Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna parkimiskohtade arvu normid
Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsus number 84
Redaktsiooni kehtivus:17.09.2020 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

17. september 2020 nr 84

Tallinna parkimiskohtade arvu normid

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 alusel, kooskõlas liiklusseaduse § 6 lg-ga 6 ja § 186 lg-ga 4, arvestades asjaolusid, et planeerimisseaduse § 74 lg 8, § 75 lg 1 p 23, § 91 lg 1, § 124 lg 10 ja § 126 lg 1 p 7 kohaselt määrab linna liikluskorralduse üldised põhimõtted kindlaks linnavolikogu ning kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada linnas ruumilist planeerimist, liiklust sh sõidukite parkimist ning tagada liiklusohutus

1. Kinnitada Tallinna parkimiskohtade arvu normid (lisa 1), mitteeluruumide parkimiskohtade arvu normid (lisa 2), elamute ja majutusasutuste parkimiskohtade arvu normid (lisa 3) ning parkimiskohtade arvu normidega hõlmatavate alade skeem (lisa 4).

2. Tallinna parkimiskohtade arvu norme ei rakendata enne otsuse jõustumist vastuvõetud või kehtestatud detailplaneeringutele (v.a juhul, kui detailplaneeringus on viide vajadusele rakendada neid norme ehitusprojekti staadiumis) ega väljastatud projekteerimistingimuste alusel koostatavatele ehitusprojektidele.

3. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Transpordiametile ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile.

4. Tallinna Transpordiametil avalikustada Tallinna parkimiskohtade arvu normid Tallinna veebilehel.

5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Tiit Terik

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020

otsuse nr 84

LISA 1

Tallinna parkimiskohtade arvu normid

I. Üldnormid ja terminid

1. Parkimiskohtade arvu normidest lähtutakse mootorsõidukite parklate ja parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel uute ehitiste püstitamise ja olemasolevate hoonete laiendamise korral. Parkimiskohtade arvu norm võidakse esitada kas parkimiskohtade minimaalse või maksimaalse lubatud arvuna planeeritava või projekteeritava hoone suletud brutopinna (sb), hoones asuvate istekohtade (ik), korterite või lisades 2 ja 3 näidatud muude ühikute kohta.

2. Parkimiskohtade arvu normides käsitletakse ehitisi majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ tähenduses. Lisaks kasutatakse termineid alljärgnevas tähenduses.

2.1 Korter on korteriomand korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 1 lõike 1 tähenduses. Korterina ei käsitleta sotsiaalelamus asuvaid kortereid.

2.2 Korterelamu on kolme ja enama korteriga elamu, v.a ridaelamu.

2.3 Majutushoone on hoone, milles majutusettevõte osutab majutusteenust turismiseaduse § 17 tähenduses.

2.4 Sotsiaalelamu on hoone või hoone osa, mis on kasutusse võetud sotsiaalmajana, kus asuvad sotsiaalteenust vajavate isikute kasutusse antavad eluruumid.

2.5 Ühiselamu on majutusasutus, mis on seotud õppeasutuse õpilaste või üliõpilaste või muu asutuse töötajate majutamiseks.

2.6 Ühiskondlik hoone on hoone, mis asub ühiskondlike ehitiste maal maakatastriseaduse § 181 lõike 12 punkti 1 tähenduses.

3. Parkimiskohtade arvu normide eesmärk on tagada püstitatava hoone juurde piisav hulk parkimiskohti. Parkimiskohtade arvu normid ei käsitle avalikele tänavatele rajatavaid parkimiskohti, sest need on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja tänavaga piirnevate kinnistute külastajate sõidukite lühiajaliseks parkimiseks.

II. Parkimiskohtade arvu normidega hõlmatud alad

4.  Parkimiskohtade arvu normid olenevad Tallinna linna alast (linnakeskus, vahevöönd või äärelinn). Alad on märgitud lisa 4 skeemil.

4.1 Linnakeskus on ala, kus määratakse kindlaks lubatud maksimaalne parkimiskohtade arv. Linnakeskus jaguneb geograafiliselt vanalinnaks, südalinnaks ja kesklinnaks.

4.1.1 Vanalinn  on Tallinna ajalooline vanalinn, mis kattub geograafiliselt Tallinna Linnavolikogu  20. detsembri 2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 6 lõike 1 punktis 1 tähendatud vanalinna tsooniga.

4.1.2 Südalinn piirneb Vana-Kalamaja tänava (alates merest), Kotzebue, Kopli ja Telliskivi tänava, Ristiku tänava (Paldiski maanteeni), Tehnika ja Väike-Ameerika tänava, Pärnu maantee, Liivalaia tänava, Pronksi tänava ja Narva maanteega kuni Russalka ristmikuni (kaasa arvatud nende tänavatega vahetult külgnevad kinnistud ja välja arvatud vanalinna tsoon). Lisaks nimetatud territooriumile rakendatakse südalinna parkimiskohtade arvu normi magistraaltänavate vööndis Pärnu maanteel kuni Järvevana teeni, Narva maanteel kuni Russalka ristmikuni, Tartu maanteel kuni Järvevana teeni magistraaltänavaga vahetult külgnevate kinnistute osas.

4.1.3 Kesklinn koosneb järgmistest aladest: kesklinna linnaosa (v.a vanalinn ja südalinn ning Mõigu asum), Põhja-Tallinna linnaosas ala Paldiski mnt, mis on piiratud järgmiste tänavatega:  Telliskivi tänava ja raudtee ristumiskohast piki raudteed kuni Tööstuse tänavani, Miinisadama tänav, sh Miinisadama tn 54a kuni mereni ning Põhja puiestee kuni Kesklinna linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosas ala, mis on piiratud järgmiste tänavatega: Lasnamäe tänav Majaka tänava ristmikust piki Majaka tänavat, Majaka põik, Pae tänav kuni Peterburi teeni, Peterburi tee Peterburi tee 28 elamuala ning äri- ja tootmismaa vaheline tee üle raudtee, Suur-Sõjamäe tänav kuni Kesk-Sõjamäe ja  Väike-Sõjamäe tänava ristmikuni, sh lennujaama territooriumi hoonestatav ala.

4.2 Äärelinn on ala, mis on valdavalt hoonestatud eramute ja ridaelamutega, sh võib olla üksikuid väiksemaid (kahe- kuni kolmekorruselisi, 10 kuni 12 korteriga) hooneid.

4.3 Vahevöönd on valdavalt korterelamute ala, mis ei ole linnakeskus ega äärelinn.

5. Miljööala (parkimispiirkonnast asukohast sõltumata) on veebilehel https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Miljoovaartuslikud-piirkonnad-Tallinnas-3 märgitud alad.

III. Parkimiskohtade arvu arvutamise põhimõtted

6. Lubatud parkimiskohtade arv esitatakse lisades 2 ja 3 linnakeskuse alal suurima lubatud väärtusena, vahevööndi ja äärelinna alal vähima nõutud väärtusena.

7. Vanalinna üldjuhul parkimiskohti juurde ei rajata. Vanalinna muinsuskaitsealale parkimiskohtade rajamisel lähtutakse Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruses käsitletud muinsuskaitsealale ehitiste püstitamise tingimustest.

8. Miljööväärtusliku ala parkimiskohtade arv on lisades 2 ja 3 märgitud maksimaalselt lubatav parkimiskohtade arv. Erandina tuleb miljööväärtuslikel aladel, mis paiknevad vanalinnas ja südalinnas, kasutada asjaomase piirkonna normide rakendamise põhimõtteid.

9. Parkimiskohtade arvu norme ei rakendata parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel ehitise olemasolevas mahus või olemasoleva ehitise väikesemahulisel (ehitusmahu kasv kuni 10%) laiendamisel, mille käigus ei muudeta märkimisväärselt ehitise arhitektuurset lahendust, või riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal. Kitsendust rakendatakse asukoha- ja objektipõhiselt. Samas jäävad kehtima piirkonnale kehtestatud parkimiskorralduse põhimõtted ning kas maksimaalselt või minimaalselt lubatav parkimiskohtade arv.

10. Projektides ja detailplaneeringutes esitatakse parkimiskohtade arv, mis saadakse lisades 2 ja 3 märgitud koefitsiendi korrutamisel brutopinna ruutmeetrite, elamutel korterite arvu, ühiskondlike hoonete istekohtade või lisades 2 ja 3 nimetatud ühikute kohta. Lõplik parkimiskohtade arv saadakse ümardamisel ülespoole lähima täisarvuni.

11. Lisades 2 ja 3 nimetamata ehitiste puhul hinnatakse parkimiskohtade vajadust ehitiste sihtotstarbest, kasutusotstarbest ja külastatavuse prognoosist lähtudes. Vajalik parkimiskohtade arv määratakse kindlaks olemasolevate sama kasutusotstarbega ehitiste järgi.

12. Kui kasutusloa taotleja soovib muuta ehitise kasutusotstarvet, arvutatakse nõutavate parkimiskohtade arv uuesti, lähtudes ehitise uuest kasutusotstarbest ja käesolevatest normidest. Kasutusluba väljastatakse sel juhul pärast seda, kui kasutusloa taotleja on nõuded täitnud.

13. Planeeringutes ja projektides tuleb ette näha parkimiskohad elanike sõidukitele, kaupa vedavatele ja kinnistuid teenindavatele sõidukitele, kinnistute külastajate ja töötajate sõidukitele.

14. Ühiskondliku hoone juurde tuleb arvutuse tulemusest olenemata rajada vähemalt viis parkimiskohta (erandina väikese kaupluse, kohviku jms kaks kuni kolm kohta).

15. Ühiskondliku hoone juurde tuleb rajada vähemalt kaks puudega inimese sõiduki parkimiskohta.

16. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Transpordiamet otsustavad ühiselt parkimiskohtade arvu üle, sõltumata käesolevatest normidest:  

16.1 kui sellega ei muutu või muutub vähe (kuni 10%) ehitise ruumala ja selle käigus ei muudeta oluliselt ehitise arhitektuurset lahendust (nt katusekorruse kasutuselevõtt) ja kasutusotstarvet, või 

16.2 uute ehitiste püstitamisel ning olemasolevate hoonete laiendamisel riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal või

16.3 parkimismajade projekteerimisel või juhul, kui korruselamute alale rajatakse parkimismaja, kus parkimiskohad on ristkasutuses.

17. Kui Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Transpordiamet ei jõua parkimiskohtade arvus ühisele seisukohale, lahendab küsimuse neid ameteid kureeriv(ad) abilinnapea(d).

18. Linnaosade üldplaneeringutes määratud keskuste alal (v.a linnakeskuses, kus määratakse kindlaks maksimaalne lubatav parkimiskohtade arv) antakse hinnang parkimiskohtade arvu vajaduse kohta asukohast, ehitusmahust, kasutus- ja sihtotstarbest lähtudes. Parkimiskohtade arvu vajaduse kindlaksmääramisel arvestatakse kõikidest kasutusotstarvetest tingitud parkimisvajadusega, parkimiskohtade ristkasutuse võimalusega, avaliku parkimismaja olemasolu või selle rajamisega, „Pargi ja reisi“ parkla võimaldamisega ja juurdepääsuteede hinnangulise läbilaskevõimega.

19. Mitut kinnistut hõlmava ehitiste rühma (kaks või enam ehitist) planeerimisel ja projekteerimisel eeldatakse, et parkimiskohad kavandatakse selle ehitiste rühma kinnistute piires ühises parklas või parkimismajas. Detailplaneeringute koostamisel tuleb eraldi krundile planeeritud parkla või parkimismaja kavandamisel näidata ära ehitiste teenindamiseks vajalik parkimiskohtade arv ning servituudi vajadus teisel kinnistul paiknevate parkimiskohtade kasutamiseks.

20. Parkimiskohad kavandatakse planeeritava või projekteeritava ehitisega samale kinnistule või kokkuleppel Tallinna linnaga kinnistule, millele on seatud asjaõigus selle kinnistu kasuks.

21. Kui hoone planeerimisel või projekteerimisel on sellele parkimiseks kavandatud ala pind suurem või võrdne ½-ga hoone ehitusalusest pinnast, tuleb parkimiskohad osaliselt või tervikuna kavandada maa alla või hoone mahus:

21.1 südalinnas ja kesklinnas - 100% parkimiskohtadest maa alla või hoone mahus, v.a see osa (maksimaalselt 10-15%), mida ei seota ühegi teise korteriomandiga;

21.2 mujal:

21.2.1 korterelamud, sh külaliskorterid - vähemalt ⅔ parkimiskohtadest maa alla või hoone mahus;

21.2.2 bürood, ärihooned - vähemalt ⅔ parkimiskohtadest maa alla või hoone mahus;

21.2.3 hotellid, hostelid, ühiselamud  - vähemalt ⅔ parkimiskohtadest maa alla või hoone mahus;

21.2.4 kaubanduskeskused  - vähemalt ⅓ parkimiskohtadest maa alla või hoone mahus.

22. Kortermajade püstitamisel (v.a vanalinn, südalinn ja miljööalad) tuleb näha ette avalikult juurdepääsetavad külaliskohad lühiajaliseks peatumiseks ja parkimiseks külalistele, taksodele, kulleritele jne. Tabelis 2 märgitud normid sisaldavad eelnimetatud lisaparkimiskohtade arvu, mis moodustab 10% kortermaja parkimiskohtade koguarvust.

23. Kui detailplaneeringu koostamisel kavandatakse majutushooneid, lähtutakse nõutava parkimiskohtade arvu kindlaksmääramisel asjaomase parkimispiirkonna ärisihtotstarbest. Ehitusprojekti koostamisel viiakse parkimiskohtade vajadus vastavusse kavandatava majutusasutuse tubade arvu ja hoone muu kasutusotstarbega.

24. Majutushoonete teenindamiseks on vaja rajada lisaks takso- ja/või bussipeatus ning parkimiskohad omal kinnistul.

25. Väljakute, staadionite ja universaalhallide parkimisvajaduse hindamisel tuleb lähtuda kasutusotstarbest ja külastatavuse prognoosist. Tribüünehitiste puhul on nõutav parkimiskohtade arv seotud istekohtade arvuga. Parkimiskohtade arv määratakse kindlaks analoogsete ehitiste järgi. Eraldi tuleb ette näha parkimiskohad bussidele.

26. Vahevööndisse rajatavate uute korterelamute korral jääb Tallinna Transpordiametile koostöös linnaosa valitsusega õigus põhjendatult suurendada nõutavate parkimiskohtade arvu, sealhulgas ehitada elamust kuni 300 meetri raadiuses parkla või parkimismaja, mida saavad kasutada ka ümbruskonna majade elanikud.

27. Piirkondades, kus teede ja ristmike läbilaskvus on ammendunud (eelkõige põhimagistraalide ääres paiknevad arendused), on Tallinna Transpordiametil õigus piirata lisanduvate parkimiskohtade arvu ja teha Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ettepanek muuta parkimiskohtade arvu aluseks olevaid asjaolusid (korterite arvu või ehitusmahtu).

28. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet võib Tallinna Transpordiameti ettepanekul sõlmida kokkuleppe planeeringu või projekti taotlejaga parkimiskohtade rajamiseks Tallinna linna tänavatele juhul, kui liikluskorralduslikud või teedeehituslikud asjaolud võimaldavad nimetatud parkimiskohti rajada.

Tiit Terik

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020

otsuse nr 84

LISA 2

Tiit Terik

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020

otsuse nr 84

LISA 3

Tiit Terik

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020

otsuse nr 84

LISA 4

Tallinna parkimiskohtade arvu normidega hõlmatavate alade skeem

Tiit Terik

Tallinna Linnavolikogu esimees