Lihtne otsing

1. Vaidemenetluse asjaolud

19. märtsil 2018 esitas Tallinn, Tehnika tn 5 korteriühistu (edaspidi ka Korteriühistu Tehnika 5 või korteriühistu või KÜ) Tallinna Keskkonnaametile (edaspidi ka keskkonnaamet) taotluse loa saamiseks kahe Tehnika tn 5 kinnistul kasvava puu raieks.

5. aprillil 2018 käisid keskkonnaameti töötajad Tehnika tn 5 kinnistul kasvavaid puid hindamas.

10. aprillil 2018 väljastas keskkonnaamet raieloa nr 29880 saare raieks ja hoolduslõikusloa nr 30042 vahtra hoolduslõikuseks. Keskkonnaameti spetsialistide hinnangul ei ole vahtrapuu ohtlik ja seega selle raie ei ole põhjendatud.

10. mail 2018 esitas KÜ hoolduslõikusloa peale vaide, milles taotleb hoolduslõikusloa asendamist raieloaga, sest peab kinnistul kasvavat vahtrat ohtlikuks. KÜ põhjendas vaiet asjaoluga, et puud vaatamas käinud arboristid (Arborest OÜ, Arbormen OÜ ja OK Acer OÜ) kinnitasid, et vaher vajab raiet, mitte hoolduslõikust.

15. mail 2018 saatis keskkonnaamet korteriühistule kirja, milles paluti otsustamise lihtsustamiseks ametile saata vähemalt üks (soovitatavalt rohkem) ühistu nimetatud firma (Arborest OÜ, Arbormen OÜ ja OK Acer OÜ) kutsetunnistusega arboristi koostatud kirjalik riskianalüüs kõnealusele vahtrale. Samuti paluti saata fotod harudevahelisest lõhest ja selle ulatusest.

25. mail 2018 saatis korteriühistu keskkonnaametile KÜ juhatuse selgituse vahtra ohtlikkuse kohta, 5 fotot vahtrast ja Erko Soolmanni (Metsahaldur OÜ) poolt 23. mail 2018 koostatud Tehnika tn 5 raieloa seletuskirja. Seletuskirja kohaselt on kõnealune vaher ohtlik mitmele ümbritsevale elu- ja abihoonele ning kogu kõrvalasuvale parklale. Tekkinud on reaalne kahjustuse oht ümberkaudsete inimeste varale ja halvemal juhul ka elule ning tervisele. Nimelt on vaher selgelt oma liigile omase bioloogilise vanuse kõrgeas ning seetõttu igasugustele ümbritsevatele looduslikele ja tehislikele häiringutele eriti vastuvõtlik. Puu ohtlikku seisundit aga karmistab veelgi asjaolu, et puu on väga suurte mõõtmetega (läbimõõt üle 1 meetri, kõrgus üle 20 meetri) ning puu on selgelt kaldu umbes 50-60 kraadise nurga all parkla ja hoonete suunas. Lisaks on puu võra kogukas, tuultele eriti vastuvõtlik ning tüve hargnemise kohas (u 6,5 meetri juures) on puule kasvanud jässakas ja suure läbimõõduga külgharu. Viimase läheduses, kohe peaharu kõrval, on suure läbimõõduga radiaalne lõhe, mis on ka mädanike poolt nakatunud. E. Soolmanni hinnangul võib antud kohas tekkida haru murdumine ka mitte väga suure tormi korral, sest nii haru kui ka tüvi ise on tugevas kaldes. Vahtrale on kasvuea jooksul tehtud juurekaelast kuni võra hargnemiskohani pidevalt ka okste kärpimist ja lõikust. Seda on võimalik näha oksakühmude ja -lõhede kaudu. Lõhesid on aga rohkearvuliselt ja kuna lõikus on tehtud kohe puidu servapinnalt tõenäoliselt ilma kaitsevahendeid kasutamata, siis on mädanik levinud ka puidu siseossa. Kuna puude ümber on parkla ning väga mitmed hooned, siis on väga suur tõenäosus, et ka puude juurestik on erinevatel aegadel kaeve- ja ehitustööde käigus läbi raiutud ning seetõttu kannatada saanud. Teada on asjaolu, et 2017. aasta septembris vahetati välja lõhkenud veetrass Sügise tn 6 ja Tehnika tn 5 majade vahelisel alal. Niivõrd koguka puu toestamine ei ole sellises olukorras tulemuslik, sest puu on tugeva kalde all, äärmiselt raske ning juurestik kahjustada saanud. Ka võra kärpimine eakal puul häiringuterikkas keskkonnas on ohtlik nii puu edasisele tervisele kui ka inimeste varale ja tervisele. Jämeda külgharu lõikus suurendaks hargnemiskohas olevat puulõhet veelgi, põhjustaks mädanikku ning tõenäoliselt muutuks puu ja selle võra raskuskese selliselt, et selle kompenseerimiseks ei piisa ka kõige paremast toestusest. Lisaks elimineeritaks selliselt puule väga oluline ja suure kaaluga fotosünteesiv osa võrast. Kokkuvõtvalt märkis E. Soolmann, et asukohalist ohtlikkust, sanitaarset seisundit, puu vanust, võra karakteristikat ning välispinnal avalduvaid lõhesid arvesse võttes tuleb vaher määrata arboristide poolt likvideerimisele.

29. mail 2018 edastas OK Acer OÜ arborist Aarne Oad keskkonnaametile e-kirja teel oma arvamuse Tehnika tn 5 kinnistul kasvava vahtra seisukorra kohta, mille OK Acer OÜ oli 18. aprillil 2018 saatnud korteriühistule, kuid mille KÜ jättis keskkonnaametile edastamata. Arborist nõustus oma kirjas, et puu on suur ja võimas, hoonele üsna lähedal ning oksad ulatuvad vastu hooneid. Samuti langeb puult lehti ja oksaraage. Vahtrapuud üle vaadates hindas arborist puu seisukorra väga heaks, mistõttu ei pea ta võimalikuks puud ohtlikuks määrata ning seda ei pea ilmtingimata raiuma. Arborist pakkus välja vahtrale ainult hoolduslõikuse, mis sisaldab kuivade, ristuvate ja vales suunas kasvavate okste eemaldamist, samuti ka kergemat harvenduslõikust. Arborist lisas, et kindlasti tuleks lühendada oksi, mis on maja fassaadidele lähedal või vastu seda. Oksi tuleks eemaldada sobivast harunemiskohast, jälgides oksa läbimõõtu. Maksimaalne, mida lõigata võiks, on kuni 10 cm, parem, kui oleks lõigatava oksa läbimõõt 5 cm. Suuri tüveharusid lõikuse käigus ei eemaldata.

Tallinna Keskkonnaamet edastas 19. juunil 2018 Tallinna Linnavalitsusele oma selgitused raieloa andmisest keeldumise kohta. Amet on seisukohal, et Tehnika tn 5 kinnistul kasvava vahtra raie ei ole põhjendatud. Vahtra lõhede ja võimalike mädanikega seotud riske saab ameti hinnangul maandada võra vähendamise ja sidumise kaudu. Kui vähendada puu võra massi, jõuab tugivöö puud üleval hoida. Seega leidub puu raiele keskkonda vähem koormavaid alternatiive (puu hoolduslõikus ja tugivööga sidumine), mis vähendab puu ohtlikkust ja võimaldab puul edasi kasvada. Puu raie on põhjendatud üksnes siis kui tegemist on perspektiivitu ja haige puuga või puu kasvab sobimatus kohas. Asjaolu, et vaher kasvab väikses sisehoovis, ei tähenda, et puu on kasvukohta sobimatu. Puud peavadki hoovis kasvama, sh ka väikestes hoovides. Hoonete valgustingimusi saab parandada puu hoolduslõikuse kaudu. Asjaolu, et puu on vana, ei ole samuti aluseks raieloa väljastamisele. Vanemad puud võivad olla turvalisemad kui nooremad, sest puu tüve suur läbimõõt tagab puu parema püsivuse. Keskkonnaamet ei pea Erko Soolmanni koostatud raieloa seletuskirja usutavaks. Igast küljest piiratud hooviala ei ole „tuultele avatud“. Silelõikusi, mis oleksid vahtrat väidetavalt suurel määral kahjustanud, ei märganud ükski kolmest ameti spetsialistist, kes puud hindamas käisid. Majadevaheline veetrass, kus tehti kaevetöid, asub vahtrast ca 8-9 meetri kaugusel ja võimalik juurte kahjustamine nii kaugel tüvest ei mõjuta puu püsivust ning ei muuda puud murdumisohtlikuks. 7. juunil 2018 teostas ameti metsavaht-dendroloog vahtrale resistograafuuringu, mis näitas, et puu juurekael ja tüve allosa on terved ning vahtra murdumine tavaoludes ei ole tõenäoline.

2. Korteriühistu Tehnika 5 vaie

19. juunil 2018 edastas Tallinna Keskkonnaamet Tallinna Linnavalitsusele Korteriühistu Tehnika 5 (edaspidi ka vaide esitaja), keda esindab juhatuse liige Eduard Neeme, vaide, milles palub Keskkonnaametil veelkord läbi vaadata Tehnika tn 5 asuva vahtra raieloa taotluse, arvestades tegelikku kohapealset olukorda ja asendada hoolduslõikusluba nr 30042 raieloaga.

Vaide esitaja sõnul kasvab vaher Tehnika 3 ja 5 ja Sügise 4 ja 6 ehk nelja maja kinnistupiiril ja täidab kogu nelja maja taevalaotuse ning ohustab ja kahjustab otseselt nelja kortermaja. Raieloast keeldumine paneb nelja kortermaja elanikud ka edaspidi raskesse, kurnavasse ja ahistavasse olukorda, sest lisaks otsesele ohule (u 7 m kõrgusel on ohtlik ja silmaganähtav suur harudevaheline lõhe) mis murdumisel ohustab inimesi ja eluhooneid, võtab ülisuur puuvõra kitsas hoovis ka kogu valguse mis on inimesele elamiseks ülioluline. Vaide esitaja sõnul kasvab puu Tehnika tn 5  ülikitsas hoovis, mitte avaras üldkasutatavas pargis. Majaelanikud on väga rohelise mõttelaadiga ja armastavad loodust, aga niivõrd kitsastes tingimustes on puu kasvanud ohtlikult suureks. Puu vägisi säilitamine tekitaks vaid pingeid ja kestvat muret. Lisaks kaasneks suure riskifaktoriga puu turvalisemaks muutmisega suured rahalised kulutused (harud on vaja siduda/toestada spetsiaalsete rihmadega). Vaide esitaja sõnul ei saa sellise koormuse talumist panna eraisikute kanda. Majaelanikud on veendumusel, et puu raiumine on halbadest otsustest parim lahendus. Puu säilitamine spetsiaalseid erivahendeid kasutades oleks otsene eraisiku kurnamine ja rahapõletamine. Probleemi teadlik edasilükkamine ja inimeste ning nende vara ohtu seadmine ei ole mõistlik ega põhjendatud.

Lähtudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) § 40 lg-st 1 ja § 83 lg-st 2 anti vaide esitajale võimalus kasutada õigust olla ära kuulatud. Vaide esitaja esindaja selgitas 20. juuni 2018 telefonivestluses, et keskkonnaameti nõue saata ametile otsustamise lihtsustamiseks ühe või enama kutsetunnistusega arboristi koostatud kirjalik riskianalüüs kõnealusele vahtrale, oli korteriühistu jaoks äärmiselt koormav. Tegemist on 2017. aastal asutatud korteriühistuga, millel puuduvad rahalised vahendid kutseliste arboristide teenuse tellimiseks. Korteriühistu juhatuse liikme sõnul võeti mitu hinnapakkumist. Arboristi kirjaliku hinnangu hind oli ligikaudu 600 eurot. Eeltoodust tulenevalt tellis korteriühistu hinnangu Metsahaldur OÜlt, kes koostas raieloa seletuskirja mõistliku hinnaga. Ühistu ei näe põhjust kahelda Metsahaldur OÜ metsamajanduse juhi Erko Soolmanni hinnangus, mille kohaselt puu on inimeste elule, tervisele ja varale ohtlik. Puu ohtlikkus on silmaga tuvastatav isegi tavainimesele. Keskkonnaamet omalt poolt ei ole tellinud ühtegi erapooletut eksperthinnangut, lähtudes ainult oma ametnike vaatlusest ning arborist Aarne Oadi e-kirjas antud mitteametlikust hinnangust.

3. Tallinna Linnavalitsuse seisukohad vaide läbivaatamisel

Tallinna haldusterritooriumil reguleerib puude raieks ja hoolduslõikuseks lubade väljastamist Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrus nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ (edaspidi kord). Korra § 7 lg 1 p 1 kohaselt on raieluba õigustatud taotlema puu kasvukoha kinnistu omanik või tema volitatud isik.

Korra § 8 lõike 1 järgi vaatab amet taotluse läbi, kontrollib selle põhjendatust ja vajadusel tellib dendroloogilise hinnangu. Amet vaatas taotluse läbi ning otsustas, et põhjendatud on raieloa väljastamine üksnes saarele, vahtra raie ei ole põhjendatud, kuna riske saab maandada puu võra vähendamise ja tüve tugisidumisega.

Dendroloogilist hinnangut ei ole amet tellinud. Samas on menetluses esitatud OK Acer OÜ arboristi Aarne Oadi 29. mai 2018 arvamus ja Metsahaldur OÜ esindaja Erko Soolmanni 23. mai 2018 arvamus vahtra säilitamise kohta vastandlikud. Puudub vastava eriteadmisega spetsialistide ühtne põhjendatud seisukoht, kas puu on murdumisohtlik ja tuleks likvideerida, või tagab puu ohutuse hoolduslõikus ja võra sidumine.

Korra § 10 lõike 2 kohaselt märgitakse taotluse osalisel rahuldamisel keeldumise põhjendused raieloale. Keskkonnaameti 10. aprillil 2018 väljastatud raieloal nr 29880 on raieloa andmise taotluse osalist keeldumist põhjendatud järgmiselt: „Taotluses küsitud vahtra raie ei ole hetkel põhjendatud. Puule väljastatakse hoolduslõikusluba.“ Sellist üldsõnalist lauset ei saa lugeda korrektseks keeldumise põhjenduseks. Samuti ei vabasta hoolduslõikusloa andmine ametit raieloast keeldumise põhjendamise kohustusest. Raieloa andmisest keeldumise alused on nimetatud korra § 12 lõikes 1. Antud juhul ei ole märgitud raieloale ühtegi sisulist põhjendust, miks keelduti vahtrale raieluba andmast.

Samuti pole põhjendatud raieloa asemel hoolduslõikusloa väljastamine, kuna hoolduslõikusluba pole haldusakti adressaat taotlenud ega andnud nõusolekut raieloa asendamiseks hoolduslõikusloaga. Hoolduslõikusloas on amet andnud juhised üldiseks hooldus-korrastuslõikuseks ja võra harvendamiseks. 19. juuni 2018 kirjas nr 1-2/691-2 on aga amet asunud seisukohale, et „Vahtra lõhede ja võimalike mädanikega seotud riske saab maandada võra vähendamise ja sidumise kaudu. Kui vähendada puu võra massi, jõuab tugivöö puud üleval hoida.“ Seega selgub, et puu ohutuks säilitamiseks on vaja kasutusele võtta enam meetmeid kui seda on kirjeldatud hoolduslõikusloas. Selgusetuks jääb, millise haldusakti alusel peaks ühistu võra sidumise lisakohustust täitma.

Haldusakti põhjendamine on üheks olulisemaks haldusakti vorminõudeks. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti põhjendamisel tuleb faktilised asjaolud siduda õigusnormi koosseisuga, mis vastab tuvastatud asjaoludele. HMS § 56 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Mida ulatuslikum on halduse kaalutlusõigus ning keerukam õiguslik ja faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema haldusakti põhjendus. Haldusakti põhjendusest peab selguma, et selle andja on arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt.

Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud haldusakti põhjendamise kohustuse olulisust. Tegemist on üldise nõudega, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-14-00). Eraldi on kohus rõhutanud, et kaalumisele tuleb võtta kõik menetluses esitatud asjassepuutuvad väited ja seisukohad. Kui menetlusosaliste poolt esitatud seisukohad jäetakse arvestamata, siis tuleb seda põhjendada (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-39-07). Juhul kui haldusorgan ei teosta kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-72-13).

Linnavalitsusele vaide edastamisel lisatud selgituses on keskkonnaamet ka ise möönnud, et kõnealuse vahtra näol on tegemist ohtliku puuga, pidades samas vahtra raiumisele keskkonda vähem koormavaks alternatiiviks hoolduslõikusega puu massi vähendamist selliselt, et tugivöö jõuaks puud üleval hoida. Paraku on keskkonaamet kaalumata jätnud muud aspektid peale keskkonnasäästlikkuse. Näiteks selle, kui palju ressursse peavad kinnistu omanikud panustama võimaliku murdumise ohuga puu hooldamiseks ja toestamiseks ning seda, kas see võib olla isikute jaoks ebamõistlikult koormav. Ühistu esindaja Eduard Neeme sõnul on vastavalt hinnapakkumisele puu võra sidumise maksumus minimaalselt 600 eurot, millele lisandub spetsiaalse rihma hind, u 120 eurot jooksev meeter. Seega põhjustaks puu turvalisemaks muutmine väikese liikmete arvuga ühistule arvestatavaid kulusid.

Samuti ei ole keskkonnaamet kaalunud, kas puu ohtlikkuse vähendamine ja edasi kasvamise võimaldamine kaalub üles ohu kinnistul liikuvate inimeste elule ja tervisele ning nende varale, kuigi vaide esitaja on vaides välja toonud põhjused, miks ühistu hinnangul on vaher ohtlik ja mil viisil see halvendab elanike elukeskkonda.

Raieloa menetlemisel tuleb kaaluda ühelt poolt looduskeskkonna säilitamise ning teiselt poolt erahuvi puu raiumiseks, mis võib seonduda raieloa objektiks olevast puust tingitud mõjutustega kinnistu omanikele. Erahuvi võib õigustada ka sellise puu raiumist, mida oleks võimalik erimeetmetega säilitada, kui puu on ohtlik või puust tulenevad negatiivsed mõjutused raieloa taotluse esitanud isiku huvidele. Õiguskantsler on 19. oktoobri 2015 seisukohas nr 6-4/150476/1504559 märkinud, et kuigi määrus sätestab ka raieloa andmisest keeldumise alused, peab Tallinna Keskkonnaamet võtma seejuures arvesse ka proportsionaalsuse põhimõtet ning võib keelduda loa andmisest üksnes juhul, kui selleks on ülekaalukas põhjus.

Kaalumissituatsioonis ei ole haldusorgani ülesandeks üksnes võrrelda erinevaid huve ja selgitada välja neist kaalukamad, vaid haldusorgani ülesandeks on ka tasakaalustada erinevaid kaalukaid huve (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-52-13 p 31). Antud juhul ei ole amet kaalutlusotsuse tegemisel jälginud kõiki olulisi asjaolusid.

Lisaks tõsiasjale, et keskkonnaamet on lähtunud ainult keskkonnaaspektist ning ei ole kaalunud muid olulist tähtsust omavaid asjaolusid ning keskkonnaameti 10. aprilli 2018 osaline raieloa andmisest keeldumine on täielikult põhjendamata, ei ole keskkonnaamet järginud ka HMS-s sätestatud vaidemenetluse läbi viimise korda ja tähtaegu.

HMS § 78 sätestab, et kui vaie ei vasta nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Vaie esitati 10. mail 2018. Keskkonnaamet saatis 15. mail 2018 korteriühistule kirja, milles ei olnud viidatud puudustele vaides ega antud ka vastamiseks tähtaega. Kirjas paluti otsuse tegemise lihtsustamiseks ametile edastada kutsetunnistusega arboristi koostatud kirjalik riskianalüüs kõnealusele vahtrale. Vaide esitaja saatis täiendavad materjalid keskkonnaametile 25. mail 2018.

HMS §-st 80 tulenevalt, juhul kui haldusakti andnud haldusorgan ise vaiet ei rahulda, edastatakse  vaie koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Keskkonnaamet edastas vaide linnavalitsusele alles 19. juunil 2018.

4. Vahetult enne asja otsustamist ilmnenud asjaolud

Linna sisekontrolöri teenistus, mõistes olukorra tõsidust, valmistas vaideotsuse linnavalitsusele otsustamiseks ette kiirkorras, algatades kooskõlastamismenetluse dokumendihaldusprogrammis Postipoiss 21. juunil 2018, eesmärgiga esitada vaideotsuse eelnõu 27. juunil 2018 toimuvale linnavalitsuse istungile otsustamiseks. Vaide esitaja saatis 26. juunil 2018 e-kirja, milles teatas, et 22. juunil 2018 murdis tormituul vaidlusaluse vahtrapuu. Murdunud puu suur haru lömastas Tehnika tn 3 kinnistul väikeehitise ja kahjustada sai Sügise tn 4 terrass. Murdunud haruga sai pihta üks sõiduauto ja mootorratas. Vaide esitaja sõnul likvideeris Päästeamet esmase ohu. Kahjud on hindamisel. Vaide esitaja rõhutas, et jätkuvalt on püsti puu teine haru, millest tuleneb ülisuur oht Sügise tn 6 elamule. Selgus, et keskkonnaameti peaspetsialistide poolt terveks ja ohutuks tunnistatud puu on tegelikult seest mäda ja õõnes. Vaide esitaja edastas e-kirja lisadena kaks fotot murdunud vahtrapuust, millelt on näha puu haru murdumisest kuuri katusele tekitatud kahju, samuti tõsiasi, et püsti seisev puuharu on seest mädanenud. Vaide esitaja rõhutab, et edasise kahju vältimiseks on viivitamatult vaja raiuda veel püsti olev vahtra põhitüvi.

5. Arvestades punktis 3 ja 4 esitatud seisukohti ja põhjendusi rahuldada Korteriühistu Tehnika 5 vaie Tallinna Keskkonnaameti tegevuse peale. Tallinna Keskkonnaametil anda viivitamatult välja raieluba Tehnika tn 5 asuva vahtra raiumiseks.

6. Tallinna Keskkonnaameti juhatajal tagada edaspidi vaiete menetlemine vastavalt seaduses sätestatud nõuetele.

7. Tallinna Linnakantseleil teha korraldus teatavaks Korteriühistule Tehnika 5 ja Tallinna Keskkonnaametile.

8. Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, s.o 30 päeva jooksul alates korralduse teatavakstegemisest, kaebusega Tallinna Halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn).