|
|
Tallinna
Linnavolikogu 28. mai 2020
otsuse
nr 48
LISA
|
|
|
|
Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Pärnu mnt 441
kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas“ juurde
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Nõmme
linnaosas 0,73 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Pärnu mnt 441 kinnistu
detailplaneering, KOOTPLAAN OÜ töö nr H-178-15.
Detailplaneeringu eesmärk on jagada üldkasutatava maa sihtotstarbega Pärnu mnt
441 kinnistu üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks, üheks üldkasutatava maa või
transpordimaa sihtotstarbega ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks
ning määrata ärimaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 3 maapealse
(2 täiskorruse ja katusekorrusega) ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ning kahe
1-korruselise abihoone ehitamiseks. Lisaks on detailplaneeringus
lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning
tehnovõrkudega varustamine.
Detailplaneeringus muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane
maakasutuse juhtotstarve liiklusmaa Pärnu mnt 441 kinnistul osaliselt
ettevõtluse segahoonestusalaks. Segahoonestusalal võib paikneda igasugune
ettevõtlus, va ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine; alal võib paikneda ka
üksikuid elamuid ja asutusi.
HALDUSAKTI PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeritud ala asub Nõmme
linnaosas, Pääsküla asumis, Pärnu maantee, Kadaka tee ja Rohula tänava
ringristmiku ja raudtee vahelisel alal, Pärnu maantee ääres. Planeeringuala
kontaktvööndi jagab kaheks eriilmeliseks osaks Tallinn-Keila raudtee (Pääsküla
raudteejaama kinnistul piknev raudtee). Raudteest lääne poole jääval osal, kus
asub ka Pärnu mnt 441 kinnistu, on kuni 2-korruselised üksikelamud ja raudteest
ida poole 2-korruseline depoohoone ning kaugemal 5-9-korruselised korterelamud.
Piirkonnas on korraldatud ühistransport.
Planeeritud maa-alale jääb
hoonestamata ja osaliselt kõrghaljastusega kaetud üldkasutatava maa sihtotstarbega
Pärnu mnt 441 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmeil Osaühing Maxi Lemmikloomakliinik.
Juurdepääs planeeritud alale on Pärnu maanteelt.
Osa Pärnu mnt 441 kinnistust
paikneb raudtee kaitsevööndis. Ehitusseadustiku § 73
lõike 1 kohaselt hõlmab raudtee kaitsevöönd raudteealuse maa ning ulatub rööpme
teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri
kaugusele.
Lisaks jääb planeeritud alale osa
Tallinna linnale kuuluvast transpordimaa sihtotstarbega Pärnu maantee T22
kinnistust.
2. Tallinna
üldplaneering, Tallinna üldplaneeringu muutmise põhjendused ja vastuvõetud
Nõmme linnaosa üldplaneering
Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari
2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on
planeeritud ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud liiklusala, s.o raudtee ja
lennuvälja ehitiste ala, samuti suuremate parklate ala.
Detailplaneeringus muudetakse Tallinna
üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve liiklusmaa Pärnu mnt 441
kinnistul osaliselt ettevõtluse segahoonestusalaks. Segahoonestusalal võib
paikneda igasugune ettevõtlus, va ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine;
alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi.
Tallinna üldplaneeringu muutmise
vajadus Pärnu mnt 441 kinnistul tekkis omaniku soovist rajada sinna
lemmikloomakliinik, millele antud asukoht on sobiv hea juurdepääsetavuse ja
eraldatuse tõttu piirkonna elamutest. Lemmikloomakliinik ei sobi vahetult
elamukvartalisse, kuid inimeste lemmikuid teenindava asutusena peaks asuma
siiski elupiirkonna läheduses. Kliiniku krundil peaks olema piisavalt ruumi
klientide sõidukite parkimiseks ja lemmikloomadele jalutamiseks ning
haljastust. Planeeritud kliinikuhoone on väikesemahuline ning ei erine
ümberkaudsetest elamutest. Võimalus muuta üldplaneeringujärgne liiklusmaa
osaliselt ärimaaks tulenes Tallinna Kommunaalameti tellitud projektist „Ohuprobleemide
likvideerimine raudtee ja maantee samatasandilikel lõikumisel
2002/EE/16P/PA/009.001 Pääsküla eritasandiline raudteeületuskoht“. Selle
projektiga täpsustati liikluse jaoks vajalikku maakasutust ning ülejäänud
kinnistu osale tekkis võimalus väikese ärihoone planeerimiseks.
Arvestades eeltoodut on antud
asukohas Tallinna üldplaneeringu muutmine maakasutuse juhtotstarbe osas
linnaehituslikult põhjendatud.
Tallinna Linnavolikogu 4. mai
2017 otsusega nr 47 on vastuvõetud „Nõmme linnaosa üldplaneering“.
Koostatava Nõmme linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt jääb
planeeritud ala ettevõtlusalale, millel on tootmis- ja laondusettevõtete
kõrvalfunktsioon ning liiklusalale. Ettevõtlusalale võib kavandada kaubandus-,
äri-, teenindus- ja toitlustusasutusi, büroohooneid, vaba aja veetmise
võimalusi pakkuvaid ettevõtteid ning tootmis-, logistika- ja laohooneid. Detailplaneering
arvestab koostatavat Nõmme linnaosa üldplaneeringut.
Koostatava Nõmme linnaosa
üldplaneeringu kohaselt on ettevõtlusalal hoonete suurim lubatud kõrgus kuni 15
meetrit ja suurim korruste arv 4. Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti
või detailplaneeringuga, arvestades konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest
tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja maakasutuspiiranguid. Kui külgnevate
hoonestatud kruntide põhihoonete korruselisus või kõrgus on väiksem ning see
sobib miljöösse, tuleb kõrguse ja korruselisuse määramisel lähtuda nendest
hoonetest. Detailplaneeringus kavandatud kuni 3-korruseline (2 täiskorruse ja
katusekorrusega) hoone on linnaruumiliselt sobiv arvestades, et lähialal
paiknevad kuni 2-korruselised üksikelamud ja 5- kuni 9-korruselised
korterelamud. Koostatava Nõmme linnaosa üldplaneeringu järgi uute hoonete
ehitamisel lähtutakse ehitusjoone ning ees-, taga- ja külgaia ulatuse
määramisel naaberkruntidel ja tänaval väljakujunenud ehitustavast ning
muuhulgas peavad olema tagatud tuleohutus-, valgustus- jm nõuded ning
naabrusõigused.
Detailplaneering arvestab koostatavat
Nõmme linnaosa üldplaneeringut.
3. Kehtiv
detailplaneering
Planeeritud maa-ala kohta ei
kehti varem kehtestatud detailplaneeringut.
4. Detailplaneeringus
kavandatu
Detailplaneeringu koostamise
eesmärk on jagada üldkasutatava maa sihtotstarbega Pärnu mnt 441 kinnistu üheks
ärimaa sihtotstarbega krundiks, üheks üldkasutatava maa või transpordimaa
sihtotstarbega ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata
ärimaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 3 maapealse korrusega (2
täiskorruse ja katusekorrusega) ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone
(lemmikloomakliinik) ning kahe 1-korruselise abihoone ehitamiseks. Lisaks on
detailplaneeringus lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud,
parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.
Detailplaneeringu koostamisel on
arvestatud Tallinna Kommunaalameti tellitud projektiga „Ohuprobleemide
likvideerimine raudtee ja maantee samatasandilikul lõikumisel
2002/EE/16P/PA/009.001 Pääsküla eritasandiline raudteeületuskoht“, mille
kohaselt läbib planeeritud Pärnu mnt 441 kinnistut perspektiivse tee lõik
raudteealusest tunnelist kuni Rohula ringristmikuni.
Krundile positsioon (edaspidi pos)
1 on kavandatud kuni 3 maapealse korrusega (2 täiskorruse ja katusekorrusega)
ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone (lemmikloomakliinik) ja kaks 1-korruselist
abihoonet. Hoonestusala määramisel on arvestatud kinnistut läbivate
tehnovõrkudega, ümbritsevat keskkonda ja väärtuslikku kõrghaljastust. Krundile
on juurdepääs Pärnu maanteelt ja täiendav juurdepääs jalakäijatele on võimalik
Rohula ringristmiku poolt. Pärnu maanteele juurdepääsuks on krundile kavandatud
täiendav parempöörderada.
Pärnu maantee sõidutee
laiendamisel parempöörderea ehitamiseks tuleb muuta väikeses lõigus olemasoleva
kergliiklustee trassi, viies selle krundile pos 1 ja seades servituudi
avalikuks kasutamiseks. Nimetatud lõigule ei ole omaette krunti moodustatud,
sest Pääsküla eritasandilise raudteeületuskoha rajamisel tulevikus võib kaduda
vajadus esimeses etapis rajatud parempöörderea järele ja kergliiklustee saab
olla uuesti praegusel asukohal. Teede lahendus täpsustub ehitusprojekti
koostamisel.
Krunt pos 2 on kavandatud
üldkasutatava maa või transpordimaa sihtotstarbega ja ettenähtud perspektiivse
teelõigu rajamiseks. Juhul, kui teelõiku ei rajata on krundile planeeritud üldkasutatava
maa sihtotstarve. Krunt jääb eraomandisse.
Krunt pos 3 on kavandatud
transpordimaaks ja moodustatud olemasoleva kergliiklustee lõigu jaoks ning
ettenähtud liita Tallinna linna omandis oleva Pärnu maantee T22 kinnistuga.
Parkimislahendus on koostatud
lähtudes Tallinna Linnavolikogu 16. novembri
2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse
arengukavas aastateks 2006-2014“ toodud põhimõtetest. Planeeritud
alale on kavandatud 14 parkimiskohta.
Dendroloogilise inventeerimise on
planeeritud ala kohta koostanud Linnart OÜ. Puittaimede haljastuslik hinnang
viidi läbi vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006
määrusele nr 34 „Puittaimestiku ja haljastuse
inventeerimise kord“. Alal kasvavad peamiselt harilikud lepad,
harilikud männid ja harilikud haavad. Planeeringus on ette nähtud säilitada
väärtuslikum haljastus ja likvideeritavad III-V väärtusklassi puittaimed
kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai
2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks
loa andmise tingimused ja kord“. Kompenseerimiseks vajalik
haljastuse ühikute lõplik arv selgub raieloa menetlemisel pärast ehitusloa väljaandmist.
DETAILPLANEERINGU MENETLUS
Detailplaneeringu koostamise
algatamist taotles 18. märtsil 2015 registreeritud algatamise ettepanekuga
Osaühingu Maxi Lemmikloomakliinik esindaja T. Lokk, kes soovis sotsiaalmaa (alaliik
üldkasutatav maa) sihtotstarbega Pärnu mnt 441 kinnistu jagada ärimaa ja
transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata ärimaa sihtotstarbega
krundile ehitusõigus ärihoone (väikeloomade kliinik) ehitamiseks.
Planeerimisseaduse (edaspidi
PlanS) § 130 kohaselt on Tallinna Linnaplaneerimise Amet, KOOTPLAAN OÜ ja
Osaühing Maxi Lemmikloomakliinik sõlminud 10. augustil 2015 halduslepingu nr 3-6/121.
Detailplaneeringu menetluse käigus on tagatud PlanS § 130 lõike 2 punkti 2
täitmine.
Detailplaneeringu koostamine
algatati Tallinna Linnavalitsuse 16. detsembri 2015 korraldusega nr 1875-k „Pärnu mnt 441 kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas“. Detailplaneering
algatati eesmärgil jagada sotsiaalmaa (alaliik üldkasutatav maa) sihtotstarbega
Pärnu mnt 441 kinnistu üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks ja kaheks
transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata ärimaa sihtotstarbega
krundile ehitusõigus ärihoone ehitamiseks.
Detailplaneeringu koostamise
algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade
ilmus Tallinna veebilehel 18. detsembril 2015, ajalehes Eesti Päevaleht 21. detsembril
2015 ja ajalehes Pealinn 11. jaanuaril 2016.
Detailplaneeringu eskiislahenduse
ja lähteseisukohtadega sai tutvuda 22. kuni 29. jaanuarini 2016 Nõmme Linnaosa
Valitsuses. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik
arutelu toimus 29. jaanuaril 2016, vastav teade ilmus Tallinna veebilehel 5.
jaanuaril 2016, ajalehes Postimees 7. jaanuaril 2016 ja ajalehes Nõmme Sõnumid
15. jaanuaril 2016.
Detailplaneeringu eskiislahenduse
kohta kirjalikke arvamusi ei esitatud.
Detailplaneeringu on koostanud KOOTPLAAN
OÜ. Detailplaneering on koostatud lähtudes Tallinna Linnavalitsuse 16. detsembri
2015 korraldusest nr 1875-k „Pärnu mnt 441 kinnistu detailplaneeringu koostamise
algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme
linnaosas“ ja detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri
2012 määrusega nr 52 „Detailplaneeringu koostamise
algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.
Detailplaneeringu algatamise
korralduses olevate lähteseisukohtade ja lisatingimustega on arvestatud.
Detailplaneeringule on lisatud
Linnart OÜ koostatud puittaimede haljastuslik hinnang.
Võrreldes detailplaneeringu
eskiislahendusega on krundi pos 2 sihtotstarbeks määratud üldkasutatav maa või
transpordimaa. Krundile pos 2 on antud võimalus määrata sihtotstarbeks ka
üldkasutatav maa, juhul kui perspektiivset teelõiku ei rajata.
Detailplaneeringu koostamisel on
tehtud koostööd Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktides
1, 10, 11 ja 12 nimetatud asutustega ning Tallinna linna ehitusmääruse
§ 14 lõikes 2 loetletud isikute ja teiste isikutega, kelle õigusi või kohustusi
planeeringulahendus puudutas ning arvamust on küsitud Tallinna linna
ehitusmääruse § 15 lõikes 3 loetletud isikutelt.
Nõmme Linnaosa Valitsus, Nõmme
linnaosa halduskogu, Pärnu mnt 441 kinnistu omaniku esindaja ja
Kaitseministeerium detailplaneeringu koostamise käigus tehtava koostöö ajal ega
detailplaneeringu kohta arvamust avaldades/detailplaneeringut kooskõlastades
omapoolseid tingimusi ei esitanud.
Tallinna Linnavaraamet esitas detailplaneeringu
koostamise käigus tehtava koostöö ajal järgmised lisatingimused ja märkused:
1) Tallinna Linnavaraamet sõlmib lepingu krundile pos 1
planeeritud kõnnitee avaliku kasutamise tagamiseks ning transpordimaa krundi
pos 3 linnale võõrandamiseks pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ja enne
kehtestamist. Tallinna Linnavaraamet palub enne detailplaneeringu vastuvõtmist
lisada detailplaneeringu materjalidele ja edastada Tallinna Linnavaraametile
Pärnu mnt 441 kinnisasja omaniku kirjalik seisukoht krundile pos 1 planeeritud
kõnnitee tasuta tähtajalise isikliku kasutusõiguse seadmise ning krundi pos 3
tasuta linnale võõrandamise tingimuste kohta;
2) lisada põhijoonisele „kruntide ehitusõigus“ tabelisse
ja seletuskirja informatsioon krundile pos 1 planeeritud servituudi pindala
kohta;
3) põhijoonise „kruntide moodustamine“ tabelis on märgitud
pos 2 planeeritud sihtotstarve Ä-100% või L-100%, peaks olema Üm-100% või
L-100%. Sama tabeli liidetavate ja lahutatavate kruntide pindalade ees puuduvad
märgid „ “ ja „-“.
Detailplaneeringu kohta arvamust
avaldades märkis Tallinna Linnavaraamet, et detailplaneeringu vastuvõtmise
korralduses määrata Tallinna Linnavaraametile ülesanne sõlmida Pärnu mnt 441
kinnisasja omanikuga transpordimaa krundi pos 3 tasuta Tallinna linnale
võõrandamiseks ning ärimaa krundile pos 1 planeeritud kergliiklustee avaliku
kasutamise tagamiseks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse kokkulepe
pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ning enne kehtestamist.
Detailplaneeringus on Tallinna
Linnavaraameti lisatingimuste ja märkustega arvestatud. Pärnu mnt 441 kinnistu
omaniku esindaja on kirjalikult nõustunud krundile pos 1 planeeritud kõnnitee
tasuta tähtajalise isikliku kasutusõiguse seadmise ning krundi pos 3 tasuta
Tallinna linnale võõrandamisega. Detailplaneeringu vastuvõtmise korralduses nähti
Tallinna Linnavaraametile ette ülesanne sõlmida enne detailplaneeringu
kehtestamist Pärnu mnt 441 kinnistu omanikuga leping detailplaneeringus krundi
pos 3 tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale ning krundile pos 1 planeeritud kergliiklustee
avaliku kasutamise tagamiseks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna
linna kasuks. Samuti täiendati planeeringu põhijoonist ja lisati „kruntide
ehitusõigus“ tabelisse ja seletuskirja Tallinna linna kasuks seatava isikliku
kasutusõigusega ala pindala ning märgitud krundi pos 2 planeeritud
sihtotstarbeks Üm-100% või L-100% ja lisati vastavad märgid („ “ ja „-“).
Tallinna Keskkonnaamet (alates 1.
juunist 2019 on Tallinna Keskkonnaameti ülesanded antud Tallinna Kommunaalameti
pädevusse, va jäätmehooldusega seotud ülesanded anti Tallinna Ettevõtlusameti
pädevusse, ja Tallinna Kommunaalamet nimetati Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalametiks) detailplaneeringu lahenduse kohta tingimusi ei esitanud, kuid
määras nõude ehitusprojekti koostamiseks, et ärihoone ja tehnovõrkude
ehitusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. Detailplaneeringus on
nõudega arvestatud.
Tallinna Kommunaalamet (praegu
Keskkonna- ja Kommunaalamet) ja Tallinna Transpordiamet esitasid detailplaneeringu
koostamise käigus tehtava koostöö ajal omapoolsed märkused ja detailplaneeringu
kohta arvamust avaldades lisasid lisatingimusena, et vajalik on sõlmida teede-
ja tehnovõrkude väljaehitamise leping.
Detailplaneeringus on Tallinna
Kommunaalameti ja Tallinna Transpordiameti märkuste ja lisatingimusega
arvestatud ning 13. märtsil 2017 sõlmitud halduslepinguga nr TKA18 võttis Osaühing
Maxi Lemmikloomakliinik kohustuse tagada detailplaneeringukohaste avalikult
kasutatavate teede (st sisseõidu- ja kergliiklustee), üldkasutatava haljastuse
ja vajadusel välisvalgustuse ümbertõstmise ehitamise detailplaneeringu teede ja
tehnovõrkude väljaehitamise skeemil märgitud alal ja ulatuses.
PlanS § 132 lõige 6 sätestab, et
planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringu kõrvaltingimusena ette
näha, et planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks
tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik
ei ole määratud tähtajaks täitnud oma käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt
võetud kohustusi.
Detailplaneeringu
kõrvaltingimusena nähakse ette, et Tallinna linnal on õigus tunnistada
detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade
andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja
huvitatud isiku vahel 13. märtsil 2017 sõlmitud halduslepingus nr TKA18
määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga PlanS § 131 lõike 2 kohaselt võetud
kohustusi. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad
detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.
Aktsiaselts Eesti Raudtee,
AKTSIASELTS TALLINNA VESI, Telia Eesti AS, Elektrilevi OÜ ja Terviseamet detailplaneeringu
lahenduse kohta tingimusi ei esitanud, kuid määrasid nõuded ehitus- ja
tööprojektide koostamiseks. Detailplaneeringus on nõuetega arvestatud.
Kuna detailplaneering sisaldab
kehtestatud Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitas Tallinna Linnavalitsus
detailplaneeringu Harju maavanemale (alates 1. jaanuarist 2018 lõpetati
maavalitsuste tegevus ning maavalitsuste ülesannetega seotud õigused ja
kohustused läksid üle valdkonna eest vastutavale ministrile) täiendavate
asutuste ja isikute määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamise
käigus teha koostööd või keda kaasata detailplaneeringu koostamisse.
Harju maavanem palus
detailplaneeringu täiendavalt kooskõlastada:
1. Päästeameti Põhja päästekeskusega -
planeeringulahenduse teavitamiseks ja tuleohutuse ning teiste päästetööde
tegemiseks täiendavate abinõude seadmise vajaduse väljaselgitamiseks.
2. Tehnilise Järelevalve Ametiga - kuna planeeringuala
asub osaliselt raudtee kaitsevööndis.
Päästeamet kooskõlastas
detailplaneeringu märkusteta ja Tehnilise Järelevalve Amet tingimusega, et enne
ehitustöödega alustamist taotleda luba töödeks raudtee kaitsevööndis vastavalt ehitusseadustiku
§ 73 lõikele 3. Luba taotleda nii raudteevaldajalt kui ka Tehnilise Järelevalve
Ametilt. Detailplaneeringus on tingimusega arvestatud.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna
Linnavolikogu 4. oktoobri 2018 otsusega nr 137 „Pärnu mnt 441 kinnistu detailplaneeringu
vastuvõtmine Nõmme linnaosas“, eesmärgiga jagada sotsiaalmaa (alaliik
üldkasutatav maa) sihtotstarbega Pärnu mnt 441 kinnistu üheks ärimaa
sihtotstarbega krundiks, üheks üldkasutatava maa või transpordimaa
sihtotstarbega ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata
ärimaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 3 maapealse (2 täiskorruse ja
katusekorrusega) ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ning kahe 1-korruselise abihoone
ehitamiseks. Lisaks anti detailplaneeringus ala heakorrastuse ja haljastuse,
juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline
lahendus.
Teade detailplaneeringu
vastuvõtmise kohta ilmus Tallinna veebilehel 8. oktoobril 2018, ajalehes Postimees 9. oktoobril 2018 ja ajalehes Pealinn 15. oktoobril 2018.
Detailplaneering oli avalikul
väljapanekul 18. detsembrist 2018 kuni 15. jaanuarini 2019. Sellekohane teade
ilmus Tallinna veebilehel 5. detsembril 2018, ajalehes Postimees 6. detsembril 2018
ja ajalehes Pealinn 10. detsembril 2018. Detailplaneeringu avalikust
väljapanekust teavitati puudutatud ja huvitatud isikuid tähtkirjadega 4.
detsembril 2018.
Detailplaneeringu avaliku
väljapaneku kestel detailplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi ei esitatud.
Tallinna Linnavalitsuse 20.
märtsi 2019 korraldusega nr 374-k taotleti Pärnu mnt 441 kinnistu
detailplaneeringu kohaselt Pärnu mnt 441 kinnisasjast moodustatava transpordimaa
sihtotstarbega kinnisasja pindalaga 28 m2 (detailplaneeringus
tähistatud positsiooniga K-3), mis on Tallinna linnale vajalik kinnisasjale
ehitatava jalgratta- ja jalgtee lõigu avaliku kasutamise tagamiseks, tasuta
omandamist Tallinna linnale. Samuti taotleti Tallinna linna kasuks Pärnu mnt
441 kinnisasjale tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmist Pärnu mnt
441 kinnisasjale detailplaneeringu kohaselt ehitatava tee avaliku kasutamise
tagamiseks. Nimetatud korralduse alusel on sõlmitud kinnistu võõrandamise
võlaõiguslik leping ja isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõigusleping 28. märtsil
2019.
Kuna detailplaneering oli
avalikul väljapanekul 18. detsembrist 2018 kuni 15. jaanuarini 2019, seega
kokku 29 päeva ning detailplaneeringu avalikust väljapanekust teavitati
ajalehes Postimees 6. detsembril 2018 ja ajalehes Pealinn 10. detsembril 2018,
seega vähem kui 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust, siis korraldati
detailplaneeringu uus avalik väljapanek.
Detailplaneering oli
teistkordselt avalikul väljapanekul 1. maist kuni 1 juunini 2019. Sellekohane
teade ilmus Tallinna veebilehel 11. aprillil 2019, ajalehes Eesti Päevaleht 13.
aprillil 2019 ja ajalehes Pealinn 29. aprillil 2019. Detailplaneeringu avalikust
väljapanekust teavitati puudutatud ja huvitatud isikuid tähtkirjadega 17. aprillil
2019.
Detailplaneeringu teistkordse avaliku
väljapaneku kestel detailplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi ei esitatud.
Kuivõrd detailplaneeringu
avalikust väljapanekust ei teavitatud Pärnu mnt 524a, Pärnu mnt 524b ja Rohula
tn 1 kinnistute omanikke ning Pääsküla raudteejaam kinnistu isikliku
kasutusõiguse valitseja Kaitseministeeriumi volitatud asutust Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskust, edastas Nõmme Linnaosa Valitsus neile 12.
augustil 2019 ja 13. augustil 2019 tähtkirjadega informatsiooni
detailplaneeringu lahenduse kohta ning viite, kus on võimalik detailplaneeringu
materjalidega tutvuda. Ühtlasi teavitas Nõmme Linnaosa Valitsus, et isikutel on
võimalus 30 päeva (PlanS § 135 lõike 5 kohane detailplaneeringu avaliku
väljapaneku kestus) jooksul esitada oma arvamus detailplaneeringu lahenduse
kohta. Arvamus paluti esitada 15. septembriks 2019 ja märgiti, et juhul, kui
arvamust detailplaneeringule tähtaegselt ei esitata, loetakse, et
detailplaneeringu kohta ei ole ettepanekuid ega vastuväiteid.
Pärnu mnt 524a, Pärnu mnt 524b ja
Rohula tn 1 kinnistu omanikud ning Pääsküla raudteejaam kinnistu isikliku
kasutusõiguse valitseja Kaitseministeeriumi volitatud asutus Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus oma arvamust detailplaneeringule ei esitanud.
Tulenevalt asjaolust, et Pärnu
mnt 441 kinnistu detailplaneering sisaldab Tallinna üldplaneeringu muutmise
ettepanekut, siis esitas Tallinna Linnavalitsus 11. oktoobril 2019 kirjaga nr
LV-1/2323 detailplaneeringu rahandusministeeriumile heakskiitmiseks.
Rahandusministeerium märkis 30.
oktoobri 2019 kirjas nr 14-11/6267-2, et tutvunud heakskiiduks esitatud detailplaneeringu
materjalidega juhib järelevalve teostaja tähelepanu, et vastavalt PlanS § 142
lõikele 7 kuulub juhul, kui detailplaneering sisaldab üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut, detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu
teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Järelevalve teostaja palus
kohalikul omavalitsusel enne detailplaneeringu kehtestamist lisada planeeringu
materjalidele üldplaneeringu muutmise ettepanekut kajastav joonis.
Rahandusministeeriumi märkusega
on arvestatud ja detailplaneeringu materjalidele on lisatud üldplaneeringu
muutmise ettepanekut kajastav joonis.
Lähtudes PlanS § 142 lõikest 5 ja
§ 90 lõikest 2 andis rahandusministeerium heakskiidu Pärnu mnt 441 kinnistu detailplaneeringule
ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise
üle otsustamiseks.
Tallinna linna ehitusmääruse § 20
lõike 4 kohaselt kehtestab Tallinna Linnavolikogu detailplaneeringud juhul, kui
planeeringuala kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga
soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga kavandatakse
linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeering koostatakse olulise
keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks, muudel juhtudel kehtestab
detailplaneeringu Tallinna Linnavalitsus oma korraldusega.
Kuna Pärnu mnt 441 kinnistu detailplaneeringus
muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud
„Tallinna üldplaneeringut“, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna
Linnavolikogu pädevusse.
PlanS § 139 lõike 6 punktide 1 ja
4 alusel teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga 14 päeva jooksul Pärnu mnt 441
kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates Pärnu mnt
441, Pärnu mnt 524a, Pärnu mnt 524b ja Rohula tn 1 kinnistute omanikke;
Pääsküla raudteejaam kinnistu riigivara valitsejat Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumit, hoonestusõiguse omajat aktsiaseltsi Eesti
Raudtee ja isikliku kasutusõiguse valitseja Kaitseministeeriumi volitatud
asutust Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust ning Maa-ametit.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tiit Terik
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
