Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna aadressitähiste eeskirja kinnitamine
Tallinna Linnavalitsus 05.07.2000 määrus number 44 [RT IV, 29.11.2013, 14]
Jõustumine:17.07.2000
Kehtetuks tunnistamine:01.05.2014
Redaktsiooni kehtivus:17.07.2000 - 01.05.2014 [RT IV, 29.11.2013, 14]

AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tlv m 09.04.2014 nr 31 [RT IV, 25.04.2014, 4 - jõust. 01.05.2014]

 

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

MÄÄRUS

Tallinn

5. juuli 2000 nr 44

Tallinna aadressitähiste eeskirja kinnitamine

 

Lähtudes Tallinna Linnavolikogu 01. juuni 2000 määruse nr 17 punktist 3 ning Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 punktist 2

Tallinna Linnavalitsus

m ä ä r a b:

1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna aadressitähiste eeskiri.

 

2. Käesoleva eeskirja jõustumisest alates tuleb uued aadressitähised paigaldada vastavalt eeskirjas esitatud nõuetele.

 

3. Olemasolevate tähiste väljavahetamist tuleb linnaosadel kindlustada etapiviisiliselt ning esmajärjekorras vahetada tähised, mis eiravad eeskirja punkte 3.12, 3.3, 4.1, 5.2 ja 5.6.

 

4. Järelvalvet käesoleva eeskirja täitmise üle, sealhulgas eraomanike poolt, teostavad linnaosade valitsused.

 

5. Määrus jõustub 17. juulil 2000

 

Jüri Mõis

 

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

 

Kinnitatud:
Tallinna Linnavalitsuse
5. juuli 2000 määrusega nr 44

TALLINNA AADRESSITÄHISTE EESKIRI

1. Üldsätted

 

1.1 Käesolev eeskiri sätestab Tallinna tänavatele ja teistele aadressikohtadele paigaldatavate aadressitähiste tehnilised, kujunduslikud, keelelised ja paigaldamise ühtsed nõuded.

Kujunduse, paigalduse ja teiste ühtsete nõuete esitamise eesmärgiks on muuhulgas liiklemise hõlbustamine, mille tagab aadressitähiste lihtne ja ühene äratuntavus linnas.

1.2 Käesolev eeskiri on kohustuslik juhindumiseks Tallinna linnaosadele, ehitiste omanikele ja Tallinna aadressitähiseid teostavatele ettevõtetele.

1.3 Linnaosa valitsuse poolt tagatakse:

1.3.1 tänavasiltide paigaldamine tänava alguses, lõpus ja ristmikel olevatele ehitistele

sõltumata nende omandikuuluvusest;

1.3.2 numbrimärgi paigaldamine ehitisele, sõltumata selle omandikuuluvusest, kui

aadressinumber on muudetud Linnaplaneerimise Ameti ettepanekul üldhuvidest lähtuvalt.

1.4 Ehitise omaniku või selleks volitatud isiku poolt tagatakse:

1.4.1. numbrimärgi paigaldamine ehitisele (hoonele, piirdele või näiteks postkastile),

kindlustades tähise nähtavuse üldkasutatavalt teelt;

1.4.2 soovi korral tänavasildi paigaldamise ka talle kuuluvale ehitisele, mis asub väljaspool ristmikku.

1.5 Aadressitähiseks (edaspidi “tähis”) on käesolevas eeskirjas ehitisele paigaldatav tänavasilt ja aadressi numbrimärk. Eeskiri ei käsitle postile paigaldatavaid tähiseid, milleks on tänavanimega (või lisaks ka suunavate numbrimärkidega) liiklusmärk nr 644 “Tee nimi” või liikluse suunaviit ning mille paigaldust korraldab EV riikliku standardi “Liiklusmärgid ja nende kasutamine” alusel Tallinna Liikluskorralduskeskus.

1.6 Tänavasildil on tänava, maantee, puiestee või muu tänava analoogi ametlik eestikeelne nimi ning numbrimärgil on ehitise aadressi ametlik põhinumber või ka selle tähtlisand või kaldkriipsule järgnev lisanumber (edaspidi “number”). Nime- ja numbriosa ei tohi olla samal tähisel.

1.7 Tähised peavad üldjuhul vastama käesoleva eeskirjaga sätestatud nõuetele ning eri kujunduse soovi korral, peab olema tagatud tähiste vastavus nõuetekohaselt kinnitatud projektile, mis kooskõlastatakse linnaosa valitsusega. Vanalinnas peavad tähised vastama erinõuetele, kui need on esitatud.

 

2. Tehnilised nõuded

 

2.1 Tähised peavad olema pimedal ajal valgustatud ja nähtavad, mis tagatakse tänavavalgustuse või liiklusvahendi sõidutulede abil või puuduliku valgustuse ja tänavast kaugel asuva tähisega hoone puhul tähise lähedusse paigaldatud kohtvalgusti abil. Eri kujundusega aadressitähis võib olla valgustatud ka seestpoolt.

2.2 Tähised tuleb üldjuhul valmistada 1,5-2,0 mm paksusest metall-lehest. Tähiste materjal ja kinnituskruvid peavad olema korrosioonikindlad või kaetud korrosioonikaitsekihiga.

2.3 Muinsuskaitsealal (vanalinnas) ja –tsoonides, kesklinnas ning linna ajaloolistes ees- ja aedlinnades või kultuuri- ja miljööväärtuslikes regulaarplaneeringuga piirkondades, madalate piirete esinemisel või muul sellisel madalal paigalduskohal, ehitistel mis on arhitektuurimälestised (sealhulgas väljaspool eelnimetatud piirkondi) peab paigaldama üksnes emaileeritud tähised. Stiiliühtsuse ja suurema püsivuskindluse tagamiseks on emaileeritud tähised soovitatavad ka mujal linnas, sealhulgas paneelelamutega piirkondades.

 

3. Kujunduslikud nõuded

 

3.1 Tähiste kujunduse graafiline osa on esitatud käesoleva eeskirja lisas.

3.2 Tähise formaadi kujundavad tähise määratletud kõrgus, numbri või lühikese nime puhul tähise määratletud pikkus ning pikema nime puhul määratletud vaba ruum nime alguses ja lõpus. Nimesildi ja numbrimärgi kõrgus ei tohi omavahel erineda ning tähise tellimuses tuleb esitada tähise nõutav kõrgus ja värvilahendus, vastavalt ehitise asukohale

3.3 Tähiste kõrgused peavad vastavalt paiknemise piirkonnale olema järgmised:

3.3.1 vabaplaneeringuga piirkondades, kus esineb paneel- või muu selline suurhoonestus, välja arvatud nende piirkondade väikeelamutel - 320 mm;

3.3.2 kõikjal mujal linnas, sealhulgas vabaplaneeringuga piirkondade väikeelamutel – 180 mm.

3.4 Nimesildi maksimaalseks pikkuseks võib sildi kõrguse 320 mm puhul olla 1200 mm ja sildi kõrguse 180 mm puhul – 900 mm.

3.5 Lühikese, kahe kuni nelja (või kitsaste täheväljade esinemisel ka viie) tähelise ja

liigisõna kasutuseta nime puhul peavad tänavasildi pikkused olema järgmised:

3.5.1 sildi kõrguse 320 mm puhul - 700 mm;

3.5.2 sildi kõrguse 180 mm puhul - 450 mm.

3.6 Viie tähelise ja pikema nime puhul jäetakse alates tähise raamjoone siseservast, nimest vasakule ja paremale vaba ruumi järgmiselt:

3.6.1 sildi kõrguse 320 mm puhul – 100 mm;

3.6.2 sildi kõrguse 180 mm puhul – 50 mm.

3.7 Numbrimärgi kõrguse 320 mm puhul peavad märgi pikkused olema järgmised:

3.7.1 ühekohalise numbriosa puhul – 350 mm;

3.7.2 kahekohalise numbriosa puhul – 400 mm;

3.7.3 kolmekohalise numbriosa puhul – 500 mm;

3.7.4 nelja- kuni viiekohalise numbriosa puhul – 650 mm;

3.7.5 enam kui viiekohalise numbriosa puhul – 700 mm, kasutades vajadusel teksti tihendust,

3.8 Numbrimärgi kõrguse 180 mm korral peavad märgi pikkused olema järgmised:

3.8.1 ühekohalise numbriosa puhul – 200 mm;

3.8.2 kahekohalise numbriosa puhul – 250 mm;

3.8.3 kolmekohalise numbriosa puhul – 300 mm;

3.8.4 nelja- kuni viiekohalise numbriosa puhul – 400 mm;

3.8.5 enam kui viiekohalise numbriosa puhul – 550 mm.

3.9 Nime ja numbri kirjatüübiks peab olema Helvetica Bold, kusjuures väga pika nime puhul tuleb kasutada teksti tihendust või kirjatüüpi Helvetica Condensed, et sildi pikkus ei ületaks maksimaalselt lubatut. Nime kujundamisel kasutatakse suur- ja väiketähtede süsteemi.

3.10 Tekstiosa kõrguse määratleb nime alustava suurtähe kõrgus, mis vastavalt tänavasildi kõrgusele on järgmine:

3.10.1 sildi kõrguse 320 mm puhul – 120 mm;

3.10.2 sildi kõrguse 180 mm puhul – 75 mm.

3.11 Numbri kõrgus on vastavalt numbrimärgi kõrgusele järgmine:

3.11.1 märgi kõrguse 320 mm puhul – 130 mm;

3.11.2 märgi kõrguse 180 mm puhul – 90 mm.

3.12 Tähiste värvilahendusena kasutada linnaosades seni väljakujunenud valdavat värvilahendust kuni linnaosa halduskogu ja Tallinna linnavalitsus ei ole otsustanud teisiti.

3.13 Tähise servades on raamjoon, mille värvus vastab teksti või numbriosa värvile ning asukoht, laius ja 90 kraadised ümarpöördenurgad on järgmised:

3.13.1 tähise kõrguse 320 mm puhul on raamjoone väline piir tähise kõigist servadest 20 mm kaugusel, raamjoone enda laius 7 mm ja pöördenurga siseraadius 25 mm ja välisraadius 32 mm;

3.13.2 tähise kõrguse 180 mm puhul on raamjoone väline piir tähise kõigist servadest 10 mm kaugusel, raamjoone enda laius 5 mm ja pöördenurga siseraadius 15 mm ja välisraadius 20 mm;

3.14 Tähise nelja nurka tehakse kruviauk arvestusega, et kruvipea ei kata tähise servades olevat raamjoont. Kruvi augu võib 320 mm kõrgusega pikkadel tänavasiltidel teha sissepoole raamjoont.

 

4. Keelelised nõuded nime- ja numbriosale

 

4.1 Tänavasildil kasutatakse üksnes Linnaplaneerimise Ameti poolt peetavas Tallinna tänavate ametlikus nimistus esinevat aadressikoha ükskeelset nimekuju, kusjuures lubatud on vaid käesolevas eeskirjas esitatud nime lühikujud, võrreldes täiskujuga.

4.2 Isiku järgi määratud tänavanimes, mille ametlikus nimekujus esineb ka eesnimi, kirjutatakse see üldjuhul täielikult välja (näiteks Kristjan Raua, Peeter Süda, Nikolai v. Glehni; tiitlit selle täiskujul “von” viimases välja ei kirjutata).

4.3 Täisnime asemel initsiaali(de) kasutamine on tänavasildil lubatud vaid pikema perekonnanime, kahe eesnime või väljakirjutatud liigisõna esinemise puhul (näiteks A. Weizenbergi; F. R. Faehlmanni, F. R. Kreutzwaldi; N. v. Glehni põik, E. Särgava allee, E. Vilde tee, mitte Ed. Vilde tee) ja ainsa erandina kahe perekonnanimega ametlikus lühinimes A. H. Tammsaare tee.

4.4 Tänavanime kirjutamist alustatakse suure algustähega ja ülejäänud on väiketähed, sealhulgas liigisõna algustäht (näiteks Pikk jalg, Vana turg; Vilu tee). Numbrilise tänavanime puhul (näiteks 1. liin) jäetakse pärast punkti tühik ja liigisõna (“liin”) kirjutatakse väikese algustähega.

4.5 Initsiaali(de) kasutamisel jäetakse pärast punkti ja enne järgmist initsiaali või perekonnanime tühik, nagu ka tiitli ametliku lühendi puhul.

4.6 Tänavanimes, kus esineb sidekriipsuga hargtäiend ja nimetuum (näiteks Suur-Karja, Hiiu-Maleva), enne ja pärast sidekriipsu tühikut ei jäeta.

4.7 Numbri tähtlisandiks on väiketäht (näiteks 28a), mis järgneb numbrile tühikuta, nagu ka kaldkriips ja teine number (näiteks 66/68 või 50/1).

4.8 Kõik liigisõnad (tee, allee, põik jne) kirjutatakse täielikult välja, väljaarvatud “maantee” ja “puiestee”, mille puhul on lubatud punktita lühendid mnt ja pst (näiteks Kaskede pst). Nimetuumaga kokkukirjutatud liigisõna ei lühendata (näiteks Toompuiestee).

4.9 Liigisõna “tänav” esinemisel nimetuuma taga, jäetakse see tänavasildil üldse ära (näiteks Ahju, Kätki, Moora), nagu ka erandlike nimetavakäändeliste ametlikult liigisõnata tänavanimede puhul (näiteks Tõnismägi, Suur Rannavärav). Ainsa erandina kirjutatakse liigisõna “tänav” välja nimes Moora umbtänav.

4.10 Liigisõna “põik” asemel on keelatud kasutada “põiktänav” või “põiktee”.

5. Paigaldamise nõuded.

 

5.1 Tänavasildid tuleb ristmiku ehitistele paigaldada arvestusega, et igal sõidusuunal oleks ristmikku moodustavate kõigi tänavate sildid nähtavad.

5.2 Iga ristmikku moodustava tänava suunas tohib olla üksnes selle tänava järgi määratud aadressi tähis, kusjuures see nõue kehtib ka ametliku mitmikaadressi puhul, mis sisaldab erinevate tänavate järgi määratud aadresse.

5.3 Ristmiku ehitisel paigaldatakse tähised üldjuhul hoone fassaadi või piirde ristmikupoolsele nurgale ning samale kõrgusjoonele.

5.4 Hoonele kinnitatavate tähiste paigalduskõrguseks on üldjuhul I ja II korruse vaheline tsoon, I korruse akende või peaukse ülemine kõrgusjoon või kõrgus kuni 3 meetrit, arvestades fassaadi arhitektuuri eripära.

5.5 Piirdele kinnitatavate tähiste paigalduskõrguseks on üldjuhul kuni 2 m ja madalamate piirete korral paigaldatakse tähis vahetult nende ülaääre alla.

5.6 Tänavasilt ja numbrimärk paigaldatakse üldjuhul vahetult üksteise kõrvale, moodustades ühtse tähiste ploki, kusjuures numbrimärk järgneb tänavasildile. Kui hoone fassaadi iseloom ei võimalda tähiste järgnevat paigaldamist, on lubatud numbri-märgi paigaldamine tänavasildi alla, selle keskteljele (mitte kohale), jättes tähise kõrguse 320 mm puhul kahe tähise vahele 40 mm ja tähise kõrguse 180 mm puhul – 20 mm vaba ruumi või paigaldatakse numbrimärk sobivasse kohta ka hoone peaukse juures.

5.7 Vabaplaneeringuga piirkondades, kus sissepääsud hoonesse avanevad sisekvartalis, peavad tähised (või tähis) olema tagatud ka üldkasutatava tänava poolsel fassaadil.

5.8 Paigaldamise tähtajad.

5.8.1 Perspektiivselt väljaehitatava tänava silt või ehitise numbrimärk paigaldatakse tänava või ehitise väljaehitamise ajaks.

5.8.2 Olemasoleva, seni nimetu tänava korral, millele määratakse nimi või ümbernimetatava tänava puhul, paigaldatakse sildid vastavalt linnavalitsuse nime määramise õigusaktis antud uue nime jõustumise ajaks.

5.8.3 Olemasoleva ehitise aadressi muutmisel, paigaldatakse uus numbrimärk vastavalt aadressimuutmise dokumendis esitatud uute aadressinumbrite jõustumise ajaks.

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa
Tallinna Linnavalitsuse
5. juuli 2000 määrusega nr 44
kinnitatud Tallinna aadressitähiste
eeskirja juurde

 

TALLINNA AADRESSITÄHISTE EESKIRJA

GRAAFILINE OSA

 

Joonise nr ja nimetus

Illustreerib eeskirja punkti nr …

1. Tähiste formaat (lühikeste nimede puhul)

3.3.1, 3.5.1 ja 3.10.1

2. Tähiste formaat (lühikeste nimede puhul)

3.3.2, 3.5.2 ja 3.10.2

3. Tähiste formaat (pikkade nimede puhul)

3.4, 3.6.1 ja 3.10.1

4. Tähiste formaat (pikkade nimede puhul)

3.4, 3.6.2 ja 3.10.2

5. Tähiste formaat ja numbri kõrgus

3.7.1 – 3.7.4 ja 3.11.1

6. Tähiste formaat ja numbri kõrgus

3.7.5 ja 3.11.1

7. Tähiste formaat ja numbri kõrgus

3.8.1 – 3.8.5 ja 3.11.2

8. Kasutatav kirjatüüp

3.9

9. Tähiste raamjoon

3.13.1 ja 3.13.2

10. Tänava nimesildi ja numbrimärgi paigaldusviisid (järjestikuliselt)

5.6

11. Tänava nimesildi ja numbrimärgi paigaldusviisid (tsentreerimisel keskteljele)

5.6

Eeskirja lisa mustvalges graafikas esitatud joonised ei kujuta endast tähiste värvilahendust.

 

Toomas Sepp

Linnasekretär