Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas
Tallinna Linnavolikogu 05.03.2020 otsus number 20
Redaktsiooni kehtivus:05.03.2020 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

5. märts 2020 nr 20

Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1, kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 10 lg 61 p 8 ja § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 1, § 43 p-de 1 ja 2, Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 20 lg-te 4 ja 6 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringuga“ ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritud maa-ala asub Nõmme linnaosas Särje, Hommiku ja Kivimäe tänavate vahelisel alal. Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringus“ on planeeritud ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud perspektiivne väikeelamute ala kõrghaljastuse säilitamisega. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga;

- Tallinna Linnavolikogu 4. mai 2017 otsusega nr 47 vastuvõetud „Nõmme linnaosa üldplaneeringu“ maakasutusplaani kohaselt jääb planeeritud kinnistu rohevõrgustiku arengualal olevale pereelamute juhtotstarbega alale. Alale võib kavandada omal krundil paiknevaid pereelamuid (ühe- või kahe korteriga elamu) ning väikeseid lähipiirkonda teenindavaid kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ja asutusi. Rohevõrgustiku arengualad on olemasolevad rohealad, mille hoonestamise võimalikkus ja ulatus määratakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus läbi viidavatest keskkonnaalastest (taimestiku, loomastiku, linnustiku, elupaigatüüpide jms) uuringutest. Sellistel arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel tagada loodusväärtuste säilimine ja toimiv rohevõrgustiku sidusus ümbritsevate rohestruktuuridega. Detailplaneering arvestab rohevõrgustiku arenguala tingimustega - hooned on kavandatud väiksema väärtusklassiga haljastusega alale ning suur osa kinnistust on säilitatud tervikliku rohealana. Detailplaneering arvestab vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringut;

- hoonestusalade määramisel on arvestatud ümbritsevat keskkonda ja väärtuslikku kõrghaljastust, et säiliks võimalikult  palju  metsaala  koos  loodusliku  taimestikuga;

- uute kaasaegse arhitektuuriga hoonete planeerimine korrastab ja väärtustab linnaruumi ja mitmekesistab piirkonna funktsionaalsust;

- planeeritud hoonete rütm võimaldab visuaalset kontakti metsaga, jätab rohkem ruumi ja avatust planeeritavate elamute vahel, kasutab kompaktselt ja loogiliselt ära krundi kasutust (parkimine toimub maja ees ja maja tagahoovi jääb vabaaja tsoon, mis sujuvalt ühildub metsaalaga). Nii integreeritakse planeeritud hooned sujuvalt linna terviksüsteemi, mis loob naabruskonna tunde;

- olemasolev, praeguseks amortiseerunud, endine sanatooriumihoone on ette nähtud rekonstrueerida 12-korteriga elamuks ja alale on kavandatud 10 uut kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega elamut (üheksa üksikelamut ja üks kuni kahe korteriga pereelamu) koos 1-korruseliste abihoonetega;

- detailplaneeringus on määratud olulisemad arhitektuurinõuded piirkonda sobivate hoonete kavandamiseks;

- läbi planeeritud ala (krundid positsioon 3 ja positsioon 13) on ette nähtud Särje tänavat ja Kivimäe tänavat ühendav avalikult kasutatav kergliiklustee. Avaliku kasutamise tagamiseks on vastav leping sõlmitud;

- planeeritud alale juurdepääsuks avalikult kasutatavalt Kivimäe tänavalt on ettenähtud välja ehitada Kivimäe tänava lõik (sõidu- ja kergliiklustee) kuni Särje tn 28 kinnistul paikneva avalikult kasutatava teeni;

- Särje tänava ja Tammepärja tänava ristmikule on liikluse rahustamiseks planeeritud rajada ülestõstetud ristmik;

- keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt on detailplaneeringus kavandatut võimalik ellu viia ilma, et see avaldaks olulist mõju looduskeskkonnale. Keskkonnamõju strateegiline hindamine näitas, et kavandatava tegevuse sotsiaal-majanduslik mõju on pigem positiivne, kuna luuakse juurde elamispindu. See toimub linna hoonestatud ala tihendamisel tehnilise taristuga varustatud arenevas piirkonnas, mis omakorda  aitab pidurdada valglinnastumist;

- sotsiaalse ja tehnilise taristu hea kättesaadavus võimaldab linnaruumi lihtsalt tihendamist vastavalt säästva arengu põhimõtetele;

- Keskkonnaamet on andnud heaksiidu Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele;

- Rahandusministeerium on detailplaneeringule andnud heakskiidu ja märkinud, et detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu avaliku menetluse nõuetega ning on lähtutud kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse

§-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest.

1. Kehtestada Nõmme linnaosas asuva 2,91 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Särje tn 22a kinnistu detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 10273. Detailplaneeringu eesmärk on jagada ärimaa sihtotstarbega Särje tn 22a kinnistu elamumaa, transpordimaa ja tootmismaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata ehitusõigus olemasoleva ärihoone (endine sanatooriumihoone) rekonstrueerimiseks korterelamuks ja kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega uute elamute ehitamiseks ning abihoonete rajamiseks. Lisaks on detailplaneeringus lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

2. Detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2001 otsusega nr 318 kehtestatud Lauliku tn, Hommiku tn ja Särje tn vahelise maa-ala detailplaneering käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas kehtetuks.

3. Detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede (st sõidu-, kõnni- ja kergliiklustee), üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni ehitamine tagatakse vastavalt 17. augustil 2016 sõlmitud halduslepingule nr TKA120 ja 13. augustil 2018 sõlmitud halduslepingule nr TKA133.

4. Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel sõlmitud korralduse punktis 3 nimetatud halduslepingutes määratud tähtajaks täitnud halduslepingutega planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

5. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Tiit Terik

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 5. märtsi 2020

otsuse nr 20

LISA

Seletuskiri

Tallinna Linnavolikogu otsuse

„Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas“ juurde

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Nõmme linnaosas 2,91 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Särje tn 22a kinnistu detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 10273. Detailplaneeringu eesmärk on jagada ärimaa sihtotstarbega Särje tn 22a kinnistu elamumaa, transpordimaa ja tootmismaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata ehitusõigus olemasoleva ärihoone (endise sanatooriumihoone) rekonstrueerimiseks korterelamuks ja kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega uute elamute ehitamiseks ning abihoonete rajamiseks. Lisaks on detailplaneeringus lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

Detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2001 otsusega nr 318 kehtestatud Lauliku tn, Hommiku tn ja Särje tn vahelise maa-ala detailplaneering käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas kehtetuks.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritud ala asub Nõmme linnaosas Särje, Hommiku ja Kivimäe tänavate vahelisel alal, mida varem nimetati Hallikivi rabaks ning mis on valdavalt kaetud männimetsaga. Planeeritud ala lähinaabruses paiknevad erineva arhitektuuriga 2-korruselised üksik- ja ridaelamud. Enamikele kinnistutele on lisaks elamule ehitatud ka abihoone(d). Särje tänava lõpus paiknevad 3-korruselised korterelamud. Hooned paiknevad rohke haljastusega kruntidel ebaühtlaselt, st piirkonnas puudub ühtne ehitusjoon. Lähim lasteaed on Tallinna Lauliku lasteaed (Kivimäe tn 17) ja lähim kool Tallinna Kivimäe Põhikool (Leegi tn 14). Piirkonnas on korraldatud ühistransport.

Planeeritud ärimaa sihtotstarbega Särje tn 22a kinnistul paikneb 1938. aastal toonasele Kaitseministeeriumile kuulunud maale rajatud kõrgemate sõjaväelaste tuberkuloosisanatooriumi 2-korruseline (2 korrust pööning) hoone ning utilitaarne 1-korruseline garaa˛ihoone. Sanatooriumihoone on Tallinna Linnavolikogu 4. mai 2017 otsusega nr 47 vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringus märgitud kui väga väärtuslik hoone, st hoone, mis on piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide.

Särje tn 22a kinnistu omanik on kinnistusraamatu andmeil Särje Arenduse OÜ. Kinnistu on koormatud isikliku kasutusõigusega Eesti Vabariigi ja Aktsiaseltsi Eesti Telekom (kehtiv ärinimi Telia Eesti AS) kasuks.

Juurdepääs planeeritud alale on Kivimäe ja Särje tänavatelt.

Lisaks jääb planeeritud alale osa Tallinna linnale kuuluvatest transpordimaa sihtotstarbega Kivimäe tänav T3 ja Särje tänav T3 kinnistutest.

Planeeritud ala asub riigikaitselise ehitise (Tallinna maleva õppe- ja tagalakeskus) piiranguvööndis. Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on kehtestatud ehitusseadustiku § 120 lõike 4 alusel kaitseministri 26. juuni 2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitiste töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ lisas 1.

2. Tallinna üldplaneering ja vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “ Tallinna üldplaneeringus“ on planeeritud ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud perspektiivne väikeelamute ala kõrghaljastuse säilitamisega.


Detailplaneering on Tallinna üldplaneeringuga kooskõlas.

Tallinna Linnavolikogu 4. mai 2017 otsusega nr 47 vastuvõetud „Nõmme linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt jääb planeeritud kinnistu rohevõrgustiku arengualal olevale pereelamute juhtotstarbega alale. Alale võib kavandada  omal krundil paiknevaid pereelamuid (ühe- või kahe korteriga elamu) ning väikeseid lähipiirkonda teenindavaid kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ja asutusi. Rohevõrgustiku arengualad on olemasolevad rohealad, mille hoonestamise võimalikkus ja ulatus määratakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus läbi viidavatest keskkonnaalastest (taimestiku, loomastiku, linnustiku, elupaigatüüpide jms) uuringutest. Sellistel arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel tagada loodusväärtuste säilimine ja toimiv rohevõrgustiku sidusus ümbritsevate rohestruktuuridega. Detailplaneering arvestab rohevõrgustiku arenguala tingimustega - hooned on kavandatud väiksema väärtusklassiga haljastusega alale ning suur osa kinnistutest on säilitatud tervikliku rohealana.

Detailplaneering arvestab vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringut.

3. Kehtiv detailplaneering

Planeeritud maa-alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2001 otsusega nr 318 kehtestatud Lauliku tn, Hommiku tn ja Särje tn vahelise maa-ala detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks oli reformimata riigimaal asuvatele hoonetele ja rajatistele teenindusmaa määramine, uusehituste võimaluste selgitamine ja sihtotstarvete ning ehitusõiguse ulatuse määramine planeeritud kruntidele. Tallinna Keskkonnaameti (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) nõudel alale täiendavaid ehituskrunte ei moodustatud. Töö tellija oli Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Detailplaneeringus oli Särje tn 22a kinnistul asuv endine sanatooriumihoone ettenähtud ehitada ümber konverentsikeskuseks ning rajada oleva ehitusmahu põhjaküljele juurdeehitis. Maakasutuse sihtotstarbeks määrati ärimaa. Krundile oli lubatud rajada üks kuni 3-korruseline konverentsihoone, krundi täisehitus võis olla kuni 10%.

Nüüd on kinnistu eraomandis ja selle praegune omanik Särje Arenduse OÜ soovib kehtivat detailplaneeringu lahendust muuta. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud enam kui kaheksateist aastat ning on vahetunud nii kinnistu omanikud kui ka muutunud majandusolukord. Kinnistu omanik Särje Arenduse OÜ soovib Särje tn 22a kinnistut jagada, endise sanatooriumihoone rekonstrueerida korterelamuks, rajada üksikelamuid ja muuta maa sihtotstarvet. Ala väiksemateks kruntideks jagamine eeldab ühtlasi juurdepääsuks tänavate rajamist.

Planeeritud alale on koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi ka KSH), milles on kaalutud mitmeid variante ala hoonestamiseks. Väljavalitud alternatiivi elluviimine põhjustab kõige vähem looduskeskkonna häiringuid ning on optimaalseim valik elukeskkonna mõttes.

Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r) § 24 lõige 6 sätestab, et planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust.

Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2001 otsusega nr 318 kehtestatud Lauliku tn, Hommiku tn ja Särje tn vahelise maa-ala detailplaneering käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas.

4. Detailplaneeringus kavandatu

Detailplaneering on koostatud eesmärgil jagada ärimaa sihtotstarbega Särje tn 22a kinnistu kaheteistkümneks elamumaa, kaheks transpordimaa ja üheks tootmismaa sihtotstarbega krundiks ning määrata ehitusõigus olemasoleva sanatooriumihoone rekonstrueerimiseks korterelamuks ja kümne kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega uue elamu (9 üksikelamut ja 1 kuni kahe korteriga pereelamu) ehitamiseks ning abihoonete rajamiseks. Üks elamumaa sihtotstarbega maatükk on ettenähtud liita olemasoleva naaberkinnistuga Särje tn 24. Lisaks on detailplaneeringus lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

Hoonestusalade määramisel on arvestatud ümbritsevat keskkonda ja väärtuslikku kõrghaljastust, et säiliks võimalikult palju  metsaala koos loodusliku taimestikuga.

Läbi planeeritud ala on kavandatud Särje tänavat ja Kivimäe tänavat ühendav kergliiklustee, mis on määratud avalikku kasutusse (läbib krunte positsioonid 3 ja 13).

Kruntide positsioon (edaspidi pos) 1, 2, 4, 5, 6, 8, 9, 10 ja 11 planeeritud sihtotstarve on elamumaa. Igale krundile on kavandatud üks kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega elamu ja üks abihoone. Üksikelamu lubatud kõrgus maapinnast on kuni 11 meetrit (katusehari), räästas kuni 8 meetrit.

Krundil positsioon 3 paiknev olemasolev 1938. aastal ehitatud, praeguseks amortiseerinud, 2-korruseline endine sanatooriumihoone on planeeritud rekonstrueerida 2 täiskorruse ja pööninguga ning 1 maa-aluse korrusega kuni 12-korteriga korterelamuks. Korterelamu lubatud kõrgus maapinnast on kuni 13 meetrit. Krundil olev 1-korruseline garaa˛ihoone on ette nähtud lammutada. Krunti läbiv kergliiklustee on määratud avalikku kasutusse. Krundi edelanurgas asub olemasolev monitooringujaam (sideameti mast).

Kruntide pos 2 ja pos 3 ning Kivimäe tänav T3 kinnistute omavahelisi piire on võimalik muuta ja täpsustada peale detailplaneeringu kehtestamist eesmärgiga viia sõidutee krundil pos 3 paiknevast hoonest eemale.

Krundi pos 7 planeeritud sihtotstarve on elamumaa ja krundile on kavandatud üks kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega kuni kahe korteriga pereelamu ja kaks abihoonet. Pereelamu lubatud kõrgus maapinnast on kuni 11 meetrit (katusehari), räästas kuni 8 meetrit.

Planeeritud alale võib kavandada (kruntidele pos 1-11) elamuid teenindavaid abihooneid väljaspool hoonestusala ning nende sobiv asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel.

Ehitusprojekti koostamiseks määratud arhitektuurinõuded tagavad kavandatud hoonete sobivuse ümbritsevasse linnaruumi.

Krundi pos 12 planeeritud sihtotstarve on elamumaa ja krunt on võimalik liita Särje tn 24 kinnistuga.

Krundid pos 13 ja 14 on kavandatud transpordimaa sihtotstarbega ja ettenähtud perspektiivsete teelõikude rajamiseks. Krundid jäävad eraomandisse (elamukruntide omanike kaasomandisse ja nende hooldada). Krundile pos 13 planeeritud kergliiklustee on määratud avalikuks kasutamiseks.

Krundi pos 15 planeeritud sihtotstarve on tootmismaa ja krundile on planeeritud reoveekanalisatsiooni pumpla, mis jääb võrguvaldajale AKTSIASELTS TALLINNA VESI.

Juurdepääs kruntidele pos 1, 2, 8, 9 10 ja 11 on Kivimäe tänavalt läbi transpordimaa sihtotstarbega krundi pos 14 ning kruntidele pos 4, 5, 6 ja 7 Särje tänavalt läbi transpordimaa sihtotstarbega krundi pos 13. Kruntidele pos 14 ja 13 on määratud juurdepääsu servituudi vajadus külgnevate kruntide omanike kasuks. Krundile pos 3 on juurdepääs Kivimäe tänavalt ja jalakäijatele ka Särje tänavalt.

Planeeritud alale juurdepääsuks avalikult kasutatavalt Kivimäe tänavalt on ettenähtud välja ehitada Kivimäe tänava  lõik (sõidu- ja kergliiklustee) kuni Särje tn 28 kinnistul paikneva avalikult kasutatava teeni.

Parkimiskohtade arv on määratud lähtudes Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“ toodud põhimõtetest. Planeeritud alale on kavandatud kokku 73 parkimiskohta. Juurdepääsud on lahendatud Särje ja Kivimäe tänavalt.

Adepte Ekspert OÜ (kehtiv ärinimi LEMMA OÜ) on koostanud detailplaneeringu KSH aruande. KSH aruande koostamise käigus arvestati mitmeid ala kohta läbi viidud uuringuid, sealhulgas puittaimede haljastuslik hinnang, linnustiku ja soontaimede inventuurid, hüdrogeoloogiline uuring, liikluskorralduse eksperthinnang, liiklusmüra modelleerimine.

Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas planeeritud ala kohta maastikuarhitekt  K. Ratasepp. Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määruse nr 34Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“ kohaseid I väärtusklassi puid planeeringualal ei kasva, küll aga kasvab II-V väärtusklassi kuuluvaid puid, puudegruppe ja põõsaid. Detailplaneeringus kavandatu elluviimiseks tuleb likvideerida kokku 138 haljastuslikku objekti (393 üksikpuud/puuderühma, 15 põõsarühma ja 2 põõsast). Likvideeritavate II-IV väärtusklassi puittaimede haljastusväärtus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv selgub raieloa menetlemisel pärast ehitusloa väljaandmist.

Aktsiaselts Maves teostas planeeritud alal hüdrogeoloogilise uuringu hindamaks kavandatud tegevuse mõju planeeringuala niiskusre˛iimile. Uuringust ilmnes, et antud alal on põhjaveetase suhteliselt sügaval maapinnast (4,2-6,8 m) ja seetõttu ei mõjuta kavandatav ehitustegevus planeeringuala veere˛iimi ulatuses, mis võiks põhjustada taimestiku kasvutingimuste (niiskusre˛iimi) olulist muutust.

Linnustiku ja loomastiku inventuuri teostas ornitoloog A. Jair. Inventuurist selgus, et enamik alal pesitsevatest linnuliikidest on Eestis arvukad ja üldlevinud. Samuti ei esinenud alal olulisi imetaja või kahepaikse liikide elupaiku ega liikumiskoridore. Seega ei oma kavandatav ehitustegevus olulist mõju loomaliikidele, sh linnustikule. Detailplaneeringus on määratud leevendavad meetmed negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks.

Taimestiku hinnang viidi läbi Adepte Ekspert OÜ looduskaitse spetsialist J. Kivi poolt. Inventuurist selgus, et maaüksusel esineb kolme III kategooria kaitsealuse taimeliigi suur käopõll, kahelehine käokeel ja tumepunane neiuvaip kasvukohad, kuid mille populatsioonid on väga väikesed ning leiukohti ei saa pidada taimeliikide esinduslikeks kasvukohtadeks. Uuringu tulemusel leiti, et kavandatav ehitustegevus ei too kaasa olulist mõju kaitsealuste liikide populatsioonidele. Kaitstavate taimeliikide isendid on võimalik ümber istutada või säilitada nende kasvukohad praegusel kujul ning tagada seeläbi nende säilimine. Detailplaneeringus on määratud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ning leevendavad meetmed negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks.

Liikluskorralduslike mõjude hindamisel on kasutatud Stratum OÜ konsultandi D. Antovi ekspertarvamust. Hinnangust selgus, et kuna planeeritud alal on liikluskorraldus lahendatud vähemalt kahe sisse-väljasõiduga, siis ka planeeringualale sisse-väljasõit jaguneb mitme juurdepääsu vahel ning täiendav liikluskoormus ei tekita olulisi liikluse sujuvuse probleeme olemasolevatel tänavatel, kuigi väga lühiajaliselt võivad tekkida väikesed ooteajad planeeringualalt väljasõidul. Detailplaneeringus on määratud leevendavad meetmed negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks.

Liiklusmüra modelleerimisel leiti, et kuna liikluskoormused jäävad võrdlemisi madalale tasemele, siis liiklusmüra normtasemete ületamist antud alal oodata ei ole. Ehitusmüra näol on tegu lühiajalise mõjuga, mis tekitab keskkonnale täiendavat, kuid mööduvat koormust. Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra alandamiseks on detailplaneeringus ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks määratud nõuded näha ette meetmed, mis tagavad inimest häiriva või tema tervist ja heaolu kahjustava müra vähendamise siseruumides.

KSH aruandes hinnati järgmiseid alternatiivseid planeeringulahendusi:

Alternatiiv 0 - olemasoleva olukorra säilimine, mis tähendab, et alal midagi ette ei võeta ning jätkuvalt on võimalik ellu viia 2001. aastast kehtiv detailplaneering.

Alternatiiv I - aluseks on detailplaneeringu algatamiseelne eskiis, mille kohaselt tuleb alale 10 üksikelamu krunti ning endine sanatooriumihoone ehitatakse ümber korterelamuks. Tupiktänavate kavandamine osade üksikelamute teenindamiseks.

Alternatiiv II - alale tuleb 13 üksikelamu krunti, endine sanatooriumihoone lammutatakse. Tupiktänavate kavandamine osade üksikelamute teenindamiseks.

Alternatiiv III - alale tuleb 10 üksikelamu krunti, endine sanatooriumihoone renoveeritakse avaliku kasutusotstarbega hooneks. Üldplaanilt on variant sarnane alternatiiviga I.

Alternatiiv IV - alale tuleb 11 üksikelamu krunti ning endise sanatooriumihoone asemele korterelamu. Alale on kavandatud üks läbisõidutänav.

Alternatiiv V - alale tuleb 11 üksikelamu krunti ning endise sanatooriumihoone asemele korterelamu. Alale on kavandatud enam tupiktänavaid kui alternatiivi I puhul.

Alternatiiv VI - alale tuleb 11 üksikelamu krunti ja endise sanatooriumihoone asemel SPA-hotell koos suurema parklaga. Alale on kavandatud juurdepääs Tammepärja tänava pikenduse kaudu.

Alternatiiv VII - endise sanatooriumihoone ümberehitamine korterelamuks.

Alternatiiv VIII - endise sanatooriumihoone ümberehitamine korterelamuks, lisaks viis krunti ridaelamute jaoks (planeeringuala põhjapoolses osas) ja viis krunti üksikelamute jaoks (planeeringuala lõunapoolses osas).

Alternatiivide lõikes varieerub kõvakattega pinna (ehitised, teed, parklad) osakaal 12-35% vahel, lisanduvate püsielanike arv arvestuslikult 23-58 elaniku vahel (välja arvatud 0-alternatiiv, mille kohaselt midagi ei muutu), parkimiskohtade arv 39-107 vahel. Kõikide alternatiivide puhul on võimalik kavandada ehitiste asukoht selliselt, et need ei kattu kaitstavate taimeliikide esinemisaladega. Kui arendaja leiab, et ehitise asukoht peab kattuma hoonestusala piires asuva kaitstava taimeliigi kasvukohaga (või on ette näha, et kasvukoht saab pöördumatult kahjustatud kas ehitustööde perioodil või kruntide hilisemal kasutamisel), siis tuleb taotleda Keskkonnaameti luba vastavate taimede ümberistutamiseks. Enamike alternatiivide korral ei ole tõenäoline kaitsealuse linnuliigi lõopistriku (III kaitsekategooria) edasine pesitsemine planeeringualal. Siiski säilitatakse lõopistriku võimalik pesapuu koos puhvertsooniga.

Kavandatava detailplaneeringu ning selle alternatiivide elluviimine omab vähest kuni mõõdukat negatiivset mõju haljastusele. Hoonestusalade määramisel on kõigi alternatiivide puhul arvestatud sellega, et säiliks võimalikult palju II ja III väärtusklassi puid ning haljastuse protsent säilib kõigi planeeringulahenduste puhul linnakeskkonna kontekstis kõrgena. Kavandatud tegevuse tulemusel väheneb olemasoleva haljaspinna osakaal alal. Kõrghaljastuse kadu on võimalik kompenseerida asendusistutusega, kuid arvestama peab siiski ala looduslikkuse vähenemisega. Ühegi alternatiivi puhul ei oma kavandatav tegevus olulist negatiivset mõju Tallinna ökoloogilisele rohevõrgustikule, sest detailplaneeringu ja alternatiivide lahendustes on arvestatud võimalikult palju olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisega.

KSH käigus hinnati keskkonnamõju esinemist järgmiste valdkondade lõikes: ehitustegevusega kaasnev müra ja õhusaaste, mõju taimestikule ja rohevõrgustikule, mõju elustikule, mõju pinna- ja põhjaveele, mõju liiklusele, mõju müratasemetele (eelkõige liiklusest tingitud), mõju õhukvaliteedile, jäätmeteke ja jääkreostus, mõju kultuuriväärtustele, sotsiaal-majanduslik mõju, kooskõla strateegiliste dokumentidega. Hindamisel kasutati 7-astmelist skaalat: mõju puudub, on vähene, keskmine või tugev - seda nii negatiivsel kui positiivsel suunal. Leiti, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud ei ole tugevad (välja arvatud mõju kultuuriväärtusele ehk endisele sanatooriumi hoonele, mille kasutuselevõttu on hinnatud väga positiivse ja lammutamise võimalust väga negatiivsena). Ehitusaegse müra, õhukvaliteedi, jäätmetekke ja strateegiliste dokumentidega kooskõla osas on alternatiive hinnatud võrdseks. Vähene negatiivne mõju või selle puudumine taimestiku ja elustiku osas sõltub põhiliselt sellest, kui palju maapinnast on kavas muuta tehiskattega alaks (ehitusalune pind).

KSH ekspert on leidnud, et oluline on endise sanatooriumihoone renoveerimine, eelistatult korterelamuks. Ärihoone või avalikus kasutuses oleva hoonega kaasneks suurem liikluskoormus. Looduslike koosluste olukord võimaldab elamuehitust ka mujal kinnistul, erinevate alternatiivide võimalik keskkonnamõju jääks ükskõik millise variandi korral suhteliselt tagasihoidlikuks ja varieerub vähesel määral. Arvestades peamiselt liiklusest tekkivaid häiringuid, on ekspert eelistanud alternatiivi V (üksikelamud lühikeste tupiktänavatega).

Keskkonnamõju hindamine näitas, et keskkonnalubade vajadust otseselt detailplaneeringuga kavandatust ei tulene, küll võib see osutuda vajalikuks ehitiste projekteerimisel (eelkõige kütteviisi valikul). Keskkonnaseire meetmeid ette ei nähta. KSH aruandes ja detailplaneeringus on toodud vajalikud leevendavad meetmed negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks.

KSH aruande koostamisel esitati järgmised olulisemad leevendavad meetmed, mis aitaksid negatiivseid keskkonnamõjusid minimeerida või vältida. Mullatööde käigus tuleb tagada säilitatavate puude ümbruses olemasoleva maapinna kõrgusarvude säilimine ja vajalik veevahetus. Tähelepanu tuleb pöörata puude võrade, tüvede ja juurte kaitsmisele ehitustegevuse ajal. Kõik säilitatavad ja ehitustegevusest ohustatud puude tüved tuleb kaitsta plankudega ning transpordivahenditel tuleb piirata liikumist otseselt puude all. Alal leiduvaid kaitsealuste taimede isendeid ei tohi kahjustada. Kaitsealuste taimede leiukohtade läheduses tuleb ehitustöid vältida ning kaitsta taimed ehitustegevuse ajaks piiretega. Elamukruntide müügil tuleb uut omanikku teavitada kaitsealuse taime kasvukohast ja selle säilitamise vajadusest. Raietöid ning pinnasekoorimist planeeringualal teha väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. märtsist 31. juulini.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 25. septembril 2012 registreeritud taotlusega Särje Arenduse OÜ esindaja A. Voogma, kes soovis kinnistu jagamist, maakasutuse sihtotstarbe muutmist ja ehitusõiguse määramist olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks ning üksikelamute ehitamiseks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA), Särje Arenduse OÜ ja K-Projekt Aktsiaselts sõlmisid 28. jaanuaril 2013 planeeringu koostamise õiguse üleandmise lepingu nr 3-6/7.

Detailplaneeringu koostamine ja KSH algatati Tallinna Linnavalitsuse 13. mai 2013 korraldusega nr 667-k „Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Nõmme linnaosas“. Detailplaneeringu koostamine algatati eesmärgil jagada ärimaa sihtotstarbega Särje tn 22a kinnistu elamumaa, äri- või sotsiaalmaa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata ehitusõigus olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks ja kuni 2-korruseliste uute üksikelamute ehitamiseks. Lisaks tuli anda detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamise teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 23. mail 2013, ajalehes Pealinn 27. mail 2013 ja 3. juunil 2013 ning Tallinna veebilehel 23. mail 2013. KSH algatamise teade ilmus ka väljaandes Ametlikud Teadaanded 24. mail 2013.

Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega ning KSH programmiga sai tutvuda 29. juulist kuni 15. augustini 2013 Tallinna Keskkonnaametis (alates 1. juunist 2019 on Tallinna Keskkonnaameti ülesanded antud Tallinna Kommunaalameti pädevusse, va jäätmehooldusega seotud ülesanded anti Tallinna Ettevõtlusameti pädevusse, ja Tallinna Kommunaalamet nimetati Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiks), Nõmme Linnaosa Valitsuses ja Tallinna veebilehel. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH programmi tutvustamiseks toimus avalik arutelu 15. augustil 2013 Nõmme Linnaosa Valitsuses. Vastav teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 26. juulil 2013, ajalehes Nõmme Sõnumid 26. juulil 2013, Tallinna veebilehel 25. juulil 2013 ja väljaandes Ametlikud Teadaanded 25. juulil 2013.

Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade ning KSH programmi avaliku väljapaneku kestel ja avalikul arutelul kirjalikke vastuväiteid ja ettepanekuid ei esitatud. Avalikul arutelul käsitleti peamiselt KSH programmis pakutud alternatiive ja juurdepääse planeeritavale alale (peamiselt Särje tn 24 ja Särje tn 26 kinnistute vaheline maa-ala, mis oli kavandatud eskiislahenduses liiklusmaaks, kuid elanikud soovisid antud maa-ala liitmist piirneva elamukrundiga).

Pärast detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade ning KSH programmi avalikku väljapanekut ja arutelu esitasid R. Mirski, A. Soone, M.-L. Kruusimäe, R. Holsmer, H. Neitov ja I. Lauk detailplaneeringu koostamiseks ettepanekud ja vastuväited. Ettepanekud ja vastuväited puudutasid peamiselt KSH programmis pakutud alternatiive, planeeritavale alale ettenähtud juurdepääsu (Särje tn 24 ja Särje tn 26 vaheline maa-ala) ja sõidu- ja kergliiklustee lahendust ning teede võõrandamist Tallinna linnale.

Ettepanekuid ja vastuväiteid on detailplaneeringu koostamisel kaalutud ja võimalusel arvestatud. Detailplaneeringus on Särje tn 24 ja Särje tn 26 kinnistute vaheline maa-ala kavandatud elamumaaks ja ettenähtud liita Särje tn 24 kinnistuga. Läbi planeeritud ala on ettenähtud Särje tänavat ja Kivimäe tänavat ühendav transpordimaa krunt avalikult kasutatava kergliiklustee rajamiseks.

KSH aruandes on hinnatud kaheksa võimalikku planeeringu alternatiivlahendust ja KSH kokkuvõtte kohaselt on käesolev planeeringulahendus analüüsitud variantidest parim. KSH aruandes ja detailplaneeringus on toodud vajalikud leevendavad meetmed negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks.

KSH programm kiideti heaks Keskkonnaameti 3. oktoobri 2013 kirjaga nr HJR 6-8/13/8819-17.

Detailplaneeringu on koostanud K-Projekt Aktsiaselts. Detailplaneering on koostatud lähtudes Tallinna Linnavalitsuse 13. mai 2013 korraldusest nr 667-k „Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Nõmme linnaosas“. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusega nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.

Detailplaneeringule on lisatud Adepte Ekspert OÜ koostatud detailplaneeringu KSH aruanne, mille koostamise käigus on viidud läbi järgnevad uuringud: puittaimede haljastuslik hinnang, linnustiku ja soontaimede inventuurid, hüdrogeoloogiline uuring, liikluskorralduse eksperthinnang ja liiklusmüra modelleerimine.

Detailplaneeringu algatamise korralduses olevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi on valdavalt arvestatud. Arvestatud ei ole lisatingimusega planeerida endine sanatooriumihoone avaliku kasutusotstarbega, määrates krundile äri- või sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) maakasutuse sihtotstarbe. Kuna piirkond asub ühistranspordipeatustest kaugel ning juba aastaid tühjana seisnud hoonet ei ole ärilistel või ühiskondlikul otstarbel tänaseni kasutusele võetud, on kavandatud sanatooriumihoone ümberehitada korterelamuks.

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd kuni 30. juunini 2015 kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse redaktsiooni § 14 lõikes 2 loetletud isikute ja teiste isikutega, kelle õigusi või kohustusi planeeringulahendus puudutas, arvamust on küsitud § 15 lõikes 3 loetletud isikutelt ja detailplaneering on kooskõlastatud § 15 lõikes 7 loetletud asutustega.

Nõmme Linnaosa Valitsus, Nõmme linnaosa halduskogu, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti Muinsuskaitse ja miljööalade osakond (praegu TLPA koosseisus) ja Särje tn 22a kinnistu omanik detailplaneeringu koostamise käigus tehtava koostöö ajal ja detailplaneeringu kohta arvamust avaldades omapoolseid lisatingimusi ei esitanud.

Päästeameti Põhja päästekeskus ja Kaitseministeerium kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta.

Keskkonnaamet esitas detailplaneeringu koostamise käigus tehtava koostöö ajal detailplaneeringule tehnilised märkused, mida on arvestatud. Lisaks esitas Keskkonnaamet märkused KSH aruandele, mille alusel on KSH aruannet täiendatud.

Tallinna Linnavaraamet esitas detailplaneeringu koostamise käigus tehtava koostöö ajal detailplaneeringule lisatingimuse, märkides, et peab vajalikuks kruntidele pos 3 ja pos 14 (praegu pos 3 ja pos 13) kavandatud kõnnitee avaliku kasutamise tagamiseks sõlmida linna kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse lepingu kinnisasja omanikuga pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ja enne kehtestamist. Nimetatud tingimus lisati detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse teksti.

Tallinna Transpordiamet ja Tallinna Kommunaalamet (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) detailplaneeringu koostamise käigus tehtava koostöö ajal lisatingimusi ei esitanud, kuid märkisid detailplaneeringu kohta arvamust avaldades, et vajalik on sõlmida teede- ja tehnovõrkude väljaehitamise leping. Tallinna Kommunaalamet (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) lisas, et enne lepingu sõlmimist tuleb täpsustada lepingu skeem Tallinna Transpordiametiga ja Tallinna Kommunaalametiga.

Detailplaneeringus on tingimustega arvestatud. 17. augustil 2016 sõlmitud halduslepinguga nr TKA120 võttis AS Arealis kohustuse tagada detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede (st sõidu-, kõnni- ja kergliiklustee), üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni ehitamine vastavalt lepingu lisaks olevale skeemile (lisa 1).

Tallinna Keskkonnaamet (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) detailplaneeringu lahedusele tingimusi ei esitanud, kuid märkis, et olemasoleva hoone rekonstueerimisprojektid ja uute üksikelamute ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. Detailplaneeringus on määratud nõue ehitusprojekti koostamiseks.

Elektrilevi OÜ, AS Eesti Telekom (praegu Telia Eesti AS), Osaühing GAASIARENDUS ja AKTSIASELTS TALLINNA VESI detailplaneeringu lahenduse kohta tingimusi ei esitanud, kuid määrasid nõuded ehitus- ja tööprojektide koostamiseks. Detailplaneeringus on nõuetega arvestatud.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 24. aprilli 2017 korraldusega nr 652-k „Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine Nõmme linnaosas“, eesmärgiga jagada ärimaa sihtotstarbega Särje tn 22a kinnistu elamumaa, transpordimaa ja tootmismaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata ehitusõigus olemasoleva ärihoone (endise sanatooriumi) rekonstrueerimiseks korterelamuks ja kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega uute üksikelamute ehitamiseks ning abihoonete rajamiseks. Lisaks anti detailplaneeringus ala heakorrastuse ja haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringu vastuvõtmise teade ilmus ajalehes Postimees 29. aprillil 2017, ajalehes Pealinn 8. mail 2017 ja Tallinna veebilehel 27. aprillil 2017.

Avalik väljapanek

Detailplaneering ja KSH aruanne olid avalikul väljapanekul 19. maist kuni 9. juunini 2017. Sellekohane teade ilmus ajalehes Postimees 28. aprillil 2017, ajalehes Pealinn 8. mail 2017, ajalehes Nõmme Sõnumid 5. mail 2017, Tallinna veebilehel 27. aprillil 2017 ja väljaandes Ametlikud Teadaanded 15. mail 2017. Samas teates oli ka info, et detailplaneeringu ja KSH aruande avalik arutelu toimub 15. juunil 2017.

Detailplaneeringu ja KSH aruande avalikust väljapanekust teavitati detailplaneeringust huvitatud ja puudutatud isikuid tähtkirjadega 28. aprillil 2017 ning isikuid ja asutusi 15. mail 2017 tähtkirjadega, keda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu.

Enne detailplaneeringu ja KSH aruande avalikku väljapanekut, 30. aprillil 2017, pöördus T. Telgma Nõmme Linnaosa Valitsuse poole ja palus teavet Kivimäe tänava liikluskorralduse kohta.

17. mail 2017 pöördusid A. Soone, H. Mäe ja K. Mäe TLPA ja Nõmme Linnaosa Valitsuse poole ning teatasid, et toetavad planeeringu lahendust ja esitasid omapoolsed ettepanekud loodushoiu ja teede korrastamise osas.

TLPA vastas A. Soonele, H. Mäele ja K. Mäele kirjalikult 16. juunil 2017 ja teatas, et TLPA võtab esitatud seisukohad teadmiseks koostatud lahenduse suhtes ja edastab ettepanekud detailplaneeringu koostajale K-Projekt Aktsiaseltsile.

Detailplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku kestel esitasid detailplaneeringu lahenduse ja KSH aruande kohta ettepanekud ja vastuväited T. Trei, A.-L. Lääne, Ü. Mitt (kes on märkinud ennast Nõmme Seltside Koostöökotta kuuluvate seltside ja organisatsioonide esindajaks), K. Vilba, R. Mirski, T. Telgma, I. Gassmann ja Advokaadibüroo COBALT OÜ (edaspidi AB Cobalt) järgmiste isikute nimel: E. Ventsli, T. Türnpuu, Osaühing VIVACAPITAL, P. Rukki, A. Kadajane, M. Maivel, K. Maivel, K. Sõõrumaa, R. Järve, J. Jaerve, K. Vrager, H. Vrager ja S. Simmo, B. Annus, S. Lastovets, M. Timmi, MJG Kinnisvarafirma OÜ, M. Luhari, Kintexter OÜ, J. Pilviste, I. Pilviste, T. Veskioja, T. Riismaa, K. Imme, K. Lill, L. Tomasberg, I. Kurvits, K. Kurvits, H. Didvig, L. Didvig, P. Pormeister, J. Vatter, L. Vatter, S. Kadak, T. Raud, S. Valgemäe ja C. A. Rose. Ettepanekud ja vastuväited puudutasid peamiselt liikluslahendust ja liikluskorraldust, ehitusõigust,  looduskeskkonna säilitamist, kehtivat detailplaneeringut ja koostatavat Nõmme linnaosa üldplaneeringut.

M.-L. Soone esitas detailplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku kestel seisukoha, milles märkis et toetab planeeringu lahendust, kuid juhtis tähelepanu ehitamisele seatavatele tingimustele, et võimalikult suures ulatuses säilitada keskkonda inimtekkelistest kahjustustest ning esitas omapoolsed ettepanekuid loodushoiu ja teede korrastamise osas.

Kuna avaliku väljapaneku ajal esitati mitmeid ettepanekuid ja vastuväiteid, teavitati ajalehes Postimees 9. juunil 2017 ja Tallinna veebilehel 7. juunil 2017, et avaliku arutelu aeg (15. juuni 2017) lükkub edasi ja selle toimumise ajast teavitatakse täiendavalt.

Detailplaneeringu ja KSH aruande avaliku arutelu (20. juulil 2017) teade ilmus ajalehes Postimees 27. juunil 2017, ajalehes Pealinn 3. juulil 2017 ja Tallinna veebilehel 26. juunil 2017.

TLPA kaalus esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid ning vastas kirjalikult 6. juulil 2017 K. Vilbale, H. Mäele ja K. Mäele, T. Telgmale, Ü. Mitile, R. Mirskile, I. Gassmanile, A. Soonele ja M.-L. Soonele ning 7. juulil 2017 AB Cobaltile. Lisaks teatas TLPA, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 20. juulil 2017 Nõmme Linnaosa Valitsuses.

Tallinna Keskkonnaamet (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) vastas KSH aruannet puudutavatele ettepanekutele kirjalikult 20. juulil 2017.

R. Mirski juhtis tähelepanu detailplaneeringu avaliku väljapaneku erinevatele aegade kajastamisele infokanalites.

TLPA tänas tähelepanu juhtimise eest ja teatas, et loeb kõiki kuni 9. juunini 2017 saabunud arvamusi avaliku väljapaneku ajal saabunuteks.

R. Mirski tegi ettepaneku korrigeerida planeeritava ala piiri nii, et see kajastaks reaalselt detailplaneeringus planeeritavat, ehk krunditavat maakasutuse ning ehitusõigusega määratavat ala.

TLPA vastas, et planeerimisseaduse kohaselt lähtutakse detailplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. TLPA selgitas, et antud juhul ei ole otstarbekas haarata planeeringusse transpordimaa kaugemaid osasid, milledel on teised ja ühtlasi keerukad seosed ning perspektiivsed arenguvõimalused/vajadused.

Lisaks selgitas TLPA, et Kivimäe tänav T3 kinnistu on osaliselt kaasatud planeeritud alasse, st selles ulatuses, mille kohta on arendaja sõlminud Tallinna Kommunaalametiga (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) vastavasisulise lepingu. Lepingu kohaselt on arendaja kohustunud välja ehitama Kivimäe tänava planeeritud ala piirist Särje tn 28 krundi piirini (Särje tn 28 kinnistul paikneva avalikult kasutatava teeni). Seega ei ole Kivimäe tänava T3 kinnistu osa planeeringualasse hõlmatud „lihtsalt niisama“, vaid kannab planeeringuala osana vajalikku informatsiooni, mis on tarvilik Särje tn 22a kinnistu kruntideks jagamise ja hoonestusõiguse määramise eeldusena.

R. Mirski tegi ettepaneku rajada parkimiskohti ka tänavamaale.

TLPA vastas, et planeeringu liikluslahendus on koostatud vastavalt Tallinnas ja eriti Nõmme linnaosas välja kujunenud praktikale - tänavamaale täiendavaid autode parkimiskohti ei kavandata. Nii kohalike elanike kui külaliste parkimine on planeeritud oma kruntidele ning tänavamaad selleks ei kasutata. Planeeritud lahendusega parkimisprobleeme eeldatavalt ei teki sest Eesti standardi kohane parkimisvajadus alal on tagatud paigale iseloomulikul ja elanikele harjumuspärasel viisil. Esitatud lahendus reserveerib ühtlasi kõnniteede rajamise võimaluse tulevikus.

K. Vilba palus tagada läbipääs Särje tänavalt Kivimäe tänavani kergliiklejate jaoks, et säiliks lühim läbipääs Särje tänavalt Kivimäe tänavale.

R. Mirski leidis, et planeeritud lahendus, kus Tammepärja tänava ja Kivimäe tänava ühendus on üksikelamute kruntide ning korterelamu krundi vahel looklev 2,5 kuni 3,5 m laiune kõnnitee, mille omand, avalik kasutus, vastutus ja hooldamine on täiesti selgusetud, ei saa olla mugav liikumistingimus ega vasta detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7.1 toodud ruumilise arengu eesmärkidele. R. Mirski tegi ettepaneku moodustada Tammepärja tänava ja Kivimäe tänava vaheline jalgtee eraldi transpordimaa krundina.

TLPA vastas K. Vilbale, et kavandab teljelise jalgtee Särje tänava poolt endise sanatooriumi hoone peasissepääsu suunas ning kaalub detailplaneeringu põhilahenduse muutmist pärast täiendatud KSH tulemuste selgumist. R. Mirski ettepaneku osas selgitati, et detailplaneeringu lahenduses on planeeritud avaliku kasutusega kergliiklustee läbi planeeringuala, millele krundi omanik seab isikliku kasutusõiguse Tallinna linna kasuks. Seega jääb jalgtee avalikkusele läbitavaks ka tulevikus, kuid esitatud lahendus võib edaspidi detailplaneeringus veel täpsustuda, arvestades võimalikku lahenduse muutmist.

T. Telgma tegi ettepaneku jätta Kivimäe tänav Kivimäe 24/26 eramutest kuni Särje tänavani ühesuunaliseks.

I. Gassmann tundis muret Särje tänava läbimurde loomise pärast Kivimäe tänavale, kaotades senine Särje tupiktänav ja põhjustades olulise liiklusmahu kasvu Särje 28 omanikele kuuluva eratee kaudu.

R. Mirski leidis, et planeeringust ei selgu, kas kavandatakse ka avaliku kasutusega ja kohalikule omavalitsusele üle antavaid krunte, et tagada kõigile eraomanikele enda kinnistule juurdepääs ning teehooldus. Teede ja tehnovõrkude skeemil on näidatud eraldi leppemärgiga „arendaja poolt rajatav avalikult kasutatav sõidu- ja kergliiklustee“, mis saab alguse Särje tn 28 maaüksuselt. Tegemist on eramaaga, millel asub juurdepääsutee kortermajadele. Kuidas on edaspidi tagatud selle eramaa lõigu avalik kasutus? Kuidas toimub tänavahooldus Kivimäe tn lõigul ja kas on saavutatud tee avaliku kasutuse kokkulepe Särje tn 28 kinnistuomanikega? Linnavalitsus peaks planeeringulahenduses transpordimaade omandi küsimuse uuesti üle vaatama ning leppima arendajaga kokku kõikide transpordimaa kruntide üle võtmise pärast detailplaneeringu kehtestamist, tagada teede väljaehitamise garantiid ning edaspidine avalik kasutus, hooldus ja remont.

Ü. Mitt tõstatas küsimused, miks ei ole detailplaneeringuga ette nähtud läbivaid juurdepääse transpordi ja kergliikluse näol ning kas ja kuidas on planeeritud liikluse ümberkorraldamine seoses elanike arvu tunduva suurenemisega ning sellest tuleneva liikluskoormuse kasvuga.

T. Trei ja A.-L. Lääne leidsid, et planeeringu koostamisel ei ole piisavalt läbi mõeldud liikluskorraldusega seotud aspektid.

AB Cobalt hinnangul ei selgu täpsemalt, kas liiklus on ette nähtud  Kivimäe tänavalt Pärnu maantee poolt või on see kavandatud läbi Särje tn 28 kinnistu. Särje tn 28 kinnistul asuv eratee on ca 4,5 m laiune ning mõeldud taluma igapäevast liikluskoormust seotud Särje tn 28 hoonete kasutamisega, kuid ei ole mõeldud uue elamurajooni püstitamiseks ehitusmaterjale vedavate sõidukitele. Tegemist ei ole avaliku tänavaga, erinevalt Kivimäe tänavast. Kivimäe tänava lõik Kivimäe tn 26 ja Särje tn 22a kinnistu vahel on ca 3,5 m laiune kitsas metsavahetee, mis ei võimalda samuti elurajooni ehitamiseks juurdepääsu. Tee ebapiisav laius ei võimalda isegi kahesuunalist liiklust. Seega on arusaamatu, kuidas otsustas linn valida kõikidest KSH alternatiividest ainukese, mis otse Särje tänavalt enamikele planeeritud kruntidele juurdepääsu ei võimalda. Planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste järjekorras tuleks määrata esimeseks Kivimäe tänava (lõigus Kivimäe tn 24 kuni Särje tn 22a) korrastamine ja kasutuselevõtt ning määrata nõue, et planeeringuala ehitustegevus peab toimuma Kivimäe tänava kaudu ühendusega Pärnu maanteele.

TLPA selgitas, et praegu kehtivas Lauliku tn, Hommiku tn ja Särje tn vahelise maa-ala detailplaneeringus, kuhu jääb ka Särje tn 22a kinnistu, on juurdepääs endise sanatooriumihoone krundile mitmest suunast - Särje ja Kivimäe tänavatelt täpselt samas asukohas, kus see on ka uues detailplaneeringus määratud. Läbisõit Särje tn 28 krundist oli ette nähtud kehtiva detailplaneeringuga ning Särje tn 28 krundi arendaja sõlmis 2014. aastal vastavasisulise avaliku kasutuse kokkuleppe Tallinna linnaga, mis on kantud ka kinnistusraamatusse. Valitud planeeringulahendus hajutab liiklust Särje ja Kivimäe tänavate vahel, mistõttu on võimalikud häiringud naabritele just valitud lahenduse puhul kõige väiksemad. Detailplaneeringu lahendus arvestab piirkonna liikluskoormusega. Alale planeeritud üksikelamud ja olemasoleva hoone rekonstrueerimine ei suurenda elanike arvu piirkonnas sedavõrd palju, et see tekitaks probleeme liikluskorralduses. Ala planeerimisel elamute ehitamiseks ei lisandu niisuguseid liiklusvoogusid nagu praegu kehtiva detailplaneeringu kohase konverentsikeskuse rajamine võiks aeg-ajalt tekitada.  Detailplaneeringu ja KSH menetluses on IB Strantum OÜ koostanud liikluskorralduse ekspertarvamuse, millega on planeeringulahenduses arvestatud. Kivimäe tänava teemaa laiuseks on ligikaudu 10 m ning seega on sellel alal sõiduteed võimalik edaspidi laiendada ja rajada lisaks ka kõnniteed. Sillutatud ala laiendamine tänavamaa krundil on seoses tänava kasutamise intensiivsuse tõusuga igati põhjendatud. Ehitusaegse transpordi liikumine on võimalik nii Särje kui Kivimäe tänavate kaudu ning seega ei ole ka rasketranspordi koormus tänavatele ülemäära suur. Planeeringuala elanike liiklemine piki Kivimäe tänavat Pärnu maanteele on planeeringu kohaselt vaba ning teekonna valik jääb sõltuma sihtpunkti asukohast.

R. Mirski märkis teede ja tehnovõrkude skeemi analüüsides, et joonisel on liiklusmärgid kujutatud valet pidi ning jääb selgusetuks, kas asfaltkate pärast torustiku paigaldust taastatakse.

TLPA selgitas, et detailplaneeringus liiklusmärke reeglina ei näidata, kuid antud asukohas on osutunud vajalikuks näidata, et Särje tänavalt pääsevad autod läbi esmajärjekorras. Lisaks selgitas TLPA, et teede ja tehnovõrkude ehitus viiakse läbi vastavalt nõuetele ja kehtivale korrale. Veevarustuse lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga (sh olemasoleva asfaltkatendi taastamine Kivimäe tänaval) ning ehitusprojekti kooskõlastamise menetluse käigus kooskõlastatakse taastamine täiendavalt Tallinna Kommunaalametiga (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet).

