Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna Kesklinna munitsipaalkoolide põhimääruste kinnitamine
Tallinna Linnavalitsus 08.12.1999 määrus number 109
Jõustumine:13.12.1999
Redaktsiooni kehtivus:01.03.2000 - 11.02.2001

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:
Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000

TALLINNA LINNAVALITSUSE

 

MÄÄRUS

Tallinn

08. detsember 1999 nr 109

Tallinna Kesklinna munitsipaalkoolide põhimääruste kinnitamine

 

Vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ning lähtudes Tallinna Linnavolikogu 06. mai 1999 määrusest nr 14

Tallinna Linnavalitsus

m ä ä r a b:

1.Kinnitada:

1.1 Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale 1;

1.2 Tallinna Ühisgümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale 2;

1.3 Tallinna 21. Kooli põhimäärus vastavalt lisale 3;

1.4 Kadrioru Saksa Gümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale 4;

1.5 Jakob Westholmi Gümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale 5;

1.6 Liivalaia Gümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale 6;

1.7 Tallinna Prantsuse Lütseumi põhimäärus vastavalt lisale 7;

1.8 Tallinna Reaalkooli põhimäärus vastavalt lisale 8;

1.9 Tallinna Magdaleena Lasteaed-Algkooli põhimäärus vastavalt lisale 9;

1.10 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale 10;

1.11 Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale 11;

1.12 Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale 12;

1.13 Tallinna Tõnismäe Reaalkooli põhimäärus vastavalt lisale 13;

1.14 Tallinna Juhkentali Gümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale 14;

1.15 Tallinna Humanitaargümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale 15;

1.16 Tallinna Tondi Lasteaed-Algkooli põhimäärus vastavalt lisale 16;

1.17 Tallinna Juudi Kooli põhimäärus vastavalt lisale 17;

1.18 Tallinna Inglise Kolledži põhimäärus vastavalt lisale 18;

1.19 Tallinna 11. Õhtukeskkooli põhimäärus vastavalt lisale 19.

 

2. Nimetada Tallinna 59. Põhikool Tallinna Kadrioru Põhikooliks ja kinnitada põhimäärus vastavalt lisale 20.

 

3. Tunnistada kehtetuks:

3.1 Tallinna Linnavalitsuse 28. juuni 1996 korraldusega nr 1782-k kinnitatud lisad 1 - 6 ja korralduse punktid 7 ja 8;

3.2 Tallinna Linnavalitsuse 27. augusti 1996 korralduse nr 2045-k punkt 2;

3.3 Tallinna Linnavalitsuse 16. jaanuari 1998 määrus nr 5;

3.4 Tallinna Linnavalitsuse 11. septembri 1998 määruse nr 56 punkt 2;

3.5 Tallinna Linnavalitsuse 11. detsembri 1998 määruse nr 77 punkt 2;

3.6 Tallinna Linnavalitsuse 25. septembri 1998 määrusega nr 61 kinnitatud Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi põhimäärused;

3.7 Tallinna Linnavalitsuse 05. märtsi 1999 määruse nr 23 punkt 1.

 

4. Määrus jõustub 13. detsembril 1999.

 

Jüri Mõis

 

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

 

Lisa 1
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Gustav Adolfi Gümnaasium (edaspidi gümnaasium) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasium on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Gümnaasiumi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Suur-Kloostri tn 16 10133 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Gümnaasiumil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Gümnaasiumil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Gümnaasiumi põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta.

1.9 Gümnaasium juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö gümnaasiumis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Gümnaasiumis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Gümnaasiumi juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid ning ettevalmistusrühmad koolieelikutele alushariduse omandamiseks.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Gümnaasium järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Gümnaasium tegutseb reaal- ja humanitaarainete suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Gümnaasiumi õppe-eesmärgid on:

5.2.1 tagada riikliku õppekavaga määratletud teadmiste taseme ja pädevuste kujunemine.

5.3 Gümnaasiumi õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid ja kursused ning stuudiod.

5.4 Gümnaasium valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Gümnaasium loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse gümnaasiumi õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada gümnaasiumis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks gümnaasiumi hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma gümnaasiumi kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele gümnaasiumi heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, gümnaasiumi põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida gümnaasiumi kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni gümnaasiumist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab gümnaasiumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Gümnaasiumi tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab gümnaasiumi bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama gümnaasiumi riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab gümnaasiumi eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga gümnaasiumi struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab gümnaasiumi töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb gümnaasiumis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab gümnaasiumi direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Gümnaasiumi vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Gümnaasiumi asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Gümnaasiumi eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Gümnaasiumi kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Gümnaasium võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Gümnaasiumi eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Gümnaasium teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Gümnaasiumil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 gümnaasiumi remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Gümnaasium hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Gümnaasiumi korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Gümnaasiumi ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja gümnaasiumi personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Gümnaasiumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 2
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Ühisgümnaasium (edaspidi gümnaasium) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasium on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Pärnu mnt 71/73 10134 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Gümnaasiumil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Gümnaasiumi põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta.

1.9 Gümnaasium juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö gümnaasiumis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Gümnaasiumis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Gümnaasiumi juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, stuudiod, ettevalmistusrühmad koolieelikutele alushariduse omandamiseks ja parandusõpperühmad.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Gümnaasium järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Gümnaasium tegutseb reaal- ja humanitaarainete suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Gümnaasiumi õppe-eesmärgid on:

5.2.1 tagada riikliku õppekavaga määratletud teadmiste taseme ja pädevuste kujunemine.

5.3 Gümnaasiumi õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid ja kursused ning muusikaklassid.

5.4 Gümnaasium valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Gümnaasium loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5. Õpilaste arvestust peetakse gümnaasiumi õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7. Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada gümnaasiumis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks gümnaasiumi hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma gümnaasiumi kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele gümnaasiumi heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, gümnaasiumi põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida gümnaasiumi kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni gümnaasiumist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab gümnaasiumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Gümnaasiumi tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab gümnaasiumi bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama gümnaasiumi riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab gümnaasiumi eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga gümnaasiumi struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab gümnaasiumi töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb gümnaasiumis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab gümnaasiumi direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Gümnaasiumi vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Gümnaasiumi asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Gümnaasiumi eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Gümnaasiumi kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Gümnaasium võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Gümnaasiumi eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Gümnaasium teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Gümnaasiumil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 gümnaasiumi remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Gümnaasium hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Gümnaasiumi korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Gümnaasiumi ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja gümnaasiumi personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Gümnaasiumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 3
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

TALLINNA 21. KOOLI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna 21. Kool (edaspidi kool) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Kool on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Raua tn 6 10124 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Koolil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Kooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Kooli põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Kool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine koolis on õppemaksuta.

1.9 Kool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Kooli tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö koolis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Koolis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Kooli juures tegutsevad aine- ja huvialaringid, laulukoorid.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Kool järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on kooli direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Kool tegutseb muusika ja reaal- ning humanitaarainete suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Kooli õppe-eesmärgid on:

5.2.1 tagada riikliku õppekavaga määratletud teadmiste taseme ja pädevuste kujunemine.

5.3 Kooli õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid ja kursused.

5.4 Kool valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Kool loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse kooli õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada koolis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli või hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma kooli kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele kooli heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida kooli kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni koolist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab kooli õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja

kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Kooli tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kooli direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab kooli bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga kooli finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb kooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama kooli riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab kooli eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga kooli struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab kooli töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires kooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Kooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse kooli hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab kooli direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Kooli vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Kooli asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kooli kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Kool võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Kooli eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Kool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Koolil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 kooli remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Kool hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja kooli personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 4
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Kadrioru Saksa Gümnaasium (edaspidi gümnaasium) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasium on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Gümnaasiumi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Gonsiori tn 38 10128 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Gümnaasiumil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Gümnaasiumil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Gümnaasiumi põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta.

1.9 Gümnaasium juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö gümnaasiumis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Gümnaasiumis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Gümnaasiumi juures töötavad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid ning ettevalmistusrühmad koolieelikutele alushariduse omandamiseks.

4.3 Gümnaasiumis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Gümnaasium järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud gümnaasiumi õppekava. Gümnaasium tegutseb saksa keele suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Gümnaasiumi õppe-eesmärgid on:

5.2.1 integreeritud teadmiste ja oskuste andmine;

5.2.2 saksa keele, kultuuri ja traditsioonide süvendatud õpetamine.

5.3 Gümnaasiumi õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid ja kursused.

5.4 Gümnaasium valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Gümnaasium loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse gümnaasiumi õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada gümnaasiumis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks gümnaasiumi hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma gümnaasiumi kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele gümnaasiumi heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, gümnaasiumi põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida gümnaasiumi kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni gümnaasiumist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab gümnaasiumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Gümnaasiumi tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab gümnaasiumi bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama gümnaasiumi riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab gümnaasiumi eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga gümnaasiumi struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab gümnaasiumi töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb gümnaasiumis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab või gümnaasiumi direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Gümnaasiumi vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Gümnaasiumi asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Gümnaasiumi eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Gümnaasiumi kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Gümnaasium võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Gümnaasiumi eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Gümnaasium teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Gümnaasiumil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 gümnaasiumi remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Gümnaasium hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Gümnaasiumi korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Gümnaasiumi ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja gümnaasiumi personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Gümnaasiumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 5
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Jakob Westholmi Gümnaasium (edaspidi gümnaasium) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasium on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Kevade tn 8 10137 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Gümnaasiumil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Gümnaasiumi põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta.

1.9 Gümnaasium juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö gümnaasiumis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Gümnaasiumis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Gümnaasiumi juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, stuudiod ning parandusõpperühmad.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Gümnaasium järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Gümnaasium tegutseb humanitaar- ja reaalainete ning muusika suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Gümnaasiumi õppe-eesmärgid on:

5.2.1 isiksuse kujundamine, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end oma rahva liikmena, kodanikuna, kaasvastutajana Euroopa ja maailma tuleviku eest.

5.3 Gümnaasiumi õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid ja kursused ning muusikaklassid.

5.4 Gümnaasium valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Gümnaasium loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse gümnaasiumi õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada gümnaasiumis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks gümnaasiumi hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma gümnaasiumi kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele gümnaasiumi heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, gümnaasiumi põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida gümnaasiumi kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni gümnaasiumist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab gümnaasiumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Gümnaasiumi tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab gümnaasiumi bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama gümnaasiumi riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab gümnaasiumi eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga gümnaasiumi struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab gümnaasiumi töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb gümnaasiumis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab gümnaasiumi direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Gümnaasiumi vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Gümnaasiumi asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Gümnaasiumi eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Gümnaasiumi kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Gümnaasium võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Gümnaasiumi eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Gümnaasium teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Gümnaasiumil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 gümnaasiumi remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Gümnaasium hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Gümnaasiumi korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Gümnaasiumi ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja gümnaasiumi personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Gümnaasiumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

 

Lisa 6
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsember 1999
määrusega nr 109

 

LIIVALAIA GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Liivalaia Gümnaasium (edaspidi gümnaasium) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasium on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Gümnaasiumi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Liivalaia tn 23 10118 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Gümnaasiumil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Gümnaasiumi põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta.

1.9 Gümnaasium juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö gümnaasiumis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Gümnaasiumis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Gümnaasiumi juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, ettevalmistusrühmad koolieelikutele alushariduse omandamiseks ning parandusõpperühmad.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Gümnaasium järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Gümnaasium tegutseb üldainete suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Gümnaasiumi õppe-eesmärgid on:

5.2.1 tagada riikliku õppekavaga määratletud teadmiste taseme ja pädevuste kujunemine.

5.3 Gümnaasiumi õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasuline muusikaklass.

5.4 Gümnaasium valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Gümnaasium loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse gümnaasiumi õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada gümnaasiumis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks gümnaasiumi hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma gümnaasiumi kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele gümnaasiumi heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, gümnaasiumi põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida gümnaasiumi kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni gümnaasiumist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab gümnaasiumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Gümnaasiumi tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab gümnaasiumi bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama gümnaasiumi riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab gümnaasiumi eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga gümnaasiumi struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab gümnaasiumi töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb gümnaasiumis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab gümnaasiumi direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Gümnaasiumi vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Gümnaasiumi asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Gümnaasiumi eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Gümnaasiumi kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Gümnaasium võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Gümnaasiumi eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Gümnaasium teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Gümnaasiumil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 gümnaasiumi remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Gümnaasium hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Gümnaasiumi korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Gümnaasiumi ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja gümnaasiumi personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Gümnaasiumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 7
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
8. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Prantsuse Lütseum (edaspidi lütseum) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Lütseum on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Lütseumi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Hariduse tn 3 ja Luise tn 38 10119 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Lütseumil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Lütseumil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Lütseumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Lütseum on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.7 Õppimine lütseumis on õppemaksuta.

1.8 Lütseum juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Lütseumi tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks lütseumi juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö lütseumis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Lütseumis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Lütseumi juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid ning kursused.

4.3 Lütseumis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE-JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Lütseum järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on lütseumi direktori poolt kinnitatud lütseumi õppekava. Lütseum tegutseb humanitaarainete suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Lütseumi õppe-eesmärgid on:

5.2.1 humaanse, demokraatliku mõtteviisiga, rahvuslust ja kõlbluse ideid väärtustava ning kõigi rahvuste suhtes salliva laia silmaringiga Eesti Vabariigile lojaalse kodaniku kasvatamine;

5.2.2 õpilastele kvaliteetse üldkeskhariduse andmine;

5.2.3 õpilastele, kes haridusteed ei jätka, teadmiste, oskuste ja vilumuste tagamine, mis vastava täiendõppe lisandumisega võimaldab lülituda tööprotsessi;

5.2.4 anda süvendatud õpetust prantsuse keelest, teadmisi prantsuse kultuurist, kirjandusest ja kunstist.

5.3 Lütseumi õppekava väline tegevus on:

5.3.1 tasuta ja tasulised ringid ja kursused.

5.4 Lütseum valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1. septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Lütseumis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab lütseumi direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne" 4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", " rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Lütseum loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse vastu õpilased, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saavad 7- aastaseks või kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse lütseumi õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse lütseumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid lütseumis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada lütseumis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks lütseumi hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud lütseumi hoolekogusse;

6.7.4 asutada lütseumis klubisid, stuudioid ja ringe, mille tegevus ja sihid ei ole vastuolus lütseumi ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös lütseumi ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada lütseumist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa lütseumist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma lütseumi kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara, ümbritsevat loodust ning osalevad vastavalt eakohastele võimetele lütseumi heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, lütseumi põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida lütseumi kodukorda, on lütseumil õigus kohaldada karistusi kuni lütseumist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab lütseumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 LÜTSEUMITÖÖTAJAD

 

7.1 Lütseumi töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe- ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Lütseumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks lütseumi põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need lütseumi direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Lütseumi tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks lütseumi direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab lütseumi bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga lütseumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb lütseumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama lütseumi riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab lütseumi eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga lütseumi struktuuri ja kooseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab lütseumi töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires lütseumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

8.3 Lütseumi õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb lütseumis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Lütseumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse lütseumi hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab lütseumi direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Lütseumi vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Lütseumi asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta lütseumi bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Lütseumi eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Lütseumi kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Lütseum võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis lütseumi direktori otsuse alusel. Lütseumi eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on lütseumi direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Lütseum teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Lütseumil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 lütseumi remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Lütseum hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Lütseumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Lütseum esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Lütseumi korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Lütseumi ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja lütseumi personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Lütseumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 8
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

TALLINNA REAALKOOLI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Reaalkool (edaspidi kool) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Kool on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Estonia pst 6 10148 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Koolil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Kooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Kooli põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Kool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine koolis on õppemaksuta.

1.9 Kool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Kooli tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö koolis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Koolis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Kooli juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, laulukoorid, stuudiod, ettevalmistusrühmad koolieelikutele alushariduse omandamiseks ja ettevalmistusrühmad gümnaasiumiõpilastele kõrgkooli astumiseks.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Kool järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile

kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on kooli direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Kool tegutseb reaalainete suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Kooli õppe-eesmärgid on:

5.2.1 oma identiteeti hindava maailmakodaniku kasvatamine;

5.2.2 elus toimetuleva, iseseisva õppimisvõimega, mitmekülgse inimese kujundamine;

5.2.3 reaalainete süvendatud õpetamine.

5.3 Kooli õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid ja kursused ning stuudiod.

5.4 Kool valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Kool loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse kooli õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada koolis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma kooli kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele kooli heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida kooli kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni koolist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab kooli õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe- ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Kooli tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kooli direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab kooli bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga kooli finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb kooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama kooli riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab kooli eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga kooli struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab kooli töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires kooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Kooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse kooli hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab kooli direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Kooli vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Kooli asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kooli kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Kool võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Kooli eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Kool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Koolil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 kooli remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Kool hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja kooli personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 9
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

TALLINNA MAGDALEENA LASTEAED-ALGKOOLI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Magdaleena Lasteaed-Algkool (edaspidi lasteaed-algkool) on munitsipaalkool põhihariduse omandamiseks 1.-4. klassini, mille juures tegutsevad laste koolieelsed rühmad. Lasteaed-algkool on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Asula tn 16 11312 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Lasteaed-algkoolil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Lasteaed-algkooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Lasteaed-algkool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid lapsi-õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid lapsi-õpilasi.

