KINNITATUD
Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003
määrusega nr 41
Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava
2003-2012
Tallinn
2003
Sisukord
1. Sissejuhatus. 3
2. Visioon aastaks 2012. 3
3. Demograafiline situatsioon Tallinna linnastus. 3
3.1 Tallinna rahvaarvu muutuse tõenäoseim stsenaarium.. 3
3.2 Tallinna koolivõrku mõjutav demograafiline olukord. 4
3.3 Harjumaa haridusruumi arengu mõjud Tallinna haridusvõrgustikule. 5
3.4 Tallinna õpilaste arv 1997-2012. 6
4. Koolivõrgu korrastamise lähtekohad. 6
4.1 Õpilaste arvu kahanemine Tallinnas 2001-2012.6
4.2 Lasteaed-algkoolid Tallinnas. 7
4.3 Õpilaste logistika Tallinnas. 7
4.4 Koolitöö korraldamine. 8
5. Koolivõrgu korrastamise kava Tallinna linnas 2003-2012.9
Käesoleva Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003-2012 koostamise on tinginud Tallinna õpilaste arvu kahanemine viimase viie aasta jooksul. Prognoosid ja rahvastiku-uuringud näitavad Tallinna linna elanikkonna jätkuvat vähenemist ning kuni 15-aastaste noorte arvu 30%list kahanemist aastaks 2025.
Tallinna linnas ei ole viimasel kümnendil tehtud koolivõrgus olulisi muudatusi ning olemasolev koolivõrk oli kavandatud eeldusega, et rahvaarv Tallinnas kasvab immigratsiooni arvelt.
Tallinna Haridusameti haldusalas on 2003. aastal 217 Tallinna haridusasutust ning sealhulgas 82 üldhariduskooli, kus õpib 54 019 õpilast.
- 8 lasteaed-algkooli
- 8 põhikooli
- 57 gümnaasiumi
- 7 kooli erivajadustega õpilastele
- 2 täiskasvanute gümnaasiumi
2003. aasta Tallinna linna eelarves on koolivõrgu kuludeks ette nähtud ca 588 miljonit. Kulutusi ühe õpilase kohta tehakse 11 tuhande krooni ulatuses. Seoses õpilaste arvu jätkuva kahanemisega suurenevad võrgus koolimajade ülalpidamiskulud ja ületavad lähiaastatel õppetööle tehtavaid kulutusi. Seetõttu on ilmselge vajadus optimeerida koolivõrku, mille kaudu on võimalik suurendada kulutusi õppetöö kvaliteedi tõstmiseks.
Tallinna haridussüsteemi missioon on pakkuda lastele ja noortele õpikeskkonda, kus on loodud võimalused arendada igakülgselt oma teadmisi, oskusi ja väärtusi, et nad saaksid olla toimetulevad ja edukad ühiskonna liikmed.
Tallinna koolivõrk on aastal 2012 kõikidele Tallinna õpilastele kvaliteetset haridust pakkuv terviksüsteem.
Tallinna Haridusameti haldusala koolivõrgus on aastal 2012 üldhariduskoole 64:
- 9 põhikooli
- 43 gümnaasiumi
- 7 kooli erivajadustega õpilastele
- 3 täiskasvanute gümnaasiumi
- 2 ametikooli
Taasiseseisvunud Eestis on 1990. aastatel Tallinna rahvaarvu osakaal kogurahvastikus märgatavalt langenud ning mõnevõrra on langenud ka Tallinna osakaal linnarahvastikus. Kokku vähenes Tallinna elanikkond kahe rahvaloenduse vahelisel perioodil (1989-2000) 15%. Seega kui majanduselus toimunud muutused on Tallinna rolli märkimisväärselt suurendanud, siis rahvastiku arengus see ei peegeldu. Selle peamiseks põhjuseks on mitte-eestlaste lahkumine Eestist ning väiksemal määral ka Tallinna negatiivne loomulik iive. Negatiivset välisrände saldot ja loomulikku iivet on Tallinnas samas mõnevõrra tasakaalustanud positiivne siserände saldo (Tammaru ja Sjöberg 1999, Sjöberg ja Tammaru 2000). Ida-Virumaa linnadel ei ole sellist tasakaalustavat tegurit olnud, nende rahvaarvu kahanemine on seetõttu olnud veelgi suurem, ning seetõttu ei ole Tallinna osakaal linnarahvastikus erinevalt kogurahvastikust oluliselt langenud.
Kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt ei jätku Tallinna linnastus 2000-2025 perioodil 1990. aastate rahvastikuarengud. Seda põhjusel, et 1990. aastaid mõjutas suure tõenäosusega väga erandlikult välisränne. Siserände arvel võitis aga Tallinna linnastu rahvastikku ning välisrände voogude vähenemise järel 1990. aastate lõpus võib arvata, et tuleviku rahvastiku arengut mõjutab oluliselt enam siseränne, kui see oli 1990. aastatel.
Eeldatakse pigem 1990. aastate siserände arengute jätkumist, mis tähendab, et linnastu rändesaldo on aastatel 2000-2025 positiivne 40 000 inimese võrra, mis jaguneb võrdselt Tallinna ja tagamaa vahel. Kõige tõenäolisem on ka 1990. aastatel alguse saanud suburbaniseerumise ehk tallinlaste tagamaale kolimise jätkumine. Kokkuvõttes on seega Tallinna rändesaldo 5 000 inimese võrra negatiivne, samas kui tagamaa rändesaldo on 45 000 inimese võrra positiivne. See tähendab seniste uuselamuehituse ja suvilate ümberehituse tempode jätkumist. Tõenäoseima stsenaariumi korral suureneks mõnevõrra ka sündimus, sest see on kõikides üleminekuriikides madalam kui teistes arenenud riikides; samuti pikeneks eluiga, mis on üleminekuriikides oluliselt madalam kui teistes arenenud riikides.
Tõenäoseim rahvastikuprognoosi arengustsenaarium kinnitab samuti rahvastiku vananemise süvenemist nii linnastus tervikuna kui Tallinnas ja tagamaal. Samuti leiab kinnitust asjaolu, et tagamaal on nii rahvastiku kui tööealise elanikkonna vananemine kiirem kui Tallinnas seoses tagamaa väga soodsa vanusstruktuuriga prognoosiperioodi alguses. Vaatamata rahvastiku vananemisele nii Tallinnas kui tagamaal on kuni 15-aastaste noorte dünaamika siiski erinev – Tallinnas väheneb noorte arv neljandiku võrra võrreldes 2000. aastaga, samas kui tagamaal kasvab noorte inimeste arv peaaegu viiendiku võrra (joonis 3). Kuni 15-aastaste noorte osakaal langeb linnastus tervikuna 17%-lt 14%-le (Tiit Tammaru, Tartu 2001, Tallinna linnastu rahvastikuprognoos; Tartu Ülikool; Harju Maavalitsus).
Joonis 1 . Joonis 2
Tallinna rahvastiku soolis-vanuseline koostis, 2000. Tallinna rahvastiku soolis-vanuseline koostis, 2025.
Joonis 3
Kuni 15-aastaste noorte arvu muutus 2000-2025, 2000 = 100%.
Harjumaa ja teiste maakondade õpilased Tallinna koolivõrgus.
2002/2003 õppeaastal on Tallinna koolivõrgus 3900 õpilast Harjumaalt ja 1820 õpilast teistest maakondadest. 2002/2003. õppeaastal astus I klassi 3200 õpilast, neist Tallinna elanikke 2756, Harjumaalt 260 ning mujalt Eestist 184. Harjumaalt käib hetkel Tallinna koolide I klassis 8% õpilastest.
Harju maakonna hariduse investeerimisprojektid aastateks 2003-2006 ei näe ette uute haridusasutuste ehitust. Samas peavad vallad vajalikuks renoveerida olemasolevaid hooneid ning on kavandanud uute koolide ehitamist või olemasolevate laiendamist.
Viimsi vald kavandab Püünsi Põhikooli luua 100 uut õpilaskohta ning ehitada uue kooli 600 õpilasele hiljemalt 2007. aastaks.
