiste LRK- dele ümberjaotamisele kuuluvaid kulutusi, mida käsitletakse Eeskirja punktides  5.4.5 ja 5.4.6.

5.4.2 Enne üleandmist veendutakse, et varad ja kohustused on hinnatud vastavalt Eeskirja või RTJ 4 nõuetele, vältimaks vastuvõtjal vastuvõtmise momendil täiendavate  tulude/ kulude tekkimist.

5.4.3 Vara või kohustus antakse üle täielikult, st. kõikide üleantavate varade või kohustustega seotud bilansikontode jäägid antakse üle vastuvõtjale järgmiselt:

5.4.3.1 nõuete üleandmisel antakse üle ka nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud osa;

5.4.3.2 põhivara üleandmisel antakse üle nii soetusmaksumus kui kulum;

5.4.3.3 kui antakse üle põhivara, mis oli varem soetatud osaliselt või täielikult sihtfinantseerimise arvel, siis antakse saajale  üle ka sihtfinantseerimise amortiseerimata  kohustus, kes jätkab arvestust oma bilansis samadel kontodel.

5.4.4 Tulude edasiandmisest LRK- de vahel hoidutakse seoses põhjendamatult keerulise arvestusega ja maksuarvestuses tekkivate vigade võimalikkusega.

5.4.5 Kulude või jooksva majandustegevuse käigus soetatud vara, see tähendab olukorras, kus üks LRK saab ja tasub arve, millel kajastatud kulude kandjateks või vara kasutajateks ei ole ainult arve saanud LRK, vaid osa arvel kajastatud kaupadest, teenustest või muudest hüvedest jaguneb teiste LRK- de vahel, näiteks riigihanke alusel arvutite soetamine Linna tarbeks, mitme LRK töötajatest koosneva grupi töölähetus vms, edasiandmine on aktsepteeritav.

5.4.6 Edasiantavate kulude ja varade eristamiseks edasiandja LRK raamatupidamisarvestuses on kontoplaanis eraldi kontod 554900 (kulud), 601001 (edasiantav käibemaks), 108900(edasiandmata varud) 155900 (edasiantavad põhivarad), 323900 (tulud).

5.4.7 Saaja kajastab teise LRK poolt üleantud kulusid oma raamatupidamises vastavalt kulude majanduslikule sisule või soetatud varade bilansikontodel vastavalt vara liigile.

5.4.8 Varade ja kohustuste, tulude ja kulude üleandmine LRKde vahel võib toimuda koos raha tasumisega või mitterahaliste siiretena. Vastavalt sellele kajastatakse tehinguid kontode 103000 (raha saaja) ja 201000 (raha maksja) või 700010 (siirde saaja) 710010 (siirde andja) vahendusel.

5.4.9 Kui tehtud kulude katteks oodatakse tasumist, koostatakse tasujale arve, kui tasumist ei oodata, koostatakse kulusid üleandvas LRK- s teatis. Mõlemal juhul tagatakse dokumendil informatsioon, mis võimaldab vastuvõtjal kajastada tehinguid samas perioodis üleandjaga, kasutades tehingu kajastamiseks õigeid raamatupidamiskontosid.

6.        Peatükk
TEGEVUSTULUD ( v.a. toetused ja siirded)

6.1    Üldpõhimõtted

6.1.1 Tuluna käsitletakse ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on Linn.

6.1.2 Kõik LRK kogutud tulud, millised on käsitatavad Linnaeelarve tuludena kajastatakse raamatupidamises tekkepõhiselt selle LRK tuluna, kes neid kogub, laekumisel siirdena Linnakassasse.

6.1.3 Tulud ja kulud, millised tulenevad lepingutest, mis on sõlmitud tingimustel, kus kumbki lepingu osapool ei tasu teisele osutatud teenuste eest või tasub osutatud teenuse võrravähem, kajastatakse raamatupidamisarvestuses nii tulud kui kulud täismahus. Tasaarveldus kajastatakse raamatupidamises kandega D kohustus (kontoklass 20)  K  nõue (kontorühm 103). Kajastamise aluseks on leping ja/või lepingu põhjal vormistatud raamatupidamisõiend või arve.

6.1.4 Tulude kajastamiseks LRK- de raamatupidamises kehtestatakse LRK juhi käskkirja või korraldusega LRK spetsiifikat arvestav kord tulude tekkepõhiseks kajastamiseks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning õigustatud nõuete laekumise tagamiseks, juhindudes alljärgnevast:

6.1.4.1 määratakse, kelle kohustus on edastada arvete koostajale vajalik informatsioon, millises vormis seda tehakse ja millised on informatsiooni esitamise tähtajad;

6.1.4.2 kehtestatakse massteenusest nagu näiteks parkimistasu, erinevad load, trahvid, lasteaiatasud jms tulenevate tuludega kaasnevate nõuete analüütilise arvestuse korraldus ning analüütilise ja sünteetilise arvestuse andmete võrdlemise kord;

6.1.4.3 kui Linnale tulusid tootvate teenuste osutamine on korraldatud teenuse ostmisena, määratakse, vastavalt lepingu sisule, kord, kelle raamatupidamisarvestuses (LRK või teenuse osutaja) toimub nõuete analüütiline arvestus; kuidas toimub infovahetus teenuse osutaja ja LRK vahel Linna nõuete ja tulude tekkepõhise kajastamise tagamiseks ja kes nõude sissenõudmise eest ning millised on nõude laekumise ebatõenäoliseks hindamisele eelnevad nõutavad toimingud.

Kui kirjeldatud toimingute osas ei ole võimalik teenuse osutajaga kokku leppida, sõlmitakse või algatatakse LRK juhi poolt lepingu lisa sõlmimine, tagamaks Linna majandustehingute õige kajastamine raamatupidamisarvestuses.

6.2    Maksutulud

6.2.1 Riiklikest maksudest, sh. füüsilise isiku tulumaks ja maamaks, tulenevad Linna tulud kajastatakse finantsteenistuse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt, Maksuameti igakuiste aruannete põhjal,  võttes arvesse tulud ja  nõuded Maksuametile raamatupidamiskirjenditega:

6.2.1.1 Nõuete arvessevõtmisel

D nõuded (kontogrupp 1020)  K tulud (kontoklass 30);

6.2.1.2 Laekumisel pangakontole

D pank (kontogrupp 1001)       K tulud (kontoklass 30);

6.2.2.3 Perioodi lõpul korrigeeritakse Maksuameti teate alusel tekkepõhist nõuet

D/K nõuded (kontogrupp 1020)           D/K tulud (kontoklass 30).

6.2.2 Kohalikest maksudest, sh reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, parkimistasu ja mootorsõiduki maks,  tulenevad Linna tulud kajastatakse selle LRK raamatupidamisarvestuses, kes neid kogub (kontoklass 30).

6.3    Lõivud

6.3.1 Tulu lõivudest võetakse tekkepõhiselt arvele lõivutulu põhjustava teenuse osutaja LRK raamatupidamisarvestuse. Tuluna kajastatakse Linna eelarvesse jäävat lõivu, koostades raamatupidamiskirjendid:

6.3.1.1 laekumisel pangakontole või kassasse, vastavalt

D antud siirded (konto700001)             K lõivu ettemaks (konto 200070)

D kassa ( kontogrupp 1000)                 K lõivu ettemaks (konto 200070);

6.3.1.2 teenuse osutamisel

D lõivu ettemaks (konto 200070)          K lõivu tulud (kontoklass 30);

6.3.1.3 kassase laekunud raha panga arveldusarvele inkasseerimisel

D antud siirded (konto700001)K kassa (konto 100000), või

D100080 (kui kanded tehakse nii kassaaruande kui pangaväljavõtte põhjal) ja pangaväljavõtte põhjal D antud siirded (700001) ja K 100080.

6.3.2 Riigieelarvesse ülekandmisele kuuluvad riigilõivud kajastab nimetatud lõive koguv LRK, kes koostab järgmised raamatupidamiskirjendid:

6.3.2.1 laekumist Maksuameti arveldusarvele ei kajastata;

6.3.2.2 laekumisel LRK kassasse

D kassa ( kontogrupp 1000)                 K lõivu kohustus (konto 203070);

6.3.3.3 teenuse osutamisel kannet ei tehta;

6.3.3.4 kassasse laekunud raha inkasseerimisel Maksuameti arveldusarvele koostatakse kirjend

D lõivu kohustus (konto 203070)  K kassa (kontogrupp 1000), märkides sissemakse tegemisel viitenumbris Harju Maavalitsuse koodi.*

* Metoodika põhineb asjaolul, et Linn saab riigieelarvesse kuuluvate lõivudega seotud teenuste osutamiseks vahendid riigieelarvest ja kannab kõik kogutud lõivutulud Maksuameti arveldusarvele (riigieelarvesse). Lõivutulud kajastab oma raamatupidamises Harju Maavalitsus.

6.4    Trahvid

6.4.1 Tulu trahvidest kajastatakse tekkepõhiselt selle LRK tuludes, kes trahvinõude esitas. Trahvid võetakse tekkepõhiselt arvele nende väljakirjutamisel, koostades raamatupidamiskirjendid:

6.4.1.1 nõude arvessevõtmisel

D trahvinõuded  (konto 102090)   K trahvid (kontogrupp 3880);

6.4.1.2 laekumisel

D antud siirded (konto700001)             K trahvinõuded (konto 102090).

6.5    Toodete ja teenuste müük ja muud tulud

6.5.1 Tulusid toodete ja teenuste müügist kajastatakse tekkepõhiselt kontorühmas 322 ja 323, liigendatuna asutuste põhimääruse või põhikirjalisest tegevuse järgi (nt tulu tervishoiust kontogrupp 3223, tulu haridusalasest tegevusest, kontorgrupp 3220). Kui osutatakse ka mittepõhimäärusejärgseid teenuseid, kajastatakse see tulu vastavalt majanduslikule sisule, nt haridusasutuse mitteeluruumide rent kontol 323320 jne.

6.5.2 Tulu kirjendatakse raamatupidamises üldjuhul arve alusel järgmiselt:

6.5.2.1  nõude arvessevõtmisel

D   nõuded müüdud toodete ja teenuste eest (kontogrupp 1030)

K   tulu (kontorühm 322) ilma käibemaksuta

K   käibemaks (203001), kui tulu saaja on käibemaksukohustuslane;

6.5.2.2 laekumisel

D antud siirded (konto700001)K nõuded (kontogrupp 1030).

6.5.3        Põhivarade müüki käsitletakse Eeskirja punktis 9.8.5.

6.5.4 Kui arvestuses on kajastatud järelmaksunõudeid, millised sisaldavad ka EVP sid (kursiga 1 EVP võrdub üks kroon), kajastatakse EVP de laekumisest tekkivat kahjumit EVP de laekumise kuul vara müügist saadud tulu vähendamisena (kontorühm 381).

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

6.6    Kahjutasude, hüvitiste ja viiviste tulu

6.6.1 Kahjutasusid, hüvitisi (v.a. kindlustuspoliisidel põhinevad kindlustushüvitised), viiviseid põhitegevusest  (kontogrupp 3888) võib, tulenevalt nende hinnanguliselt madalamast laekumise tõenäosusest, kajastada kassapõhiselt. Kui nimetatud tulude saamiseks vormistatakse teisele osapoolele arve, kajastatakse nõue ja tulu arvestuses tekkepõhiselt.

6.7    Finantstulud/kulud

6.7.1 Finantstulude ja -kuludena käsitletakse finantsinvesteeringutelt teenitud või makstud intresse, saadud dividende, finantsinvesteeringute müügi tulemit ja valuutakursi kasumeid-kahjumeid. Finantstulu ja kulu kajastatakse raamatupidamises tekkepõhiselt kontoklassis 65.

6.7.2 Intressitulu nõuetelt, laenudelt ja finantsinvesteeringutelt arvestatakse vastavalt teise osapoolega sõlmitud kokkulepetele ja kajastatakse arvestusperioodis, mille eest intress arvestatakse (intressi tasumise tähtajad ei lange üldjuhul arvestusperioodi).

6.7.3 Dividenditulu kajastatakse äriühingu üldkoosoleku otsuse põhjal selle LRK bilansis, kelle bilansis on Linna äriühingute aktsiad kandega deebet laekumata dividendid (konto 103110) kreedit  dividenditulu  (konto 655500).

6.7.4 Linna valitseva või olulise mõju all olevate asutuste netovara kajastatakse kapitaliosaluse meetodil Linna konsolideeritud koondaruandluses  kontol  652000.

6.7.5 Valuutakursi muutuste mõju võetakse raamatupidamises arvesse tehingute tegemisel jooksvalt ning aruandeaasta lõpus bilansi koostamisel, kasutades Eesti Panga kurssi tehingu ja bilansipäeval. Valuutakursi kasumid kahjumid finantsvaradelt kajastatakse saldeeritult kontol 655700. Valuutakursi kasumid kahjumid põhitegevusest kajastatakse saldeeritult kontol 608000.

 

 

7.        Peatükk
SAADUD JA ANTUD TOETUSED

7.1    Toetuste liigid

7.1.1 Toetustena käsitletakse raamatupidamises antud või saadud vahendeid tegevuskuludeks või kapitalikuludeks, millised ei kuulu tagastamisele ja millised jagunevad järgmisteks liikideks:

7.1.1.1 seadusejärgsed toetused - regulaarsed toetused, mille suurust ja toetuse saajaid ei otsustata iga kord eraldi, vaid mis on ettenähtud õigusaktiga. Sellised toetused on näiteks sotsiaaltoetused;

7.1.1.2 Sihtfinantseerimine – sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetused, mille korral kasutatakse neid ainult teatud kulutuste katteks või teatud tingimuste tagamiseks. Sihtfinantseerimine jaguneb sihtfinantseerimiseks tegevuskulude katteks ja sihtfinantseerimiseks investeeringute katteks ning välisabiks ja kaasfinantseerimiseks.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

7.1.1.3 subsiidiumid - toetused ettevõtlusega tegelevatele isikutele eesmärgiga mõjutada nende tootmistaset, hindu või kompenseerida tootmisteguritega seotud kulusid.
Põhivara soetamiseks antud toetusi kajastatakse sihtfinantseerimisena;

7.1.1.4 Mittesihtotstarbelised finantseerimised – ilma sihtotstarvet määramata  ja eritingimustega sidumata antud  toetused.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

7.1.2 Toetuse liigi ning saamise ja aruande vormi ja tingimused määrab toetuse andja. Toetuse andmisel lähtutakse igal konkreetsel juhul sõlmitud lepingus või muus kirjalikus kokkuleppes fikseeritud tingimustest, mida andja saaja aruannete põhjal kontrollib.

7.1.3 Sihtfinantseerimise liikumise jälgimiseks ja konsolideeritud aruannete koostamisel vajalike elimineerimiskirjendite tegemiseks eristatakse sihtfinantseerimise tulud ja kulud ning nende vahendamine eraldi kontodele. Sihtfinantseerimise vahendamine toimub siis kui vahendid saadi edasifinantseerimiseks mitte oma tegevuskulude või põhivara soetuse katteks. Antud sihtfinantseerimist nimetatakse vahendamiseks kui see anti edasi vahendajale, mitte kasusaajale.

