Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna linna eelarvest ühistranspordi toetamise korra kehtestamine
Tallinna Linnavolikogu 13.06.2002 määrus number 41
Jõustumine:20.06.2002
Redaktsiooni kehtivus:01.09.2005 - ... [RT IV, 06.12.2013, 45]

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:

Tvk m 25.08.2005 nr 46 jõust. 01.09.2005

Tvk m 30.04.2003 nr 26 jõust. 08.05.2003

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

Tallinn

13. juuni 2002 nr 41

 

Tallinna linna eelarvest ühistranspordi toetamise korra kehtestamine

 

 

Juhindudes Ühistranspordiseaduse § 5 lg 1 p 3 ja p 11, § 20 lg 3 ning Teede- ja Sideministri 21. juuni 2000 määrusega nr 52 kehtestatud ühistranspordi toetamise ja ühistranspordi toetusraha tagasimaksmise korra § 3 lg 2 p 2,

 

Tallinna Linnavolikogu

 

m ä ä r a b:

 

1. Kinnitada juurdelisatud “Tallinna linna eelarvest ühistranspordi toetamise kord“.

2. Määrus jõustub 20. juunil 2002.

 

Maret Maripuu

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

LISA 1
Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2002
määrusele nr 41

Tallinna linna eelarvest ühistranspordi toetamise kord

 

1.                  Üldsätted

1.1    Käesolev kord sätestab Tallinna linna eelarvest (edaspidi linna eelarve) ühistranspordi toetamise ning ühistranspordi korraldamisest saadavate tulude ja ühistranspordi korraldamisega seotud kulude planeerimise ning kulude rahastamise põhimõtted. Tulude ja kulude planeerimisel arvestatakse Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003 määrust nr 40 “Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi jätkusuutlik arengukava, teenindustaseme normid ning investeeringute ja rahastamise programm 2004-2010.

(Tvk m 25.08.2005 nr 46 jõust. 01.09.2005)

1.2    Tallinna Transpordiamet (edaspidi amet) sõlmib linna nimel avaliku teenindamise lepingu sõitjateveo korraldamiseks avaliku konkursi alusel valitud vedajaga (edaspidi vedaja). Lepingu sõlmimiseks linnaeelarves ette nähtud vahendite piires annab ametile volituse Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). Järgmiste aastate linnaeelarve vahendite arvel võetavaid kohustusi sisaldava lepingu sõlmimiseks annab nõusoleku Tallinna Linnavolikogu.

(Tvk m 30.04.2003 nr 26 jõust. 08.05.2003;

Tvk m 25.08.2005 nr 46 jõust. 01.09.2005)

1.3    Avaliku teenindamise lepinguga võtab linn kohustuse anda linna eelarvest vedajale sihtotstarbelist toetust avaliku liiniveo korraldamiseks linnaliinidel.

1.4    Sõitjateveo avaliku teenindamise lepinguga määratakse kindlaks avaliku liiniveo aastamaht (liiniläbisõit) ja liiniläbisõidu tariif.

1.5    Arvestus ja kontroll sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu täitmise üle toimub lepingus kokkulepitud korras.

1.6    Linnaliinide avaliku liiniveo korraldamiseks kinnitab linnavolikogu sõidupiletihinnad linnasisesel sõitjateveol. Linnavalitsus kinnitab linnaliinide sõiduplaanid, tagab koos vedajatega sõidupiletite müügikorralduse ja korraldab sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrolli.

2.    Mõisted

2.1    Liiniläbisõidu tariif on ühe kilomeetri sõiduhind. Avaliku liiniveo liiniläbisõidu tariif sätestatakse avaliku teenindamise lepingus.

2.2    Sõidutunni tariif on ühissõiduki kasutamise ühe tunni hind.

2.3    Piletitulem on ühistranspordi üksikpiletite (sõidutalongide) ja sõidukaartide müügist linna eelarvesse laekunud vahendid.