1.7 Lasteaed-algkool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine lasteaed-algkoolis on õppemaksuta.

1.9 Lasteaed-algkool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Lasteaed-algkooli tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 võimaldada koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist, luua koolikohustuslikele lastele võimalused põhihariduse omandamiseks 1.-4. klassini päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö lasteaed-algkoolis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Lasteaed-algkoolis on lasteaiarühmad 3-7 aastastele lastele ja 1.-4. klass õpilastele.

4.2 Lasteaed-algkooli juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid.

4.3 Lasteaed-algkoolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Lasteaed-algkool järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt põhikoolile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on lasteaed-algkooli juhataja poolt kinnitatud kooli õppekava. Kool tegutseb üldõppe suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Lasteaed-algkooli õppe-eesmärgid on:

5.2.1 tagada riikliku õppekavaga määratletud teadmiste taseme ja pädevuste kujunemine.

5.3 Lasteaed-algkooli õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid ja stuudiod.

5.4 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppeperioodist ning koolivaheaegadest.

5.5 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.6 Lasteaed-algkoolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.7 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud lasteaed-algkooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.8 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab lasteaed-algkooli juhataja.

5.9 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.10 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.11 Lasteaed-algkool loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse

täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 LAPSED-ÕPILASED

 

6.1 Laste vastuvõtt lasteaiarühmadesse toimub vanema avalduse alusel linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Õpilaste arvestust peetakse lasteaed-algkooli õpilasraamatus.

6.3 Õpilasele väljastatakse lasteaed-algkoolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.4 Õpilastel on õigus:

6.4.1 õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.4.2 moodustada lasteaed-algkoolis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks lasteaed-algkooli hoolekogu ning kinnitab juhataja;

6.4.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises;

6.4.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.4.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.4.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.4.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.4.8 saada lasteaed-algkoolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.4.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.5 Õpilased on kohustatud:

6.5.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.5.2 täitma lasteaed-algkooli kodukorda.

6.6 Lapsed-õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele lasteaed-algkooli heaks tehtavas töös.

6.7 Lastele-õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, lasteaed-algkooli põhimääruses ja lasteaed-algkooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.8 Õpilaste suhtes, kes ei täida lasteaed-algkooli kodukorda, on lasteaed-algkoolil õigus kohaldada karistusi kuni koolist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab lasteaed-algkooli õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 LASTEAED-ALGKOOLI TÖÖTAJAD

 

7.1 Lasteaed-algkooli töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on laste-õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb laste-õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle laste-õpilaste kodudega.

7.3 Lasteaed-algkooli personali koosseisu määrab juhataja, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks lasteaed-algkooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need lasteaed-algkooli juhataja vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Lasteaed-algkooli tööd juhib juhataja, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu juhatajaga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks lasteaed-algkooli juhataja riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab lasteaed-algkooli bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga lasteaed-algkooli finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb lasteaed-algkooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama lasteaed-algkooli riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab lasteaed-algkooli eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga lasteaed-algkooli struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab lasteaed-algkooli töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires lasteaed-algkooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Lasteaed-algkooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb lasteaed-algkoolis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Lasteaed-algkooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse lasteaed-algkooli hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab lasteaed-algkooli juhataja kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Lasteaed-algkooli vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Lasteaed-algkooli asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta lasteaed-algkooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Lasteaed-algkooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Juhataja, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Lasteaed-algkooli kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Lasteaed-algkool võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis lasteaed-algkooli juhataja otsuse alusel. Lasteaed-algkooli eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on juhataja kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Lasteaed-algkool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Lasteaed-algkoolil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 lasteaed-algkooli remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Lasteaed-algkool hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Lasteaed-algkoolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Lasteaed-algkool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Lasteaed-algkooli korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Lasteaed-algkooli ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja lasteaed-algkooli personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Lasteaed-algkooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 10
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi gümnaasium) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasium on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Kooli tn 2 10133 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Gümnaasiumil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.7 Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta.

1.8 Gümnaasium juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustusliku vanuse ületanud isikutele võimalus põhihariduse omandamiseks ja põhihariduse omandanud isikutele võimalus üldkeskhariduse omandamiseks õhtuses ja kaugõppe vormis ning võimaldada põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamist eksternina;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö gümnaasiumis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Gümnaasiumis on põhikooli 9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Gümnaasiumi juures tegutsevad aine- ja huvialaringid ning stuudiod.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Gümnaasium järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Gümnaasium tegutseb üldõppe suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Gümnaasiumi õppe-eesmärgid on:

5.2.1 tagada riikliku õppekavaga määratletud teadmiste taseme ja pädevuste kujunemine.

5.3 Gümnaasiumi õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid, kursused ja stuudiod ning ettevalmistusrühmad kõrgkooli astujatele.

5.4 Gümnaasium valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodi kestus on 36 nädalat. Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Gümnaasiumis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 Põhikooli klassidesse võetakse vastu koolikohustusliku vanuse ületanud isikuid, gümnaasiumi klassidesse võetakse põhihariduse omandanud isikuid.

6.2 Õpilaste arvestust peetakse gümnaasiumi õpilasraamatus.

6.3 Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.4 Õpilastel on õigus:

6.4.1 valida gümnaasiumiastmes oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.4.2 moodustada gümnaasiumis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks gümnaasiumi hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.4.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.4.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.4.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.4.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.4.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.4.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.4.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.5 Õpilased on kohustatud:

6.5.1 osalema õppetöös (õpilased võivad puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.5.2 täitma gümnaasiumi kodukorda.

6.6 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele gümnaasiumi heaks tehtavas töös.

6.7 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, gümnaasiumi põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.8 Õpilaste suhtes, kes ei täida gümnaasiumi kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni gümnaasiumist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab gümnaasiumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele.

7.3 Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Gümnaasiumi tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab gümnaasiumi bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama gümnaasiumi riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab gümnaasiumi eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga gümnaasiumi struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab gümnaasiumi töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb gümnaasiumis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab gümnaasiumi direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Gümnaasiumi vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Gümnaasiumi asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Gümnaasiumi eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Gümnaasiumi kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Gümnaasium võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Gümnaasiumi eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Gümnaasium teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Gümnaasiumil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 gümnaasiumi remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Gümnaasium hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Gümnaasiumi korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Gümnaasiumi ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja gümnaasiumi personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Gümnaasiumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 11
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

TALLINNA KESKLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMI

P Õ H I M Ä Ä R U S

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi gümnaasium) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasium on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Gümnaasiumi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Gildi tn 4 10144 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Gümnaasiumil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Gümnaasiumil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

1.6 Gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.7 Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta.

1.8 Gümnaasium juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrusest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustusliku vanuse ületanud isikutele võimalus põhihariduse omandamiseks ja põhihariduse omandanud isikutele üldkeskhariduse omandamiseks õhtuses ja kaugõppe vormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvitegevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö gümnaasiumis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Gümnaasiumis on põhikooli 7.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Gümnaasiumi juures tegutsevad aine- ja huvialaringid ning kursused.

4.3 Gümnaasiumis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Gümnaasium järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Gümnaasium tegutseb üldõppe suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Gümnaasiumi õppe-eesmärgid on:

5.2.1 tagada riikliku õppekavaga määratletud teadmiste taseme ja pädevuste kujunemine.

5.3 Gümnaasiumi õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid, kursused ja stuudiod.

5.4 Gümnaasium valib valikaineid vastavalt vajadustele ja võimalustele, püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodi kestus on 36 nädalat. Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Gümnaasiumis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", "4" "hea", "3" "rahuldav", "2" "puudulik" ja "1" "nõrk". Õpilaste hindamise korra kehtestab haridusminister määrusega. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 Põhikooli klassidesse võetakse vastu koolikohustusliku vanuse ületanud isikuid, gümnaasiumi klassidesse võetakse põhihariduse omandanud isikuid.

6.2 Õpilaste arvestust peetakse gümnaasiumi õpilasraamatus.

6.3 Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.4 Õpilastel on õigus:

6.4.1 valida gümnaasiumiastmes oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid gümnaasiumis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.4.2 moodustada gümnaasiumis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks gümnaasiumi hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.4.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamisel ja olla valitud kooli hoolekogusse;

6.4.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.4.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume ja vahendeid tasuta;

6.4.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.4.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.4.8 saada gümnaasiumist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.4.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.5 Õpilased on kohustatud:

6.5.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.5.2 täitma gümnaasiumi kodukorda.

6.6 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele gümnaasiumi heaks tehtavas töös.

6.7 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, gümnaasiumi põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.8 Õpilaste suhtes, kes ei täida gümnaasiumi kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni gümnaasiumist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab gümnaasiumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe- ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepinguid ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Gümnaasiumi tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab gümnaasiumi bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama gümnaasiumi riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab gümnaasiumi eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga gümnaasiumi struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab gümnaasiumi töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb gümnaasiumis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab gümnaasiumi direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Gümnaasiumi vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Gümnaasiumi asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta gümnaasiumi bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Gümnaasiumi eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Gümnaasiumi kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Gümnaasium võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile, kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis gümnaasiumi direktori otsuse alusel. Gümnaasiumi eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on gümnaasiumi direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Gümnaasium teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Gümnaasiumil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 gümnaasiumi remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Gümnaasium hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Gümnaasiumi korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Gümnaasiumi ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Gümnaasiumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 12
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

TALLINNA KESKLINNA VENE GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (edaspidi gümnaasium) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasium on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on F. R. Kreutzwaldi tn 25 10147 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Gümnaasiumil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Gümnaasiumi põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta.

1.9 Gümnaasium juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö gümnaasiumis toimub vene keeles.

3.2 Eesti keele õpe on kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Gümnaasiumis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Gümnaasiumi juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, stuudiod, ettevalmistusrühmad koolieelikutele alushariduse omandamiseks.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Gümnaasium järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Gümnaasium tegutseb reaalainete ja keelte suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Gümnaasiumi õppe-eesmärgid on:

5.2.1 tagada riikliku õppekavaga määratletud teadmiste taseme ja pädevuste kujunemine;

5.2.2 õpilaste integreerimine õppetöö kaudu eesti ühiskonda.

5.3 Gümnaasiumi õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid, kursused ja stuudiod.

5.4 Gümnaasium valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Gümnaasium loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse gümnaasiumi õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada gümnaasiumis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks gümnaasiumi hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi,

Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma gümnaasiumi kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele gümnaasiumi heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, gümnaasiumi põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida gümnaasiumi kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni gümnaasiumist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab gümnaasiumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Gümnaasiumi tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab gümnaasiumi bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama gümnaasiumi riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab gümnaasiumi eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga gümnaasiumi struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab gümnaasiumi töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb gümnaasiumis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab gümnaasiumi direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Gümnaasiumi vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Gümnaasiumi asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta koolibilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Gümnaasiumi eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Gümnaasiumi kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Gümnaasium võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Gümnaasiumi eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Gümnaasium teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Gümnaasiumil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 gümnaasiumi remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Gümnaasium hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Gümnaasiumi korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Gümnaasiumi ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja gümnaasiumi personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Gümnaasiumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 13
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

TALLINNA TÕNISMÄE REAALKOOLI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Tõnismäe Reaalkool (edaspidi kool) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Kool on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Pärnu mnt 50 10119 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Koolil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Kooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Kooli põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Kool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine koolis on õppemaksuta.

1.9 Kool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Kooli tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö koolis toimub vene keeles.

3.2 Eesti keele õpe on koolis kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Koolis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Kooli juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, stuudiod, ettevalmistusrühmad koolieelikutele alushariduse omandamiseks, parandusõpperühmad.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Kool järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on kooli direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Kool tegutseb reaalsuunitlusega õppekava alusel.

5.2 Kooli õppe-eesmärgid on:

5.2.1 aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end oma rahva liikmena, kaasvastutajana Euroopa ja maailma tuleviku eest.

5.3 Kooli õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised huvialaringid ja muusikaklassid.

5.4 Kool valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Kool loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse kooli õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada koolis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma kooli kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele kooli heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida kooli kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni koolist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab kooli õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Kooli tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kooli direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab kooli bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga kooli finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb kooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama kooli riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab kooli eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga kooli struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab kooli töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires kooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Kooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse kooli hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab kooli direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Kooli vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Kooli asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kooli kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Kool võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Kooli eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Kool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise

õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Koolil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 kooli remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 kool hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja kooli personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

 

Lisa 14
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

TALLINNA JUHKENTALI GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Juhkentali Gümnaasium (edaspidi gümnaasium) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasium on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Juhkentali tn 36 10132 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Gümnaasiumil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Gümnaasiumi põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta.

1.9 Gümnaasium juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö gümnaasiumis toimub vene keeles.

3.2 Eesti keele õpe on gümnaasiumis kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Gümnaasiumis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Gümnaasiumi juures tegutsevad ettevalmistusrühmad koolieelikutele alushariduse omandamiseks, pikapäevarühmad, aine-ja huvialaringid.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE -JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Gümnaasium järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Gümnaasium tegutseb kunsti ja üldõppe suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Gümnaasiumi õppe-eesmärgid on:

5.2.1 õpilaste integreerimine eesti ühiskonda;

5.2.2 tagada riikliku õppekavaga määratletud teadmiste taseme ja pädevuste kujunemine.

5.3 Gümnaasiumi õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid ja kursused ning muusikaklassid.

5.4 Gümnaasium valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Põhikool või gümnaasium loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse gümnaasiumi õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada gümnaasiumis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks gümnaasiumi hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma gümnaasiumi kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele gümnaasiumi heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, gümnaasiumi põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida gümnaasiumi kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni gümnaasiumist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab gümnaasiumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Gümnaasiumi tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab gümnaasiumi bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama gümnaasiumi riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab gümnaasiumi eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga gümnaasiumi struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab gümnaasiumi töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb gümnaasiumis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab gümnaasiumi direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Gümnaasiumi vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Gümnaasiumi asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Gümnaasiumi eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Gümnaasiumi kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Gümnaasium võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Gümnaasiumi eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Gümnaasium teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Gümnaasiumil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 gümnaasiumi remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Gümnaasium hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Gümnaasiumi korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Gümnaasiumi ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja gümnaasiumi personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Gümnaasiumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 15
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

TALLINNA HUMANITAARGÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Humanitaargümnaasium (edaspidi gümnaasium) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasium on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Koidu tn 97 10139 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Gümnaasiumil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Gümnaasiumi põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta.

1.9 Gümnaasium juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö gümnaasiumis toimub vene keeles.

3.2 Eesti keele õpe on gümnaasiumis kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Gümnaasiumis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Gümnaasiumi juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, stuudiod, ettevalmistusrühmad koolieelikutele alushariduse omandamiseks.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Gümnaasium järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Gümnaasium tegutseb humanitaarainete suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Gümnaasiumi õppe-eesmärgid on:

5.2.1 õpilaste integreerimine eesti ühiskonda;

5.2.2 tagada riikliku õppekavaga määratletud teadmiste taseme ja pädevuste kujunemine.

5.3 Gümnaasiumi õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised keeltekursused.

5.4 Gümnaasium valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Gümnaasium loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse gümnaasiumi õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada gümnaasiumis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks gümnaasiumi hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma gümnaasiumi kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele gümnaasiumi heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, gümnaasiumi põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida gümnaasiumi kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni gümnaasiumist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab gümnaasiumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Gümnaasiumi tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab gümnaasiumi bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama gümnaasiumi riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab gümnaasiumi eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga gümnaasiumi struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab gümnaasiumi töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb gümnaasiumis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab gümnaasiumi direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Gümnaasiumi vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Gümnaasiumi asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Gümnaasiumi eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Põhikooli või gümnaasiumi kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Gümnaasium võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Gümnaasiumi eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Gümnaasium teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Gümnaasiumil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 gümnaasiumi remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Gümnaasium hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Gümnaasiumi korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Gümnaasiumi ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja gümnaasiumi personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Gümnaasiumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 16
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

TALLINNA TONDI LASTEAED-ALGKOOLI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Tondi Lasteaed-Algkool (edaspidi lasteaed-algkool) on munitsipaalkool põhihariduse omandamiseks 1.-4. klassini, mille juures tegutsevad laste koolieelsed rühmad. Lasteaed-algkool on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Pärnu mnt 109a 11312 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Lasteaed-algkoolil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Lasteaed-algkooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Lasteaed -algkool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid lapsi-õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid lapsi-õpilasi.

1.7 Lasteaed-algkool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine lasteaed-algkoolis on õppemaksuta.

1.9 Lasteaed-algkool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Lasteaed-algkooli tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 võimaldada koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist, luua koolikohustuslikele lastele võimalused põhihariduse omandamiseks 1.-4. klassini päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö lasteaed-algkoolis toimub vene keeles.

3.2 Eesti keele õpe on kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Lasteaed-algkoolis on sõimerühmad 1-3 aastastele lastele ja lasteaiarühmad 3-7 aastastele lastele ning 1.-4. klass õpilastele.

4.2 Lasteaed-algkooli juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid ning ettevalmistusrühmad koolieelikutele.

4.3 Lasteaed-algkoolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Lasteaed-algkool järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt põhikoolile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on lasteaed-algkooli juhataja poolt kinnitatud kooli õppekava. Kool tegutseb üldõppe suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Lasteaed-algkooli õppe-eesmärgid on:

5.2.1 aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule;

5.2.2 tagada riikliku õppekavaga määratletud teadmiste taseme ja pädevuste kujunemine.

5.3 Lasteaed-algkooli õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid ja stuudiod.

5.4 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppeperioodist ning koolivaheaegadest.

5.5 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.6 Lasteaed-algkoolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast.

Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.7 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud lasteaed-algkooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.8 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab lasteaed-algkooli juhataja.

5.9 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.10 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.11 Lasteaed-algkool loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 LAPSED-ÕPILASED

 

6.1 Laste vastuvõtt lasteaiarühmadesse toimub vanema avalduse alusel linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Õpilaste arvestust peetakse lasteaed-algkooli õpilasraamatus.

6.3 Õpilasele väljastatakse lasteaed-algkoolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.4 Õpilastel on õigus:

6.4.1 õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.4.2 moodustada lasteaed-algkoolis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks lasteaed-algkooli hoolekogu ning kinnitab juhataja;

6.4.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises;

6.4.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.4.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.4.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.6.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.4.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.4.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.5 Õpilased on kohustatud:

6.5.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.5.2 täitma lasteaed-algkooli kodukorda.

6.6 Lapsed-õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele lasteaed-algkooli heaks tehtavas töös.

6.7 Lastele-õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.8 Laste-õpilaste suhtes, kes ei täida kooli kodukorda, on lasteaed-algkoolil õigus kohaldada karistusi kuni koolist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab lasteaed-algkooli õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 LASTEAED-ALGKOOLI TÖÖTAJAD

 

7.1 Lasteaed-algkooli töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on laste-õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb laste-õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle laste-õpilaste kodudega.

7.3 Lasteaed-algkooli personali koosseisu määrab juhataja, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks lasteaed-algkooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need lasteaed-algkooli juhataja vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Lasteaed-algkooli tööd juhib juhataja, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu juhatajaga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks lasteaed-algkooli juhataja riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab lasteaed-algkooli bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga lasteaed-algkooli

finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb lasteaed-algkooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama lasteaed-algkooli riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab lasteaed-algkooli eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga lasteaed-algkooli struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab lasteaed-algkooli töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires lasteaed-algkooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Lasteaed-algkooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb lasteaed-algkoolis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Lasteaed-algkooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate lasteaia- ja koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse lasteaed-algkooli hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab lasteaed-algkooli juhataja kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Lasteaed-algkooli vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Lasteaed-algkooli asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta lasteaed-algkooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Lasteaed-algkooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse

alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Juhataja, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Lasteaed-algkooli kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Lasteaed-algkool võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis lasteaed-algkooli juhataja otsuse alusel. Lasteaed-algkooli eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on juhataja kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Lasteaed-algkool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Lasteaed-algkoolil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 lasteaed-algkooli remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Lasteaed-algkool hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Lasteaed-algkoolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Lasteaed-algkool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Lasteaed-algkooli korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Lasteaed-algkooli ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja lasteaed-algkooli personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Lasteaed-algkooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

 

Lisa 17
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

TALLINNA JUUDI KOOLI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Juudi Kool (edaspidi kool) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Kool on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Karu tn 16 10120 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Koolil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Kooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Kool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.7 Õppimine koolis on õppemaksuta.

1.8 Kool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Kooli tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö koolis toimub vene keeles.

3.2 Eesti keele õpe on koolis kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Koolis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Kooli juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, draamaring, õpilaste ja õpetajate lauluansamblid.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Kool järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on kooli direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Kool tegutseb reaalsuunitlusega õppekava alusel.

5.2 Kooli õppe-eesmärgid on:

5.2.1 oma identiteeti hindava maailmakodaniku kasvatamine;

5.2.2 elus toimetuleva, iseseisva õppimisvõimega mitmekülgse inimese kujundamine;

5.2.3 juudi rahvusliku identiteedi taastamine heebrea keele, juudi tavade, muusika ja juudi ajaloo õpetamise kaudu.

5.3 Kooli õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid ja kursused ning stuudiod.

5.4 Kool valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Kool loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt kooli suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse kooli õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada koolis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma kooli kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele kooli heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida kooli kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni koolist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab kooli õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. 7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Kooli tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kooli direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab kooli bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga kooli finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb kooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama kooli riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab kooli eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga kooli struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab kooli töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires kooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Kooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse kooli hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab kooli direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Kooli vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Kooli asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kooli kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Kool võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Kooli eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Kool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Koolil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 kooli remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Kool hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja kooli personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 18
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Inglise Kolledž (edaspidi kolledž) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Kolledž on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(
Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Estonia pst 10 10148 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Kolledžil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Kolledži põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Kolledž on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.7 Õppimine kolledžis on õppemaksuta.

1.8 Kolledž juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Kolledži tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö kolledžis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Kolledžis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Kolledži juures tegutsevad vastavalt vajadustele ja võimalustele pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid.

4.3 Kolledžis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Kolledž järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on kolledži direktori poolt kinnitatud õppekava. Kolledž tegutseb humanitaarsuunitlusega õppekava alusel.

5.1 Kolledži õppe-eesmärgid on:

5.2.1 riikliku õppekava järgimine ja hea ainealase ettevalmistuse andmine kooli õppekava alusel;

5.2.2 terve ja tugeva, aktiivse ja mitmekülgse inimese kujundamine;

5.2.3 rahvuskultuuri väärtustamine, et kooli kasvandikest kujuneksid oma rahvuskultuuri esindajad, kes seda tunnevad ja edasi kannavad;

5.2.4 anda süvendatud õpet inglise keelest, teadmisi inglise kultuurist ja traditsioonidest.

5.3 Kolledži õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid, kursused ja muusikaklassid.

5.4 Kolledž valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kolledži direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Kolledž loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse kolledži õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse kolledžis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada kolledžis õpilasesindus Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kolledži hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu kolledžielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kolledži hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma kolledži kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele kolledži heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, kolledži põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida kolledži kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni kolledžist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab kolledži õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Kolledži personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kolledži direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Kolledži tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kolledži direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab kolledži bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga kolledži finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb kolledži nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama kolledžit riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab kolledži eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga kolledži struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab kolledži töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires kolledži töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Kolledži õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb kolledžis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Kolledži edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse kolledži hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab kolledži direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Kolledži vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Kolledži asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kolledži eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve

kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kolledži kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Kolledž võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Kolledži eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Kolledž teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Kolledžil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 kolledži remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Kolledž hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Kolledžis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Kolledž esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kolledži korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Kolledži ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja kolledži personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Kolledži ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 19
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

TALLINNA 11. ÕHTUKESKKOOLI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna 11. õhtukeskkool (edaspidi kool) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Kool on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Magasini tn 31a 10138 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Koolil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Kooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Kool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.7 Õppimine koolis on õppemaksuta.

1.8 Kool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Kooli tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustusliku vanuse ületanud isikutele võimalus põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks õhtuses ja kaugõppe vormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö koolis toimub eesti ja vene keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Koolis on põhikooli 9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Kooli juures võivad tegutseda aine- ja huvialaringid.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Kool järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on kooli direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Kool tegutseb üldõppe suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Kooli õppe-eesmärgid on:

5.2.1 tagada riikliku õppekavaga määratletud teadmiste taseme ja pädevuste kujunemine.

5.3 Kool valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide ja õpilaste ettepanekuid.

5.4 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.5 Õppeperioodis kestus on 36 nädalat. Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.6 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast.

5.7 Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.8 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.9 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.10 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.11 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.12 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 Põhikooli klassidesse võetakse vastu koolikohustusliku vanuse ületanud isikuid, gümnaasiumi klassidesse võetakse põhihariduse omandanud isikuid.

6.2 Õpilaste arvestust peetakse kooli õpilasraamatus.

6.3 Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.4 Õpilastel on õigus:

6.4.1 valida gümnaasiumiastmes oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.4.2 moodustada koolis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kinnitab direktor;

6.4.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises;

6.4.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli kasvatustaotlustega;

6.4.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.4.6 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.4.7 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi või maavanema poole.

6.5 Õpilased on kohustatud:

6.5.1 osalema õppetöös (õpilased võivad puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.5.2 täitma kooli kodukorda.

6.6 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad kooli heaks tehtavas töös.

6.7 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.8 Õpilaste suhtes, kes ei täida kooli kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni koolist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab kooli õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele.

7.3 Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need koolidirektor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Kooli tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kooli direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab kooli bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga kooli finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb kooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama kooli riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab kooli eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga kooli struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab kooli töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires kooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Kooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Kooli vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Kooli asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu). Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kooli kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Kool võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Kooli eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma kõrgemalseisvale organile.

9.5 Kool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Koolil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga.

9.6 Kool hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi ja kooli personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 20
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
08. detsembri 1999
määrusega nr 109

 

TALLINNA KADRIORU PÕHIKOOLI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Kadrioru Põhikool (edaspidi põhikool ) on munitsipaalkool põhihariduse omandamiseks. Põhikool on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on L. Koidula tn 23 10127 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Põhikoolil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Põhikooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Põhikool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.7 Õppimine põhikoolis on õppemaksuta.

1.8 Põhikool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.9 Põhikool on Tallinna 59. Põhikooli õigusjärglane.

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Põhikooli tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused põhihariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

2 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö põhikoolis toimub vene keeles.

3.2 Eesti keele õpe on kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Põhikoolis on tasandusklassi 1.-9. klass.

4.2 Põhikooli juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, stuudiod, ettevalmistusrühmad koolieelikutele alushariduse omandamiseks.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Põhikool järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt põhikoolile kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on põhikooli direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Põhikool tegutseb üldõppe suunitlusega õppekava alusel.

5.2 Põhikooli õppe-eesmärgid on:

5.2.1 harmooniliselt arenenud ja vastutusvõimelise kodaniku kujundamine;

5.2.2 aidata õpiraskustega õpilastel kujuneda loovalt mõtlevateks inimesteks, kes on võimelised edaspidi pidevaks enesetäienduseks;

5.2.3 kujundada õpilastest eluga toimetulevaid isikuid, kes oskavad hankida ja kasutada informatsiooni.

5.3 Põhikooli õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid, kursused ja stuudiod.

5.4 Põhikool valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 16 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus.

5.14 Põhikool loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 Põhikooli võetakse õpilased hälvikute nõustamiskomisjoni otsuse ning vanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Õpilaste arvestust peetakse põhikooli õpilasraamatus.

6.4 Õpilasele väljastatakse põhikoolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.5 Õpilastel on õigus:

6.5.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.5.2 moodustada põhikoolis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks põhikooli hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.5.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises;

6.5.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.5.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja õppevahendeid tasuta;

6.5.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.5.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.5.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.5.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.6 Õpilased on kohustatud:

6.6.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.6.2 täitma põhikooli kodukorda.

6.7 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele põhikooli heaks tehtavas töös.

6.8 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, põhikooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.9 Õpilaste suhtes, kes ei täida põhikooli kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni põhikoolist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab põhikooli õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Põhikooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need põhikooli direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Põhikooli tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks põhikooli direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab põhikooli bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga põhikooli finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb põhikooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama põhikooli riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab põhikooli eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga põhikooli struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab põhikooli töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires põhikooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest.

8.3 Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb põhikoolis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Põhikooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse põhikooli hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab põhikooli direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab haridusministri poolt kehtestatud näidispõhimääruse alusel kõrgemalseisva organi juht.

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Põhikooli vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Põhikooli asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Põhikooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Direktori, tema õppeala asetäitjate ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi Tallinna linnale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Põhikooli kõik muud kulud katab Tallinna linn.

9.4 Põhikool võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Põhikooli eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Põhikool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Põhikoolil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

9.5.4 põhikooli remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Põhikool hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Põhikoolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Põhikool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Põhikooli korraldab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras.

10.2 Põhikooli ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja põhikooli personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Põhikooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär