Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, korrakaitseseaduse, ühistranspordiseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmiseks
Tallinna Linnavolikogu 21.02.2019 otsus number 31
Redaktsiooni kehtivus:21.02.2019 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

21. veebruar 2019 nr 31

Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, korrakaitseseaduse, ühistranspordiseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmiseks

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 65 lg 3 alusel

1. Esitada Vabariigi Valitsusele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, korrakaitseseaduse, ühistranspordiseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga (lisas).

2. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil esitada otsus Vabariigi Valitsusele.

3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Mihhail Kõlvart

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 21. veebruari 2019
otsuse nr 31
LISA

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, korrakaitseseaduse, ühistranspordiseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu

§ 1.  Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust täiendatakse §-ga 536 järgmises sõnastuses:

§ 536. Korrakaitseametniku õpe ning vahetu sunni kohaldamise õigus

(1) Korrakaitseametniku õpe koosneb järgmistest osadest:

1) esmaõpe;

2) tasemeõpe.

(2) Esmaõppes omandatakse korrakaitsetööks vajalikud algteadmised ja -oskused. Vähemalt 24-tunnine esmaõpe läbitakse enne korrakaitseülesandeid täitma asumist.

(3) Tasemeõppe läbib korrakaitseametnik kolme aasta jooksul alates tööle asumisest.

(4) Korrakaitseametnik, kellel on sisejulgeolekualane eri- või kõrgharidus, ei pea läbima korrakaitseametniku õpet ning ta võib seaduses sätestatud alustel ja korras kohaldada vahetut sundi.

(5) Korrakaitseametnik võib seaduses sätestatud alustel ja korras kohaldada vahetut sundi üksnes juhul, kui ta on läbinud korrakaitseametniku tasemeõppe.“.

§ 2.  Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 572 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Valla- või linnavalitsus võib käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuete üle riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada käesoleva seaduse §-des 30, 31, 32 ja 34, § 37 lõike 1 punktides 2 ja 3, §-des 38, 39, 40 ja 44, § 47 lõike 1 punktides 1, 2, 3 ja 4, § 49 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.“;

2) seadust täiendatakse §-ga 573 järgmises sõnastuses:

§ 573. Vahetu sunni kasutamine

(1) Valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnikul (edaspidi korrakaitseametnik) on lubatud kasutada füüsilist jõudu ja erivahendeid käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Korrakaitseametniku erivahendid on käerauad.

(3) Korrakaitseametniku teenistusrelv on gaasirelv ja külmrelvadest löögirelv.“.

§ 3.  Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduse § 81 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Valla- või linnavalitsusel on käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 sätestatud kohustuse üle järelevalve teostamisel lubatud kasutada erimeetmena füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“.

§ 4.  Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustiku § 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik karistusseadustiku §-s 262 nimetatud väärteo puhul.“.

§ 5.  Seaduse jõustumine

Seadus jõustub ….

Riigikogu esimees

Eiki Nestor

Tallinn, …………………. 2019


Seletuskiri kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, korrakaitseseaduse, ühistranspordiseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse eesmärk korraldada iseseisvalt kohalikku elu ja lahendada kogukonna probleeme.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lõige 1 sätestab: „kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.“

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lõige 2 sätestab: „Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ning teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.“

Ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (EKOH) artikkel 3, mis kohaliku omavalitsuse mõistet sisustab, põimib eelnimetatu ühte. Artikli 3 punkt 1 sätestab: „Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.“

Kogukondade suurimaid probleeme on turvalisus. Turvalisus tähendab stabiilset elukeskkonda, milles inimene tunneb ennast kaitstult ning kus on tagatud ohutus ja kindlustatus. Turvalisuse tagamine nõuab paljude asutuste ja inimeste ühist panust.

Kehtiv korrakaitseseadus näeb igaühel rolli turvalisuse loomisel ehk avaliku korra tagamisel. Eelkõige saab igaüks turvalisuse tagamisse panustada, vähendades riskikäitumist, et ei oleks vaja tagajärgedega tegelda. Ühiskondlikud normid aitavad luua turvalisema elukeskkonna ja koos õigusaktidega annavad elanikele suuniseid, kuidas vältida ohuolukordi.

Traditsiooniliselt nähakse turvalisuse tagajana Politsei- ja Piirivalveametit, laiemalt ka riigikaitsega seotud ameteid ja organisatsioone. Uues korrakaitseseaduses on käsitletud rolle laiemalt ning näiteks avaliku korra tagamise eest vastutavad ka linnad ja vallad.

Praegusajal on korrakaitsega seonduv tööjaotus ja vastutus killustatud nii riigis kui ka kohaliku omavalitsuse üksustes, mistõttu ei ole tulemuslikult käivitunud ka piirkondlik koostöö.

Seega on vaja luua riikliku ja kohaliku omavalitsuse tasandi vahel parim koostöö ja koosmõju süsteem. Siseturvalisuse valdkonnas võimaldab seda kogukonnakeskne lähenemine, mis seisneb koos kogukonnaga sealsete probleemide väljaselgitamises ja koos kogukonna esindajatega nende lahendamises. Kogukonnakeskse lähenemisega jõutakse senisest tõhusamalt ka üksikisiku kaasamiseni. Ühtlasi aitab see suurendada usaldust riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste vastu.

Korrakaitsesüsteem vajab tõhustamist selliselt, et kohalikud omavalitsused võiksid olla turvalise kogukonna eestvedajad ning probleeme saaks lahendada inimesele võimalikult lähedasel tasandil. Seetõttu tuleb korrakaitseametnike pädevuse praegune ulatus praktilistel kaalutlustel üle vaadata.

Eelnõu eesmärk on anda kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikele lisavolitused, mis võimaldavad neil täita neile seadusega pandud ülesandeid eelkõige valdkondades, mis on tugevalt seotud kohaliku omavalitsuse territooriumil turvalisuse tagamise ja parema elukeskkonna loomisega ning mille täitmisel on seni olnud vaja kaasata politsei või mida pole volituste puudumise tõttu üldse olnud võimalik täita.

Eelnõu kohaselt kavandatakse anda korrakaitseametnikele volitused, et parandada nende võimalusi täita kaht neile pandud ülesannet:

1) teostada järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle ning

2) mõjutada ühissõidukis sõiduõiguseta isikut ka olukorras, mil isik ei allu ametnike seaduslikele korraldustele.

Eelnõu kohaselt täiendatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust selliselt, et korrakaitseametnikel on õigus pärast tasemeõppe läbimist kohaldada seaduses sätestatud juhul vahetut sundi. Käesolevas eelnõus on vahetu sunni kohaldamine piiritletud füüsilise jõu kasutamisena või erivahenditest käeraudade ning teenistusrelvadest löögirelva ja gaasirelva kasutamisena.

Eelnõu kohaselt muudetakse ja täiendatakse korrakaitseseadust viisil, mis võimaldab valla- või linnavalitsusel avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle riikliku järelevalve teostamisel kohaldada korrakaitseametnike kaudu ulatuslikumalt riikliku järelevalve erimeetmeid. Selleks antakse neile volitus kasutada konkreetsete ülesannete täitmisel erimeetmeid ja vahetut sundi.

Kui isik ei täida kohustuslikku haldusakti vabatahtlikult, mõjutatakse teda loobuma vastupanust ja asuma kohustust või keeldu täitma, kasutades haldussunnivahendeid. Asendustäitmise ja sunniraha kõrval kasutatakse haldussunnivahendina vahetut sundi.

Vahetut sundi kasutatakse näiteks juhul, kui isik viibib varisemisohtlikus hoones - see on ohtlik ja keelatud. Korrakaitseametnik teavitab isikut keelust ja kohustab teda hoonest lahkuma (kehtiv haldusakt on lahkumiskorraldus). Kui isik ei täida lahkumiskorraldust, hoiatab korrakaitseametnik teda füüsilise jõu kasutamisest (hoiatus). Kui isik ei asu kohustust täitma, kasutab korrakaitseametnik tema hoonest välja viimiseks füüsilist jõudu (vahetu sund).

Samuti on vahetu sund tänaval lamava inimese ülestõstmine ametniku poolt, kui ta keeldub püsti tõusmast. Korrakaitseametnik ei saa aga isikut püsti tõstmata jätta, kui on oht, et ta külmub surnuks.

Eelnõu kohaselt täiendatakse ühistranspordiseadust viisil, mis võimaldab ühissõidukist välja tõsta sõiduõiguseta isiku või isiku, kes ei esita korrakaitseametnikule sõiduõigust tõendavat dokumenti (näiteks pilet või sõidukaart). Praegu puudub korrakaitseametnikel seaduslik õigus isikuid ühissõidukist välja tõsta. Seetõttu tuleb korrakaitseametnikele seadusega pandud ülesande täitmiseks kutsuda appi politseinikud, kuid see pärsib politsei tööülesannete täitmist. Lisaks ei ole korrakaitseametnikul õigust politsei saabumiseni isiku dokumente kontrollida - sisuliselt võib korrarikkuja (nt piletita sõitja) minema joosta.

Alati ei valmista ühissõidukis probleeme piletita sõitja. Ebameeldivalt võib käituda ka näiteks alkoholijoobes sõitja. Kui ühissõidukis tuleb taluda kaassõitja häirivat ja pealetükkivat käitumist, ei tunne sõitjad ennast turvaliselt ning see vähendab märkimisväärselt ühistranspordi kasutamist. Kavandatavad meetmed aitavad lahendada olukordi, kus eksitakse reegli vastu, et avalikus kohas ei tohi teisi inimesi häirida ei sõna ega ˛estiga ega solvates, hirmutades või ähvardades.

Eelnõu kohaselt täiendatakse väärteomenetluse seadustikku viisil, mis võimaldab edaspidi lisaks politseiametnikule ka korrakaitseametnikul pidada kinni isik, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on rikkunud avalikus kohas käitumise üldnõudeid karistusseadustiku § 262 mõistes.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 kohaselt täiendatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust §-ga 536, mille lõigetes 1 kuni 4 sätestatakse, et korrakaitseametniku tasemeõppe läbinud korrakaitseametnik võib seaduses sätestatud juhtudel kohaldada vahetut sundi. Kutsetaseme omandab korrakaitseametnik Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2008 määruse nr 69 „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord“ alusel. Paragrahvi 536 lisatavas lõikes 4 sätestatakse, et korrakaitseametnik, kellel on omandatud sisejulgeolekualane eri- või kõrgharidus, ei pea läbima korrakaitseametniku tasemeõpet ning võib seaduses sätestatud alustel ja korras kohaldada vahetut sundi.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ei ole praegu regulatsiooni, mis sätestaks korrakaitseametniku tasemeõppe nõuded.

Selleks, et korrakaitseametnik oskaks isikut riikliku järelevalve menetluses õigesti kohelda, tuleb korrakaitseametnikke koolitada. Selleks on kehtestatud korrakaitseametniku kutsestandard ning loodud koolitusprogramm, mille kestus on vähemalt 170 tundi. Koolitusi teeb Sisekaitseakadeemia. Õppeprogramm näeb ette erialase ettevalmistuse nii teoorias kui ka praktikas. Korrakaitseametnike teadmisi kontrollib õppe läbimisel Sisekaitseakadeemia ja korrakaitseametniku kutse taotlemisel Kutsekoda.

Koolitamine vähendab riski, et korrakaitseametnik rikub oma ülesannete täitmisel isikute põhiõigusi. Ametnik, kes ei läbi korrakaitseametniku õpet ega taotle kutset, ei saa erimeetmete ja vahetu sunni kasutamise õiguse näol lisavolitusi.

Muudatuse tingib vajadus tagada, et korrakaitseametnikele antakse koos lisavolitustega ka akadeemiliselt kontrollitud teadmised erimeetmete ja vahetu sunni kasutamise õigusest ja ulatusest.

Võrdlusena võib välja tuua turvaseaduse ja abipolitseiniku seaduse. Turvaseaduse § 22 lõige 1 sätestab turvatöötajale oluliselt leebemad nõuded: turvatöötajana võib töötada vähemalt 19-aastane põhihariduse ja turvatöötaja kvalifikatsiooniga Eesti kodanik või isik, kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud pikaajalise elaniku elamisluba, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud tasemel ning kes isiksuseomaduste, kõlbluse, kehalise ettevalmistuse ja tervise poolest on võimeline täitma turvatöötaja ülesandeid.

Turvaseaduse § 27 lõige 2 sätestab, et esmaõppes omandatakse turvatööks vajalikud algteadmised ja -oskused. Vähemalt 16-tunnine esmaõpe läbitakse enne turvaettevõttes turvaülesandeid täitma asumist. Sama seaduse § 27 lõige 3 sätestab, et turvatöötaja kvalifikatsiooni saamiseks läbib valvetöötaja turvatöötaja põhiõppe neljakuulise katseaja jooksul. Põhiõpe (tasemeõpe) kestab vähemalt 50 tundi.

Pärast õppe lõppu on turvatöötajal turvaseaduse § 32 lõike 1 punktide 1-4 kohaselt õigus tõkestada pääs valvatavale objektile isikul, kes püüab sinna siseneda loata või muu seadusliku aluseta; pidada valvataval objektil kinni süüteos kahtlustatav isik; pidada kinni isik, kes tungib või on tunginud valvatavale objektile, viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valveobjekti või objektil viibivaid isikuid või takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel. Kinnipeetud isik tuleb viivitamata politseile üle anda; isiku kinnipidamisel teostada isiku ja temaga kaasas olevate esemete turvakontrolli kindlustamaks, et kinnipeetu valduses ei ole esemeid ega aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi. Turvatöötajal on õigus ohtlikud esemed ja ained võtta oma kontrolli alla.

Turvaseaduse § 32 lõike 2 punktide 1-4 kohaselt on turvatöötajal õigus objektil kinnipeetud isik objektilt eemaldada; tuvastada isik kohapeal; toimetada süüteos kahtlustatav isik politseisse; toimetada raviasutusse või politseisse isik, kellel on joobe tunnused ja kes oma käitumisega võib ohustada iseennast või teisi isikuid.

Lisaks sellele on 50-tunnise põhiõppe läbinud turvatöötajal õigus kasutada kumminuia, erivahenditest käeraudu ja teenistuskoera.

Abipolitseiniku seaduse §-s 8 on käsitletud abipolitseiniku ja abipolitseiniku kandidaadi väljaõpet.

Abipolitseiniku seaduse § 8 lõige 1 sätestab, et abipolitseiniku kandidaat peab läbima esimese astme õppe. Esimese astme õppes omandatakse abipolitseiniku tööks vajalikud algteadmised ja oskused. Esimese astme õpe kestab vähemalt 40 tundi ning lõpeb arvestusega. Esimese astme õppe läbinud ja arvestuse sooritanud abipolitseinik võib osaleda politsei tegevuses koos politseiametnikuga. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et iseseisvalt võib tööülesandeid täita abipolitseinik, kes on läbinud teise astme õppe ja sooritanud arvestuse. Teise astme õppe eeldus on esimese astme õppe edukas läbimine ning politsei tegevuses osalemine vähemalt 100 tundi. Teise astme õpe kestab vähemalt 40 tundi ning õppes omandatakse iseseisvaks ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Teise astme õpe lõpeb arvestusega. Seega piisab abipolitseinikuks saamiseks 80-tunnisest väljaõppest, millega kaasneb õigus kasutada füüsilist jõudu ja erivahendeid.

Avalikus kohas käitumise üldnõuded on sätestatud korrakaitseseaduse (KorS) §-des 55 ja 56. Kehtiva õiguse kohaselt teevad nende järgimise üle riiklikku järelevalvet nii politsei kui ka valla- ja linnavalitsused. Politseil on õigus rakendada järelevalve teostamisel kõiki KorSis sätestatud meetmeid, valla- ja linnavalitsuse õigused on palju piiratumad. Samuti saab politsei kohaldada vahetut sundi, kuid valla- ja linnavalitsusel see õigus puudub. See tähendab, et kohalik omavalitsus saab teostada järelevalvet ainult teatud piirini. Kui tekkinud olukorra lahendamiseks rohkem õigusi seaduses ette nähtud pole, peab ta olukorra edasiseks lahendamiseks kaasama politsei.

Tulenevalt praktilisest vajadusest laiendatakse eelnõu § 2 kohaselt KorSi § 572 lõike 1 muutmisega linna- ja vallavalitsuse kohaldatavate meetmete loetelu. Eelnõu kohaselt võib valla- või linnavalitsus riikliku järelevalve teostamiseks avalikus kohas käitumise üldnõuete üle kohaldada lisaks praegustele erimeetmetele ka järgmisi erimeetmeid:

- kontrollida ja tuvastada joobeseisundit isikul, kellel esinevad ilmsed joobeseisundile viitavad tunnused ja kes võib olla ohtlik endale või teistele (KorSi § 37 lg 1 p 2 ulatuses);

- toimetada isik alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi ja tervishoiuteenuse osutaja juurde (KorSi §-d 39 ja 40);

- teostada isiku suhtes turvakontrolli (KorSi § 47 lg 1 p-de 1, 2, 3 ja 4 ulatuses);

- teostada vallasasja läbivaatust (KorSi § 49 lg 1 p-de 1, 2 ja 4 ulatuses).

Täiendavate erimeetmete rakendamise õigus on vaja anda põhjusel, et asjakohaste volitusteta ei ole võimalik avalikus ruumis täita riigi antud ülesandeid.

Muudatused puudutavad ülesandeid, mis on otseselt seotud avalikus kohas käitumise üldnõuetega (KorSi § 55), ja ülesannet, millega teostatakse järelevalvet selle üle, et ei tekitataks ülemäärast müra, valgusefekte ja õhusaastet (KorSi § 56).

Lisaks täiendatakse eelnõu § 2 kohaselt KorSi §-ga 573 selliselt, et valla- või linnavalitsusel on lubatud erimeetmete kohaldamisel kasutada vahetu sunnina füüsilist jõudu ja erivahenditest käeraudu, teenistusrelvana löögirelva relvaseaduse § 15 lõike 1 punkti 1 mõistes ning gaasirelva relvaseaduse § 13 mõistes. Füüsilise jõu, erivahendi, löögirelva ja gaasirelva kasutamise õigus on vaid konkreetse ülesande täitmisel ning need on vahetu sunni elemendid, mida korrakaitseametnikud tohivad oma ülesannete täitmisel kasutada.

Eelnõu sätestab ka korrakaitseliste abivahendite kasutamise kriteeriumina abivahendi kasutamise vältimatuse eesmärki arvestades. Abivahendeid võib kasutada üksnes juhul, kui muud vahendid on ammendunud ning abivahend on eesmärgi saavutamiseks ainuvõimalik ja vältimatu.

Praegu on korrakaitseametnikud olukorras, kus neil puudub võimekus riiklikult pandud ülesande täitmine lõpuni viia ning nende töösse on pidevalt vaja kaasata politseid. Korrakaitseametnikud saavad praegu erimeetmeid kasutada vaid eeldusel, et süüteo toimepanija on koostööaldis. Näiteks kui isik keeldub lõpetamast alkoholi tarvitamist lastele suunatud avalikul kogunemisel, ei saa teda selleks sundida. Seega ei ole korrakaitseametnikul kehtiva seaduse alusel tegelikult võimalik kõrvaldada avalikku korrarikkumist, ohtu välja selgitada või kõrvaldada, kui korrarikkuja ei tee temaga koostööd.

Vahetu sunni kasutamine on lubatud ultima ratio põhimõttel, äärmuslikes olukordades, mil ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmist ei ole võimalik muu haldussunnivahendiga tagada. Selle all mõeldakse näiteks sagedasi olukordi, mil isik ei allu riigivõimu esindaja seaduslikule korraldusele või ei tee koostööd ning muud võimalused isiku mõjutamiseks on ammendunud.

Eelnõu § 3 kohaselt täiendatakse ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 81 lõikega 31. Lisatava sätte kohaselt on valla- või linnavalitsusel ÜTSi § 67 lõikes 1 nimetatud kohustuse üle järelevalvet teostades lubatud korrarikkumise kõrvaldamiseks anda süüteo toimepanijale korraldus isikut tõendava dokumendi esitamiseks ja bussist lahkumiseks.

Sõiduõiguseta sõitmine bussis, trammis või trollis on ÜTSi § 85 lõike 1 kohaselt väärtegu. Kui sõiduõiguseta isik on koostööaldis, saab korrakaitseametnik oma ülesandeid täita. Probleem tekib siis, kui isik keeldub sõiduõigust tõendava dokumendi esitamisest või - olles juba tabatud sõiduõiguseta sõitmast - keeldub ühissõidukist lahkumast. Sellisel juhul peavad korrakaitseametnikud kehtiva õiguse järgi paluma politsei abi. Seega tuleb korrakaitseametnike volitusi laiendada, et neil oleks võimalik mõjutada sõiduõiguseta isikut, kes ei tee ametnikega koostööd.

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse väärteomenetluse seadustiku § 45 lõiget 1 punktiga 5, milles nähakse korrakaitseametnikule ette võimalus pidada kinni isik, kelle puhul esineb põhjendatud kahtlus, et ta on toime pannud väärteo, ning kes kas püüab põgeneda, kelle isikut ei ole tuvastatud, kes võib jätkuvalt toime panna väärtegusid või võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida. Kinnipidamise õigus nähakse ette vaid KarSi §-s 262 sätestatud väärteo puhul.

Muudatus on vajalik, kuivõrd eelnõuga soovitakse luua olukord, mil korrakaitseametnikud ei pea neile seadusega pandud ülesannete täitmisesse kaasama politseiametnikke. Ilma selle muudatuseta on edaspidi küll võimalik riiklikku järelevalvet teostada - täita korrakaitselist funktsiooni ja kasutada riikliku järelevalve erimeetmeid -, kuid vaid korrarikkumise lõpetamise näol.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi või vähetuntud termineid.

4. Seaduse mõjud

Kavandatavad muudatused tehakse korrakaitseametnikele lisavolituste andmiseks nende praeguste ülesannete täitmisel. Olulisemad muudatused on korrakaitseliste lisameetmete rakendamise ja vahetu sunni õiguse andmine korrakaitseametnikele, et nad saaksid oma ülesandeid paremini täita.

Eelnõu seadusena jõustumisega kaasneb nii sotsiaalne mõju kui ka mõju riigi sisejulgeolekule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele. Samuti paranevad korrakaitseametniku sekkumise võimalused ning suureneb riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse koostöö, võib eeldada üldpildis inimeste turvatunde suurenemist ning usalduse kasvu korrakaitseüksuse suhtes.

Eelnõus kavandatavate muudatuste jõustumisel paraneb korrakaitseüksuse seadusest tulenevate korrakaitseliste ülesannete täitmise kvaliteet ning tihenev koostöö politseiga võimaldab paremini reageerida süütegudele ja tõkestada nende toimepanemist. Samuti võimaldab korrakaitseüksuse suurem sidustatus politseiga kasutada korrakaitseüksust riikliku korrakaitseressursi täiendusena.

5. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad kulud

Seaduse rakendamisega kulusid ei kaasne.

6. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja vastu võtta Vabariigi Valitsuse rakendusakte.

7. Seaduse jõustumine

Eelnõu tuleb vastu võtta ja jõustada esimesel võimalusel.

Mihhail Kõlvart

Tallinna Linnavolikogu esimees