Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Mustamäe linnaosa munitsipaalkoolide põhimääruste kinnitamine
Tallinna Linnavalitsus 24.11.1999 määrus number 102
Jõustumine:29.11.1999
Kehtetuks tunnistamine:17.09.2012
Redaktsiooni kehtivus:01.09.2006 - 09.03.2011

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:

Tlv m 17.05.2006 nr 42 jõust. 01.09.2006
Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005
Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004
Tlv m 02.10.2002 nr 107 jõust. 07.10.2002
Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002
Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001
Tlv m 03.01.2001 nr 2 jõust. 08.01.2001
Tlv m 13.09.2000 nr 55 jõust. 18.09.2000
Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000

 

TALLINNA LINNAVALITSUSE

 

MÄÄRUS

 

Tallinn

 

24. november 1999 nr 102

Mustamäe linnaosa munitsipaalkoolide põhimääruste kinnitamine

 

 

Vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ning lähtudes Tallinna Linnavolikogu 06. mai 1999 määrusest nr 14

 

Tallinna Linnavalitsus

 

m ä ä r a b:

 

1. Nimetada Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkooliks ja kinnitada põhimäärus vastavalt lisale 1.

 

2. Nimetada Mustamäe 2. Lasteaed-Algkool Tallinna Mustamäe 2. Lasteaed-Algkooliks ja kinnitada põhimäärus vastavalt lisale 2.
(Kehtetu põhimääruse osas - Tlv m 17.05.2006 nr 42 jõust. 01.09.2006)

 

3. Kinnitada Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkooli põhimäärus vastavalt lisale 3.

 

4. Kinnitada Tallinna 32. Keskkooli põhimäärus vastavalt lisale 4.

 

5. Kinnitada Tallinna 37. Keskkooli põhimäärus vastavalt lisale 5.

 

6. Kinnitada Tallinna Tehnikagümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale 6.

 

7. Kinnitada Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale 7.

 

8. (Kehtetu - Tlv m 02.10.2002 nr 107 jõust. 07.10.2002)

 

9. Nimetada Mustamäe Üldhariduskool Tallinna Mustamäe Üldhariduskooliks ja kinnitada põhimäärus vastavalt lisale 9.

 

10. Kinnitada Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale 10.

 

11. Kinnitada Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale 11.

 

12. Kinnitada Tallinna 53. Keskkooli põhimäärus vastavalt lisale 12.

 

13. Kinnitada Tallinna Saksa Gümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale 13.

 

14. Kinnitada Tallinna 63. Põhikooli põhimäärus vastavalt lisale 14.

 

15. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 15. septembri 1995 korralduse nr 2566-k punkt 2, Tallinna Linnavalitsuse 17. mai 1996 korralduse nr 1329-k punktid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.7, 1 .10, 1.11, 1.12, 1.13, Tallinna Linnavalitsuse 14. veebruari 1997 korralduse nr 440-k punkt 2, Tallinna Linnavalitsuse 16. mai 1997 määruse nr 37 punkt 2, Tallinna Linnavalitsuse 16.mai 1997 määruse nr 38 punkt 2, Tallinna Linnavalitsuse 17. juuli 1998 määruse nr 46 punkt 2.

 

16. Määrus jõustub 29. novembril 1999.

 

Jüri Mõis

 

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

 

Lisa 1
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
24. novembri 1999
määrusega nr 102

 

TALLINNA MUSTAMÄE 1. LASTEAED-ALGKOOLI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool (edaspidi lasteaed-algkool) on munitsipaalkool põhihariduse omandamiseks 1.-4. klassini, mille juures tegutsevad laste koolieelsed rühmad. Lasteaed-algkool on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Lasteaed-algkooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on A. H. Tammsaare tee 79 13416 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Lasteaed-algkoolil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Lasteaed-algkoolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Lasteaed-algkooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Lasteaed-algkool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid lapsi-õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid lapsi-õpilasi.

1.7 Lasteaed-algkool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine lasteaed-algkoolis on õppemaksuta.

1.9 Lasteaed-algkool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridus- ja teadusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000;

Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

1.10 Lasteaed-algkool on Mustamäe 1. Lasteaed-Algkooli õigusjärglane.

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Lasteaed-algkooli tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 võimaldada koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist, luua koolikohustuslikele lastele võimalused põhihariduse omandamiseks 1.-4. klassini päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks lasteaed-algkooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö lasteaed-algkoolis toimub vene keeles.

3.2. Eesti keele õpe on vene õppekeelega koolide puhul kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Lasteaed-algkoolis on sõimerühmad 1-3 aastastele lastele, lasteaiarühmad 3-7 aastastele lastele ja tasandusrühm ning 1.-4. klass õpilastele.

(Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

4.2 Lasteaed-algkooli juures tegutsevad pikapäevarühmad, huvialaringid, ettevalmistusrühmad koolieelikutele alushariduse omandamiseks.

4.3 Lasteaed-algkoolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Lasteaed-algkool järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt põhikoolile kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on lasteaed-algkooli juhataja poolt kinnitatud kooli õppekava. Lasteaed-algkool tegutseb üldainete suunitlusega õppekava alusel.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

5.2 Lasteaed-algkooli õppe-eesmärgid on:

5.2.1 eesti keele ja rahva traditsioonide tutvustamine ja õpetamine.

5.3 Lasteaed-algkooli õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid.

5.4 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppeperioodist ning koolivaheaegadest.

5.5 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridus- ja teadusminister määrusega.

(Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

5.6 Klassi täituvuse ülemine piirnorm ei või ületada seadusega kehtestatud piirnormi. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

(Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

5.7 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.8 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli juhataja.

5.9 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.10 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.11 Lasteaed-algkool loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 LAPSED-ÕPILASED

 

6.1 Laste vastuvõtt lasteaia rühmadesse toimub vanema avalduse alusel linnavalitsuse poolt kehtestatud korras, laste vastuvõtu erirühma ning sealt väljaarvamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

(Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

6.2 Õpilaste arvestust peetakse lasteaed-algkooli õpilasraamatus.

6.3 Õpilasele väljastatakse lasteaed-algkoolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega.

(Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

6.4 Lastel-õpilastel on õigus:

6.4.1 õppida individuaalõppekava järgi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;

(Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

6.4.2 moodustada lasteaed-algkoolis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks lasteaed-algkooli hoolekogu ning kinnitab juhataja;

6.4.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises;

6.4.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus lasteaed-algkooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.4.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.4.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.4.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.4.8 saada lasteaed-algkoolist teavet koolikorralduse ja laste-õpilaste õiguste kohta;

6.4.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

(Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

6.5 Õpilased on kohustatud:

6.5.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa lasteaed-algkoolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.5.2 täitma lasteaed-algkooli kodukorda.

6.6 Lapsed-õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele lasteaed-algkooli heaks tehtavas töös.

6.7 Lastele-õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridus- ja teadusministri määruses, lasteaed-algkooli põhimääruses ja lasteaed-algkooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

(Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

6.8 Õpilaste suhtes, kes ei täida lasteaed-algkooli kodukorda, on lasteaed-algkoolil õigus kohaldada karistusi kuni lasteaed-algkoolist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab lasteaed-algkooli õppenõukogu, juhindudes seejuures haridus- ja teadusministri kehtestatud korrast.

(Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

 

7 LASTEAED-ALGKOOLI TÖÖTAJAD

 

7.1 Lasteaed-algkooli töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on laste-õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb laste-õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle laste-õpilaste kodudega.

7.3 Lasteaed-algkooli personali koosseisu määrab juhataja, tuginedes haridus- ja teadusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

(Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks lasteaed-algkooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need lasteaed-algkooli juhataja vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Lasteaed-algkooli tööd juhib juhataja, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu juhatajaga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks lasteaed-algkooli juhataja riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab lasteaed-algkooli bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga lasteaed-algkooli finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb lasteaed-algkooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama lasteaed-algkooli riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab lasteaed-algkooli eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga ja Tallinna Linnakantselei loal pankades arveldus- ja muid arveid vastavalt Tallinna linna eelarve ja klassikalise teenindamise ja aruandluse korrale;

(Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga lasteaed-algkooli struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab lasteaed-algkooli töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires lasteaed-algkooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

8.2.10 sõlmib kooli nimel lepinguid ja kokkuleppeid.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

8.3 Lasteaed-algkooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb lasteaed-algkoolis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

8.4 Lasteaed-algkooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse lasteaed-algkooli hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab lasteaed-algkooli juhataja kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002;

Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Lasteaed-algkooli vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Lasteaed-algkooli asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta lasteaed-algkooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Kooli kulud katab Tallinna linn. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus linnaeelarvele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001;

Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

9.4 Lasteaed-algkool võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis lasteaed-algkooli juhataja otsuse alusel. Lasteaed-algkooli eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on juhataja kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Lasteaed-algkool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Lasteaed-algkoolil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad kehtestatakse riigi ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras;

(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001;

Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

9.5.4 lasteaed-algkooli remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Lasteaed-algkool hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Lasteaed-algkoolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

9.8 Lasteaed-algkool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumit, maavanemat, kooli ja vanemaid ning õpilasi vähemalt kuus  kuud enne uue õppeaasta algust.

(Tlv m 23.03.2005 nr 27 jõust. 28.03.2005)

10.3 Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 2
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
24. novembri 1999
määrusega nr 102
(Kehtetu - Tlv m 17.05.2006 nr 42 jõust. 01.09.2006)

 

 

Lisa 3
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
24. novembri 1999
määrusega nr 102

 

TALLINNA LEPISTIKU LASTEAED-ALGKOOLI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkool (edaspidi lasteaed-algkool) on munitsipaalkool põhihariduse omandamiseks 1.-4. klassini, mille juures tegutsevad laste koolieelsed rühmad. Lasteaed-algkool on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Lasteaed-algkooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Retke tee 4 13415 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Lasteaed-algkoolil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Lasteaed-algkoolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Lasteaed-algkooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Lasteaed-algkool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid lapsi-õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid lapsi-õpilasi.

1.7 Lasteaed-algkool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine lasteaed-algkoolis on õppemaksuta.

1.9 Lasteaed-algkool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.10 Lasteaed-algkool on Lepistiku Lasteaed-Algkooli õigusjärglane.

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Lasteaed-algkooli tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 võimaldada koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist, luua koolikohustuslikele lastele võimalused põhihariduse omandamiseks 1.-4. klassini päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks lasteaed- algkooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö lasteaed-algkoolis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Lasteaed-algkoolis on sõimerühmad 1-3 aastastele lastele, lasteaiarühmad 3-7 aastastele lastele ja 1.-4. klass õpilastele.

4.2 Lasteaed-algkooli juures tegutsevad pikapäevarühmad, huvialaringid.

4.3 Lasteaed-algkoolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Lasteaed-algkool järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt põhikoolile kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on lasteaed-algkooli juhataja poolt kinnitatud lasteaed-algkooli õppekava. Lasteaed-algkool tegutseb üldainete suunitlusega õppekava alusel.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

5.2 Lasteaed-algkooli õppe-eesmärgid on:

5.2.1 toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut, aidata kujuneda elus toimetulevaks isiksuseks;

5.2.2 tagada õppekavaga määratletud teadmiste taseme ja pädevuste kujunemine.

5.3 Lasteaed-algkooli õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid.

5.4 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppeperioodist ning koolivaheaegadest.

5.5 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.6 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.7 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.8 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli juhataja.

5.9 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.10 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.11 Lasteaed-algkool loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 LAPSED-ÕPILASED

 

6.1 Laste vastuvõtt lasteaiarühmadesse toimub vanema avalduse alusel linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Õpilaste arvestust peetakse lasteaed-algkooli õpilasraamatus.

6.3 Õpilasele väljastatakse lasteaed-algkoolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.4 Lastel-õpilastel on õigus:

6.4.1 õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.4.2 moodustada lasteaed-algkoolis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks lasteaed- algkooli hoolekogu ning kinnitab juhataja;

6.4.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises;

6.4.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus lasteaed-algkooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.4.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.4.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.4.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.4.8 saada lasteaed-algkoolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta;

6.4.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.5 Õpilased on kohustatud:

6.5.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa lasteaed-algkoolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.5.2 täitma lasteaed-algkooli kodukorda.

6.6 Lapsed-õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele lasteaed-algkooli heaks tehtavas töös.

6.7 Lastele-õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, lasteaed-algkooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.8 Õpilaste suhtes, kes ei täida lasteaed-algkooli kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni lasteaed-algkoolist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab lasteaed-algkooli õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 LASTEAED-ALGKOOLI TÖÖTAJAD

 

7.1 Lasteaed-algkooli töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on laste-õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb laste-õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle laste-õpilaste kodudega.

7.3 Lasteaed-algkooli personali koosseisu määrab juhataja, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks lasteaed-algkooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need lasteaed-algkooli juhataja vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Lasteaed-algkooli tööd juhib juhataja, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul.

Töölepingu juhatajaga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks lasteaed-algkooli juhataja riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab lasteaed-algkooli bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga lasteaed-algkooli finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb lasteaed-algkooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama lasteaed-algkooli riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab lasteaed-algkooli eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga lasteaed-algkooli struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab lasteaed-algkooli töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires lasteaed-algkooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

8.2.10 sõlmib kooli nimel lepinguid ja kokkuleppeid.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

8.3 Lasteaed-algkooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb lasteaed-algkoolis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Lasteaed-algkooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse lasteaed-algkooli hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab lasteaed-algkooli juhataja kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Lasteaed-algkooli vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Lasteaed-algkooli asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Kooli kulud katab Tallinna linn. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega igal aastal riigieelarvest toetus linnaeelarvele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.4 Lasteaed-algkool võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis lasteaed-algkooli juhataja otsuse alusel. Lasteaed-algkooli eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on juhataja kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Lasteaed-algkool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Lasteaed-algkoolil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.5.4 lasteaed-algkooli remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Lasteaed-algkool hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Lasteaed-algkoolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Lasteaed-algkool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridusministeeriumi, maavanemat, kooli ja vanemaid ning õpilasi vähemalt kuus  kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 4
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
24. novembri 1999
määrusega nr 102

 

TALLINNA 32. KESKKOOLI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna 32. Keskkool (edaspidi kool) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Kool on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Mooni tn 100 12918 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Koolil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Kooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Kooli põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Kool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine koolis on õppemaksuta.

1.9 Kool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Kooli tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö koolis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Koolis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12.klass.

4.2 Kooli juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, ettevalmistusrühmad koolieelikutele alushariduse omandamiseks, parandusõpperühmad.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Kool järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on kooli direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Gümnaasiumi klassid tegutsevad sotsiaalainete suunitlusega õppekava alusel.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

5.2 Kooli õppe-eesmärgid on:

5.2.1 elukestvaks õppimiseks oskuste ja valmisoleku kujundamine;

5.2.2 enesemääratlemise oskuse ja positiivse enesehinnangu kujundamine;

5.2.3 arenguks, toimetulekuks ja eduks vajalike pädevuste kujundamine;

5.2.4 kultuurilise identiteedi ja maailma integreerumise mõistmise kujundamine.

5.3 Kooli õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised aine- ja huvialaringid, tasulised muusikaklassid.

5.4 Kool valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Kool loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse kooli õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada koolis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma kooli kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele kooli heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida kooli kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni koolist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab kooli õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Kooli tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kooli direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab kooli bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga kooli finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb kooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama kooli riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab kooli eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga kooli struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab kooli töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires kooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

8.2.10 sõlmib kooli nimel lepinguid ja kokkuleppeid.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

8.3 Kooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse kooli hoolekogu.

Hoolekogu koosseisu esitab kooli direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Kooli vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Kooli asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Kooli kulud katab Tallinna linn. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega igal aastal riigieelarvest toetus linnaeelarvele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.4 Kool võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Kooli eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Kool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Koolil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.5.4 kooli remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Kool hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridusministeeriumi, maavanemat, kooli ja vanemaid ning õpilasi vähemalt kuus  kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 5
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
24. novembri 1999
määrusega nr 102

 

TALLINNA 37. KESKKOOLI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna 37. Keskkool (edaspidi kool) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Kool on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on E. Vilde tee 69 12912 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Koolil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Kooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Kooli põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Kool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine koolis on õppemaksuta.

1.9 Kool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Kooli tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö koolis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Koolis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Kooli juures tegutsevad pikapäevarühmad, parandusõpperühmad, aine-ja huvialaringid, õpetatakse koduõppel olevaid lapsi.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Kool järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on kooli direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Kool tegutseb muusika, teatrikunsti ja kirjakunsti suunitlusega õppekava alusel.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

5.2 Kooli õppe-eesmärgid on:

5.2.1 kasvatada igakülgselt haritud ja vastutustundlikke noori, kes lähtuvad üldinimlikest arusaamadest.

5.3 Kooli õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised huvialaringid ja kursused.

5.4 Kool valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Kool loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse kooli õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada koolis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, õpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma kooli kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele kooli heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida kooli kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni koolist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab kooli õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Kooli tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kooli direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab kooli bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga kooli finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb kooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama kooli riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab kooli eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga kooli struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab kooli töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires kooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

8.2.10 sõlmib kooli nimel lepinguid ja kokkuleppeid.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

8.3 Kooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse kooli hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab kooli direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Kooli vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Kooli asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Kooli kulud katab Tallinna linn. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega igal aastal riigieelarvest toetus linnaeelarvele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.4 Kool võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Kooli eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Kool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Koolil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.5.4 kooli remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Kool hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridusministeeriumi, maavanemat, kooli ja vanemaid ning õpilasi vähemalt kuus  kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 6
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
24. novembri 1999
määrusega nr 102

 

TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS.

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Tehnikagümnaasium ( edaspidi gümnaasium ) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasium on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Sõpruse pst 187 13415 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Gümnaasiumil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Gümnaasiumil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Gümnaasiumi põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta.

1.9 Gümnaasium juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö gümnaasiumis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Gümnaasiumis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Gümnaasiumi juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, õpetatakse haiglaravil viibivaid lapsi.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Gümnaasium järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Gümnaasium tegutseb tehnilis-majandusliku suunitlusega õppekava alusel.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

5.2 Gümnaasiumi õppe-eesmärgid on:

5.2.1 lisaks riikliku õppekavaga määratletule õpilastele tehniliste ja majandusalaste valikainete õpetamine põhikooli III astmes ja gümnaasiumis;

5.2.2 õpilastele tehniliste ja majandusalaste esmaste teadmiste ning oskuste andmine;

5.2.3 õpilaste ettevalmistamine astumiseks Tallinna Tehnikaülikooli või teistesse kõrgkoolidesse.

5.3 Gümnaasiumi õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised muusikaklassid, tasulised ringid ja kursused.

5.4 Gümnaasium valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Gümnaasium loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse gümnaasiumi õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada gümnaasiumis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks gümnaasiumi hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma gümnaasiumi kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele gümnaasiumi heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, gümnaasiumi põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida gümnaasiumi kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni gümnaasiumist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab gümnaasiumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Gümnaasiumi tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab gümnaasiumi bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama gümnaasiumi riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab gümnaasiumi eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga gümnaasiumi struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab gümnaasiumi töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

8.2.10 sõlmib kooli nimel lepinguid ja kokkuleppeid.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

8.3 Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb gümnaasiumis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab gümnaasiumi direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Gümnaasiumi vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Gümnaasiumi asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Kooli kulud katab Tallinna linn. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega igal aastal riigieelarvest toetus linnaeelarvele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.4 Gümnaasium võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Gümnaasiumi eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Gümnaasium teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Gümnaasiumil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.5.4 gümnaasiumi remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Gümnaasium hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridusministeeriumi, maavanemat, kooli ja vanemaid ning õpilasi vähemalt kuus  kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 7
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
24. novembri 1999
määrusega nr 102

 

TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Mustamäe Gümnaasium (edaspidi gümnaasium) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasium on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Keskuse tn 18 12911 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Gümnaasiumil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.7 Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta.

1.8 Gümnaasium juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö gümnaasiumis toimub eesti keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Gümnaasiumis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Gümnaasiumi juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, õpetatakse koduõppel olevaid õpilasi.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Gümnaasium järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Gümnaasium tegutseb inglise keele ja loodusteaduste suunitlusega õppekava alusel.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

5.2 Gümnaasiumi õppe-eesmärgid on:

5.2.1 inglise keele süvendatud õppe kaudu mina- ja maailmapildi avardamine ning rikastamine, isiksuse omaduste arendamine, täiendava juurdepääsu loomine teadmisteallikatele;

5.2.2 loodusteaduste täiendatud õppe abil õpilaste varustamine vajalike vahenditega teaduste iseseisvaks omandamiseks ja kasutamiseks, väärtushinnangute ja käitumisnormide kujundamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga, kaasaegse loodusteadusliku maailmapildi kujundamine.

5.3 Gümnaasiumi õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised aine- ja huvialaringid, tasulised muusikaklassid.

5.4 Gümnaasium valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada ka sõnalisi hinnanguid vastavalt õppenõukogu otsusele. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Gümnaasium loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse gümnaasiumi õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada gümnaasiumis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks gümnaasiumi hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises ,gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma gümnaasiumi kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele gümnaasiumi heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, gümnaasiumi põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida gümnaasiumi kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni gümnaasiumist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab gümnaasiumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Gümnaasiumi tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab gümnaasiumi bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama gümnaasiumi riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab gümnaasiumi eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga gümnaasiumi struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab gümnaasiumi töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

8.2.10 sõlmib kooli nimel lepinguid ja kokkuleppeid.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

8.3 Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb gümnaasiumis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab gümnaasiumi direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Gümnaasiumi vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Gümnaasiumi asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Kooli kulud katab Tallinna linn. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega igal aastal riigieelarvest toetus linnaeelarvele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.4 Gümnaasium võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Gümnaasiumi eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Gümnaasium teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise

õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Gümnaasiumil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.5.4 gümnaasiumi remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Gümnaasium hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridusministeeriumi, maavanemat, kooli ja vanemaid ning õpilasi vähemalt kuus  kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

 

Lisa 9
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
24. novembri 1999

määrusega nr 102

 

TALLINNA MUSTAMÄE ÜLDHARIDUSKOOLI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Mustamäe Üldhariduskool (edaspidi kool) on munitsipaalkool põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamiseks. Kool on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on Akadeemia tee 30 12613 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Koolil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Kooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Kooli põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Kooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Kool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine koolis on õppemaksuta.

1.9 Kool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.10 Kool on Mustamäe Üldhariduskooli õigusjärglane.

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Kooli tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused põhihariduse omandamiseks päevases õppevormis, võimaldada põhihariduse omandanud isikutele üldkeskhariduse omandamine õhtuses õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks ja loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö koolis toimub vene keeles.

3.2 Eesti keele õpe on vene õppekeelega koolide puhul kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Koolis on põhikooli 1.-9. klass ja õhtuses osakonnas gümnaasiumi 10.-12. klass.

4.2 Kooli juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine-ja huvialaringid, ettevalmistusrühmad koolieelikutele alushariduse omandamiseks.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Kool järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on kooli direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Kool tegutseb üldsuunitlusega õppekava alusel.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

5.2 Kooli õppe-eesmärgid on:

5.2.1 aidata kaasa õpilaste integreerumisel eesti ühiskonda;

5.2.2 õpetada süvendatult eesti keelt ja kultuuri.

5.3 Kooli õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised muusikaklassid ja tasulised ringid.

5.4 Kool valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat), õhtuse osakonna õppeperioodi kestus on 36 nädalat. Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Kool loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Õhtusesse osakonda võetakse vastu põhihariduse omandanud isikuid.

6.4 Õpilaste arvestust peetakse kooli õpilasraamatus.

6.5 Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.6 Õpilastel on õigus:

6.6.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.6.2 moodustada koolis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.6.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, olla valitud kooli hoolekogusse;

6.6.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.6.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.6.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.6.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.6.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.6.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.7 Õpilased on kohustatud:

6.7.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.7.2 täitma kooli kodukorda.

6.8 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele kooli heaks tehtavas töös.

6.9 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.10 Õpilaste suhtes, kes ei täida kooli kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni koolist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab kooli õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Kooli tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kooli direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab kooli bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga kooli finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb kooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama kooli riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab kooli eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga kooli struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab kooli töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires kooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

8.2.10 sõlmib kooli nimel lepinguid ja kokkuleppeid.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

8.3 Kooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse kooli hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab kooli direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Kooli vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Kooli asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Kooli kulud katab Tallinna linn. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega igal aastal riigieelarvest toetus linnaeelarvele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.4 Kool võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Kooli eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Kool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes innavolikogu kehtestatud korrast. Koolil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.5.4 kooli remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Kool hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridusministeeriumi, maavanemat, kooli ja vanemaid ning õpilasi vähemalt kuus  kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 10
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
24. novembri 1999
määrusega nr 102

 

TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi (edaspidi gümnaasium) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasium on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on E. Vilde tee 64 13421 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Gümnaasiumil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Gümnaasiumi põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta.

1.9 Gümnaasium juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö gümnaasiumis toimub vene keeles.

3.2 Eesti keele õpe on vene õppekeelega koolide puhul kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Gümnaasiumis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12.klass.

4.2 Gümnaasiumi juures tegutsevad aine- ja huvialaringid ning pikapäevarühmad.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Gümnaasium järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Gümnaasium tegutseb reaalsuunitlusega õppekava alusel.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

5.2 Gümnaasiumi õppe-eesmärgid on:

5.2.1 kasvatada igakülgselt haritud vastutustundlikke noori;

5.2.2 aidata kaasa õpilaste integreerumisel eesti ühiskonda.

5.3 Gümnaasiumi õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid.

5.4 Gümnaasium valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Gümnaasium loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse gümnaasiumi õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada gümnaasiumis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks gümnaasiumi hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma gümnaasiumi kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele gümnaasiumi heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, gümnaasiumi põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida gümnaasiumi kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni gümnaasiumist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab gümnaasiumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Gümnaasiumi tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab gümnaasiumi bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama gümnaasiumi riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab gümnaasiumi eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga gümnaasiumi struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab gümnaasiumi töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

8.2.10 sõlmib kooli nimel lepinguid ja kokkuleppeid.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

8.3 Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb gümnaasiumis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab gümnaasiumi direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Gümnaasiumi vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Gümnaasiumi asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Kooli kulud katab Tallinna linn. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega igal aastal riigieelarvest toetus linnaeelarvele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.4 Gümnaasium võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Gümnaasiumi eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Gümnaasium teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Gümnaasiumil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.5.4 gümnaasiumi remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Gümnaasium hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridusministeeriumi, maavanemat, kooli ja vanemaid ning õpilasi vähemalt kuus  kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 11
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
24. novembri 1999
määrusega nr 102

 

TALLINNA MUSTAMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium (edaspidi gümnaasium) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasium on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on A. H. Tammsaare tee 145 12915 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Gümnaasiumil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Gümnaasiumi põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta.

1.9 Gümnaasium juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridus- ja teadusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000;

Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö gümnaasiumis toimub vene keeles.

3.2 Eesti keele õpe on vene õppekeelega koolide puhul kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus.

3.3 Keelekümblusklassides toimub õppetöö eesti keeles.

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Gümnaasiumis on põhikooli 1.-9. klass, gümnaasiumi 10.-12. klass ja keelekümblusklassid.

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

4.2 Gümnaasiumi juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid ning stuudiod.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Gümnaasium järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Gümnaasium tegutseb humanitaarsuunitlusega õppekava alusel.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

5.2 Gümnaasiumi õppe-eesmärgid on:

5.2.1 kujundada igas õpilases maailma kui terviku tajumist, vastutustunnet riigi ja planeedi ees muutuvas maailmas.

5.3 Gümnaasiumi õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid.

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

5.4 Gümnaasium valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridus- ja teadusminister määrusega.

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

5.7 Klassi täituvuse ülemine piirnorm ei ületa seadusega kehtestatud piirnormi. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud korras.

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Gümnaasium loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse gümnaasiumi õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega.

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

6.7.2 moodustada gümnaasiumis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks gümnaasiumi hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma gümnaasiumi kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele gümnaasiumi heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridus- ja teadusministri määruses, gümnaasiumi põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida gümnaasiumi kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni gümnaasiumist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab gümnaasiumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridus- ja teadusministri kehtestatud korrast.

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridus- ja teadusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Gümnaasiumi tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab gümnaasiumi bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

 8.2.2 tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama gümnaasiumi riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab gümnaasiumi eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga ja Tallinna Linnakantselei loal pankades arveldus- ja muid arveid vastavalt Tallinna linnaeelarve kassalise teenindamise ja aruandluse korrale;

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga gümnaasiumi struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab gümnaasiumi töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

8.2.10 sõlmib kooli nimel lepinguid ja kokkuleppeid.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

8.3 Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb gümnaasiumis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

8.4 Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab gümnaasiumi direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002;

Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Gümnaasiumi vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Gümnaasiumi asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Kooli kulud katab Tallinna linn. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus linnaeelarvele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.

(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001;

Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

9.4 Gümnaasium võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Gümnaasiumi eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Gümnaasium teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Gümnaasiumil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad kehtestatakse riigi ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras;

(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001;

Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

9.5.4 gümnaasiumi remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Gümnaasium hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

9.8 Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanemat, kooli ja vanemaid ning õpilasi vähemalt kuus  kuud enne uue õppeaasta algust.

(Tlv m 15.09.2004 nr 78 jõust. 20.09.2004)

10.3 Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 12
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
24. novembri 1999
määrusega nr 102

 

TALLINNA 53. KESKKOOLI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna 53. Keskkool (edaspidi kool) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Kool on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on J.Sütiste tee 42 13420 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Koolil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Kooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Kooli põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Kool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine koolis on õppemaksuta.

1.9 Kool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Kooli tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö koolis toimub vene keeles.

3.2 Eesti keele õpe on vene õppekeelega koolide puhul kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Koolis on põhikooli 1.-9. klass ja gümnaasiumi 10.-12. klass ning kasvatusraskustega õpilaste klassid.
(Tlv m 03.01.2001 nr 2 jõust. 08.01.2001)

4.2 Kooli juures tegutsevad pikapäevarühmad, parandusõpperühmad, aine-ja huvialaringid, ettevalmistusrühmad koolieelikutele alushariduse omandamiseks, õpetatakse koduõppel olevaid ja haiglaravil viibivaid õpilasi.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Kool järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on kooli direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Kool tegutseb reaal- ja humanitaarsuunitlusega õppekava alusel.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

5.2 Kooli õppe-eesmärgid on:

5.2.1 kasvatada igakülgselt haritud vastutustundlikke noori;

5.2.2 aidata kaasa õpilaste integreerumisel eesti ühiskonda.

5.3 Kooli õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid, kursused ja stuudiod.

5.4 Kool valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast. Kasvatusraskustega õpilaste klassi täituvuseks on 12-16 õpilast, liitklassi täituvus võib olla 8-10 õpilast.
(Tlv m 03.01.2001 nr 2 jõust. 08.01.2001)

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

5.14 Kool loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse kooli õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada koolis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, õpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma kooli kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele kooli heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida kooli kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni koolist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab kooli õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Kooli tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kooli direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab kooli bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga kooli finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb kooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama kooli riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab kooli eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga kooli struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab kooli töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires kooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

8.2.10 sõlmib kooli nimel lepinguid ja kokkuleppeid.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

8.3 Kooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse kooli hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab kooli direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Kooli vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Kooli asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Kooli kulud katab Tallinna linn. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega igal aastal riigieelarvest toetus linnaeelarvele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.4 Kool võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Kooli eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Kool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Koolil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.5.4 kooli remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Kool hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridusministeeriumi, maavanemat, kooli ja vanemaid ning õpilasi vähemalt kuus  kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 13
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
24. novembri 1999
määrusega nr 102

 

TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna Saksa Gümnaasium (edaspidi gümnaasium) on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasium on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Gümnaasiumi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on J. Sütiste tee 20 13411 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Gümnaasiumil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Gümnaasiumil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Gümnaasiumi põhikool teenindab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi võib vastu võtta saksa süvaõppega ja saksakeelse osakonna klassidesse ning vabade kohtade olemasolul. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta.

1.9 Gümnaasium juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks gümnaasiumi juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö gümnaasiumis toimub eesti keeles. Saksakeelse osakonna klassides toimub õppeplaanis ettenähtud õppeainete õpetamine saksa keeles.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Gümnaasiumis on põhikooli 1.-9. klass, gümnaasiumi 10.-12. klass ning saksakeelse osakonna 7.-12.klass.

4.2 Gümnaasiumi juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, stuudiod, spordiklubi, ettevalmistusrühmad koolieelikutele alushariduse omandamiseks, parandus- õpperühmad.

4.3 Gümnaasiumis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Gümnaasium järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava. Saksakeelses osakonnas on õppetöö aluseks Saksa õppekavad ja eeskirjad, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud riikliku õppekavaga. Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Gümnaasium tegutseb humanitaarainete suunitlusega õppekava alusel.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

5.2 Gümnaasiumi õppe-eesmärgid on:

5.2.1 tagada riikliku õppekavaga määratletud teadmiste taseme ja pädevuste kujunemine;

5.2.2 saksa keele laiendatud õpetamine alates 2. klassist kuni gümnaasiumi lõpetamiseni;

5.2.3 saksakeelses osakonnas üldkeskhariduse omandamine saksa ainekava nõuetest lähtuvalt.

5.3 Gümnaasiumi õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid, kursused ja üritused.

5.4 Gümnaasium valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1.septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Gümnaasiumis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav". Saksakeelses osakonnas toimub õpilaste teadmiste hindamine osakonnas kehtestatud korra alusel.

5.12 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. Saksakeelse osakonna lõpetajad võivad omandada Saksa gümnaasiumi lõputunnistuse ja/või II astme keelediplomi.

5.14 Gümnaasium loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

6.4 Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele.

6.5 Õpilaste arvestust peetakse gümnaasiumi õpilasraamatus.

6.6 Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.7 Õpilastel on õigus:

6.7.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.7.2 moodustada gümnaasiumis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks gümnaasiumi hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.7.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud gümnaasiumi hoolekogusse;

6.7.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.7.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.7.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.7.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.7.8 saada gümnaasiumist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.7.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.8 Õpilased on kohustatud:

6.8.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.8.2 täitma gümnaasiumi kodukorda.

6.9 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele gümnaasiumi heaks tehtavas töös.

6.10 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, gümnaasiumi põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.11 Õpilaste suhtes, kes ei täida gümnaasiumi kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni gümnaasiumist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab gümnaasiumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Gümnaasiumi tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab gümnaasiumi bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama gümnaasiumi riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab gümnaasiumi eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga gümnaasiumi struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab gümnaasiumi töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

8.2.10 sõlmib kooli nimel lepinguid ja kokkuleppeid.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

8.3 Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb gümnaasiumis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab gümnaasiumi direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Gümnaasiumi vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Gümnaasiumi asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Kooli kulud katab Tallinna linn. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega igal aastal riigieelarvest toetus linnaeelarvele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.4 Gümnaasium võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Gümnaasiumi eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Gümnaasium teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Gümnaasiumil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.5.4 gümnaasiumi remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Gümnaasium hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridusministeeriumi, maavanemat, kooli ja vanemaid ning õpilasi vähemalt kuus  kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 

Lisa 14
KINNITATUD
Tallinna Linnavalitsuse
24. novembri 1999
määrusega nr 102

 

TALLINNA 63. PÕHIKOOLI PÕHIMÄÄRUS

 

1 ÜLDSÄTTED

 

1.1 Tallinna 63. Põhikool (edaspidi põhikool) on munitsipaalkool põhihariduse omandamiseks. Põhikool on Tallinna Haridusameti (edaspidi kõrgemalseisev organ) hallatav asutus.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.2 Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on E. Vilde tee 120 12617 Tallinn.

1.3 (Kehtetu - Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

1.4 Põhikoolil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

1.5 Põhikooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kõrgemalseisva organi ettepanekul.

1.6 Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium, olenemata õpilase alalisest elukohast.

1.7 Põhikool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise.

1.8 Õppimine põhikoolis on õppemaksuta.

1.9 Põhikool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, haridusministri määrustest ja käskkirjadest, haridusameti juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(Tlv m 23.02.2000 nr 16 jõust. 01.03.2000)

 

2 TEGEVUSE EESMÄRGID

 

2.1 Põhikooli tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 luua koolikohustuslikele lastele võimalused põhihariduse omandamiseks päevases õppevormis;

2.1.2 anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks, põhihariduse omandamiseks ning loob võimaluse jätkata õpinguid;

2.1.3 luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures.

 

3 ÕPPEKEEL

 

3.1 Õppetöö põhikoolis toimub vene keeles.

3.2 Eesti keele õpe on vene õppekeelega koolide puhul kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus.

 

4 STRUKTUUR

 

4.1 Põhikoolis on meelepuudega laste ja tasandusklassi 1.-9. klass.

4.2 Põhikooli juures tegutsevad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid ning parandusõpperühmad.

4.3 Koolis on oma raamatukogu.

 

5 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

 

5.1 Põhikool järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt põhikoolile kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava. Õpingute alusdokumendiks on põhikooli direktori poolt kinnitatud kooli õppekava. Põhikool tegutseb üldõppe suunitlusega õppekava alusel.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

5.2 Põhikooli õppe-eesmärgid on:

5.2.1 laste õpetamine ja arendamine tagamaks nende integreerumise tavaellu.

5.3 Põhikooli õppekavaväline tegevus on:

5.3.1 tasulised ringid.

5.4 Põhikool valib valikained vastavalt vajadustele ja võimalustele ning püüdes arvestada pedagoogide, õpilaste ja vanemate ettepanekuid.

5.5 Õppeaasta algab 1. septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

5.6 Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

5.7 Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm tasandusklassis 16 õpilast, meelepuudega laste klassis 12 õpilast.

5.8 Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

5.9 Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

5.10 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

5.11 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", hinne "4" - "hea", hinne "3" - "rahuldav", hinne "2" - "puudulik" ja hinne "1" - "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".

5.12 Põhikooli lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli lõpueksamid viiakse läbi haridusministri poolt kehtestatud korras.

5.13 Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus.

5.14 Põhikool loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 

6 ÕPILASED

 

6.1 Kooli võetakse õpilased hälvikute nõustamiskomisjoni otsuse ning vanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel.

6.2 Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6.3 Õpilaste arvestust peetakse põhikooli õpilasraamatus.

6.4 Õpilasele väljastatakse põhikoolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.

6.5 Õpilastel on õigus:

6.5.1 valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

6.5.2 moodustada põhikoolis õpilasesindus. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks põhikooli hoolekogu ning kinnitab direktor;

6.5.3 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises;

6.5.4 asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6.5.5 kasutada rühma-, klassi- ja koolivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

6.5.6 saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6.5.7 saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

6.5.8 saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

6.5.9 pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

6.6 Õpilased on kohustatud:

6.6.1 osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);

6.6.2 täitma põhikooli kodukorda.

6.7 Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele põhikooli heaks tehtavas töös.

6.8 Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, põhikooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

6.9 Õpilaste suhtes, kes ei täida põhikooli kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni põhikoolist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab põhikooli õppenõukogu, juhindudes seejuures haridusministri kehtestatud korrast.

 

7 KOOLITÖÖTAJAD

 

7.1 Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

7.2 Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe-ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.

7.3 Põhikooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisule.

7.4 Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.5 Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need põhikooli direktor vastavuses tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

7.6 Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega.

 

8 KOOLIELU KORRALDAMINE

 

8.1 Põhikooli tööd juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

8.2 Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks põhikooli direktor riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras:

8.2.1 korraldab põhikooli bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga põhikooli finantsmajanduslikku tegevust ning kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust;

8.2.2 tegutseb põhikooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8.2.3 omab õigust volitada füüsilisi ja juriidilisi isikuid esindama põhikooli riigi- ja omavalitsusasutustes ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ees;

8.2.4 koostab põhikooli eelarve projekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist;

8.2.5 võib avada kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga pankades arveldus- ja muid arveid;

8.2.6 kinnitab kooskõlastatult kõrgemalseisva organi juhiga põhikooli struktuuri ja koosseisunimestiku, kehtestab töökorralduse vormid ning töötajate töö tasustamise ja premeerimise põhimõtted ja -määrad;

8.2.7 kehtestab põhikooli töösisekorraeeskirja;

8.2.8 annab oma pädevuse piires põhikooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

8.2.9 vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

8.2.10 sõlmib kooli nimel lepinguid ja kokkuleppeid.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

8.3 Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb põhikoolis õppenõukogu. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

8.4 Põhikooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse põhikooli hoolekogu. Hoolekogu koosseisu esitab põhikooli direktor kinnitamiseks kõrgemalseisva organi juhile. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

9 FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

 

9.1 Põhikooli vara moodustavad talle Tallinna linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

9.2 Põhikooli asutamisel antakse kõrgemalseisva organi poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile.

9.3 Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, kõrgemalseisev organ ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu. Asutuse alaeelarve kinnitab kõrgemalseisva organi juht. Kooli kulud katab Tallinna linn. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega igal aastal riigieelarvest toetus linnaeelarvele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.
(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.4 Põhikool võib saada lisalaekumisi sihtasutustelt ja annetustest. Nende vahendite kasutamine toimub vastavalt annetaja soovile; kui annetaja oma soovi ära näidanud ei ole, siis kooli direktori otsuse alusel. Põhikooli eelarve tuludeks on ka käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tulud. Lisavahendite kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja kõrgemalseisvale organile.

9.5 Põhikool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast. Põhikoolil on riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid:

9.5.1 oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks;

9.5.2 finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ja üksikisikutega;

9.5.3 teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele. Hinnad ja tariifid kehtestatakse kõrgemalseisva organi poolt kooskõlastatult hinna- ja konkurentsiametiga;

(Tlv m 07.02.2001 nr 27 jõust. 12.02.2001)

9.5.4 põhikooli remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

9.6 Põhikool hoiab vastavalt eelarve ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

9.7 Põhikoolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

9.8 Põhikool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ning tähtaegadeks.

 

10 ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

10.1 Kooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab kõrgemalseisva organi ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras.

10.2 Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridusministeeriumi, maavanemat, kooli ja vanemaid ning õpilasi vähemalt kuus  kuud enne uue õppeaasta algust.

10.3 Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

(Tlv m 13.03.2002 nr 30 jõust. 18.03.2002)

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär