Tallinna Õigusaktide andmebaas

REDAKTSIOON:

Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004
Tvk m 29.05.2003 nr 32 jõust. 05.06.2003
Tvk m 12.12.2002 nr 67 jõust. 19.12.2002
Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002
Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002
Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002
Tvk m 06.09.2001 nr 36 jõust. 13.09.2001
Tvk m 14.06.2001 nr 30 jõust. 21.06.2001
Tvk m 14.12.2000 nr 59 jõust. 01.01.2001
Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000
Tvk m 16.12.1999 nr 42 jõust. 21.12.1999
Tvk m 16.12.1999 nr 41 jõust. 21.12.1999
Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999
Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999
Tvk m 25.03.1999 nr 4 jõust. 05.04.1999
Tvk m 26.11.1998 nr 37 jõust. 26.11.1998
Tvk m 03.09.1998 nr 29 jõust. 15.09.1998
Tvk m 14.05.1998 nr 18 jõust. 14.05.1998
Tvk m 19.02.1998 nr 11 jõust. 19.02.1998
Tvk m 05.02.1998 nr 8 jõust. 05.02.1998
Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997
Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

MÄÄRUS

Tallinn,

10. oktoober 1996 nr 27

Tallinna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine

Lähtudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 p.9,

Tallinna Linnavolikogu

m ä ä r a b :

1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna põhimääruse uus redaktsioon.

2. Linnavalitsusel esitada 15. detsembriks 1996 linnavolikogule kinnitamiseks linna ametiasutuste põhimäärused.

3. Linnavolikogu kantseleil esitada oma põhimäärus linnavolikogule kinnitamiseks 15. detsembriks 1996.

4. Linnavalitsusel esitada 1. veebruariks 1997 ettepanekud:

4.1 linnaosade põhimääruste kohta;

4.2 linnavolikogu 27. mai 1993 otsuse "Omavalitsuse põhiülesanded linnaosas" kohta.

5. Tunnistada kehtetuks linnavolikogu järgmised õigusaktid:

5.1 17. juuni 1993 otsus "Tallinna põhimääruse kinnitamine";

5.2 19. augusti 1993 määrus "Tallinna põhimääruse muutmine";

5.3 16. detsembri 1993 määrus "Tallinna põhimääruse osaline muutmine";

5.4 26. augusti 1993 määrus "Tallinna linna teenetemärgi statuudi kinnitamine";

5.5 26. augusti 1993 määrus "Tallinna linna vapimärgi statuudi kinnitamine";

5.6 2. detsembri 1993 määrus "Tallinna Linnavolikogu komisjonide töö korraldamise põhimõtted";

5.7 19. mai 1994 määrus nr 9 "Tallinna vappide ja lipu standardid ning nende kasutamise kord";

5.8 15. augusti 1996 määruse nr 20 "Linnaametnike sotsiaalsed garantiid" p.1.

6. Tallinna põhimääruse § 57 lg.1 ja 2 rakenduvad 1. jaanuarist 1997.

7. Määrus jõustub linnavolikogu 20. oktoobri 1996 valimise tulemuste väljakuulutamise päevast.

Koit Kaaristu

Tallinna Linnavolikogu esimees

K I N N I T A T U D
Tallinna Linnavolikogu
määrusega nr 27

TALLINNA PÕHIMÄÄRUS

I ÜLDSÄTTED

§ 1 Tallinn - Eesti Vabariigi pealinn

Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn.

§ 2 Tallinna linna kohalik omavalitsus

(1)Tallinna linna (edaspidi: Tallinn) kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna kui terviku arengu iseärasusi.

(2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(3) Tallinna omavalitsuse lähendamiseks linnaelanikele ja nende paremaks kaasamiseks linna juhtimisse jaotab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi: linnavolikogu) Tallinna piiratud omavalitsuslike õigustega üksusteks - linnaosadeks.

§ 3 Tallinna kohaliku omavalitsuse põhimõtted

Kohalik omavalitsus Tallinnas rajaneb järgmistel põhimõtetel:

1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;

2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine;

3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;

4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;

5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;

6) tegevuse avalikkus;

7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

§ 4 Tallinna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused

(1) Tallinn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest,

seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Tallinna õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega.

(2) Tallinn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse.

(3) Tallinn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja Tallinna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, Tallinna Linnavalitsus (edaspidi: linnavalitsus) ja linnapea.

Tallinna võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Tallinna õigusaktidega sätestatud korras.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

§ 5 Tallinna omavalitsusorganid

Tallinna omavalitsusorganid on:

1) linnavolikogu - omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel;

2) linnavalitsus - linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan.

§ 6 Tallinna kui omavalitsusüksuse ülesanded

(1) Tallinna kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada :

1) sotsiaalabi ja -teenuseid;

2) vanurite hoolekannet;

2¹) noorsootööd;
(Tvk m 25.03.1999 nr 4 jõust. 05.04.1999)

3) elamu- ja kommunaalmajandust;

4) veevarustust ja kanalisatsiooni;

5) heakorda;

6) territoriaalplaneerimist;

7) linnasisest ühistransporti;

8) teede ja tänavate korrashoidu.

(2)Tallinna ülesandeks on samuti linna omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Tallinn kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Tallinn kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

(5) Seaduste täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu käesoleva põhimääruse § 26 1. ja 2. lõikes sätestatud ulatuses.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997;
Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 7 Tallinna omavalitsusorganite suhted riigiorganitega

(1) Tallinna omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul.

(2) Tallinna omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.

(3) Linnavolikogu valib linnavolikogu esindajad Vabariigi Presidendi valimiskogusse, linnavolikogu esindaja maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks ning Tallinna Linnakohtu kaasistujad vastava seaduse alusel linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Esindajad Eesti Linnade Liidu esindajate kogusse valitakse Eesti Linnade Liidu põhikirja alusel linnavolikogu poolt kehtestatud korras.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 8 Tallinna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega

Tallinna omavalitsusorganid võivad Tallinna õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite, ühisasutusi ja muid ühendusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes.

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

§ 9 Tallinna sümbolid

(1) Tallinna sümbolid on suur ja väike vapp, täisvapp ning lipp.

(2) Tallinna suureks vapiks on kuldsel kilbil kolm sinist kuldsete kroonidega sammuvat otsavaatavat lõvi. Tallinna suure vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1.

(3) Tallinna väikeseks vapiks on punasel kilbil hõbedane rist. Tallinna väikese vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2.

(4) Tallinna täisvapiks on kuldsel kilbil kolm sinist kuldsete kroonidega sammuvat otsavaatavat lõvi. Kiiver on hõbedane, suletud varbsilmikuga ja punase voodriga. Kaelakaitsel on kuldne kett punase juveeliga. Kiivriehiseks on kuldsest punaste juveelidega kiivrikroonist tõusev punases rüüs rinnal ristatud kätega kuldse krooniga naisekuju. Naise nägu ja käed on ihuvärvi, juuksed on kuldsed. Hõlst on pealt sinine, seest kuldne. Tallinna täisvapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 3.

(5) Tallinna linna lipp (edaspidi: linnalipp) koosneb kolmest sinisest ja kolmest valgest ühelaiusest ribast, asetatuna vaheldumisi, ülal sinine, all valge. Linnalipu pikkuse ja laiuse suhe on 2:1 ja normaalsuurus 1600 x 800 mm. Linnalipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2.

§ 10 Tallinna sümbolite kasutamise kord

(1) Tallinna suurt vappi kasutatakse:

1) linnavolikogu, linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse, linnakantselei, linnavalitsuse ametite, linnaosade halduskogude, linnaosade valitsuste, linna ametiasutuste hallatavate asutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Tallinn, pitsatitel ja dokumendiplankidel ning linnakantselei osakondade dokumendiplankidel;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

2) Tallinna pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ametimärkidel, samuti alapunktis 1 nimetatud linna ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel;

3) linnavolikogu ja linnavalitsuse hoonetel, Tallinna Raekojal, samuti hoonetel, kuhu vapp ajalooliselt kuulus, linna piiritähistel ning linna ametiasutuste siltidel.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(2) Tallinna väikest vappi kasutatakse hoonetel, kuhu vapp ajalooliselt kuulus.

(3) Juhtudel, mis ei ole toodud 1. ja 2. lõikes, võib Tallinna suurt ja väikest vappi kasutada üksnes linnavalitsuse loal.

(4) Tallinna täisvappi kasutatakse Tallinna pidulikel ürikutel, autasudel ja meenetel ning üksnes linnavalitsuse eriloal.

(5) Tallinna suure ja väikese vapi ning täisvapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt.

(6) Linnalipp heisatakse:

1) alaliselt Tallinna Raekoja, linnavolikogu ja linnavalitsuse ning linnaosade haldushoonetel;

2) ajutiselt linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel.

(7) Linnalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korraldusega linnale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga.

(8) Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

(9) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linnalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust.

(10) Linnalipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse loal.

(11) Linnavalitsusel kinnitada Tallinna kaubamärkide kasutamise kord.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

§ 10¹ Tallinna linna päev

Iga aasta 15. mail tähistatakse Tallinna linna päeva.

(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

§ 11 Tallinna teenetemärk

(1) Tallinna teenetemärk (edaspidi teenetemärk) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest.

(2) Teenetemärk on oma kujult kreeka rist. Selle moodustavad kaks ristuvat linnalippu. Risti keskkoha peale kinnitub Tallinna suur vapp. Teenetemärgi tagaküljele on graveeritud märgi number ja märgi andmise aasta. Märk on valmistatud hõbedast, viimistletud kulla ja kuumemailiga. Teenetemärgi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 4.

(3) Teenetemärk võidakse anda Eesti kodanikele või välismaalastele. Välismaalaste all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.

(4) Taotlusi teenetemärgi andmiseks on õigus esitada linnavolikogu komisjonidel, fraktsioonidel, linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel ning linna ametiasutustel. Taotlused esitatakse kirjalikult linnavalitsusele iga aasta 15. jaanuariks. Taotluses tuuakse ära teenetemärgi kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet, töö- või teenistuskoht, kodakondsus ning teenete kirjeldus. Iga taotluse esitaja võib esitada kuni kaks kandidaati.

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

(5) Linnavalitsus esitab oma ettepanekud teenetemärkide kandidaatide kohta, mis on eelnevalt läbi arutatud linnavalitsuse istungil ja talle tähtajaks saabunud nõuetekohaselt vormistatud taotlused linnavolikogule.

(6) Teenetemärgi andmise otsustab linnavolikogu.

(7) Teenetemärk antakse autasustatavale kätte reeglina Eesti Vabariigi aastapäeva eel linnapea poolt Tallinna Raekojas.

(8) Teenetemärgi kandmise õigust tõendab vastav diplom, mis kirjutatakse alla linnapea poolt ja antakse kätte koos teenetemärgiga.

(9) Teenetemärgiga autasustatute nimed koos teenete kirjeldusega kantakse linnavolikogu otsuse alusel teenetemärkide kavaleride raamatusse.

(10) Teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele teenetemärk on antud. Teenetemärki kantakse vasakul kuuerevääril või sellele vastaval kohal.

(11) Teenetemärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse Teenetemärkide seadusest, Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Au- ja teenetemärkide kandmise korrast ja muudest riigi õigusaktidest.

(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)

§ 12 Tallinna vapimärk

(1) Tallinna vapimärk (edaspidi vapimärk) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena.

(2) Vapimärk koosneb kahest teineteise peale paigutatud georgi ristist (käppristist). Alumine rist on sinine, pealmine pikem ja kitsam rist on valge ja selle keskmes asub valge vääriskivi (teemandi asendaja). Risti kohal on Tallinna täisvapp. Vapimärgi tagaküljele on graveeritud märgi number ja märgi andmise aasta. Märk on valmistatud hõbedast, viimistletud kulla ja kuumemailiga. Vapimärgi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 5.

(3) Vapimärk võidakse anda Eesti kodanikele või välismaalastele. Välismaalaste all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.

(4) Taotlusi vapimärgi andmiseks on õigus esitada linnavolikogu komisjonidel, fraktsioonidel, linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel ning linna ametiasutustel. Taotlused esitatakse kirjalikult linnavalitsusele. Taotluses tuuakse ära vapimärgi kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet, töö või teenistuskoht, kodakondsus ning teenete kirjeldus.

(5) Linnavalitsus esitab oma ettepanekud vapimärgi kandidaatide kohta, mis on eelnevalt läbi arutatud linnavalitsuse istungil, ja talle saabunud nõuetekohaselt vormistatud taotlused linnavolikogule.

(6) Vapimärgi andmise otsustab linnavolikogu.

(7) Vapimärk antakse autasustatavale kätte linnapea poolt reeglina Tallinna Raekojas.

(8) Vapimärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, mis kirjutatakse alla linnapea poolt ja antakse kätte koos vapimärgiga.

(9) Vapimärgiga autasustatute nimed kantakse Tallinna vapimärkide kavaleride raamatusse.

(10) Vapimärki võib kanda üksnes isik, kellele vapimärk on antud. Vapimärki kantakse linnalipu värvides muareesiidist õlalindi küljes vasakul puusal. Meeste õlalindi laius on 105 mm ja naiste õlalindi laius on 64 mm. Originaalsuuruses vapimärgi asemel võib kanda vapimärgi miniatuuri, rosetti või lindilõiget.

(11) Vapimärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega

juhindutakse Teenetemärkide seadusest, Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Au- ja teenetemärkide kandmise korrast ja muudest riigi õigusaktidest.

(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)

§ 13 Linnapea ametikett

(1) Tallinna linnapea pidulikuks ametitunnuseks on linnapea ametikett.

(2) Tallinna linnapea ametiketi põhitunnuseks on Tallinna täisvapp. Vapp on valmistatud hõbedast, viimistletud kulla ja kuumemailiga. Vapi külge on kinnitud kandekett, mis koosneb kahekümne seitsmest hallist lihvitud paekivist valmistatud ja hõbedaga raamitud sõõrist ning kaheksast Tallinna väikesest vapist. Kolmest paekivisõõrist grupid on paigutatud vaheldumisi vapikilpidega. Ametiketi elemendid on omavahel ühendatud peenikeste hõbekettidega. Vapikilbid on hõbedast, nende põhi on kaetud läbipaistva punase kuumemailiga. Ametikett on varustatud kraeketiga. Linnapea ametiketi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 5.1.

(3) Linnapea ametiketi kandmise ainuõigus on Tallinna linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Linnapea volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiketi üle uuele linnapeale.

(4) Linnapea ametiketti kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Tallinna esindusfunktsioonide täitmisel.

(Tvk m 08.04.1999 nr 9 jõust. 01.05.1999)

§ 14 Asjaajamiskeel

Asjaajamiskeel Tallinna omavalitsusorganites, halduskogudes ja linna asutustes on eesti keel.

II TALLINNA PIIR JA HALDUSJAOTUS

§ 15 Tallinna piir

(1) Tallinna piir määratakse seaduses sätestatud korras.

(2) Tallinna piiri kirjeldus ja skeem on toodud põhimääruse lisas 6.

(3) Tallinna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras.

(4) Tallinna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus.

(5) Tallinna piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel.

§ 16 Tallinna haldusjaotus

(1) Kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks moodustatakse Tallinna koosseisus linnaosad.

(2) Tallinna linnaosad moodustab ja nende piirid määrab linnavolikogu.

(3) Linnaosade piiride kirjeldused ja skeemid on toodud põhimääruse lisades 7 - 14.

(4) Linnaosa piiride muutmise ettepaneku teeb linnavolikogule linnaosa halduskogu või linnavalitsus, lähtudes linna, linnaosa ja piirkondade üldplaneeringutest, linnaosa infrastruktuuri võimest tagada linnaosa pädevusse antavate funktsioonide täitmine ning arvestades antud territooriumil elavate linnaelanike ja nende ühenduste ettepanekuid ja arvamusi.

(5) Linnaelanike omaalgatusliku tegevuse toetamiseks võib moodustada linnaosade siseselt asumeid. Asumite nimed ja nende lahkmejooned määratakse seadusega sätestatud korras.

III LINNAELANIK

§ 17 Linnaelaniku mõiste

Tallinna linnaelanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri (edaspidi: rahvastikuregister) järgi püsiv elukoht Tallinnas.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

§ 18 Linnaelaniku valimisõigus

Tallinna linnaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadusele.

§ 19 (Kehtetu - Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)

IV LINNAVOLIKOGU

§ 20 Omavalitsusüksuse esinduskogu

(1) Linnavolikogu on Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras.

(2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub linnavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb linnaelanike huvides ja nende nimel.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)

(3) Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)

(4) Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul üks tema poolt määratud linnavolikogu aseesimeestest.

§ 21 Linnavolikogu moodustamine

(1) Linnavolikogu valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane.

(2) Linnavolikogus peab olema vähemalt 31 liiget. Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab linnavolikogu vähemalt kuus kuud enne valimiste päeva.

(3) Linnavolikogu valimisteks moodustatakse valimisringkonnad linnaosade kaupa. Pooled mandaatidest jaotatakse linnaosade vahel võrdselt, ülejäänud mandaadid lihtkvoodi ja suuremate jääkide põhimõttel, lähtudes linnaosas elavate valijate arvust. Mandaatide arvu igas valimisringkonnas määrab linnavolikogu eelmine koosseis.

(4) Linnavolikogu otsus valimisringkondade moodustamise kohta koos mandaatide arvuga igas ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks seaduses sätestatud korras.

§ 22 Linnavolikogu liige

(1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2) Linnavolikogu liige juhindub seadusest, Tallinna õigusaktidest ning linnaelanike vajadustest ja huvidest.

(3) Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik.

(4) Linnavolikogu liikmel on õigus:

1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;

2) seada üles kandidaadi linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;

3) esitada linnavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid;

4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks;

5) saada linnavolikogu, linnavalitsuse ja linnaosade valitsuste õigusakte, linna ametiasutuste dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;

6) esineda linnavolikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi;

7) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele;

8) kuuluda halduskogu koosseisu käesoleva põhimääruse § 88 sätestatud korras;

9) kasutada linnaosa valitsuse ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks;

10) tasuta informeerida linnaelanikke linnavolikogu kantselei kaudu linnavolikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast;

11) saada hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest linnavolikogu kehtestatud määras ja korras.

(5) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem.

(7) Linnavolikogu liige on kohustatud:

1) esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;

2) saatma linnasekretärile kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse ja ärakirja dokumendist, millega ta nimetati valla- või linnaametnikuks Tallinnas või mõnes teises vallas või linnas, valiti vallavanemaks või linnapeaks, kinnitati või nimetati valla- või linnavalitsuse liikmeks mõnes teises vallas või linnas.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 23 Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

(1) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:

1) linnavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega;

2) tagasiastumisega;

3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinna linnas;

4) Eesti kodakondsuse kaotamisega;

5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

6) nimetamisega Tallinna linna ametnikuks;

7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest;
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Tallinna Linna Valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks tema Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud;
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

9) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja poolt määramisega;
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

10) surmaga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab linnavolikogu liige vastava avalduse linnasekretärile.

(3) Linnasekretär saadab valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul:

1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate;

2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist;

3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002)

§ 24 Linnavolikogu liikme volituste peatumine

(1) Linnavolikogu liikme volituste peatumine tähendab linnavolikogu liikme ajutist vabanemist linnavolikogu liikme ülesannete täitmisest.

(2) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad:

1) kui linnavolikogu liige on Tallinnas valitud linnapeaks, kinnitatud linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks linnavalitsuse liikmeks;

2) kui linnavolikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;

3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;

4) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud linnavolikogu istungitelt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang ei kehti linnavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud linnapea ja kinnitatud või ametisse nimetatud linnavalitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni linnavolikogu poolt uue linnavalitsuse kinnitamiseni.

(4) Linnasekretär saadab valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul:

1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel linnavolikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist;

2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist;

3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse;

4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 21.10.2002)

§ 25 Linnavolikogu asendusliige

(1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega linnavolikogu liikme asemele astub linnavolikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.

(2) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse § 23 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(3) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Linnavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.

(4) Valimiskomisjon teeb §-des 23, 24 ja 25¹ ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata linnavolikogu esimehele. Linnavolikogu esimees teeb valimiskomisjoni otsuse teatavaks järgmisel linnavolikogu istungil. Kui valimiskomisjon on valitud linnavolikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse § 23 lõikes 1 või § 24 lõikes 2 sätestatud asjaolude tõttu linnavolikogu liige ei saa linnavolikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme.

(5) Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab linnavolikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav linnavolikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa linnavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 23 lõikes 1 või § 24 lõikes 2 märgitud põhjustel, saab linnavolikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat.

(6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa linnavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 23 lõikes 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas.

(7) Kui esimene asendusliige ei saa linnavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 24 lõikes 2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja.

(8) Kui asendatav linnavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab linnavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab linnavolikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat.

(9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on linnavolikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on linnavolikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat.

(10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa linnavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 23 lõikes 1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam linnavolikogu liikmeks määrata.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

§ 25¹. Linnavolikogu liikme volituste taastumine

(1) Linnavolikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valimiskomisjonile.

(2) Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud linnavolikogu liiget sellest valimisringkonnast.

(3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad linnavolikogu liikme volituste taastumisel selle linnavolikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget sellest valimisringkonnast.

(4) Linnavolikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud linnavolikogu liikme volitused lõpevad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

§ 26 Linnavolikogu pädevus

(1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:

1) linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;

4) koormiste määramine;

5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;

6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;

7) Tallinna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;

8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine,

9) Tallinna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;

11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;

12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;

13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;

14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;

15) linnapea valimine ja ametist vabastamine;

16) linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamine;

17) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine linnavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele;

19) linnapeale ja palgalistele linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele linnavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;

20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine linnavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;

21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;

22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;

23) linna esindamise korra kehtestamine;

24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;

25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;

25¹) linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

26) Tallinna Linnakohtu kaasistujate valimine;

27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindajate valimine;

28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks linnavolikogu esindaja valimine;

29) Tallinna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;

31) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;

35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;

36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;

36¹) heakorra tagamiseks heakorra- ja kaevetööde eeskirjade kehtestamine;
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

36²) koerte ja kasside eeskirjade kehtestamine;
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

36³) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele.

(3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 27 Tallinna elanike küsitluse läbiviimine

(1) Linnavolikogul on õigus korraldada Tallinna territooriumil linnaelanike küsitlusi olulistes küsimustes.

(2) Linnavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel.

(3) Küsitlus viiakse läbi linnavolikogu poolt kehtestatud korras.

§ 28 Linnavolikogu töökorraldus
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(1) Linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid, fraktsioonid ning linnaosade halduskogud.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)

(2) Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab linnavolikogu kantselei, mis on linna ametiasutus. Linnavolikogu kantselei põhimääruse kinnitab linnavolikogu.

§ 28¹. Hääletamise läbiviimise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord isikuvalimistel linnavolikogus

(1) Isikuvalimistel ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. Vastavalt ülesseadmise järjekorrale antakse igale kandidaadile registreerimisnumber. Kandidaatide nimed koos registreerimisnumbritega pannakse välja hääletamiskabiinides ja istungite saalis.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(2) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. Hääletamiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(3) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustab linnavolikogu kantselei vastav ametnik linnavolikogu liikmetele hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse istungil välja vaheaeg.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(4) Hääletamiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamiskomisjon annab linnavolikogu liikmele hääletamiskomisjoni esimehe allkirjaga hääletamissedeli ja ümbriku. Hääletamissedel antakse allkirja vastu hääletamissedelite väljaandmiseks koostatud linnavolikogu liikmete nimekirja alusel.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(5) Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Hääletav linnavolikogu liige märgib sedelile oma otsustuse ja paneb hääletamissedeli hääletamiskabiinis ümbrikku. Ümbriku võib kinni kleepida. Hääletamiskomisjoni liige paneb ümbrikule linnavolikogu pitsati jäljendi ning hääletav linnavolikogu liige laseb ümbrikus hääletamissedeli isiklikult valimiskasti.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(6) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on linnavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(7) Kui kandidaate on ühele kohale üles seatud mitu, on hääletamissedelil lahter, kuhu linnavolikogu liige märgib selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.

Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl juhul, kui:

1) vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile;

2) vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav;

3) kui hääletamissedelil puudub hääletamiskomisjoni esimehe allkiri või ühes ümbrikus on mitu hääletamissedelit või ümbrikul ei ole linnavolikogu pitsati jäljendit.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(8) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletamissedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav linnavolikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga.

Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl, kui:

1) kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas lahtris;

2) kui hääletamissedelil puudub hääletamiskomisjoni esimehe allkiri või ühes ümbrikus on mitu hääletamissedelit või ümbrikul ei ole linnavolikogu pitsati jäljendit.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(9) Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt linnavolikogu liige hääletas, loetakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse hääletamiskomisjon hääletamise teel.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(10) Hääletamiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamiskomisjon teeb kindlaks:

1) hääletamissedeli saanud valijate arvu;

2) valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite alusel hääletamisest osavõtnud linnavolikogu liikmete arvu;

3) kehtetute hääletamissedelite arvu;

4) igale kandidaadile antud häälte (ühe kandidaadi ning revisjonikomisjoni liikmete valimise puhul poolt- ja vastuhäälte) arvu.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(11) Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus hääletamiskomisjoni töö kohta. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(12) Linnavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta koheselt istungil. Protesti rahuldamise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(13) Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge linnavolikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Linnavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal linnavolikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(14) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(15) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab linnavolikogu hääletamise teel. Nimetatud linnavolikogu otsustused kantakse linnavolikogu istungi protokolli.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(16) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda rakendatakse ka linnavolikogu esimesel istungil linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimistel, arvestades käesoleva põhimääruse § 37 lõikes 1¹ sätestatud erisusi

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

§ 29 Linnavolikogu esimees

(1) Linnavolikogu esimees:

1) juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;

2) esindab või volitab esindama Tallinna ja linnavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele;

3) omab õigust nõuda kõigilt linna asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;

4) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavolikogu kantselei struktuuri, koosseisu ja palgamäärad ja palgatingimused;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

5) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust;

6) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;

7) annab välja käskkirju linnavolikogu töö korraldamiseks;
(Tvk m 14.12.2000 nr 59 jõust. 01.01.2001)

8) määrab linnavolikogu õigusakti eelnõule üldjuhul linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;

9) (Kehtetu - Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

10) pikendab linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega linnavolikogus;

11) esitab linnavolikogu istungile istungi päevakorra projekti;

12) omab õigust välja kuulutada linnavolikogu istungil täiendav vaheaeg;

13) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(2) Linnavolikogu esimees määrab enda äraolekul ühe aseesimeestest käskkirjaga enda asendajaks. Juhul, kui linnavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(3) Linnavolikogu esimehe või ühe linnavolikogu aseesimehe ametikoht võib linnavolikogu otsusel olla palgaline.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 30. Linnavolikogu esimehe valimise kord

(1) Linnavolikogu esimehe valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates.

(2) Linnavolikogu valib linnavolikogu esimehe oma liikmete hulgast linnavolikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl.

(3) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

(4) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine linnavolikogu esimehe valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 28¹ sätestatud korras.

(5) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

30¹. Linnavolikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord

(1) Pärast linnavolikogu esimehe valimist valib linnavolikogu linnavolikogu aseesimehe (aseesimehed) oma liikmete hulgast linnavolikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Aseesimehe valimisel on linnavolikogu liikmel üks hääl.

(2) Linnavolikogu otsustab linnavolikogu aseesimeeste arvu.

(3) Kui valitakse mitu linnavolikogu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi.

(4) Linnavolikogu aseesimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

(5) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine linnavolikogu aseesimehe valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 28¹ sätestatud korras.

(6) Linnavolikogu aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 31 Linnavolikogu komisjon

(1) Linnavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe (aseesimehed) valib linnavolikogu oma liikmete hulgast vastavalt §-le 31¹.

(2) Linnavolikogu komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu komisjoni esimehe esildisel. Vähemalt ühe linnavolikogu komisjoni liikme esitab linnavalitsus. Komisjoni sekretäri kinnitab linnavolikogu esimees. Üle poole linnavolikogu komisjoni liikmetest peavad olema linnavolikogu liikmed.

(3) Linnavolikogu moodustab revisjonikomisjoni, rahanduskomisjoni, linnamajanduskomisjoni, linnavarakomisjoni, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiukomisjoni, haridus- ja kultuurikomisjoni ja tarbijakaitsekomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks linnavolikogu komisjoni põhimääruses, mille kinnitab linnavolikogu.

(4) Linnavolikogu alatine komisjon:

1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;

2) töötab välja tegevuskavad;

3) algatab linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid;

4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Tallinna õigusaktide eelnõude kohta;

5) kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist;

6) võib teha ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta.

(5) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Linnavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus.

(6) Linnavolikogu komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks linnavolikogu ja linnavolikogu esimees.

(7) Linnavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Alatise komisjoni korraline koosolek toimub kord kahe nädala jooksul linnavolikogu esimehe poolt määratud nädalapäeval ja kellaajal. Korralise koosoleku mittetoimumisest teatatakse komisjoni liikmetele. Alatise komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel.

(8) Linnavolikogu komisjon on otsustusvõimeline, kui tema korralisest koosolekust võtab osa vähemalt kolmandik komisjoni koosseisus olevatest linnavolikogu liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Linnavolikogu komisjoni erakorraline koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisus olevatest linnavolikogu liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Linnavolikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälte enamusega. Linnavolikogu komisjon kuulab vajadusel ära linnavolikogu vastava ala nõuniku ja õigusnõuniku seisukoha.

(Tvk m 06.09.2001 nr 36 jõust. 13.09.2001)

(9) Linnavolikogu esimees määrab üldjuhul linnavolikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist linnavolikogus. Juhtivkomisjon peab kolme nädala jooksul peale määramist esitama kas:

1) linnavolikogu õigusakti eelnõu eestseisusele linnavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või

2) linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või

3) linnavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks.

(10) Linnavolikogu komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse 3 tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linnavolikogu kantseleis. Linnavolikogu komisjoni otsustus saadetakse linnavolikogu õigusaktide eelnõu esitajale ja juhtivkomisjonile. Komisjoni liikmetel ja isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt 7 päeva jooksul väljavõte protokollist.

(11) Linnavolikogu komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu määruste ja otsuste või linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Alatine komisjon esitab üks kord aastas linnavolikogu esimehele kirjaliku aruande tehtud tööst, mille avalikustamise korraldab linnavolikogu kantselei.

(12) Linnavolikogu komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha linnavolikogu kantseleile ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt, linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös linnavolikogu kantselei juhatajaga.

(13) Komisjoni liikmete, v.a. linnavalitsuse ja linnavolikogu kantselei ametnike, osalemine koosolekul hüvitatakse linnavolikogu poolt ettenähtud korras. Kui linnavolikogu kantselei ja linnavalitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine linnavolikogu või linnavolikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile osalemine linnavolikogu poolt sätestatud korras.

(14) Linnavolikogu komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Linnavolikogu komisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 31¹. Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise kord

(1) Linnavolikogu valib linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimised korraldatakse eraldi.

(2) Linnavolikogu otsustab linnavolikogu komisjoni aseesimeeste arvu.

(3) Iga komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel on igal linnavolikogu liikmel üks hääl.

(4) Hääletamise võib korraldada samaaegselt mitme erineva linnavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel. Sel juhul on igal linnavolikogu liikmel hääli vastavalt valitavate komisjonide esimeeste või aseesimeeste arvule.

(5) Linnavolikogu komisjoni esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Linnavolikogu komisjoni aseesimehe kandidaadi esitab komisjoni esimees. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kui hääletamine korraldatakse samaaegselt mitme erineva komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel, suletakse kandidaatide nimekiri iga komisjoni osas eraldi.

(6) Kui hääletamine korraldatakse mitme erineva komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel üheaegselt, kantakse tekst ühele hääletamissedelile. Hääletamissedeli tekstist peab nähtuma, millise komisjoni esimeest või aseesimeest valitakse. Hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise reegleid arvestatakse iga komisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel eraldi.

(7) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse § 28¹ sätestatud korras.

(8) Linnavolikogu komisjoni esimeheks või aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab hääletamisest osa võtnud linnavolikogu liikmete poolthäälte enamuse.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 32. Linnavolikogu revisjonikomisjoni moodustamine

(1) Linnavolikogu moodustab oma volituse ajaks vähemalt kolmeliikmelise linnavolikogu revisjonikomisjoni.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

(2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees (aseesimehed) ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

(3) Revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees (aseesimehed) valitakse käesoleva põhimääruse §-s 31¹ sätestatud korras.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(4) Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel, mitu liiget revisjonikomisjoni valitakse. Valitavate revisjonikomisjoni liikmete arv fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(5) Hääletamise võib korraldada üheaegselt revisjonikomisjoni kõigi liikmete või ühe või mitme liikme valimisel. Revisjonikomisjoni iga liikme valimisel on igal linnavolikogu liikmel üks hääl. Mitme revisjonikomisjoni liikme üheaegsel valimisel on igal linnavolikogu liikmel hääli vastavalt revisjonikomisjoni valitavate liikmete arvule.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(6) Revisjonikomisjoni liikme kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek revisjonikomisjoni esimehele, kes esitab linnavolikogu istungil kandidaadid nimekirja kandmiseks. Kandidaatidest koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(7) Hääletamissedelile kantakse tähestikulises järjekorras kõigi ülesseatud kandidaatide nimed ning iga kandidaadi nime järele lahtrid märkusega poolt ja vastu.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(8) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine revisjonikomisjoni liikme valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 28¹ lõigetes 2-6, 8-12 ja 14-15 sätestatud korras.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(9) Hääletamissedel on kehtetu ka juhul, kui sedelile on märgitud riste rohkem kui oli valijal hääli.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(10) Valituks osutuvad enam hääli saanud kandidaadid, kes said hääletamisest osavõtnud linnavolikogu liikmete poolthäälte enamuse. Kui viimasele komisjoni liikme kohale sai võrdselt poolthääli mitu kandidaati, viiakse nende kandidaatide vahel läbi teine hääletusvoor. Linnavolikogu vastav otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(11) Kui osa revisjonikomisjoni liikmeid jäi valimata, seatakse vabale kohale uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Linnavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal linnavolikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(12) Revisjonikomisjoni uue liikme valimine viiakse läbi, kui:

1) revisjonikomisjoni liige lahkub revisjonikomisjonist isikliku avalduse alusel;

2) revisjonikomisjoni liikmele avaldatakse umbusaldust;

3) revisjonikomisjoni liikme surma korral.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(13) Käesoleva paragrahvi 12. lõikes nimetatud juhtudel viiakse läbi revisjonikomisjoni uue liikme valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras või linnavolikogu otsusel vähendatakse vastavalt revisjonikomisjoni liikmete arvu.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 32¹. Linnavolikogu revisjonikomisjon

(1) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse § 31 lõigetes 3, 4 ja 6-14 sätestatud alustel ja korras.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(2) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse §-s 33 ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras:

1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele;

2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele;

3) linna asutuste raamatupidamise õigsust ja linnavara kasutamise sihipärasust;

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist;

5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

(3) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta linnavolikogu istungil.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

(4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(5) Revisjonikomisjoni teenindab linnavolikogu kantselei.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 33 Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord

(1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse § 32¹ 2.lõikes sätestatud valdkondades linnavalitsuse ja linna asutuste tööd linnavolikogu poolt kinnitatud kontrollimiste plaani ja linnavolikogu ning revisjonikomisjoni otsuste alusel.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 14.06.2001 nr 30 jõust. 21.06.2001)

(2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult linnavolikogu kantseleiga linnavolikogu kantselei ametnikke, koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid.

(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(3) Kontrollimised toimuvad linnavolikogu esimehe poolt kinnitatud kirjaliku kontrolliülesande alusel.

(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(4) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab vastu antud küsimuses otsustuse revisjonikomisjon. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti.

(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(5) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust.

(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(6) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid linnavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku linnavolikogu õigusakti eelnõu.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

(7) Kontrollimiste läbiviimise üksikasjalikum kord sätestatakse revisjonikomisjoni põhimääruses ja linnavolikogu vastava määrusega.

(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

§ 34 Linnavolikogu eestseisus

(1) Linnavolikogu eestseisus on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on linnavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

(2) Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega linnavolikogu esimees või tema asendaja, linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning linnaosade halduskogude esimehed.

(3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige või linnasekretär, linnavolikogu kantselei juhataja ja linnavolikogu nõunikud. Linnavolikogu esimees või tema asendaja võib kutsuda eestseisuse koosolekule linnavolikogu liikmeid ja teisi isikuid.

(4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada linnavolikogu esimees või tema asendaja.

(5) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla linnavolikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad linnavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse linnavolikogu kantseleis ning ärakiri saadetakse linnavalitsusele eestseisuse koosolekule järgneva 2 tööpäeva jooksul.

(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

§ 35 Linnavolikogu fraktsioon

(1) Fraktsiooni võivad moodustada kolm või enam linnavolikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad linnavolikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002;
Tvk m 12.12.2002 nr 67 jõust. 19.12.2002)

(2) Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees (aseesimehed), edastatakse linnavolikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks linnavolikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(2¹) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(2²) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse linnavolikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja linnavolikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda linnavolikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997;

Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

(4) Fraktsioonil on õigus:

1) algatada linnavolikogu õigusaktide eelnõusid;

2) anda arvamusi linnavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta;

3) seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;

4) võtta oma liikme kaudu linnavolikogu istungil sõna;

5) võtta linnavolikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;

6) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele;

7) (Kehtetu - Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(5) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei.

§ 36 Linnavolikogu kokkukutsumine

(1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. Linnavolikogu istungi töökeeleks on eesti keel.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(2) Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel linnavolikogu vanim liige linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Linnavolikogu esimese istungi ning põhimääruse § 41 lõikes 2 sätestatud alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud nõudeid.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

(2¹) Käesoleva põhimääruse § 41 lõikes 2 sätestatud alusel kokkukutsutava linnavolikogu istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikme määramist.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

(3) Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku linnavolikogu istungi ka linnavalitsuse või vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)

(4) Kutse linnavolikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse linnavolikogu liikmetele teatavaks linnavolikogu kantselei kaudu vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit ning kutse avaldatakse vähemalt üks päev enne linnavolikogu istungit ajalehes, milles linnavolikogu avaldab oma ametlikke teateid.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(5) Linnavolikogu kokkukutsumise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras.

§ 37 Küsimuste arutelu linnavolikogus

(1) Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees. Linnavolikogu esimehe äraolekul juhatab linnavolikogu istungit esimehe poolt käskkirjaga määratud üks aseesimeestest. Kui linnavolikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(1¹) Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Esimese istungi päevakorras on linnavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva põhimääruse § 41 lõikes 2 sätestatud alusel kokkukutsutud uue linnavolikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

(2) Linnavolikogu esimees korraldab linnavolikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Linnavolikogu võib linnavalitsusele anda ettevalmistamiseks linnavolikogus arutusele tulevaid küsimusi.

(3) Linnavolikogu korralise istungi päevakorra projekt arutatakse eelnevalt läbi linnavolikogu eestseisuses.

(4) Linnavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)

(5) Linnavolikogu istungid on avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

(6) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, samuti linnavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

(7) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(8) Hääletamine linnavolikogus on avalik, v.a. isikuvalimised. Avalikul hääletamisel kasutatakse elektroonilist hääletamissüsteemi. Linnavolikogu liikmel on õigus nõuda koheselt istungil avaliku hääletamise tulemuste lisamist istungi protokollile.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(8¹) Elektroonilise hääletamissüsteemi rikke korral ning juhul, kui linnavolikogu istung ei toimu linnavolikogu istungite saalis, hääletatakse käetõstmisega. Sel juhul võib linnavolikogu liige taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt kaks linnavolikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt ¼ kohalolevatest linnavolikogu liikmetest.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(9) Isikuvalimistel toimub hääletamine hääletamissedeliga linnavolikogu poolt sätestatud korras.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(10) Linnavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(11) Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse § 26 lg 1 punktides 2, 4 , 6-10, 14, 15, 18, 24 ja 25 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on linnavolikogu liikmel koheselt istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab linnavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;

Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

(12) Linnavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla linnavolikogu esimees või tema asendaja–linnavolikogu istungi juhataja ning istungi protokollija. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnavolikogu kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;

Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

(13) Linnavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras.

§ 37¹ Arupärimine

(1) Linnavolikogu fraktsioonil ja linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.

(2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse linnavolikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle linnavolikogu kantseleile. Linnavolikogu kantselei edastab arupärimise linnavolikogu istungile järgneva tööpäeva jooksul linnakantseleile, kes edastab selle koheselt arupärimise adressaadile Kui linnavalitsuse liikmele esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava valdkonnaga tegelevale linnavalitsuse liikmele ja informeerib sellest ka linnavolikogu kantseleid, kes edastab selle informatsiooni arupärijale.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

(3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise linnakantseleisse saabumise päevast. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja linnavolikogu kantseleid arupärimisele vastamise ajast ja linnavolikogu kantselei edastab selle informatsiooni arupärijale. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

(4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine, võtab linnavolikogu esimees pärast arupärimisele kirjalikku vastamist suulise vastamise linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Kui arupärimises ei olnud ette nähtud suulist vastamist, kuid kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat, esitatakse linnavolikogu esimehele kahe nädala jooksul pärast kirjaliku vastuse saamist taotlus võtta arupärimisele vastamine linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 37² Linnavolikogu liikme enesetaandamine

(1) Linnavolikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise linnavolikogu üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib linnavolikogu liikmele teha ka linnavolikogu või linnavolikogu liige.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul on linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 38 Umbusaldusmenetlus linnavolikogus

(1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele.

(2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse linnavolikogu järgmise istungi päevakorda. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad ja linnavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse linnavolikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus.

(3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab linnavolikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või linnavolikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni linnavolikogu määratud üks linnavolikogu aseesimeestest või tema puudumisel linnavolikogu vanim liige.

(4) Umbusalduse avaldamine vabastab linnapea või linnavalitsuse liikme linnapea või linnavalitsuse liikme kohustustest ja ametist. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikmetest linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni.

(5) Linnavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi ja linnavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni käesolevas määruses sätestatud korras. Linnavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi linnavalitsuse liikmete vabastamise linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametist vabastamise.

(6) Kui linnavolikogu avaldab umbusaldust mõnele linnavalitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse § 46 lõikes 5 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab linnavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse §-s 45 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri.

(7) Kui linnavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 46 lõikes 5 sätestatud kvooruminõue, loetakse linnavalitsus tervikuna tagasiastunuks.

(8) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

(9) Umbusalduse avaldamine on linnavolikogu esimehe, aseesimehe, linnapea või linnavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus Avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval.

(10) Umbusaldusmenetluse üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

§ 39 Linnavolikogu õigusaktide algatamine

(1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:

1) linnavolikogu liikmel;

2) linnavolikogu komisjonil;

3) linnavolikogu fraktsioonil;

4) linnavalitsusel;

5) linnapeal seaduses sätestatud alustel ja korras;
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

6) linnaosa halduskogul käesolevas põhimääruses sätestatud alustel ja korras;
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

7) linnaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

(3) Linnavolikogu õigusaktide algatamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

§ 40 Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks

(1) Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks.

(2) Linnavolikogu vastava otsuse alusel esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ettepanekud Vabariigi Valitsusele linnavalitsus.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 41 Linnavolikogu tegutsemisvõimetus

(1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:

1) pole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;

2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid;

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

3) pole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid;

4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või linnavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse § 25 sätestatud korras.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

(3) Kui linnavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning linnavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse § 26 1. lõike punktis 13 ja 2. lõikes nimetatud küsimusi linnavalitsus.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

V LINNAVALITSUS

§ 42 Linnavalitsus - omavalitsuse täitevorgan

(1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu talle riigi ja Tallinna õigusaktidega pandud ülesandeid.
(Tvk m 14.12.2000 nr 59 jõust. 01.01.2001)

(2) Linnavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

(3) Linnavalitsus juhib linna ametiasutuste (v.a. linnavolikogu kantselei) ja nende hallatavate asutuste tegevust, osaleb linnavolikogu poolt kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(4) Linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab linnavolikogu.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 43 Linnapea valimise kord

(1) Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid.

(2) Linnapea valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates või käesoleva põhimääruse § 44 lõigetes 3¹, 3², 4 ja 5 sätestatud tähtaegadel.

(3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl.

(4) Linnapea kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

(5) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine linnapea valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 28¹ sätestatud korras.

(6) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 44 Linnapea

(1) Linnapea:

1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab Tallinna ja linnavalitsust vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras, välja arvatud § 29 lg 1 p 2 toodud juhud. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires;

3) annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;

5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri;

6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikme kinnitamiseks ja tema vabastamiseks linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

7) esitab linnavalisusele ametisse nimetamiseks linna ametiasutuse (v.a. linnavolikogu kantselei) juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb linnavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta;

8) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni Korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;

9) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

(2) Linnapea äraolekul asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud linnavalitsuse liige on ära, asendab linnapead vanim kohalolev linnavalitsuse liige.

(3) Linnapea ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse Töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist Avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel.

(4) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.

(5) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.

(6) Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

§ 45 Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine

(1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus.

(2) Linnapea esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema linnapeaks valimisest arvates linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kohta.

(3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea ja teised linnavalitsuse liikmed vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse liikmete arvule ja linnavalitsuse struktuurile.

(4) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamist linnavolikogu poolt esitab linnapea hiljemalt ühe kuu jooksul linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgaliste linnavalitsuse liikmete kandidaadid.

(5) Linnapea võib linnavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses mõnes linna ametiasutuses. Linnavolikogu poolt ametniku kinnitamisel linnavalitsuse liikmeks või vabastamisel linnavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust.

(6) Linnavalitsuse liikmed kinnitab ja palgalised linnavalitsuse liikmed nimetab ametisse linnavolikogu linnapea esildisel linnapea volituste ajaks.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 46 Linnavalitsuse volituste tähtaeg

(1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse liikmete kinnitamise ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise päevast.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil.

(3) (Kehtetu - Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)

(4) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi (s.h. peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)

(5) Kui osade linnavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu osutub linnavalitsuse liikmete arv väiksemaks kui linnapea ja vähemalt pool linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse liikmete arvust, ei ole linnavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute linnavalitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 47 Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

(1) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:

1) isikliku avalduse alusel;

2) linnapea esildisel;

3) umbusalduse avaldamise korral;

4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;

5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu liikmete kinnitamise ja palgaliste liikmete ametisse nimetamisega;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

6) teovõimetuks tunnistamisega;

7) tema surma korral.

(2) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab linnavolikogu.

(3) Linnavalitsuse liikme vabastamisel linnavalitsuse liikme kohustustest ja palgalise linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused. Käesoleva põhimääruse § 54 sätestatud juhtudel ja korras makstakse hüvitust ametist vabastatud palgalisele linnavalitsuse liikmele
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 48. Uute linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine

Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme kohale kinnitatakse ja palgalisele linnavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik linnapea esildisel linnavolikogu poolt §-s 45 sätestatud korras.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 49 Linnavalitsuse pädevus

(1) Linnavalitsus:

1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustustest;

2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele;

3) lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on linnavolikogu delegeerinud linnavalitsusele;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu pädevusse.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

(2) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

(3) Linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib linnavalitsus volitada linna ametiasutust, mis teostab avalikku võimu, kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab linna ametiasutuse hallatav asutus, mis ei teosta avalikku võimu. Volituse andmisel linna ametiasutusele, mis teostab avalikku võimu, on korralduse andmise õigus selle ametiasutuse juhil.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

§ 50 Linnavalitsuse töökord

(1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja.

(2) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa linnasekretär.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(3) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

(4) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

(5) Linnavalitsuse istungile küsimuste esitamise, istungi läbiviimise ja istungil vastuvõetud linnavalitsuse õigusaktide ning istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavalitsuse reglemendiga.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(6) Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks linnavolikogule, linna teenistuses olevatele isikutele ja linnaelanikele.

§ 50' Linnavalitsuse komisjonid

(1) Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone (edaspidi: komisjon).

(2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab linnavalitsus oma määrusega. Komisjoni esimehe nimetab linnavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. Linnavolikogu kantselei teenistujaid saab komisjoni liikmeks nimetada linnavolikogu esimehe nõusolekul.

(3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord.

(4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär.

(5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.

(6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus oma korraldusega. Ajutise komisjoni tegevuse lõpetab linnavalitsus pärast komisjonile antud ülesande täitmist ning tegevusaruande esitamist.

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)

§ 51 Linnasekretär

(1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on akadeemilise kõrgharidusega juristi kvalifikatsioon.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(3) Linnasekretär ei kuulu linnavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(4) Linnasekretär:

1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;

2) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning linnavalitsuse istungi protokollile;

3) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;

4) korraldab koostöös linnavolikogu kantseleiga linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;

5) saadab õiguskantslerile linnavalitsuse õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates;

6) saadab koostöös linnavolikogu kantseleiga õiguskantslerile linnavolikogu õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates;

7) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid;

8) hoiab linna vapipitsatit;

9) osaleb linnavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;

10) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

10¹) registreerib Kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel linnapea teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast ning teavitab sellest koheselt teisi linnavalitsuse liikmeid ja volikogu esimeest;

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 jõust. 15.02.2002)

11) täidab teisi seaduses, Tallinna põhimääruses ja linnavalitsuse reglemendis pandud ülesandeid.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendaja peab vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele. Alates 2002. aasta 1. jaanuarist on linnasekretäri asendajal kõik linnasekretäri õigused ja kohustused.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

VI LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 52 Linna asutused. Linna asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded.

(1) Linna asutused on:

1) linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu;

2) linna ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu.

(2) Linna ametiasutused on linnavolikogu kantselei, linnakantselei, linnaarhiiv, linnavalitsuse ametid ja linnaosade valitsused. Linna ametiasutuste õigused, kohustused ja töökord sätestatakse linna ametiasutuse põhimääruses ning teistes Tallinna õigusaktides.

(3) Linnavolikogu kantselei on linna ametiasutus, mis tagab linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö.

(4) Linnakantselei on linna ametiasutus, mille põhiülesandeks on linnavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. Linnavolikogu, tema komisjonide, töögruppide ning linnavolikogu liikmete töö tagamisel tegutseb linnakantselei koostöös linnavolikogu kantseleiga.

(5) Linnavalitsuse amet ja linnaarhiiv on linna ametiasutused, mis täidavad neile Tallinna õigusaktide ja nende põhimäärusega pandud ülelinnalisi ülesandeid.

(6) Linnaosa valitsus on linna ametiasutus, mis täidab talle Tallinna õigusaktide ja tema põhimäärusega pandud ülesandeid linnaosa haldusterritooriumil.

(7) Linna asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Linna ametiasutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Linna ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavalitsus.

(8) Linna ametiasutuse juhi (v.a. linnavolikogu kantselei juhataja) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea ettepanekul linnavalitsus. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab linnapea. Linnavolikogu kantselei juhataja nimetab ametisse linnavolikogu esimees.

(9) Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnapea ettepanekul linnavalitsus kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab ametiasutuse juht.

(10) Linna asutusel on oma eelarve, arveldusarve, Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid. Asutusel võib olla oma sümboolika.

(11) Linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 53 Linna avalik teenistus

(1) Linna avalik teenistus on töötamine linna ametiasutuses.

(2) Linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses.

(3) Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad.

(4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Kui seaduses või käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, võib ametnikuna teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.

(6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu.

(7) Linnaametnike sotsiaalsed garantiid on sätestatud §-s 54.

(8) Linna avalik teenistus toimub seaduses ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras.

§ 54 Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute ning teiste linnaametnike sotsiaalsed garantiid

(1) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmele võib linnavolikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 14.12.2000 nr 59 jõust. 01.01.2001)

1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

3) seoses umbusalduse avaldamisega.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:

1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a. käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 toodud juhul;

2) valitakse või nimetatakse linnavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(3) Linnaosa vanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses kui ta on töötanud kaks kuni kuus aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud oma ametikohal rohkem kui kuus aastat, kusjuures nimetatud töötamise aja hulka arvatakse ka pidev töötamine käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud ametikohtadel ning vabastamine toimub:

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
(Tvk m 14.12.2000 nr 59 jõust. 01.01.2001)

1) teenistustähtaja möödumise tõttu;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui linnaosa vanemaks nimetatud isik:

1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a. käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 2 toodud juhul;

2) nimetatakse linnavalituse poolt linnaosa vanemaks uueks tähtajaks või nimetatakse linna muu ametiasutuse juhiks.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(5) Linnasekretäri, linnakantselei koosseisus oleva valdkonna direktori, linnavalitsuse nõuniku, linnapea ja abilinnapea nõuniku, linnavalitsuse ameti juhataja ja tema asetäitja, linnavalitsuse ameti teenistuse direktori ja tema asetäitja, linnakantselei osakonna juhataja, linnaosa vanema asetäitja, linnaosa valitsuse haldussekretäri, linnavolikogu kantselei juhataja, linnavolikogu nõuniku ning linnavolikogu kantselei osakonna juhataja teenistusest vabastamisel ametniku algatusel võib maksta eelnimetatud ametnikule hüvitust, kui ta on töötanud oma või eelnimetatud ametikohtadel kokku vähemalt kolm viimast aastat ning linna ametiasutuses pidevalt:

3 kuni 6 aastat - kuni kolme kuu ametipalga ulatuses;

6 kuni 10 aastat - kuni nelja kuu ametipalga ulatuses;

üle 10 aasta - kuni kuue kuu ametipalga ulatuses.
(Tvk m 14.12.2000 nr 59 jõust. 01.01.2001)

(5') Käesoleva paragrahvi 3. ja 5. lõikes ettenähtud hüvituse maksmise ja selle suuruse otsustab linnavalitsus linnavalitsuse ametnike osas, v.a. linnavolikogu kantselei ametnikud, kelle suhtes teeb vastava otsuse linnavolikogu esimees.
(Tvk m 14.12.2000 nr 59 jõust. 01.01.2001)

(6) Käesoleva paragrahvi 1., 3. ja 5. lõikes ettenähtud hüvituste maksmiseks eraldatakse täiendavad rahalised vahendid linna reservfondist.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(7) Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitust, kui ta on töötanud linna ametiasutuses pidevalt:

3 kuni 6 aastat - kahe kuu ametipalga ulatuses;
6 kuni 10 aastat - kolme kuu ametipalga ulatuses;
üle 10 aasta - nelja kuu ametipalga ulatuses.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(8) Ametniku teenistusest vabastamisel vanuse tõttu makstakse talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtud hüvitusele, kui ta on töötanud linna ametiasutuses pidevalt:

3 kuni 6 aastat - ühe kuu ametipalga ulatuses;
6 kuni 10 aastat - kahe kuu ametipalga ulatuses;
üle 10 aasta - kolme kuu ametipalga ulatuses.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(9) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitustele.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(10) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(11) Käesoleva paragrahvi 9. ja 10. lõikes ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses linna ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(12) Käesoleva paragrahvi 10. lõikes ettenähtud toetust makstakse 11. lõikes sätestatud teenistusajast lühema teenistusaja korral riikliku matusetoetuse summa ulatuses.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;

Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7-10 ettenähtud hüvitused ja toetus makstakse välja erakorralisteks sündmusteks eraldatud vahendite arvel.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 54¹. Teenistuslik järelevalve

(1) Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse poolt linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.

(2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on linnavalitsusel õigus:

1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;

2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;

3) tunnistada akt kehtetuks.

(3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud.

(4) Linna ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks.

(5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.

(6) Linnavalitsus tunnistab kehtetuks linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning Tallinna õigusaktidega.

(7) Linnavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist.

(8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.

(9) Käesoleva paragrahvi alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku § 189-216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

VI¹ SISEKONTROLLISÜSTEEM JA SISEAUDIT

§ 54² Sisekontrolli süsteem

(1) Sisekontrolli süsteem on linna asutuste juhtimises rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada:

1) õigusaktidest kinnipidamise;

2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;

3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;

4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.

(2) Sisekontrolli süsteemi asutuses rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab asutuse juht.

(3) Linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse sisekontrolli süsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab linnapea.

§ 54³ Siseaudit

(1) Siseaudit on tegevus, mille käigus hinnatakse ja analüüsitakse linna asutustes, samuti Tallinna linnas kui omavalitsusüksuses sisekontrolli süsteemi olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

(2) Linna siseaudit on tsentraliseeritud ja kahetasandiline. Siseauditit linna ametiasutustes korraldab linna siseauditi üksus, milleks on linna sisekontrolöri teenistus. Siseauditit linna ametiasutuste hallatavates asutustes korraldab vastav ametiasutus, milleks ametiasutuse juht nimetab vastava isiku või moodustab vajadusel struktuuriüksuse.

(3) Siseauditi korraldamise eest linna ametiasutustes vastutab linna sisekontrolör. Siseauditi korraldamise eest linna ametiasutuste hallatavates asutustes vastutab vastava ametiasutuse juht.

(4) Linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste siseauditi üldeeskirja kehtestab linnavalitsus.

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

VII LINNA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED

§ 55 Linnaeelarve sisu

(1) Linnavolikogu poolt kinnitatud linnaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

(2) Eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

§ 55' Eelarve avalikustamine

Tallinna eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning majandusaasta aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse § 81 lg 1 sätestatud korras.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

§ 56 (Kehtetu - Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

§ 57 Tallinna eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine

(1) Tallinna eelarve projekti koostamiseks esitavad linna ametiasutused ja linnavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1.septembriks Tallinna Linnakantseleile oma ettepanekud.

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

(2) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, Tallinna arengukava, linnavolikogu otsustusi ja linnavalitsuse seisukohti arvestades Tallinna Linnakantselei hiljemalt 15.oktoobriks.
(Tvk m 14.12.2000 nr 59 jõust. 01.01.2001)

(3) Linnavalitsus esitab eelarve projekti linnavolikogule hiljemalt 15.novembriks. Mõjuvatel põhjustel võib linnavolikogu seda tähtaega pikendada.

(4) Eelarve projektile lisatakse:

1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele;

1¹) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes;
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

2) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi;

3) (Kehtetu - Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

(5) Linnavalitsuse poolt linnavolikogule esitatud linnaeelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavalitsuse arvamus.

(6) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab linnavolikogu eelarve vastu poolthäälte enamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(7) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

(8) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Seejuures on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes.

(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

(9) Kui linnavolikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on linnavolikogu tegutsemisvõimetu.

(10) Eelarve, eelarve muutmise ja lisaeelarve projekti koostamine ja vastuvõtmine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 58 Eelarve muutmine. Lisaeelarve

(1) Linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada linnavalitsus, linnavolikogu rahanduskomisjon, vähemalt linnavolikogu kaks alatist komisjoni, linnavolikogu fraktsioon või vähemalt 1/4 linnavolikogu liikmetest.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnaosade halduskogude, linnavolikogu vastavate komisjonide ja linnavalitsuse arvamus.

(3) Eelarve muutmise otsustab linnavolikogu.

(4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve projekti.

(5) Lisaeelarve projektile lisatakse:

1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal;

2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.

(6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse §-s 57 eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi.

§ 59 Eelarve täitmine

(1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja linnavolikogu poolt sätestatud korras.

(2) Eelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ning esitab selle majandusaasta aruande koosseisus linnavolikogule.

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

§ 59¹Majandusaasta aruanne

(1) Majandusaasta aruande koostab linnavalitsus ning esitab selle linnavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 10. juuniks.

(2) Majandusaasta aruandesse kuuluvad:

1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega;

2) tegevusaruanne;

3) reservfondi kasutamise aruanne;

4) ülevaade linna enamusosalusega äriühingute ning linna poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest;

5) audiitori järeldusotsus.

(3) Revisjonikomisjon annab enne majandusaasta aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru ja esitab märkused ning ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Majandusaasta aruande kinnitab linnavolikogu hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

(5) Majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega esitab linnavolikogu Harju Maavalitsusele seitsme tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest arvates ning Rahandusministeeriumile hiljemalt 30. juuniks.

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 jõust. 06.05.2004)

§ 60 Kohalikud maksud

(1) Linnavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi: maksumäärus).

(2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

(3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist oma ametiasutuste kaudu.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)

(4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist.

(5) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses.

§ 61 Koormised

(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks.

(2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

(3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord.

(4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel.

(5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus Tallinna õigusaktidega sätestatud

korras.

(6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.

(7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid.

(8) Koormis ei või olla lepingu objektiks.

VIII LINNAVARA

§ 62 Linnavara mõiste

(1) Linnavara on Tallinnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(2) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute läbi, kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti.

(3) Linnavara kohta peetakse arvestust linnavolikogu määrusega sätestatud korras.

§ 63 Linnavara registrid

(1) Linnavara üle arvestuse pidamiseks asutatakse linnavolikogu poolt vajalikud registrid.

(2) Registrite pidamine, registritesse andmete esitamine, andmete muutmine või kustutamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras.

(Tvk m 29.05.2003 nr 32 jõust. 05.06.2003)

§ 64 Linnavara omandamine

(1) Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel.

(2) Linna poolt omandatav vara loetakse selle linnavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale volitatud asutusele see vara Tallinna õigusaktidega sätestatud korras või tehingute alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust linnavara valitsejat või asutust linnavolikogu õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise linnavalitsus.

§ 65 Linnavara valitsemine

(1) Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste Tallinna õigusaktide alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist.

(2) Linnavara valitsejad on linna ametiasutused.

(3) Linnavara valitsema volitatud ametiasutuste hallatavad asutused on linna asutused, kellele Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras on linnavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(4) Linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades linnavaraga mistahes tehinguid, peavad linnavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis linn võib nendest tehingutest saada.

(5) Linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras.

§ 66 Linnavara kasutamine

(1) Linnavara kasutatakse:

1) avalikuks otstarbeks;

2) linna valitsemiseks;

3) tulu saamiseks.

(2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud linna omandis olevat eraasja.

(3) Linna valitsemiseks kasutatakse linna omandis olevat eraasja, mis on vajalik linnavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamisele ja kohustuste täitmisele.

(4) Linnavara kasutab kas linnavara valitseja või linnavara valitsema volitatud asutus ise või antakse see seaduses ja linnavolikogu õigusaktides sätestatud korras teise linnavara valitseja või teise linnavara valitsema volitatud asutuse või teise isiku kasutusse. Teise linnavara valitseja või teise linnavara valitsema volitatud asutuse kasutusse antakse linnavara tasuta ja tähtaega määramata.
(Tvk m 19.02.1998 nr 11 jõust. 19.02.1998)

(5) Kui linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

§ 67 Linnavara võõrandamine

(1) Linnavara võib võõrandada, kui:

1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks;

2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks;

3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;

4) vara on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaar- või kaubandusesinduse tarbeks;

5) võõrandamine on ette nähtud seadusega või linnavolikogu õigusaktidega.

(2) Linna omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega linnavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul.

§ 68 Linnavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine

Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

§ 69 Linnavara kasutamine majandustegevuses

(1) Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on:

1) teenuste osutamine linna ametiasutuste hallatavate asutuste kaudu;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes;

3) tehingud linnavaraga;

4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks;

5) muu Tallinna õigusaktidega sätestatud majandustegevus.

(2) Tallinn kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuste hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.

Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik.

(4) Tallinna omavalitsusorganid ja linna asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega.

(5) Linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000;
Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

§ 70 Munitsipaalvaru

(1) Munitsipaalvaru on seaduse alusel moodustatud Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse käsutuses olev ressursside kogum, mis võetakse kasutusele ohu puhul Tallinna haldusterritooriumil asuvaile elanikele.

(2) Munitsipaalvaru moodustamine, selle koosseisu ja koguste kindlaksmääramine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras.

IX TALLINNA ARENGU KAVANDAMINE

§ 71 Tallinna arengukava

(1) Tallinna arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sisaldab Tallinna kui omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.

(2) Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või need kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks.

(3) Arengukava ja selle muutmise projekti koostamiseks esitavad linna ametiasutused ning linnavolikogu komisjonid hiljemalt 1. maiks linnavalitsusele oma ettepanekud. Nende alusel koostab linnavalitsus arengukava eelnõu või valmistab ette kehtiva arengukava muudatusettepanekud ning esitab vastava eelnõu hiljemalt 15. augustiks linnavolikogule.

(4) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist linnavolikogus linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

(5) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta.

(6) Arengukava on aluseks:

1) linnaeelarve koostamisele;

2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;

3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks.

(7) Tallinna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 72 Linnaplaneerimine

(1) Linnaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.

(2) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab linnavolikogu Tallinna ehitusmääruse.

(3) Tallinna ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, linnavolikogu, linnavalitsuse ja Tallinna ametiasutuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.

§ 73 Tallinna, Tallinna linnaosa ja piirkonna üldplaneering

(1) Tallinna üldplaneering on seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta.

(2) Tallinna linnaosa ja piirkonna üldplaneering on planeering, mis koostatakse linnaosa või linna mõne piirkonna kohta.

(3) (Kehtetu - Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 74 Detailplaneering

(1) Detailplaneering on seadusele ja Tallinna õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse Tallinna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

(2) (Kehtetu - Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 75 Linna ehitustegevus

(1) Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelvalve oma haldusterritooriumil.

(2) Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras.

§ 76 Kultuurimälestiste kaitse

(1) Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on tagada linna omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine.

(2) Tallinn kui kohalik omavalitsusüksus korraldab linna haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset Tallinna õigusaktidega sätestatud korras.

(3) Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse muinsuskaitselised ülesanded vanalinna muinsuskaitsel määratakse Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega.

§ 77 Keskkonnakaitse

(1) Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside, keskkonnaauditi ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse Tallinna õigusaktidega sätestatud korras.

(2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras.

(3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja Tallinna õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse linna ehitusmääruses, linna üld- ja detailplaneeringutes ja muudes Tallinna õigusaktides.

X VÄLISSUHTED

§ 78 Tallinna välissuhete korraldamise alused

(1) Tallinnal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.

(2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab linnavolikogu. Tallinna esindab nendes organisatsioonides linnavolikogu, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või linnavolikogu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(3) Linnavolikogul, linnavalitsusel ja Tallinna ametiasutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi linnade ja teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Linna ametiasutused informeerivad sellest linnavalitsust.

(4) Tallinna esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele linnavolikogu esimees ja linnapea, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti.

§ 79 Tallinna suhted partnerlinnade , teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega

(1) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused osalevad linna arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide pealinnade ja teiste omavalitsusüksustega.

(2) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ajalooliselt väljakujunenud partnerlinnade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnaelanike huvides.

(3) Linna nimel partnerlinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad Tallinnale täiendavad kulutused linnaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks.

XI TALLINNA ÕIGUSAKTID

§ 80 Tallinna omavalitsusorganite õigusaktide liigid

(1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi.

(2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi.

(3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Tallinna haldusterritooriumil

seadusega ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras, samuti Tallinnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Tallinna haldusterritooriumi.

§ 81 Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

(1) Linnavolikogu määrused ja otsused kuuluvad avalikustamisele. Linnavolikogu määrused ja otsused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega linnavolikogu kantseleis.

(2) Linnavolikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

(3) Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(4) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu määrused saadab linnavolikogu kantselei Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.

(5) Linnavolikogu õigustloovate aktide ärakirjad saadab linnasekretär koostöös linnavolikogu kantseleiga 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates õiguskantslerile.

(6) Linnavolikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

(7) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja.

(8) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse linnavolikogu määrusi ja otsuseid avalikustada ka teistes keeltes.

(9) Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu õigusaktide avaldamist korraldab linnasekretär koostöös linnavolikogu kantseleiga.

(10) Jõustunud linnavolikogu õigusaktid saadab linnavolikogu kantselei Rahvusraamatukogule ja Tallinna Keskraamatukogule.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 82 Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

(1) Linnavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis.

(2) Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(Tvk m 25.03.1999 nr 4 jõust. 05.04.1999)

(2¹) Linnavalitsuse määruste ärakirjad saadab linnasekretär 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates õiguskantslerile, linnavolikogu kantseleile, Rahvusraamatukogule ja Tallinna Keskraamatukogule.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(2²) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omavad linnavalitsuse määrused ka ajalehes, milles Tallinna linn avaldab oma ametlikke teateid. Kui vastavas linnavalitsuse määruses, korralduses või istungi protokollis puudub märge vastuvõetud otsuste avaldamise kohta ajalehes, otsustab selle linnasekretär vastava abilinnapea ettepanekul.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(3) Linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

(4) Linnavalitsuse määrustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud.

(5) Linnavalitsuse korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud.

(6) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse linnavalitsuse määruseid ja korraldusi avalikustada ka teistes keeltes.

(7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste kasutamiseks.

(8) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnakantselei.

§ 83 Tallinna õigusaktide täitmise kontroll

(1) Tallinna õigusaktide täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses, käesolevas põhimääruses, linnavolikogu töökorras ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(2) Tallinna õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu õigusaktide osas linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse õigusaktide osas linnakantselei.

XII LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISEL

§ 84 Õigusaktide algatamise õigus

(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

(2) Lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

(3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses.

§ 85 Muudatuste taotlemine Tallinna õigusaktides

(1) Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

(2) (Kehtetu - Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

XII LINNAOSA

§ 86 Linnaosa õigusseisund

(1) Linnaosa on Tallinna maa-alal (territooriumil) ja koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997;
Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(2) Linnaosa halduskogu, linnaosa vanema ja linnaosa valitsuse pädevus ja suhete alused Tallinna omavalitsusorganite ja Tallinna ametiasutustega määratakse linnavolikogu poolt kinnitatud linnaosa põhimääruses ja linnaosa valitsuse põhimääruses, samuti teiste Tallinna õigusaktidega.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997;
Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(3) Linnaosa põhimääruses peab olema kajastatud:
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997;
Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

1) linnaosa nimi ja sümboolika;

2) linnaosa halduskogu moodustamise põhimõtted ja pädevus;

3) halduskogu esimehe valimise, volituste lõppemise alused ja kord ning pädevus;
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)

4) halduskogu liikme volituste peatumise ja ennetähtaegse lõppemise alused ja kord;

5) halduskogu asendusliikme kinnitamise ja tema volituste lõppemise alused ja kord;

6) halduskogu komisjoni(de) moodustamise, reorganiseerimise ja likvideerimise kord;

7) halduskogu esimehe asetäitja(te), komisjonide esimeeste ja komisjoni liikmete kinnitamise, vabastamise ning tagasikutsumise alused ja kord;

8) halduskogu otsuste vastuvõtmise kord;

9) linnaosa esindamise kord;

9') linnaosa valitsuse ja linnaosa vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud linna eelarvelised vahendid;
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)

10) linnaosa vanema ametisse nimetamise, asendamise ja ametist vabastamise alused ja kord;

11) linnaosa vanema korralduste vastuvõtmise kord;

12) kontrolli teostamise kord linnaosa vanema korralduste üle;

13) linnaosa nime ja piiride muutmise, linnaosa reorganiseerimise ja likvideerimise kord;

14) riigi või Tallinna õigusaktiga vastuolus oleva linnaosa vanema korralduse kehtetuks tunnistamise kord.

(4) Linnaosa põhimääruses võidakse sätestada ka muid linnaosa tegevust reguleerivaid sätteid.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997;
Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

§ 87 Linnaosa pädevus

(1) Linnaosa lahendab oma haldusterritooriumil talle Tallinna õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Linnaosa pädevusse kuulub:

1) linnaosa arengu kindlustamine ja infrastruktuuri normaalse funktsioneerimise tagamine lähtudes linnaosa huvidest ja ülesannetest, linnaosa elanike vajadustest, linnaosa eripärast ning arvestades linna kui terviku huvisid;

2) sotsiaal- ja kommunaalteenuste osutamine ja vahendamine linnaosa elanikele ja seal tegutsevatele elanike ühendustele;

3) linnaosa territooriumil asuva ja muu linnavolikogu õigusaktidega kehtestatud korras linnaosa valitsemisele antud linnavara ja tema eelarveliste vahendite valdamine, kasutamine ja käsutamine;

4) linnaosa elanike poolt arendatava neid teenindava ettevõtluse toetamine;

5) koostöö korraldamine teiste linnaosadega.

(3) (Kehtetu - Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)

§ 88 Linnaosa halduskogu moodustamine

(1) Linnaosa halduskogu moodustab ja koosseisu kinnitab valimistulemuste põhjal linnavolikogu. Linnaosa halduskogu suurus on ühe võrra suurem kui kahekordne linnavolikogu mandaatide arv linnaosas.
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

(2) Linnaosa halduskogu liikmeks võib olla kandidaatide registreerimiseks esitamisel rahvastikuregistri järgi Tallinnas elav (rahvastikuregistrisse antud linnaosas kantud) ja selles linnaosas linnavolikogusse valitud või kandideerinud isik.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

(3) Halduskogu koosseisu ja selles tehtavad muudatused kinnitab linnavolikogu oma otsusega.
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

(4) Halduskogu moodustamisel lähtutakse lõikes 2 sätestatust, isiku soovist osaleda halduskogu töös ning järgmistest põhimõtetest:
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

1) halduskogusse kuuluvad antud linnaosast linnavolikogusse valitud isikud;
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

2) ülejäänud kohad halduskogus jaotatakse samas valimisringkonnas nimekirjas või üksikkandidaadina kandideerinud isikute vahel linnavolikogu asendusliikmete järjekorras. Juhul, kui nimekiri sai vastavas linnaosas (valimisringkonnas) kokku vähemalt 5% kehtivatest häältest kuid nimekirjamandaatide jaotamisel ei osalenud, jaotatakse ülejäänud kohad halduskogus linnavolikogu asendusliikmete nimekirja alusel mida on täiendatud linnaosas vähemalt 5% kehtivatest häältest saanud nimekirjade kandidaatidega ja linnaosas vähemalt 5% kehtivatest häältest saanud üksikkandidaatidega;
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

3) linnavolikogusse nimekirjas valitud isikute loobumisel, samuti halduskogu liikmeks oleku tingimustele mittevastavuse korral kinnitatakse halduskogu liikmeks järgmised samas valimisringkonnas antud kandidaatide nimekirjas kandideerinud isikud linnavolikogu asendusliikmete järjekorras. Linnavolikogusse valitud üksikkandidaadi loobumisel osalemast halduskogu töös, samuti tema mittevastavuse korral halduskogu liikmeks oleku tingimustele kinnitatakse halduskogu liikmeks järgmine kandidaat vastavalt linnavolikogu asendusliikmete järjekorrale.
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

(5) Linnavolikogu kantselei selgitab välja linnavolikogu liikmekandidaadi soovi osaleda halduskogu töös.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997)

(6) (Kehtetu - Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

(7) Valimistulemuste põhjal ning võttes aluseks isiku kirjaliku nõusoleku osaleda halduskogu töös, esitab linnavolikogu kantselei linnavolikogu esimehele halduskogude koosseisud ja asendusliikmete järjestuse nimekirjadena.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 jõust. 16.03.1997;
Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

§ 89 Halduskogu liige

(1) Halduskogu liige on isik, kelle on kinnitanud linnavolikogu põhimääruse §-s 88 sätestatud korras.

(2) Halduskogu liige juhindub seadustest, Tallinna õigusaktidest ning linnaosa huvidest ja vajadustest.

(3) Halduskogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(4) Halduskogu liikmel on õigus saada tema tööks vajalikke andmeid linnaosa valitsusest.

(5) Halduskogu liikmel on õigus saada hüvitust halduskogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning halduskogu tööst osavõtu eest linnavolikogu poolt kehtestatud määras ja korras.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(6) Linnavolikogu kantselei peab halduskogu asendusliikmete nimekirja ja peab arvestust halduskogude koosseisus tehtavate muudatuste kohta.
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

§ 90 Halduskogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

(1) Halduskogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega linnavolikogu otsusel seoses:

1) tagasiastumisega isikliku avalduse alusel;

2) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinna linnas;

3) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;

4) Eesti kodakondsuse kaotamisega;

5) nimetamisega sama linnaosa ametnikuks;

6) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest;

7) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valmiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks tema Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud;

8) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisega;

9) surmaga.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 ja 6 sätestatud juhul esitab halduskogu liige vastava avalduse linnaosa vanemale, kes edastab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates linnavolikogule.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud asjaolust teatab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linnaosa vanemale vastava registri pidaja.

(4) Linnaosa vanem edastab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2, 3, 4 ja 9 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linnavolikogule.

(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 7-8 sätestatud juhtudel edastab linnaosa vanem vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates linnavolikogule.

(6) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist edastab linnaosa vanem vastava teate linnavolikogule.

(7) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 5 sätestatud juhul edastab linnaosa vanem hiljemalt kolme tööpäeva jooksul halduskogu liikme vastava avalduse ja dokumendi ärakirja kättesaamisest arvates need linnvolikogule.

(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

§ 91 Halduskogu liikme volituste peatumine

(1) Halduskogu liikme volituste peatumine tähendab halduskogu liikme ajutist vabanemist halduskogu liikme ülesannete täitmisest.

(2) Halduskogu liikme volitused peatuvad:

1) kui halduskogu liige on Tallinnas valitud linnapeaks, kinnitatud linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks linnavalitsuse liikmeks;

2) kui halduskogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;

3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;

4) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud halduskogu koosolekutelt.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti halduskogu uude koosseisu kinnitatud eelmise linnavolikogu koosseisu linnapea ja linnavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni linnavolikogu poolt uue linnavalitsuse kinnitamiseni.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud juhul saadab linnaosa vanem hiljemalt kolme tööpäeva jooksul vastava kohtumääruse kättesaamisest arvates selle linnavolikogule.

(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud juhul esitab halduskogu liige vastava avalduse linnaosa vanemale, kes edastab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates linnavolikogule.

(6) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud juhul teatab linnaosa vanem sellest linnavolikogule kolme tööpäeva jooksul vastava asjaolu teatavaks saamisest.

(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

§ 92 Halduskogu asendusliige

(1) Halduskogu liikme volituste peatumisel ja ennetähtaegsel lõppemisel kinnitatakse väljalangenud liikme asemele asendusliige, lähtudes käesoleva põhimääruse § 88 sätestatust ning järgmistest põhimõtetest:
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

1) nimekirjas kandideerinud ja halduskogu liikmeks kinnitatud isiku asendusliikmeks saab väljalangenuga samasse kandidaatide nimekirja kuuluv isik vastavalt linnavolikogu asendusliikmete järjekorrale;
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

2) üksikkandidaadina kandideerinud ja halduskogu liikmeks kinnitatud isiku asendusliikmeks kinnitatakse vastavalt halduskogu asendusliikmete järjestusele järgmine isik.
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

(2) Halduskogust väljalangenuga samas nimekirjas kandideerinud isikute ammendumisel kinnitatakse tema asemele järgmine linnavolikogu asendusliige lähtudes käesoleva põhimääruse paragrahv 88 sätestatust.
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

(3) Halduskogu asendusliikmel on kõik halduskogu liikme õigused ja kohustused tema liikmeks kinnitamise otsuse jõustumisest.
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

(4) Nimekirjas kandideerinud ja halduskogu liikmeks kinnitatud isiku volituste taastumisel lõpevad selle liikme volitused, kes on viimasena kinnitatud asendusliikmeks samast kandidaatide nimekirjast. Üksikkandidaadina kandideerinud ja halduskogu liikmeks kinnitatud isiku volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena kinnitatud asendusliikmeks kandidaatide nimekirjast millest oli asendusliige.
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

(5) Kõigi halduskogu asendusliikmete ammendumisel vähendatakse linnavolikogu otsusega halduskogu suurust.

§ 93 Halduskogu töökorraldus

(1) Uue halduskogu esimese koosoleku kutsub hiljemalt kolme nädala jooksul peale halduskogu koosseisu kinnitamist kokku ja seda juhatab kuni halduskogu esimehe valimiseni linnavolikogu esimees või tema poolt määratud aseesimees.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997;
Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

(2) Linnaosa halduskogu valib oma koosseisust halduskogu esimehe ja esimehe asetäitjad, moodustab revisjonikomisjoni ja vajadusel teisi alatisi ja ajutisi komisjone või toimkondi, valib revisjonikomisjoni liikmed, kinnitab teiste komisjonide liikmed. Halduskogu esimees peab olema linnavolikogu liige. Kui halduskogu koosseisu ei kuulu linnavolikogu liikmeid, valitakse

esimees halduskogu liikmete hulgast. Halduskogu komisjon on halduskogule nõuandev organ, halduskogu komisjoni otsus on halduskogule soovitusliku iseloomuga.
(Tvk m 10.06.1999 nr 17 jõust. 17.10.1999)

(3) Linnaosa halduskogu esimehe asendamise kord sätestatakse linnaosa halduskogu töökorras.

(4) Linnaosa halduskogu töökorralduse põhimõtted kehtestab linnavolikogu ja töökorra kinnitab halduskogu.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(5) Halduskogu menetlusse antud küsimuses peab halduskogu otsuse vastu võtma hiljemalt kahe nädala jooksul.

(6) Linnaosa halduskogu organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnaosa valitsus.

(7) Halduskogu koosoleku päevakorra projekti valmistab ette halduskogu esimees. Halduskogu arutab üldjuhul küsimusi, mille kohta on esitatud eelnõu ja on olemas linnaosa vanema seisukoht, v.a. halduskogu töökorraldust käsitlevad küsimused.

(8) Halduskogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid Tallinna õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. Halduskogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole halduskogu liikmetest, sealhulgas halduskogu esimees või tema asendaja. Halduskogu otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(9) Halduskogu otsusele kirjutab alla halduskogu esimees või tema asendaja - koosoleku juhataja.

(10) Halduskogu otsus ei kuulu Tallinna õigusaktide hulka ning tal on linnaosa vanemale, linnavalitsusele ja linnavolikogule soovituslik iseloom. Linnavolikogu või linnavalitsus võivad kindlaks määrata küsimuste ringi, milles linnaosa vanem ei saa otsustust vastu võtta ilma linnaosa halduskogu seisukohta ära kuulamata.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

(11) Konkreetset linnaosa puudutava küsimuse arutamisel kuulab linnavolikogu üldjuhul ära vastava linnaosa halduskogu seisukoha.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

§ 94 Linnaosa halduskogu esimehe, tema asetäitja(te) ja komisjonide esimeeste valimine ning komisjoni liikmete kinnitamine

(1) Linnaosa halduskogu esimees, tema asetäitja(d) ja komisjonide esimehed valitakse linnaosa halduskogu poolt.

(2) Halduskogu esimees ja tema asetäitjad valitakse salajasel hääletamisel, muud valimised halduskogus on avalikud.

(3) Halduskogu esimees ja tema asetäitjad valitakse halduskogu koosseisu häälteenamusega.

(4) Halduskogu komisjonide esimehed valitakse halduskogu koosseisu häälteenamusega.

(5) Halduskogu komisjonide liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul halduskogu poolthäälte enamusega.

§ 95 Linnaosa valitud või kinnitatud isikute tagasikutsumise kord

(1) Linnaosa halduskogu poolt valitud või kinnitatud isikuid saab tagasi kutsuda.

(2) Halduskogu esimehe, tema asetäitja(te) ja halduskogu komisjonide esimeeste tagasikutsumiseks on vajalik halduskogu koosseisu häälteenamus. Halduskogu komisjonide teised liikmed kutsutakse tagasi halduskogu poolthäälte enamusega.

(3) Kui linnaosa halduskogu esimees oli valitud linnavolikogu liikmena halduskogu esimeheks, kuid tema volitused linnavolikogu liikmena on lõppenud, loetakse tema volitused halduskogu esimehena lõppenuks tema linnavolikogu liikme volituste lõppemise päevast. Halduskogu poolt uue esimehe valimiseni täidab halduskogu esimehe ülesandeid tema asetäitja. Juhul, kui halduskogu esimehe volitused linnavolikogu liikmena peatuvad, täidab halduskogu esimehe ülesandeid kuni halduskogu esimehe linnavolikogu liikme volituste taastamiseni halduskogu esimehe asetäitja.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 jõust. 21.10.2002)

§ 96 Linnaosa valitsus

(1) Linnaosa valitsus on linna ametiasutus, mille põhimääruse, struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad ning palgatingimused kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. Vastava ettepaneku, mis on eelnevalt kooskõlastatud linnaosa halduskoguga, esitab linnavalitsusele linnaosa vanem .
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(2) Linnaosa valitsuse pädevus ja ülesanded määratakse kindlaks käesoleva põhimääruse, linnaosa põhimääruse ning linnaosa valitsuse põhimäärusega ja teiste Tallinna õigusaktidega.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997;
Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(3) Linnaosa valitsust juhib linnaosa vanem, kelle kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul, kuulates ära linnaosa halduskogu arvamuse. Linnaosa vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada linnavolikogu volituste tähtaega.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997;
Tvk m 03.09.1998 nr 29 jõust. 15.09.1998)

(4) Linnaosa vanem:

1) juhib ja korraldab linnaosa valitsuse tööd;

1`) esindab Tallinna linna kohtus linnaosa pädevusse antud küsimustes või volitab selleks teisi isikuid;
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997)

2) esindab linnaosa ja linnaosa valitsust käesoleva põhimääruse ja linnaosa põhimäärusega sätestatud korras. Linnaosa vanem võib volitada teisi isikuid esindama linnaosa valitsust temale antud pädevuse piires;
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 jõust. 01.07.1997;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

3) annab oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks üksikaktidena korraldusi;

4) annab linnaosa valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

5) kirjutab alla teistele linnaosa valitsuse dokumentidele või volitab selleks teisi linnaosa valitsuse ametiisikuid;

6) teeb linnapeale ettepaneku linnaosa valitsuse hallatava asutuse juhi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks, sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu ning täidab teisi tööandja õigusi ja kohustusi seaduses ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

6¹) täidab tööandja õigusi ja kohustusi linnaosa valitsuse ametnike ja abiteenistujate suhtes kui Tallinna õigusaktides ei ole sätestatud teisiti;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

7) käsutab linnaosa valitsuse rahalisi vahendeid;

8) osaleb linnaeelarve projekti koostamisel ja korraldab selle täitmist linnaosa puudutavas osas;

9) (Kehtetu - Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

(5) Linnaosa vanemat asendab üks tema poolt määratud linnaosa vanema asetäitjatest.

(6) Linnaosa vanem on aruandekohustuslik linnaosa halduskogu ja linnavalitsuse ees.

(7) Linnaosa vanema korraldustele kirjutab alla linnaosa vanem või tema asendaja. Linnaosa vanema korralduste suhtes kohaldatakse seaduses ja käesoleva põhimääruse § 82 lõigetes 1, 3, 6 ja 7 linnavalitsuse korralduste kohta sätestatud nõudeid.

(8) Linnaosa vanema sotsiaalsed garantiid on sätestatud §-s 54.

§ 97 (Kehtetu - Tvk m 18.05.2000 nr 15 jõust. 19.06.2000)

XIV PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE

§ 98 Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

(1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi linnavolikogu.

(2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v. a. juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt 4 tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.

(3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud päevast.

Lihtne otsing