Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Raku kvartali II osa detailplaneeringu koostamise algatamine
Tallinna Linnavalitsus 17.09.2003 korraldus number 2055
Redaktsiooni kehtivus:17.09.2003 - ...

                                  TALLINNA LINNAVALITSUS

 

KORRALDUS

 

 

Tallinn

17. september 2003 nr 2055-k

 

 

Raku kvartali II osa detailplaneeringu koostamise algatamine

 

 

 

Võttes aluseks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, Planeerimisseaduse § 10 lg 5 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lg 2, 4, 10 ja 11

 

 

1. Algatada Raku kvartali II osa detailplaneeringu koostamine. Planeeritava ala suurus on 24,0 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeritaval alal olevate kruntide jagamine, uute kruntide moodustamine, uusehituse võimaluse selgitamine ja planeeritava ala kruntide ehitusõiguse määramine.

2.  Kinnitada Raku kvartali II osa detailplaneeringu lähteülesanne nr 1438 vastavalt lisale.

3. Säästva Arengu ja Planeerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

4. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

 

 

Edgar Savisaar

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

 


 

KINNITATUD

Tallinna Linnavalitsuse

17. septembri 2003

korraldusega nr 2055-k

 

 

LÄHTEÜLESANNE nr 1438

 

Raku kvartali II osa detailplaneeringu koostamiseks

 

Detailplaneeringu algatamise taotleja on AKTSIASELTS ONISTAR.

 

 

Planeeritava ala suurus on 24,0 ha.

 

 

1.      Detailplaneeringu koostamise alused:

1.1  AKTSIASELTSI ONISTAR taotlus 22.11.2002;

1.2  Planeerimisseadus;

1.3  Tallinna linna ehitusmäärus.

 

2.      Detailplaneeringu koostamise eesmärgid:

2.1  planeeritaval alal olevate kruntide jagamine, uute kruntide moodustamine, uusehituse võimaluse selgitamine ja planeeritava ala kruntide ehitusõiguse määramine;

2.2  krundipiiride täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

 

3.      Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid:

3.1  Tallinna üldplaneering;

3.2  Nõmme linnaosa üldplaneering (koostamisel);

3.3  Eesti Standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“;

3.4  olemasolevad arengukavad ning algatatud ja kehtestatud planeeringud;

3.5  Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2010;

3.6  olemasolevad piirkonna vee- ja kanalisatsiooniskeemid;

3.7  planeeritaval alal asuvate hoonete ja tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid ning väljastatud projekteerimistingimused;

3.8  planeeritaval alal paiknevate objektide projekteerimise käigus tehtud ehitusgeoloogilised uurimistööd;

3.9  Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti kiri lähteülesande kooskõlastamise tingimustega.

 

4.      Olemasoleva olukorra iseloomustus

4.1  Planeeritav maa-ala asub Nõmme linnaosas Raudalus Valdeku tn, Viljandi mnt, Hõberebase tn, Karuse tn ja Liiva kalmistu vahelisel alal. Planeeritavat maa-ala läbivad Raku tn, Piibri tn ja Sinirebase tn. Planeeritava maa-ala läheduses on Raku järv.

4.2  Planeeritaval maa-alal asuvad nii tootmis-, äri- ja laohooned kui ka väike- ja korruselamud ning garaaþid. Seejuures suur osa planeeritavast maa-alast on hoonestamata.

4.3  Tallinna üldplaneeringuga on valdava osa planeeritava maa-ala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud ettevõtluse segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine; alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeringualasse jääv Valdeku tänava äärne tsoon osaliselt korruselamute ja osaliselt väikeelamute ala ning Valdeku tänava ja Viljandi maantee nurgaala ühiskondlike ja puhkeehitiste ala.

4.4  Planeeritav maa-ala on osa Tallinna Linnavolikogu 1. juuni 1995 otsusega nr 68 kehtestatud Raku kvartali detailplaneeringuga käsitletud alast.

4.5  Planeeritava maa-ala kõrvalalale, mis jääb Hõberebase tänava ja Viljandi maantee vahelisele alale, on Tallinna Linnavalitsuse 19. veebruari 2003 korraldusega nr 414-k algatatud detailplaneeringu koostamine.

 

5.      Nõuded ja tingimused detailplaneeringu koostamiseks

5.1  Geodeesia

5.1.1        Teostada tehnovõrkudega topo-geodeetilised uurimistööd M 1:500.

5.1.2        Uurimistööde aruanne ja digitaalmõõdistus esitada Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametile.

5.1.3        Detailplaneeringualal asub riikliku kaitse all olev geodeetiline märk - polügonomeetriapunkt nr 739.

 

5.2  Linnaruum

5.2.1        Esitada planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs ja funktsionaalsed seosed, mis sisaldavad:

5.2.1.1  planeeritava alaga külgnevatel aladel algatatud ja kehtestatud detailplaneeringute skeemi;

5.2.1.2  lähiümbruse liiklusskeemi, sh juurdepääse planeeritavale alale, sõiduteid, kergliikluse teid, jalakäijate ülekäiguradasid ja ühistranspordi peatuseid;

5.2.1.3  üldiseks kasutamiseks kavandatavaid ja olemasolevaid puhke- ja virgestusalasid, sealhulgas haljaskoridoride asukohti pääsuks perspektiivsetele suusaradadele;

5.2.1.4  kontaktvööndi kruntide struktuuri, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaadet ja analüüsi, arvestades olemasolevat situatsiooni ja piirkonnas kehtestatud detailplaneeringuid;

5.2.1.5  planeeringualal asuvatele kruntidele määratud ehitusõiguse põhjendust, arvestades kontaktala hoonestuse omapära, olemasolevaid ja kujundatavaid kaugvaateid, kvartalite nurgalahenduste vajadust jms.

5.2.2        Määrata kruntide ehitusõigus, mis sisaldab:

5.2.2.1  planeeritavate kruntide maa kasutamise sihtotstarbeid;

5.2.2.2  hoonete suurimat lubatud arvu krundil;

5.2.2.3  hoonete suurimat lubatud ehitusalust pinda, näidates võimaliku hoonestatava ala täpse paiknemise krundil;

5.2.2.4  ehitiste suurimat kõrgust meetrites, sidudes selle absoluutse kõrgusega ning tagades naaberkruntide normatiivsed valgustustingimused.

5.2.3        Määrata ehitiste üldised asukoha- ja arhitektuurinõuded, mis sisaldavad:

5.2.3.1  kohustuslikku ehitusjoont krundi tänavapoolses osas, arvestades olemasolevate, ehitusloa alusel püstitatud hoonetega;

5.2.3.2  ehitistevahelisi kujasid vastavalt normatiivdokumentidele;

5.2.3.3  uusehitiste püstitamise võimalust ning hoonete stiililisi-, mahulisi- ja asukohanõudeid;

5.2.3.4  arhitektuursete piirangutena hoonete katusetüüpe ja –kaldeid, akende ja uste tüüpe ning välisviimistluses kasutatavate materjalide loetelu, keelates imiteerivate materjalide kasutamise välisviimistluses;

5.2.3.5  piirete asukohti, tüüpe ja kõrgusi.

5.2.4        Esitada haljastuse ideelahendus, näidates olemasoleva ja projekteeritava haljastuse.

5.2.5        Esitada ettepanekud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmiseks.

 

5.3  Keskkonnakaitse

5.3.1        Koostada ökoloogiline ja dendroloogiline hinnang planeeritava ala olemasolevale haljastusele, planeerimisel lähtuda hinnangust tuleneva väärtusliku haljastuse säilitamise nõudest ning näha ette võimalused haljastuse täiendavaks rajamiseks.

5.3.2        Arvestada planeeritaval alal paiknevate puurkaevude (sh tampoonitud ja konserveeritud) asukohtadega ja neist tulenevate piirangutega. Markeerida planeeringu põhijoonisel puurkaevude asukohad ja neist tulenevate piirangute ulatused. Tampoonitud puurkaevude puhul lisada tampoonimise akti koopia.

5.3.3        Lahendada heit-, liig- ja sademetevee ärajuhtimine lahkvoolselt kuni olemasoleva eelvooluni. Reostunud sademeteveele näha ette lokaalsed puhastid.

5.3.4        Lahendada soojavarustus, arvestades Tallinna keskkonnastrateegias esitatud kütuseliikide pingereaga ja hinnates uute saasteallikate mõju ümbrusele arvestades olemasolevatega.

5.3.5        Esitada jäätmetekke prognoos ja anda jäätmete käitlemise lahendus. Planeeringus käsitleda jäätmete sorteeritult kogumise vajadust vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

5.3.6        Arvestada ranna ja kalda kaitse seadusest tulenevalt Raku järve kalda kasutamise kitsendustega. Põhijoonisele kanda seadusest tulenev Raku järve kalda ulatus laiusega 200 m.

5.3.7        Esitada planeeringuga kavandatud tegevuse elluviimiseks ja sellega kaasnevate keskkonnariskide vähendamiseks vajalikud keskkonnakaitse abinõud.

5.3.8        Esitada keskkonnakaitse abinõud ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted seletuskirja eri osadena.

 

5.4  Liikluskorraldus

5.4.1        Esitada planeeritava ala liikluskorralduse ettepanek, lahendades parkimise oma krundil vastavalt detailplaneeringu lähteülesande juurde kuuluvas materjalis “Nõuded detailplaneeringu vormistamiseks“ toodud parkimisnormatiividele.

5.4.2        Määrata tänavate kaitsevöönd.

5.4.3        Lahendada väljasõidud kruntidelt, näidates vajadusel krundi osad, kuhu ei tohi rajada väljasõite.

5.4.4        Esitada Valdeku tänaval ja Viljandi maanteel paiknevate Raku autobussipeatuste asukohad.

 

5.5  Tehnovõrgud

5.5.1        Lahendada tehnovarustus koos uute tehnovõrkude magistraaltorustikega, majaühendustega krundi piirini ja vajalike võimsuste äranäitamisega vastavalt võrguvaldajate poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele, millised tellib detailplaneeringu algatamist taotlenud isik. Lahendus peab garanteerima tehnoressurssidega varustamise ning vajadusel sademete- ja drenaaþvee ärajuhtimise võimaluse kõigile kinnistutele.

5.5.2        Lahendada heitvee ärajuhtimine lahkvoolselt.

5.5.3        Kavandada tehnovõrgud reeglina tee maa-alale, määrates torustike asukohad tänavate põiklõikes.

5.5.4        Esitada detailplaneeringu alalt välja jäävate, kuid seda teenindavate tehnovõrkude skeem kuni eelvooluni või ühenduskohani olemasoleva tehnovõrguga kooskõlastatult krundivaldajatega, kelle krunte läbivad planeeritavad tehnovõrgud.

5.5.5        Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademete- ja drenaaþvee kõrvaldus eelvooluni, mis välistab vee valgumise naaberkruntidele.

5.5.6        Lahendada vajadusel transiitvete ärajuhtimine.

5.5.7        Esitada detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike kvartalisiseste ja kvartaliväliste tehnovõrkude mahud.

 

5.6  Kitsendused ja servituudid

5.6.1        Esitada ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja reaalservituutide seadmiseks: teeservituudid, liiniservituudid, veejuhtimisservituudid ja muud servituudid.

5.6.2        Kanda tehnovõrkude teenindamiseks vajalikud servituudid tehnovõrkude koondplaanile.

5.6.3        Arvestada ranna ja kalda kaitse seadusest ning veeseadusest tulenevate kitsendustega.

 

6.      Vormistamine

6.1  Koostada detailplaneering digitaalsel kuni ühe aasta vanusel tehnovõrkudega topo-geodeetilisel alusplaanil M 1:500 (või M 1:1000) vastavalt käesoleva detailplaneeringu lähteülesande juurde kuuluvale materjalile “Nõuded detailplaneeringu vormistamiseks“, juhindudes Eesti Vabariigi seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest.

6.2  Esitada detailplaneeringu eskiis (seletuskiri, detailplaneeringu ala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1:2000, hoonestuskava, liiklusskeem ja tehnovõrkude skeem) Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametile läbivaatamiseks kahes eksemplaris enne detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat avalikku arutelu.

6.3  Esitada detailplaneering koos nõutavate kooskõlastustega Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametile kahes eksemplaris menetlemiseks ning peale seadusjärgse menetluskorra läbimist viies eksemplaris paberkandjal (kaks eksemplari peavad sisaldama ainult detailplaneeringu jooniseid, seletuskirja ja kooskõlastuste koondtabelit) ning ühes eksemplaris elektronkandjal (soovitav formaat tekstidele on rtf-fail ja joonistele dgn-fail) kehtestamiseks.

6.4  Lisada detailplaneeringule planeeringu vastuvõtmiseks eraldi lehtedel kirjanurgaga situatsiooniskeem ja põhijoonis A4 formaadis ning kehtestamiseks mõlemad joonised kahes eksemplaris ning eraldi volditud lehena detailplaneeringu põhijoonis.

6.5  Esitada eskiislahenduses vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks.

 

7.      Detailplaneeringu kehtestamiseks vajalikud kooskõlastused:

7.1  Nõmme Linnaosa Valitsus;

7.2  Nõmme Linnaosa Halduskogu;

7.3  Tallinna Tervisekaitsetalitus;

7.4  Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet;

7.5  Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet;

7.6  Tallinna Kommunaalamet;

7.7  Tallinna Maa-amet;

7.8  planeeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude valdajad;

7.9  planeeringualasse jäävate kinnisasjade omanikud, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust detailplaneeringuga muudetakse.

 

8.      Detailplaneeringu lähteülesande juurde kuuluvad materjalid:

8.1  situatsiooniskeem;

8.2  planeeritava ala skeem M 1:3000;

8.3  nõuded detailplaneeringu vormistamiseks (ainult projekteerija eksemplaris);

8.4  taotlus detailplaneeringu algatamiseks;

8.5  lähteülesande kooskõlastajate kirjad:

8.5.1        Nõmme Linnaosa Valitsuse kiri 25.03.2003 nr 1-5/03/417;

8.5.2        Nõmme Linnaosa Halduskogu otsus 19.03.2003 nr 13;

8.5.3        Tallinna Maa-ameti kiri 17.03.2003 nr 4-13/03/1314;

8.5.4        Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti kiri 02.09.2003 nr 3-7/03/1462;

8.5.5        väljavõte Tallinna Linnavolikogu linnamajanduskomisjoni koosoleku protokollist 24.04.2003 nr 9.

 

9.      Detailplaneeringu lähteülesanne kehtib kolm aastat, arvates linnavalitsuse vastava korralduse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär