Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Eluruumide erastamise eeskirja uue redaktsiooni kinnitamine
Tallinna Linnavalitsus 15.09.1995 määrus number 61
Jõustumine:01.10.1995
Kehtetuks tunnistamine:09.11.2013
Redaktsiooni kehtivus:01.01.2011 - 09.11.2013

 Redaktsioonid

AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tlv m 30.10.2013 nr 173 [RT IV, 06.11.2013, 5 - jõust. 09.11.2013]

REDAKTSIOON:

Tlv m 27.10.2010 nr 83, jõustumine 01.01.2011
Tlv m 25.02.2004 nr 16 jõust. 01.03.2004
Tlv m 20.03.2002 nr 32 jõust. 25.03.2002
Tlv m 15.12.1995 nr 84 jõust. 15.12.1995

 

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

MÄÄRUS

 

Tallinn

15. september 1995 nr 61

 

Eluruumide erastamise eeskirja uue redaktsiooni kinnitamine

 

 

Tulenevalt eluruumide erastamist reguleerivate õigusaktide muutmisest ja täiendamisest ja Mitteeluruumide erastamise seadusest

 

Tallinna Linnavalitsus

 

m ä ä r a b :

 

1. Kinnitada juurdelisatud eluruumide erastamise eeskirja uus redaktsioon.

 

2. Kohustada eluruumi asukohajärgset linnaosa valitsust koostöös linnavaraametiga teatama kirjalikult õigusvastaselt võõrandatud eluruumi üürnikule, mille tagastamiseks on esitatud ettenähtud korras avaldus ja mille suhtes on tehtud õigustatud subjektiks mittetunnistamise otsus või õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korraldus, et üürilepingu alusel tema kasutuses olev eluruum on erastamise objektiks.

 

3. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 19. Juuli 1994. a. määruse nr. 82 p. 1 ja 3.

 

4. Linnavalitsusel avaldada käesoleva määruse punktis 1 nimetatud eeskiri Riigi Teataja Lisas.

 

5. Määrus jõustub 1. oktoobrist 1995.

 

Jaak Tamm

 

Linnapea

Heikki Ojamaa

 

Õigusnõunik
linnasekretäri ülesannetes

 

Kinnitatud
Tallinna Linnavalitsuse
15. septembri 1995. a. määrusega nr. 61.

 

Eluruumide erastamise eeskiri

 

 I. ÜLDSÄTTED

 

1. Käesolev eeskiri kehtib Tallinna haldusterritooriumil eluruumide erastamise seaduse alusel kohustatud subjekti omandis olevate, üürilepingu alusel kasutatavate ja asustamata, sh. ehitusjärgus olevate elamute ja korterite (edaspidi eluruum) erastamisel.

 

2. Erastamise objektiks on elamu või korter koos sellele vastava muu osaga elamust või ehitusjärgus olev elamu või korter, kui see ei ole Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) otsusega kinnitatud erastamisele mittekuuluvate eluruumide nimekirja.

 

Kaasomandisse kuuluvates elamutes, mille omanikeks on eluruumide erastamise kohustatud subjekt ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagasi saanud isik, asuvad eluruumid erastatakse käesoleva eeskirja alusel juhul, kui kaasomanikud on saavutanud kokkuleppe elamu reaalosade kindlaksmääramises ja see on registreeritud Riiklikus ehitisregistris.

(Tlv m 25.02.2004 nr 16 jõust. 01.03.2004)

 

Elamud või korterid erastatakse koos nendele vastava muu osaga elamust.

 

Korterile vastava elamu muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnas.

 

Korteri üldpinna hulka loetakse kõigi korteris olevate ruumide põrandapinna summa ning sisseehitatud seinakappide, lodzade, rõdude, verandade, terrasside ja külmade panipaikade põrandapind. Seejuures tuleb arvestada järgmisi vähenduskoefitsiente: lodzad, külmad verandad ja külmad panipaigad C 0,5 ning rõdud ja terrassid C 0,3.

 

3. Elamus korterile vastava muu osa koosseisu arvatakse ka selle keldris, pööningul ja mujal paiknevad abiruumid, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks kasutamiseks.

 

Abiruumid, mis asuvad elamuga ühisel krundil (edaspidi majapidamis-abihooned), erastatakse eluruumi juurde kuuluva muu osana juhul, kui nad on vajalikud elamu teenindamiseks või ette nähtud elanike ühiseks kasutamiseks.

 

Abiruumideks loetakse elamus või elamuga ühisel krundil paiknevates hoonetes asuvaid ruume, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks individuaalseks kasutamiseks.

 

Samuti loetakse abiruumideks endisi eluruume, mida vastavalt kohaliku omavalitsuse otsusele ei ole tunnistatud mitteeluruumideks, olenemata sellest, kuidas nimetatud ruume tegelikult kasutatakse.

 

Elamuga ühisel krundil paiknevaid majapidamis-abihooneid, mis on ette nähtud eluruumi üürniku individuaalseks kasutamiseks, hinnatakse vastavalt "Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendile" (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a. määrusega nr. 198 (RT I 1993, 46, 641; 78, 1140; 1994, 37, 573; 42, 682; 57, 973; 1995, 15, 185; 37, 479; 43, 664; 85, 1472)) ja erastatakse eluruumi juurde kuuluvate majapidamis-abihoonetena.

 

Kui elamus (v.a. ühepere- ja ridaelamud) või sellega ühisel krundil asuvad garaazid, arvatakse need elamus korterile vastava muu osa koosseisu.

 

Ühepere- või ridaelamus või sellega ühisel krundil asuvaid garaaze hinnatakse vastavalt "Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendile" ja erastatakse eluruumi juurde kuuluvate majapidamis-abihoonetena.

 

Väljaspool elamu krunti (maavaldust) asuvaid riigi- või munitsipaalomandis olevaid garaaze erastatakse vastavalt erastamisseadusele.

 

4. Erastamisele kuuluvad:

 

4.1. üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid;

 

4.2. rekonstrueerimisele või kapitaalremonti määratud elamud või eluruumid;

 

4.3. asustamata eluruumid uutes, kapitaalselt remonditud, rekonstrueeritud või ehitusjärgus olevates elamutes, samuti eelmise üürniku lahkumise või surmaga vabanenud eluruumid.

 

5. Erastamisele ei kuulu:

 

5.1. tööandja eluruumid;

 

5.2. eluruumid, mille üürniku vastu on esitatud hagi üürilepingu muutmiseks, lõpetamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuni hagi lahendamiseni ettenähtud korras;

 

5.3. õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt tõestatud allkirjaga kirjaliku loobumiseni vara tagastamise nõudest;

 

5.4. linnavolikogu poolt erastamisele mittekuuluvate eluruumide nimekirja lülitatud eluruumid;

 

5.5. Vabariigi Valitsuse poolt riigi omandisse jääva vara nimekirja kinnitatud hoonetes asuvad eluruumid.

 

6. Riikliku või kohaliku kaitse all olevaid, samuti ajaloolistes kaitsetsoonides asuvaid eluruume erastatakse tingimusel, et selle omandaja kohustub järgima kehtestatud kaitsereziimi. Kohustuste täitmise tagamiseks sõlmitakse erastamisel leping, milles nähakse ette sanktsioonid kaitsereziimi rikkumise korral.

 

7. Erastamise objektiks olevateks asustamata eluruumideks loetakse eluruume uutes, kapitaalselt remonditud, rekonstrueeritud või ehitusjärgus olevates elamutes, samuti eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruume. Asustamata eluruumideks loetakse ka ehitusjärgus olevaid eluruume, mille tehnilise valmiduse aste on üle 50 protsendi vastavalt "Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendile".

 

8. Üürilepingu alusel kasutatavaid eluruume erastatakse eelkõige eluruumi üürnikule või ühele temaga koos elavale täisealisele perekonnaliikmele vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ning samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele, eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt kinnitatud kokkuleppele juhul, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kohustatud subjektile 1. märtsiks 1995. a.

 

Mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid erastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud "Eluruumide erastamise korrale" nende isikute kaasomandisse, kes on esitanud eluruumide erastamise kohustatud subjektile 1. märtsiks 1995. a. vormikohase avalduse ja kirjaliku kokkuleppe.

 

Kui mõni mitme üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnikest ei ole esitanud 1. märtsiks 1995. a. avaldust eluruumi mõttelise osa erastamiseks, erastatakse eluruum mõttelistes osades nendele selle eluruumi üürnikele, kes on esitanud erastamisavalduse 1. märtsiks 1995. a.

 

9. Eluruumi ostmise eesõigus on:

 

9.1. üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud 1. märtsiks 1995. a.;

 

9.2. asustamata eluruumi puhul uues, kapitaalselt remonditud või rekonstrueeritud elamus, samuti eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruumi puhul: esimese eelistusena C omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi või tööandja eluruumi üürnikul tingimusel, et üürnik ja kõik temaga koos elavad isikud nimetatud eluruumi vabastavad; teise eelistusena C füüsilistel isikutel;

 

9.3. üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul vähemalt 18-aastasel Eesti kodanikul ja vähemalt 18-aastasel Eestis alalist või tähtajalist elamisluba omaval välismaalasel, kui eluruumi üürnik ja temaga koos elavad täisealised perekonnaliikmed on selleks andnud linnaosa valitsuses kinnitatud kirjaliku nõusoleku ja avaldus eluruumi erastamiseks on selleks nõusoleku saanud isiku poolt esitatud 1. märtsiks 1995. a.;

 

9.4. õigusvastaselt võõrandatud eluruumi, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud ettenähtud korras avaldus, üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel vastavalt käesoleva eeskirja punkti 8 kohasele kokkuleppele ka pärast 1. märtsi 1995. a. juhul, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast linnaosa valitsuselt kirjaliku teate saamist, et üürilepingu alusel kasutatav eluruum on erastamise objekt;

 

9.5. eluruumi üürnikul või temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel kolme kuu jooksul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist või ümbervormistamist, kui eluruumi üürileping sõlmitakse või vormistatakse ümber pärast 1. märtsi 1995. a.

 

10. Erastamise objektiks oleva üürilepingu alusel kasutatava eluruumi erastamiseks, mille ostueesõigusega erastamiseks ei ole tähtaegselt avaldust esitatud ja asustamata eluruumi erastamiseks, mida soovib osta mitu võrdset käesoleva eeskirja punktis 9.2 nimetatud ostueesõigust omavat isikut, korraldab eluruumide erastamise kohustatud subjekt enampakkumise.

 

11. Eluruumide erastamise seaduse kohaselt erastamise objektiks olevad asustamata eluruumid ja nende erastamise õigustatud subjektid võtab arvele oma haldusterritooriumil linnaosa valitsus.

 

12. Erastatav elamu peab enne ostu-müügilepingu sõlmimist olema registreeritud Riiklikus ehitisregistris. Seni registreerimata elamu kohta peab erastamise kohustatud subjekt esitama elamu omandiõiguse dokumendid ja vajalikud tehnilised andmed või tellimuse elamu lihtsustatud korras inventariseerimiseks. Elamu täielik inventariseerimine kooskõlastatakse eluruumide ostjatega.

(Tlv m 25.02.2004 nr 16 jõust. 01.03.2004)

 

II. ELURUUMIDE HINDAMINE JA OSTU-MÜÜGILEPINGU SÕLMIMINE

 

13. Isikud, kes soovivad eluruumi osta, esitavad eluruumi erastamise kohustatud subjektile kahes eksemplaris täidetud vormikohase avalduse, millest üks eksemplar jääb pärast andmete kontrollimist eluruumi erastamise õigustatud subjektile.

 

Peale selle tuleb õigustatud subjektil esitada kohustatud subjektile vormikohane kokkulepe, mis pärast kinnitamist jääb õigustatud subjektile.

 

Kohustatud subjekt võib kokkuleppe kinnitamise eest võtta rahalist tasu, mille suurus ei tohi ületada 1,60 eurot.

(Tlv m 27.10.2010 nr 83, jõustumine 01.01.2011)

 

14. Erastamise kohustatud subjekt on kohustatud algatama eluruumi ostu-müügi vormistamise pärast ostja avalduse esitamist ning informeerima sellest linnaosa valitsust.

 

Elamu hindamist korraldab erastamise kohustatud subjekt Vabariigi Valitsuse kinnitatud "Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendi" ja linnavolikogu kehtestatud tsoonikoefitsientide alusel ning koostab hindamise akti.

 

Vajaduse korral koostatakse eluruumi juurde kuuluva majapidamis-abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise akt.

 

15. Erastatava eluruumi hind määratakse väärtuskoefitsientide abil, kus arvestatakse konkreetse eluruumi üldpinna ruutmeetri väärtuse erinevust seaduses nimetatud standardelamu korteri üldpinna ruutmeetri väärtusest, samuti eluruumi kulumise astet, heakorda ja tsoonikoefitsienti.

 

16. Eluruumi hinda alandatakse summa võrra, mille üürnik või temaga koos elav või elanud perekonnaliige on tasunud ettenähtud korras eluruumi asustamise õiguse omandamisel, tema tasumist tõendava dokumendi alusel, kuid mitte rohkem, kui eluruumi maksumuse ulatuses.

 

Kui üürilepingu alusel kasutatav eluruum on ehitatud üürniku kulul seaduslikus korras ja majavaldajaga sõlmitud lepingu alusel pööningule, keldrisse või abiruumidesse või juurdeehitusena, siis alandatakse eluruumi erastamisel sellele üürnikule või tema perekonnaliikmetele eluruumi hinda ulatuses, mida ehituskuludena on võimalik dokumenteerida või hindamisaktiga kindlaks määrata, kuid mitte rohkem kui eluruumi maksumuse ulatuses.

 

17. Erastatava eluruumi hinna alandamist otsustab linnaosa vanem kooskõlastatult halduskoguga, kui erastamise õigustatud subjektiks on:

 

17.1. toitjakaotuspensioni saav isik;

 

17.2. üksinda alaealisi lapsi kasvatav lapsevanem, kui teine lapsevanem on surnud;

 

17.3. endise NSV Liidu territooriumilt repatrieerunud Eesti kodanik või Eestisse elama asunud eesti soost isik;

 

17.4. I või II grupi invaliid.

 

Hinda alandatakse juhul, kui punktides 17.1C17.4 nimetatud isikule ja temaga koos elavatele perekonnaliikmetele väljaantud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatest ei piisa Vabariigi Valitsuse kehtestatud sotsiaalselt põhjendatud normpinna eest tasumiseks, kuid mitte suuremas kui seaduses sätestatud 10 tööaasta arvestusliku väärtuse ulatuses.

 

18. Eluruumide erastamine võib toimuda rahvakapitali obligatsioonide, õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite, raha, rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate või tööosaku eest ühismajandi või taasriigistamise kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni varas. Sama eluruumi eest võib ostja tasuda kas ühe või mitme nimetatud vahendiga.

 

Taasriigistamise kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni poolt väljaantud väärtpabereid võib kasutada sellesama kohustatud subjekti omandis oleva eluruumi erastamiseks.

 

Põllumajandusreformi kohustatud subjekti poolt väljaantud tööosakut ühismajandi varas võib kasutada sellesama kohustatud subjekti omandis oleva eluruumi erastamiseks.

 

Eluruumi erastamisel võib kasutada kõigile perekonnaliikmeile väljaantud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarte nendele kantud tööaastate arvestusliku rahalise väärtuse täies või osalises ulatuses. Kui eluruumi erastamiseks kasutatakse mitme perekonnaliikme arvestuskaarte, esitavad arvestuskaartide omanikud need isiklikult või notariaalselt tõestatud kirjaliku volituse alusel erastamise kohustatud subjektile.

 

Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarti saab eluruumi erastamiseks kasutada kuni 15. detsembrini 1995. a.

 

19. Eluruumi ostja otsustab vastavalt eluruumi hindamise aktis esitatud eluruumi hinnale ja majapidamis-abihoone olemasolu korral ka eluruumi juurde kuuluva majapidamis-abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise aktis esitatud hoone hinnale ning käesoleva eeskirja punktis 18 nimetatud erastatava eluruumi eest tasumise viisidele, kuidas ta erastatava eluruumi eest tasub.

 

20. Eluruumi erastamine vormistatakse ostja ja müüja vahel sõlmitava ostu-müügilepinguga, mis peab olema notariaalselt tõestatud.

 

Ostu-müügilepingu vormistamiseks teatab eluruumide erastamise kohustatud subjekt ostjale eluruumi erastamisel sõlmitava ostu-müügilepingu ettevalmistamise aja. Ostu-müügilepingu ettevalmistamise käigus täpsustatakse ostu-müügilepingu vormistamiseks vajalikke andmeid, informeeritakse ostjat ostu-müügilepingu notariaalseks tõestamiseks vajalikest dokumentidest ning lepitakse kokku ja teatatakse ostjale allkirja vastu ostu-müügilepingu notariaalse tõestamise aeg.

(Tlv m 15.12.1995 nr 84 jõust. 15.12.1995)

 

21. Erastamise kohustatud subjekt on kohustatud ette valmistama ostu-müügilepingu notariaalseks tõestamiseks vajalikud alljärgnevad dokumendid:

 

21.1. Riiklik ehitisregistri kinnitatud väljavõte eluruumi kuulumise kohta müüjale;

(Tlv m 25.02.2004 nr 16 jõust. 01.03.2004)

 

21.2. linnavaraameti või linnaosa valitsuse tõend, et vastavale eluruumile ei ole esitatud avaldust selle tagastamiseks või kompenseerimiseks;

 

21.3. linnaosa valitsuse tõend, et vastav eluruum ei ole lülitatud erastamisele mittekuuluvate objektide nimekirja, ei kuulu tööandja eluruumide hulka, ei ole riikliku või kohaliku kaitse all ega kuulu ajaloolisse kaitsetsooni või leping kohustuste ja sanktsioonide kohta kaitsereziimi rikkumisel;

 

21.4. eluruumi hindamise akt ja järelmaksukohustus (järelmaksuga erastamisel);

 

21.5. linnaosa valitsuse otsus hinna alandamise kohta;

 

21.6. tõend selle kohta, et eluruumi üürniku vastu ei ole esitatud hagi üürilepingu muutmiseks, lõpetamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

 

Kohustatud subjekt vastutab tema poolt notarile ostu-müügilepingu seaduslikkuse tagamiseks oluliste tõendite ja dokumentide esitamise ning nende õigsuse eest, samuti rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi ja vormnimekirja (vorm 4) nõuetekohase täitmise ja edastamise eest.

 

22. Eluruumi ostja peab esitama eluruumi ostu-müügilepingu notariaalseks tõestamiseks lisaks käesoleva eeskirja punktis 13 nimetatud dokumentidele:

 

22.1. kirjaliku nõusoleku eluruumi omandaja perekonnaliikme arvestuskaardile kantud tööaastate maksevahendina kasutamise kohta eluruumi erastamisel. Kaardi omaniku allkirja ehtsus peab olema notariaalselt tõestatud. Notariaalset tõestust ei nõuta, kui kaardi omanik on ostu-müügilepingu notariaalsel tõestamisel kohal;

 

22.2. omandireformi õigustatud subjekti notariaalselt tõestatud allkirjaga kirjalik loobumine vara tagastamise nõudest, kui erastatavale eluruumile on esitatud avaldus selle tagastamiseks või kompenseerimiseks.

 

23. Kui ostja ei ilmu talle teatatud ajal ostu-müügilepingu ettevalmistamisele, informeerib kohustatud subjekt ostjat uuest ostu-müügilepingu ettevalmistamise ajast väljastusteatega tähtkirjaga. Ostu-müügilepingu ettevalmistamise uus aeg ei tohi olla varasem kui üks kuu, arvates tähtkirja saatmise kuupäevast. Kui ostja ei võta tähtkirja vastu või ei ilmu tähtkirjaga teatatud ajal ostu-müügilepingu ettevalmistamisele või ei lepi kohustatud subjektiga kokku ostu-müügilepingu ettevalmistamise aja muutmises, tunnistab kohustatud subjekt eluruumi erastamiseks avalduse esitanud isiku eluruumi erastamise õigusest loobunuks.

 

Kui ostu-müügileping jääb määratud ajal ostjast tulenevatel põhjustel tõestamata ning ostja ja kohustatud subjekt ei lepi eelnevalt kokku uut ostu-müügilepingu notariaalse tõestamise aega, tunnistab kohustatud subjekt eluruumi erastamiseks avalduse esitanud isiku eluruumi erastamise õigusest loobunuks.

 

Eluruumi erastamiseks avalduse esitanud isik tunnistatakse eluruumi erastamise õigusest loobunuks eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt väljaantava dokumendiga.

 

Kohustatud subjekt informeerib isikut eluruumi erastamise õigusest loobunuks tunnistamisest kirjalikult, saates isikule eluruumi erastamise õigusest loobunuks tunnistava dokumendi koopia.

 

Kohustatud subjekt võib taastada isiku eluruumi erastamise õiguse, kui isik pöördub kuue kuu jooksul pärast tema poolt isiku eluruumi erastamise õigusest loobunuks tunnistamist kohustatud subjekti poole vastavasisulise avaldusega.

 

Avaldusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad, et ostu-müügilepingu ettevalmistamisele või notariaalsele tõestamisele mitteilmumine oli seotud ühega järgmistest põhjustest:

 

 - viibimine tervislikel põhjustel statsionaarses meditsiiniasutuses;

 - viibimine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi;

 - viibimine kaitseväeteenistuses;

 - edasilükkamatute tööülesannete täitmine;

 - kohtusse oli esitatud hagi isiku või temaga koos elava täisealise perekonnaliikme teadmata kadunuks või surnuks tunnistamise kohta.

 

Eluruumi erastamise õiguse taastab eluruumide erastamise kohustatud subjekt tema poolt väljaantava dokumendiga, mille ärakiri väljastatakse eluruumi erastamiseks avalduse esitanud isikule.

 

(Tlv m 15.12.1995 nr 84 jõust. 15.12.1995)

 

24. Ostu-müügilepingu sõlmimisel maksab eluruumi ostja müüjale erastamise kulude katteks tasu 1 protsenti eluruumi ostu-müügilepingus fikseeritud eluruumi maksumusest. Nimetatud tasu maksab ostja eluruumi müüjale rahas.

 

25. Käesoleva eeskirja punktis 20 nimetatud ostu-müügileping kuulub notari esitusel registreerimisele Riiklikus ehitisregistris ja linnavalitsuses 5 päeva jooksul alates lepingu tõestamisest.

(Tlv m 25.02.2004 nr 16 jõust. 01.03.2004)

 

26. Omandiõigus erastatavale eluruumile, sealhulgas järelmaksuga ostetud eluruumile tekib vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 92.

 

Eluruumi omandiõiguse üleminek vormistatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale.

 

27. Enne ostu-müügilepingu tõestamist kontrollib notar lepingus ettenähtud summa tasumist, järelmaksuga ostmise korral järelmaksu tingimuste vastavust eluruumide erastamise seadusele, teeb Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kande rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile ning veendub tehingu seaduslikkuses.

 

Tehingu tõestamiseks on notaril õigus nõuda asja otsustamises vajalikke lisadokumente.

 

28. Elamutes, kus korterite erastamise käigus on tekkinud viis või enam omanikku, asutavad omanikud elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu, kusjuures korteriühistu liikmeks on ka erastamise kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Kuni korteriühistu asutamiseni korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele erastatud eluruumide omanikud on kohustatud maksma halduskulusid vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele.

 

Elamutes, kus korteriühistu moodustamine ei ole nõutav, sõlmivad korteriomanikud elamu haldamiseks ühise tegutsemise lepingu.

 

Eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt antakse elamu haldamine ja majandamine üle korteriühistu esindajale, elamus asuvate korterite omanike vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingu alusel volitatud isikule või elamu omanikule vormikohase akti alusel.

(Tlv m 15.12.1995 nr 84 jõust. 15.12.1995)

 

29. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt vähendab oma bilansis erastatava elamu väärtust eluruumi ostu-müügilepingus fikseeritud protsendi võrra, mis iseloomustab erastatud eluruumi üldpinna osatähtsust elamu kõigi eluruumide üldpinna summas.

 

III. ELURUUMIDE ERASTAMINE JÄRELMAKSUGA

 

30. Järelmaksuga võivad eluruumi omandada:

 

30.1. isikud, kes kasutavad eluruumi üürilepingu alusel;

 

30.2. käesoleva eeskirja punktis 9.2 nimetatud esimest eelistust omavad isikud.

 

Tallinna linna omandisse kuuluvate eluruumide järelmaksuga ostmise tingimused on määratud käesolevas eeskirjas ning need fikseeritakse ostu-müügilepingus.

 

31. Eluruumide ostmise järelmaksuga ja selle ulatuse otsustab kehtivas korras ostja ning see vormistatakse ostja ja müüja vahel sõlmitavas ostu-müügilepingus ning järelmaksukohustuses, millest tuleneb nõudeõigus ostja vastu.

 

Järelmaksukohustuste üle peab arvestust vastav linnaosa valitsus.

 

32. Järelmaksukohustus koostatakse käesoleva eeskirja lisas 1 ettenähtud vormikohase dokumendina koos ostu-müügilepinguga kahes eksemplaris, millest üks jääb müüjale ja teine ostjale.

 

33. Eluruumi järelmaksuga ostmisel tasuvad 30-aastased ja vanemad isikud järelmaksu mitte rohkem kui 10 aasta jooksul ja alla 30-aastased isikud mitte rohkem kui 20 aasta jooksul ostupäevast arvates.

 

Tasumine toimub neli korda aastas võrdsetes osades iga jooksva kvartali viimaseks kuupäevaks kohustuses märgitud summa ulatuses.

 

34. Järelmaksuga ostmisel rakendatakse laenuintressi, mille iga-aastase suuruse määrab linnavalitsus.

 

Tähtajaks tasumata järelmaksu summalt maksab ostja viivist.

 

Viivist maksab ostja vastavalt linnavalitsuse kehtestatud viivise aastaintressile viivisesummalt, jätkates samas intresside maksmist tagastamata põhisummalt.

 

Intressi saab tasuda rahas ja erastamisväärtpaberites. Viivist saab tasuda rahas.

(Tlv m 20.03.2002 nr 32 jõust. 25.03.2002)

 

35. Järelmaksukohustuse täitmata jätmise korral on eluruumi järelmaksuga müünud kohustatud subjektil õigus nõuda omanikult eluruumi tagastamist, omaniku keeldumise korral aga eluruumi sundvõõrandamist kohtu korras koos ostja poolt rahas tasutud eluruumi väärtuse osa väljamaksmisega.

 

IV. ELURUUMIDE ERASTAMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS

 

36. Avalikul enampakkumisel erastatakse:

 

36.1. asustamata eluruum, kui seda soovivad osta mitu võrdset käesoleva eeskirja punktis 9.2 nimetatud ostueesõigust omavat isikut, kes on end linnaosa valitsuses arvele võtnud;

 

36.2. üürilepingu alusel kasutatav eluruum, mille eesõigusega erastamiseks ei ole eluruumide erastamise seaduses sätestatud tähtaegadeks avaldust esitatud.

 

37. Enampakkumisest võivad osa võtta eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 4 esitatud tingimustele vastavad isikud (eluruumi erastamise õigustatud subjektid).

 

Linnaosa vanem võib kooskõlastatult halduskoguga kehtestada linna omandis olevate eluruumide enampakkumise korras erastamisel enampakkumisel osalejate suhtes järgmisi piiranguid:

 

37.1. isik peab olema Tallinna alaline elanik;

 

37.2. isiku omandis ei ole eluruumi;

 

37.3. juriidiline isik peab olema Tallinnas registreeritud.

 

Tallinna alaline elanik võib osaleda eluruumi erastamiseks korraldataval avalikul enampakkumisel olenemata sellest, millise linnaosa territooriumil ta elab.

 

38. Linnaosa vanem võib kooskõlastatult halduskoguga kehtestada linna omandis olevate eluruumide erastamisel avaliku enampakkumise korras erastamise lisatingimusena erastatava eluruumi või oma kasutuses oleva eluruumi üürivõla tasumist ostja poolt.

 

39. Teatise erastamise objekti kohta esitavad eluruumi asukohajärgsele linnaosa valitsusele:

 

39.1. riigile kuuluvate eluruumide puhul ettevõte, asutus või organisatsioon, kelle valduses (bilansis) on erastatav eluruum Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras;

 

39.2. munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide puhul juriidiline isik, kelle valduses (bilansis) on erastatav eluruum;

 

39.3. ühisesse omandisse kuuluvate elamute puhul, mille üheks omanikuks on riik või kohalik omavalitsus, seda elamut haldav ettevõte, asutus või organisatsioon;

 

39.4. põllumajandusreformi kohustatud subjekti omandis oleva eluruumi puhul põllumajandusreformi kohustatud subjekt;

 

39.5. taasriigistamise kohustatud subjekti omandis olevate eluruumide puhul taasriigistamise kohustatud subjekt;

 

39.6. põllumajandusreformi ja taasriigistamise kohustatud subjektide omandis olevate eluruumide üleminekul põllumajandusreformi ja taasriigistamise käigus moodustunud uute juriidiliste isikute omandisse antud eluruumide puhul - nimetatud juriidilised isikud.

 

Teatises peab olema märgitud eluruumi asukoht, tehnilise seisukorra üldiseloomustus ning eluruumi 1 m2 üldpinna algmaksumus, mis on kohustatud subjekti poolt eelnevalt kindlaks määratud vastavalt "Elamute väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendile".

 

40. Andmed erastamise objektiks olevate asustamata eluruumide kohta peavad olema kättesaadavad asjast huvitatud isikutele.

 

41. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt kinnitab enampakkumise läbiviimiseks kolmeliikmelise enampakkumiskomisjoni, kes viib enampakkumise läbi vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud "Eluruumi erastamiseks korraldatava avaliku enampakkumise korrale".

 

42. Enampakkumiskomisjon peab vähemalt kolmkümmend kalendripäeva enne enampakkumise toimumist avaldama ajalehtedes "Õhtuleht" ja "Vetðernie Vesti" kuulutuse eluruumi erastamiseks korraldatava avaliku enampakkumise kohta.

 

 LISA
 Eluruumide erastamise eeskirjale

 

JÄRELMAKSU KOHUSTUS NR. . . . . .

(kuupäev)

Mina, . . . . . . . . . . . . . . .

(ees- ja perekonnanimi)

 

olen ostnud järelmaksuga eluruumi ja selle juurde kuuluvad majapidamis-abihooned, mis asuvad ……………………………………………………………………………………………………

(aadress)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . haldusterritooriumil.

 (linnaosa valitsus)

Müügilepingu alusel kohustun tasuma järelmaksu ................................................... eurot

                                                                                    (summa sõnade ja numbritega)

 ja järelmaksu jääksummale lisanduva iga-aastase intressi järgmistel tingimustel:

 järelmaksu tasumise esimene tähtaeg on .........................,

 järelmaksu tasumise viimane tähtaeg on .........................,

 seega kokku ...... kvartalit, kusjuures igas kvartalis tuleb tasuda ............ eurot pluss intress, mis arvatakse kvartali alguses tasumata võlasummalt.

(Tlv m 27.10.2010 nr 83, jõustumine 01.01.2011)

 

Järelmaksu tasumisega viivitamise korral kohustun maksma nõudeõigust omavale isikule viivist vastavalt linnavalitsuse kehtestatud viivise aastaintressile, jätkates samas vastavalt tagasimaksu graafikule intresside maksmist tagastamata põhisummalt. Järelmaksu kohustuse täitmata jätmise korral on eluruumi järelmaksuga müünud kohustatud subjektil, tema õigusjärglasel või registripidajal õigus nõuda minult eluruumi tagastamist, keeldumise korral aga eluruumi sundvõõrandamist kohtu korras.

 

Nõudeõigust omav isik teatab ostjale enne järelmaksu tasumise esimese tähtaja saabumist tähitud kirjaga järelmaksu tasumise koha ja arve numbri.

Nimetatud andmete muutumisest teatab ta samuti eelnimetatud viisil.

Järelmaksu kohustuse algsumma . . . . . . . . . . . . . . . .

(kuupäev)

 

Tasumise aeg . . . . . kvartalit . . . . . . . . kvartalis.

 

. . . . . . . . . . . . . . . . .

(õigustatud subjekti allkiri)

 

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kohustatud subjekti esindaja allkiri)