R. Mirski leidis, et pärast detailplaneeringu kehtestamist ei ole kruntide pos 2 ja 3 ning Kivimäe tänav T3 kinnistute vahelisel piiril enam võimalikud maakorralduslikud toimingud, mis muudaksid või täpsustaksid maaüksuste vaheliste piiride paiknemist, nende aluseks saab olla vaid kehtiv detailplaneering.

TLPA vastas, et paralleelselt käesoleva detailplaneeringuga on läbiviimisel ka maareformi toimingud, mistõttu on Kivimäe tänava kulgemine endise sanatooriumihoone kohal teadlikult fikseerimata jäetud, võimaldades edaspidi ilma detailplaneeringut muus osas kehtetuks tunnistamata nihutada endise sanatooriumihoone krundi piiri väärtusliku ja elamuks planeeritava hoone seinast kaugemale. See on koht, kus tuleb lähtuda paiga ruumilisest eripärast ja reserveerida võimalus edasiseks arenguks parimal võimalikul viisil.

R. Mirski hinnangul on planeeringu ruumilise keskkonna analüüs väheütlev ega arvesta reaalse olukorraga, viidates mitmetele kontaktvööndi analüüsis täpsemalt kajastamata jäänud kinnistutele ning jätkuvalt reformimata maaüksustele. Kontaktvööndi plaanist jääb arusaamatuks, miks on eelistatud lahendust, kus olemasolevate kortermajade ja ridaelamute vahele on kavandatud tupiktänavatega üksikelamud. Elementaarse tsoneerimise põhimõtte järgi oleks loogiline kavandada kortermajad või ridaelamud. Mirski tegi ettepaneku koostada terviklik ja ülevaatlik ruumiline analüüs, mis arvestab maaomandi, arenduse perspektiivide, tsoneerimise ja tänavavõrgustikuga ning kirjeldab ka seni kehtivaid planeeringuid, sidudes planeeringulahendus kontaktvööndiga. Juhul, kui ruumilise analüüsi joonisel kajastatud rohelised alad jäävad pargialadeks ning kunagi reformitakse ja munitsipaliseeritakse, oleks soovitav pikendada seni kavandatud tupiktänavad pargialadeni.

TLPA selgitas, et reformimata maatükkide omanik on Eesti Vabariik ning omavalitsus saab määrata nendele sihtotstarbed vastavalt kehtivatele üld- ja detailplaneeringutele, ühtlasi arvestades muid asjakohaseid õigusakte. Ühe naabruskonna kinnistu detailplaneeringu keskkonnaanalüüsiga ei ole võimalik mõjutada tulevast maakasutust ümbritsevatel maatükkidel ega teha ettekirjutusi praegusele maaomanikule, kes juhindub maareformi seadusest. Hommiku tn 4c ja Kivimäe tn 25 kruntide osas on käesoleva planeeringu kontaktvööndi joonisel kajastatud kehtiva detailplaneeringu järgne hoonestusvõimalus. Käesoleva planeeringuga nendele kruntidele uushoonestust ei kavandata ja kehtivat planeeringut selles osas kavas muuta ei ole, mistõttu perspektiivset arengut detailsemalt kajastada ei ole vajalik.

R. Mirski palus täpsustada, mida on silmas peetud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.4 „Vertikaalplaneerimise põhimõtted“ nimetatud immutusväljaku all.

TLPA vastas sademevee suunamise osas immutusväljakule, et detailplaneeringus on kajastatud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mis on kooskõlastatud võrguvaldajate ja Tallinna Kommunaalametiga (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet). Immutusplokkide täpne asukoht määratakse ehitusprojekti staadiumis koostöös võrguvaldaja, Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Kommunaalametiga (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet).

R. Mirski tegi ettepaneku mitte kajastada planeeringus seadusega vastuolus olevat Nõmme linnaosa ehitusmäärust.

TLPA selgitas, et Nõmme linnaosa ehitusmäärus on soovituslik ja hea tava Nõmmel ehitamisel ja planeerimisel. Nõmme linnaosa ehitusmääruse põhimõtteid on arvestatud vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringus. Vastuvõetud detailplaneering vastab Nõmme linnaosa ehitusmäärusele, vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringule ja kehtivale Tallinna üldplaneeringule (Tallinna Linnavolikogu 28. oktoobri 2004 määrusega nr 36 kinnitatud Nõmme linnaosa ehitusmäärus on tunnistatud kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 30. mai 2019 määrusega nr 11).

Ü. Mitt soovis oma pöördumises vastuseid mitmetele küsimustele: Miks asutakse muutma Tallinna Linnavolikogu poolt vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani? Miks on jäetud arvestamata kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadega? Miks ei ole detailplaneeringus arvestatud hoonete paiknemisel ja mahus sellega, et planeering sobiks kokku väga väärtuslikuks hinnatud hoone (endine sanatooriumihoone) asukoha ja mahuga? Kas ja kuidas on arvestatud lasteaia, kooli ja muude igapäevaeluks vajaliku taristu kättesaadavusega?

TLPA selgitas, et Nõmme linnaosa üldplaneeringus on kinnistu Särje tn 22a märgitud pereelamutega rohevõrgustiku arengualaks. Detailplaneeringu KSH raames tehti planeeringualal ka taimestiku inventuur ja kaardistati kaitsealuste taimeliikide kasvukohad, millega on detailplaneeringus arvestatud. Koostatud KSH alusel sobib Nõmme miljöö ja struktuuriga kõige paremini just antud lahendus, mis on valminud koostöös ka naabruskonna elanikega. Ala maakasutus muudetakse efektiivsemaks ja piirkonda sobilikumaks. Endine sanatooriumihoone rekonstrueeritakse ilma oluliste juurdeehitusteta. KSH raames on kaalutud ka täiendavat alternatiivi, mis võimaldaks ruumis juurdepääsuteega rõhutada ajaloolise hoone portaali. Planeeringualast Kalda tänava poole on üldplaneeringus ette nähtud koht uue lasteaia rajamiseks. Renoveerimisel on Pääsküla kool. Elanike lisandumisega on võimalus ka ühistransporti ümber korraldada. Põhilise taristu, sh tänavate ja trasside olemasolu ongi olnud üheks ajendiks ala elamukruntidena kasutuselevõtuks.

Ettepanekute osas kavandada üksikelamute asemel kortermajad või ridaelamud vastas TLPA, et täiendab KSH aruannet variandiga, mille kohaselt kavandatakse sanatooriumi hoonest põhja poole kolm või põhja poole kaks ja lõuna poole üks kuni kuue korteriga korterelamut juurdepääsuga Kivimäe tänavalt.

Ü. Mitt leidis, et puudub põhjendus alal kehtiva detailplaneeringu muutmiseks, mille eesmärgiks on luua Nõmmele konverentsikeskus, luues lisaväärtusi ja vältida Nõmme magalastumist. Ka AB Cobalt tõi puudusena esile  2001. a kehtestatud „Lauliku tn, Hommiku tn ja Särje tn vahelise maa-ala detailplaneeringu“ lahenduse ajendiks olevate põhimõtete hülgamise. Kehtivas detailplaneeringus on sisuliselt kogu Särje tn 22a krunt (v.a olemasolev hoone) näidatud metsamaana ning juurdepääs rekonstrueeritavale hoonele kavandatud Tammepärja tänava pikendusena Särje tänavalt. Tallinna Keskkonnaameti (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) nõudel alale täiendavaid ehituskrunte ei moodustatud. AB Cobalt leidis, et detailplaneeringus puuduvad asjakohased põhjendused, miks on loobutud kehtiva detailplaneeringu elluviimisest.

TLPA selgitas, et planeeringu kehtestamisest on möödunud üle 15 aasta. Kinnistul on uus omanik uue visiooniga krundi arendamisest, mis näeb ette ala maakasutuse muutmise efektiivsemaks ja piirkonda sobilikumaks, sest kehtivas detailplaneeringus ette nähtud ärihoone rajamine tõstaks oluliselt piirkonna liikluskoormust ning põhjustaks potentsiaalseid häiringuid planeeringuala vahetus naabruses elavatele inimestele. Suuremahulise ärihoone kasutamiseks vaiksete Särje ja Kivimäe tänavate vahelises kvartalis on keeruline leida äriideed. Kinnistu omanik ei ole ka koostöös Nõmme Linnaosa Valitsusega leidnud ärihoonele sobivat otstarvet. Maja lagunema jätmine ei ole mõistlik ega piirkonnale kasulik. Koostatud planeeringulahenduse puhul on lähtutud majanduslikust jätkusuutlikkusest ning ühtlasi võimalusest renoveerida ajalooline hoone.

Ü. Mitt taotles planeeringualal asuva metsa pargistamist (kogukonnale puhkeala rajamiseks) ning kohaliku metsatüübi säilitamist.

T. Trei ja A.-L. Lääne leidsid samuti, et kavandatav elamuehitus ei ole mõistlik, kuna tegu on Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku arengualaga, ning tegid ettepaneku kaaluda Särje tn 22a haljasala kohaliku kaitse alla võtmist.

AB Cobalt ei nõustunud kohaliku omavalitsuse seisukohaga, et detailplaneering arvestab rohevõrgustiku arenguala tingimustega (hooned on kavandatud väiksema väärtusklassi haljastusega alale ning suur osa kinnistust on  säilitatud tervikliku rohealana) ning tõi mitmeid näiteid piirkonna kinnistute kohta, mille osas linn ei pidanud võimalikuks uushoonestuse kavandamist ning jättis seetõttu detailplaneeringu algatamata. AB Cobalt leidis, et planeeringulahendus on vastuolus koostatava Nõmme linnaosa üldplaneeringuga.

TLPA vastas, et täiendav haljastuse likvideerimine on hüpoteetiline. Ehitustehniliselt on olemas erinevaid võtteid, mis võimaldavad kõrghaljastust säilitada ka väga keerukatel juhtudel. Haljasaladeks või rohealadeks nimetatakse linna oludes kogu haljastatud pinda, sealjuures ka muru ja nn aedhaljastust ning linna tingimustes on kõik need võrdselt olulised. Viidatud juhtumite puhul on tegemist olnud avalikult kasutatavateks määratud sotsiaalmaadega, kuid praegusel juhul kavandatakse erakinnistut, mis pärast sõjaväe kasutusest vabanemist ja seejärel maareformi käigus erastamise tõttu on olnud ajutiselt ilma krundipiireteta ja seetõttu ka ajutiselt avalikkusele kasutatav.

Tallinna Keskkonnaamet (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) selgitas, et Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaseks ala juhtotstarbeks on pereelamute ala rohevõrgustiku säilitamisega. Planeeringus kavandatud hoonealused pinnad ja kruntide suurused ning hoonete kõrgus/korruselisus vastavad üldplaneeringus seatud ehitustingimustele. Samuti on planeeringu ja selle KSH koostamisel pööratud suurt tähelepanu rohevõrgustiku sidususele ning võimalikult suurte metsa tervikalade säilitamisele.

Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) kohaselt on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Antud planeeringuala puhul puuduvad LKSi kohased eeldused ala kaitse alla võtmiseks. Tegu on Nõmmel üsna rohkelt esineva nõmmemetsa kasvukohatüüpi kuuluva alaga, kus on küll leitud üksikuid III kaitsekategooria taime- ja linnuliigi isendeid, kuid puuduvad nende populatsioonide jaoks olulised elupaigad, mille hävimine põhjustaks liikide ohustatuse tõusu. Sarnased kooslused ja liikidele sobilikud elupaigad on juba kaitstavad lähedalasuval Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal. Looduskaitse alla võtmise ettepanekut, ka kohaliku kaitse puhul, saab LKS § 8 lõike 1 kohaselt esitada igaüks, ent ettepanek peab olema ka sisuliselt põhjendatud (LKS § 8 lõige 2).

AB Cobalt leidis, et detailplaneeringu lahenduse muutmisest ei ole teavitatud Särje tn 28 kinnistu omanikke.

TLPA selgitas, et planeeringumenetluses on Särje tn 28 kinnistu omanike esindajatega koostööd tehtud ja kompromiss leitud, ent aja jooksul on muutunud kinnistu omanikud ning sellega seoses ka krundi kasutamise viis ja omanike nõudmised, mis erinevad esialgsetest kokkulepetest.

Arvestades avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekuid ja vastuväited, otsustas TLPA planeeringute läbivaatamise komisjonis 27. juunil 2017 järgmist: arvestades avalikul väljapanekul esitatud avamusi ja vastuväiteid, tuleb KSH-d täiendada variandiga, mille kohaselt kavandada sanatooriumi hoonest põhja poole kolm või põhja poole kaks ja lõuna poole üks kuni kuue korteriga korterelamu juurdepääsuga Kivimäe tänavalt. Särje tänava poolt kavandada teljeline jalgtee endise sanatooriumi hoone peasissepääsu suunas. TLPA  kaalub detailplaneeringu põhilahenduse muutmist pärast täiendatud KSH tulemuste selgumist.