7.2    Toetuste kajastamise üldpõhimõtted

7.2.1 Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse RTJ 12 “Valitsusepoolne abi“ toodud põhimõtetest, kasutades brutomeetodit.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

7.2.2 Toetusi kajastatakse bilansis üldjuhul varasemalt, kas raha ülekandmisel või laekumisel või toetuste tekkepõhisel kuupäeval (laekumise aluseks olevate tingimuste täitmisel, st toetuse andjale esitatud maksetaotluse aktsepteerimise kuupäeval). Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata.

Samuti ei kajastata bilansis toetuste andmiseks võetud kohustusi, kui väljamakseid ei ole tehtud ega toetuste saamise aluseks olevaid tingimusi täidetud.

Toetuste andmiseks võetud kohustusi (sõlmitud lepingutes ette nähtud väljamaksmata summasid) kajastatakse bilansiväliste kohustustena (911010) ning võetud bilansiväliste kohustuste katmiseks saadaolevaid summasid bilansiväliste nõuetena (912010).

7.2.3 Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi, jälgides tekkepõhisuse ning kulude ja tulude vastavuse printsiipi. Vahendajad jälgivad sama printsiipi kajastades vahendatud toetusi oma tuludes ja kuludes samades perioodides kui abi saajad (lõppkasusaajad).

Toetuse andjad kajastavad vahendajale ülekantud vahendeid nende ülekandmisel kuludena kassapõhiselt, korrigeerides kassapõhiseid kulusid vahendaja teatise põhjal aruandeperioodi (aruandeaasta) lõpul, juhul kui toetuse vahendid ei ole lõplikult kasutatud kandega deebet nõuded vahendajale ( kontogrupp 1038) ja kreedit toetuste kulu (kontogrupp 4500).

7.2.4 Kui toetus kehtestatakse teatud perioodi eest (näiteks perioodilised sotsiaaltoetused), siis kajastatakse toetus kuluna (LRKsse laekunud toetusavalduste põhjal) sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud. Finantsteenistuse raamatupidamises  kajastatakse tuluna seda osa sotsiaaltoetuste vahenditest, mida Linnal on õigus saada riigieelarvest (D nõue riigieelarvele K tulu) selles perioodis, millal nõue tekkis.

7.2.5 Kui sihtfinantseerimisega kaasneb kaasfinantseerimine, mille puhul kaasfinantseerija on ühtlasi abi saaja, siis ei kajastata seda kaasfinantseerimisena (st ei kanna kaasfinantseerimise vahendeid enda raamatupidamises sihtfinantseerimise kuluks ja saadud kaasfinantseerimiseks passivas) vaid  tegelike kuludena või põhivara soetusena. Kui kaasfinantseerija ei kanna abi saajale üle raha, vaid kaasfinantseerimiseks loetakse tema poolt tehtud teatud kulutused (näiteks palgakulud, amortisatsioon jms), siis ei kajasta kaasfinantseerija seda kaasfinantseerimisena, vaid vastavalt tegelike kulutuste majanduslikule sisule.

7.2.6 Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori liikmed, kooskõlastatakse omavahel toetuse liik ning tekkepõhiste kannete kuupäevad. Kui toetus antakse ja saadakse vahendaja kaudu, kajastavad nii toetuse andja kui saaja tehingupartnerina vahendajat.

7.3    Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

7.3.1 Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna kontorühm 350 hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksekorraldus on andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega  seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.

7.3.2 Kui tegevuskulude sihtfinantseerimise vahendid on laekunud, kuid mõned  nende kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol (203850 ja 203855). Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna (kontorühm 350) ja nõudena (bilansikontod 103550 ja 103555), juhul kui saaja hinnangul on laekumine tõenäoline, ehkki maksekorraldus ei ole andja või vahendaja poolt aktsepteeritud.

7.3.3 Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem Eeskirja punktis 9.8.2.1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

 

7.4    Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks

7.4.1 Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks juhul, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks, millise andjaks ei ole avaliku sektori üksus, kajastatakse tekkepõhiselt esmalt kontorühmas 257 ja amortiseeritakse tuluks  (kontorühm 351) põhivara kasuliku eluea jooksul.

Avaliku sektori üksustelt saadud põhivara sihtfinantseerimist kajastatakse toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna kontogrupis 3502 ning ei kasuta eelpool kirjeldatud tulude ajatamist kontorühmade 257 ja 351 kaudu.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

7.4.2 Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol (203856 ja 203857). Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine kohustusena (kontorühm 257) või tuluna (kontogrupp 3502) ja nõudena (bilansikontod 103556 ja 103557).

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

7.4.3 Sihtfinantseerimine amortiseeritakse tuluks kontorühma 351 soetatud põhivara kasuliku eluea jooksul, järgides tulude ja kulude vastavuse printsiipi. Sihtfinantseerimise amortiseerimiseks peetakse analüütilist arvestust sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kohta. Arvestuses tuuakse välja põhivara soetusmaksumus ja kogunenud kulum, sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks ja kogunenud kulum ning sihtfinantseerimise tehingupartner ja/või allika kood. Kui põhivara soetuse ja kulumi kontodel kasutatakse allika koodi (Eeskirja punkt 9.8.1.3.), võimaldab see saada informatsiooni sihtfinantseerimise korrektseks amortiseerimiseks ja eraldi analüütiline arvestus ei ole vajalik. Sihtfinantseerimise teel soetatud põhivara jääkmaksumus peab vastama iga kuu lõpus sihtfinantseerimise jääkmaksumusele.

7.4.4 Sihtfinantseerimise amortisatsiooni arvestamiseks kajastatakse esimeses järjekorras kõik põhivaraga antud kuul toimunud tehingud ja arvestatakse põhivara amortisatsioon. Seejärel koostatakse sihtfinantseerimise amortiseerimise kanded.

Sihtfinantseerimise vahendite arvel soetatud põhivara müügi või mahakandmise kuul amortiseeritakse  sihtfinantseerimine täies mahus tuluks ning sihtfinantseerimine ja selle kogunenud kulum eemaldatakse bilansist.

7.5    Sihtfinantseerimise vahendamine

7.5.1 Kui sihtfinantseerimisega kaasneb saadud vahendite vahendamine andja ja lõppkasusaaja vahel, kajastab vahendaja saadud ja edasiantud sihtfinantseerimise vahendeid oma raamatupidamises tulude ja kuludena, võttes aluseks lõppkasusaaja teatisi tehtud kulude kohta.
Vahendajate sihtfinantseerimisega seotud kulud ja tulud kajastatakse spetsiaalsetel vahendajate kontodel (tulud 350010, 350030,350130 ja kulud 450010, 450030, 450130, 450230, 450330).

7.5.2 Kui vahendaja saab edasiantavad vahendid enne kasusaaja teatise omamist, kajastab ta saadud vahendid ettemaksuna kontodel (203850, 203855).

7.5.3 Kui vahendaja aktsepteerib kasusaaja maksetaotluse ja kannab vahendid üle enne nende laekumist vahendajale, kajastab vahendaja  neid nõudena toetuse andja vastu (103550, 103555), kusjuures kasusaajalt saadud teatiste põhjal on tekkepõhine periood saabunud, ning kajastab vahendeid sihtfinantseerimise vahendamise kuludes ja tuludes. Kui vahendaja kannab vahendid lõppkasusaajale üle enne tekkepõhise perioodi saabumist (kasusaaja ei ole kõiki sihtfinantseerimise tingimusi täitnud), kajastab vahendaja antud toetusi ettemaksena saajale (103850, 103855) ning kustutab ettemakset kasusaaja teatiste põhjal, kandes antud ettemaksud sihtfinantseerimise vahendamise kuluks ja vahendite andjalt saadud sihtfinantseerimise ettemaksed sihtfinantseerimise vahendamise tuluks.

7.5.4 Kui vahendaja vastutab toetuse andja ees saaja-poolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, siis võtab vahendaja lepingu rikkumise selgumisel arvele tagasinõude (103650) süüdlase vastu ja tagasimaksekohustuse (203650) toetuse andja ees.

7.6    Mittesihtotstarbeline finantseerimine

7.6.1 Mittesihtotstarbeliseks finantseerimiseks loetakse toetust juhul, kui selle kasutamine ei ole seotud mingite piiravate tingimustega ning toetuse andja ei nõua saajalt täiendavaid aruandeid tingimuste täitmise kohta. Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse tuluna (saaja) kontorühmas 352 ja kuluna (andja) kontorühmas 452 hetkel kui toetus on laekunud.

7.6.2 (Kehtetu - Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

7.7    Mitterahaline sihtfinantseerimine

7.7.1 Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt rahalise sihtfinantseerimisega saadud vara õiglases väärtuses, juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, siis vara kohta rahalisi raamatupidamiskandeid ei tehta.

7.7.2 Mitterahaline sihtfinantseerimine võib kaasneda välisabi saamisega juhul, kui toetus kantakse otse üle hankijale. Sel juhul võetakse sihtfinantseerimine arvele vahendaja või toetuse andja teatise alusel maksetaotluse aktsepteerimise kuupäeval. Avalikku sektorisse kuuluvad vahendajad on kohustatud sihtfinantseerimise ülekandmisel hankijale informeerima toetuse lõppkasusaajat maksetaotluse aktsepteerimisest ja ülekandest hiljemalt ülekande tegemisele järgneva kuu 5. kuupäevaks.

8.        Peatükk
TEGEVUSKULUD

8.1    Tööjõukulud

8.1.1        Tööjõukulude kajastamise üldpõhimõtted

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.1.1    Tööjõukulusid ja nendega seotud maksukulusid kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest need arvestati.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.1.2    Kulusid kajastatakse tööjõukuludena selles LRK üksuses, kus arvestatakse töötasu ja deklareeritakse maksud töötasult.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.1.3    Teiselt LRK-lt või füüsilisest isikust ettevõtjalt ostetud teenus ei ole tööjõukulu. Need kulud kajastatakse tegevuskuluna vastavalt teenuse majanduslikule sisule.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.1.4    Bilansikontodel kajastatakse kontogruppides 1037 ja 2030 Maksu- ja Tolliameti (edaspidi Maksuamet) tehingupartneri koodi. Ülejäänud tööjõukuludega seotud nõuete ja kohustuste kontodel, samuti töötasu kulu (kontorühm 500) ja maksukulu (kontorühm 506) kontodel kajastatakse tehingupartneri koodidena füüsiliste isikute koode (800699 või 9006xx).

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.1.5    Tööjõukuludest kinni peetud ja tööjõukuludelt arvestatud maksud kajastatakse esmalt deklareerimata maksude kohustusena kontorühmas 202. Kontogruppi 2030 kantakse ainult Maksuametile deklareeritud maksukohustus. Töötasu väljamakse kuus tõstetakse maksudeklaratsioonide alusel maksukohustuse kontorühmast 202 üle kontogruppi 2030. Kontogrupi 2030 kontode saldod peavad võrduma Maksuameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhiste saldodega.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.2        Puhkusetasude arvutamine

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.2.1    Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Olenemata puhkusetasu väljamakse hetkest võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks puhkuse algusele eelnevale eelviimasele tööpäevale eelneval kuuel kalendrikuul töötaja poolt teenitud töötasu. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse rahvus- ja riigipühade võrra.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.2.2    Puhkusetasu makstakse töötajale proportsionaalselt puhatud ajaga puhkuse kasutamise kuule järgneva kuu palgapäeval töölepingu või töötaja avalduse alusel.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.2.3    Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga, võttes aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu arvutamise põhimõtted ja kalendripäevad kahe komakoha täpsusega. Kontol 20201000 kajastuva puhkusetasu ja sellega seotud maksukohustuste ning kontol 10393001 kajastuva ette puhatud puhkusetasu nõude korrigeerimine tehakse lõppenud aruandeperioodi viimasel kalendrikuul, suurendades või vähendades vastavalt puhkusetasu kontosid grupis 5000-5008 ja sellega seotud maksukulusid kontogrupis 5060.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.2.4    Õppepuhkuse tasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Keskmise töötasu arvutamisel on aluseks õppepuhkuse alguse päevale eelneval kuuel kalendrikuul töötaja poolt teenitud töötasu. Õppepuhkuse arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse rahvus- ja riigipühade võrra.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.3        Hüvitiste arvutamine ja kinnipidamised töösuhte lõppemisel

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.3.1    Töövõimetushüvitis arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Hüvitise arvutamisel võetakse aluseks tööandja poolt hüvitamisele kuuluvale esimesele haiguspäevale eelneval kuuel kuul töötaja poolt teenitud töötasu. Haigushüvitise arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu ei vähendata rahvus- ja riigipühade võrra.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.3.2    Töösuhte lõppemisel kasutamata jäänud aegumata puhkuse hüvitise arvutamisel võetakse aluseks kalendripäevad kahe komakoha täpsusega. Hüvitised töösuhte lõppemisel kajastatakse kuluna üldjuhul töösuhte lõppemise kuu lõpu seisuga, sõltumata sellest, millal tegelikult vastav hüvitis välja maksti.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.3.3    Töösuhte lõppemisel väljatöötamata puhkuse eest töötasust kinnipeetava tasu arvutamisel võetakse aluseks ette puhatud kalendripäevad kahe komakoha täpsusega.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.3.4    Kui tööandja oli varem avalikustanud töötajatega seotud kohustusi (nt kavatsus lõpetada järgmise aasta alguses mingi mittevajaliku teenuse pakkumine, koondades selle kavaga seoses olulise hulga töötajaid), mis tingisid eraldise moodustamist, lähtutakse RTJ-s 8 „Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad“ kehtestatud põhimõtetest.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.4        Erisoodustused

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.4.1    Erisoodustustena käsitletakse töötajale seoses töösuhtega rahaliselt hinnatava soodustuse andmist (nt töötajate toitlustamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära).

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.4.2    Kui kuludokumentidel ei ole võimalik täpselt eristada erisoodustuste osa, määrab erisoodustuse kulude arvutamiseks vajaliku proportsiooni kuludokumendi aktsepteerija, lähtudes oma hinnangust kulude jaotuse kohta.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.4.3    Kui erisoodustuse kulude tekkepõhine moment eelneb erisoodustuse kulude eest tasumisele, kajastatakse ja deklareeritakse erisoodustuste maksude kohustus maksuarvestuse lihtsustamise eesmärgil kontogrupis 2030 üldjuhul koheselt erisoodustuse kulu tekkimise perioodis.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.4.4    Ühekordsed toetused Linna töötajatele (nt matusetoetused) ja nendega kaasnevad maksud kajastatakse kuluna nende väljamaksmise kalendrikuus kui tekkepõhist momenti ei ole võimalik määrata teisiti.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

8.1.4.5    Seaduse nõuetest tulenevaid tööandja kulusid seoses töövõtjate kindlustusega kajastatakse kontol 55409000. Tööandja vabatahtlikke kindlustusmakseid töötajate eest kajastatakse erisoodustuse kuluna.

(Tlv m 03.03.2010 nr 18, jõustumine 08.03.2010, rakendatakse alates 01.01.2010)

 

8.2    Majandamiskulud ja muud tegevuskulud

 

8.2.1 Asutuse tegevuskuludena näidatakse üldjuhul ainult asutuse tegevusega seotud kulusid. Erandi moodustavad teiste asutuste ja muude isikute eest tehtud kulud, mille kajastamisel järgitakse maksukohustuslase käibe korrektse kajastamise vajadusest lähtuvalt järgmisi arvestuspõhimõtteid:

8.2.1.1 edasiandmisele kuuluv kulu kajastatakse esialgse arve saaja arvestuses vastaval kulukontol majandusliku sisu järgi esialgse arve esitaja tehingupartneri koodiga. Tulud kulude edasiandmisest kajastatakse selle tehingupartneri koodiga, kellele kulud edasi anti.

8.2.1.2 kulude edasiandmine kajastatakse edasiandja arvestuses kas konto 103000 (kulud kuuluvad edasiandjale kompenseerimisele) või konto 710010 (linna asutused, juhul kui kulud ei kuulu edasiandjale kompenseerimisele) vahendusel, kulude saamine kulude saaja arvestuses kajastatakse vastavalt kontode 201000 või 700010 vahendusel.

8.2.1.3 rendisuhtest tingitud edasiantavad kommunaalkulud kajastatakse vastavalt renditava objekti kuuluvusele kontorühmades 55112 või 55113 ning tulud kulude edasiandmisest kontogruppides 3233 või 3225.

8.2.1.4 edasiantavad muud kulud kajastatakse kontol 554900 ja tulud kulude edasiandmisest kontol 323900. Kui raamatupidamisüksus ei ole käibemaksukohustuslane.

8.2.1.5 kululimiitide ületamiste ja muude sarnaste kinnipidamiste kajastamist käsitletakse Eeskirja punktis 8.1.8.1.

8.2.1.6 kolmandate isikute eest tasutud ja nende poolt samas summas hüvitatavad summad, nt kooli õppematerjalide soetamine, mille ostavad välja õpilased, kajastatakse esialgselt nõudena (tasumine toimub enne laekumist) või kohustusena (tasumine toimub pärast laekumist) ja vastavalt nõude või kohustuse vähendamisena nende laekumisel või tasumisel.

8.2.1.7 Sotsiaalkindlustusameti ja Tööturuameti poolt hüvitatavad sotsiaaltoetused kajastatakse nõudena.

 

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

8.2.2 Asutuse tegevuskuluna käsitletakse lisaks asutuse enda ülalpidamiskuludele ka linna elanikele osutatavate teenuste kulu, sh:8.2.2.1 sotsiaaltoetusi, milliseid osutatakse füüsilisele isikule rahalises vormis kajastatakse kontorühmas 413, kusjuures toitlustustoetus kajastatakse toetusena ka siis, kui seda ei maksta toetuse saajale vaid näiteks koolile või toitlustajale vastavate isikute toitlustamiseks. Kontorühmas 413 kajastatud kulude tehingupartneri kood on alati 800699.

8.2.2.2 sotsiaaltoetusi, milliseid osutatakse füüsilisele isikule mitterahalises vormis teenuste või tehniliste abivahenditena, kusjuures teenuse saajaks on juriidiline isik (nt hooldekodu), kajastatakse need teenustena (kontorühm 552).

8.2.2.3 linna eriotsustel põhinevaid väljamakseid kajastatakse kuludena kontorühmas 452 järgides maksuseadustest tulenevaid maksustamise nõudeid.

 

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

 

8.3    Maksu-, lõivu- ja trahvikulu kajastamine

8.3.1 Käibemaksu, mida avaliku sektori liikmel ei ole õigus sisendmaksuna tagasi küsida, kajastatakse kontol 601000 nii kulude tegemisel kui varude ja põhivara soetamisel. Edasiantavatelt kuludelt arvestatud käibemaksu kajastatakse kontol 601001.

8.3.2 Kontogrupis 6010 kajastatakse ka muud mittetagastatavad lõivud, maksu- ja trahvikulud (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud).

8.3.3 Põhivara eest tasutud ettemaksetele lisatud käibemaks kajastatakse esialgselt kontol 103990 hankija tehingupartneri koodiga. Kui põhivara soetatakse tsentraliseeritud hankena ja selle jaotamine erinevate üksuste vahel võtab aega, kasutatakse põhivara kajastamiseks vahekontot 155900 ja sellele lisatud käibemaksu kajastamiseks vahekontot 103990.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

8.3.4 Varude eest tehtud ettemaksude käibemaks kajastatakse kuluks või sisendkäibemaksuks varude saamisel, vastavalt maksustamise reeglitele. Tsentraliseeritud korras soetatud, üleandmisele kuuluvaid varusid (konto 108900) kajastatakse koos käibemaksuga, tehes käibemaksu eraldamise ja kuluks kandmise hiljem varude saaja raamatupidamises.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

8.3.5 Kui LRK on käibemaksukohustuslane, kajastab ta arvestatud käibemaksu kontol 203001 ja sisendkäibemaksu kontol 103701. Iga kalendrikuu lõpu seisuga suletakse kontod 203001 ja 103701, tasumisele kuuluva käibemaksu tasaarvestus sisendkäibemaksuga kajastatakse nimetatud kontode vahelise kandega ning vastavalt resultaadile kajastatakse tasumisele kuuluv käibemaks kontol 203000 ja enammakstud käibemaks kontol 103700.

8.3.6 Ülekandmata  kuid deklareerimata maksud, lõivud ja trahvid kajastatakse (deklareerimise või teenuse osutamise perioodis) kohustusena kontogrupis 2030, ettemaks kontogrupis 1037. Maksusaldod Maksuametiga võrreldakse iga aruandeperioodi lõpu seisuga.

8.3.7 Lõivu ja trahvikulude (ja kohustuste) tehingupartneriks on lõivuga maksustatava toimingu teostaja või trahvi väljakirjutaja. Kui nimetatud tehingupartnerid on avaliku sektori liikmed, võrreldakse nendega saldod iga aruandeperioodi lõpus seisuga.

8.3.8 Ettemakstud tulevaste perioodide kuludele lisatud käibemaks kajastatakse kuluna või sisendkäibemaksuna vastavalt maksustamise reeglitele perioodis, millises tehtud ettemaks kuluks kajastatakse, vt Eeskiri p.9.4.6.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

8.3.9 Tagastamisele kuuluvat käibemaksu (v.a. sisendkäibemaks) kajastatakse kuni tagasilaekumiseni nõudena kontol 103640 (näiteks välisriigis tasutud välisriigi poolt  tagastamisele kuuluv käibemaks).

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

 

9.        Peatükk
VARAD

9.1    Raha ja pank

9.1.1 Linna rahalisi vahendeid hoitakse ja hallatakse kontsernikonto koosseisu kuuluvatel ja teistel pangakontodel. Raamatupidamisarvestust pangakontodel paiknevate Linna rahaliste vahendite osas peetakse finantsteenistuses vastavalt Eeskirja punktis 4.6 sätestatule.

9.1.2 Linna rahalised vahendid võivad enne pangakontodele inkasseerimist paikneda ka LRK- de kassas. Raamatupidamisarvestust kassas paiknevate Linna rahaliste vahendite osas peetakse LRK- s, lähtudes Eeskirja punktis 4.9.5 sätestatust.

9.2    Finantsinvesteering

9.2.1 Finantsinvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 3 “Finantsinstrumendid“ kehtestatud nõuetest. Finantsinvesteeringud jaotatakse bilansis olenevalt nende hinnangulisest realiseerumise tähtajast kas lühi- (realiseeruvad järgmise aruandeaasta jooksul) või pikaajalisteks. Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse kontorühmas 101 ja pikaajalised kontorühmades 151 ja 153.

9.2.2. Finantsinvesteeringuid liigitatakse järgmiselt:

9.2.2.1  kauplemisportfelli väärtpaberid (nt aktsiad, osad, võlakirjad, obligatsioonid ja muud

väärtpaberid), mis on soetatud lühiajalise kasumiteenimise eesmärgil edasimüügiks;

9.2.2.2 investeerimisportfelli väärtpaberid - pikaajaliselt hoitavaid investeeringud aktsiatesse ja

muudesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a. investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse) ning võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse (v.a. lunastustähtajani hoitavad võlakirjad);

9.2.2.3  lunastustähtajani hoitavad võlakirjad;

9.2.2.4  tuletisinstrumendid;

9.2.2.5  muud osalused – osalused rahvusvahelistes organisatsioonides.

9.2.3 Väärtpaberid ja tuletisinstrumendid (v.a. lunastustähtajani hoitavad võlakirjad) kajastatakse üldjuhul õiglases väärtuses. Kui informatsioon õiglase väärtuse kohta puudub, kajastatakse neid soetusmaksumuses, korrigeerides seda allahindlustega. Kui ka soetusmaksumus ei ole teada, kajastatakse neid nullväärtuses.

9.3    Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes

9.3.1 Linna osalused avaliku sektori ja sidusüksustes kajastatakse, lähtudes RTJ 11 “Äriühendused ning tütar-ja sidusettevõtete kajastamine“ nõuetest ja rahandusministri sellekohastest määrustest.

9.3.2 Kapitaliosaluse meetodil osaluse kajastamisel esitatakse nimetatud üksuste netovara Linnale kuuluv osa Linna aruandes. Rida-realt kajastamine on konsolideerimine (vt Eeskirja punkt 11.3).

9.4    Nõuded ja tehtud ettemaksed

9.4.1 Nõuete ja ettemaksete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 “Finantsinstrumendid“ toodud printsiipidest. Kapitalirendilepingutest tulenevate nõuete arvestamisel lähtutakse RTJ-st 9 “Rendiarvestus“.

9.4.2 Nõudeid kajastatakse sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks  kontorühmades 102, 103 ja 153.

9.4.3 Laenu- ja muid nõudeid  kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses.    Nominaalmaksumus ja selle korrigeerimised kajastatakse erinevatel kontodel samas kontorühmas kontrakontol.

9.4.4 Pikaajalisi, intressi mitteteenivaid nõudeid kajastatakse bilansis nüüdisväärtuses kasutades diskontomäära 6% aastas.

9.4.5 Ettemakseid üldjuhul ei tehta. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksesumma ülekandmisel.

9.4.6 Esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata. Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem Eeskirja punktis 9.8.2.1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

9.4.7 Nõuete ja ettemaksetega kaasnevate intresside ja ümberhindamise tulemusi kajastatakse finantstulemina (vt Eeskirja punkt 6.7.). Välisvaluutas tehtud ettemaksed ei kuulu ümberhindamisele.

9.5    Nõuete hindamine

9.5.1 Vähemalt kord kvartalis hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimalusel hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit. Nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud:

90-180 päeva võrra, hinnata alla 50% ulatuses;

üle 180 päeva võrra, hinnata alla 100% ulatuses.

Kui nõuete allahindluses on vajalik kasutada konservatiivsemat printsiipi,  arvestades LRK spetsiifikat, kehtestatakse see LRK juhi käskkirja või korraldusega.

Kui allahindamine toimub ligikaudsel meetodil, kasutatakse tehingupartneri koodina residendist äriühingu tehingupartneri koodi (800599).

9.5.2 Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruande koostamise päevaks teadaolevaid kui ka aruande koostamise päeva järgseid, kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust.

9.5.3 Nõuete allahindamiseks koostatakse raamatupidamisõiend, lisatakse nõuete sissenõudmise eest vastutavate isikute selgitused nõude sissenõudmiseks võetud meetmete või teadaolevate asjaolude (pankrott, likvideerimine, maksejõuetus vms) kohta. Raamatupidamisõiendi kinnitab  LRK juht, õiendil määratakse kulud linna eelarveklassifikaatorite liigenduses. Nõude allahindlus lähtub RPS paragrahv 16 nõuetest. Raamatupidamise hea tava kohaselt hinnatakse nõuded enne nende lootusetuks kandmist ebatõenäoliselt laekuvaks.

9.5.4 Allahindlus kajastatakse bilansis selleks ettenähtud allahindluse kontrakontol negatiivse summana ja kuludes olenevalt nõude liigist (kontogrupis 6012 või muud nõuded, sh laenunõuded kontogrupis 6580).

9.5.5 Kui ebatõenäoliselt laekuvad nõuded osutuvad lootusetuks, kantakse nii nõue kui ka allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Nõue loetakse lootusetuks, kui LRK-l või Linnal tervikuna puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (nt võlgnik on likvideeritud või pankrotis ning pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks) või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused osutuvad kallimaks saadavast tulust. Nõuete lootusetuna bilansist eemaldamine ei tingi täiendavaid kulusid, välja arvatud erandjuhud kui nõuded kantakse lootusetuna bilansist välja enne nende ebatõenäoliselt laekuvaks hindamist.

9.5.6 Lootusetud nõuded viiakse bilansist välja vähemalt üks kord kalendriaastas nõuete inventeerimise tulemusel. Lootusetute nõuete kohta koostatakse nimekiri nõuete viisi, näidates ära nõude summa, vanuse ja lootusetuks tunnistamise põhjuse. Nõuded maksumusega alla 50 000 krooni kantakse bilansist välja LRK juhi käskkirja või korraldusega. Nimekiri lootusetutest nõuetest üle 50 000 krooni esitatakse finantsteenistusele hiljemalt 30. novembriks. Finantsteenistuses koostatakse Linna lootusetute nõuete koondnimekiri ja esitatakse linnavalitsusele otsuse võtmiseks.

9.5.7 Kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse hinnangu muutus perioodi kulu muutusena, mitte tagasiulatuvalt eelmise perioodi korrektuurina. Ebatõenäoliseks hinnatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus, ning vähendatakse nõude ja ebatõenäoliselt laekuva nõude (kontrakonto) saldot.

9.6    Varud

9.6.1 Varude kajastamisel lähtutakse RTJ 4 “Varud“ põhimõtetest. Varusid ja varude soetamiseks tehtud ettemakseid kajastatakse kontorühmas 108.

9.6.2 Toiduained, medikamendid, kantseleitarbed, majandusmaterjalid kantakse soetamisel kuludesse ja arvestust peetakse bilansiväliselt aruandekohustuslike isikute viisi vastavalt Eeskirja punktile  4.9.6.

9.6.3 Kui Linnal on kohustus, tulenevalt riigi või Linna õigusaktidest,  omada strateegilisi varusid, kajastatakse neid bilansis kontogrupis 1080.

9.6.4 Varude kandmisel kuludesse nende kasutusele võtmisel kasutatakse tehingupartneri koodina residendist äriühingu koodi 800599. Jooksval aastal soetatud varude kuluks kandmisel kasutatakse tehingupartneri koodi, kellelt varud soetati.

9.6.5 Varudega seotud dokumendikäivet käsitletakse Eeskirja punktis 4.9.6, varudega kaasneva käibemaksu arvestust Eeskirja punktis 8.3.4 ja inventeerimist Eeskirja 11. peatükis.

9.7    Kinnisvarainvesteeringud

9.7.1 Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud“ põhimõtetest, võttes arvesse avaliku sektori liikmetele kehtivaid alljärgnevaid erisusi:

9.7.1.1 kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult sellist maad või hoonet, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski riigi konsolideerimisgrupi üksus ei kasuta oma põhitegevuses;

9.7.1.2 kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontodel 154000 ja 154010 soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumus, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused), amortisatsiooni kontol 610000 ja müügiga seotud tehinguid kontogrupis 3810;

9.7.1.3 kinnisvarainvesteeringuid hinnatakse ühekordselt ümber juhul kui nende õiglane väärtus erineb oluliselt Eeskiri punktis 9.8.6 toodud põhjustel nende bilansilisest jääkväärtusest.

