Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

Muud
 
Eelnõu - Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrus
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord
Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrus number 2 [RT IV, 23.02.2021, 5]
Jõustumine:26.02.2021
Redaktsiooni kehtivus:26.02.2021 - ... [RT IV, 23.02.2021, 5]

MÄÄRUS

11.02.2021 nr 2

 

Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord

 

 

Määrus  kehtestatakse kohaliku    omavalitsuse    korralduse    seaduse §  6  lg  3  p  1 ja looduskaitseseaduse § 45 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Eesmärk

Raie- ja hoolduslõikusloa andmise korra (edaspidi määrus) eesmärk on tagada puude soodsad kasvutingimused ja nende kaitse, säilitada looduse elurikkust ja kujundada linnaruumi.

§ 2. Reguleerimisala

(1) Määruses  reguleeritakse  Tallinna  linna  haldusterritooriumil  kasvava  puu  raie- või hoolduslõikusloa taotlemist ja andmist ning loale kõrvaltingimuste, sh asendusistutuskohustuse määramist.

(2) Määruses  ei  reguleerita  kasvava  metsa  raiet  metsaseaduse  tähenduses  ega  põõsaste  ja viljapuude raiet ja hoolduslõikust.

§ 3. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) asendusistutus - raiutud puu asendamine uue puu, põõsaga või püsilillega;

2) avalik ala - Tallinna linna omandis olev igaühele vabalt ligipääsetav ja kasutatav maa-ala;

3) haljastusprojekt - haljasala kujundamist     kavandavad     dokumendid,     mis     vastavad projekteerimisnormidele, standarditele ja muudele asjakohastele normdokumentidele;

4) haljastusühik - asendusistutuskohustuse mahtu näitav ühik, mis arvutatakse määruse § 16 lõikes 1 esitatud valemi abil;

5) hoolduslõikus - puu okste lõikamine, et tagada puu ohutus ja elujõulisus ning dekoratiivsus;

6) istutusjoonis - mõõtkavas  haljastuse  asendiplaan  koos  maa-alale  projekteeritud  haljastuse üksiktaimedega;

7) istutusskeem - istutusala plaan koos ehitiste ning olemasoleva ja kavandatava haljastusega;

8) ohtlik puu või oks - puu või oks, mis on osaliselt või täielikult murdunud või mis murdub välise vaatluse järgi ilmselgelt lähiajal või ohustab liiklejaid ning mida on vaja kohe raiuda või eemaldada;

9) puu - puuliigi  pikaealine  isend,  millel  on  vähemalt  üks  püstine  puitunud  tüvi  ning  selgelt määratletav võra, mis kinnitub tüvele maapinnast kõrgemal;

10) raie - puu langetamine;

11) rinnasläbimõõt - puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrgusel juurekaelast;

12) viljapuu - puu,   mida   kasvatatakse   viljade saamise  eesmärgil  ja  mille  sort  on  kantud sordiregistrisse;

13) väärtusklass - puu väärtust iseloomustav kategooria.

§ 4. Raieluba

(1) Puu  raie  on  lubatud  raieloa  alusel,  mille  annab  Tallinna  Keskkonna- ja  Kommunaalamet (edaspidi amet).

(2) Raieluba ei ole vaja taotleda:

1) alla 8 cm rinnasläbimõõduga puu raieks (kui puu on istutatud asendusistutuse korras, tuleb selle raieks taotleda raieluba);

2) ohtliku puu raieks (ametit tuleb teavitada ja saada raieks nõusolek määruse §-s 6 sätestatu kohaselt. Kui puu on raiutud ameti nõusolekuta ja pole tõendatud, et raiutud puu oli ohtlik, käsitatakse edastatud teadet kujundusraie loa taotlusena);

3) ohtliku puu raieks Tallinna linna asutuse poolt avalikul alal (ametit tuleb teavitada määruse §-s 7 sätestatu kohaselt).

(3) Raie põhjused jagunevad järgmiselt:

1) ehitusraie - puu raiutakse ehitamise tõttu;

2) hooldusraie - puu raiutakse, et parandada kõrval kasvavate puude seisundit ja kasvutingimusi;

3) kujundusraie - puu raiutakse haljastusprojekti alusel, et kujundada kõrghaljastus ümber või seda uuendada, või käesoleva määruse § 6 lõikes 5 sätestatud juhul, kui raiutud puu ohtlikkus ei ole tõendatud;

4) kahjustatud  puu  raie - raiutakse puu, mis on ülevaatusele  eelneva  viie  aasta  jooksul  saanud inimtegevuse tõttu (näiteks ehitustegevuse käigus) kahjustada ja selle väärtusklass on vähenenud vähemalt  kahe  ühiku  võrra  (puu  ladvaoksad  või  üle  poole  võrast  on  kuivanud  või  võra  on hõrenenud või tüvel on puiduni ulatuvad koorevigastused (kuuse puhul vähemalt 10% ja muu puuliigi puhul vähemalt 30% tüve ümbermõõdust) või on juurestikust vähemalt 30% hävinenud);

5) sanitaarraie - raiutakse puu, mis on kuivanud, kuivamas, ulatusliku tüve- või juuremädanikuga, tüvekahjurite kahjustatud, kasvuvigadega või muul põhjusel nõrga struktuuriga ja perspektiivitu;

6) muu  raie - puu raiutakse, sest see võib kahjustada ehitist, on kasvukohta liigilt sobimatu või kasvab tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndis.

§ 5. Hoolduslõikusluba

(1) Puu hoolduslõikus on lubatud hoolduslõikusloa alusel, mille annab amet.

(2) Hoolduslõikusluba ei ole vaja taotleda:

1) inimsekkumiseta osaliselt murdunud oksa koheseks lõikamiseks (ametit tuleb teavitada ja saada hoolduslõikuseks nõusolek);

2) vesivõsude ja kuivanud okste lõikamiseks;

3) Tallinna linna asutuste poolt avalikul alal tehtavaks hoolduslõikuseks (ametit tuleb teavitada).

§ 6. Ohtliku puu raie või ohtliku oksa lõikamine

(1) Määruse § 9 lõikes 1 nimetatud isik teavitab ametit viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vajadusest raiuda ohtlik puu või lõigata ohtlik oks. Teates tuleb nimetada raiutavate puude arv, puude kasvukoht, liik ja rinnasläbimõõt ja raie või lõikuse põhjendus. Teatele tuleb lisada ohtliku puu või oksa fotod, mis tõendavad ohtlikkust. Juhul, kui ohtliku puu raie või oksa lõikamise vajadus on tuvastatud vastavasisulise ettekirjutusega, võib eelnimetatud tingimuste täitmiseks edastada viivitamata teates vastavasisuline ettekirjutus koos vabas vormis sooviga ettekirjutust täitma asuda.

(2) Amet registreerib Tallinna raielubade andmekogus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate ja vajaduse korral kontrollib selles esitatud asjaolude vastavust tegelikkusele.

(3) Amet annab ühe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate saamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku ohtlik puu raiuda või ohtlik oks lõigata või põhjendatud juhul keeldub nõusoleku andmisest.

(4) Ohtlik puu tuleb raiuda või ohtlik oks lõigata kümne päeva jooksul ametilt nõusoleku saamisest arvates. Pärast selle tähtaja möödumist tuleb taotleda raie- või hoolduslõikusluba.

(5) Kui puu raiutakse enne ametilt nõusoleku saamist ja määruse § 9 lõikes 1 nimetatud isik ei tõenda, et raiutud puu oli ohtlik, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade käsitatav kujundusraie loa taotlusena.

§ 7. Ohtliku puu raiumine ja hoolduslõikuse tegemine avalikul alal

(1) Tallinna  linna  asutus  teavitab  ametit  viivitamata  avalikul  alal  kasvanud  ohtliku  puu  raiest kirjalikku  taasesitamist  võimaldavas  vormis.  Teates  tuleb  nimetada  puu  kasvukoht,  liik  ja rinnasläbimõõt, puude arv ja raie põhjendus ning lisada foto.

(2) Tallinna linna asutus on kohustatud teavitama ametit avalikul alal kavandatavast hoolduslõikusest vähemalt kaks tööpäeva enne hoolduslõikuse alustamist. Teade tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(3) Avalikul alal kasvava puu hoolduslõikuse peab tegema kutsetunnistusega arborist.

(4) Avalikul alal hoolduslõikust korraldav Tallinna linna asutus on kohustatud sisestama Tallinna linna  hooldus-,  heakorra- ja  haljastustööde  infosüsteemi  iga  puu  hoolduslõikust  puudutavad andmed.

§ 8. Raie või hoolduslõikuse tegija kohustused

(1) Raie või hoolduslõikuse ning selle käigus tekkivate jäätmete äraveo kulud kannab määruse § 9 lõikes 1 nimetatud isik.

(2) Raie  või  hoolduslõikuse  käigus  tekkivad  jäätmed  tuleb  avalikult  alalt  koristada  raie  või hoolduslõikuse päeval ja muult kinnistult mõistliku aja jooksul.

2. peatükk
RAIE- JA HOOLDUSLÕIKUSLOA MENETLUS

§ 9. Raie- ja hoolduslõikusloa taotlemine

(1)  Raie- ja hoolduslõikusluba võib taotleda:

1)  puu kasvukoha kinnistu omanik;

2)  Tallinna linna omandis oleva kinnistu valitseja või kinnistut valitsema volitatud asutus;

3)  kinnistut koormava hoonestusõiguse omanik;

4)  erastatava maa korral maa erastamise taotleja ja tagastatava maa korral õigustatud subjektiks tunnistatud isik;

5)  maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa korral riik;

6)  muu isik, kellel on selleks seadusest tulenev õigus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) esitab ametile taotluse kirjalikult või elektrooniliselt Tallinna raielubade andmekogu avaliku vaate kaudu. Taotlus peab sisaldama:

1) taotleja   nime,   elu- või  asukoha  aadressi,  isiku- või  registrikoodi,  e-posti   aadressi   ja kontakttelefoni ning volitatud esindaja andmeid;

2) puu kasvukoha aadressi;

3) raiutavate või hoolduslõikust vajavate puude arvu;

4) märkust selle kohta, kas taotleja soovib viibida puu ülevaatuse juures;

5) märkust selle kohta, kas taotleja soovib luba elektrooniliselt või paberdokumendina;

6) raie või hoolduslõikuse vajaduse põhjendust;

7) ehitusraie  vajaduse  korral  viidet  ehitusloale  või  ehitusteatisele  ning  ehitusteatisega  seotud haldusaktile (selle olemasolu korral), milles on esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõuded. Viites esitatakse dokumendi number ja kuupäev;

8) hoolduslõikusloa vajaduse korral lõikuse soovitavat ulatust ja võra soovitava kuju kirjeldust.

(3) Raie- või hoolduslõikusloa taotlusele lisatakse:

1) ehitusraie  vajaduse  korral nõuetekohaselt kooskõlastatud ehitusprojekti asendiplaani väljavõte ja haljastuse inventuuri aruanne;

2) ehitusraie,  kujundusraie  ja  kahjustatud  puu  raie  vajaduse  korral  haljastusprojekt,  istutusjoonis või -skeem, mis on kooskõlas kehtivate planeeringutega ja võimaldab tagada olemasolevate ja istutatavate    puude, põõsaste ja  püsilillede kasvutingimused  ning  millest  saab  lähtuda asendusistutuskohustuse määramisel;

3) puu kasvukoha kinnistu kaasomaniku nõusolek;

4) puu kasvukoha kinnistute omanike nõusolek, kui puu kasvab mitmel kinnistul;

5) puu  kasvukoha  kinnistu  või  hoonestusõiguse  omaniku  kirjalik  volitus,  kui  taotluse  esitab volitatud isik.

(4) Puu kasvukoha kinnistu kaasomaniku nõusolekuna käsitatakse järgmisi dokumente:

1) korteriühistu üldkoosoleku otsus;

2) ühis- või kaasomanike enamuse kirjalik nõusolek;

3) kuivanud puu puhul korteriühistu juhatuse otsus.

(5) Taotleja peab tagama ameti esindajale juurdepääsu puule, mille raieks või hoolduslõikuseks ta luba taotleb.

§ 10. Taotluse menetlemine

(1) Amet:

1) kontrollib taotluses ja lisadokumentides esitatud andmete õigsust;

2) kontrollib taotluse põhjendatust, kaasates vajaduse korral eksperte;

3) küsib raie  kohta  seisukoha  loodusobjekti  valitsejalt,  kui  puu  soovitakse  raiuda  kaitstavalt loodusobjektilt;

4) küsib raie kohta seisukoha Keskkonnaametilt, kui puu soovitakse raiuda veekogu kalda või ranna erosiooni vältimiseks moodustatud veekaitsevööndist;

5) vaatab puu üle ja märgistab raiutava puu märkimisnoaga;

6) selgitab  välja  kõrvaltingimuse  seadmise  vajaduse  ja  kõrvaltingimuse  seadmiseks  vajalikud asjaolud;

7) määrab ehitusraie, kujundusraie ja kahjustatud puu raie korral kindlaks asendusistutuskohustuse mahu § 16 kohaselt ning selgitab välja, kui suures osas on asendusistutus võimalik teha raiutava puu kasvukoha kinnistule ja kui suures osas määratakse asendusistutus avalikule alale.

(2) Kui  puu  ülevaatusel  selgub  taotluses  nimetamata  puu  raie  või  hoolduslõikuse  vajadus,  on taotlejal võimalik esitatud taotlust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendada.

(3) Kui puu ülevaatusel selgub, et ehitus-,  kujundus- ja  kahjustunud  puu  raieks  esitatud  taotluses märgitud puu on juba raiutud, ei lõpeta amet taotluse menetlust, vaid annab raieloa, milles seatakse kõrvaltingimusena asendusistutuskohustus määruse 3. peatüki kohaselt.

§ 11. Menetluse tähtaja pikendamine

Kui  amet  peab  vajalikuks  tellida  puu  raie  vajaduse  kohta  eksperdi  hinnang,  teavitatakse  sellest raieloa taotlejat ja pikendatakse raieloa menetluse tähtaega kuni hinnangu saamiseni.

§ 12. Raie- ja hoolduslõikusloa andmine ning kõrvaltingimuste seadmine

(1) Amet  väljastab  raie- ja  hoolduslõikusloa  ameti  kehtestatud  vormil  elektrooniliselt  või paberdokumendina 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse saamisest.

(2) Taotluse osalise rahuldamise korral märgitakse loale keeldumise põhjendus.

(3) Amet võib raie- ja hoolduslõikusloa andmisel seada:

1) kõrvaltingimuse,  mis  keelab  puu  raie  ja  hoolduslõikuse  lindude  pesitsusajal  või  nahkhiirte poegimisajal pesitsuspuudes ja nende vahetus läheduses;

2) raieloa kõrvaltingimusena asendusistutuskohustuse määruse 3. peatüki kohaselt;

3) hoolduslõikusloa kõrvaltingimuse, mis näeb ette, et puu hoolduslõikuse teeb arborist.

§ 13. Raieõiguse tähtaeg ja loa kehtivus

(1) Raieluba annab õiguse raiuda puu ühe aasta jooksul alates raieloa andmise kuupäevast.

(2) Kui raieloa kõrvaltingimusena on määratud asendusistutuskohustus ja raieloale märgitud puu on raiutud, kehtib raieluba asendusistutuskohustuse täitmiseni.

(3) Hoolduslõikusluba antakse puu ühekordseks lõikuseks. Loa kehtivuse tähtaja määrab amet.

§ 14. Taotluse läbi vaatamata ja rahuldamata jätmine

(1) Amet jätab taotluse läbi vaatamata ja lõpetab menetluse, kui:

1) taotleja ei kõrvalda taotluses esinevaid puudusi kümne päeva jooksul  ametilt vastava teate saamisest;

2) taotleja ei taga ameti esindaja juurdepääsu puule;

3) raieloa taotluses märgitud puu on juba raiutud, välja arvatud ehitus-, kujundus- ja kahjustunud puu raie korral määruse § 10 lõikes 3 sätestatud juhul.

(2) Amet võib jätta raieloa taotluse rahuldamata, kui:

1) puu on elujõuline ja terve või väheste kahjustuste või kasvuhäiretega, mis õige hoolduse korral ei vähenda puu ohutust, dekoratiivsust ega eluiga;

2) puu ei ohusta inimesi ega kahjusta ehitise konstruktsiooni (vundamenti, seinu, katust vms);

3) puu tuleb detailplaneeringu või ehitusprojekti kohaselt säilitada;

4) puu on kas riikliku või kohaliku kaitse all, määratud I või II väärtusklassi, on haruldane liigi või suuruse poolest või on oluline Tallinna rohevõrgustiku seisukohalt;

5) puu on kaitsealuse liigi (lind, nahkhiir, samblik vms) elupaik või kasvukoht;

6) raieloaga seotud kinnistu või suurema ala kohta on esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile detailplaneeringu koostamise algatamise või projekteerimistingimuste väljastamise taotlus.

(3) Amet võib jätta hoolduslõikusloa taotluse rahuldamata, kui:

1) lõikuse tagajärjel väheneks puu elujõulisus, ohutus või dekoratiivsus;

2) hoolduslõikusloa taotleja soovitud lõikusmeetod ei sobi taotluses nimetatud puule;

3) bioloogiliselt ei ole puu hoolduslõikuseks sobiv aeg;

4) puu  on  kas  riikliku  või  kohaliku  kaitse  all  või  on  oluline  Tallinna  linna  rohevõrgustiku seisukohalt.

(4) Raie- või  hoolduslõikusloa  taotluse  rahuldamata  jätmise  põhjenduse  esitab  amet  taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt.

3. peatükk
ASENDUSISTUTUS

§ 15. Asendusistutuskohustuse määramine

(1) Asendusistutuskohustus  määratakse  ehitusraieks,  kujundusraieks  ja  kahjustatud  puu  raieks antud raieloa kõrvaltingimusena. Asendusistutuskohustus tekib raieloale märgitud puu raiumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

(2) Asendusistutuskohustust ei määrata:

1) Tallinna  linna  omandisse antava või Tallinna linna omandis oleva ehitise ehitamisega seotud ehitusraie korral;

2) avalikul alal tehtava kujundusraie korral;

3) kahjustatud puu raie korral, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel korraldab puude, põõsaste või püsilillede istutamise amet.

(4) Asendusistutuskohustuse täidab ja sellega seotud kulud kannab isik, kellele raieluba on antud, või   isik,   kes   on   asendusistutuskohustuse   üle   võtnud   (edaspidi   mõlemad asendusistutuskohustuslane).

(5) Kui raieloale märgitud puud ei raiuta, kuid see on raieloa andmisele järgneva viie aasta jooksul muutunud  kahjustatud  puuks,  peab  asendusistutuskohustuslane  täitma  selle  puu  osas asendusistutuskohustuse.

(6) Kui  avalikul alal kasvav puu on muutunud kahjustunud puuks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis  1  nimetamata  ehitustegevuse  tõttu,  on  ametil  õigus  viie  aasta  jooksul  ehitustegevuse lõppemisest  nõuda  ehitustegevuse  korraldajalt  kahjustunud  puu  raiumist  ja  raieloa  taotlemist. Raieloa  kõrvaltingimusena  määratakse  asendusistutuskohustus,  kui  vastavale  ehitusloale, ehitisteatisega seotud haldusaktile või kaevetööde loale on seatud selline kõrvaltingimus.

(7) Asendusistutuskohustus tuleb täita:

1) raiutud  puu  kasvukoha  kinnistul või muul taotleja nimetatud Tallinna linnas asuval kinnistul (edaspidi puu  kasvukoha  kinnistu), kui taotleja on esitanud enne raieloa saamist ameti määratud tähtajaks nõuetekohase haljastusprojekti, istutusjoonise või -skeemi;

2) avalikul  alal,  kui  taotleja  ei  ole  enne  raieloa  saamist  esitanud  ametile  haljastusprojekti, istutusjoonist või -skeemi;

3) avalikul  alal,  kui  asendusistutuskohustust  ei  ole  võimalik  täies  mahus  täita  puu  kasvukoha kinnistul.

(8) Asendusistutuse  tegemisel  tuleb  lähtuda   avalikule   alale   puude   istutamise   korrast,   mille kehtestab Tallinna Linnavalitsus.

§ 16. Haljastusühikud

(1) Asendusistutuskohustuse maht arvutatakse järgmise valemi alusel: D1*(k1 k2 k3)/ 3 =HÜ, kus:

1) D1− raiutava puu rinnasläbimõõt sentimeetrites, mitme puu puhul läbimõõtude summa;

2) k1 − raiutava puuliigi koefitsient;

3) k2 − raiutava puu väärtuskoefitsient;

4) k3 − raiepõhjuse koefitsient;

5) HÜ - haljastusühikud.

(2) Raiutava puuliigi koefitsient k1

1) haruldast liiki puu − 5,0;

2) väärtuslik lehtpuu (kõik tamme liigid, harilik pöök, künnapuu), väärtuslik okaspuu (kõik männi ja lehise liigid), leht- ja okaspuu vorm või teisend − 2,5;

3) väärtuslik lehtpuu (kõik hobukastani, pärna ja pähklipuu liigid) või mujal nimetamata okaspuu - 2,0;

4) enam kasutatav või dekoratiivne lehtpuu (saare, viirpuu, vahtra ja remmelga liigid, välja arvatud raagremmelgas; toominga võõrliigid, arukask, pooppuu, harilik jalakas, hõbehaab, sanglepp, must pappel ja sellega võrdsustatud liigid, hiina pappel ja kallaspappel) − 1,0;

5) kiirekasvuline või lühiealine lehtpuu (saarvaher, hall-lepp ja värdlepp, harilik pihlakas, harilik toomingas,   harilik   haab,   raagremmelgas,   vesipaju,   soo- ja   kuldkask,   berliini   pappel   ja palsampappel) − 0,5.

(3) Raiutava puu väärtushinnangu koefitsient k2

1) eriti väärtuslik puu (I väärtusklass) − 5,0;

2) väärtuslik puu (II väärtusklass) − 2,0;

3) oluline puu (III väärtusklass) − 1,0;

4) väheväärtuslik puu (IV väärtusklass) - 0,2.

(4) Raiepõhjuse koefitsient k3

1) ehitusraie haljasalal, millele on Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud korras määratud I astme hooldusintensiivsus, kaitstaval loodusobjektil või puiesteel − 5,0;

2) ehitusraie üldkasutatavas pargis ja haljasalal − 2,0;

3) muu ehitusraie, kujundusraie ja kahjustatud puu raie − 0,5.

(5) Amet arvutab haljastusühikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valemi abil enne raieloa väljastamist tehtava puu ülevaatuse järel. Haljastusühikute arv märgitakse raieloale.

§ 17. Asendusistutuskohustuse rakendamise metoodika

(1) Amet teisendab haljastusühikud istutatavate puude, põõsaste või püsilillede arvuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud koefitsientide alusel järgmise valemiga: HÜ/D2*K=I, kus:

1) HÜ - haljastusühikud;

2) D2 - istutatava lehtpuu läbimõõt 1 m kõrguselt või okaspuu juurekaela läbimõõt sentimeetrites;

3) K - koefitsientide korrutis, mis arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud koefitsientide alusel;

4) I - istutatavate istikute arv.

(2) Haljastusühikud teisendatakse istutatavate puude, põõsaste või püsilillede arvuks järgmiste koefitsientide alusel:

1) kaasnevad kulud (kopatöö, kasvumuld, toestamine, multšimine, kaheaastane hooldus jm) − koefitsient 0,8;

2) tugevdatud kasvupinnase rajamine − koefitsient 0,5;

3) istutatav puu (lehtpuu rinnasläbimõõt või okaspuu juurekaela läbimõõt 4 cm) − koefitsient 1,0;

4) istutatav kõrgekasvuline põõsas (okaspõõsal liigi/sordiomane kasvukõrgus alates 2 m, lehtpõõsal alates 2,5 m): istiku kõrgus 60-99 cm − koefitsient 8,0; istiku kõrgus 100-149 cm − koefitsient 4,0; istiku kõrgus üle 150 cm − koefitsient 2,0;

5) istutatav keskmisekasvuline põõsas (okaspõõsal liigi/sordiomane kasvukõrgus 1-2 m, lehtpõõsal 1-2,5 m): istiku kõrgus 40-79 cm - koefitsient 10,0; istiku kõrgus 80-124 cm - koefitsient 8,0; istiku kõrgus üle 125 cm - koefitsient 3,0;

6) istutatav madalakasvuline põõsas (okas- või lehtpõõsa liigi/sordiomane kasvukõrgus kuni 1 m): istiku kõrgus 20-29 cm − koefitsient 20; istiku kõrgus 30-49 cm − koefitsient 10,0; istiku kõrgus üle 50 cm − koefitsient 5,0;

7) istutatavad puitunud varrega pinnakattetaimed: istiku kõrgus kuni 30 cm − koefitsient 20,0;

8) istutatavad puitunud varrega liaanid − koefitsient 8,0;

9) istutatavad madalakasvulised püsililled − koefitsient 20,0; kõrgekasvulised püsililled − koefitsient 15,0;

10) istutatav lehtpõõsahekk: istiku kõrgus 50-80 cm (pügatav hekk) − koefitsient 15,0; istiku kõrgus 50-80 cm (vabakujuline hekk) − koefitsient 10,0;

11) istutatav okaspõõsahekk: istiku kõrgus üle 80 cm (elupuu) − koefitsient 20,0; istiku kõrgus 80-139 cm (kuusk, jugapuu, kadakas, lehis) - koefitsient 8,0; istiku kõrgus üle 140 cm (kuusk, jugapuu, kadakas, lehis) - koefitsient 5,0.

(3) Asendusistutuse maksumus määratakse kindlaks järgmiselt:

1) lähtudes avalikule alale puude istutamise korras töödele kehtestatud nõuetest, küsib amet viielt haljastusettevõttelt hinnapakkumise, mis hõlmab sadat läänepärna (Tilia × europaea) istikut (mullapalliga, tüveläbimõõt 4 cm), nende istutamist (transport 20 km, istutustöö ettevalmistatud kasvupinnasesse, kastmine, toestamine ja multšimine) ning kaheaastast hooldust ja garantiid. Hinnapakkumiste põhjal selgitab amet välja eelnimetatud tööde keskmise maksumuse;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tööde keskmine maksumus jagatakse sajaga ja tulemus loetakse nelja haljastusühiku keskmiseks maksumuseks. Selle alusel arvutatakse ühe haljastusühiku keskmine maksumus;

3) asendusistutuskohustuslasele  määratud  asendusistutuse  maksumuse  väljaselgitamiseks korrutatakse määruse § 16 kohaselt arvutatud haljastusühikute arv käesoleva lõike punkti 2 alusel arvutatud ühe haljastusühiku keskmise maksumusega;

4) amet kehtestab iga  aasta  31.  detsembriks  järgmisel  aastal  rakendatava  ühe  haljastusühiku keskmise maksumuse.

§ 18. Asendusistutuskohustuse täitmine puu kasvukoha kinnistul

(1) Kui  asendusistutuskohustus  tuleb  täita  puu  kasvukoha  kinnistul,  teisendab  amet haljastusühikud  istutatavate  puude, põõsaste või  püsilillede arvuks  asendusistutuskohustuslase esitatud haljastusprojekti, istutusjoonise või -skeemi ja määruse § 17 lõikes 1 esitatud valemi alusel. Amet seab raieloa kõrvaltingimusena isikule kohustuse:

1) istutada  puu  kasvukoha  kinnistule  raieloal  märgitud  puud  ja  põõsad  käesoleva  paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul;

2) tagada   kahe   aasta   jooksul   istutatud   puudele, põõsastele või  püsililledele nõuetekohased kasvutingimused ja hoolduse, lähtudes Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud avalikule alale puude istutamise korras sätestatud nõuetest.

(2) Puu kasvukoha kinnistule määratud asendusistutuskohustus tuleb täita kolme aasta jooksul raieloa andmisest. Ehitusraie korral tuleb asendusistutuskohustus täita enne ehitise kasutusloa taotlemise või kasutusteatise esitamist, kuid hiljemalt kolme aasta jooksul raieloa andmisest.

(3) Amet võib asendusistutuskohustuslase taotluse alusel pikendada asendusistutuskohustuse täitmise tähtaega, kui istutust pole võimalik teha pooleliolevate ehitustööde tõttu või muul mõjuval põhjusel. Tähtaja pikendamisest või sellest keeldumisest teavitab amet asendusistutuskohustuslast kirjalikult või elektrooniliselt.

(4) Ehitusraieks ja kahjustatud puu raieks antud raieloa kõrvaltingimusena määratud asendusistutus tehakse haljastusprojekti, istutusjoonise või -skeemi kohaselt. Kujundusraieks antud raieloa kõrvaltingimusena määratud asendusistutus tehakse haljastusprojekti kohaselt.

(5) Kui  puu, põõsas või püsilill kahe aasta jooksul pärast asendusistutust kahjustub või hävib, on ametil  õigus  nõuda  selle  asendamist  ja  hooldamist,  v.a  juhul,  kui  asendusistutuskohustuslane tõendab, et puu, põõsas või püsilill kahjustus või hävis temast sõltumatutel asjaoludel.

(6) Ametil  on  õigus  nõuda,  et  asendusistutuskohustuslane  annab  puu  kasvukoha  kinnistu võõrandamise  korral  kinnistu  omandajale  üle  puu  kasvukoha  kinnistul  täidetava asendusistutuskohustuse.  Asendusistutuskohustuse  üleandmise  kohustuse  rikkumise või asendusistuskohustuse täitmata jätmise korral on ametil õigus asendusistutuskohustuslaselt nõuda kohustuse täitmise asendamiseks leppetrahvi, mis vastab täitmata kohustuse maksumusele, mis on kindlaks määratud määruse § 17 lõike 3 kohaselt.

§ 19. Asendusistutuskohustuse täitmine avalikul alal

(1) Kui asendusistutuskohustus tuleb täita  avalikul  alal,  korraldab  asendusistutuse  tegemise  (sh vajaliku istutusjoonise või haljastusprojekti koostamise) amet. Asendusistutuskohustuslane hüvitab Tallinna linnale asendusistutuse kulu ulatuses, mis on kindlaks määratud määruse § 17 lõikes 3 sätestatud metoodika alusel ja vastab asendusistutuskohustuslase kohustuse suurusele.

(2) Amet seab raieloa kõrvaltingimusena isikule kohustuse hüvitada Tallinna linnale käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud asendusistutuse kulu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajaks.

(3) Asendusistutuskohustuslane tasub käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase asendusistutuse kulu kolme aasta jooksul raieloa andmisest ameti määratud tähtajaks.

(4) Avalikule alale määratud asendusistutus tehakse võimaluse korral  puu  kasvukoha  linnaosas. Amet  kooskõlastab  asendusistutuskoha  kinnistu  valitseja  või  kinnistut  valitsema  volitatud asutusega  ja  teavitab  asendusistutuskohustuslast  avalikule  alale  määratud  asendusistutuse tegemisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(5) Tallinna linn tagastab asendusistutuskohustuse täitmiseks makstud raha, kui ta ei ole kuue aasta jooksul raieloa andmisest korraldanud asendusistutuskohustuslasele määratud kohustuse täitmist.

§ 20. Asendusistutuslepingu sõlmimine

(1) Asendusistutuskohustuslane  on  kohustatud  raieloa  andmise  ajal  sõlmima  ametiga  kirjaliku asendusistutuslepingu.   Lepingus   lepitakse   kokku   poolte   õigused   ja   kohustused asendusistutuskohustuse  täitmisel  ning  sanktsioonid  kohustuse  täitmata  jätmise  või  nõuetele mittevastava täitmise eest.

(2) Nii  puu  kasvukoha  kinnistule  kui  ka  avalikule  alale  määratud  asendusistutuse  lepingu tingimused määrab kooskõlas käesoleva määrusega kindlaks amet.

§ 21. Asendusistutuse koordineerimine

(1) Asendusistutust koordineerib ja selle üle peab arvestust amet Tallinna raielubade andmekogus.

(2) Linnaosade  valitsused  edastavad  ametile  üks  kord  aastas,  hiljemalt  31.  jaanuariks,  teabe asendusistutuseks vajalike istikute liikide, mõõtmete ja koguste ning eeltööde mahu kohta ning ülevaate sobilikest asendusistutuskohtadest.

4. peatükk
RAIE- JA HOOLDUSLÕIKUSLOA KEHTIVUSE PEATAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE

§ 22. Raie- ja hoolduslõikusloa kehtivuse peatamine

(1) Amet võib raie- või hoolduslõikusloa kehtivuse peatada, kui:

1) taotleja on esitanud valeandmeid;

2) raiet või hoolduslõikust kavatsetakse teha lindude pesitsusajal või nahkhiirte poegimisajal;

3) puu kasvukoha kinnistul raiutakse puid, mille raieks ei ole amet luba andnud;

4) puu kasvukoha kinnistu omanik taotleb loa kehtivuse peatamist.

(2) Loa kehtivuse peatamisest ja jätkumisest teavitab amet taotlejat kirjalikult või elektrooniliselt, esitades vastava põhjenduse.

§ 23. Raie- ja hoolduslõikusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Amet võib raieloa kehtetuks tunnistada, kui:

1) taotleja on esitanud valeandmeid;

2) puu kasvukoha kinnistule antud ehitusluba tunnistatakse kehtetuks;

3) puu kasvukoha kinnistu või suurema ala kohta on esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile detailplaneeringu koostamise algatamise või projekteerimistingimuste väljastamise taotlus;

4) asendusistutuskohustuslane ei sõlmi asendusistutuslepingut;

5) puu kasvukoha kinnistu omanik taotleb raieloa kehtetuks tunnistamist.

(2) Amet võib hoolduslõikusloa kehtetuks tunnistada, kui:

1) selgub, et taotleja on esitanud valeandmeid;

2) puu kasvukoha kinnistu omanik taotleb hoolduslõikusloa kehtetuks tunnistamist.

(3) Raie- või  hoolduslõikusloa  kehtetuks  tunnistamisest  teavitab  amet  taotlejat  kirjalikult  või elektrooniliselt, esitades loa kehtetuks tunnistamise põhjenduse.

5. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 24. Ettekirjutuse tegemine ja haldussunnivahendi kohaldamine

(1) Ametil on õigus teha asendusistutuskohustuslasele ettekirjutus, kui asendusistutuskohustuslane ei ole:

1) täitnud asendusistutuskohustust määruse § 18 lõike 1 kohaselt ja amet ei ole kohustuse täitmise tähtaega määruse § 18 lõike 3 alusel pikendanud;

2) kõrvaldanud puudusi, mis ilmnesid kahe aasta jooksul asendusistutuse tegemisest;

3) täitnud asendusistutuskohustust määruse § 19 lõike 2 kohaselt.

(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib amet  rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 25. Järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet määruse täitmise üle teevad amet, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet  ja linnaosade valitsused oma pädevuse kohaselt.

(2) Määruses  sätestatud  nõuete  rikkumise  korral  on  väärteo  kohtuväline  menetleja  Tallinna Linnavalitsuse määratud isik.

§ 26. Rakendussätted

(1) Enne määruse jõustumist välja antud raie- ja hoolduslõikusluba kehtib selle kehtivuse tähtaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.

(2) Enne määruse jõustumist määratud asendusistutuskohustus tuleb täita täies mahus.

§ 27. Määruse kehtetuks tunnistamine

Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrus nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.

 

 

 

 

(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Terik
Esimees