17. juulil 2017 pöördus TLPA poole AS Arealis ülesandel Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ ja palus TLPA-l loobuda nõudest teostada detailplaneeringu menetluses (KSH aruandes) täiendavaid korterelamute rajamist käsitleva alternatiivi hindamisi, kuna korterelamute rajamist on senises detailplaneeringu menetluses piisava põhjalikkusega hinnatud ja kaalutud.

TLPA pikendas 8. augusti 2017 kirjaga Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ pöördumisele vastamise tähtaega.

18. juulil 2017 pöördus TLPA poole A. Soone ja väitis muuhulgas, et teda ei ole detailplaneeringu avalikust arutelust teavitatud. Kuna A. Soone osales 20. juulil 2017 avalikul arutelul, oli ta sellest teadlik.

Detailplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimus 20. juulil 2017. Detailplaneeringu avalikustamise jooksul laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ei loobutud. Muuhulgas märkisid mõned isikud, et ei ole saadetud vastuseid ja teadet avaliku arutelu toimumise kohta kätte saanud. Kuivõrd mõned isikud väitsid, et ei ole vastuseid ja teadet avaliku arutelu toimumise kohta kätte saanud ja Osaühing Adepte oli koostanud Särje tn 22a kinnistule korterelamute rajamise võimaluse analüüsi, siis otsustati läbi viia täiendav arutelu.

Teade detailplaneeringu avaliku arutelu tulemuste kohta ilmus ajalehes Postimees 15. augustil 2017, ajalehes Nõmme Sõnumid 18. augustil 2017, ajalehes Pealinn 21. augustil 2017 ja Tallinna veebilehel 11. augustil 2017.

TLPA vastas Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ-le 8. septembril 2017 ja märkis, et KSH aruande lisana on esitatud täiendav analüüs ja tulenevalt analüüsist ei pea TLPA ja Tallinna Keskkonnaamet (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) põhjendatuks detailplaneeringu põhilahenduse muutmist ja uue avaliku väljapaneku korraldamist.

Kuivõrd detailplaneeringu avalik arutelu toimus suvisel puhkuste perioodil 20. juulil 2017 ja mõned avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud väitsid, et nad ei ole tookordse arutelu aja kohta saadetud teateid kätte saanud ja täiendava arutelu vajadus märgiti avaliku arutelu protokollis ning Osaühing Adepte on koostanud Särje tn 22a kinnistule korterelamute rajamise võimaluse analüüsi, siis otsustati korraldada uus avalik arutelu.

9. oktoobril 2017 teavitas TLPA A. Soonet, et korraldatakse uus avalik arutelu, millest teavitatakse täiendavalt.

Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu ja KSH aruande korduv avalik arutelu toimus 31. oktoobril 2017. Sellekohane teade ilmus ajalehes Postimees 12. oktoobril 2017, ajalehes Pealinn 23. oktoobril 2017 ja Tallinna veebilehel 11. oktoobril 2017. Detailplaneeringu ja KSH aruande korduvast avalikust arutelust teavitati puudutatud ja huvitatud isikuid tähtkirjadega 12. oktoobril 2017.

Detailplaneeringu ja KSH aruande avalikul arutelul kordasid arutelust osavõtnud oma varasemaid seisukohti ja avalikustamise jooksul laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ei loobutud.

Teade detailplaneeringu avaliku arutelu tulemuste kohta ilmus ajalehes Postimees 13. novembril 2017, ajalehes Pealinn 4. detsembril 2017 ja Tallinna veebilehel 10. novembril 2017.

Pärast detailplaneeringu ja KSH korduvat avalikku arutelu, esitasid seoses detailplaneeringu lahendusega pöördumised Ü. Mitt (kes on märkinud ennast Nõmme Seltside Koostöökoja seltside ja organisatsioonide esindajaks), AS Arealis ülesandel Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ ning Särje tn 28 ja Kivimäe tn 32 elanike nimel AB Cobalt ja RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ. TLPA vastas esitatud pöördumistele kirjalikult.

Keskkonnaamet on 1. novembril 2017 kirjaga nr 6-5/17/11211-2 andnud heakskiidu Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu KSH aruandele. Lisaks märkis Keskkonnaamet, et KSH aruandes pole esitatud kohustuslikke seiremeetmeid, kuid siiski tuleb detailplaneeringu elluviimisel arvestada peatükis 6 esitatud soovituslike ja kohustuslike leevendusmeetmetega.

TLPA  planeeringute läbivaatamise komisjonis 5. detsembril 2017 käsitleti detailplaneeringu avaliku arutelu küsimusi ja otsustati:

1. Arvestades, et avaliku väljapaneku jooksul ei selgunud täiendavaid asjaolusid võrreldes detailplaneeringu vastuvõtmisele eelnenud ajaga ning KSH koostaja poolt täiendavalt esitatud ühepereelamute ja korterelamute võrdlus ei toonud välja olulisi eeliseid korterelamute rajamiseks, otsustas TLPA, et ei pea põhjendatuks nõuda detailplaneeringu põhilahenduse muutmist;

2. Tulenevalt detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitatud ettepanekute kaalumisest teha planeeringulahenduses järgmised muudatused:

2.1 kavandada avalikult kasutatav jalgtee Särje tn 24 ja reformimata riigimaa vahelise juurdepääsutee pikendusena vähemalt 6 meetri laiusena;

2.2 liita krundid pos 7 ja pos 8 ning määrata moodustatavale krundile ehitusõigus ühe kuni kahe korteriga elamu püstitamiseks. Kavandatavast jalgteest põhja poole jääv kruntide osa liita soovitavalt jalgtee krundiga;

3. Selgitada välja Tallinna Kommunaalameti (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) ja Tallinna Transpordiameti seisukoht Kivimäe tänava tervikliku väljaehitamise kohta.

Tallinna Kommunaalamet (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) teatas 19. detsembril 2017 kirjalikult, et Kivimäe tänava väljaehitamine eeldab tänava rekonstrueerimise projektdokumentatsiooni koostamist ja Kivimäe tänava rekonstrueerimine ei kajastu Tallinna Kommunaalameti (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) teede investeeringute esialgses objektilises kavas aastateks 2018-2021. Tallinna Kommunaalamet (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) lisas 22. jaanuari 2018 kirjas, et kuna Kivimäe tänava rekonstrueerimine ei kajastu nimetatud kavas, siis tuleb Kivimäe tänav detailplaneeringu realiseerimiseks vajalikus lõigus välja ehitada arendaja poolt. 27. veebruari 2018 kirjas teatas Tallinna Kommunaalamet (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet), et ülejäänud Kivimäe tänava väljaehitamist Tallinna linna kulul on võimalik planeerida peale 2022. aastat.

Tallinna Transpordiamet teatas 5. jaanuaril 2018 kirjalikult, et nõustub Kivimäe tänava väljaehitamise vajadusega ja uuetele elamutele tuleb tagada juurdepääs kuni avaliku tänavani. Tallinna Transpordiamet lisas, liikluse juurdekasv ei ole arendusalal märkimisväärne, kuid liiklusmõju vähendamiseks on otstarbekas kasutada nii Kivimäe tänaval kui ka Särje tänaval liikluse rahustamise võtteid. Tallinna Transpordiamet tegi ettepaneku liikluse rahustamiseks rajada Särje tänaval Tammepärja tänava ristmikul ülestõstetud ristmik ja lisas, et tänavate lahendused täpsustatakse tee-ehitusprojektis. Tallinna Transpordiamet lisas 25. juuli 2018 kirjas, et detailplaneeringuga on alale juurdepääs kavandatud Särje tn 28 kinnistule rajatud avaliku tee kaudu ja kuna planeeritav hoonestus arendusalal ei põhjusta tänavatele olulist liikluskoormuse kasvu piisab planeeritavale alale ühest juurdepääsust (Kivimäe tänava lõik kuni Särje tn 28 kinnistuni). Lisaks märkis Tallinna Transpordiamet, et Kivimäe tänav on vajalik perspektiivis välja ehitada kuni Lauliku tänavani.

Arvestades TLPA planeeringute läbivaatamise komisjoni 5. detsembri 2017 otsust, Tallinna Kommunaalameti (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) ja Tallinna Transpordiameti seisukohti, on detailplaneeringus tehtud järgmised muudatused:

1. Kavandatud avalikult kasutatav kergliiklustee Särje tn 22 ja Särje tn 24 vahelise juurdepääsutee pikendusena kuni rekonstrueeritava hoone peasissepääsuni (krunt positsioon 3) vähemalt 6 meetri laiusena;

2. Liidetud krundid positsioon 7 ja positsioon 8 ning määratud moodustatavale krundile ehitusõigus ühe kuni kahe korteriga elamu püstitamiseks ning põhja poole jääv kruntide osa liidetud transpordimaa sihtotstarbega krundiga;

3. Kavandatud Särje tänava ja Tammepärja tänava ristmikule tõstetud ristmik.

Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud ja lisatud, et läbi planeeritava ala (krundile positsioon 13 ja positsioon 3) on kavandatud avaliku kasutusega kõnnitee, et piirkonna elanikele oleks tagatud läbipääs Särje tänavalt Kivimäe tänavale. Samuti on lisatud, et liiklusmõju vähendamiseks on otstarbekas kasutada nii Kivimäe tänaval kui ka Särje tänaval liikluse rahustamise võtteid. Särje tänaval Tammepärja tänava ristmikule on liikluse rahustamiseks planeeritud rajada ülestõstetud ristmik. Tänavate lahendused täpsustatakse tee-ehitusprojektis.

13. augustil 2018 sõlmisid Tallinna linn ja Särje Arendus OÜ halduslepingu nr TKA133, mille objekti määramisel lähtuti Tallinna linna ja AS Arealis  vahel 17. augusti 2016 sõlmitud halduslepingust nr TKA120. Halduslepinguga nr TKA133 võttis Särje Arenduse OÜ kohustuse tagada detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede (st sõidu-, kõnni- ja  kergliiklustee, tõstetud ristmik), üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni ehitamise detailplaneeringu teede ja tehnovõrkude väljaehitamise skeemil  märgitud alal ja ulatuses (lepingu lisa nr 1).

Planeerimisseaduse § 132 lõige 6 sätestab, et planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringu kõrvaltingimusena ette näha, et planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud oma käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt võetud kohustusi.

Detailplaneeringu kõrvaltingimusena nähakse ette, et Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel 17. augustil 2016 sõlmitud halduslepingus nr TKA120 ja 13. augustil 2018 sõlmitud halduslepingus nr TKA133 määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

8. oktoobril 2018 teavitas TLPA kirjalikult detailplaneeringule ettepanekuid, vastuväiteid ja pöördumisi esitanud isikuid muuhulgas, et 2. oktoobril 2018 arutati täiendatud Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringut TLPA planeeringute läbivaatamise komisjonis. TLPA otsustas nõustuda detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute osalise arvestamisega: korterelamu juurde on planeeritud otsepääs Särje tänavalt, mistõttu on ära jäetud üks elamukrunt. Autoliikluse kavandamisel on arvestatud Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Kommunaalameti (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) seisukohti.

Kuna detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitatud vastuväidetest ei loobutud, esitas Tallinna Linnavalitsus 28. novembril 2018 kirjaga nr LV-1/3017 detailplaneeringu Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks.

Rahandusministeerium tagastas detailplaneeringu kohalikule omavalitsusele 27. detsembril 2018 kirjaga nr 14-11/9055-2, milles esitas omapoolsed märkused ja ettepanekud.

Rahandusministeerium märkis, et esitatud planeeringu menetlusdokumentidest ei nähtu, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajast ja kohast oleks teavitatud planeeritava alaga piirneva kinnistu Kivimäe 32 omanikke. Teavitatud on naaberkinnistu Särje tn 26 korteriomanikke, välja arvatud M. Sepp, ning Särje tn 28 korteriomanikke, välja arvatud P. Rukki ja OÜ VIVACAPITAL. Rahandusministeerium tegi ettepaneku kaasata M. Sepp ja Kivimäe 32 kinnistu omanikud detailplaneeringu menetlusse, edastades neile tähtkirjaga informatsiooni detailplaneeringu lahenduse kohta ning viite, kus on võimalik detailplaneeringu materjalidega tutvuda. Ühtlasi palus Rahandusministeerium kohalikul omavalitsusel nimetatud kinnistute omanikke teavitada, et neil on võimalus kahe nädala (PlanS v.r § 19 punkti 1 kohane detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus) jooksul esitada oma ettepanekuid ja vastuväited detailplaneeringu lahenduse kohta. Järelevalve teostaja lisas, et kuna detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitasid P. Rukki, OÜ VIVACAPITAL ning mitmed kinnistu Kivimäe 32 korteriomanikud kirjalikke vastuväiteid vastavalt PlanS v.r § 20 lõikele 1, mis tõendab, et nad on planeeringulahendusest teadlikud olnud ja saanud planeeringu koostamise käigus oma seisukohti väljendada, ei pea järelevalve läbiviija nende teavitamist detailplaneeringu lahendusest möödapääsmatult vajalikuks.

Samuti märkis järelevalve teostaja, et järelevalveks esitatud materjalidest ei nähtu, et planeeringu koostamisse oleks kaasatud Tehnilise Järelevalve Ametit, kes on planeeritava krundi pos 3 edelanurgas olemasoleva „Sideameti mast“-i osas riigi esindaja. Rahandusministeerium palus esitada detailplaneeringu lahendus seisukoha saamiseks Tehnilise Järelevalve Ametile.

Lisaks märkis Rahandusministeerium, et planeeringu põhijoonise ning tehnovõrkude koondplaani kohaselt on uus alajaam kavandatud detailplaneeringu alaga piirnevale reformimata riigimaale, mille osas on maaomaniku ülesannetes Maa-amet. Esitatud materjalidest nähtub, et Maa-ametit on teavitatud detailplaneeringu vastuvõtmisest ning avalikust väljapanekust, kuid väljapoole planeeringuala kavandatava alajaama osas ei ole maaomaniku arvamust küsitud. Järelevalve teostaja palus kohalikul omavalitsusel koostöös Maa-ametiga kaaluda planeeringuala varustava alajaama krundi liitmist detailplaneeringu alale ning lisada planeeringumaterjalidele ka Maa-ameti kirjalik seisukoht detailplaneeringu lahendusele.

Rahandusministeeriumi märkuste ja ettepanekutega arvestati.

TLPA edastas M. Ehasalu-le (endise nimega Sepp) 11. jaanuaril 2019 tähtkirja ja Kivimäe tn 23 kinnistu omanikele 7. märtsil 2019 tähtkirjad ning palus isikutel esitada oma arvamus  (ettepanekud ja vastuväited) detailplaneeringu lahenduse kohta. TLPA märkis kirjades, et juhul, kui nimetatud isikud oma arvamust detailplaneeringule ei esita, loetakse, et neil ei ole detailplaneeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. Detailplaneeringu menetlusse kaasatud isikud oma ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitanud.

TLPA esitas 9. jaanuaril 2019 kirjaga detailplaneeringu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) seisukoha saamiseks.

TTJA vastas 26. veebruaril 2019 ja märkis oma kirjas, et TTJA-il on kinnistule Särje 22a rajatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks monitooringujaam. Selleks on seatud 5. oktoobril 2005 isiklik kasutusõigus Eesti Vabariigi kasuks tähtajaga 36 aastat. TTJA kooskõlastas Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu, kuid määras nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Detailplaneeringus on nõuetega arvestatud.

TLPA esitas detailplaneeringu Maa-ametile seisukoha saamiseks 9. jaanuaril 2019, milles märkis, et kaalus Rahandusministeeriumi ettepanekut liita alajaama krunt detailplaneeringualale, kuid ei pea seda otstarbekaks, sest planeeritava ala elektriliinid on ette nähtud ühendada tootmismaa kasutusotstarbega krundil Särje tn 20c paikneva alajaamaga. TLPA selgitas, et sama alajaama kaudu toimub kogu ümbruskonna elektrivarustus. Koostatud detailplaneeringuga alajaama asukohta ei muudeta ja kasutatakse olemasolevat elektrivõrku.  Kas ja millal alajaama seadmed kaasajastatakse või asendatakse uutega ja kas see toimub järkjärgult või uue konteineralajaama paigaldamisena vanale vundamendile, ei oma antud juhul niisugust linnaruumilist mõju, mida oleks vaja detailplaneeringuga lahendada. Samuti on tootmismaa kasutusotstarbega krundi Särje tn 20c omanikul asjaõigusseadusest tulenev olemasolevate tehnovõrkude ja -rajatiste talumise kohustus.

Maa-amet teatas 24. jaanuari 2019 kirjaga, et nõustub reformimata maa aadressiga Särje tn 20c väljajätmisega detailplaneeringu alast tingimusel, et eelnimetatud maaüksusel viiakse läbi maareform maareformi seaduse § 351 alusel (hoonestusõiguse seadmine ehitise omaniku kasuks) ning maaüksusel paikneva olemasoleva alajaama omanik Elektrilevi OÜ kasutab sama sätte lõikes 2 tulenevat maa erastamise võimalust. Maa-amet selgitas, et alajaama ümberkaudsed reformimata maa-alad on reformitud ja jäetud riigi omandisse ning alajaama alune maa on jäetud reformimata põhjusel, et seal asub teisele isikule kuuluv ehitis. Maa-amet palus arvestada oma ettepanekuga ning esitada Elektrilevi OÜ-l vastav taotlus Maa-ametile (TLPA edastas Maa-ameti kirja teadmiseks Elektrilevi OÜ-le).

16. aprillil 2019 kirjaga nr 3-2/17/3352-81 esitas TLPA detailplaneeringu Rahandusministeeriumile järelevalve teostamise jätkamiseks.

9. mail 2019 korraldati Rahandusministeeriumis planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ärakuulamiseks arutelu, milles osalesid TLPA, Tallinna Kommunaalameti (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet), Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Keskkonnaameti (praegu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) esindajad, planeeringust huvitatud isiku esindajad, planeeringu koostaja ning detailplaneeringust puudutatud isikud R. Mirski, S. Simmo, I. Gassmann, A. Soone ja R. Keba.

Rahandusministeeriumis toimunud arutelu tulemusena nõustus R. Mirski loobuma osaliselt oma 2. juunil 2017 esitatud vastuväidetest (sh detailplaneeringu avaliku väljapaneku erinevad ajad, planeeritava ala piiri korrigeerimine, parkimiskohtade rajamine tänavamaale, liiklusmärkide kujutamine joonisel ja asfaltkatte taastamine pärast torustiku paigaldamist ning detailplaneeringu vastuolu Nõmme linnaosa ehitusmäärusega) ning kinnitas kirjalikult punktid, mille osas soovis jätkuvalt ministeeriumi seisukohta. Kuna mitmed vastuväiteid esitanud isikud või nende esindajad Rahandusministeeriumis toimunud nõupidamisel ei osalenud, käsitles järelevalve teostaja ka neid avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud vastuväiteid, mille esitajad arutelul ei osalenud, avalikul väljapanekul üles jäänud vastuväidetena ning andis tulenevalt PlanS v.r § 23 lõikest 4 nende osas oma kirjaliku seisukoha.

PlanS v.r § 20 lõike 1 kohaselt on vastuväide planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud mittenõustuv seisukoht või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Rahandusministeerium märkis, et kuivõrd A. Soone, M.-L. Soone, H. Mäe ja K. Mäe detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikke pöördumisi ei saa lugeda vastuväideteks PlanS v.r § 20 lõike 1 mõistes, siis ei ole järelevalve teostaja pädevuses nende osas oma seisukohta anda.

Detailplaneeringus kavandatud avalikult kasutatava kõnnitee kohta märkis Rahandusministeerium, et detailplaneeringu seletuskirja peatükki 3.5.2. alapunkti „Liiklusest tulenevate mõjude vähenemine“ on lisatud tingimus „Tagada jalakäijate jaoks läbipääs Tammepärja ja Kivimäe tänavate vahel. Ilma meedet rakendamata võib planeering põhjustada piirkonna elanike jaoks häiringuid ja rahulolematust, kuna senine liikumiskoridor katkestataks.“ Peatüki 3.6 kohaselt on läbi planeeritava ala (pos 13 ja pos 3) kavandatud avaliku kasutusega kõnnitee, et piirkonna elanikele oleks tagatud läbipääs Särje tänavalt Kivimäe tänavale.

Järelevalve teostaja selgitas, et PlanS v.r § 9 lõike 2 punkti 4 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine. Detailplaneeringu seletuskirja peatüki 5.2 kohaselt on planeeringuala läbiv kergliiklustee määratud avalikult kasutatavaks. Detailplaneeringu materjalidele on lisatud planeeringust huvitatud isiku ning kohaliku omavalitsuse vahel 13. augustil 2018 sõlmitud Haldusleping nr TKA133. Lepingu punktide 2.1 ja 3.6 kohaselt peab huvitatud isik tagama lepingu ja väljastatud ehituslubade alusel avalikult kasutatavate teede, sh kergliiklustee ehitamise lepingule lisatud skeemil märgitud alal ja ulatuses ning juhul, kui avaliku kasutusega rajatis on kavandatud huvitatud isikule kuuluvale kinnisasjale, on huvitatud isik kohustatud rajatiste omandi ja/või valduse linnale tasuta üle andma. Kohustuse täitmise tagamiseks seatakse kinnistusraamatusse sellekohane eelmärge. Seletuskirja peatükis 7.10 on täpsustatud, et avalikuks kasutuseks antavad rajatised annab arendaja tasuta üle Tallinna linnale, mille järgselt tagab linn seal hoolduse ja remondi. Avalik kasutus kantakse kinnistusraamatusse enne detailplaneeringu kehtestamist.  Tallinna Linnavalitsus on leidnud, et valitud kergliiklustee lahendus on antud keskkonda sobiv ning järelevalve teostaja hinnangul on kohalik omavalitsus oma kaalutlusotsust piisavalt põhjendanud.

Juurdepääsuteede ja liikluskorralduse osas selgitas järelevalve teostaja, et tegemist on detailplaneeringu sisulise lahendusega, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ka territoriaalplaneerimise ja liikluskorralduse iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Detailplaneeringu materjalidest ning avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikest pöördumisest nähtub, et liikluskorralduse küsimuses ristuvad mitmed vastandlikud huvid. Antud juhul on kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamisel juurdepääsuteid kavandades kaalunud mitmeid alternatiive ning võimalusi erinevate seisukohtade arvestamiseks, et leida otstarbekaim, piirkonda ja naaberkinnistuid vähim koormav ning nende omanike huve arvestav liikluskorraldus. Planeeringulahendus on kujundatud paljude osapoolte, sh Tallinna Linnavalitsuse erinevate ametite, piirinaabrite, vastuväiteid esitanud isikute ning planeeritava kinnistu omaniku koostöö tulemusena, mis aga ei tähenda, et kõigi puudutatud isikute soovidele ja vajadustele oleks võimalik vastu tulla.

Rahandusministeerium märkis, et Tallinna Transpordiamet on detailplaneeringu liikluslahenduse kooskõlastanud ja juurdepääsuteede asukohavalikut põhjendanud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6 käsitletakse liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted, muuhulgas on märgitud: „Liiklusmõju vähendamiseks on otstarbekas kasutada nii Kivimäe tänaval kui ka Särje tänaval liikluse rahustamise võtteid.  Särje tänaval Tammepärja tänava ristmikul on liikluse rahustamiseks planeeritud rajada ülestõstetud ristmik. Tänavate lahendused täpsustatakse tee-ehitusprojektis.“ Rahandusministeerium lisas, et liikluslahendust ning selle ohutust puudutavate küsimuste osas on vastuväite esitajatel ka hiljem võimalik teha koostööd Tallinna Transpordiametiga, leidmaks erinevaid liiklusohutust tõstvaid lahendusi (kiirusepiirangud, künnised jms liiklusohutust tõstvad meetmed). Liikluskorraldust on võimalik edaspidi muuta/lahendada detailplaneeringut koostamata.

Järelevalve teostaja nõustus kohaliku omavalitsuse kirjalike ning 9. mail 2019 toimunud detailplaneeringu vastuväidete arutelul esitatud suuliste selgitustega. Kui planeeringu liikluskorralduse lahendus kehtivaid seadusi ja teisi õigusakte ei riku, otsustab nende otstarbekuse üle kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt. Tallinna Linnavalitsus on oma seisukohti põhjendanud, miks on just sellise juurdepääsuteede lahenduse kasuks otsustatud. Arendaja kohustuste iseloomu ja ulatuse üle detailplaneeringu realiseerimisel otsustab kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel ja järelevalve teostaja ei saa omavalitsusele seda ette kirjutada.

Maakorralduslike toimingute osas märkis Rahandusministeerium, et maakatastriseaduse §-st 16 ja Keskkonnaministri 14. augusti 2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ §-st 29 tulenevalt on katastrikande aluseks olev dokument muuhulgas planeering. Planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse maakasutus- ja ehitustingimused. Seega on planeeringu ülesanne leida konkreetsele maa-alale terviklik ruumilahendus, mille erinevad tingimused ja nõuded sisalduvad nii joonistel kui seletuskirjas. Planeeringu elluviimise seisukohalt on keskse tähtsusega planeeringu terviklahendus. Detailplaneeringu nagu ka üldplaneeringu puhul on tegemist ühiskondliku kokkuleppega, ehkki oluliselt väiksemas mastaabis.  Ei saa eeldada, et detailplaneeringu joonisel märgitud krundipiirid on katastriüksuse piirid ja edasise menetluse käigus need ei võiks täpsustuda sõltuvalt reaalsest olukorrast. Katastripiirid määrab maakatastriseaduse alusel Maa-amet katastriüksuse registreerimise menetluses, mis toimub eraldiseisvalt planeerimismenetlusest. Planeerimisseadus sätestab, et detailplaneering tuleb võtta aluseks, kuid ei täpsusta, millises ulatuses või täpsusastmes. See otsustatakse igakordselt katastriüksuse registreerimise käigus.

Järelevalve teostaja selgitas, et antud juhul on detailplaneeringu lahenduses (seletuskirja ptk 3.1 lk 2 ja ptk 3.2 lk 4) ette nähtud alternatiiv, mille kohaselt on pos 2 ja pos 3 ning Kivimäe tänav T3 kinnistute omavahelisi piire võimalik muuta ja täpsustada pärast detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringus on täidetud PlanS v.r §-s 9 sätestatud nõue jaotada planeeritav maa-ala kruntideks. Planeerimisseadus ei välista erandlike lisatingimuste seadmist, kui kohalik omavalitsus ja planeeringust huvitatud isik on otstarbekuse printsiibist lähtudes nii kokku leppinud. Ka riigikohus on leidnud (RKHKo 3-3-1-71-14), et alternatiivsete lahenduste määramine planeeringus ei too kaasa planeeringu õigusvastasust. Järelevalve teostaja märkis, et kui Tallinna Linnavalitsus peab vajalikuks planeeritava kinnisasja ning selle kõrval asuva maaüksuse piiride korrigeerimise viia läbi planeeringust eraldiseisva menetlusena ning on selle otstarbekust põhjendanud, ei saa järelevalvet teostav riigihalduse minister õigusaktidele tuginedes sundida kohalikku omavalitsust peatama detailplaneeringu menetlust kuni maakorralduslike eeltoimingute lõpule viimiseni või kehtestama detailplaneeringu lahendust, mida ei ole võimalik ellu viia ilma detailplaneeringut osaliselt kehtetuks tunnistamata.

Järelevalve teostaja nõustus kohaliku omavalitsuse selgitustega detailplaneeringus kavandatu osas ning märkis, et hoonete maht ja nende sobimine keskkonda on planeeringu sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle otsustamine ei ole järelevalve teostaja pädevuses. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud territoriaal-planeerimise iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Kui planeeringulahendus ei ole kehtivate seaduste ja normidega vastuolus, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Antud juhul on sarnaselt juurdepääsutee lahendusega ka planeeritava hoonestuse kavandamisel ilmnenud mitmeid üksteisega põrkuvaid huvisid ja seisukohti. Detailplaneeringu koostamise ajal läbi viidud KSH menetluse käigus töötati välja 8 erinevat alternatiivlahendust, mille hulgast on Tallinna Linnavalitsus valinud variandi, mis näeb uushoonestusena ette üksikelamud, et võimaldada endise sanatooriumihoone renoveerimine ja säilitada maksimaalselt haljastust, sh II ja III väärtusklassi puid. Detailplaneeringu lahendus vastab vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringule ja Tallinna üldplaneeringule. Rahandusministeerium leidis, et Tallinna Linnavalitsuse põhjendused planeeringulahendusele on piisavad ning kohalik omavalitsus on täitnud talle seadusega antud selgitus- ning kaalutluskohustust.

Sademevee immutamise kohta märkis järelevalve teostaja, et detailplaneeringu KSH koostamise raames on ASi Maves poolt planeeringuala hüdrogeoloogiat uuritud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1.4 on käsitletud uuringu tulemusi ning sellest lähtuvalt peetud otstarbekaks hajutada planeeritud ala sademeveed kinnistu piires haljasalale. Samuti immutatakse pinnasesse teede ja parkla sademeveed, kuna planeeritud teede maht on väike ning neid kasutavad ainult piirkonna elanikud. Kohalik omavalitsus on leidnud, et vertikaalplaneeringu täpsema lahenduse saab anda alles ehitusprojekti koostamisel ning seega on ka vastav märge detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.4. asjakohane.

Planeeritaval alal kehtiva detailplaneeringu muutmise kohta selgitas järelevalve teostaja, et detailplaneeringu muutmiseks koostatakse uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, kuna planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust (PlanS v.r § 24 lõige 6). Kohalik omavalitsus on leidnud, et alal varem kehtestatud detailplaneeringu lahendus ei vasta enam linna ruumilistele eesmärkidele ning seda tuleks muuta. Detailplaneeringule koostatud KSH aruandes on eelistatuks peetud alternatiivi V ehk üksikelamukruntide ja tupiktänavaga planeerimislahendust, mille korral naaberalade elanike potentsiaalne häiritavus on väikseim. KSH aruande on heaks kiitnud Keskkonnaamet 1. novembril 2017 kirjaga nr 65/17/11211-2. Muud põhjendused kehtiva detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise ettepaneku osas on toodud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7.7. Antud detailplaneeringu kehtestamisega määratakse planeeritavale alale uued ehitusõigused ja tingimused, mistõttu ei oma alal varasemalt kehtinud detailplaneeringus toodud põhimõtted enam liigset tähtsust. Eeltoodust tulenevalt leidis Rahandusministeerium, et kohalik omavalitsus on piisavalt põhjendanud vajadust 2001. aastal kehtestatud, kuid realiseerimata jäänud planeeringulahenduse muutmiseks.

Rahandusministeerium märkis, et kinnisomandi planeerimisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. Paratamatult ei pruugi ühe kinnisasja intensiivsem kasutamine meeldida naaberkinnistute omanikele, kes on huvitatud oma senise keskkonna säilitamisest. Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri harjumuspärase keskkonna muutumine, kuna naabrite omandiõigused ei ole piiramatud. Naabrusõigused ei kaalu üle detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõiguseid ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohti, kes on juba Tallinna üldplaneeringut kehtestades leidnud, et antud ala on sobiv väikeelamute, põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamute ehitamiseks, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid. Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas nii kehtiva Tallinna üldplaneeringu kui ka koostamisel oleva Nõmme linnaosa üldplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

Järelevalve teostaja lisas, et detailplaneeringu menetluses on koostatud KSH aruanne, mille tulemuste põhjal on täpsustatud liikluse ja haljastuse lahendust. KSH aruande on heaks kiitnud ka Keskkonnaamet. Järelevalve läbiviijal ei ole põhjust kahelda Keskkonnaameti kui asjaomase asutuse kaalutlusotsuse õigsuses. Antud juhul on Keskkonnaamet planeeringulahenduse, sealhulgas üksikelamute ja paariselamu rajamise ning olemasoleva sanatooriumihoone renoveerimise korterelamuks, kooskõlastanud ning leidnud, et detailplaneering ei ole vastuolus keskkonna- ja looduskaitse eesmärkidega.

Järelevalve teostaja märkis, et PlanS v.r § 16 lõike 1 punkti 5 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös planeeritava maa-ala elanike ning naaberkinnisasjade omanikega. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited ning enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuste ja ettepanekute esitamiseks. Vastavalt PlanS v.r § 20 lõikele 1 on planeeringumenetluses selliseks etapiks avalik väljapanek. PlanS v.r  § 18 lõike 5 kohaselt teatab kohalik omavalitsus tähtkirjaga kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust planeeringu avaliku väljapaneku toimumise aja ja koha puudutatud isikule.

PlanS v.r § 3 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest puudutatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud PlanS v.r-is.

Kuna PlanS v.r § 23 kohaselt on Rahandusministeeriumi pädevuses kontrollida ka detailplaneeringu õigusaktidele vastavust, juhtis riigihalduse minister oma 27. detsembri 2018 kirjas nr 14-11/9055-2 Tallinna Linnavalitsuse tähelepanu vajakajäämistele puudutatud isikute kaasamises detailplaneeringu menetlusse. Järelevalve teostamiseks esitatud detailplaneeringust ning TLPA 16. aprilli 2019 kaaskirjaga nr 3.2/18/84-30 täiendavalt lisatud materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus vastavates ajalehtedes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud, samuti Rahandusministeeriumi märkustega arvestanud ning puudused detailplaneeringu menetluses kõrvaldanud. Seega on vastuväiteid esitanud isikud planeeringulahendusest teadlikud olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab vastuväitekirjade esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Vastuväiteid esitanud isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See tähendab, et vastuväiteid esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk.

Järelevalve tulemusena märkis Rahandusministeerium kokkuvõtvalt alljärgnevalt.

Tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja intensiivne kasutamine ei pruugi meeldida naabritele, kes on huvitatud oma senise elukeskkonna säilitamisest. Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri elukeskkonna muutumine kavandatavate uute hoonete tõttu. Naabrite omandiõigused ei ole piiramatud. Kui isik valib elukohaks linna või muu tiheasustusega asula, siis peab ta põhimõtteliselt leppima väiksema privaatsusega, tihedamalt hoonestatud elukeskkonnaga ning väiksema insolatsiooniga.

Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu puhul on kohalik omavalitsus detailplaneeringuga kavandatavat ehitusmahtude, ruumilise sobivuse ja liikluskorraldusega seonduvat piisavalt selgitanud, lähtunud planeeritava krundi kasutamise tingimuste ja ehitusõiguse ulatuse, sh ka hoonestustiheduse ja liikluskorralduse määramisel linnaehituslikust analüüsist ning kaalutlusotsuse tulemusel leidnud, et detailplaneeringu lahendus on käsitletavale maa-alale linnaehituslikult sobivaim ning kooskõlas üldplaneeringuga. Planeeringuala hoonestustihedus vastab kavandatu planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele. Subjektiivse hinnangu andmine planeeringulahenduse otstarbekuse kohta ei ole riigihalduse ministri pädevuses.

Järelevalve teostaja asus seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS v.r §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Järelevalve läbiviija hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks järelevalvemenetlust lõpule viia ning otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS v.r §-s 23 sätestatud järelevalve pädevusele.

Rahandusministeerium andis 24. juunil 2019 kirjaga nr 14-11/9055-7 heakskiidu Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.

Tallinna Linnavalitsuse 11. septembri 2019 korraldusega nr 1112-k „Särje tn 22a kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine“ taotleti Tallinna linna kasuks Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringust tulenevalt tähtajatult isikliku kasutusõiguse seadmist Särje tn 22a kinnisasjale ehitatava kõnnitee avaliku kasutamise tagamiseks. Eelnevalt nimetatud korralduse alusel on sõlmitud leping isikliku kasutusõiguse seadmiseks 24. septembril 2019.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1 kohaselt menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest.

Haldusmenetluse seaduse § 5 lõige 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme.

Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33 kohaselt on volikogu ainupädevuses planeerimisseaduse § 10 lõikes 6¹ nimetatud detailplaneeringu kehtestamine. Sellel ajal kehtinud planeerimisseaduse § 10 lõike 6¹ punkti 8 järgi peab volikogu detailplaneeringu kehtestama kui planeering koostatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS v.r) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse kavandamiseks (s.o olulise keskkonnamõjuga tegevus). KeHJS v.r § 6 lõike 1 punkti 34 järgi on olulise keskkonnamõjuga tegevus selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga.

Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lõike 4 kohaselt kehtestab Tallinna Linnavolikogu detailplaneeringud juhul, kui planeeringuala kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeering koostatakse olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks, muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu Tallinna Linnavalitsus oma korraldusega.

Kuna Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu algatamisega algatati ka detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis nimetatud detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud õigusnormide kohaselt kehtestab detailplaneeringu Tallinna Linnavolikogu. Seejuures ei ole määrav, kas KSH koostamise käigus tehakse kindlaks, kas detailplaneeringuga kavandatu elluviimine avaldab olulist mõju keskkonnale või mitte.

PlanS v.r § 25 lõike 7 punkti 4 alusel teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates Särje tn 22a kinnistu omanikku ja isiklike kasutusõiguste omajaid, Hommiku tn 4d, Kivimäe tn 25, Kivimäe tn 29, Kivimäe tn 30, Kivimäe tn 32, Särje tn 22, Särje tn 24, Särje tn 26, Särje tn 28 kinnistute omanikke, A. Soonet (Soone), M.-L Soonet (Soone), R. Holsmerit (Holsmer), H. Neitovit (Neitov), I. Lauku (Lauk), H. Mäed (Mäe), K. Mäed (Mäe), R. Mirskit (Mirski), Ü. Mitti (Mitt), K. Vilbat (Vilba), T. Telgmad (Telgma), I. Gassmanni (Gassmann), T. Treid (Trei), A.-L. Läänet (Lääne), Maa-ametit, Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ-d ja Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ kliente AS-i Arealis ja Särje Arenduse OÜ-d, Advokaadibürood COBALT OÜ,  RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ-d ja RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ kliente: E. Ventsli, T. Türnpuu, Osaühing VIVACAPITAL, P. Rukki, A. Kadajane, M. Maivel, K. Maivel, K. Sõõrumaa, R. Järve, J. Jaerve, K. Vrager, H. Vrager ja S. Simmo, B. Annus, S. Lastovets, M. Timmi, MJG Kinnisvarafirma OÜ, M. Luhari, Kintexter OÜ, J. Pilviste, I. Pilviste, T. Veskioja, T. Riismaa, K. Imme, K. Lill, L. Tomasberg, I. Kurvits, K. Kurvits, H. Didvig, L. Didvig, P. Pormeister, J. Vatter, L. Vatter, S. Kadak, T. Raud, S. Valgemäe ja C. A. Rose.

KeHJS v.r § 44 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel teavitab kohalik omavalitsus elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemisest arvates asutusi ja isikuid, keda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu ning KSH järelevalvajat, Keskkonnaametit.

Tiit Terik

Tallinna Linnavolikogu esimees