9.7.2 Linna sotsiaalmaju ja Linna omandisse jäänud, asustatud erastamata kortereid ei käsitleta kinnisvarainvesteeringuna vaid põhivarana.

9.7.3 Kinnisvarainvesteeringutega seotud toimingud on samased põhivaraga seotud toimingutega, dokumendikäive kajastatakse vastavalt Eeskirja punkt 4.9 sätetele, soetamisega kaasneva käibemaksu arvestus vastavalt Eeskirja punktide 8.3.1 ja 9.8.2 sätetele ning inventeerimine vastavalt Eeskirja 11. peatüki sätetele.

9.8    Materiaalne ja immateriaalne põhivara

9.8.1 Üldpõhimõtted

9.8.1.1 Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ- s 5 “Materiaalne ja immateriaalne vara“ esitatud põhimõtetest, võttes arvesse avaliku sektori üksustele kehtestatud vara soetamiseks võetud laenude kulude (sh. intress ja mittetagastatavate maksude) va. tööjõukuludelt arvestatud maksud, kapitaliseerimise keeldu.

9.8.1.2 Põhivara kajastatakse, sõltuvalt põhivara liigist, kontorühmas 155-157. Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust (allahindlust) ja põhivara jääkväärtust mahakandmisel (v.a. müük) kajastatakse kontorühmades 611-614, müügitehinguid kontorühmas 381.

9.8.1.3 Põhivaratehingute kirjendamisel kontorühma 155-157 kontodele, järgitakse raamatupidamiskonto täiendava liigendamise reegleid. Tehingupartner ja tegevusala on nõutav märkida esmasoetamisel, sh parenduste lisandumisel. Allika koodi kasutatakse kapitalirendi korras soetatud varade eristamiseks ja sihtfinantseerimise korras soetatud varade puhul juhul kui analüütilist arvestust eraldi ei peeta. Rahavoo koodi kasutatakse kõikide nimetatud kontorühma kontodel kajastatud tehingute liigendamiseks. Nimetatud koodide kasutamine võimaldab koostada aastaaruande lisa 10 “Materiaalne põhivara“ otse saldoandmikust.

9.8.1.4 Põhivaraga  seotud dokumendikäivet käsitletakse Eeskirja punktis 4.9, põhivara soetamisega kaasneva käibemaksu arvestust Eeskirja punktides 8.3.1 ja 9.8.2. ja inventeerimist Eeskirja 11. peatükis.

9.8.2 Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus

9.8.2.1 Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on alates 01.01.2004 10 000 krooni (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2005 30 000 krooni (ilma käibemaksuta), välja arvatud Eeskirja punktides 9.8.2.1.1 – 9.8.2.1.3 loetletud varad, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Varem arvelevõetud põhivaraobjektide maksumusega 10 000 – 29 999 krooni arvestust jätkatakse bilansis kuni nende mahakandmiseni.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

9.8.2.1.1 maa ja hooned;

9.8.2.1.2 kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene;

9.8.2.1.3 raamatud avalikes raamatukogudes.

9.8.2.2 Väiksema soetusmaksumusega objektide, sh kooliõpikud ja töövihikud ning kontorisse soetatud raamatute ostuhind kajastatakse perioodi kuluna. Kui tegemist on väheväärtusliku varaobjektiga, peetakse arvestust bilansiväliselt vastavalt Eeskirja punktis 4.9.6 sätestatule.

9.8.2.3 Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse elueaga  terviku ja kogumi soetusmaksumus kokku algab vähemalt Eeskirja punktis 9.8.2.1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus peab algama vähemalt Eeskirja punktis 9.8.2.1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta), markeerides kogumisse kuuluvad objektid täiendava, kogumina komplekteerimist võimaldava tunnusega.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

9.8.2.4 Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja töökohta. Põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Samuti ei kapitaliseerita vara tellimisega seotud kulu nagu hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve jms, kui seda tehakse oma jõududega ning vara soetamiseks võetud laenude haldamise- ja intressikulusid ja tagastamatuid maksukulusid.

9.8.2.5 Kui materiaalne või immateriaalne põhivara valmistatakse oma jõududega, kusjuures otsesed kulutused põhivara valmistamiseks ületavad põhivara arvelevõtmise alampiiri, kapitaliseeritakse need põhivara maksumusse vastava akti alusel:

9.8.2.5.1 vara valmistamisega ja installeerimisega seotud, töötajatele või teenistujatele põhivara valmistamise aja eest makstud palk ja palgaga seotud maksukulud;

9.8.2.5.2 vara valmistamiseks kasutatud materjalid;

9.8.2.5.3 testimiskulud ja muud teenustasud.

9.8.2.6 Palgakulude kapitaliseerimiseks tehakse kanded (deebet kasutuselevõtmata varad-  kontogrupp 1559, kreedit  tööjõukulu kapitaliseerimine - kontrakontod 507000-507040). Ülejäänud kululiigid kapitaliseeritakse otse kasutuselevõtmata varade kontodele  kontogrupis 1559, neid tulemiaruande kontodel kajastamata.

9.8.2.7 Iga arvele võetud põhivaraobjekti kohta peetakse põhivarakaarti, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid võivad olla elektroonilised või paberkandjal. Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta:

9.8.2.7.1 kasutusele võtmise aeg;

9.8.2.7.2 soetusmaksumus;

9.8.2.7.3 vastutav isik, määratud vastavalt Eeskirja punktis 4.9.6.1 sätestatule;

9.8.2.7.4 unikaalne inventarinumber;

9.8.2.7.5 täpsustav registrikood selle olemasolu korral (maa puhul katastritunnus, transpordivahendi puhul registreerimisnumber jne);

9.8.2.7.6 komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina, näiteks hoone juurde kuuluvad liftid, signalisatsioonisüsteemid jms);

9.8.2.7.7 parendustest (renoveerimisel - rekonstrueerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;

9.8.2.7.8 amortisatsiooninorm;

9.8.2.7.9 arvestatud, akumuleerunud kulum;

9.8.2.7.10 põhivara allika tunnus - sihtfinantseerimise- või kapitalirendi korras soetatud varadel;

9.8.2.7.11 põhivaraobjekti asukoht.

9.8.2.8. Põhivara kaardid avatakse nii, et neid oleks võimalik süstematiseerida, eesmärgiga võrrelda pearaamatu kontodel (kontoklass 15) kajastatud informatsiooni soetusmaksumuse ja akumuleerunud kulumi osas (sünteetiline arvestus) põhivara kaartidel (analüütiline arvestus) kajastatuga.

Kogumina arvelevõetud põhivarale avatakse koondkaart.

9.8.2.9 Etapiviisiliselt soetatavale põhivaraobjektile (nii ehitatav kui komponentidena soetatav muu põhivaraobjekt), mille arvestust peetakse kasutusele võtmata varade grupis kontodel 1559, avatakse põhivarakaardid, kuhu kirjendatakse kõik selle objekti kapitaliseerimisele kuuluvad soetamise kulud.

Põhivaraobjekti etapiviisilisel vastuvõtmisel kantakse etapi maksumus kaardilt maha. Objekti valmimisel kantakse kogu maksumus kaardilt maha ja kaart suletakse. Lõpetamata ehitiste põhivarakaadi sulgemisel on soovitav kajastada seal detailne informatsioon objekti arvelevõtmise kohta (nt kui objekt vastuvõtmisel jaguneb mitmeks objektiks, siis millisteks; märge ja võimalikult detailne informatsioon jagunemisel väheväärtuslikuks- ja põhivaraobjektiks; informatsioon objekti üleandmise kohta teise LRK bilanssi  jms), kergendamaks vajadusel hilisema infovajaduse rahuldamist.

Kui kasutatav tarkvara ei võimalda etapiviisiliselt soetatava põhivara arvestust põhivarakaardil, tagatakse Eeskirja käesolevas punktis kirjeldatud informatsiooni olemasolu raamatupidamiskirjendite või teiste analüütiliste registrite kaudu.  

9.8.2.10 Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale (välja arvatud maa, ehitised ja immateriaalne põhivara) kantakse peale inventarinumber (kleepimise, graveerimise, vms teel), mis ühtib põhivarakaardil oleva unikaalse inventarinumbriga. Kogumina soetatud varade korral markeeritakse iga ese eraldi ja informatsioon inventarinumbrite vahemiku kohta kantakse kogumi põhivarakaardile.

9.8.2.11 Sihtfinantseerimise korras soetatud põhivarade kohta peetakse eraldi analüütilist arvestust, tagamaks kontrolli võimaluse, et  sihtfinantseerimise vahendid kantakse tuluks põhivaraobjekti amortiseerimisperioodi jooksul või toimitakse vastavalt Eeskiri punktis 7.4 sätestatule.

9.8.2.12 Põhivara soetusmaksumust üldjuhul ümber ei hinnata. Erandid on esitatud käesoleva Eeskirja  punktis 9.8.6.

9.8.2.13 Põhivara, milline ei olnud eelnevalt ühegi asutuse bilansis, näiteks maa, pärandvara jms, tasuta saamist kajastatakse ümberhindamistehinguna (konto 290400) õiglases väärtuses. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik määrata, siis kajastatakse maa bilansis maksustamishinnas ning muud põhivaraobjektide arvestust peetakse bilansiväliselt. Tasuta saadud varaobjektide, milliste maksumus ei ületa põhivara objekti maksumuse piirmäära, arvestust peetakse väheväärtusliku varana bilansiväliselt (vt Eeskirja punkt 49.6.8). Pärandvarana saadud rahalisi vahendeid kajastatakse ebatavaliste tuludena (konto 388890).

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

9.8.3 Amortisatsiooni arvestus

9.8.3.1 Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa ja kunstiväärtustena arvele võetud varad ja avalikes raamatukogudes olevad raamatud ja keelpillid, mida ei amortiseerita.

9.8.3.2 Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjekte, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaate, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul.

9.8.3.3 Amortisatsiooniarvestust, lineaarsel meetodil,  alustatakse kasutuselevõtmise kalendrikuust, amortisatsiooni arvestus lõpetatakse põhivara akumuleerunud kulumi võrdsustumisel põhivara soetusmaksumusega või põhivara bilansist eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.

9.8.3.4 Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks konkreetsele varaobjektile teeb vara tundev spetsialist, kinnitab eelarve vastutav täitja (aktsepteerib amortisatsioonikulu tegemise oma eelarve arvelt), lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. Uute varade soetamisel lähtutakse järgmistest vahemikest:

Põhivara liik	Eeldatav kasulik eluiga aastates	Amortisatsiooni norm protsentides
Hooned	20-50 a.	2-5 %
Rajatised	10-40 a.	2,5-10 %
Masinad ja seadmed	5-10 a.	10-20 %
Inventar	3-10 a.	10-50 %
Arvutustehnika	2-3 a.	33-50 %
Immateriaalne põhivara	2-20 a.	5-50 %

9.8.3.5 Sagedamini soetatavate uute varade amortisatsiooninormide määramiseks on aktsepteeritav kehtestada LRK juhi käskkirja või korraldusega  täpne amortisatsiooninorm etteantud vahemikus, lihtsustamaks põhivarakaartide avamiseks vajaliku informatsiooni hankimist.

9.8.3.6 Varaobjektile tehtud parenduse arvelevõtmisel määratakse objektile uus eluiga, ehk  amortisatsiooninorm, lähtudes tehtud parenduste mahust ja efektiivsusest.

9.8.3.7 Põhivarade väärtuse langedes (kahjustumine, demonteerimine, hävimine, kadumine, kasuliku eluea lühenemine) teostatakse varaobjekti allahindlus, millist kajastatakse koos amortisatsiooniga (D kontrühm 611 K vastava põhivaraliigi kulum kontorühmas 155). Samadel kontodel kajastatakse ka vara allahindlust kui ilmneb, et vara kasulik eluiga vajab korrigeerimist. Allahindlused kinnitab LRK juht põhivara allahindluse aktil.

9.8.3.8 Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist realiseerimismaksumust ja teostatakse allahindlus kui vara bilansiline maksumus on sellest kõrgem.

9.8.4 Parendused ja remont

9.8.4.1 Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on alates Eeskirja punktis 9.8.2.1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kulutused, mis taastavad vara esialgset tootlustaset ja võimaldavad vara kasutamist järelejäänud eluea lõpuni esialgses kvaliteedis, kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

9.8.4.2 Parendustega kaasnevad võimalikud demonteerimis- ja lammutustööd kantakse kuluks.

9.8.4.3 Parendusega kaasnev varaobjekti olulise osa väljavahetamise korral kantakse proportsionaalne osa varaobjekti soetusmaksumusest ja kulumist põhivara arvelt maha.

9.8.4.4 Parenduste  lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse varaobjekti kasulikku eluiga ja olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.

9.8.5 Põhivara müük, tasuta võõrandamine, tasuta kasutusele andmine

9.8.5.1 LRKde vahelist põhivara müüki, tasuta võõrandamist ja tasuta kasutusse andmist käsitletakse siirdena, mille puhul antakse üle vara soetusmaksumus ja kulum. Saaja võtab arvele üleantud põhivara soetusmaksumuse ja kulumi.

9.8.5.2 Riigi, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja kohaliku omavalitsusüksuste vahelist põhivara tasuta võõrandamist kajastatakse mittesihtotstarbelise finantseerimisena põhivara jääkmaksumusega võrdses summas. Tasuta võõrandamisel teistele juriidilistele isikutele,  kajastatakse põhivara jääkväärtus müügi kuluna  või mitterahalise sihtfinantseerimisena vastavalt lepingu sisule.

9.8.5.3 Riigi, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja kohaliku omavalitsusüksuste vahelist põhivara tasuta kasutusse andmist perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, käsitletakse vara jääkväärtuses kapitalirendile andmisena, mida vara andja bilansis kajastatakse kui vara müüki, kandes vara soetusmaksumuse ja kulumi bilansist välja, kajastades jääkväärtust mittesihtotstarbelise finantseerimise kuluna (konto 452900). Põhivara saaja võtab varaobjekti arvele jääkmaksumuses ja kajastab saadud mittesihtotstarbelist toetust (konto 352900). Raamatupidamiskanded on järgmised:

9.8.5.3.1 andja kanded

Deebet             Antud mittesihtotstarbeline toetus (konto 452900 – PV jääkmaksumus)

Deebet             Kogunenud kulum (kontorühm 155-157)

Kreedit             Põhivara soetusmaksumus (kontorühm 155-157 – PV soetusmaksumus);

9.8.5.3.2 saaja kanded

Deebet             Põhivara soetusmaksumus (kontorühm 155-157 – PV jääkväärtus vara üleandja

bilansis)

Kreedit             Saadud mittesihtotstarbeline toetus (konto 352900)

Maad kui piiramatu kasutuseaga vara üle ei anta,  vaid kajastatakse vara omaniku bilansis ka siis kui see on antud kasutusse. Põhivara kaardile tehakse märge kasutuses olemisest.

9.8.5.4 LRK põhivarade, mille müüki korraldatakse  teise LRK vahendusel, jääkväärtus kajastatakse põhivara müügi kuluks (kontorühm 381) selle LRK raamatupidamises, millise bilansis müüdav põhivara kajastub. Müügiga seotud muud kulud ja müügitulu kajastatakse põhivara müüki teostava LRK raamatupidamises. Informatsioon müügitehingu toimumisest edastatakse põhivara müüki teostava LRK algatusel.

9.8.5.5 Vara müüja LRK kajastab oma bilansis teise LRK põhivara müüki võrdsetel alustel oma põhivaraobjekti müügiga. Vara müümisel ja selle eelneval üleandmisel müügiga tegelevale LRKle jälgitakse, et müüdava objektiga lahutamatult seotud varaobjektid oleksid lülitatud müügitehingusse.

9.8.5.6 Põhivaraobjekti, mis on soetatud sihtfinantseerimise vahendite arvel, müümisel või üleandmisel LRK- de allüksuste vahel, antakse üle ka sihtfinantseerimise soetusmaksumus ja sihtfinantseerimise kogunenud kulum.

9.8.5.7 Sihtfinantseerimise vahendite arvel soetatud põhivara müümisel teistele juriidilistele isikutele, kajastatakse sihtfinantseerimise jääkmaksumus tuluna ning eemaldatakse sihtfinantseerimine ja sihtfinantseerimise kulum bilansist samaaegselt põhivara bilansist eemaldamisega.

9.8.6 Ümberhindlused

9.8.6.1 Üldreeglina kajastatakse materiaalse põhivara objekte bilansis nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum.

9.8.6.2 Erandina asendatakse põhivara objekti algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest juhendi RTJ 5 paragrahvis 33 nimetatud asjaolust, kas põhivara objekt soetatud 1995. aastal või varem või põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed (näiteks teiselt LRKlt ümberstruktureerimise käigus saadud vara puhul jms).

9.8.6.3 Kui LRK või Linna juhtkonna hinnangul erineb Linna mõne põhivaraobjekti bilansiline väärtus ülaltoodud põhjustel oluliselt nende õiglasest väärtusest, viiakse läbi objekti väärtuse hindamine vastava eksperdi poolt. Kui Linnas on töötajaid, kes omavad vastavat kvalifikatsiooni, on võimalik esialgne hindamine viia läbi nende  töötajate poolt. Lõpliku hindamise viib läbi välisekspert. Kui puuduvad usaldusväärsed andmed põhivara objekti õiglase väärtuse kohta, põhivara objekti ümber ei hinnata.

9.8.6.4 Maa hinnatakse ümber ümberhindamise hetkel kehtivasse maa maksustamishinda. Maa ümberhindamisel maksustamishinda ei ole nõutav väliseksperdi hinnang.

9.8.6.5 Materiaalse põhivara ümberhindamine on ühekordne tehing. Ümberhindamise tulemused vormistatakse põhivaraobjektide viisi ja kinnitatakse LRK juhi poolt.

9.8.6.6 Ümberhinnatud väärtus on põhivaraobjekti uus soetusmaksumus ning senine soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum elimineeritakse, koostades järgmised raamatupidamiskanded:

Deebet             Ümberhinnatud põhivara vana soetusmaksumus (konto 290401)

Kreedit             Ümberhinnatud põhivara vana soetusmaksumus (kontorühm 154-157)

Deebet             Ümberhinnatud põhivara kogunenud kulum enne ümberhindlust

(kontogrupp 155-157)

Kreedit             Ümberhinnatud põhivara kogunenud kulum (konto 290402)

Deebet Ümberhinnatud põhivara uus soetusmaksumus (kontorühm 154-157)

Kreedit Ümberhinnatud põhivara uus soetusmaksumus (konto 290400)

Perioodi lõpus suletakse kontogrupi 2904 kõik kontod kontole akumuleeritud  üle/puudujääk (298000) .

9.8.7 Põhivara mahakandmine

9.8.7.1 Põhivara bilansist väljakandmine toimub vastavalt Eeskirja punktides 4.9.6.16 – 4.9.6.19 sätestatule. Vara  mahakandmise raamatupidamiskanded on järgmised:

Deebet             Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus (kontorühm 610-613)

Deebet             Kogunenud kulum (kontorühm 154 -157)

Kreedit             Soetusmaksumus (kontorühm 154-157);

Kui vara mahakandmisest tekkisid materjalid, mida asutuse edasises tegevuses kasutatakse, võetakse need lattu või vastutavale hoiule nullväärtusega.

9.8.8 Bioloogiliste varade arvestus

9.8.8.1 Bioloogiliste varade kajastamisel lähtutakse RTJ 7 “Bioloogilised varad“ kirjeldatud põhimõtetest.

9.8.8.2 Bioloogilised varad võetakse bilanssi kontorühma 157 arvele, kui nende soetusmaksumus on alates Eeskirja punktis 9.8.2.1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kogumina soetatud bioloogilised varad (kogumi liikmete olemus ja kasutamise eesmärk on ühesugune) võib arvele võtta ühe tervikuna, kui kogumi väärtus tervikuna on alates  ülaltoodud piirist.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

9.8.8.3 Bioloogilisi varasid hinnatakse aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga ümber õiglasse väärtusse ainult juhul, kui õiglase väärtuse hindamiseks on võimalik kasutada usaldusväärseid meetodeid, st kui varaga kaubeldakse turul. Kui õiglase väärtuse hindamine ei ole võimalik, kajastatakse neid soetusmaksumuses (kontogrupp 1570), millest on maha arvatud kulum ja allahindlus. Niisugustele bioloogilistele varadele määratakse LRK juhi käskkirja või korraldusega amortisatsiooninorm ja amortisatsiooni kulu kajastatakse kontogrupis 6140.

9.8.8.4 Kui bioloogiliste varade soetusmaksumus ei ole teada ja õiglast väärtust pole võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse neid nullväärtuses ja arvestust peetakse bilansiväliselt.

9.8.8.5Maavarade ja mittearendatavate bioloogiliste ressursside hulka kuuluvate varade näiteks kaevandatavad maagid, veeressursid jms kohta puudub usaldusväärne hinnang, seetõttu kajastatakse neid varasid bilansiväliselt (konto 912000).

10.    Peatükk
KOHUSTUSED JA SAADUD ETTEMAKSUD

10.1Üldpõhimõtted

10.1.1 Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3 “Finantsinstrumendid“,  RTJ 8 “Eraldised, potentsiaalsed kohustused ja potentsiaalsed varad“ ja RTJ-st 9 “Rendiarvestus“ kirjeldatud põhimõtetest.

10.1.2 Kohustuste kajastamisel kehtib tekkepõhisuse printsiip, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustused kajastatakse aruandeperioodi bilansis ka siis, kui kohustuse kohta puudub veel arve või kui kohustuse olemasolust saadi teada alles peale bilansipäeva. Juhul, kui aruande koostamise ajaks puudub arve või muu dokumentatsioon aruandeperioodiga seostuva kohustuse täpse suuruse kohta, kajastatakse see  bilansis hinnanguliselt viitvõlgade kontogrupis 2032.

10.2Laenukohustused

10.2.1 Laenukohustusena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustused nagu panga- ja muud laenud, arvelduskrediidid, kapitalirendikohustused, faktooringkohustused, emiteeritud võlakirjad ja muud sarnased võlakohustused.

10.2.2 Kui Linna võetud laenuvahendite haldamiseks sõlmitakse leping kolmanda osapoolega, kajastatakse Linna raamatupidamises üheaegselt laenukohustust laenuandja ja laenunõuet kolmanda osapoole või olenevalt laenuvahendite haldamise lepingu sisust, otse kasusaajate vastu.

10.2.3 Laenude ja võlakirjade kajastamisel lähtutakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist. Kui tehingukulud ei ole olulised ning lepingujärgne intressimäär ei erine oluliselt efektiivsest intressimäärast, võib laenuarvestuses kasutada lepingujärgset intressimäära ning kanda tehingukulud koheselt intressikulusse (kontoklass 65).

10.2.4 Kui LRK bilansis kajastatakse faktooringkohustust, millega kaasnevad intressimaksed faktoorile, kajastatakse regressiõigusega faktooringkohustuse tehingupartnerina nõude müüjat (faktooringu klienti) ning regressiõiguseta faktooringkohustuse tehingupartnerina faktoori (nõude ostjat).

10.2.5 Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena vastavalt kontorühmades 208 ja 258.

10.3Kasutus- ja kapitalirent

10.3.1 Rendilepingu kvalifitseerimisel kasutus- või kapitalirendiks selgitatakse, kas :

10.3.1.1 omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule;

10.3.1.2 rentnikul on õigus omandada renditav vara turuhinnast oluliselt soodsama hinnaga ja on

tõenäoline, et ta seda kasutab;

10.3.1.3 rendileping katab suure osa (>75%) vara kasulikust tööeast;

10.3.1.4 rendimaksete nüüdisväärtus on peaaegu sama suur kui renditava vara turuväärtus (>90%);

10.3.1.5 renditav vara on niivõrd spetsiifiline, et ainult praegune rentnik saab seda ilma

suuremate  modifikatsioonideta kasutada.

Kui vähemalt üks nimetatud tingimustest on täidetud, kajastatakse vara rendile andmist või võtmist kapitalirendina.

10.3.2 Vara, mis võetakse LRK bilansis arvestusse seoses lepingu kvalifitseerumisega kapitalirendi lepinguks, käsitletakse samadel alustel teiste põhivaradega markeerides põhivarakaarte allika koodiga kapitalirent 71. Raamatupidamiskirjendid vara arvelevõtmiseks on

Deebet  Põhivara ( kontod kontorühmas 155-157) 

Kreedit Kapitalirendi kohustus (kontod 208200, 258200).

Rendimakseid kajastatakse kapitalirendi kohustuse vähenemisena, intressikulu finantskuluna kontol 650200.

10.3.3 Kasutusrendi maksed on perioodi kulu ja kajastatakse ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul, st kui näiteks lepingu tingimuste kohaselt makstakse kasutusrendi esimese maksega proportsionaalselt oluline osa lepingu maksest, kajastatakse selline makse saaja raamatupidamises kui ettemakstud tulevaste perioodide kulu kontogrupis 2039 ja kantakse kuludesse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt.

10.4Saadud ettemaksed

10.4.1 Ettemaksena saadud tulud võetakse nende laekumisel esmalt arvele kohustusena kontogrupis 2039 ning kantakse  tuludesse olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud summas alla Eeskirja punktis 9.8.2.1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiiri kanda koheselt tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata.  Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajatamise viisi eelnevalt omavahel kokku. Ostjale väljastatud ettemaksuteatisi teenuse eest, mille osutamine langeb järgmisse aruandeperioodi (kalendrikuu), raamatupidamises ei kajastata.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

10.5Eraldised

10.5.1 Eraldised võetakse arvele lühi- ja pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale, kontorühmades 206 ja 256. Pikaajalised eraldised kajastatakse diskonteerituna määraga 6 % aastas.

10.5.2 Kui eraldisega seotud kulud kuuluvad hüvitamisele kolmanda osapoole poolt, kajastatakse hüvitised bilansis nõudena, seda ainult juhul, kui nende saamine on praktiliselt kindel. Selliseid hüvitiste nõudeid ja eraldisi ei kajastata bilansis netosummas. Tulemiaruandes kajastatakse eraldisega seotud kulu ning hüvitisega seotud tulu netosummas.

10.5.3 Käimasolevate kohtuprotsesside suhtes, mille puhul on tõenäoline, et raamatupidamiskohustuslane on sunnitud seoses protsessidega kandma kulusid,  moodustatakse bilansis eraldis. Kui hiljem selgub, et tegelik kahjusumma erines esialgu kajastatust, kajastatakse vahe perioodi kuluna või kulu vähenemisena. Eraldised ja nende muutused kajastatakse kulukontol 550050 ja bilansikontol 206000 või 256000.

10.5.4 Eraldiste moodustamiseks esitatakse LRK-st raamatupidamise aastaruande koostamise käigus LRK juhtkonnalt ning Linnakantseleist kogutud informatsiooni põhjal koostatud kirjalikud esildised Linna pearaamatupidajale. Esildiste põhjal koostatakse koond, mille kinnitab finantsdirektor. Eraldised moodustatakse finantsteenistuse raamatupidamises.

10.6Reservid netovara koosseisus

10.6.1 Eriotstarbelisi reserve moodustatakse vastavalt riigi või kohaliku omavalitsuse õigusaktide sätetele. Eriotstarbelisis reserve netovara koosseisus kajastatakse finantsteenistuse bilansis kontogrupis 2900.

10.6.2 Põhivara ümberhindlusega seotud reservide saldod kantakse aruandeaasta lõpus raamatupidamiskontole akumuleerunud üle/puudujääk.

10.6.3 Muutusi netovara reservides kajastatakse ümberklassifitseerimisena ühelt netovara kirjelt teisele, peamiselt reservi ja akumuleeritud tulemi vahel. Netovara reservi arvel tehtud kulusid ja varade soetamist liigendamiseks raamatupidamisarvestuses kasutatakse allika koode 01-07.

11.    Peatükk
VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMISE JA HINDAMISE KORD

11.1Töökorraldus, dokumentatsioon ja ajaline jaotus

11.1.1 Rahaliste vahendite tegelikku jääki võrreldakse bilansis kajastatuga iga päev.

Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldod ja võrreldakse neid bilansiga. Kontrolli tulemused fikseeritakse kirjalikult, st. analüütilisele dokumendile kannab kontrolli teostaja märke kontrolli teostamise kohta, toob välja vahed nende olemasolul ja kinnitab seda oma allkirjaga. Vahede korral selgitatakse vead ja korrigeeritakse need või vigade mitteavastamisel informeeritakse sellest koheselt LRK või allüksuse juhti.

11.1.2 Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi LRK kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks on lubatud inventuuri korraldamine, kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu. Aastainventuurid korraldatakse varade ja kohustuste gruppide kaupa, järgides alljärgnevat ajalist jaotust ja nõudeid

Inventeeritav vara / kohustus	Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatus
Sularaha ja raamatupidamise pangakontod	Igapäevane saldo kontroll , aasta lõpus kinnituskirjad pankadelt; Sularahakassa ootamatu kontroll vähemalt 2 korda aastas ja inventuur aasta lõpus
Nõuded ja ettemaksud	Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega ja aegunud nõuete allahindlused; aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt deebitoridelt; lootusetute nõuete bilansist mahakandmise nimekirjad
Finantsinvesteeringud	Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, ümberhindlused õiglasele väärtusele ja tekkepõhine intressiarvestus; aasta lõpu seisuga  saldokinnituskirjad või saldovõrdlused kõikide oluliste investeeringute osas
Varud	Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu ja hinnang väheliikuvate varude allahindluse vajaduse kohta
Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud	Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu  ja hinnang kinnisvara ümberhindluse läbiviimise vajaduse suhtes.
Muud varad	Inventuur vähemalt kui üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu, kasutades sobivaid meetodeid, mis kinnitaksid vara olemasolu ning bilansis kajastatud väärtuse õigsust
Kohustused ja saadud ettemaksud	Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega; aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt kreeditoridelt
Avaliku sektori üksuste  omavahelised saldod	Kvartaalselt võrdlus e - posti teel

11.1.3 Inventuurid kavandatakse nii, et nende tulemusi on võimalik arvesse võtta aastaaruande koostamisel.

11.1.4 LRK juht määrab oma käskkirja või korraldusega varude ja materiaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute aastainventuuri läbiviijad, sh inventuuri läbiviimise eest vastutava(d) isiku(d). Varude ja materiaalse põhivara inventuurikomisjonid koosnevad vähemalt 2 liikmest, kellest kumbki ei või olla inventeeritavate varade eest vastutav isik. Viimane osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

11.1.5 Muude varade ja kohustuste inventuurid viiakse läbi LRK pearaamatupidaja korraldusel ja vastutusel. Otsuse selle kohta, milliste nõuete ja kohustuste kohta saadetakse kinnituskirjad tehingupartneritele, teeb LRK pearaamatupidaja haldusala asutuste bilanssides kajastatu põhjal. LRK pearaamatupidaja kooskõlastab kinnituskirjade saatmise  Linna ametliku audiitori esindajaga. Võimalusel koondatakse nõuete ja kohustuste kinnituskirjad LRK kohta tervikuna, liigendades perioodi lõpuks realiseerimata nõuded või kohustused teise osapoolega haldusala asutuste viisi. Kuni Linna ühtse tarkvara keskkonda siirdumiseni on aktsepteeritav LRK asutuste eristatud kinnituskirjade saatmine.