2.4    Piletitulu on piletitulem, millest on maha arvatud käibemaks.

 

3.        Ühistranspordi korraldamisega seotud kulud ja nende rahastamine:

3.1    Ühistranspordi korraldamisega seotud kulud on:

3.1.1        avaliku liiniveo kulud vastavalt avaliku teenindamise lepingule;

3.1.2        ühistranspordi üksikpiletite (sõidutalongide) ja sõidukaartide müügi kulud;

3.1.3   ühistransporditeenuse kvaliteedi parandamise ja liinimuudatuste kulud;

3.1.4   ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrolliteenuse ja taksokontrolli korraldamise kulud;

(Tvk m 30.04.2003 nr 26 jõust. 08.05.2003)

3.1.5   ühistranspordi uuringute, projektide ja infovahendite kulud;

3.1.6   ühistranspordi liikluskorraldamise täiustamise kulud.

(Tvk m 25.08.2005 nr 46 jõust. 01.09.2005)

3.2    Ühistranspordi korraldamisega seotud kulude rahastamine

3.2.1   Avaliku liiniveo kulud kaetakse piletitulemi ning linnaeelarvest antava toetuse arvel.

3.2.2   Piletitulu kogumiseks sõlmib amet ühistranspordi sõidupiletite levitajaga lepingu, milles määratakse kindlaks piletitulemi linna eelarvesse ülekandmise ja aruandluse kord.

3.2.3   Linn hüvitab tema poolt Tallinna haldusterritooriumil kehtestatud sõidusoodustused. Eelarveaasta jooksul täiendavate sõidusoodustuste kehtestamisel kaetakse saamata jääv piletitulu reservfondi arvelt või lisaeelarvega eraldatud vahenditest.

3.2.4   Linna eelarvest toetatakse avalikku liinivedu järgmistel juhtudel:

3.2.4.1  linna bussi-, trammi- ja trollibussiliinidel;

3.2.4.2  kokkuleppel linnaga piirnevate omavalitsustega ja Harju Maavalitsusega võib linna eelarvest toetada Harju maakonna territooriumile ulatuvaid liinilõike.

(Tvk m 30.04.2003 nr 26 jõust. 08.05.2003)

3.2.5   Kui linnaeelarve tulubaas on ebapiisav, esitab linn taotluse riigieelarvest käesoleva korra punktis 3.1.1 nimetatud avaliku liiniveo toetuse puudujääva osa katmiseks täies ulatuses või osaliselt. Riigieelarvest toetuse saamiseks esitab linn Ühistranspordiseaduse § 20 alusel sätestatud korras Harju Maavalitsusele taotluse riigieelarvest linna ühistranspordi selle osa rahastamiseks, millel puudub linnaeelarves kate.

3.2.6   Amet teostab vedajatele makseid sõitjateveo avaliku teenindamise lepinguga kehtestatud korras ja tähtaegadel. Vedajatele makstava toetuse arvutamise aluseks on sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu järgsed kohustuslikud aruanded. Vedajad esitavad aruanded linna- ja/või riigieelarvest saadud vahendite kasutamise kohta sõitjateveo avaliku teenindamise lepingus fikseeritud vormis ja tähtajal. Linnaeelarvest vedajale toetuse andmine peatatakse ning antud sihtotstarbelise toetuse saaja tagastab toetusraha täielikult või osaliselt, kui toetuse saaja ei ole tähtaegselt esitanud sõitjateveo avaliku teenindamise lepinguga määratud informatsiooni, on esitanud valeandmeid, ei ole kasutanud toetust sihipäraselt või on muul viisil eiranud toetuse kasutamise kohta sõitjateveo avaliku teenindamise lepingus esitatavaid nõudeid.

(Tvk m 25.08.2005 nr 46 jõust. 01.09.2005)

3.2.7   Sõitjate avaliku liiniveo korraldamiseks vajalikud tehnilised vahendid soetab vedaja oma vahenditest. Linn võib linna eelarves ette näha sihtotstarbelise investeeringutoetuse vedajale. Investeeringutoetus jaguneb toetuseks eelmistel perioodidel võetud kohustuste katteks ja toetuseks eelarveperioodil võetavate kohustuste tasumiseks.

(Tvk m 25.08.2005 nr 46 jõust. 01.09.2005)

3.2.8   Ühistranspordi sõidupiletite valmistamise ja müügi ning sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrolli kulud kaetakse linna eelarvest.

(Tvk m 25.08.2005 nr 46 jõust. 01.09.2005)

3.2.9   Ühistranspordi teenindustaseme ning -kvaliteedi parandamise ja liiklusmuudatuste kulud, ühistranspordi uuringute ja  projektide kulud, infomaterjalide valmistamise, paigaldamise ja korrashoiu kulud, taksokontrolli kulud ning ühistranspordi liikluskorralduse täiustamise kulud kaetakse linna eelarvest.

(Tvk m 25.08.2005 nr 46 jõust. 01.09.2005)

3.2.10 linn esitab vajadusel taotluse riigieelarvest toetuse saamiseks ühissõidukite soetamiseks või nende ümberkohendamiseks, ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamiseks või uuendamiseks ning ühistranspordiuuringute korraldamiseks vastavalt Ühistranspordiseaduse paragrahvidele 17, 18 ja 19.

(Tvk m 25.08.2005 nr 46 jõust. 01.09.2005)

 

4.    Ühistranspordi eelarve projekt

4.1     Amet koostab ühistranspordi eelarve projekti järgmiseks eelarveaastaks arvesse võttes käesoleva määruse punktis 1.1 nimetatud linnavolikogu määrust.

(Tvk m 25.08.2005 nr 46 jõust. 01.09.2005)

4.2    Eelarve projektis näidatakse ära ühistranspordi korraldamisega seotud kulud ja nende kulude katteallikad.

4.3    Piletitulu laekumise prognoosi aluseks on eelarve perioodiks kavandatavad piletiliigid ja –hinnad ning müügimahud.

(Tvk m 25.08.2005 nr 46 jõust. 01.09.2005)

4.4    Amet esitab ühistranspordi eelarve projekti ja seletuskirja linnakantseleile ameti järgmise aasta eelarve projekti koosseisus linnavalitsuse poolt kehtestatud vormis ja tähtajal.

4.5    Kui linnavolikogu ei võta linnaeelarvet eelarveaasta alguseks vastu, toimub ühistranspordi korraldamisega seotud kulude rahastamine vastavalt Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korrale.

4.6    Pärast linnaeelarve vastuvõtmist linnavolikogu poolt koostab amet ühistranspordi kulude rahastamise ajakava kuude kaupa. Rahastamise ajakava koostatakse lähtudes sõitjateveo avaliku teenindamise lepingutest.

4.7    Linnaeelarves ühistranspordi korraldamisega seotud kulude ja katteallikate muutmine toimub vastavalt Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korrale jm linna õigusaktidele.

 

5.    Andmete esitamine

5.1    Vedaja on kohustatud edastama linnavalitsusele vedude ja vedudega seotud majandustegevuse kohta informatsiooni, mis on vajalik liikluse kavandamiseks ja transpordiuuringuteks. Vedaja poolt kasutatav piletimüügi aparatuur peab võimaldama tulude arvestust ja kontrolli ning sõitjate arvu ja müüdud piletite koguse arvestamist liikide kaupa. Kui vedaja korraldab peale avaliku liiniveo ka kommertsliinivedu või tegeleb muu ettevõtlusega, tuleb avaliku liiniveo majandusarvestus muu ettevõtlustegevuse arvestusest eraldada, arvestades järgmisi nõudeid:

5.1.1   avaliku teenindamise lepingu kohase tegevuse kohta on vaja sisse seada raamatupidamine ning selle tegevusega seotud varaosa tuleb arvestada heast raamatupidamistavast lähtuvalt;

5.1.2   avaliku liiniveo kulud peavad olema kaetud piletitulu ning linnaeelarvest ja/või riigieelarvest antava toetusega, raha ülekandmine teistesse valdkondadesse või teistest valdkondadest on keelatud.