Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas
Tallinna Linnavolikogu 13.06.2019 otsus number 110
Redaktsiooni kehtivus:13.06.2019 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

13. juuni 2019 nr 110

Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1, kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lg-te 3, 5 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 20 lg-te 4 ja 6 alusel ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritud maa-ala asub Põhja-Tallinnas Sõle, Paavli ja Kaera tänava vahelisel alal Sõle tänava ääres. Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritud ala maakasutuse juhtotstarve korruselamute ala, mis on mõeldud põhiliselt kahe- ja enamakorruselistele korterelamutele, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusteenindusettevõtted, garaa˛ikooperatiivid jms; paneelelamupiirkondades ka bürood jm keskkonnaohutud ettevõtted. Detailplaneeringus kuni 3-korruselise äri- ja teenindushoone kavandamine on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga;

- Tallinna üldplaneeringu kohaselt läbib ala nii Pelgulinna möödasõidutee kui ka haljaskoridor (soovitatavalt kuni 50 m laiused haljasribad, mis tuleb jätta hoonestamata). Möödasõidutee koridor on määratud olemasolevate elamute poolsele küljele ja haljaskoridor ärikvartali (Tallinna üldplaneeringus tööstusettevõtete ala) poolsele küljele. Detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringut“ Pelgulinna möödasõidutee ja haljaskoridori asukoha osas, kuivõrd detailplaneeringu eesmärk on muuta koridoride asukoht vastupidiseks, määrates elamute poolsele küljele rohekoridori ja ärikvartali poolsele küljele teekoridori;

- arvestades planeeritud maa-ala asukohta, head ligipääsu ja ümbritsevat hoonestust, on planeeringus kavandatud kuni 3-korruseline äri- ja teenindushoone siinsesse linnaruumi sobiv lahendus;

- kavandatud hoone on planeeritud Sõle tänava poolsele piirile, järgides Sõle tänava äärsete hoonete paigutust. Samuti lähtub planeering põhimõttest planeerida magistraaltänava äärde ärifunktsiooniga hooned;

- planeeringulahendusega kavandatud uus hoone korrastab linnaruumi, kujundab loogilise jätku tänavafrondile ja suurendab sellega piirkonna linnaehituslikku väärtust;

- detailplaneeringu lahenduse elluviimisel paraneb ala üldilme ja heakorrastus. Samuti muutub maakasutus efektiivsemaks, kasutatakse maad ja muid ressursse senisest otstarbekamalt, parandades ala arhitektuurset ja haljastuslikku ilmet;

- detailplaneeringus on ette nähtud moodustada transpordimaa sihtotstarbega krunt perspektiivse Sõle tänava ja Paavli tänava ühendustee kavandamiseks;

- olemasolevate elamute poolsele küljele kavandatud rohealale (haljaskoridor) on planeeritud istutada täiendavat kõrghaljastust ja ette nähtud perspektiivne kergliiklustee, mis on osa Tallinna üldplaneeringus kavandatud kergliiklusteest, sh perspektiivse jalgrattatee koridorist. Planeeritud ala läbiv 110 KV elektriõhuliin on kavandatud likvideerida, lõplik maakaabelliini lahendus täpsustub ehitusprojektis;

- Maa-ameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 5. septembri 2017 ühisnõupidamise otsuse kohaselt on planeeritud alast välja arvatud riigi reservmaa (piiriettepanek nr AT0904130007) osa, mis jääb Sõle tn 48a ja Kaera tn 22 kinnistute vahele, võimaldamaks ala iseseisvat ja detailplaneeringust sõltumatut majandamist. Sellest tulenevalt on planeeritud ala suurust vähendatud 1,65 hektarilt 1,56 hektarini;

- Rahandusministeerium on detailplaneeringu üle järelevalvet teostades andnud heakskiidu Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringule ning nõustunud Tallinna üldplaneeringu muutmisega.

1. Kehtestada Põhja-Tallinnas 1,56 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneering, K-Projekt aktsiaseltsi töö nr 08342, milles on ette nähtud Sõle tn 50a kinnistu jagada üheks elamumaa ja üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks, reformimata riigimaast moodustada üks üldkasutatava maa ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt ning määrata kruntide kasutamise tingimused. Moodustatavale ärimaa sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Elamumaa krundil säilib olemasolev 2-korruseline garaa˛.

2. Detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringut“ Pelgulinna möödasõidutee ja haljaskoridori asukoha osas, kuivõrd detailplaneeringu eesmärk on muuta koridoride asukoht vastupidiseks, määrates elamute poolsele küljele rohekoridori ja ärikvartali poolsele küljele teekoridori.

3. Detailplaneeringu kehtestamisel muutub käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsuse nr 96 punktiga 6 kehtestatud Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneering, Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2005 korraldusega nr 971-k kehtestatud Ehte tn 2, Sõle tn 48a, 51, 51b kruntide ja lähiala detailplaneering ja Tallinna Linnavolikogu 25. märtsi 2010 otsusega nr 73 kehtestatud Kopli tn 35, 35a, 35d ja Sitsi tn 13a kinnistute detailplaneering.

4. Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee osa väljaehitamine tagatakse vastavalt 12. augustil 2014 sõlmitud lepingule nr 3-7/109.

5. Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel sõlmitud otsuse punktis 4 nimetatud halduslepingus määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

6. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

7. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Tiit Terik

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2019
otsuse nr 110
LISA

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ juurde

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Põhja-Tallinnas 1,56 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneering, K-Projekt aktsiaseltsi töö nr 08342, milles on ette nähtud Sõle tn 50a kinnistu jagada üheks elamumaa ja üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks, reformimata riigimaast moodustada üks üldkasutatava maa ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt ning määrata kruntide kasutamise tingimused. Moodustatavale ärimaa sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Elamumaa krundil säilib olemasolev 2-korruseline garaa˛.

Detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringut“ Pelgulinna möödasõidutee ja haljaskoridori asukoha osas, kuivõrd detailplaneeringu eesmärk on muuta koridoride asukoht vastupidiseks, määrates elamutepoolsele küljele rohekoridori ja ärikvartalipoolsele küljele teekoridori.

Detailplaneeringu kehtestamisel muutub käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsuse nr 96 punktiga 6 kehtestatud Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneering, Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2005 korraldusega nr 971-k kehtestatud Ehte tn 2, Sõle tn 48a, 51, 51b kruntide ja lähiala detailplaneering ja Tallinna Linnavolikogu 25. märtsi 2010 otsusega nr 73 kehtestatud Kopli tn 35, 35a, 35d ja Sitsi tn 13a kinnistute detailplaneering.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritud maa-ala asub Põhja-Tallinnas Sõle, Paavli ja Kaera tänava vahelisel alal Sõle tänava ääres.

Planeeringuala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne - piirkonnas paikneb korterelamuid, lasteaed, kool, kaubandus- ja tootmisettevõtteid. Planeeritud ala läbib edelast Sõle tänav, mille ääres paiknevad põhiliselt 4-9-korruselised korterelamud. Planeeringuala kontaktvööndis olevate hoonete korruselisus varieerub 1-st kuni 16-ni. Kõrgeim hoone on Ehte tänava ääres paiknev 16-korruseline korterelamu. Planeeritud alast kirdesse jääb Paavli tänav, mille ääres on äri- ja tootmishoonete kompleksid, samuti on kontaktvööndis endise Balti Manufaktuuri tootmishooned ning planeeringualast ida- ja läänesuunas asuvad garaa˛id. Planeeritud ala vahetus läheduses, Sõle tänava ääres, paiknevad tankla ning Selveri ja Rimi kauplused. Sotsiaalse infrastruktuuri objektidest asuvad läheduses Ristiku põhikool ja Sitsi lasteaed. Piirkonnas on korraldatud ühistransport.

Planeeritud alale jääb elamumaa sihtotstarbega Sõle tn 50a kinnistu, mis kinnistusraamatu andmeil kuulub SÕLE 50A HOONEÜHISTU ja ühe füüsilise isiku kaasomandisse. Ehitisregistri andmeil paikneb Sõle tn 50a kinnistul 2-korruseline garaa˛.

Lisaks jääb planeeritud alale osa Tallinna linnale kuuluvast transpordimaa sihtotstarbega Sõle tänav T4 kinnistust ning osa reformimata riigimaast, millest lõunapoolsele osale on alustatud riigi omandisse jätmise menetlust (riigi reservmaa piiriettepanek nr AT0904130007, koha-aadress Sõle tn 48b).

Planeeritud maa-alal on vähesel määral kõrghaljastust. Enamik kõrghaljastusest kasvab planeeritud ala kagupoolsel piiril.

Juurdepääs Sõle tn 50a kinnistule on nii Kaera tänavalt läbi Kaera tn 26/Sõle tn 48 kinnistu, kui ka Paavli tänavalt.

Planeeritud ala ulatub osaliselt raudtee kaitsevööndisse. Ehitusseadustiku § 73 lõike 1 kohaselt hõlmab raudtee kaitsevöönd raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele.

Planeeritud ala läbib ida-läänesuunaliselt 110 kV elektriõhuliin. Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõike 1 punkti 4 kohaselt on õhuliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit.

2. Tallinna üldplaneering, Tallinna üldplaneeringu muutmise põhjendused ja koostatav Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritud ala juhtotstarve korruselamute ala, mis on mõeldud põhiliselt kahe- ja enamakorruselistele korterelamutele, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusteenindusettevõtted, garaa˛ikooperatiivid jms; paneelelamupiirkondades ka bürood jm keskkonnaohutud ettevõtted.

Detailplaneeringus kuni 3-korruselise äri- ja teenindushoone kavandamine on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt läbib ala nii perspektiivne magistraaltänav (Pelgulinna möödasõidutee) kui ka haljaskoridor liikumisradadega (soovitatavalt kuni 50 m laiused haljasribad, mis tuleb jätta hoonestamata). Möödasõidutee koridor on määratud olemasolevate elamute poolsele küljele ja haljaskoridor ärikvartali- (tööstusettevõtete ala juhtotstarbega ala) poolsele küljele.

Detailplaneeringuga muudetakse Tallinna üldplaneeringut Pelgulinna möödasõidutee ja liikumisradadega haljaskoridori asukoha osas, kuivõrd detailplaneeringu eesmärk on muuta koridoride asukoht vastupidiseks, määrates elamutepoolsele küljele rohekoridori ja ärikvartalipoolsele küljele teekoridori järgmistel põhjustel:

1. Tallinna üldplaneeringu seletuskirja punktis 8.1 on märgitud, et lühiajaliseks puhkuseks vajaminev park (haljasala) ei tohiks olla rohkem kui 300 m kaugusel elamutest ja haljastust tuleb arendada selliselt, et võimaldada puhkuse ja vaba aja veetmist väheliikuvatele elanikele (lapsed ja vanurid) kaitstult müra, tolmu ja muu saaste eest. Sellest tulenevalt on kavandatud rohekoridor olemasolevate elamute poole, elanikonnale lähemale. Lisaks võimaldab rohekoridori kavandamine elamupoolse kvartali küljele tagada elamukvartalis paremad elutingimused, vähendades möödasõidutee liiklusest tulenevaid negatiivseid häiringuid, müra, saasteainete ja vibratsiooni osas.

Samuti on haljaskoridoris paiknevate liikumisradade mugavamaks ja ohutumaks kasutamiseks mõistlik kavandada liikumisrajad elamupiirkonnale võimalikult lähedale.

2. Tallinna üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.3 on märgitud, et Pelgulinna möödasõidutee on määratud eesmärgiga juhtida läbiv liiklus (eeskätt raske- ja ohtlikud veod) mööda elamispiirkondadest. Arvestades väljakujunenud linnaehituslikku olukorda on möödasõidukoridori asukoht otstarbekam nihutada elamualadest eemale, Paavli tänavaga külgnevale kaubandus-ärikvartali poole.

Arvestades eeltoodut, on antud asukohas Tallinna üldplaneeringu muutmine Pelgulinna möödasõidutee ja haljaskoridori asukoha osas põhjendatud.

Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatati “Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering“. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt jäävad Sõle tn 50a kinnistu hoonestatavad krundid segahoonestusalale, kus on tihedalt põimunud korruselamud, ameti- ning valitsusasutused, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm ühiskondlikud linnalikku elukeskkonda teenindavad funktsioonid.

Samuti asub planeeritud ala nii liiklusmaa koridoris kui ka rohekoridori ja perspektiivse kergliiklusteega rohealal. Planeeringulahendus arvestab perspektiivsete koridoridega, mille tarbeks on moodustatud vajalikud transpordimaa ja üldkasutatava maa krundid.

Detailplaneering arvestab koostatavat Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringut.

3. Kehtiv detailplaneering

Planeeritud maa-ala kattub osaliselt Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsuse nr 96 punktiga 6 kehtestatud Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneeringu, Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2005 korraldusega nr 971-k kehtestatud Ehte tn 2, Sõle tn 48a, 51, 51b kruntide ja lähiala detailplaneeringu ja Tallinna Linnavolikogu 25. märtsi 2010 otsusega nr 73 kehtestatud Kopli tn 35, 35a, 35d ja Sitsi tn 13a kinnistute detailplaneeringu alaga.

Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneering täpsustab kehtiva detailplaneeringu liikluslahendust.

Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS v.r) § 24 lõige 6 sätestab, et planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust.

Tulenevalt sellest muutub käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsuse nr 96 punktiga 6 kehtestatud Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneering, Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2005 korraldusega nr 971-k kehtestatud Ehte tn 2, Sõle tn 48a, 51, 51b kruntide ja lähiala detailplaneering ja Tallinna Linnavolikogu 25. märtsi 2010 otsusega nr 73 kehtestatud Kopli tn 35, 35a, 35d ja Sitsi tn 13a kinnistute detailplaneering käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-alaga kattuvas osas.

4. Detailplaneeringus kavandatu

Detailplaneeringus on ette nähtud jagada elamumaa sihtotstarbega Sõle tn 50a kinnistu üheks elamumaa ja üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks ning moodustada reformimata riigimaast üks üldkasutatava maa (sotsiaalmaa) ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt.

Krundi positsioon (edaspidi pos) 1 sihtotstarbeks on kavandatud ärimaa ja määratud ehitusõigus ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äri- ja teenindushoone (toitlustus, büroo, kaubandus, auto-, jalgrattateenindus vms) ehitamiseks. Hoone suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast on 14 m. Kavandatud hoone on planeeritud Sõle tänava poolsele piirile, järgides Sõle tänava äärsete hoonete paigutust. Kavandatava hoone plokistamiseks krundi piiril olemasoleva hoonega on kavandatud kruntidevahelisele piirile tulemüür. Hoone 1. korrusele on planeeritud võimalik konsoolne hooneosa, võimaldamaks krundisisest liiklemist ja parkimist hoovis.

Juurdepääs krundile on ettenähtud Sõle tänavalt läbi reformimata riigimaa (riigi reservmaa piiriettepanek nr AT0904130007, koha-aadress Sõle tn 48b).

Krunt pos 2 sihtotstarbeks on kavandatud elamumaa. Krundil asub olemasolev 2-korruseline garaa˛ ja krundile täiendavat ehitusõigust ei määrata. Krundile on ette nähtud juurdepääs Sõle tänava ja Paavli tänava ühendusteelt (krunt pos 4), sh läbi krundi pos 3. Läbi krundi pos 2 on juurdepääs Kaera tn 14f kinnistule, detailplaneeringus on määratud juurdepääsuservituudi vajadus.

Krundi pos 3 sihtotstarbeks on kavandatud üldkasutatav maa ja krunt on avalikult kasutatav. Krundil asub olemasolev juurdepääs krundile pos 2. Krunt pos 3 on võimalik liita riigi omandisse jäetava maaüksusega (riigi reservmaa piiriettepanek nr AT0904130007, koha-aadress Sõle tn 48b).

Krundi pos 4 sihtotstarbeks on kavandatud transpordimaa ja krunt on ette nähtud avalikult kasutatava perspektiivse Sõle tänava ja Paavli tänava ühendustee (Pelgulinna möödasõidutee) ehitamiseks. Planeeritud ühendustee koridor ühtib ka Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohase Pelgulinna möödasõidutee koridoriga. Kuna tegu on võimaliku/põhimõttelise liikluskorraldusliku lahendusega, siis täpsemad lahendused antakse järgnevates projekteerimiste staadiumites.

Planeeritud alale jääb osa riigi reservmaa piiriettepanekuga nr AT0904130007 hõlmatud maa-ala (koha-aadress Sõle tn 48b), mis on kavandatud rohealaks. Planeeritud ala läbiv 110 kV elektriõhuliin on kavandatud likvideerida. Pärast õhuliini asendamist maakaabliga on võimalik tänast õhuliini kaitsevööndisse jäävat linnaruumi kasutada otstarbekamalt, kavandatavasse rohekoridori on kavandatud istutada täiendavat kõrghaljastust ja mitmekesistada kergliikumisvõimalusi.

Detailplaneeringu lahendusega kavandatu heakorrastab piirkonda ja parendab ala üldilmet. Samuti muutub maakasutus efektiivsemaks, kuna kasutatakse maad ja muid ressursse senisest otstarbekamalt, parandades sealjuures ala arhitektuurset ilmet. Kavandatava ärihoone rajamine soodustab piirkonnas ettevõtlust.

Parkimiskohtade arv on määratud, lähtudes Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“ toodud põhimõtetest. Planeeritud alale on kavandatud kokku 100 parkimiskohta, neist 92 on krundil pos 2 asuvas garaa˛ihoones ja 8 parkimiskohta planeeritud krundile pos 1.

Dendroloogilise hinnangu on planeeritud ala kohta 2009. aastal koostanud dendroloog O. Abner. Puittaimestiku haljastuslik hinnang viidi läbi vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määrusele nr 34Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“. Haljastusliku hinnangu kohaselt Sõle tn 50a kinnistul puittaimi ei kasva, üksikud III ja V väärtusklassi kuuluvad puud paiknevad Sõle tn 50a alast põhja pool, lõuna pool kasvab kõrgepingeliini servas rühm III väärtusklassi kuuluvaid vitspajusid ning kagu pool Kaera tn 22 põhjapiiri ääres harilike vahtrate rida (II-IV väärtusklass). Planeeringus kavandatu elluviimiseks tuleb likvideerida üks V väärtusklassi hinnatud puu ja üks puuderühm, mida ei pea asendusistutuse vajaduse määramisel arvestama. Lisaks likvideeritakse üks III väärtusklassi hinnatud puu, mis jääb avalikult kasutatava tee alla. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ § 13 lg 2 kohaselt ei rakendata asendusistutuse kohustust ehitiste ehitamisel, mis antakse linna omandisse või kasutusse. Nimetatud juhtudel korraldab puude istutamise Tallinna Keskkonnaamet.

Uut kõrghaljastust on kavandatud planeeritud ala läbivale rohealale ning Sõle tänava ja Paavli tänava ühendustee äärsetele haljasaladele. Planeeritud ala haljastuse protsent on 48%.

Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal on hinnanud 2010. aastal liiklusmürast tingitud müratasemeid planeeringualal. Uuringust järeldus, et planeeringualal ületavad liiklusest tingitud müratasemed sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ olemasolevatele aladele kehtestatud taotlustasemeid. Alates 1. veebruarist 2017 hinnatakse liiklusmüra taset atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ järgi. Detailplaneeringus on ehitusprojekti koostamiseks määratud nõue lähtuda Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ ning tagada ärihoones mürataseme vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ praegu kehtivas redaktsioonis määratud normtasemetele.

Inspecta Estonia OÜ viis 2013. aastal planeeritud alal läbi elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade mõõtmised, hindamaks ala läbiva 110 kV õhuliinist tuleneva magnet- ja elektriväljade tasemeid. Mõõteprotokollis on märgitud, et mõõtetulemustest selgub, et õhuliinist tulenev magnet- ja elektriväljade tase on madalam sotsiaalministri 21. veebruari 2002 määruse nr 38 “Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ piirväärtustest.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu algatamist taotles 18. jaanuaril 2005 registreeritud avaldusega V. Gul ja SÕLE 50A HOONEÜHISTU (endise nimetusega SÕLE TN 50A GARAAˇIÜHISTU). Taotluse kohaselt sooviti Sõle tn 50a kinnistule ehitusõiguse määramist olemasolevale 2-korruselisele garaa˛ile juurdeehitise tegemiseks, lisaks sooviti muuta krundi piire ja moodustada ärimaa krunt.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ka TLPA) ja V. Gul sõlmisid 26. veebruaril 2010 planeeringu koostamise tellimise ja koostamise õiguse üleandmise lepingu nr 2-5/37.

Detailplaneeringu koostamine algatati ja keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata Tallinna Linnavalitsuse 24. märtsi 2010 korraldusega nr 421-k „Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Detailplaneeringu ülesanne oli Põhja-Tallinnas asuva Sõle tn 50a kinnistu jagamine üheks elamumaa ja üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine kokku ühe kuni 3-korrruselise ärihoone ehitamiseks ja ühe olemasoleva 2-korruselise garaa˛i ehitusõiguse täpsustamiseks ning reformimata riigimaast ja riigi reservmaast moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine ühe kuni 5-korruselise ärihoone ehitamiseks.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 31. märtsil 2010 ja ajalehes Pealinn 5. aprillil 2010. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 29. aprillil 2010, vastavasisuline teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 17. aprillil 2010 ja ajalehes Pealinn 26. aprillil 2010. Samuti pandi detailplaneeringu alale detailplaneeringu algatamise kohta informatsiooniteatis.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts. Detailplaneering on koostatud kooskõlas detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule on lisatud O. Abneri koostatud haljastuslik hinnang, Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali koostatud liiklusmüra hindamine ja Inspecta Estonia OÜ elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade mõõteprotokoll.

Detailplaneeringu algatamise korralduses olevate lisanõuetega on arvestatud, punktides 3.3 ja 3.4 märgitud tingimused on detailplaneeringus määratud nõuetena ehitusprojekti koostamiseks.

Detailplaneeringu koostamise ajal kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse redaktsiooni § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Põhja-Tallinna Valitsus, Põhja-Tallinna halduskogu (praegu linnaosakogu), Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Päästeameti Põhja Päästekeskus ja Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts kooskõlastasid detailplaneeringu lisatingimusteta.

Sõle tn 50a kinnistu omanikud V. Gul ja SÕLE 50A HOONEÜHISTU (juhatuse liige S. Bulavinov) on planeeringulahendusega nõustunud.

Korteriühistu Kaera 22 (kehtiv nimi Tallinn, Kaera tn 22 korteriühistu) märkis, et nad nõustuvad tehnovõrkude plaaniga, kuid enne ehituse algust soovivad tutvuda ehitusprojektiga. Tingimus on detailplaneeringus määratud.

Terviseameti Põhja talitus märkis, et Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneering vastab tervisekaitsenõuetele.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega:

1) ehitus- ja haljastusprojektid kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga;

2) ärihoonete pos 1 ja 3 ehitusprojektidele lisada kahekorruselise garaa˛ihoonega külgneva ala ja likvideeritava parkimisplatsi reostusuuringute aruanded;

3) tulenevalt keskkonnateadlikkuse ja energiasäästu põhimõtetest soovitame ärihoonete konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda passiivmajade kontseptsioonist.

Tingimused on detailplaneeringus määratud.

Tallinna Linnavaraamet märkis, et planeeringualale jäävast reformimata riigi reservmaast (piiriettepanek nr AT0904130007) moodustatakse sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt pos 3 suurusega 5741 m2 perspektiivse rohekoridori tarbeks ning reformimata riigimaast Sõle tn 50a kinnistust loodes moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega krunt pos 4 suurusega 4465 m2 Sõle tänava ja Paavli tänava ühendustee tarbeks.

Lisaks märkis Tallinna Linnavaraamet, et võrreldes Tallinna Linnavaraametile 23. mail 2013 esitatud lahendusega on loobutud reformimata riigimaast (piiriettepanek AT0904130007) ärimaa sihtotstarbega krundi moodustamisest. Ärimaa sihtotstarbega krundile pos 1 ja elamumaa sihtotstarbega krundile pos 2 on määratud juurdepääsuservituudi vajadusega alad suurusega vastavalt ~130 m2 ja ~475 m2. Moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 4 juurdepääsu tagamiseks Kaera tn 14f kinnistule on krundile pos 2 määratud juurdepääsuservituudi vajadusega ala Kaera tn 14f kinnistu kasuks. Detailplaneeringu seletuskirjas puudub info selle kohta, kas kruntidele pos 3 ja 4 planeeritud teed määratakse avalikult kasutatavateks teedeks vastavalt PlanSi v.r § 9 lõike 2 punktis 4 sätestatule. Tallinna Linnavaraamet lisas, et kooskõlastab detailplaneeringu ja teeb ettepaneku nimetatud täpsustused viia detailplaneeringusse edasise menetluse käigus.

Tallinna Linnavaraamet märkis veel, et reformimata riigimaast moodustatavaid krunte pos 3 ja 4 on Tallinna linnal võimalik taotleda munitsipaalomandisse pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Detailplaneeringut täiendati vastavalt Tallinna Linnavaraameti ettepanekule.

Pärast detailplaneeringu kooskõlastamist Tallinna Linnavaraametiga on detailplaneeringu lahendust muudetud vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Maa-ameti 5. septembri 2017 ühisnõupidamise otsusele, mille kohaselt ei ole detailplaneeringus ette nähtud moodustada kogu ulatuses alale jäävast riigi reservmaast (piiriettepanek nr AT0904130007) sotsiaalmaa (üldkasutatava maa) sihtotstarbega krunti. Krunt pos 3 suurusega 351 m2 on ette nähtud moodustada riigi reservmaa ja krundi pos 2 vahelisest alast. Krunti on võimalik perspektiivis liita riigi reservmaast tekkiva kinnistuga. Riigi reservmaa (piiriettepanek nr AT0904130007) osa, mis jääb Sõle tn 48a ja Kaera tn 22 kinnistute vahele on planeeringu alast välja arvatud, võimaldamaks ala iseseisvat ja detailplaneeringust sõltumatut majandamist.

Maa-amet märkis, et ei pea jätkuvalt võimalikuks aktsepteerida Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga koostatud planeerimisettepanekut. Maa-amet märkis peamiste põhjustena: detailplaneeringu tugiplaan ei vasta olemasolevale situatsioonile; valdav osa detailplaneeringule hangitud kooskõlastustest (enamasti 2010) anti oluliselt teistsuguse lahendusega planeerimisettepanekule; planeeritud ärihoone on kavandatud osaliselt kõrgepingeliini kaitsevööndisse ja juhul, kui detailplaneeringu lahendust on muudetud, tuleb detailplaneering esitada uuesti Terviseameti Põhja talitusele kooskõlastamiseks; põhijoonisel esitatud Sõle tn 50a kinnistul paikneva garaa˛ihoone 1. ja 2. korruse plaanid ei vasta tegelikkusele; puudub koostöö KAERA 14F HOONEÜHISTUGA; Aktsiaselts Eesti Raudtee ei ole detailplaneeringu lahendust kooskõlastanud; vajalik Tallinna Transpordiameti seisukoht, kuna kõrgepingeliini alla on läbi riigi reservmaa piiriettepanekuga nr AT0904130007 maaüksuse kavandatud Sõle tänavalt mahasõit planeeritud krundile pos 1; planeeritavad kergliiklusteed on tähistatud/nimetatud erinevalt.

Maa-ameti esitatud tingimusi on detailplaneeringus osaliselt arvestatud. Detailplaneeringu koostamise ajal ei ole olemasolevas olukorras toimunud muutusi. Tingmärgiline eristus oli kergliiklusteede tähistamisel vajalik, kuna tegemist oli eri aegadel elluviidava lahenduse eristamisega. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlastatud Elering AS-iga, KAERA 14F HOONEÜHISTUGA, Aktsiaseltsiga Eesti Raudtee, Tallinna Transpordiameti ja Terviseameti Põhja talitusega. Terviseameti Põhja talitus on 6. jaanuaril 2014 märkinud, et nimetatud detailplaneering vastab tervisekaitsenõuetele. Detailplaneeringule on lisatud Inspecta Estonia OÜ elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade mõõteprotokoll. Arvestades mõõteprotokolli tulemusi ja heakskiitvat kooskõlastust, mille kohaselt detailplaneering vastab kehtivatele tervisekaitsenõuetele, ei kujuta kõrgepinge õhuliini kaitsevööndisse hoonete kavandamine ohtu hoones viibijate tervisele.

Pärast detailplaneeringu kooskõlastamist Maa-ametiga on detailplaneeringu lahendust muudetud vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Maa-ameti 5. septembri 2017 ühisnõupidamise otsusele ning Maa-amet on detailplaneeringu lahendusega nõustunud.

Aktsiaselts Eesti Raudtee märkis, et kooskõlastus kehtib üksnes Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ulatuses. Aktsiaselts Eesti Raudtee lisas, et detailplaneeringu joonistel nr DP-2-2 „Planeeritud maa-ala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed“, DP-6 „Liiklusskeem“ ning planeeringu seletuskirjas on viidatud koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule ning perspektiivsele Pelgulinna möödasõidutee asukohale. Kuna antud detailplaneeringu raames ei määrata Pelgulinna möödasõidutee asukohta, siis ei anta käesoleva kooskõlastusega nõusolekut Pelgulinna möödasõidutee asukohale. Aktsiaselts Eesti Raudtee tegi ettepaneku eksitav informatsioon detailplaneeringu materjalidest eemaldada.

Detailplaneeringus planeeritud Sõle tänava ja Paavli tänava ühendustee (Pelgulinna möödasõidutee) koridor ühtib Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohase Pelgulinna möödasõidutee koridoriga.

Elering AS, Aktsiaselts TELCO, Linxtelecom Estonia Osaühing (ühinenud Linx Telecommunications Eesti Osaühinguga, praegu CITIC Telecom CPC Estonia OÜ), Aktsiaselts Eesti Gaas, AS Tallinna Küte (praegu AS Utilitas Tallinn), AKTSIASELTS TALLINNA VESI, Elion Ettevõtted Aktsiaselts (praegu Telia Eesti AS), Aktsiaselts KH Energia - Konsult, Elektrilevi OÜ kooskõlastasid detailplaneeringu planeeringulahenduse kohta tingimusi esitamata. Tingimused, mis esitati ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks, on detailplaneeringus määratud.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 5. novembri 2014 korraldusega nr 1686--k „Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine Põhja-Tallinnas“. Detailplaneering võeti vastu eesmärgil jagada Sõle tn 50a kinnistu üheks elamumaa ja üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks ning moodustada reformimata riigimaast üks üldkasutatava maa ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Moodustatavale ärimaa sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Elamumaa krundil säilib olemasolev 2-korruseline garaa˛.

Detailplaneeringu vastuvõtmise teade ilmus ajalehes Postimees 11. novembril 2014, ajalehes Pealinn 17. novembril 2014 ja Tallinna veebilehel.

Esimene avalik väljapanek

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 8.-22. detsembrini 2014. Sellekohane teade ilmus ajalehes Postimees 20. novembril 2014, ajalehes Põhja-Tallinna Sõnumid novembris 2014 ja Tallinna veebilehel.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitas detailplaneeringule ettepanekud ja vastuväited Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ (edaspidi ka vastuväitja) ning küsimuse KAERA 14F HOONEÜHISTU.

Vastuväitja esitatud ettepanekud ja vastuväited puudutasid peamiselt vastuolu kehtiva detailplaneeringuga ja Tallinna üldplaneeringuga, Tallinna Linnavalitsuse 2. novembri 2011 korralduse nr 1721-k „Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu menetluse lõpetamine ja Tallinna Linnavalitsuse 4. juuni 2003 korralduse nr 1434-k kehtetuks tunnistamine“ kohtuvaidlust ja Maa-ameti seisukohtade arvestamata jätmist.

KAERA 14F HOONEÜHISTU esitas küsimuse garaa˛ide juurdepääsu ja säilimise kohta.

TLPA tutvus esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimusega ning vastas Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toometarne OÜ-le ja KAERA 14F HOONEÜHISTULE 13. jaanuaril 2015 kirjadega nr 3-2/3352 ning teatas, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 27. jaanuaril 2015.

TLPA selgitas KAERA 14F HOONEÜHISTULE, et Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu elluviimine ei takista juurdepääsu Kaera tn 14f kinnistul asuvatele garaa˛idele ning samuti ei näe planeeringulahendus ette garaa˛ide lammutamist.

Vastuväitja märkis avaliku väljapaneku kestel esitatud vastuväidetes, et detailplaneeringus ei ole arvesse võetud hetkel kehtivas ulatuses Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsusega nr 96 kehtestatud Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneeringut.

TLPA tänas tähelepanu juhtimast ja selgitas, et detailplaneeringus on arvestatud Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneeringu kohase Paavli tänava läbimurde vajadusega ning Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneeringut on käsitletud ka kontaktvööndi osas. TLPA märkis, et seletuskirjas täpsustatakse, kuidas koostatav detailplaneering kehtivat detailplaneeringut liikluslahenduse osas muudab.

Vastuväitja märkis, et detailplaneering ei ole vastavuses Tallinna üldplaneeringuga, muudetud on tulevase infrastruktuuri paiknemise ala.

TLPA selgitas, et Tallinna üldplaneeringu kohaselt on piirkonna juhtotstarbeks korruselamute ala, mis on põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, bürood jm keskkonnaohutud ettevõtted. Tallinna üldplaneeringu kohaselt asub planeeritud ala nii perspektiivse magistraaltänava ehk Pelgulinna möödasõidutee koridoris kui ka haljas- ja liikumisraja koridoris (soovitavalt kuni 50 meetri laiune hoonestusvabana säilitatav haljasriba).

TLPA selgitas, et Tallinna üldplaneering on väga suure üldistusastmega dokument. Tallinna üldplaneering näeb ette, et piirkonnas asub nii rohekoridor kui ka perspektiivne magistraaltänav. Arvestades seda, et äri- ja tootmishooned asuvad garaa˛idest põhja pool ning elamud lõuna pool, on otstarbekas kavandada perspektiivne möödasõidutee põhja poole - garaa˛ide ja äri- ja tootmishoonete vahelisele alale ning rohekoridor garaa˛ide ning elamute vahelisele alale puhvertsoonina. Kehtiv Tallinna üldplaneering näeb ette järgmise etapina iseseisvate üldplaneeringute koostamise kõigile linnaosadele, mis tuginevad linna üldplaneeringule, kuid omavad suuremat täpsusastet. Koostatavad linnaosade üldplaneeringud kaasajastavad ning täpsustavad linnaosade edasisi arengusuundasid ning seovad need tervikuks linna üldiste arengusuundadega. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga tuleb tagada planeeringuga hõlmatava ala sidusus ümbritsevate aladega nii funktsionaalselt kui ka ühendusteede osas, välja tuleb töötada toimivad ja loogilised liiklusskeemid. TLPA märkis, et tähelepanu peab pöörama kogu Põhja-Tallinna linnaruumi kvaliteedi parendamisele, mille üheks osaks on meetmete rakendamine kuritegevuse ennetamiseks, et muuta piirkond positiivse imagoga töö-, elu- ja ajaviite paigaks.

Vastuväitja märkis, et detailplaneeringus viidatakse Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule, mida õiguslikult ei eksisteeri.

TLPA selgitas, et Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 on algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering eesmärgiga täpsustada ja kaasajastada kehtivat Tallinna üldplaneeringut. Linnaosa üldplaneering käsitleb täpsemalt tee- ja haljaskoridori asukohta, lähtudes ümbritsevast hoonestusest ja funktsioonidest.

Vastuväitja leidis, et vaikides on mööda mindud ja ignoreeritud Tallinna linna ja avaldaja vahelist halduskohtulikku vaidlust (haldusasi nr 3-10-1091) planeeringut algatanud haldusakti ebaseaduslikkuse üle.

TLPA juhtis tähelepanu, et Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ning lähiala detailplaneeringu menetlus on lõpetatud ja Tallinna Linnavalitsuse 4. juuni 2003 korralduse nr 1434-k kehtetuks tunnistamine on Tallinna Halduskohtus vaidlustatud, kuid kohus ei ole rakendanud esialgset õiguskaitset ning seega ei ole detailplaneeringu menetlemisel takistusi.

Vastuväitja märkis, et detailplaneeringus ei ole arvesse võetud Maa-ameti hulgalisi märkuseid, sh avaldaja huve puudutavas osas.

TLPA vastas, et Maa-ameti märkustega on detailplaneeringus osaliselt arvestatud. Detailplaneeringu koostamise ajal ei ole olemasolevas olukorras toimunud muutusi. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlastatud Elering AS-iga, Aktsiaseltsiga Eesti Raudtee ja Tallinna Transpordiametiga. Detailplaneeringule on lisatud Inspecta Estonia OÜ elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade mõõteprotokoll. Terviseameti Põhja talitus on 6. jaanuaril 2014 märkinud, et nimetatud detailplaneering vastab tervisekaitsenõuetele. KAERA 14F HOONEÜHISTU on esitanud avalikul väljapanekul nõusoleku planeeringulahendusele.

Vastuväitja märkis, et vaikides on mööda mindud planeeringuala piirinaabri ja Paavli tn 10 maaüksuse omanike vajadusest, sh Paavli tn 10 kinnistul asuva RIMI kaubanduskeskuse liiklusskeemi käsitlevalt.

TLPA selgitas, et K-Projekt Aktsiaselts on Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu raames koostanud simulatsiooni ning liiklusskeemi, mille erinevad variandid esitati TLPAle ja Tallinna Transpordiametile tutvumiseks. Koostatud töö arvestab erinevate detailplaneeringute ja ehitusprojektidega, tagades juurdepääsud kõigile kinnistutele. Liiklusprognoos põhineb 2011. aastal Inseneribüroo Stratum (praegu Osaühing Stratum) tööl „Tallinn, Paavli tn 5a ja 5b detailplaneeringu liiklusuuring“, mis on teostatud hindamaks Paavli tn 5a ja 5b kruntidele planeeritava kaubanduskeskuse mõju piirkonna liiklusele ning on optimaalse liiklusskeemi koostamise aluseks.

Pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut, 26. jaanuaril 2015, esitas detailplaneeringule vastuväited Maa-amet ja andis teada, et Maa-ameti poolt ei ole Tallinna Linnavalitsuse 5. novembri 2014 korraldusega nr 1686-k vastuvõetud Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lahendus aktsepteeritav, eelkõige riigi reservmaa piiriettepanekuga nr AT0904130007 maaüksusele koostatud planeerimisettepaneku osas.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 27. jaanuaril 2015. Vastav teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 9. jaanuaril 2015, ajalehes Pealinn 19. jaanuaril 2015, ajalehes Põhja-Tallinna Sõnumid jaanuaris 2015.

Detailplaneeringu avalikul arutelul vastuväidetest ei loobutud. Arutelul osalenud Maa-ameti ja vastuväitja esindajad väljendasid üheselt, et nende hinnangul on detailplaneeringut koostatud ja menetletud õigusvastaselt ning nad ei nõustu detailplaneeringu lahendusega ega detailplaneeringu edasise menetlemisega esitatud kujul.

27. jaanuaril 2015 teatas Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ kirjalikult, et ei loobu vastuväidetest ja palus enne detailplaneeringu kehtestamist esitada detailplaneering Harju Maavalitsusele järelevalveks.

Põhja-Tallinna Valitsus teatas 16. veebruari 2015 kirjas nr 5-3.4/3451-9, et planeeringulahendus ei ole jätkusuutlik. Ärihoone rajamine 3 meetri kaugusele 110 kV kõrgepinge õhuliinist, mis säilitatakse olemasoleval kujul, ei ole aktsepteeritav. Põhja-Tallinna Valitsus märkis, et on kiitnud planeeringulahenduse heaks (juulis 2013), teadmisega et kõrgepingeliin kaabeldatakse. OÜ Elering läbiviidud elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade mõõtmised (detsembris 2013), mis kinnitavad kõrgepingeliini ohutust, ei käsitle kõrgepingeliini vahetus läheduses viibimise pikaajalisi mõjusid. Kõrgepingeliini säilitamine kahjustab ka kinnistu omaniku huve ning muudab arenduse otstarbekuse küsitavaks, kuna see vähendab kinnisvara hinda ja põhjustab riske. Kõrgepingeliini vahetu lähedus on potentsiaalselt inimeste tervist kahjustav, lisaks eksisteerib oht ehitisele ning finantsiliste kahjude riske ei ole võimalik maandada, kuna kõrgepingeliini kaitsetsoonis asuvat hoonet ei ole võimalik kindlustada. Põhja-Tallinna Valitsus on seisukohal, et planeeringudokumentides tuleb näha ette käsitletavat ala läbiva õhuliini terviklik kaabeldamine. Õhuliini kaabeldamine hoiaks ära inimeste elu, tervist ja vara ohtu seadvad olukorrad ning parandaks piirkonna üldilmet. Pärast maakaabli paigaldamist on võimalik hakata kasutama tänast õhuliini kaitsevööndisse jäävat linnaruumi otstarbekamalt: luua rohekoridor, kavandada kergliiklusvõimalusi, väikeobjekte jms.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt on planeeritud ala läbiv 110 kV elektriõhuliin kavandatud likvideerida. Lõplik maakaabelliini lahendus täpsustub ehitusprojektis.

Teade detailplaneeringu avaliku arutelu tulemuste kohta ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 13. veebruaril 2015, ajalehes Pealinn 16. veebruaril 2015 ja ajalehes Põhja-Tallinna Sõnumid veebruaris 2015.

24. aprillil 2015 toimus TLPA-s Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu raames koosolek, kus osalesid TLPA, Tallinna Linnavaraameti ja Maa-ameti esindajad. Otsustati korrigeerida detailplaneeringu lahendust ja esitada see uuesti Maa-ametile seisukoha võtmiseks.

Detailplaneeringu lahendust korrigeeriti, arvestades esitatud vastuväiteid, praeguseks väljakujunenud olukorda ning Maa-ameti märkusi. Kuna Maa-amet ei pidanud riigi reservmaa piiriettepanekuga AT0904130007 maaüksusest üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi pos 3 planeerimist õiguspäraseks ega põhjendatuks ning oli seisukohal, et maaüksust on perspektiivis võimalik hoonestada, siis jäeti planeeritud alast välja Sõle tn 48c maaüksus, mis jääb väljapoole Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus kavandatud rohekoridori ja mille hoonestamist on võimalik edaspidi kaaluda. Muudetud detailplaneeringu lahenduses hõlmab krunt pos 3 vaid Sõle tn 48b sotsiaalmaa sihtotstarbega piiriettepaneku ala. Kuna Sõle tn 50a kinnistut teenindav pandus asub osaliselt reformimata riigimaal, korrigeeriti planeeringulahendust ning kavandati ajutine krunt pos 2b (praegu pos 3), mis on võimalik liita krundiga pos 2a (praegu riigi reservmaa piiriettepanekuga AT0904130007 hõlmatud maa-ala, koha-aadress Sõle tn 48b).

TLPA esitas korrigeeritud detailplaneeringu Maa-ametile seisukoha võtmiseks, kuid Maa-amet detailplaneeringule heakskiitu ei andnud.

Kuna detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitatud vastuväidetest ei loobutud, esitas Tallinna Linnavalitsus 18. aprilli 2016 kirjaga nr LV-1/1021 detailplaneeringu Harju maavanemale järelevalve teostamiseks.

Tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 1 lõike 1 ja PlanSi v.r § 23 lõike 3 punktist 5 korraldati Harju Maavalitsuses 25. mail 2016 planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute, kelle vastuväiteid ei arvestatud, ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks arutelu. Arutelul lepiti kokku, et detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.2 lisatakse märkus, mille kohaselt täpsustatakse Kaera tn 14f juurde viiva mahasõidu asukoht ehitusprojektis ning mille koostamisse kaasatakse ka KAERA 14F HOONEÜHISTU. Kuni uue tee valmimiseni peab olema tagatud olemasoleva juurdepääsutee kasutamine KAERA 14F HOONEÜHISTULE. KAERA 14F HOONEÜHISTU kirjalikult vastuväidetest ei loobunud ja Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ vastuväidete osas kokkuleppele ei jõutud.

Vaadanud järelevalve teostamiseks esitatud planeeringumaterjalid läbi ja võtnud arvesse Harju Maavalitsuses toimunud arutelu tagastas Harju Maavalitsus 6. juunil 2016 kirjaga nr 6-7/1494 detailplaneeringu kohalikule omavalitsusele, esitades omapoolsed märkused.

Harju Maavalitsuse kirjas toodi välja, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Maa-amet on vahetanud omapoolseid seisukohti käesoleva detailplaneeringu menetluse raames, kuid Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei olnud detailplaneeringus jätkuvalt paljude märkustega arvestanud. Sellest tulenevalt palus Harju Maavalitsus kohalikul omavalitsusel koostöös Maa-ametiga täpsustada, millised märkused ja ettepanekud detailplaneeringu kohta olid endiselt üles jäänud. Lisaks, kuna planeeringualasse jäi reformimata riigimaa ja riigi maareservina riigi omandisse jäetud AT09043007 maaüksus ja Maa-amet sellise lahendusega ei nõustunud, oli Harju Maavalitsus seisukohal, et kohalikul omavalitsusel on vajalik selles osas jõuda Maa-ametiga kokkuleppele. Samuti leidis Harju Maavalitsus, et kohalik omavalitsus ei olnud järginud PlanSi v.r § 18 lõikest 6 tulenevat nõuet ehk mitte avaldanud novembris 2014 ilmunud linnaosalehes seaduskohast informatsiooni ning palus sellele selgitust. Samuti palus Harju Maavalitsus kohalikult omavalitsuselt põhjendust, miks planeeritud alal Pelgulinna möödasõidutee ehk perspektiivse linna põhimagistraaltänava ja haljaskoridori ümber planeerimine ei kvalifitseeru üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena.

Vastavalt Harju Maavalitsuse märkusele esitas TLPA 16. detsembri 2016 kirjaga nr 3-2/3352-67 Maa-ametile uuesti detailplaneeringu materjalid tutvumiseks ning omapoolsed selgitused Maa-ameti seisukohtadele. Lisaks palus TLPA oma kirjas Maa-ametil täpsustada, millised märkused ja ettepanekud on detailplaneeringu kohta pärast planeeringu materjalide täiendamist endiselt üles jäänud.

Maa-amet vastas TLPA kirjale 13. jaanuari 2017 kirjaga nr 6-3/17/893, milles märkis, et ei aktsepteeri TLPA seisukohti ja tõi välja kõik üles jäänud vastuväited. Maa-amet lisas, et ei ole saanud tutvuda kõikide detailplaneeringu materjalidega.

16. mail 2017 kirjaga nr 3-2/3352 esitas TLPA detailplaneeringu maavanemale järelevalve menetluse jätkamiseks. TLPA selgitas, et Maa-ametiga on tehtud koostööd, kuid Maa-amet jäi oma varasemate seisukohtade juurde ning ei nõustunud riigimaa planeerimisega sellisel kujul, nagu detailplaneeringus kavandatud. Lisaks märkis TLPA, et kõiki toodud vastuväiteid on TLPA käsitlenud varasemalt Maa-ametile saadetud kirjades, mis on lisatud detailplaneeringu materjalidele. Korrigeeritud seletuskirja ning põhijoonisega oli Maa-ametil võimalik tutvuda Tallinna planeeringute registris. TLPA selgitas, et seoses sellega Maa-amet ei pidanud riigi reservmaa piiriettepanekuga AT0904130007 maaüksusest üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi pos 3 planeerimist õiguspäraseks ega põhjendatuks ning on seisukohal, et maaüksust on osaliselt võimalik hoonestada, siis on jäetud kehtestamisele minevast alast välja Sõle tn 48c piiriettepaneku alasse jääv sihtotstarbeta maa, mis asub väljaspool Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus kavandatud rohekoridori ja mille hoonestamist on võimalik edaspidi kaaluda.

Teavitamiskohustuse piisavuse osas märkis TLPA, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku kohta ilmus teade 20. novembril 2014 ajalehes Postimees ning 18. novembril 2014 ajalehes Pealinn. Samuti teavitati detailplaneeringu väljapanekust tähtkirjadega kõiki puudutatud isikuid. Vastuväiteid on puudutatud isikute poolt esitatud ja nendele on TLPA vastanud, millest tulenevalt on puudutatud isikud saanud kasutada oma menetlusõigusi ning olnud planeeringu koostamisse kaasatud.

Lisaks selgitas TLPA, et Pelgulinna möödasõidutee ja haljaskoridori ümberplaneerimine ei kvalifitseeru üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena sellepärast, et Tallinna üldplaneeringu koostamisel ei jälgitud kõiki üksikasju ning rohekoridoride ja ühendustee asukoht määrati üldplaneeringus üldisena, mis täpsustatakse detailplaneeringu koostamise ning selle raames tehtava linnaruumilise olukorra täpsema analüüsi käigus.

Vastavalt Harju Maavalitsuses 25. mail 2016 toimunud arutelule ning 6. juuni 2016 kirjale täiendati detailplaneeringu seletuskirja ning seletuskirja punkti 4.2.

Harju Maavalitsus, vaadanud järelevalveks esitatud planeeringumaterjalid läbi, tagastas detailplaneeringu kohalikule omavalitsusele 23. mai 2017 kirjaga nr 6-7/1494, milles esitas omapoolsed märkused.

Harju Maavalitsus asus seisukohale, et kuna kohalik omavalitsus ei saa tulenevalt kinnisvara sundvõõrandamise seadusest (redaktsioon kehtis kuni 30. juunini 2018) seada sundvaldust riigi omandisse jäetavale maaüksusele, peab TLPA enne detailplaneeringu edasise menetluse jätkamisega jõudma Maa-ametiga kokkuleppele riigimaa tulevase kasutamise osas. Sellest tulenevalt tegi Harju Maavalitsus kohalikule omavalitsusele ettepaneku vastata Maa-ameti 13. jaanuari 2017 kirjas nr 6-3/17/893 toodud märkustele ning teha Maa-ametile omapoolseid ettepanekuid detailplaneeringu lahenduse osas kompromissi saavutamiseks.

Lisaks märkis maavalitsus, et kuivõrd Tallinna üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1 on määratletud ära ka maakasutuse funktsioonidena (juhtotstarvetena) magistraaltänavate ala ja haljaskoridorid, on antud detailplaneering Tallinna üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe osas. Sellest tulenevalt tegi maavalitsus kohalikule omavalitsusele ettepaneku menetleda detailplaneeringut edasi üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna ning detailplaneeringu seletuskirja lisada peatükk üldplaneeringu muutmise põhjenduste kohta. Samuti paluti koostada detailplaneeringule PlanSi v.r § 9 lõike 71 kohane skeem üldplaneeringu muudatuste kajastamiseks.

Lisaks tõi maavalitsus välja, et planeeringumaterjalidest nähtuvalt on detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegiline hindamine (edaspidi KSH) jäetud algatamata Tallinna Linnavalitsuse 24. märtsi 2010 korraldusega nr 421 k. Esitatud materjalidest ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks enne KSH algatamata jätmise otsuse tegemist hinnangu saamiseks Keskkonnaameti poole pöördunud, mida üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul teha tuleks. Sellest tulenevalt palus Harju Maavalitsus küsida Keskkonnaametilt detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 1 ja sama seaduse § 35 lõike 4 kohast seisukohta KSH vajaduse kohta.

Seoses avaliku väljapanekuga tõi maavalitsus välja, et PlanSi v.r § 19 kohaselt on avaliku väljapaneku kestuseks kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavatel detailplaneeringutel neli nädalat. Antud juhul on detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestuseks olnud kaks nädalat. Lisaks märkis maavalitsus, et kuna ajavahemikul 8.-22. detsember 2014 toimunud avalikust väljapanekust ei teavitatud vastava linnaosa lehes, siis uue avaliku väljapaneku korraldamine ning sellest teavitamine kõikides seaduses sätestatud vastavates ajalehtedes aitab kaasa kõigi võimalike huvitatud isikute teavitamisele ning planeeringu menetlusnõuete täitmisele. Sellest tulenevalt tegi maavalitsus kohalikule omavalitsusele ettepaneku korraldada detailplaneeringu uus avalik väljapanek kestusega neli nädalat. Lisaks palus maavalitsus kohalikul omavalitsusel teavitada esimesel avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikuid uuest avalikust väljapanekust, et selgitada välja, kas eelmisel avalikul väljapanekul esitatud vastuväited jäävad üles või ollakse nõus nendest loobuma.

Harju Maavalitsuse ettepaneku ja märkustega on arvestatud.

5. septembril 2017 korraldati TLPA ja Maa-ameti ühisnõupidamine, mille tulemusel saatis TLPA 22. jaanuari 2018 kirjaga nr 3-2/17/3352-72 Maa-ametile tutvumiseks Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu materjalid. Peamised kokkuleppelised muudatused olid järgmised:

1) 110 kV elektriliinide maakaabli projekt on kantud detailplaneeringu tehnovõrkude koondplaanile vastavalt Hepta Group Energy OÜ projektile „Veskimetsa-Kopli ja Veskimetsa-Volta 110 kV kaabelliinide eelprojekt“, töö nr 2016-086;

2) koostatavat Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringut on korrigeeritud, riigi reservmaa piiriettepanekuga AT0904130007 hõlmatud maa-ala lõunapoolne osa määrati korterelamute alaks;

3) riigi reservmaa piiriettepaneku nr AT0904130007 hõlmatud maa-ala jagamist ei ole kavandatud ning riigi reservmaa piiriettepaneku AT0904130007 ja krundi pos 2 vahelisele alale on kavandatud ajutine krunt, mida on võimalik liita rohekoridori (sotsiaalmaa - üldkasutatav maa) krundiga;

4) detailplaneeringut käsitletakse Tallinna üldplaneeringut muutvana Pelgulinna möödasõidutee ja haljaskoridori asukoha osas;

5) planeeringualast välja jääva riigi reservmaa piiriettepaneku AT0904130007 osa on kajastatud kontaktvööndi joonisel ning 5. jaanuaril 2018 otsustas TLPA, et koos Sõle tn 48a kinnistuga tuleb planeerida piirnev riigi reservmaa. Nimetatud detailplaneeringu koostamisel määratakse krundi ehitusõigus, juurdepääs jms.

Maa-amet vastas 22. veebruari 2018 kirjaga nr 6-3/18/1161-3 ja kinnitas, et Maa-amet ei esita täiendavaid vastuväiteid korduvaks kooskõlastamiseks esitatud Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lahendusele.

Detailplaneeringut menetleti edasi Tallinna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Detailplaneeringu seletuskirja lisati peatükk 4.1.2, mis käsitleb Tallinna üldplaneeringu muutmise põhjendusi. Lisaks sellele koostati detailplaneeringule PlanSi v.r § 9 lõike 71 kohane skeem üldplaneeringu muudatuste kajastamiseks (joonis nr DP-2--1).

Teistkordne avalik väljapanek

Detailplaneeringu teistkordne avalik väljapanek toimus 17. aprillist - 15. maini 2018. Sellekohane teade ilmus ajalehes Postimees 28. märtsil 2018, ajalehes Pealinn 2. aprillil 2018, ajalehes Harju Elu 13. aprillil 2018 ja Tallinna veebilehel.

Põhja-Tallinna Valitsus teavitas 2. aprilli 2018 kirjaga nr 5.-3.4/919-2 detailplaneeringu avalikust väljapanekust puudutatud isikuid ja esimesel avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikuid, kes olid: KAERA 14F HOONEÜHISTU, Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ ning Maa-amet.

Detailplaneeringu teistkordse avaliku väljapaneku kestel esitas ettepanekud ja vastuväited Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ.

TLPA tutvus esitatud ettepanekute ja vastuväidetega ning vastas vastuväitjale 1. juuni 2018 kirjaga nr 3-2/17/3352-76 ning teatas, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 14. juunil 2018.

Vastuväitja märkis avaliku väljapaneku kestel esitatud vastuväidetes, et detailplaneering ei sea eesmärgiks ega sisalda üldplaneeringu muudatusi, kuigi on pealkirjastatud üldplaneeringut muutvana. Vastuväitja märkis, et 24. märtsi 2010 korraldus nr 421-k ning 5. novembri 2014 korraldus nr 1686-k ei sisalda eesmärgina Tallinna linna üldplaneeringu muutmist ega kehtesta asjakohaseid nõudmisi. Samuti detailplaneeringu põhijoonis (DP-4) ning liikluskorralduse skeem (DP-6) ei sisalda tulevase Pelgulinna möödasõidutee trassi paiknemise märgistust planeeringulisel alal ning vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) §-le 142 ei sisalda planeering üldplaneeringut muutvat teksti ega jooniseid.

TLPA selgitas, et tulenevalt EhSRS § 1 lõikest 1 menetletakse detailplaneeringut edasi detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud planeerimisseaduse, ehk mitte 1. juulist 2015 kehtima hakanud planeerimisseaduse alusel.

TLPA selgitas, et detailplaneeringu algatamise ja vastuvõtmise korralduste puhul on tegemist menetlustoimingutega, mis viivad kehtestamiseni ehk lõpliku haldusaktini ning antud detailplaneeringu puhul detailplaneeringu koostamise eesmärk ei ole muutunud, viidates ainult muudatusele seoses riigi reservmaaga. Lisaks selgitati, et perspektiivne kergliiklustee koridor ning Pelgulinna möödasõidutee koridor on näidatud mõlemas avalikul väljapanekul olevas planeeringus. Samuti oli planeeringu seletuskirjas kirjeldatud ettepanekut muuta detailplaneeringuga Tallinna üldplaneeringut Pelgulinna möödasõidutee ja haljaskoridori asukoha osas. Seletuskiri sisaldas üldplaneeringu muutmise põhjendusi ning joonistele kantud muudatusi.

Vastuväitja tõi välja, et detailplaneering ei sisalda pöördumist Keskkonnaameti poole KSH vajaduse määratlemiseks. Vastuväitja viitas sellele, et kuna PlanSi § 77 alusel kuulub KSH algatamise otsustamine kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse, siis ei ole rakendatavad Tallinna Linnavalitsuse 24. märtsi 2010 korraldus nr 421-k ning 5. novembri 2014 korraldus nr 1686-k. Ühtlasi mainis vastuväitja, et puuduvad asjakohased mürataseme mõõdistused seoses muudetud Pelgulinna möödasõidutee perspektiivse trassiga.

TLPA selgitas, et kuna planeeringu alal toimuv tegevus ei põhjusta asukohas olulist keskkonnamõju, siis oli asjakohane KSH jätta algatamata, viidates 24. märtsi 2010 korraldusele nr 421-k. Seoses müraga selgitati, et 2010. aasta mais koostatud liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine arvestas ka planeeritud Pelgulinna möödasõidutee realiseerimisega. Käesoleval juhul pole otstarbekas mürauuringu uuendamine olukorras, kus planeeringu eesmärk ei ole muutunud ning liikumisrajaga haljaskoridor on tõstetud elamukvartali äärde ja perspektiivne magistraaltänav elamukvartalist eemale.

Vastuväitja märkis, et esitatud projektdokumentatsioon ei ole läbi teinud planeeringu uuest sihtotstarbest johtuvaid muudatusi.

TLPA vastas, et väitest ei selgu, kas vastuväitja on silmas pidanud kruntide sihtotstarbeid või üldplaneeringukohaseid maakasutuse juhtotstarbeid. TLPA selgitas, et planeeringus määratud kruntide sihtotstarbeid ei ole pärast vastuvõtmist muudetud. Haljaskoridori ja perspektiivse magistraaltänava asukoha vastupidiseks muutmise puhul on tegemist Tallina üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.1 järgi magistraaltänavate ala ja haljaskoridoride ning liikumisradade funktsiooni muudatusega. Haljaskoridori ja perspektiivse magistraaltänava asukoht oli planeerigu vastuvõtmisel vastupidiseks muudetud.

Vastuväitja oli seisukohal, et antud detailplaneeringu menetluses pole järgitud üldplaneeringu koostamiseks seaduses sätestatud menetluskorda, viidates PlanSi §-le 142.

TLPA juhtis tähelepanu, et antud planeeringut menetletakse PlanSi v.r sätestatud nõuete kohaselt.

Lisaks eeltoodud vastuväidetele tõi vastuväitja veel 7 punkti, millest enamik kattuvad juba selgitatud väidetega. Vastuväitja nõudis riikliku järelevalvemenetluse ettekirjutuste realiseerimist ja projekti käesoleva avaliku väljapaneku lõpetamist kuni projektdokumentatsiooni vastavusse viimiseni selleks kehtestatud tingimustega ja seejärel uue väljapaneku korraldamist.

TLPA selgitas, et planeeringu avalik väljapanek on lõppenud ja täiendatud planeeringut menetletakse edasi PlanSist tulenevalt. Lisaks märkis TLPA, et Harju Maavalitsuse 23. mai 2017 kirjas nr 6-7/1494 toodud ettepanekuid on kaalutud ja võimalusel täidetud.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 14. juunil 2018. Vastav teade ilmus ajalehes Postimees 26. mail 2018, ajalehes Pealinn 28. mail 2018, ajalehes Põhja-Tallinna Sõnumid juunis 2018 ja Tallinna veebilehel.

Detailplaneeringu avalikul arutelul vastuväidetest ei loobutud.

Arutelul osalenud vastuväitja selgitas, et ei nõustu ühegi TLPA vastuses oleva selgitusega ja esitas 13. juunil 2018 koostatud kirja nr 33-1/8 pealkirjaga „Mittenõustumine planeeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete arvestamata jätmisega“. Nimetatud kiri sisaldas üldjoontes samu märkusi, mis 14. mail 2018 esitatud vastuväites. Lisaks sellele oli vastuväitja seisukohal, et praegusel ajal kehtiv PlanS täpsustab menetluslike protseduure, mis varasemates õigusaktides ei olnud piisavalt lahti kirjutatud. Sellest tulenevalt viitab vastuväitja õigusaktidele, millele tuleks kohalikul omavalitsusel tugineda, ja sellele, et KSH algatamise küsimuse lahendamine polnud Tallinna linna siseselt piisav, vaid oleks pidanud pöörduma Keskkonnaameti poole.

Vastuväitja oli seisukohal, et Tallinna üldplaneeringut muutes tulnuks tühistada kogu senine detailplaneeringu menetlus ja menetleda detailplaneeringut 1. juulil 2015 jõustunud PlanSi kohaselt. Sellest tulenevalt palus vastuväitja teha planeeringus vastuväitja taotletud muudatused ja korraldada planeeringu täpsustatud variandi uus avalik väljapanek. Lisaks palus vastuväitja informeerida vastuväidete edastusest valdkonna eest vastutavale ministrile kooskõlas kehtiva PlanSi §-ga 138.

Vastuväitja märkis avalikul arutelul, et oleks saanud vastuväited esitamata jätta, kui oleks aktsepteeritud kohalikule omavalitsusele 2. mail 2018 kirjaga nr 33-1/4 edastatud kompromissettepanekut pealkirjaga „Taotlus menetluslikuks vahenduseks Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku etapis“. Esitatud kompromissettepanekule on TLPA andnud seisukoha 28. novembri 2018 kirjaga nr 3-2/3352-83. Eelnimetatud kirjas märkis TLPA, et TLPA hinnangul ei ole Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetluses võimalik lahendada pöördumistes tõstatatud probleeme ja ettepanekuid, mistõttu ei pea TLPA otstarbekaks korraldada praegu kohtumist, mis ei ole seotud Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetlusega.

TLPA vastas vastuväitja esitatud kirjale 13. juuli 2018 kirjaga nr 3-2/17/3352-79. TLPA selgitas, et EhSRSi § 1 lõike 1 järgi menetletakse detailplaneeringut edasi detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud planeerimisseaduse nõuete kohaselt, ning sama kohaldatakse KeHJSi rakendamisel. TLPA selgitas, et PlanS v.r käsitleb läbinisti üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuid pole reguleeritud, millal tuleb vastav ettepanek üldplaneeringu muutmiseks teha, millest tulenevalt võib sellise ettepaneku vajadus ilmneda ka detailplaneeringu menetluse käigus. Põhjendused üldplaneeringu muutmiseks esitatakse detailplaneeringu kehtestamise otsuses, mille kinnitab Tallinna Linnavolikogu.

Seoses KSH-ga selgitas TLPA, et Tallinna linna ehitusmääruse § 12 lõige 1 punkt 2 sätestab algatamisettepaneku esitamise Keskkonnaametile, kuid käesoleva detailplaneeringu võimalikku keskkonnamõju on hinnatud juba haldusorgani poolt detailplaneeringu algatamisel ning tulenevalt detailplaneeringu eesmärgist ei tulene detailplaneeringu elluviimisega olulist keskkonnamõju.

Lisaks märkis TLPA, et detailplaneering esitatakse enne kehtestamist veelkordselt järelevalvele heakskiitmiseks.

Arvestades Harju maavanema 23. mai 2017 kirjas nr 6-7/1494 esitatud märkusega pöördus Tallinna Keskkonnaamet 20. septembri 2018 kirjaga nr 6.1-4.4/1364-1 riikliku Keskkonnaameti poole. Keskkonnaamet teatas 26. septembri 2018 kirjaga nr 6-5/18/15457-2, et planeeringualal ning selle lähialal looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte ei esine ning samuti ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnaamet on seisukohal, et Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga kavandatu ei oma olulist keskkonnamõju KeHJSi mõistes ning KSH algamata jätmise otsus 24. märtsi 2010 korraldusega nr 421-k oli asjakohane. Siiski palus Keskkonnaamet korrektsuse huvides täiendada detailplaneeringu seletuskirja lk 17 alapunkti 4.3.1 kolmandat lauset ning lisaks maapõueseadusele viidata ka jäätmeseadusele.

Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud.

1. novembri 2018 kirjaga nr 3-2/17/3352-81 esitas TPLA detailplaneeringu Rahandusministeeriumile järelevalve teostamise jätkamiseks.

Tulenevalt PlanSi v.r § 23 lõike 3 punktist 5 korraldati Rahandusministeeriumis 28. novembril 2018 planeeringu teisel avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks arutelu, kus vastuväitja esindaja ei osalenud.

Rahandusministeerium märkis 14. detsembri 2018 kirjas nr 14-11/8238-3, et Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ edastas Rahandusministeeriumile 23. novembril 2018 e-kirja, milles teavitas oma arutelul mitteosalemisest ning kinnitas, et jääb oma vastuväidete juurde. Ühtlasi palus Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ esindaja Rahandusministeeriumil kas arutelu edasi lükata, arutamaks detailplaneeringu avalikustamise kestel esitatud kompromissettepanekut, või teha soovitus Tallinna linnale asuda vastuväite esitajaga seda arutama.

Rahandusministeerium leidis, et kuna vastuväite kirjad ning kohaliku omavalitsuse vastuskirjad on planeeringudokumentatsiooni lisatud, on järelevalve teostajal võimalik saada ülevaade vaidluse sisust ning arutelu edasilükkamine ei ole vajalik. Samuti ei pidanud Rahandusministeerium vajalikuks arutelu edasilükkamist Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ 2. mai 2018 kirjaga nr 33-1/4 esitatud kompromissettepaneku arutamiseks, kuivõrd see ei käsitlenud järelevalve teostaja hinnangul käesoleva detailplaneeringu lahendust ning on lahendatav Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetlusest eraldiseisvalt.

Seega lahendas Rahandusministeerium tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ vastuväited kirjalikus menetluses.

Kuna KAERA 14F HOONEÜHISTU ja Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ esitatud vastuväidetest ei loobunud, andis järelevalve teostaja tulenevalt PlanSi v.r § 23 lõikest 4 lahendamata jäänud vastuväidete kohta oma kirjaliku seisukoha.

Rahandusministeerium nõustus kohaliku omavalitsuse antud seisukohaga KAERA 14F HOONEÜHISTULE ning märkis, et detailplaneeringu materjale on vastavalt Harju Maavalitsuses 25. mail 2016 toimunud arutelul kokkulepitule täiendatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükki 4.2 „Tänavavõrk ja liikluskorraldus“ on lisatud tingimus, mille kohaselt tuleb ehitusprojektis täpsustada ka Kaera tn 14F juurde viiva mahasõidu asukoht. Kaera tn 14F hooneühistu tuleb kaasata projekti koostamisse. Kuni uue juurdepääsu valmimiseni peab olema tagatud olemasoleva juurdepääsu kasutamine. Seega detailplaneeringus ei ole ette nähtud Kaera tn 14F garaa˛ide lammutamist ning juurdepääs sinna peab olema tagatud.

Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ esitatud vastuväidete ja kohaliku omavalitsuse antud selgituste osas märkis rahandusministeerium alljärgnevat.

Detailplaneeringus kehtiva Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneeringu arvestamise osas märkis rahandusministeerium, et detailplaneering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Kontaktvööndis ja osaliselt ka planeeritaval alal varem kehtestatud detailplaneeringud on kajastatud joonisel nr DP-2-1 ning seletuskirja peatükis 3.1 „Linnaehituslik situatsioon ja selle analüüs“. PlanSi v.r § 24 lõike 6 kohaselt muutub planeeringu kehtestamisega kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust. Kuna käesoleva detailplaneeringu ala kattub osaliselt kehtestatud Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneeringu alaga, muutub eelnimetatud kehtestatud detailplaneering Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala planeeringuala osas kehtetuks.

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu arvestamise kohta märkis Rahandusministeerium, et Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering on hetkel menetluses olev jõustumata planeering, millest ei tule õiguslikult siduvaid tagajärgi, kuid see ei tähenda, et kohalik omavalitsus ei võiks arvestada koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtetega. Kohalikul omavalitsusel ei ole keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega. Mitme planeerimismenetluse samaaegsel läbiviimisel peavad pädevad asutused püüdma planeeringute omavahelist vastuolu vältida (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-88-15).

Rahandusministeerium nõustus kohaliku omavalitsuse selgitusega vastuväitja kohtuvaidluse osas ning märkis, et järelevalve teostajale teadaolevalt on viidatud kohtuvaidlus lõppenud ning kohtumäärus jõustunud. Seega esitatud vastuväide ei ole enam asjakohane.

Maa-ameti tehtud märkuste mittearvestamise kohta märkis Rahandusministeerium, et detailplaneeringust nähtuvalt on kohalik omavalitsus andnud omapoolseid selgitusi Maa-ameti esitatud märkustele ning korraldanud Maa-ameti esindajatega kohtumise. Kohtumise tulemusena on saavutatud selline planeeringulahendus, millega on Maa-amet nõustunud. Seega Rahandusministeeriumi hinnangul on antud vastuväide saanud lahenduse.

Detailplaneeringus Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 ning lähiala detailplaneeringu ning Paavli tn 10 kinnistul ja seal asuva Rimi kaubanduskeskuse liiklusskeemi osas märkis rahandusministeerium, et viidatud Sõle 50a, Paavli 6a, 8 ja 10 ning lähiala detailplaneering on Tallinna Linnavalitsuse 2. novembri 2011 korraldusega nr 1721-k kehtetuks tunnistatud. Paavli tn 10 kinnistul ja seal asuval Rimi kaubanduskeskusel on olemasolev juurdepääs Manufaktuuri tänav T4 teemaa kinnistult.

Rahandusministeerium nõustus kohaliku omavalitsuse selgitusega üldplaneeringu muutmise vajaduse osas ja märkis, et juhul, kui üldplaneeringu muutmise vajadus selgub planeeringu koostamise käigus, tuleb kohalikul omavalitsusel otsustada, kas alustada detailplaneeringu menetlust algusest või on võimalik jätkata detailplaneeringu koostamist üldplaneeringut muutvana ning menetleda seda edaspidi vastavate reeglite järgi uut algatamist tegemata. Sellisel juhul peavad kindlasti olema täidetud kõik planeerimisseadusest tulenevad üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlusele ette nähtud nõuded (sh KSH eelhinnangu koostamine ning vastavalt eelhinnangu tulemustele KSH algatamise/mittealgatamise otsuse tegemine. Samuti on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avalikustamise kestus 2 nädala asemel 4 nädalat). Rahandusministeerium märkis, et antud juhul on olulised üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlusnõuded täidetud.

KSH vajaduse määramise kohta selgitas Rahandusministeerium, et KeHJSi ka enne 1. juulit 2015 kehtinud redaktsiooni kohaselt tuli anda eelhinnang üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule (KeHJSi § 33 lõige 2). KeHJSi § 35 lõigetest 3 ja 5 tulenevalt KSH mittekorraldamise korral peab tegema algatamata jätmise otsuse, mis peab sisaldama KeHJSi § 35 lõike 5 punktides 1-6 sätestatud teavet. KSH algatamisest või algatamata jätmisest tuleb teavitada avalikkust vastavalt KeHJSi § 35 lõigetes 6-7 sätestatud tingimustele. KeHJSi § 33 lõike 6 kohaselt tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt. 

Rahandusministeerium selgitas, et kuna antud detailplaneeringu puhul selgus üldplaneeringu muutmise vajadus planeeringumenetluse keskel, palus kohalik omavalitsus riiklikult Keskkonnaametilt seisukohta KSH vajalikkuse kohta Tallinna Keskkonnaameti 20. septembri 2018 kirjaga nr 6.14.4/1364-1. Riigi Keskkonnaamet märkis 26. septembri 2018 kirjas nr 6-5/18/15457-2, et planeeringualal ning selle lähialal ei esine looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnaamet asus seisukohale, et Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga kavandatu ei oma olulist keskkonnamõju KeHJSi mõistes ning KSH algamata jätmise otsus oli asjakohane. Seega on kohalik omavalitsus arvestanud Harju Maavalitsuse 23. mai 2017 kirjas nr 6-7/1494 toodud märkusega.

Rahandusministeerium märkis, et EhSRSi § 1 lõike 1 kohaselt menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Seega antud detailplaneeringu menetlus viiakse lõpuni kuni 2015. aasta juulini kehtinud planeerimisseaduse alusel.

Järelevalve teostaja märkis, et peale Tallinna üldplaneeringu muutmise vajaduse ilmnemist on detailplaneeringu seletuskirja täiendatud. Kehtiva Tallinna üldplaneeringu muutmise vajadus ning põhjendused on toodud seletuskirja peatükis 4.1 „Linnaruum“. Eelnimetatud peatükis on märgitud, et „üldplaneeringu kohaselt läbib ala nii Pelgulinna möödasõidutee kui ka haljaskoridor (soovitatavalt kuni 50 m laiused haljasribad, mis tuleb jätta hoonestamata). Möödasõidutee koridor on määratud olemasolevate elamute poolsele küljele ja haljaskoridor ärikvartali poolsele küljele. Detailplaneering sisaldab ettepanekut Tallinna üldplaneeringu osaliseks muutmiseks Pelgulinna möödasõidutee ja haljaskoridori asukoha osas. Üldplaneeringus on teekoridor määratud olemasolevate elamute poolsele küljele ja haljaskoridor ärikvartali poolsele küljele, kuid detailplaneeringuga on eesmärk muuta koridoride asukoht vastupidiseks, määrates elamutepoolsele küljele rohekoridori ja ärikvartalipoolsele küljele teekoridori“. Rahandusministeeriumi hinnangul on üldplaneeringu muudatusettepanekut arusaadavalt kirjeldatud.

Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.2 „Tänavavõrk ja liikluslahendus“ on toodud, et „detailplaneeringu koostamisel arvestati varasemalt koostatud liikluskorraldusliku lahendusega, millest lähtuvalt on kajastatud liiklusskeemil Sõle tn ja Paavli tn ühendustee. Ühendustee projekti raames projekteeriti ka Sõle tn 48 kinnistu omaniku soovil kinnistule Sõle tänavalt sisse-väljapääs (vt joonist DP-6, menetlusdokumendid, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 1. aprilli 2013 seisukoht nr 3-2/167-14 Sõle tn - Paavli tn ühendustee eskiisprojekti osas ning kooskõlastuste ja koostöö koondtabelis Tallinna Transpordiameti kooskõlastus). Projekteeritud ühendustee koridor ühtib ka Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohase Pelgulinna möödasõidutee koridoriga krundi pos 4 osas. Kuna tegu on võimaliku/põhimõttelise liikluskorraldusliku lahendusega, siis täpsemad lahendused antakse järgnevates projekteerimiste staadiumites“. PlanSi v.r § 9 lõike 4 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks muu hulgas ka tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu ülesanne täidetud ning detailplaneeringus on määratud perspektiivse magistraaltänava maa-ala ning selle põhimõtteline lahendus. Täpsem magistraaltee lahendus selgub ehitusprojekti koostamisel.

Detailplaneeringu seletuskirja peatüki 4.3 „Keskkonnakaitsealased ettepanekud“ alapeatükis nr 4.3.4 „Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju erinevatele keskkonnateguritele“ on käsitletud erinevaid mõjusid, mis planeeringu realiseerimisega võivad kaasneda. Kuna detailplaneeringuga ei kavandata Pelgulinna möödasõidutee rajamist, vaid kajastatakse vaid selle tulevast võimalikku asukohta, ei ole asjakohane möödasõiduteega kaasnevaid mõjusid antud detailplaneeringus hinnata.

Järelevalve tulemusena märkis Rahandusministeerium kokkuvõtvalt alljärgnevat.

PlanSi v.r § 3 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on vastavas ajalehes detailplaneeringu mõlema avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Seega vastuväiteid esitanud isikud on olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab vastuväidete esitamine planeeringu avalikel väljapanekutel. Vastuväiteid esitanud isikute vastuväidete arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. See tähendab, et vastuväiteid esitanud isikud on saanud detailplaneeringu koostamisel kasutada oma menetlusõigusi ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk.

PlanSi v.r § 4 lõike 2 punkti 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine linna või valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama vastavalt seadusele huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi järelevalve pädevusse kuulub detailplaneeringu seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnisasja omanike subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.

Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamine eesmärk planeerimisel on asula säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks vastuväidete ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus vastuväidetele ja ettepanekutele.

Järelevalve teostaja asus seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringute koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanSi v.r §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on koostatud koostöös Maa-ameti, Terviseameti Põhja talituse, Keskkonnaameti, Päästeameti Põhja Päästekeskuse ning võrguvaldajatega.

Rahandusministeerium lisas, et käesoleval juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringule on sellise ehitusõiguse andmine piisavalt põhjendatud ning saavutatud on erinevaid huve ja väärtusi tasakaalustav planeeringulahendus. Järelevalve teostaja hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks Rahandusministeeriumil järelevalvemenetlust lõpule viia ning otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanSi v.r § 23 sätestatud järelevalve teostaja pädevusele.

Lähtudes PlanSi v.r § 23 lõike 3 punktist 3 nõustus Rahandusministeerium kehtiva Tallinna üldplaneeringu muutmisega.

Võttes aluseks EhSRSi § 111 lõike 3 ja PlanSi v.r § 23 lõike 6, andis rahandusministeerium 14. detsembri 2018 kirjaga nr 14-11/8238-3 heakskiidu Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.

Detailplaneeringust huvitatud isik V. Gul tagab detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee osa valmisehitamise vastavalt 12. augustil 2014 sõlmitud lepingule nr 3-7/109.

PlanSi § 132 lõige 6 sätestab, et planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringu kõrvaltingimusena ette näha, et planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud oma käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt võetud kohustusi.

Detailplaneeringu kõrvaltingimusena nähakse ette, et Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel 12. augustil 2014 sõlmitud lepingus nr 3-7/109 määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga PlanSi § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

EhSRSi § 1 lõike 1 kohaselt menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest.

Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lõike 4 kohaselt kehtestab Tallinna Linnavolikogu detailplaneeringud juhul, kui planeeringuala kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeering koostatakse olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks, muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu Tallinna Linnavalitsus oma korraldusega. Kuna Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringus muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringut“, siis kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

PlanSi v.r § 25 lõike 7 punkti 4 alusel teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates Sõle tn 50a, Sõle tn 48a, Paavli tn 8 ja Paavli tn 10 kinnistute omanikke, KAERA 14F HOONEÜHISTUT; Tallinn, Kaera tn 22 korteriühistut (Kaera tn 22 kinnistu omanike esindaja); Tallinn, Kaera tn 26 // Sõle tn 48 korteriühistut (Kaera tn 26 // Sõle tn 48 kinnistu omanike esindaja); Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ-d ja Maa-ametit.

Tiit Terik

Tallinna Linnavolikogu esimees