11.1.6 Avaliku sektori üksuste vahel ei saadeta üldjuhul kirjalikke kinnituskirju, vaid vahetatakse saldode ja käivete informatsiooni e -posti teel. Omavahelised saldod viiakse vastavusse, vastasel korral ei ole konsolideerimise käigus eemaldatud tehingud võrdsed.

11.1.7 Kui avaliku sektori üksuste omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse vahed. Kui tehingu osapooled ei saavuta kokkulepet saldode ühtlustamiseks, pöördutakse LRK allüksusest LRK pearaamatupidaja poole. Kui lahendit ei saavutata pöördub, LRK pearaamatupidaja Linna  pearaamatupidaja poole. Kui ka viimane ei leia küsimusele lahendit, edastatakse probleem koos selgitustega rahandusministeeriumile aadressil ramatupidamine@fin.ee.

11.1.8 Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust. Inventeerimise aktid ja muu inventuuri läbiviimist tõendav dokumentatsioon säilitatakse kui majandustehingute algdokumentatsioon raamatupidamise seaduses sätestatud korras.

11.2Inventeerimise ja hindamise protseduurid

11.2.1 Rahaliste vahendite inventeerimine

11.2.1.1 Sularaha inventuuri käigus loetakse üle kogu LRK kassades olev sularaha. Inventuuri tulemused dokumenteeritakse sularaha inventuuri aktiga, mis allkirjastatakse inventuuri osaliste poolt ning edastatakse raamatupidamisse vastavuse kontrollimiseks  raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga. Inventuuri akt kinnitatakse raamatupidamise esindaja poolt allkirja ja võrdluskuupäeva lisamisega. Puudujäägid kajastatakse kuni nende hüvitamiseni kontol muud nõuded (konto 103990). Ülejäägid kantakse tuludesse konto muud tulud (388890).

11.2.1.2 Pangakontode jääkide võrdlus pangaväljavõtetega toimub igapäevaselt, tehingute kirjendamisel raamatupidamisarvestuses vastavalt Eeskirja  punktis 4.6 sätestatule. Üks kord aastas saadetakse kõikidele finantsinstitutsioonidele, kellega on aruandeperioodi jooksul toimunud rahalisi arveldusi, pangakontode saldojääkide kinnitamiseks kirjad.

11.2.2 Finantsinvesteeringute inventeerimine

11.2.2.1 Hindamine õiglasele väärtusele või intresside arvestus sõltuvalt investeeringu liigist.

11.2.2.2 Lühi- ja pikaajaliste finantsinvesteeringute korrektse klassifitseerimise kontrollimine aruandeperioodi lõpu seisuga.

11.2.2.3 Välisvaluutas fikseeritud investeeringute ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti

Panga valuutakursi alusel.

11.2.2.4 Saldovõrdluste läbiviimine kalendriaasta lõpu seisuga, sh saldokinnituskirjade saatmine olulistele tehingupartneritele.

11.2.3 Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimine

11.2.3.1 Nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine ning vajadusel lootusetute nõuete bilansist väljakandmise nimekirjade koostamine.

11.2.3.2 Välisvaluutas fikseeritud nõuete, v.a. ettemaksude ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel.

11.2.3.3 Nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks.

11.2.3.4 Intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus.

11.2.3.5 Saldokinnituskirjade saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.

11.2.3.6 Saldokinnituskirjade saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummasid, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvaid summasid ega diskonteeritud intressi.  Saldosid võrreldakse ka bilansiväliste nõuete osas nende olemasolul. 

11.2.4 Varude inventeerimine

11.2.4.1 Varude eest vastutavad isikud tagavad inventuuri piirkonnas varude sellise paigutuse, et neid oleks võimalik loendada.

11.2.4.2 Varude liikumine inventuuri ajal viiakse  miinimumini, kui seda pole võimalik vältida, teostatakse see inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi.

11.2.4.3 Varude inventuuri tehakse lugemislehtedel, mis ei kajasta varude koguseid ega summasid vaid millised kantakse lugemislehtedele inventuurikomisjoni poolt ülelugemise käigus.

11.2.4.4 Iga loetud ühik või toodete grupp märgistatakse, et vältida topelt lugemist.

11.2.4.5 Kui inventuuri käigus avastatakse vananenud, kasutuskõlbmatuid, riknenud või seismajäänud varusid, eristatakse need teistest ja informatsioon selle kohta kajastatakse lugemislehtedel.

11.2.4.6 Kui lugemisleht on lõpetatud, dateeritakse ja allkirjastatakse see lugejate poolt.

11.2.4.7 Lugemislehtede põhjal koostatakse inventuuri lõppakt, mis koosneb ülejääkide aktist, puudujääkide aktist, allahindluste aktist ja tavakorras käideldavate varude aktist. Üle või puudujääkide korral lisatakse aktile varalise vastutaja selgitused.Lõppakt allkirjastatakse inventuuri komisjoni, varude eest vastutaja, LRK  juhi ja pearaamatupidaja poolt.

11.2.4.8 Inventuuri käigus tuvastatud ülejäägid võetakse arvele, maksumuse puudumisel võetakse varud arvele nullväärtusega. Puudujääkide kajastamiseks raamatupidamises koostatakse  lisaks inventuuri aktile, LRK juhi käskkiri või korraldus puudujäägi sissenõudmiseks süüdlaselt või varude allahindamiseks.

11.2.4.9 Allkirjastatud lõppaktide ja LRK juhi käskkirja või korralduse põhjal tehakse LRK raamatupidamisarvestuses korrektuurid raamatupidamise andmetesse. Kinnipidamisele kuuluvad puudujäägid võetakse kuni tasumiseni arvele kontol 103690. 

11.2.5 Materiaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja väheväärtusliku vara inventeerimine

11.2.5.1 Materiaalsete põhivarade, sh. lõpetamata ehitusobjektide, rendile võetud ja rendile antud varade, samuti bilansivälise väheväärtusliku vara ja kinnisvarainvesteeringute füüsilise inventuuri läbiviimisel järgitakse muuhulgas Eeskirja punktis 11.2.4 sätestatut.

11.2.5.2 Raamatupidamisandmetel koostatud, inventuurikomisjonile väljastatud lugemislehed sisaldavad varaobjektide koguseid, inventarinumbreid, maksumusi ja järelejäänud eluiga, v.a. väheväärtuslikul varal.

11.2.5.3 Linna rajatisi inventeeritakse võimalusel kaardimaterjali põhjal.

11.2.5.4 Inventuuri käigus tuvastatakse, kas raamatupidamisarvestuses kasutusele võtmata või üleandmata varaobjektidena kajastatud vara ei ole reaalselt kasutuses või üle antud.

11.2.5.5 Inventuuri käigus hinnatakse maa, hoonete ja rajatiste ning kinnisvarainvesteeringute puhul ümberhindluse teostamise vajadust (vt Eeskirja punktis 9.8.6 sätestatut).

11.2.5.6 Inventuuri kohta koostatakse inventuuri lõppakt, mis sisaldab kasutuses oleva põhivara akti koos korrigeeritud amortisatsiooninormidega; mahakandmise akti koos mahakandmise põhjuste selgitustega; allahindamise akti koos allahindamise põhjuste selgitustega; kinnisvarainvesteeringute ja põhivaraobjektide ümberhindamise ettepanekute akti ning akti tegelikult kasutuses olevate või üleantud varaobjektide kohta, millised raamatupidamisandmete kohaselt on kajastatud teisiti.

11.2.5.7 Lõppakt allkirjastatakse inventuuri komisjoni, varade eest vastutaja, LRK juhi ja pearaamatupidaja poolt.

11.2.5.8 Kinnitatud aktide põhjal koostatakse LRK raamatupidamise allüksustes vastavad raamatupidamiskanded ning korrigeeritakse varaobjektide amortisatsiooninorme.

11.2.6 Kohustuste ja saadud ettemaksude inventeerimine

11.2.6.1. Välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a. ettemaksud) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel.

11.2.6.2 Kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks.

11.2.6.3 Intressikandvate kohustuste puhul tekkepõhine intressiarvestus.

11.2.6.4 Maksukohustuste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega.

11.2.6.5 Saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.

11.2.6.6 Eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine.

11.2.7 Avaliku sektori üksuste saldode inventeerimine

Saldode võrdlemine avaliku sektori üksustega toimub e- posti teel, st. ametlikke saldokinnituskirju ei ole kohustuslik saata.

11.3Konsolideerimise protseduurid

11.3.1 LRK allüksustes koostatakse saldoandandmikud kontokombinatsioonide viisi vastavalt Eeskirja lisas 1 esitatud vormile. Eelnevalt võrreldud saldod sisestatakse Rahandusministeeriumi

poolt ettevalmistatud infosüsteemi, järgides tähtaegu vastavalt Eeskiri punktis 3.2 ja  3.5 sätestatule.

11.3.2 Kui esineb tehinguid, milliste elimineerimiseks LRK- s, so LRK allüksuste omavahelised tehingud või finantsteenistuses, so LRK- de vahelised tehingud, on vaja teha täiendavaid kandeid, esitatakse nendest kannetest tekkinud saldod eraldi saldoandmikena.

11.3.3 Saldode õigeaegse sisestamise ja sisestatud saldode õigsuse LRK- s tagab LRK pearaamatupidaja, kes korraldab metoodiliselt haldusala allüksuste saldoandmike sisestamise ja saldode võrdluse avaliku sektori üksustega, lahendab saldovõrdlustel tekkinud erimeelsused ja koostab haldusalasisesed elimineerimiskanded.

11.3.4  Linna koostatud ja Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud saldode sisestamise õigeaegsust ja õigsust kontrollib Linna pearaamatupidaja, kes lahendab avaliku sektori üksuste omavaheliste saldode võrdlemisel tekkinud probleemid, mida ei lahendatud LRK-s või edastab lahenduseta probleemid Rahandusministeeriumile vastavalt Eeskirja punktis 11.1.7 sätestatule ja koostab LRK- de vahelised elimineerimiskanded. Linna pearaamatupidaja koostab LRK de ja Linna valitseva mõju all olevate juriidiliste isikute vahelised elimineerimisülekanded.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

11.3.5 Kui kõik konsolideeritud aruande koostamiseks vajalikud saldoandmikud on sisestatud, kinnitab Linna pearaamatupidaja protseduuri lõppemist, misjärel viib Rahandusministeerium läbi saldode lõpliku kontrolli.

11.3.6 Rahandusministeeriumi infobaasi sisestatud saldoandmike põhjal on võimalik süsteemist genereerida konsolideeritud saldoandmikud, kus on elimineeritud konsolideerimisgruppide –

LRK, Linn ja Linna konsolideerimisgrupp sisemised omavahelised tehingud.

(Tlv m 29.09.2004 nr 81 jõust. 01.01.2004)

12.    Peatükk
RAKENDAMINE

12.1Rakendussätted

Linna raamatupidamise sise-eeskirja rakendamine Linna raamatupidamiskohustuslaste raamatupidamisarvestuse korraldamiseks ja finantsaruandluse koostamiseks.

12.1.1 Linna raamatupidamise sise-eeskirja rakendamiseks LRKs on nõutav Eeskirjast lähtuvate, seda täpsustavate ja Eeskirjale viitavate kordade kehtestamine LRK juhi käskkirja või korraldusega. Täpsustamist vajavad korrad on käsitletud käesoleva Eeskirja punktides 3.1.7, 4.2.9, 4.3.2, 4.4.1, 4.9.3.1, 4.9.5.3, 4.9.6.1, 4.9.7.2, 6.1.4.

12.1.2 LRK juht võib, lisaks Eeskirjas sätestatule, kehtestada oma haldusala raamatupidamisarvestuse korraldust ja finantsaruandlust reguleerivaid täiendavaid kordasid, mis ei lähe vastuollu käesoleva Eeskirjaga.

12.1.3 Linna raamatupidamise sise-eeskirja metoodika järgimiseks on nõutav määrata LRK juhi käskkirja või korraldusega majandustehinguid tegema või tehtud majandustehinguid kinnitama õigustatud isikud ja nende asendamise kord kui seda ei ole määratud Linna teiste õigusaktidega.

12.1.4 Kui Eeskirjas tehakse muudatusi, tuleb LRK juhi käskkirja või korraldusega kehtestatud korrad vastavusse Eeskirja sätetega.

12.2 Lubatud hälbed Linna 2003. ja 2004. aasta aruandes.

12.2.1 2003. aasta lõppbilansi üleviimisel 2004. aasta algbilansiks seisuga 01.01.2004, lähtutakse Linnas rahandusministri 11. detsembri 2003 määruse nr 105 “Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ paragrahv 54 lõigetest 1-7.

12.2.2 Seoses üleminekuga konsolideeritud aruannete koostamisele on 2003. ja 2004. majandusaasta aruannetes lubatud konsolideerimisest tulenevad vead juhul kui puuduvad korrektsed andmed konsolideerimise läbiviimiseks või praktilised võimalused elimineerimiskannete leidmiseks mõistliku aja jooksul. Konsolideerimata jäänud üksuste ja konsolideerimisvigade kohta antakse aastaaruandes vastav selgitus.

12.2.3 Arvestuspõhimõtete olulistest erinevustest tingituna ei ole 2003. aasta bilansis kohustust esitada võrreldavaid andmeid 2002. aasta bilansi kohta. 2004. aasta tulemi- ja rahavoogude aruandes ei ole kohustust esitada võrreldavaid andmeid 2003. aasta tulemi- ja rahavooaruande kohta. Võrreldavad andmed võivad seetõttu osaliselt puududa ka raamatupidamise aastaaruande lisades.

Toomas Sepp
Linnasekretär
Lisa 1 Tallinna Linnavalitsuse 11. veebruari  2004 määrusega nr 11 kinnitatud raamatupidamise sise-eeskirjale
Raamatupidamise saldoandmiku vorm ja täitmise selgitused

1. Raamatupidamise saldoandmiku vorm on alljärgnev:

Konto	Tehingupartner	Tegevusala	Allikas	Rahavoog	Deebet	Kreedit

2. Konto, tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo kood sisestatakse rahandusministri 11. detsembrist 2003 määruse nr 105 “Riigiraamatupidamise üldeeskiri“ kehtestatud kontoplaani järgi Rahandusministeeriumi hallatavasse infobaasi.

3. Konto numbri pikkuseks on 6 kohta, tehingupartneri koodi pikkuseks on 6 kohta, tegevusala koodi pikkuseks on 5 kohta, allika koodi pikkuseks on 2 kohta, rahavoo koodi pikkuseks on 2 kohta.

4. Deebet ja kreedit veerud ei tohi samal real olla korraga täidetud.

5. Vastavalt rea alguses olevale konto numbrile täidetakse ka ülejäänud rida, lähtudes kontoplaani kohta esitatud reeglistikule.

6. Konto lahtri täitmine igas reas on kohustuslik.

7. Tehingupartneri, tegevusala, ja rahavoo koodi lahter on tühi, kui kontol ei ole kontoplaanis vastava koodi veerus märget “nõutav“.

8. Allika kood täidetakse nende kontode, kus kontoplaanis on vastava koodi veerus märge “nõutav“. Ülejäänud juhtudel allika koodi täitmine ei ole kohustuslik.

 

Toomas Sepp
Linnasekretär
Lisa 2 Tallinna Linnavalitsuse 11. veebruari  2004 määrusega nr 11 kinnitatud raamatupidamise sise-eeskirjale
Raamatupidamise aastaaruande vorm

Raamatupidamise aastaaruande vorm

(Aruannetes ja lisades ei kajastata kirjeid (sh ridu ja veerge), millel ei ole kummalgi perioodil summat, võib lisada kirjeid, selgitusi ja eraldi lisasid, kui vastasel korral jääks oluline informatsioon avaldamata või ebaselgeks, kirjeid ei pea nummerdama, lisade numeratsiooni võib muuta, kui teatud lisas ei ole kirjeid, siis seda ei esitata)

 

 

 

                                                MAJANDUSAASTA ARUANNE

 

 

                                                            1.1.20… - 31.12.20 …

 

 

 

Aruandekohustuslase nimetus:

 

Aadress:

 

Telefon:

 

Faks:

 

E-post:

 

Interneti kodulehekülg:

 

Tegevjuht:

 

 

 

 

Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja

audiitori järeldusotsusest.

 

Dokument koosneb … leheküljest.

 

TEGEVUSARUANNE

 

(Koostatakse vastavalt RPS § 24  lõigete 1 ja 2 nõutele ning valla-ja linnaeelarve seaduse § 26 lõike 4 kohaselt)

 

 

 

TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON

 

Tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel … kuni … toodud … aasta raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:

 

1)      raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;

 

2)      raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

 

 

 

Nimi                                         Allkiri                                       Kuupäev

 

 

BILANSS		Lisa	31.12.20X2	31.12.20X1
Varad
Käibevara
	Raha ja pangakontod	1
	Finantsinvesteeringud	2
	Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded	4
	Muud nõuded ja ettemaksed	5
	Varud	6
Põhivara
	Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes	7
	Osalused tütar- ja sidusettevõtjates	8
	Pikaajalised finantsinvesteeringud	2
	Pikaajalised maksu-, lõivu- ja trahvinõuded	4
	Pikaajalised nõuded ja ettemaksed	5
	Kinnisvarainvesteeringud	9
	Materiaalne põhivara	10
	Immateriaalne põhivara	11
	Bioloogilised varad	12
Kohustused ja netovara
Lühiajalised kohustused
	Saadud maksude, lõivude ja trahvide ettemaksed	4
	Võlad hankijatele
	Võlad töövõtjatele
	Muud kohustused ja saadud ettemaksed	5
	Eraldised	13
	Laenukohustused	14
	Tuletisinstrumendid	15
Pikaajalised kohustused
	Võlad hankijatele
	Pikaajalised kohustused ja saadud ettemaksed	5
	Eraldised	13
	Sihtfinantseerimine	16
	Laenukohustused	14
Netovara
	Reservid
	Akumuleeritud ülejääk (puudujääk)

 

 

TULEMIARUANNE			Lisa	20X2	20X1
Tegevustulud
	Maksud		4
	Lõivud		4
	Müüdud tooted ja teenused		17
	Muud tulud		18
	Toetused		16
Tegevuskulud
	Toetused		16
	Tööjõukulud		19
	Muud tegevuskulud		20
	Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus		21
Aruandeperioodi tegevustulem
Finantstulud ja –kulud
	Intressikulu/tulu		5, 14
	Tulem kapitaliosaluse meetodil		7, 8
	Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt		2, 5
	Muud finantstulud ja –kulud		2, 5, 14
Aruandeperioodi tulem

 

 

 

 

 

EELARVE TULUDE JA KULUDE TÄITMISE ARUANNE		20X2		20X1
Klassifikaatori tunnus	1.1.1 Klassifikaatori nimetus	Eelarve	Täitmine	Eelarve	Täitmine
…	…
…	…
KOKKU

 

Eelarve täitmise aruanne Tallinna Linnavolikogu kinnitatud eelarve struktuuris.

 

 

 

 

 

Selgitus:  millest tuleneb eelarve täitmise aruande ja tulemiaruande vahe (kassa- ja tekkepõhine printsiip, erinevad arvestuspõhimõtted)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudsel meetodil)					Lisa	20X2	20X1
Rahavood põhitegevusest
	Aruandeperioodi tegevustulem
	Korrigeerimised:
			Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus		20
			Kasum/kahjum põhivara müügist		18
			Sihtfinantseerimise amortisatsioon		16
			Ebatõenäoliselt laekuvate laenude muutus
	Käibevara netomuutus
			Maksu-, lõivu-ja trahvinõuete muutus
			Muude nõuete ja ettemaksete muutus
			Varude muutus
	Kohustuste netomuutus
			Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksete muutus
			Võla muutus hankijatele
			Võla muutus töövõtjatele
			Muude kohustuste ja saadud ettemaksete muutus
			Eraldiste muutus
	Kokku rahavood põhitegevusest
Rahavood investeerimisest
		Tasutud põhivara (v.a. finantsvarad) soetamisel			9-12
		Kapitalirendi tingimustel soetatud põhivara			10
		Laekunud põhivara (v.a. finantsvarad) müügist			18
		Laekunud põhivara sihtfinantseerimine			16
		Tasutud osaluste omandamisel			7, 8
		Laekunud osaluste müügist			7, 8
		Laekunud dividendid			2, 7
		Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel
		Laekunud finantsinvesteeringute müügist
		Antud laenud
		Antud laenude tagasimaksed
		Laekunud finantstulud
		Kokku rahavood investeerimisest
Rahavood finantseerimisest
		Arvelduskrediidi muutus
		Laekunud võlakirjade emiteerimisest
		Tasutud võlakirjade lunastamisel
		Saadud laenud
		Laenude tagasimaksed
		Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid
		Makstud intressid
		Makstud muud finantskulud
		Rahalised netosiirded riigieelarvest
		Kokku rahavood finantseerimisest
Puhas rahavoog
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul					1
Raha ja selle ekvivalentide muutus
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul					1

 

 

 

 

 

 

 

Netovara muutuste aruanne

 

	Reserv 1	Reserv 2	Akumuleeritud tulem	Kokku
Saldo 31.12. 20x0
Muutused arvestuspõhimõtetes
Korrigeeritud algsaldo
Eraldamine reservidesse
Reservide kasutamine
Põhivara ümberhindlus
Perioodi puhastulem
Saldo 31.12.20x1
Eraldamine reservidesse
Reservide kasutamine
Põhivara ümberhindlus
Perioodi puhastulem
Saldo 31.12.20x2

 

 

Reservide liikumine
Reserv 1
…
Reservi liikumine kokku
Saldo aasta lõpus
Reserv 2
Saldo aasta alguses
…
…
Reservi liikumine kokku
Saldo aasta lõpus

 

 

 

 

 

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED

 

(Muuta ja täiendada vastavalt olulistele varadele, kohustustele, tuludele, kuludele, avaldada ainult olemasolevatele kirjetele vastavad põhimõtted.)

 

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga ja valla-ja linnaeelarve seadusega. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjal põhineva Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirja nõuded.

 

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist (v.a.  kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid ning edasimüügi eesmärgil soetatud finantsvarad ja –kohustused).

 

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.

Raha ja raha ekvivalendid 

Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentidena lisaks eeltoodule ka kõrge likviidsusega väärtpabereid, mida on võimalik igal ajahetkel konverteerida rahaks (investeerimisfondide osakuid). Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena. Investeerimisfondide osakuid kajastatakse turuväärtuses.

Finantsinvesteeringud

Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva.

Finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja muudesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a osalused tütar- ja sidusettevõtjates) kajastatakse nende õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtusena kasutatakse bilansipäeva börsinoteeringut. Juhul, kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt määratav, kajastatakse aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o algne soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse).

Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära. Muid võlainstrumente kajastatakse nende õiglases väärtuses.

Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval.

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest.  Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.

Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Varud

Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest või kantakse soetamisel kuluks. Varude jäägi hindamisel kasutatakse olenevalt varude grupist kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit.

Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest.

Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes

Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, mille üle Linnal on valitsev või oluline mõju. Osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

Osalused tütar- ja sidusettevõtjates

Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad või hooneid), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 kroonist. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10,000 krooni, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes.

Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:

 

Põhivara liik	Amortisatsiooni norm protsentides
Hooned	2-5 %
Rajatised	2,5-10 %
Masinad ja seadmed	10-20 %
Inventar	10-50 %
Arvutustehnika	33-50 %
Immateriaalne põhivara	5-50 %

 

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene,  ei amortiseerita.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalset põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 kroonist. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:

 

·        Tarkvara
·        Õigused ja litsentsid
·        Arenguväljaminekud

 

Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud tekkimise momendil kuluna. Erandiks on arenguväljaminekud, mis on identifitseeritavad ja mis tõenäoliselt osalevad järgmistel perioodide tegevustes.

 

 

 

Bioloogilised varad

Bioloogilised varad kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata,  kajastatakse neid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Juhul, kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, kajastatakse bioloogilist vara bilansiväliselt.

Maavarasid ja mittearendatavaid bioloogilisi ressursse kajastatakse bilansiväliselt.

Renditud varad

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

(a) Aruandekohustuslane on rentnik

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks.

Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

(b) Aruandekohustuslane on rendileandja

Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks.

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Eraldised ja potentsiaalsed kohustused

Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest.

Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustustena.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse tulemiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi.

Varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustused ning mitte- monetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on  bilansipäeva seisuga ümber hinnatud Eesti kroonidesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.

Maksude arvestus

Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näiteks käibemaks, juhul kui ostjaks on mitte-käibemaksukohustuslane) on kajastatud soetamishetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus.

Tulude arvestus

Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividenditulu arvestatakse dividendide väljakuulutamisel.

Netofinantseerimine linnaeelarvest

Kulud, finantseerimistehingud ja põhivara soetus kaetakse linnaeelarvest. Tehingud  raamatupidamisüksuste (ametiasutus haldusala allüksuste ulatuses) ja - allüksuste ja linnaeelarve vahel kajastatakse siiretena. Tulude üleandmist linnaeelarvesse kajastatakse antud siiretena, kulutuste tegemist linnaeelarve arvelt kajastatakse saadud siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste linna raamatupidamiskohustuslastega tehtud muid tehinguid (varade, kohustuste, tulude ja kulude  vastastikused üleandmised). Linna koondaruandes siirded elimineeritakse.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades.

 

Raamatupidamise aastaaruande

LISAD

 

Lisa 1. Raha ja selle ekvivalendid

 

	31.12.20X2	31.12.20X1
Sularaha
Raha teel
Arvelduskontod pankades
Tähtajalised deposiidid pankades
Raha ja pangakontod kokku
Osalused investeerimisfondides (vt lisa 2)
Raha ja selle ekvivalendid kokku

 

Lisa 2. Finantsinvesteeringud

 

	31.12.20X2	31.12.20X1
Lühiajalised finantsinvesteeringud
Osalused rahaturufondides
Noteeritud aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid
Noteeritud võlakirjad ja muud võlainstrumendid
Lühiajalised tähtajani hoitavad võlakirjad
Pikaajalised tähtajani hoitavad võlakirjad
Noteerimata aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid
Muud lühiajalised finantsinvesteeringud
Kokku
Sh kajastatud õiglases väärtuses
Sh kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses
Pikaajalised finantsinvesteeringud
Pikaajalised osalused investeerimisfondides
Noteeritud aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid
Noteeritud võlakirjad ja muud võlainstrumendid
Tähtajani hoitavad võlakirjad
Muud pikaajalised finantsinvesteeringud
Kokku
Sh kajastatud õiglases väärtuses
Sh kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses
Finantsinvesteeringud kokku

 

Tulud ja kulud finantsinvesteeringutelt	20X2	20X1
Kasum /kahjum müügist
Kasum /kahjum ümberhindlusest
Intressitulu
Dividenditulu
Valuuta kursivahed
Kokku

 

Selgitus:  investeerimispoliitika; intressimäärad; tähtajad

 

 

 

 

 

Lisa 3. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega

 

3.A.  Nõuded ja kohustused

Tegevjuht ___________________	Lühiajalised nõuded	Pikaajalised nõuded	Lühiajalised kohustused	Pikaajalised kohustused
1) Riigiraamatupidamiskohustuslased [NIMI] [ ….   ]
Kokku
2) Kohalikud omavalitsused [NIMI] [ ….   ]
Kokku
3) Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud [NIMI] [ ….   ]
Kokku
4) Sihtasutused ja mittetulundusühingud [NIMI] [ ….   ]
Kokku
5) Tütarettevõtjad [NIMI] [ ….   ]
Kokku
Avaliku sektori üksused kokku
6) Sidusettevõtjad [NIMI] [ ….   ]
7) Muud sidusüksused [NIMI] [ ….   ]
Kokku

 

 

Selgitus:

 

 

 

 

  3.B. Tulud ja kulud 

	Maksud ja lõivud			Toodete ja teenuste müük		Toetused		Muud tulud ja kulud		Finantstulud ja -kulud
	Tulu	Kulu tööjõu-kuludes	Kulu tegevuskuludes	Tulu	Kulu	Tulu	Kulu	Tulu	Kulu	Tulu	Kulu
1)Riigiraama-tupidamisko-hustuslased [NIMI] [ ….   ]
Kokku
2) Kohalikud omavalitsused [NIMI] [ ….   ]
Kokku
3) Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud [NIMI] [ ….   ]
Kokku
4)Sihta-sutused ja mittetulundusühingud [NIMI] [ ….   ]
Kokku
5) Tütar-ettevõtjad [NIMI] [ ….   ]
Kokku
Avaliku sektori  üksused kokku
6) Sidusüksused [NIMI] [ ….   ]
Kokku

 

Selgitus:

 

 

 

Lisa 4. Maksud, lõivud, trahvid

4.A.  Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ja kohustused

	Lühi-ajalised nõuded	Pika-ajalised nõuded	Maks-tud ettemaksed	Saadud ette-maksed	Lühi-ajalised kohus-tused	Pika-ajalised kohus-tused
Maksud
… (maksuliikide kaupa)
Maksud kokku
s.h. brutosummas
Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
s.h. avaliku sektori üksustelt
Lõivud
[…]
Lõivud kokku
s.h. brutosummas
Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
s.h. avaliku sektori üksustelt
Loodusressursside kasutamise ja saastetasud
[…]
Loodusressursside kasutamise ja saastetasud kokku
s.h. brutosummas
Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
s.h. avaliku sektori üksustelt
Trahvid
[…]
Trahvid kokku
s.h. brutosummas
Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
s.h. avaliku sektori üksustelt
Kohtuotsuse alusel välja mõistetud
s.h. brutosummas
Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
s.h. avaliku sektori üksustelt
Maksuvõlalt arvestatud intressid
[…]
s.h. brutosummas
Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
MAKSUD, LÕIVUD, TRAHVID KOKKU
s.h. avaliku sektori üksustelt

 

Selgitus:

 

 

 

4.B. Maksu-, lõivu-, trahvitulu ja nõuete ebatõenäoliseks hindamise kulu

	Tulud	Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud	Edasiandmised
Maksud
… (maksuliikide kaupa)
Maksud kokku
s.h. brutosummas
Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
s.h. avaliku sektori üksustelt
Lõivud
[…]
Lõivud kokku
s.h. brutosummas
Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
s.h. avaliku sektori üksustelt
Loodusressursside kasutamise ja saastetasud
[…]
Loodusressursside kasutamise ja saastetasud kokku
s.h. brutosummas
Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
s.h. avaliku sektori üksustelt
Trahvid
[…]
Trahvid kokku
s.h. brutosummas
Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
s.h. avaliku sektori üksustelt
Kohtuotsuse alusel välja mõistetud
[…]
s.h. brutosummas
Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
s.h. avaliku sektori üksustelt
Maksuvõlalt arvestatud intressid
[…]
s.h. brutosummas
Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
MAKSUD, LÕIVUD, TRAHVID KOKKU
s.h. avaliku sektori üksustelt

 

Selgitus:

 

 

Lisa 5. Muud nõuded ja kohustused

 

	31.12.20X2		31.12.20X1
	Lühiajaline osa	Pikaajaline osa	Lühiajaline osa	Pikaajaline osa
Laenunõuded avaliku sektori üksuste vastu
[…]
[…]
Kokku
Muud laenunõuded
[…]
[…]
Kokku
LAENUNÕUDED KOKKU
Muud nõuded ja ettemaksed
Nõuded ostjate vastu
Viitlaekumised
Nõuded toetuste ja siirete eest
Muud nõuded
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (vt lisa 4)
Ettemakstud toetused
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud
Muud nõuded ja ettemaksed kokku
Muud kohustused ja saadud ettemaksed
Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused (vt lisa 4)
Viitvõlad
Toetuste ja siirete kohustused
Muud kohustused
Toetusteks saadud ettemaksed
Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud
Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku

 

Tulud ja kulud muudelt nõuetelt ja kohustustelt	20X2	20X1
Intressitulu laenudelt
Kulu ebatõenäoliselt laekuvateks loetud laenudest
Intressitulu diskonteeritud pikaajalistelt nõuetelt
Intressikulu diskonteeritud pikaajalistelt kohustustelt
Valuuta kursivahed
Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks loetud muudelt nõuetelt
…
Kokku

 

 

Selgitus: laenude kohta esitada keskmised intressimäärad ja tagasimaksetähtajad;

pikaajaliste muude nõuete ja kohustuste puhul esitada tagasimaksetähtajad ja intressimäärad.

 

 

 

Lisa 6. Varud

 

	31.12.20X2	31.12.20X1
Strateegilised varud
[…]
[…]
Strateegilised varud kokku
Tooraine ja materjal
Lõpetamata toodang
Valmistoodang
Ostetud kaubad müügiks
Üleandmata tsentraliseeritud korras soetatud varud
Ettemaksed
Varud kokku

 

Selgitus: tehtud allahindlused, allahindluste tühistamised, netorealiseerimismaksumuses kajastatud varud, saadud ja vastutavale hoiule antud varud

 

 

 

Lisa 7. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes

 

	Osalus netovaras perioodi alguses	Tulem kapitaliosaluse meetodil	Osalus netovaras perioodi lõpus
Sihtasutused
[Nimi]
[…]
Kokku
Mittetulundusühingud
[Nimi]
[…]
Kokku
KOKKU

 

Selgitus: aruandeperioodil asutatud ja lõpetatud sihtasutused ja mittetulundusühingud,  asutamisel tehtud sissemaksed , sh mitterahalised varade ja kohustuste üleandmised; lõpetamisel tagasi saadud varad ja kohustused

 

 

 

Lisa 8. Tütar- ja sidusettevõtjad

 

	%	Bilansi-line väärtus perioodi alguses	Soetatud (soetus-maksu-muses)	Soetatudnetovara	Saadud dividen-did	Müüdud (müügi-hinnas)	Kasum/ -kahjum  müügist	Kasum/ kahjum kapitaliosalusest	Bilansiline  väärtus Perioodi lõpus
Tütar-ettevõt-jad
[Nimi]
…
…
Kokku
Sidus-ette-võtjad
[Nimi]
…
…
Kokku

 

Selgitus: asukohamaa, kui ei asu Eestis, äriühenduste korral avalikustada informatsioon lähtudes RTJ 11 nõuetest.

 

 

Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud

 

Soetusmaksumus perioodi alguses
Akumuleeritud kulum
Jääkväärtus perioodi alguses
Soetused ja parendused soetushinnas
Ümberklassifitseerimine
Müügid müügihinnas
Müügikasum / -kahjum
Amortisatsioon ja allahindlused
Soetusmaksumus perioodi lõpus
Akumuleeritud kulum
Jääkväärtus perioodi lõpus

 

	20X2	20X1
Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt
Kinnisvarainvesteeringute halduskulud

 

Renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt tulevastel perioodidel
Järgmisel majandusaastal
2. kuni 5. Aastal
Peale 5. Aastat

 

Selgitus:  olulised rendilepingud, mille korral saadav renditasu erineb oluliselt turuhinnast

 

 

Lisa 10. Materiaalne põhivara

 

	Maa	Hooned ja rajatised	Kaitse-ots-tarbeline põhivara	Masinad ja seadmed	Muu põhi-vara	Lõpeta-mata tööd ja ette-maksed	Kokku
Soetusmaksumus perioodi alguses
Akumuleeritud kulum
Jääkväärtus perioodi alguses
Soetused ja parendused Soetusmaksumuses
s.h. sihtfinantseerimise arvel
s.h. kapitalirendi tingimustel
Siiretena saadud varade jääkväärtus
Ümberklassifitseerimine
Müüdud varad müügihinnas
Kasum/kahjum varade müügist
Siiretena üle antud varade jääkväärtus
Mitterahalise sihtfinantseerimisena üle antud jääväärtus
Amortisatsioon ja allahindlused
Ümberhindlus
Soetusmaksumus perioodi lõpus
Akumuleeritud kulum
Jääkväärtus perioodi lõpus
Sh kapitalirendi tingimustel:
Soetusmaksumus perioodi lõpul
Jääkväärtus perioodi lõpul
perioodi amortisatsioon
Sh panditud varad jääkväärtuses

 

Selgitus: ümberhindlused (summad, põhjus, hindamise läbiviijad, meetodid);

allahindlused (vara grupp, summad, hindamise läbiviijad, meetodid)

 

 

 

Lisa 11. Immateriaalne põhivara

 

Immateriaalne põhivara	Tark-vara	Õigused ja litsentsid	Arengu-välja-minekud	Firma-väärtus	Muu immate-riaalne põhivara	Ette-maksed	Kokku
Soetusmaksumus perioodi alguses
Akumuleeritud kulum
Jääkväärtus perioodi alguses
Soetatud soetusmaksumuses
Müüdud varad müügihinnas
Kasum/kahjum varade müügist
Amortisatsioon ja allahindlus
Soetusmaksumus perioodi lõpus
Akumuleeritud kulum
Jääkväärtus perioodi lõpus

 

 

Selgitus:

 

 

 

Lisa 12.  Bioloogilised varad

 

	Perioodi algul	Soetatud	Ümber-hindlus	Müüdud müügi-hinnas	Kasum/ kahjum varade müügist	Amorti-satsioon	Perioodi lõpul
[Nimetus]
[Nimetus]
Kokku  bioloogilised varad

 

Selgitus:

 

 

 

Lisa 13. Eraldised ja potentsiaalsed kohustused

 

Eraldised	Perioodi algul	Kasutatud perioodi jooksul	Tühistatud / lisandunud perioodi jooksul	Pikaajalistele eraldistele arvestatud intressikulu	Perioodi lõpul
Pensionieraldised
Kohtuprotsesside suhtes
Antud garantiid
[…]
Kokku
s.h. lühiajalised
Pikaajalised

 

 

Bilansivälised ja potentsiaalsed kohustused	Perioodi algul	Perioodi lõpul
Kohtuprotsesside suhtes
Antud garantiid
[…]

 

 

Selgitus:  eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste kirjeldus, s.h. realiseerimise tõenäolisus, võimalik aeg ja summad., hindamispõhimõtted, pikaajaliste eraldiste diskonteerimise diskontomäär

 

 

 

Lisa 14. Laenukohustused

 

14. Järelejäänud tähtaja järgi

Laenukohustused perioodi alguses	Tähtajaga kuni 1 aasta	Tähtajaga 1-2 aastat	Tähtajaga 2-3 aastat	Tähtajaga 3-4 aastat	Tähtajaga 4-5 aastat	Tähtajaga üle 5 aasta	Kokku
Võlakirjad
Laenud
Liisingud
Faktooringud
Muud laenukohustused
Kokku

 

Laenukohustused perioodi lõpus	Tähtajaga kuni 1 aasta	Tähtajaga 1-2 aastat	Tähtajaga 2-3 aastat	Tähtajaga 3-4 aastat	Tähtajaga 4-5 aastat	Tähtajaga üle 5 aasta	Kokku
Võlakirjad
Laenud
Liisingud
Faktooringud
Muud laenukohustused
Kokku

 

 

Kulud laenukohustustelt	20X2	20X1
Intressikulu võlakirjadelt
Intressikulu laenudelt
Intressikulu kapitalirendilt
Intressikulu faktooringult
Valuuta kursivahed
Muud laenukulud
…
Kokku

 

 

 

Selgitus: individuaalselt olulised laenud näidata igas grupis eraldi;

keskmised intressimäärad, valuuta, laenukohustuste tagamiseks panditud varad;

olulised eritingimused

 

 

 

Lisa 15.  Tuletisinstrumendid

 

Selgitus: tehingud, intressimäärad, algus- ja lõppkuupäevad, alussummad, turuväärtus, mõju tulemiaruandele ja netovarale

 

 

Lisa 16.  Saadud ja antud toetused

	Aruandeperioodil	Eelmisel perioodil
Saadud toetused
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
…
…
Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon
Mittesihtotstarbeline finantseerimine
…
…
Saadud toetused kokku
Sh avaliku sektori üksustelt
Antud toetused
Subsiidiumid
Sotsiaaltoetused
…
Sotsiaaltoetused kokku
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
…
Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
…
Mittesihtotstarbeline finantseerimine
…
…
Antud toetused kokku
Sh avaliku sektori üksustele

 

(Olulised kirjed esitatakse sealjuures igas grupis eraldi või alaliikide kaupa)

 

Põhivara sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimise jääk perioodi alguses
Perioodi jooksul saadud sihtfinantseerimine
…
…
Sihtfinantseerimise amortisatsioon
Siiretena üle antud sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimise jääk perioodi lõpus

 

 

Selgitus:  saadud sihtfinantseerimine (kellelt, milleks, kaasfinantseerimine);

tingimuste mittetäitmise tõttu tagastatud või tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimise summad;

mitterahaline sihtfinantseerimine

 

 

 

Lisa 17. Müüdud tooted ja teenused

 

	Aruandeperioodil	Eelmisel perioodil
[…]
[…]
[…]
Kokku

(Esitada kontoklassi 322 ja 323 tulud,  järjestades need summade suuruse järgi aruandeaastal)

 

 

Selgitus:

 

 

 

Lisa 18. Muud tulud

 

	Aruandeperioodil	Eelmisel perioodil
[…]
[…]
[…]
Kokku	T3	T3

 

(Esitada kontoklassi 38 tulud,  järjestades need summade suuruse järgi aruandeaastal)

 

Selgitus:

 

 

Lisa 19. Tööjõukulud

 

	Aruandeperioodil	Eelmise perioodil
Avaliku teenistuse ametnike töötasud
Töötajate töötasud
Valitavate ja ametisse nimetatud isikute töötasud
Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud
Koosseisuvälised töötasud
Töötasud kokku
Erisoodustused
Sotsiaalkindlustusmaks
Töötuskindlustusmaks
Tulumaks erisoodustustelt
Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse
Tööjõukulud kokku

 

Selgitus:

 

 

 

Keskmine töötajate arv	Aruandeperioodil	Eelmisel perioodil
Avaliku teenistuse ametnikud
Töötajad
Valitavad ja ametisse nimetatud isikud
Kokku

 

 

Selgitus:

 

 

Lisa 20. Muud tegevuskulud

 

 

	Aruandeperioodil	Eelmise perioodil
Administreerimiskulud
Uurimis- ja arendustööd
Lähetuskulud
Koolituskulud
…
…
Kokku

 

(Igas grupis tuua välja olulised kirjed, reastada summade suuruse järgi aruandeperioodil, sh eraldi kajastada rendikulu olenemata summast)

 

 

Selgitus:

 

 

 

Lisa 21. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus

 

 

	Aruandeperioodil	Eelmise perioodil
Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa 9)
Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 10)
Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 11)
Kasum/kahjum bioloogiliste varade ümberhindlusest (vt lisa 12)
Kokku

 

 

Selgitus:

 

 

 

Lisa 22. Netofinantseerimine linnaeelarvest

 

	Aruandeperioodil	Eelmise perioodil
Rahalised siirded
Saadud linnaeelarvest ülekannete tegemiseks
Linnaeelarvesse üle antud laekumised
Rahalised netosiirded kokku
Mitterahalised siirded teiste linna raamatupidamiskohustuslastega
Saadud teistelt linna raamatupidamiskohustuslastelt
Üle antud teistele linna raamatupidamiskohustuslastele
Kustutatud EVP-de siirded
Mitterahalised siirded kokku

 

 

Siirded teiste linna raamatupidamiskohustuslastega

	Aruandeperioodil		Eelmise perioodil
	Saadud	Antud	Saadud	Antud
1) Linna raamatupidamiskohustuslased [NIMI] [ ….   ]
Kokku

 

 

Selgitus:

 

 

 

 

AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS

 

 

 

(LRK majandusaasta aruandele eraldi audiitori järeldusotsust ei koostata)

 

 

 

 

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE

 

 

Tallinna linna  31.12.20.. lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja audiitori järeldusotsusest raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta.

 

Tallinna Linnavalitsus on koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. Tallinna Linnavolikogu on majandusaasta aruande kinnitanud ning Rahandusministeeriumile ja Harju Maavalitsusele esitamiseks heaks kiitnud.

 

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu määrus ……………………….( kuupäev, nr.)

 

 

 

Linnapea                ……………………………..( nimi, kuupäev)

 

(Linna raamatupidamiskohustuslaste majandusaasta aruande, mis koosneb haldusala majandusaasta tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest koos lisadega, kinnitab LRK juht)

 

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär