Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu detailplaneeringu menetluse lõpetamine
Tallinna Linnavalitsus 13.01.2021 korraldus number 17
Redaktsiooni kehtivus:13.01.2021 - ...

KORRALDUS

13.01.2021 nr 17

 

F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu detailplaneeringu menetluse lõpetamine

 

 

Planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 128 lg 1 ning § 129 lg 1 p 1 ja lg 2, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 4, haldusmenetluse seaduse § 64 lg-te 1, 2 ja 3, § 68 lg 2, § 70 lg 1 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 11 lg-ga 2 ning tulenevalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kaalutlustest:

1. Detailplaneeringu menetluse lõpetamine ja algatamise korralduse kehtetuks tunnistamine

1.1 lõpetada F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu detailplaneeringu menetlus;

1.2 tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 14. jaanuari 2015 korraldus nr 20-k „F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Kesklinnas“;

1.3 lugeda Tallinna linna ja detailplaneeringust huvitatud isiku vahel 20. novembril 2014 sõlmitud haldusleping nr 3-6/208 lõppenuks.

2. Asjaolud ja menetlus

2.1 F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) koostamise algatamist taotles 27. augustil 2014 registeeritud avaldusega osaühing GERMUND KAUP, kes soovis F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu sihtotstarbe määramist 5% äri- ja 95% elamumaaks või jätta F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu sihtotstarbeks elamumaa ning ehitusõiguse määramist krundile kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumiga mitme korteriga elamu või mitme korteriga elamu ehitamiseks. Kinnistul asuvad hooned nähti ette lammutada.

2.2 F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu on M. Jürjo ja D. Oissare kaasomandis.

2.3 Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ (edaspidi teemaplaneering) kohaselt jääb kinnistu Raua miljööväärtusliku hoonestusala ehituspiirkonda nr 10. Piirkonnas on suurim lubatud hoonestustihedus 2,0 ja hoonete korruselisus võib olla 4-5 korrust. Suurim hoonestatuse protsent on 60% ja hoonete arv krundil on kuni 2 hoonet, v.a abihooned. Haljastuse osakaal peab olema 10-20% krundi pinnast ja kõrghaljastust 10% krundi pinnast. Teemaplaneeringu alusel tuleb F. R. Faehlmanni tänava paarisnumbrilisel küljel siduda uued hooned mahuliselt olemasolevatest säilitatavatest väärtuslikest hoonetest moodustuva tänavaruumiga.

2.4 F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu on hoonestatud ja sellel asuvad 2-korruseline mitme korteriga elamu ja garaa˛. Elamu on teemaplaneeringus hinnatud miljööväärtuslikuks, kuid linnaehituslikel põhjustel võib hoone tulevikus asendada uue hoonega. Teemaplaneeringu kohane lammutamise võimalus ei ole käsitletav lammutamise kohustusena.

2.5 Planeeritava maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 3. mai 2012 otsusega nr 63 kehtestatud „F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering“, milles muu hulgas määrati ehitusõigus F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistul asuva 2-korruselise elamu laiendamiseks (katusekorruse väljaehitamiseks) ja olemasoleva abihoone säilitamiseks.

2.6 Tallinna linn, osaühing TEMPT ja osaühing GERMUND KAUP sõlmisid 20. novembril 2014 planeeringu koostamise õiguse üleandmise lepingu nr 3-6/208.

2.7 Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 14. jaanuari 2015 korraldusega nr 20-k „F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Kesklinnas“ (edaspidi korraldus). Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli määrata F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu sihtotstarbeks 5% äri- ja 95% elamumaa või jätta F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu sihtotstarbeks elamumaa ning määrata ehitusõigus kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumiga mitme korteriga elamu või mitme korteriga elamu ehitamiseks.

2.8 Korralduses määrati lähteseisukohad ja lisatingimused, mida tuli detailplaneeringu koostamisel arvestada. Muuhulgas määrati detailplaneeringu koostamiseks lisatingimus kavandada linnaehituslikult sujuva ülemineku tagamiseks F. R. Faehlmanni tn 24 väga väärtuslikuks hinnatud tänavapoolse hoone ja F. R. Faehlmanni tn 20 krundile planeeritud hoone vahel, F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistule kuni 3 maapealse korrusega hoone ning arvestada F. R. Faehlmanni tn 24 hoone räästa ja harja kõrgusega.

2.9 Detailplaneering esitati esmakordselt Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi amet) läbivaatamiseks novembris 2016 ning teistkordselt jaanuaris 2017. Tallinna linna ehitusmääruse § 15 lõike 1 järgi koostab detailplaneeringu koostaja detailplaneeringu, mis vastab planeeringu koostamise algatamiskorraldusele. Detailplaneeringu koostaja kinnitas võetud kohustust ka 20. novembril 2014 sõlmitud planeeringu koostamise õiguse üleandmise lepingu nr 3-6/208 punktis nr 3.4.1. Amet juhtis detsembris 2016 esitatud märkustes detailplaneeringu koostaja tähelepanu muuhulgas sellele, et detailplaneering ei ole koostatud kooskõlas detailplaneeringu algatamise korraldusega. Amet teavitas detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikut ja detailplaneeringu koostajat algatamise korralduses määratavatest tingimustest 29. oktoobri 2014 kirjas nr 3-2/2103-1, st juba enne detailplaneeringu koostamise algatamist. Ametile teistkordselt esitatud lahenduse kohaselt sooviti endiselt planeerida krundile kuni 5-korruseline hoone. Hoone maapealsete korruste arvu ei olnud võrreldes algatamisettepanekus taotletuga vastavalt algatamise korraldusele vähendatud. Samuti ei olnud esitatud detailplaneeringu lahendus kooskõlas teemaplaneeringuga.

2.10 Ala kohta kehtiva teemaplaneeringu seletuskirja punkti 4.9.9 järgi peab uushoonestus arvestama ja väärtustama nii oma mahult (suuruselt) kui ka arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat, väljakujunenud keskkonda. Säilitada tuleb ajalooline kinnistustruktuur, arvestada samas tänavaseinas või vastasküljel olevat hoonestuslaadi, st hoonete ehitusjoont, mahtu, ehitusalust pinda, rütmi, katusekuju, sokli, räästa ja harja kõrgust. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 4.9.10 järgi tuleb leida miljöösse sobivaid ehitusmahtusid ja tasakaalustavaid üleminekuid erineva mastaabiga hoonestuse vahel. Vältida hoonete suuri mahulisi erinevusi, st leida tasakaalustavaid üleminekuid erineva mastaabiga hoonestuse vahel. Teemaplaneering on üks planeeringu koostamise lähtedokumentidest, detailplaneering tuleb koostada kooskõlas teemaplaneeringu põhimõtetega.

2.11 Ainuüksi teemaplaneeringu kohastest suurimatest võimalikest numbrilistest näitajast lähtumine ei anna linnaruumilisest seisukohast parimat lahendust. Asukohta sobivaim lahendus selgub mitmete erinevate asjaolude ja ka arvnäitajate koosmõjul. Teemaplaneeringus ehituspiirkonniti määratud numbrilised piirnäitajad ei ole ainsad ehitustegevust piiravad suurused. Tegu on näitajaga, mida ei või erinevate lahenduste koostamisel ületada, kuid ühestki õigusaktist ei tulene nõue vastav suurim võimalik arvnäitaja iga üksiku krundi puhul saavutada. Lisaks krundi suurusele on hoonestamise seisukohast määrav krundi kuju ja asukoht. Iga ehituskrunt on ainukordne ja linna planeerimisel ei ole primaarseks kriteeriumiks naaberkruntidele absoluutselt võrdse ehitusõiguse või mõne ehitusõiguse ulatust või krundi hoonestusintensiivsust iseloomustava parameetri tingimusteta võrdne määramine ning ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lõige 2 ei anna alust seda nõuda.

2.12 F. R. Faehlmanni tn 24 kinnistul asuvad 3-korruselised hooned, hoonete 3. korrus on seejuures kujundatud katusekorrusena. Tänavapoolne hoone on teemaplaneeringu kohaselt väga väärtuslik hoone ja hoovipoolne hoone miljööväärtuslik. Väga väärtuslik hoone on hoone, mis on linnaehitus- ja arhitektuuriajalooliselt hinnatud väga väärtuslikuks ning säilitamist vääriv kui piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide. Väärtuslik hoone on (ka miljööst eraldiseisvana) märkimisväärne arhitektuurinäide, mis võib olla nii ilmekas miljööline hoone kui ka miljööst erinev, kuid siiski arhitektuurselt silmapaistev hoone. Väga väärtuslikud, väärtuslikud, miljööväärtuslikud hooned kuuluvad säilitamisele ja restaureerimisele või remontimisele. Et nimetatud hooned on rekonstrueeritud ning asendamisele ei kuulu, tuleb nende hoonetega, sh hoonete kõrgusega, lahenduse väljatöötamisel arvestada.

2.13 F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu kohta kehtib F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering, mille kohaselt on F. R. Faehlmanni tn 20 kinnistul asuv hoone ette nähtud asendada uuega. Ühtlase tänavaseina säilitamiseks on F. R. Faehlmanni tn 20 hoone planeeritud F. R. Faehlmanni tänava poolse krundi piirini ning kavandatud hoone kõrguse määramisel on arvestatud F. R. Faehlmanni tn 18 hoone räästa- ja katuseharja kõrgust. 3-korruseline F. R. Faehlmanni tn 18 hoone on nüüdseks rekonstrueeritud. Detailplaneeringu põhijoonise järgi on F. R. Faehlmanni tn 20 planeeritud hoone F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu poolne hooneosa 2-korruseline (hoone täpne lahendus selgub ehitusprojektis). F. R. Faehlmanni tn 20 krundile planeeritud hoone ja F. R. Faehlmanni tn 18 krundil asuv hoone on ette nähtud kokku ehitada moodustades nurgalahenduse. Linnaehituslike printsiipide kohaselt asuvad kõrgemad hooned ristmikel, kus tänavaruum on laiem, tähistamaks tänavate ristumist tänavaruumis. Tänavate keskel, teiste hoonete vahel asetsevad hooned (nende hulgas ka F. R. Faehlmanni tn 22 hoone) järgivad seevastu samas tänavaseinas asuvate hoonete kõrgusi. F. R. Faehlmanni tänava keskosa ei vaja rõhutamist ümbritsevatest hoonetest kõrgema hoonega.

2.14 Amet seadis detailplaneeringu koostamiseks eesmärgi tagada linnaehituslikult sujuv üleminek olemasoleva 3-korruselise F. R. Faehlmanni tn 24 hoone ja varem planeeritud kuni 4-korruselise F. R. Faehlmanni tn 20 hoone vahel. Lisatingimuse eesmärk on kavandada F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistule ümbritsevae miljöösse sobiva suurusega hoone, kujundada ühtlane tänavasein ja luua samas eeldused linnaruumi tihendamiseks. Algatamisettepaneku hindamisel asus amet seisukohale, et kõrguslikust kontarstiprintsiibist lähtuv hoone pole antud kinnistule sobiv.

2.15 Amet teavitas detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikut ja detailplaneeringu koostajat 31. jaanuaril 2017 ning 8. mai 2017 kirjadega järgnevast:

2.15.1 amet on seisukohal, et kuna linnaehituslik situatsioon ei ole võrreldes detailplaneeringu koostamise algatamise ajaga muutunud, on detailplaneeringu koostamise algatamise korralduses määratud lisatingimused endiselt asja- ja ajakohased ning oleks tulnud detailplaneeringus täita. Korralduses esitatud lisatingimuste täitmine on üheks detailplaneeringu vastu võtmise eelduseks;

2.15.2 F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu üks kahest kaasomanikust, M. Jürjo, teatas 26. aprillil 2017, 3. mail 2018 ja 31. jaanuaril 2020 ametile esitatud seisukohas, et ei kavanda F. R. Faehlmanni tn 22 elamu lammutamist. M. Jürjo soov on kinnistul asuv elamu remontida ja ta ei soovi põhimõtteliselt detailplaneeringu koostamist esitatud kujul.

3. Õiguslikud alused ja põhjendused

3.1 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punkti 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kohalik omavalitsus tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kohalikul omavalitsusel on kaalutlusõigus haldusmenetluse seaduse § 4 kohaselt. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnisasja omanike subjektiivsete huvide arvesse võtmise ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.

3.2 Planeerimisseaduse § 129 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Kuna detailplaneeringu menetluses on selgunud asjaolu, et F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu üks kaasomanikest on vastu hoone lammutamisele ja soovib hoonet remontida, välistab see tõenäoliselt detailplaneeringu elluviimise tulevikus.

3.3 Tallinna linna ja detailplaneeringust huvitatud isikute vahel 20. novembril 2014 sõlmitud planeeringu koostamise õiguse üleandmise lepingu nr 3-6/208 punkt 7.3 sätestab, et tellija (Tallinna linn) võib lepingu ühepoolselt lõpetada, kui tunnistatakse kehtetuks detailplaneeringu algatamise või vastuvõtmise korraldus või kui see on vajalik avalike huvide või väärtuste kaitseks.

3.4 HMSi § 68 lõige 2 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses on haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal.

3.5 Planeerimisseaduse § 124 lõike 10 ja § 128 lõige 1 ning Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 11 lõike 2 kohaselt otsustab detailplaneeringu koostamise algatamise Tallinna Linnavalitsus.

3.6 Menetluse lõpetamiseks tuleb anda haldusakt. Kuna eespool nimetatud detailplaneeringu koostamise algatas Tallinna Linnavalitsus, on samal haldusorganil, st linnavalitsusel, õigus tunnistada nimetatud detailplaneeringu koostamise algatamise korraldus kehtetuks.

3.7 HMSi § 64 lõige 2 sätestab, et haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistada. HMSi § 56 lõike 1 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

3.8 Tallinna Linnavalitsuse korralduse puhul, millega eespool nimetatud detailplaneeringu koostamine algatati, on tegemist õiguspärase korraldusega. See tähendab, et see oli antud pädeva haldusorgani poolt andmise ajal kehtinud õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastas vorminõuetele.

3.9 HMSi § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

3.10 Detailplaneeringust huvitatud isik osaühing GERMUND KAUP ei esitanud detailplaneeringu algatamise korraldusele vastavat detailplaneeringut. Samuti ei viidud detailplaneeringu lahendust kooskõlla teemaplaneeringuga ning selles oli ka teisi sisulisi ja vormilisi puudusi. Lisaks kinnitas F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu üks kaasomanikest, et on vastu hoone lammutamisele ja soovib seda hoopis remontida.

3.11 Seega on detailplaneeringu koostamise käigus ilmnenud asjaolud, mis välistavad detailplaneeringu elluviimise tulevikus. Ehitusõigust ei ole otstarbekas määrata kinnistu omaniku tahte vastaselt, kuna puudub võimalus sundida kolmandat isikut planeerima midagi, mida ta ei soovi. Lisaks on Tallinna linnal kaalutlusõigus jätta detailplaneering vastu võtmata või kehtestamata ja säilitada senine olukord, kui detailplaneeringust huvitatud isiku soovitu ei ole kooskõlas õigusaktide või varasemate planeeringutega.

3.12 Kinnistu omanikud peavad kinnistu edasises kasutuses ja tulevikuperspektiivis omavahel kokku leppima. Nii on ka kinnistul asuvate hoonete asendamine uue hoonega (või hoonetega) omanike ühine kokkulepe, millesse Tallinna linn ei sekku. Selliste kokkulepete sõlmimine ei ole planeerimisseadusest tulenev detailplaneeringu ülesanne ning väljub planeerimisõiguse reguleerimisalast.

3.13 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 9 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

3.14 Detailplaneeringu koostamine algatati enne 1. juulit 2015, seega käesolevat detailplaneeringut menetletakse kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuete kohaselt. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikes 4 on sätestatud, et enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud detailplaneeringu menetlus viiakse lõpule hiljemalt 1. juuliks 2018. Nimetatud tähtaeg on tänaseks möödunud.

3.15 HMSi § 5 lõige 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega tuleb olukorras, kus detailplaneeringu koostamise staadiumis on ilmnenud mitmed asjaolud, mis välistavad detailplaneeringu vastuvõtmise, langetada otsus detailplaneeringu menetluse lõpetamise kohta, sest see võimaldab järgida viidatud sättes ettenähtud tingimusi. Käesoleval juhul tekitaks detailplaneeringu, mis hiljem vastu võtmata ja kehtestamata jäetakse, edasise koostamise rahastamine huvitatud isikule ülemääraseid kulutusi.

3.16 Kõike eelnevat arvesse võttes on otstarbekas detailplaneeringu menetlus lõpetada ja tunnistada detailplaneeringu algatamise korraldus kehtetuks.

3.17 Amet edastas 21. veebruari 2020 kirjaga nr 3-2/2103-14 detailplaneeringust huvitatud isikule, osaühingule GERMUND KAUP, teate, et detailplaneeringu menetlus lõpetatakse ja algatamise korraldus tunnistatakse kehtetuks. Amet teavitas samast seisukohast M. Jürjot 26. veebruari 2020 kirjas nr 3-2/2103-15.

3.18 HMSi § 40 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma isikutele võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. HMSi § 49 lõige 2 sätestab, et haldusorgan määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat. Amet esitas 26. mail 2020 F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu detailplaneeringu menetluse lõpetamise korralduse eelnõu Osaühingu GERMUND KAUP esindajale Raivo Oissarele tutvumiseks ning andis võimaluse esitada eelnõu kohta arvamus.

3.19 Osaühing GERMUND KAUP vastas 5. juunil 2020, et nad tegelevad F. R. Faehlmanni tn 22 hoone ning kinnistu uuringutega. Jaanuaris tellitud ehitusekspertiisi tulemusest võib järeldada, et hoone on varisemisohtlikus olukorras. Kaalutakse hoone renoveerimist ja juurdeehitise ehitamist või hoone lammutamist ja uue hoone püstitamist.

3.20 Amet vastas 6. juuli 2020 kirjaga nr 3-2/2103 -17, et detailplaneeringu menetlus peatatakse kuni 2. novembrini 2020. Selleks tähtajaks paluti esitada ametile kõigi asjaomaste lähtedokumentidele vastav ning mõlema F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu kaasomanikuga kooskõlastatud detailplaneeringu lahendus. Ameti seisukohast teavitati F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu kaasomanikke ning detailplaneeringu koostajat.

3.21 Osaühing GERMUND KAUP ega detailplaneeringu koostaja ei esitanud ametile määratud tähtajaks detailplaneeringut või ühtegi muud dokumenti ega teavitanud ametit ka muul viisil, millest võiks järeldada osapoolte soovi detailplaneeringu menetlusega jätkata.

3.22 Detailplaneeringu koostamise korralduse kehtetuks tunnistamise tagajärg ei ole detailplaneeringust huvitatud isikule ülemäära koormav ega riku tema õigusi. Samuti jääb isikule võimalus alustada sama kinnistu kohta detailplaneeringu kohustusliku hoone püstitamiseks uue detailplaneeringu menetlusega, eeldusel, et detailplaneeringu algatamisettepanekus taotletuga on nõus kõik isikud, kes on detailplaneeringu algatamisettepaneku esitamise ajal F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu omanikud.

4. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil teha korraldus teatavaks detailplaneeringust huvitatud isikule osaühingule GERMUND KAUP, detailplaneeringu koostajale osaühingule TEMPT, M. Jürjole (Jürjo) ja F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu omanikele, F. R. Faehlmanni tn 20, F. R. Faehlmanni tn 24, R. Tobiase tn 3 kinnistute omanikele, Tallinn, Vase tn 11 korteriühistule (Vase tn 11 kinnistu omanike esindajale), Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 17 korteriühistule (F. R. Faehlmanni tn 17 kinnistu omanike esindajale) ja Kadrioru Seltsile ning avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, ja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

(allkirjastatud digitaalselt)
Mihhail Kõlvart
Linnapea

 

(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Lello
Linnasekretär