Maardu linn - Kallavere Gümnaasiumisse luuakse 150 uut õpilaskohta. Muuga aedlinna kavandatakse ehitada 100 õpilasele üks lasteaed-algkool hiljemalt 2007. aastal, see mõjutab Merivälja Põhikooli, Pirita Majandusgümnaasiumi ja Lasnamäe koole.
Harku vald kavandab suurendada õpilaskohtade arvu Tabasalu gümnaasiumis 150 õpilaskoha võrra, 70 lapse võrra Vääna ja Harkujärve Lasteaed-Algkooli. Need otsused mõjutavad Haabersti piirkonna koole.
Rae vald - Peetri külla ehitatakse uus kool hiljemalt 2007 või aasta varem, ning seda ligi 500 õpilasele, esimese etapina alustab tööd põhikool ja seejärel kasvab kool gümnaasiumiks. Uue kooli asukoht on Mõigu alevis Tallinna piiril, loodav asutus mõjutab kõiki Tallinna koole, eriti Kesklinna, Lasnamäe, Mustamäe piirkonda.
Saue vald kavandab Laagrisse ehitada 600 õpilaskohaga põhikooli, mis valmib hiljemalt 2007. Tallinna koolivõrku võib nende arengute tulemusel 2007. aastast jääda lähivaldadest tulemata 2270 õpilast. Kõige rohkem mõjutab see Tallinna koolivõrgu I kooliastet, kuid tervikuna kiirendab naabervaldade koolivõrgu laiendamine alates 2007. aastast õpilaste arvu kahanemist veelgi.
3.4 Tallinna õpilaste arv 1997 - 2012
Tallinna koolivõrgus on üldhariduskoolide õpilaste vähenemine toimunud alates 1999. aastast langevas trendis. Õpilaste arv oli vastavalt 1997. aastal 59 401 ning 2002. aastal 54 019.
Joonis 4
Õpilaste arvude trendid 1997-2012
Koolivõrgu korrastamisel lähtutakse:
1. demograafilisest olukorrast Tallinnas 2001-2012;
2. õpilaste logistilisest liikumisest Tallinnas ja tagamaal;
3. koolitöö korraldamisest;
4. linnaosast kui tervikust;
5. koolide komplekteerimisvõimest viimase kolme aasta jooksul.
Aastail 1997-2002 on õpilaste arv Tallinnas vähenenud 59 tuhandelt 54 tuhandeni, seega on 6 aastaga õpilaste arv vähenenud 5 382 õpilase võrra (Joonis 4. Õpilaste arvude trendid 1997-2012).
Arvestades eelpool kirjeldatud sündivuse kahanemist on 2010. aastaks Tallinna koolivõrgu põhikooliastme õpilaste arv jõudnud miinimumini. Kuigi 2010 aasta sügisel läheb kooli 200 õpilast rohkem, ei tähenda see seda, et saavutatakse varasemaga võrreldes olulist tõusu pikemas perspektiivis.
Koolivõrgu õpilaste arvu kiire langemine lõpeb 2010. aastal ning edasi on langus väga aeglane. Võrreldes 2001. õa sügisega on õpilaste arv selleks ajaks langenud ligi 17 tuhande õpilase võrra. Eesti Demograafia Instituudi direktor Kalev Katus (Ph.D)näitab ühe võimaliku stsenaariumina 18 kooli sulgemist Tallinnas aastal 2010 (1994. aastal Tallinna Linnavalitsuse poolt tellitud demograafiline uuring).
2002. aastal oli koolivõrgus kõige rohkem õpilasi põhikooli vanemas astmes, VII-IX klassis, kes aga lõpetavad keskkooli juba 3-5 aasta pärast so 2004-2006. Aastal 2003 on selles astmes 16 586 õpilast ja aastaks 2012 ainult 8 475 õpilast, vähenemine ca 50% (vaata lisa 2).
2003. aastal jääb üldhariduskoolide õpilaskohtade täituvus vahemikku, kus väikseimas koolis on 365 õpilast, suurimas 1351 ning keskmises 853.
Kui kooli suuruseks arvestada 2 komplekti igas klassiastmes I-XII klassini, siis õppeaastal 2011/2012 vajaks Tallinn kõigest ca 60 kooli (kooli keskmine täituvus 670 õpilast).
2002/2003. õppeaastal on Tallinna munitsipaalkoolides 54 019 õpilast, kellest 41 271 käib põhikooliosas ja 12 748 gümnaasiumiastmes (vaata lisa 2). Kokku on meie koolides 1792 klassi – 1416 põhikooliosas ja 376 gümnaasiumiastmes. Vastavalt prognoosidele (arvestatud on nende õpilastega, kes meil täna on koolivõrgus) väheneb 2012. aastaks õpilaste arv 37 900ni. Põhikooliosas vastavalt 30 299 ja gümnaasiumiastmes 7 661 õpilast. Klasse jääb selleks ajaks 1426-1213 põhikooliosas ja 213 gümnaasiumi astmesse.
Lahendus: Kinnitada põhikooli klassikomplekti täituvuseks 18-26 ja gümnaasiumis 26-32 õpilast.
Tallinnas on 8 lasteaed-algkooli ja Tallinna Laagna Lasteaed-Algkool erivajadustega lastele. 2003. aastal õpib kaheksas lasteaed-algkoolis kokku 735 last 33 klassis, keskmine klassi täituvus 22,3 õpilast (vaata lisa 4).
Õpilaste arvu prognoosi järgi oleks lasteaed-algkoolides 2012 .aastal kokku 522 õpilast. Kui oletada, et klasside arv ei vähene, siis on aastal 2012 klassi keskmine täituvus 15,8. 2003. aastal on lasteaed–algkoolide klasside täituvus vahemikus 12-26 õpilast.
Logistiliselt paiknevad lasteaed-algkoolid linnaosades järgmiselt:
Kesklinnas 1
Kristiines 2
Lasnamäel 2 1 erivajadustega lastele
Mustamäel 3
Tallinnas on 2003. aastal lasteaedades kokku 15 242 last, neist 935 käib Harjumaalt ja 1 129 mujalt Eestist.
Seisuga veebruar 2003 on lasteaiakoha ootel 4 012 last, neist ca 1 000 ei ela rahvastikuregistri andmetel Tallinna haldusterritooriumil. Mitte kõik lastesõime, -aia järjekorras olevad vanemad ei soovi lasteaiakohta koheselt.
2003. a 1. septembril läheb lasteaialastest kooli 2 761 last, sama arvu võrra võib väheneda jooksval aastal lasteaiakohtade järjekord.
Lahendus:
1. Järk-järgult lõpetada lasteaed-algkoolide tegevus või kujundada ümber vastavalt vajadusele lasteaedadeks.
2. Lasteaed-algkoolide senise teeninduspiirkonna õpilased asuvad õppima elukohajärgsetes üldhariduskoolides.
3. Luua kõikidele algklassiõpilastele üldhariduskoolides tingimused pikapäevarühma kasutamiseks.
Tallinna kooliõpilased paiknevad koolivõrgus ebaühtlaselt. Vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele peab kohalik omavalitsus tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele.
Oma elukohajärgse linnaosa piiridest liigub välja iga linnaosa õpilasi, nende õpilaste suur arv näitab seda, et Tallinna koolivõrku tuleb vaadelda ühtsena, sest linnaosast välja liigutakse alates I klassist. Kuna Tallinnas pääseb ühistranspordiga iga kooli vahetusse lähedusse, on linnaosade piire ületav õpilaste liikumine kasvanud.
Tabel 3. Õpilaste logistiline liikumine Tallinna koolivõrgus 2003. aasta veebruaris.
|
Linnaosa
|
Haabersti
|
Kesklinn
|
Kristiine
|
Lasna-mäe
|
Musta-mäe
|
Nõmme
|
Pirita
|
Põhja-Tallinn
|
Tallinna
õpilased
|
Õpilaste arv kokku
|
Määra-mata
elu-kohaga
|
Harju
|
Eesti
|
|
Haabersti
|
2855
|
94
|
266
|
162
|
247
|
110
|
6
|
214
|
4008
|
4458
|
1
|
339
|
137
|
|
Kesklinn
|
552
|
3934
|
782
|
2953
|
753
|
1007
|
495
|
1026
|
11696
|
13668
|
127
|
1463
|
479
|
|
Kristiine
|
70
|
63
|
1098
|
35
|
124
|
40
|
6
|
54
|
1592
|
1743
|
|
93
|
109
|
|
Lasnamäe
|
44
|
193
|
53
|
9893
|
74
|
59
|
207
|
181
|
10748
|
11428
|
66
|
366
|
270
|
|
Mustamäe
|
323
|
197
|
637
|
229
|
5049
|
642
|
36
|
314
|
7515
|
8570
|
227
|
498
|
374
|
|
Nõmme
|
30
|
79
|
62
|
31
|
112
|
2583
|
10
|
43
|
2958
|
3752
|
11
|
644
|
143
|
|
Pirita
|
6
|
35
|
17
|
67
|
25
|
12
|
523
|
25
|
720
|
1009
|
|
259
|
35
|
|
Põhja-Tallinn
|
86
|
166
|
239
|
277
|
118
|
90
|
13
|
4448
|
5495
|
5993
|
18
|
238
|
271
|
|
õpilaste arv
|
3966
|
4761
|
3154
|
13647
|
6502
|
4543
|
1296
|
6305
|
44732
|
50621
|
450
|
3900
|
1818
|
|
Teises linnaosas käib
|
1111
|
827
|
2056
|
3754
|
1453
|
1960
|
773
|
1857
|
13773
|
|
Õppetöö kahes vahetuses.
Kahes vahetuses töötab 21 kooli 4 383 õpilasega, seega on õpilasi koolis rohkem, kui kool võiks ühes vahetuses teenindada tervisekaitse nõudeid arvestades.
Tabel 4. Tallinna koolide II vahetus.
|
Kool
|
Õpilaste arv
|
II
vahetus
|
|
optimaalne
|
2002/2003
|
vahe
|
|
Kesklinn
|
|
|
|
|
|
Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium
|
551
|
1022
|
471
|
37
|
|
Tallinna Tõnismäe Reaalkool
|
618
|
1085
|
467
|
37
|
|
Kadrioru Saksa Gümnaasium
|
580
|
1016
|
436
|
36
|
|
Tallinna Ühisgümnaasium
|
704
|
935
|
231
|
129
|
|
Tallinna Humanitaargümnaasium
|
1090
|
1293
|
203
|
333
|
|
Jakob Westholmi Gümnaasium
|
731
|
985
|
254
|
354
|
|
Tallinna Reaalkool
|
814
|
1069
|
255
|
137
|
|
Vanalinna Hariduskolleegium
|
692
|
694
|
2
|
54
|
|
Tallinna Juudi Kool
|
368
|
245
|
-123
|
35
|
|
|
6148
|
8344
|
2196
|
2161
|
|
Kristiine
|
|
|
|
|
|
Tallinna Üldgümnaasium
|
803
|
899
|
96
|
266
|
|
Lasnamäe
|
|
|
|
|
|
Lasnamäe Gümnaasium
|
1110
|
1351
|
241
|
416
|
|
Tallinna Linnamäe Vene Lütseum
|
1205
|
1288
|
83
|
272
|
|
|
2315
|
2639
|
324
|
688
|
|
Mustamäe
|
|
|
|
|
|
Tallinna Saksa Gümnaasium
|
1169
|
1279
|
110
|
191
|
|
Tallinna Arte Gümnaasium
|
1112
|
938
|
-174
|
87
|
|
|
2281
|
2217
|
123
|
278
|
|
Nõmme
|
|
|
|
|
|
Tallinna Kivimäe Põhikool
|
294
|
413
|
119
|
189
|
|
Tallinna Hiiu Põhikool
|
484
|
417
|
-67
|
61
|
|
|
778
|
830
|
52
|
250
|
|
Pirita
|
|
|
|
|
|
Pirita Majandusgümnaasium
|
565
|
724
|
159
|
186
|
|
Põhja –Tallinn
|
|
|
|
|
|
Karjamaa Gümnaasium
|
488
|
764
|
276
|
180
|
|
Kari Gümnaasium
|
865
|
893
|
28
|
84
|
|
Ehte Humanitaargümnaasium
|
951
|
928
|
-23
|
47
|
|
Pelgulinna Gümnaasium
|
837
|
943
|
106
|
243
|
|
|
3141
|
3528
|
387
|
554
|
|
|
16031
|
19181
|
3150
|
4383
|
Lahendus:
1. Tallinna munitsipaalkoolides korraldada 2012. aastaks õppetöö ühes vahetuses, mis võimaldab õpilastel koolitööst vabal ajal osaleda huvialatöös, sportida ja tegeleda harrastustega ning veeta vanematega ühist vaba aega. Õpilaste töövõime kiiremaks taastamiseks soodustada laste osalemist huvialaringides. (Põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse uuring 1999. a Laste ja noorukite riiklik terviseprogramm).
2. Tallinna munitsipaalkoolides viia läbi koolimajade inventariseerimine, täpsustamaks koolides olevate õpperuumide mahutavust.
3. Optimeerida koolide õpilaste arvu. Kehtestada ning esitada Tallinna koolidele linnapoolne koolitustellimus, mis lähtub kooli ehituslikust ning tervisekaitsealastest nõuetest (vaata lisa 1 ja lisa 3).
4. Tallinna linnal teha ettepanek Haridus- ja teadusministrile muudatuste tegemiseks õigusaktides, võimaldamaks läbi viia vestlusi ja praktilisi tegevusi laste I klassi vastuvõtmisel.
Eelarvestuslikult on võimalik välja tuua minimaalne õpilaste arv kooli toimetulekuks ning toetudes sellele on alljärgnevates kriteeriumites välja toodud klassikomplekti täituvus ning kooliastmete minimaalsed õpilaste arvud. Maksimaalsed õpilaste arvud tulenevad õpperuumidele esitatavatest tervisekaitsenõuetest.
Koolivõrgu korrastamise kava lähtub järgmistest kriteeriumitest:
1) põhikooli klassikomplekti täituvus on 18-26 õpilast;
2) gümnaasiumi ühe klassikomplekti täituvus on kuni 36 õpilast;
(Tvk m 20.05.2010 nr 29, jõustumine 27.05.2010)
3) (Kehtetu - Tvk m 20.05.2010 nr 29, jõustumine 27.05.2010)
4) õpilaste pearaha katab õppetööks ja kooli ülalpidamiseks vajalikke kulutusi;
5) õppetöö korraldatakse 1-vahetuseliseks järk-järgult aastaks 2012.
Kahe lähestikku asetseva ja kriteeriumidele mittevastavate koolide ümberkorraldamisel on kaks võimalust:
1) mõlemad koolihooned säilivad õppetööks;
2 ) õppetöö korraldatakse ümber ühte koolihoonesse.
Esimesel juhul on eesmärgiks kooli parem komplekteerimine, õppetöö kvaliteedi tagamine ja õpikeskkonna tingimuste parendamine. Juhul, kui õpilaste arv langeb allapoole kriteeriumis toodud miinimumi, viiakse õppetöö üle järk-järgult ühte hoonesse ja saavutatakse majanduslik kokkuhoid.
Kava näeb ette vabanevate hoonete säilimise haridus- või sotsiaalobjektidena.
Gümnaasium kujundatakse ümber põhikooliks või kaks gümnaasiumi korraldatakse ümber üheks gümnaasiumiks vaid juhul, kui õpilaste arv langeb alla kehtestatud miinimumi.
Haridusametil planeerida konkreetsed ümberkorraldused kolme õppeaasta kaupa. Iga järgnev kolmeaastane tegevuskava kuulub linnavalitsuse poolt kinnitamisele.
