REDAKTSIOON:
Tvk m 28.01.2010 nr 2, jõustumine 31.01.2010
Tvk m 05.03.2009 nr 7 jõust. 01.04.2009
|
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
|
|
MÄÄRUS
|
|
|
|
|
|
Tallinn
|
29. mai 2003 nr 34
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Linnavara kasutusse andmise korra
kinnitamine
|
|
|
|
|
|
|
Juhindudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22
lg 1 p 6 ja Tallinna põhimääruse § 66,
|
|
|
|
|
|
Tallinna
Linnavolikogu
|
|
|
|
m ä ä r a b:
|
|
|
|
|
|
1. Kinnitada
juurdelisatud linnavara kasutusse andmise kord.
2. Linnavalitsusel
kehtestada:
2.1 Tallinna linna
omandis oleva äriruumi üürilepingu tüüpvorm;
2.2 vara
üleandmis-vastuvõtmisakti vorm.
3. Muuta Tallinna
Linnavolikogu 4. aprilli 2002 määrusega nr 21 kinnitatud Tallinna linnale
kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise korra
punkti 3 ja asendada selles sõnad “Tallinna Linnavolikogu 20. märtsi 1997
määrusega nr 11 kinnitatud“ sõnadega “Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud“.
4. Tunnistada kehtetuks:
4.1 linnavolikogu 20.
märtsi 1997 määruse nr 11 “Linnavara kasutusse andmise kord“ punktid 1 ja 2;
4.2 linnavolikogu 3. aprilli 1997 määrus nr 14 “Mitteeluruumi
rendilepingu tüüpvormi kinnitamine ja linnavolikogu 20. märtsi 1997 määruse nr
11 muutmine“.
5. Määrus jõustub 1. juulil
2003.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maret Maripuu
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
|
|
KINNITATUD
Tallinna
Linnavolikogu 29. mai 2003
määrusega
nr 34
|
|
|
LINNAVARA KASUTUSSE ANDMISE KORD
|
|
|
|
I ÜLDSÄTTED
1. Käesolev “Linnavara kasutusse
andmise kord“ (edaspidi kord) reguleerib Tallinna linna omandis olevate kinnis-
ja vallasasjade (edaspidi vara) kasutusse andmist. Korras käsitletakse
kasutusse andmisena vara andmist teisele isikule üürile, rendile või tasuta
kasutusse.
2. Korras sätestatut ei kohaldata:
2.1 vara kasutusse andmise suhtes, mille kohta on riigi või
Tallinna õigusaktidega kehtestatud erikord (eluruumide üürile andmine, rajatise
või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmine, ehitise pinna reklaamialaseks
tegevuseks kasutusse andmine, jne);
2.2 mitteeluruumide lühiajalisel kasutusse andmisel
ühekordsete ürituste (näitus, etendus, kontsert, spordivõistlus, treening,
koosviibimine, jne) läbiviimiseks, samuti mitteeluruumide muudel tunnitasu
alusel kasutusse andmise juhtudel ja rajatiste kuni üheks kuuks kasutusse
andmisel. Sellistel puhkudel rakendatakse Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi
linnavalitsus) poolt kehtestatud korras kehtestatud hindu.
3. Vara antakse kasutusse, kui see ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna
valitsemiseks. Linnavolikogu poolt võõrandada otsustatud vara kasutusse andmise
ja kehtivate üüri-, rendi- või tasuta kasutusse andmise lepingute muutmise
otsustab linnavalitsus. Vara kasutusse andmine ei ole lubatud, kui see muudab
võimatuks või oluliselt raskendab kasutusse andja valduses oleva muu vara
otstarbekat kasutamist või tema õiguste teostamist.
(Tvk m 28.01.2010 nr 2, jõustumine 31.01.2010)
4. Vara antakse kasutusse kasutuslepinguga, mis sõlmitakse käesolevas korras
sätestatust lähtuvalt haldusakti alusel. Haldusakti andmisele eelneb vara
kasutusse saaja kindlaksmääramine suulisel või kirjalikul avalikul
enampakkumisel või läbirääkimistega pakkumisel. Erandjuhtudel antakse vara
kasutusse ka otsustuskorras ilma eelneva pakkumiseta. Kasutuslepingu pikendamine
on lubatud korra punktis 18.8 sätestatud tingimustel.
(Tvk m 28.01.2010 nr 2, jõustumine 31.01.2010)
5. Vara kasutusse andmise
haldusaktiks on:
5.1 linnavolikogu puhul – linnavolikogu otsus;
5.2 linnavalitsuse puhul – linnavalitsuse korraldus;
5.3 vara valitsejaks oleva linnavolikogu kantselei puhul –
linnavolikogu kantselei juhataja käskkiri, kui Tallinna õigusaktidega ei ole
ette nähtud teisiti;
5.4 vara valitsejaks oleva linnakantselei puhul –
linnasekretäri käskkiri, kui Tallinna õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti;
5.5 vara valitsejaks oleva linnaosa valitsuse puhul –
linnaosa vanema korraldus;
5.6 vara valitsejaks oleva muu linna ametiasutuse puhul –
ametiasutuse juhataja käskkiri;
5.7 vara valitsema volitatud asutuse puhul – asutuse juhi
käskkiri.
6. Haldusaktis peab olema ära
näidatud:
6.1 kasutusse antav vara (vara nimetus, asukoht või
muud tunnused);
6.2 sõlmitava lepingu liik (üürileping, rendileping, tasuta
kasutamise leping);
6.3 vara kasutusse saaja;
6.4 vara kasutusse andmise tähtaeg või märge vara kasutusse
andmise kohta tähtajatult;
6.5 vara kasutamise eest makstava tasu suurus;
6.6 vara kasutusotstarve;
6.7 vara kasutusse andmise eritingimused (ettemaks, tagatis, tasu suurenemine,
kasutaja kohustus kasutatav vara kindlustada, kasutaja kohustused teha varale
parendusi või muudatusi, vara allkasutusse andmise lubatavus, kasutaja kohustus
pakkuda teatavaid teenuseid jne), rahaliste ja mitterahaliste kohustuste ning
eritingimuste täitmata jätmise eest rakendatavad õiguskaitsevahendid ja
leppetrahvid;
(Tvk m 28.01.2010 nr 2, jõustumine 31.01.2010)
6.8 viited pakkumise korraldamise otsusele ja pakkumise
tulemuste kinnitamise otsusele;
6.9 märge kasutuslepingu sõlmimise õiguse kasutamise tähtaja
kohta ja selle õiguse mittekasutamise tagajärjed (punkt 57).
7. Vara antakse kasutusse üldjuhul
tasu eest, mille suuruseks on vähemalt vastava vara kasutamise eest Tallinnas
keskmiselt makstava tasu suurus.
8. Hoonete või nende osade pakkumise teel kasutusse andmisel võetakse tasu suuruse
kindlaksmääramisel arvesse ka vara asukohta ja kasutusotstarvet. Tasu
miinimummäärad kehtestab linnavalitsus.
(Tvk m 28.01.2010 nr 2, jõustumine 31.01.2010)
9. Vara kasutusse andmise tasuta
või punktis 7 sätestatust madalama tasu eest või linnavalitsuse poolt vastavalt
punktile 8 kehtestatud õigusaktis sätestatud tasu määrast madalama tasu eest
otsustab linnavolikogu.
10. Vara antakse kasutusse
tähtajaliselt, välja arvatud juhul, kui on tõenäoline, et vara on linnale
tulevikus vaja muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta linnale
võimalus vara kasutusleping lõpetada.
11. Hoone tervikuna kasutusse
andmisel on vara kasutusse andmise eritingimuseks (punkt 6.7) kasutaja kohustus
vara taastamisväärtuses kindlustada ning vajadusel kasutaja kohustus korraldada
hoone hooldamine, hoone ja selle ümbruse heakorra tagamine ning kohustus
sõlmida lepingud kommunaalteenuste osutajatega.
12. Vara kasutaja poolt kõigi vara
kasutuslepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmine kolmandale isikule
(kasutuslepingu üleandmine) on lubatud üksnes vara kasutusse andmise otsustaja
haldusaktiga antud loal.
13. Vara kasutaja poolt vara
osaliselt või täielikult allkasutusse andmine kolmandale isikule on lubatud
üksnes vara kasutusse andmise otsustaja loal, mis on antud vara kasutusse
andmise haldusaktis või eraldi haldusaktis. Vara allkasutusse andmise loa
taotlemiseks peab vara allkasutusse andja esitama vähemalt järgmised andmed
allkasutuse kohta, mis fikseeritakse luba andvas haldusaktis: allkasutaja isik,
allkasutuse objekt, allkasutuse tähtaeg, kasutajale allkasutuse eest makstava
tasu suurus ning teised allkasutuse olulised tingimused.
14. Vara kasutusse andmise
tingimused, mis ei tulene käesolevast korrast või muudest Tallinna
õigusaktidest määrab vara kasutusse andmise haldusaktis kindlaks vara kasutusse
andmise otsustaja.
II VARA KASUTUSSE ANDMISE OTSUSTAMINE PAKKUMISE TEEL
KASUTUSSE ANDMISEL
15. Hoonete, nende osade ja
rajatiste kasutusse andmise otsustab:
15.1 linnavolikogu – kasutusse andmisel kauemaks kui 10
aastaks;
15.2 linnavalitsus – kasutusse andmisel kauemaks kui 5
aastaks, kuid mitte kauemaks kui 10 aastaks;
15.3 vara valitseja – kasutusse andmisel kuni 5 aastaks või
tähtajatult.
16. Muu vara kasutusse andmise
otsustab:
16.1 linnavalitsus – kui vara väärtus ületab 50 000 krooni;
16.2 vara valitseja – kui vara väärtus on 5 000 kuni 50 000
krooni;
16.3 vara valitsema volitatud asutus – kui vara väärtus on
alla 5 000 krooni.
III VARA KASUTUSSE ANDMISE OTSUSTAMINE OTSUSTUSKORRAS
17. Vara kasutusse andmise ilma kasutaja leidmiseks
pakkumist läbi viimata (otsustuskorras) otsustab:
17.1 linnavolikogu – kasutusse andmisel kauemaks kui 10
aastaks;
17.2 linnavalitsus – kasutusse andmisel kuni 10 aastaks või
tähtajatult;
17.3 vara valitseja – kasutusse andmisel punktides 18.6 ja
18.7 sätestatud juhtudel.
18. Vara võib anda otsustuskorras
kasutusse:
18.1 linna osalusega äriühingutele;
18.2 avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele;
18.3 mittetulundusühingutele;
18.4 avalikest huvidest lähtudes teistele isikutele;
18.5 kui varale kasutaja leidmine enampakkumisel või
läbirääkimistega pakkumisel on korduvalt ebaõnnestunud;
18.6 kui kasutusse antavaks varaks olev hoone, ruum või
rajatis on kaasomandis ja kasutusse andmiseks on vajalik kaasomanike kokkulepe
või kaasomanike enamuse otsus;
18.7 tähtajatult varaga seonduva kohtuasja menetlemise või vara kasutusse andmise
otsuse menetlemise ajaks, samuti vara kasutusse andmiseks korraldatava pakkumise
tulemuste kinnitamiseni, kui vara ajutine kasutusse andmine ei ole vastuolus
kohtuasja, otsuse menetlemise või vara kasutusse andmiseks korraldatava
pakkumise võimalike tulemustega.
(Tvk m 28.01.2010 nr 2, jõustumine 31.01.2010)
18.8 juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes on kasutanud vähemalt 5
aastat sama äriruumi ning soovivad kasutuslepingut pikendada. Kasutuslepingu
pikendamine eeldab, et lepingulisi kohustusi on täidetud tähtaegselt ja
korrektselt ning kasutuslepingu pikendamisel lähtutakse vähemalt kehtivast
turuhinnast.
(Tvk m 28.01.2010 nr 2, jõustumine 31.01.2010)
19. Kui vara antakse kasutusse otsustuskorras, siis lähtutakse kasutusse andmisel
kehtivast turuhinnast, välja arvatud juhul, kui vara antakse avalikust huvist
lähtudes kasutusse turuhinnast madalama hinnaga. Kasutusse andmise otsuses peab
käesoleva korra punktist 6.8 tuleneva asemel olema viidatud vara otsustuskorras
kasutusse andmise alusele, mis tuleneb käesoleva korra punktist 18. Juhul, kui
vara antakse kasutusse turuhinnast madalama hinnaga, peab otsus sisaldama ka
avalikust huvist tulenevat põhjendust madalama hinna rakendamiseks. Kui
kasutusse andmise aluseks on punkt 18.4, tuleb otsuses põhjendada avaliku huvi
olemasolu – otsuses peab olema välja toodud avaliku huvi konkreetne sisu ja
ulatus ning kirjeldatud, kuidas vara kasutusse andmise otsus seda huvi teenib.
Avaliku huvi olemasolu põhjendusena ei ole piisav konstateering, et avalik huvi
esineb. Kui punkti 18.4 alusel antakse vara kasutusse turuhinnast madalama
hinnaga, peab ka selle aluseks olevat avalikku huvi põhjendama. Kui aluseks on
punkt 18.7, tuleb otsuses põhjendada vastavate aluste olemasolu.
(Tvk m 28.01.2010 nr 2, jõustumine 31.01.2010)
IV PAKKUMINE
20. Pakkumise (s.o suuline või kirjalik
avalik enampakkumine või läbirääkimistega pakkumine; käesoleva korra osad
IV-VIII) korraldamise varale kasutaja leidmiseks otsustab organ, mis on pädev
otsustama vara kasutusse andmist. Kui teatud tingimuste täitmine vara kasutaja
poolt, nagu kohustus teha kasutusse antava vara abil või selle suhtes teatud
töö või osutada teatud teenust, on sama oluline või olulisem kui kasutamise
eest makstava tasu suurus, korraldatakse läbirääkimistega pakkumine, muudel
juhtudel avalik enampakkumine.
21. Pakkumise korraldamise otsus,
pakkumise läbiviimine ja pakkumise tulemuste kinnitamine on osaks vara
kasutusse andmise otsuse ja kasutuslepingu sõlmimise ettevalmistamisest ning ei
ole aluseks vara kasutusse andmisega seonduvate tsiviilõiguslike õiguste ja
huvide tekkimisele. Pakkumisel osalemisega seotud kulutusi osalejatele ei
hüvitata.
22. Pakkumise korraldamise
otsustaja määrab pakkumise korraldamise otsuses kindlaks:
22.1 pakkumise liigi (suuline enampakkumine, kirjalik
enampakkumine, läbirääkimistega pakkumine);
22.2 vara kasutusse andmise tähtaja;
22.3 vara kasutusotstarbe;
22.4 vara kasutusse andmise eritingimused (punkt 6.7);
22.5 kas pakkumisest osavõtu tasu on nõutav ning kui tasu on
nõutav, siis tasu suuruse;
22.6 pakkumise tagatise suuruse;
22.7 pakkumise alghinna (tasu vara kasutamise ühe kuu eest
vastavalt punktidele 8-9);
22.8 läbirääkimistega pakkumise puhul pakkumise
lisatingimused ja pakkumise võitja selgitamise alused.
23. Kui pakkumise korraldamise
otsuses ei ole kindlaks määratud teisiti, on pakkumise korraldajaks vara
valitseja.
24. Pakkumise ettevalmistamisel pakkumise korraldaja:
24.1 moodustab haldusaktiga vähemalt kolmeliikmelise
pakkumiskomisjoni (edaspidi nimetatud: komisjon) ning nimetab komisjoni liikmed
ja esimehe, juhul kui pakkumise korraldaja ei ole moodustanud alaliselt
tegutsevat komisjoni;
24.2 määrab kindlaks pakkumise läbiviimise tingimused,
mida ei ole määratud pakkumise korraldamise otsustaja poolt (pakkumise
toimumise aeg, pakkumiste esitamise aeg, esindusõiguse tõendamise nõuded,
osavõtutasu maksmise ja pakkumise tagatise andmise tõendamise nõuded, suulise
enampakkumise samm, jms);
24.3 avaldab vähemalt 15 tööpäeva enne pakkumise toimumist
pakkumise kohta teate Tallinna veebilehel ning vajadusel teatab pakkumisest ka
muudel viisidel, avaldades teate, mis sisaldab informatsiooni üksnes pakkumise
korraldaja, kasutusse antava vara ja pakkumiste esitamise tähtaja kohta.
(Tvk m 28.01.2010 nr 2, jõustumine 31.01.2010)
25. Pakkumise teates tuleb märkida:
25.1 kasutusse antav vara (vara nimetus, asukoht või muud
tunnused);
25.3 käesoleva korra punktidest 22.1-22.7 tulenevad andmed;
25.4 nõuded ja juhised osavõtutasu maksmise ning pakkumise
tagatise andmise kohta;
25.5 kasutusse antava vara ja kasutusse andmise tingimustega
tutvumise aeg ja koht;
25.6 märge pakkumise läbiviimise kohta vastavalt käesolevale
korrale ning korra rekvisiidid;
25.7 kui vara kasutusleping sõlmitakse vastavalt kehtestatud
tüüpvormile, siis sellekohane märge ning tüüpvormi rekvisiidid;
25.8 suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg
ja koht;
25.9 kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise
tähtaeg (kuupäev ja kellaaeg) ja kord ning pakkumiste avamise kuupäev ja
kellaaeg;
25.10 läbirääkimistega pakkumise puhul punktist 22.8
tulenevad andmed, pakkumiste esitamise tähtaeg (kuupäev ja kellaaeg),
pakkumiste avamise kuupäev ja kellaaeg ning lõplike pakkumiste esitamise
tähtaeg.
26. Pärast pakkumise teate
avaldamist tagab pakkumise korraldaja pakkumisel osalemisest huvitatud
isikutele informatsiooni kättesaadavuse kasutusse antava vara, pakkumise
läbiviimise korra ja sõlmitava kasutuslepingu tingimuste kohta ning võimaluse
tutvuda kasutusse antava varaga.
27. Pakkumisest osavõtu tasu
(edaspidi nimetatud: osavõtutasu) on rahasumma, mille pakkumisel osaleja tasub
pakkumise korraldajale õiguse eest pakkumisel osaleda ja pakkumise korraldamise
kulude katmiseks. Kirjaliku pakkumise korral tasub pakkuja osavõtutasu iga
esitatava pakkumise kohta. Osavõtutasu pakkujale ei tagastata, välja arvatud
korraldaja süül pakkumise nurjumise korral. Kui osavõtutasu ei ole pakkumise
korraldamise otsuse kohaselt nõutav, siis korras osavõtutasu kohta sätestatut
pakkumise läbiviimisel ei rakendata.
28. Pakkumise tagatis on rahasumma,
mille pakkumisel osaleja tasub pakkumise korraldajale tagatisena oma
pakkumisega seotuse kohta. Pakkumise tagatis võib olla antud ka panga
garantiina nõudmisel tasuda pakkumise korraldajale vastav rahasumma tagatise
realiseerimise aluse esinemisel. Tagatise suuruseks on vähemalt pakkumise
alghind (punkt 22.7). Tagatis realiseeritakse - tagatisena tasutud rahasummat
ei tagastata või nõutakse pangalt garantii alusel sisse vastav summa - kui
tagatise andja põhjustab pakkumise nurjumise või pakkumise võitjana ei sõlmi
vara kasutusse andmise haldusakti alusel vara kasutuslepingut. Kui pakkumises
osaleja ei osutu pakkumise võitjaks või pakkumine nurjub korraldaja süül,
tagastatakse pakkujale tagatisena tasutud rahasumma hiljemalt kümne tööpäeva
jooksul pakkumise toimumisest. Kirjaliku pakkumise korral annab pakkuja tagatise
iga esitatava pakkumise kohta. Pakkumise võitja tasutud tagatis
tasaarvestatakse kasutuslepingu sõlmimise korral lepingu alusel tasumisele
kuuluvate summadega.
29. Pakkumisel ei või isiklikult
ega esindaja kaudu osaleda:
29.1 pakkumise korraldamise otsustamise ja pakkumise
korraldamisega seotud isikud;
29.2 punktis 29.1 nimetatud isikute lähisugulased ja
–hõimlased, kellena käsitletakse lähisugulasi ja -hõimlasi vastavalt
korruptsioonivastases seaduses sätestatule.
V SUULISE ENAMPAKKUMISE KORD
30. Komisjoni esimees – pakkumise
läbiviija – kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks.
Seejärel tutvustab ta ennast, teisi komisjoni liikmeid ja enampakkumise
protokollijat ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida
end enampakkumisel osalejatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat
või kui kõigil osaleda soovijail ei lubata pakkumisel osaleda punktis 32
nimetatud juhul, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks.
31. Suulisel enampakkumisel
osaleda soovijad või nende esindajad esitavad osavõtutasu maksmist ja pakkumise
tagatise olemasolu tõendavad dokumendid, esinduse korral esindusõigust
tõendavad dokumendid ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud
enampakkumise korrast ja vara kasutusse andmise tingimustest.
32. Isikuid, kes ei täida punkti 31
nõudeid, suulisel enampakkumisel osalema ei lubata. Punkti 31 nõuded
täitnud enampakkumisel osaleda soovija registreeritakse enampakkumisel
osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni
enampakkumise lõpuni. Registreerunud osaleja nimi ja aadress kantakse osalejate
nimekirja, mis on suulise enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks.
33. Enne pakkumiste esitamist
tutvustab suulise enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja
võimalust esitada läbiviimise kohta protest ning teatab osalejate arvu ja
enampakkumise sammu (summa, mille võrra on võimalik pakkumisi suurendada).
34. Pärast punktides 30-33
nimetatud toiminguid ning enampakkumise läbiviija poolt vastava märguande
andmist alustavad enampakkumisel osalejad pakkumist. Pakkumisi alustatakse
alghinnast. Pakkumise tegemisest annab enampakkumisel osaleja enampakkumise
läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega. Pakkumise alustamisel
tähendab pakkumise tegemine alghinna pakkumist, selle järgselt eelnevast
pakkumisest enampakkumise sammu võrra suurema pakkumise tegemist. Pakkumise
tegemisel teatab suulise enampakkumise läbiviija osaleja numbri ja pakkumise
suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on enampakkumise
protokolli lahutamatuks osaks.
35. Kõik osalejad ja teised
läbiviija loal suulisel enampakkumisel viibivad isikud on kohustatud
enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise
läbiviijal on õigus nõuda osaleja või teise kohalviibija lahkumist, kui ta
rikub enampakkumisel korda või ei täida läbiviija korraldust. Kui osalejad ei
täida enampakkumise läbiviija korraldusi, on komisjonil õigus lugeda
enampakkumine nurjunuks.
36. Pakkumine kuulutatakse suulise
enampakkumise läbiviija poolt lõppenuks pärast kõrgeima pakkumise kolmekordset
teatamist. Osaleja, kelle pakutud hind osutus kõrgeimaks, annab enampakkumise
protokolli allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara kasutusse
enampakkumiseks esitatud tingimustel ja pakutud hinnaga ning et ta on teadlik
käesoleva korra punktist 21 ja nõustub, et linnal tekivad vara kasutusse
andmisega seonduvad kohustused enampakkumise tulemuste põhjal antava haldusakti
alusel sõlmitavast kasutuslepingust. Osaleja, kes keeldub allkirja andmast,
kaotab võimaluse kasutuslepingu sõlmimiseks ja tema pakkumise tagatis
realiseeritakse. Sellise keeldumise korral annab allkirja ja keeldumise korral
allub märgitud sanktsioonile suuruselt eelmise pakkumise teinud osaleja. Kui kõik
pakkumisi teinud osalejad keelduvad, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks.
VI KIRJALIKU ENAMPAKKUMISE KORD
37. Kirjalikul enampakkumisel
osalemiseks esitab pakkuja kirjaliku pakkumise, mis peab sisaldama vähemalt
järgmisi andmeid:
37.1 andmed pakkuja kohta:
37.1.1 füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg,
elukoht ja aadress;
37.1.2 juriidilise isiku puhul nimi, registrikood, asukoht
ja aadress;
37.3 sõnadega ja numbritega kirjutatud pakkumissumma; kui
need ei lange kokku, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud summa;
37.4 pakkumise tegemise kuupäev.
38. Pakkumisele lisatakse
osavõtutasu maksmist ja pakkumise tagatise olemasolu tõendavad dokumendid.
Pakkumine peab olema allkirjastatud. Kui allkirjastaja on esindaja, peavad
pakkumisele olema lisatud esindusõigust tõendavad dokumendid (seadusest
tulenevat esindusõigust tõendav dokument, volikiri, volikirja andja
esindusõigust tõendavad dokumendid jne).
39. Kirjaliku pakkumise ja nõutavad
dokumendid esitab pakkuja enampakkumise korraldajale kinnises ümbrikus, millele
on tehtud märge vara kohta, millega seoses pakkumine on esitatud.
40. Saabunud pakkumiste ümbrikele
kantakse nende saabumise kuupäev ja kellaaeg. Väljakuulutatud pakkumiste
avamise ajal avab komisjon saabunud pakkumiste ümbrikud. Avamise juures võivad
viibida pakkujad või nende esindajad. Kõik tähtaegselt saabunud pakkumised
avatakse nende saabumise järjekorras, kantakse kirjaliku enampakkumise
protokolli ning tehakse teatavaks pakkuja nimi ja hind. Protokollile kirjutavad
alla komisjoni liikmed ja protokollija. Kui ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb
komisjon kirjaliku enampakkumise nurjunuks.
41. Pakkumisi, mis ei ole saabunud
tähtaegselt või ei vasta punktide 37-39 nõuetele või punktis 25 nimetatud
teates avaldatud tingimustele, ei arvestata. Tähtaegselt esitatud, kuid
nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge
nõuetele mittevastavuse põhjuste kohta.
42. Kirjaliku
enampakkumise võitjaks on pakkuja, kes tegi kõige kõrgema pakkumise. Kui võrdse
kõrgeima pakkumise on teinud kaks või enam pakkujat, korraldatakse nende vahel
kümne tööpäeva jooksul kirjalikult täiendav enampakkumine, mille alghinnaks on
esialgsel enampakkumisel tehtud kõrgeim pakkumine.
VII ENAMPAKKUMISE TULEMUSTE KINNITAMINE
43. Viie tööpäeva jooksul suulise
enampakkumise toimumisest või kirjaliku enampakkumise pakkumiste avamisest on
enampakkumisel osalenutel õigus esitada komisjonile proteste pakkumise
läbiviimise kohta. Komisjon vormistab iga laekunud protesti suhtes kirjalikult
oma seisukoha.
44. Pakkumise korraldaja
kontrollib kõigi enampakkumist puudutavate dokumentide alusel enampakkumise
protseduuri järgimist ja enampakkumisel osalenud isikute õigust enampakkumisel
osaleda ning teeb viie tööpäeva jooksul protestide esitamise tähtaja
möödumisest motiveeritud haldusaktiga punktis 45 või 46 sätestatud otsuse.
45. Pakkumise korraldaja
tunnistab enampakkumise nurjunuks, kui:
45.1 enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt
enampakkumise protseduuri;
45.2 vähemalt ühel suulisel enampakkumisel pakkumisi
teinud osalejal ei olnud õigust enampakkumisel osaleda;
45.3 kirjaliku enampakkumise võitjal ei olnud õigust
enampakkumisel osaleda;
45.4 komisjon on lugenud pakkumise nurjunuks punktis 30,
35, 36, 40 või 54 sätestatud alustel.
46. Kui ei ole aluseid
enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks, kinnitab pakkumise korraldaja
enampakkumise tulemused ning esitab need vara kasutusse andmise otsustamiseks. Kui
pakkumise korraldaja on pädev otsustama ka vara kasutusse andmist, võivad
enampakkumise tulemuste kinnitamise ja vara kasutusse andmise otsused sisalduda
samas haldusaktis.
47. Enampakkumise tulemused
tehakse kirjalikult teatavaks kõigile enampakkumisel osalejatele punktis 45 või
46 sätestatud otsuse tegemisel järgneval tööpäeval.
VIII LÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMINE
48. Läbirääkimistega pakkumise
läbiviimisel lähtutakse kirjaliku enampakkumise protseduurist, arvestades
läbirääkimistega pakkumise kohta sätestatud erisusi.
49. Pakkumisel osaleja peab
tegema pakkumise hinna ja kõigi nõutud lisatingimuste kohta.
50. Pakkumised avab komisjon
väljakuulutatud ajal. Pakkumiste avamine ei ole avalik, pakkumisel osalejatel
ei ole pakkumiste avamise juures viibimise õigust.
51. Läbirääkimistele kutsutakse
nõuetekohase pakkumise teinud osalejad. Mittenõuetekohase pakkumise teinud
pakkujatele teatatakse nende tehtud pakkumiste mittenõuetekohasusest.
52. Läbirääkimiste sisu ei tohi
komisjon teistele pakkujatele ega avalikkusele avaldada. Avaldada võib seda,
mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele.
53. Pärast läbirääkimiste lõppu
võivad osalejad pakkumise korraldaja määratud tähtajaks esitada kirjalikult oma
lõplikud pakkumised.
54. Võrdväärsete pakkumiste
korral annab komisjon võitja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma
pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada. Pakkumise tulemuste kinnitamisel
määrab pakkumise korraldaja pakkumise võitja, lähtudes võitja selgitamise
väljakuulutatud alustest. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab pakkumise
korraldaja pakkumise nurjunuks.
IX VARA KASUTUSLEPING
55. Kui vara kasutusse andmise
haldusaktist ei tulene teisiti, sõlmib selle haldusakti alusel linna nimel
kasutuslepingu kasutusse antava vara valitseja. Lepingu allkirjastab vara
valitseja juht või tema poolt volitatud muu isik, kes on linnaga töö- või
teenistussuhtes. Lepingu allkirjastaja on kohustatud tagama sõlmitava
kasutuslepingu vastavuse vara kasutusse andmise haldusaktiga.
56. Vara kasutuslepingus peab olema
ära näidatud:
56.1 lepingu sõlmimise aluseks olev haldusakt;
56.2 kasutusse antav vara (vara nimetus, asukoht,
koosseis või muud tunnused);
56.3 lepingu liik (üürileping, rendileping, tasuta
kasutamise leping);
56.4 andmed vara kasutusse saaja kohta (füüsilise isiku ees-
ja perekonnanimi, elukoht, isikukood; juriidilise isiku nimi, asukoht,
registrinumber);
56.5 lepingu tähtaeg;
56.6 vara kasutusotstarve;
56.7 vara kasutamise eest makstava tasu suurus ja selle
tasumise kord;
56.8 vara kasutajale üleandmise ning linnale tagastamise
kord ning tähtajad;
56.9 varaga seonduvate kulutuste kandmise ja maksude
tasumise kohustuste jaotus;
56.10 vara korrashoiu- ja hoolduskohustuste jaotus;
56.11 kasutusse andmise eritingimused vastavalt kasutusse
andmise haldusaktile;
56.12 sanktsioonid lepingu rikkumise korral;
56.13 lepingu ülesütlemise alused.
57. Vara valitseja on kohustatud
tagama vara kasutusse saajale võimaluse kasutusleping sõlmida ühe kuu kestel
vara kasutusse andmise haldusakti jõustumisest arvates, võttes arvesse punktist
62 tulenevat. Kui vara kasutusse saaja selle aja jooksul vara kasutuslepingut
ei sõlmi, kaotab ta lepingu sõlmimise õiguse. Kui kasutuslepingut ei sõlmi
isik, kes on vara kasutusse saajaks valitud pakkumisel, realiseeritakse tema
antud pakkumise tagatis.
58. Äriruumi üürileping sõlmitakse
vastavalt linnavalitsuse kinnitatud tüüpvormile. Linnavalitsus võib kinnitada
ka muid kasutuslepingute tüüpvorme. Sõlmitud lepingut võib poolte kokkuleppel
muuta trükivigade parandamiseks, ruumide numbrite vm näitajate korrigeerimiseks
nende muutumise korral ning teiste formaalse iseloomuga paranduste tegemiseks.
59. Kasutusse antava vara
üleandmine kasutajale ning vara tagastamine linnale fikseeritakse kahepoolse
vara üleandmis-vastuvõtmisaktiga, mis vormistatakse vastavalt linnavalitsuse
kinnitatud tüüpvormile. Vara üleandmis-vastuvõtmisaktis tuuakse ära andmed vara
koosseisu ja seisukorra kohta.
60. Kui vastavalt vara kasutusse
andmise haldusaktile on vara üürile või rendile saajal kohustused teha varale
parendusi või muudatusi või vara üürile või rendile saaja soovib enne vara
kasutuselevõttu teha varale parendusi või muudatusi omal algatusel, antakse
kasutusse saajale vara enne üüri- või rendilepingu jõustumist tasuta kasutusse
vara remondi teostamise otstarbel vastavate tööde teostamiseks vajalikuks
ajaks. Vara üürile või rendile saaja on kohustatud kandma vara kasutamisega
seonduvad kõrvalkulud tööde teostamise ajal.
61. Kui Tallinna õigusaktidest ei
tulene teisiti, esindab linna kõigis kasutuslepingust tulenevates suhetes
kasutusse antava vara valitseja. Vara valitseja on kohustatud kontrollima
kasutuslepingu täitmist, rikkumiste korral rakendama sanktsioone ning
kasutuslepingu ülesütlemise aluste esinemise korral algatama kasutuslepingu
ülesütlemise.
X LÕPPSÄTTED
62. Vara valitseja või vara kasutusse andmise haldusaktist tulenev muu organ, mis
sõlmib vara kasutuslepingu, on enne kasutuslepingu sõlmimist kohustatud avaldama
Tallinna veebilehel andmed selle kohta, kellele ja millistel tingimustel vara
kasutusse antakse. Kasutuslepingu võib sõlmida mitte enne kui viie tööpäeva
möödumisel vastava teate ilmumisest.
(Tvk m 28.01.2010 nr 2, jõustumine 31.01.2010)
63. Vara
valitseja peab tagama vara kasutuslepingute alusel laekunud summade kandmise
linnaeelarvesse Tallinna õigusaktides sätestatud korras ja tähtaegadel.
64. Tallinna Linnavaraamet peab
Tallinna õigusaktidega sätestatud korras arvestust hoonete ja nende osade
kasutusse andmise üle. Muud arvestust vara kasutusse andmise üle peetakse
Tallinna õigusaktidest tulenevatel juhtudel.
(Tvk m 05.03.2009 nr 7 jõust. 01.04.2009)
|
65.
Korra punkti 16 rakendamisel lähtutakse vara turuhinnast.
66. Korras hoone või selle osa
või rajatise kohta sätestatut kohaldatakse sõltumata sellest, kas tegemist on
kinnisasja olulise osa või vallasasjaga.
|
