Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas
Tallinna Linnavolikogu 14.06.2018 otsus number 94
Redaktsiooni kehtivus:14.06.2018 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

14. juuni 2018 nr 94

Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1, kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 171 ja § 43 p-de 1 ja 2, Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 20 lg-te 4 ja 6 alusel ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritud ala paikneb Põhja-Tallinna linnaosaga piirneval Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alal ning osaliselt Paljassaare poolsaarel. Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“ kohaselt on määratud planeeritud ala maismaaga ühenduse ala kauba- ja tootmissadama maaks, kuhu võib rajada sadamat teenindavaid hooneid ja rajatisi. Kuna üldplaneering tehissaari ei ole käsitlenud ja planeeritud saared on maismaaga kavandatud püsivalt ühendada, võib maismaa üldplaneeringu kohase juhtotstarbe laiendada ka planeeritud alale. Sellest tulenevalt muudetakse detailplaneeringuga kehtivas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus ettenähtud maakasutuse juhtotstarve kaubandus- ja teenindusehitise maaks ning määratakse ehitusõigus ärihoonete ehitamiseks akvatooriumi alale.

Pärast üldplaneeringu kehtestamist on Tallinna Linnavalitsuse 30. mai 2007 istungi protokolli nr 29 päevakorrapunktiga nr 71 heaks kiidetud Paljassaare sadama-ala struktuuriplaan. Praeguseks on piirkonna linnaplaneerimise ideed võrreldes Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringus kavandatuga oluliselt muutunud ning ei vasta enam üldplaneeringus esitatule, seega on, arvestades eeltoodut, antud asukohas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmine maakasutuse juhtotstarbe osas linnaehituslikult põhjendatud.

Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“ muutmise ettepaneku aluseks olevad täiendavad kaalutlused, linnaehituslikud ideed ja põhjendused on, et detailplaneeringuga avatakse Paljassaare poolsaare rannaäärne ala büroo- ja ärihoonetele. Planeeritud ala jääb Tallinna lahte, mis annab võimaluse luua meeldiv mereline mitmefunktsiooniline linnakeskkond (ühiskondlik hoone, ärihooned, park jms vaba aja ja teenindusasutused). Planeeringuala lähipiirkonda jäävad magistraal- ja põhitänavad (Sõle tänav, Sitsi tänav, Kopli tänav, Tööstuse tänav), mis pärast ristmike rekonstrueerimist võimaldavad juurdepääsu arendusalale nii autodega kui ka ühistranspordiga (buss, tramm). Lisaks loodavale tehissaarel paiknevale rekreatsioonisaarele on lähedal ka teised rekreatsioonialad, nagu Pikakari rand, Paljassaare hoiuala (Natura 2000 ala), perspektiivne promenaad. Uus lahendus pakub linnaosa huvi silmas pidades piirkonna elanikele uusi töökohti ja teenuseid. Luuakse uus keskkond, kus kõik autod viiakse hoonetealustesse parklatesse ning maapealsed teed on avatud ainult jalakäijatele ja kergliiklusele;

- Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu“ maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb planeeritud maa-ala segahoonestusala juhtotstarbega alale, kus on tihedalt põimunud korruselamud, ameti- ning valitsusasutused, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm ühiskondlikud linnalikku elukeskkonda teenindavad funktsioonid. Planeeritud ala jääb algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohase Paljassaare Kalatööstuse ohuala välispiiri raadiusesse. Planeeritu on kooskõlas algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga, võrreldes üldplaneeringu esialgse tööversiooniga on täpsustunud maismaaga ühendus;

- detailplaneeringus kavandatu näeb ette avalikkuse ligipääsu merele ning rannaala ning jahi- ja väikelaevade sadama arendamist;

- arendus vette võimaldab realiseerida eristatava ja dünaamilise silueti Tallinna olulise uue osana;

- kruntidele on planeeritud mitmesihtotstarbelised hooned, mis elavdab piirkonda ja on väga oluline turvalisuse aspektist, sest nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt;

- eraldiseisvale saarele rajatakse rekreatsiooniala, kuhu on ette nähtud rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga;

- Katariina kai ja detailplaneeringuala vahelisele alale on koostöös Tallinna Linnuklubiga välja töötatud toitumise ja varjeala vähenemise leevendusmeetmena „linnusaare“ rajamine;

- tehissaarte ehitamist ei kavandata Tallinna linna eelarveliste vahendite arvelt;

- Keskkonnaamet on andnud heakskiidu Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele ja detailplaneeringus on toodud vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks ning positiivsete mõjude suurendamiseks;

- Rahandusministeerium on tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lõikest 3 ja kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõikest 6 andnud oma heakskiidu Paljassaare tehissaarte detailplaneeringule.

1. Kehtestada Põhja-Tallinnas asuva 27,98 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Paljassaare tehissaarte detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 08309, milles on ette nähtud Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõiguse määramine linnusaare ning kolme omavahel ühendatud tehissaare rajamiseks, kuhu on kavandatud üks kuni 9 maapealse ja maa-aluse korrusega ärihoone, üks kuni 4 maapealse ja maa-aluse korrusega ärihoone ja üks 1-korruseline ärihoone. Lisaks on kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga. Kokku on kavandatud kolm ärimaa sihtotstarbega krunti, üks äri või transpordimaa sihtotstarbega krunt ning üks üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Lisaks on detailplaneeringus määratud üldised maakasutustingimused ja antud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“ kohane kauba- ja tootmissadama maakasutuse juhtotstarve kaubandus- ja teenindusehitise maaks ning laiendatakse sama juhtotstarvet Tallinna lahe alal moodustatavatele tehissaartele.

3. Detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede (st sõidu-, kõnni- ja kergliiklustee), bussitasku, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni ehitamine või rekonstrueerimine tagatakse vastavalt Tallinna linna ja huvitatud isikute vahel 17. juulil 2017 sõlmitud halduslepingule nr TKA124, mille lisa 2 on sõlmitud 26. aprillil 2018.

4. Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu elluviimisest huvitatud isikul sõlmida Tallinna Kommunaalametiga kokkulepped Sitsi ristmiku rekonstrueerimise osaliseks finantseerimiseks Paljassaare tehissaarte detailplaneeringus kavandatud esimese hoone ehitusloa menetlemise käigus.

5. Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel sõlmitud, otsuse punktis 3 nimetatud halduslepingus määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

6. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

7. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Mihhail Kõlvart

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2018
otsuse nr 94
LISA

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ juurde

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Põhja-Tallinnas asuva 27,98 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Paljassaare tehissaarte detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 08309, milles on ette nähtud Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõiguse määramine linnusaare ning kolme omavahel ühendatud tehissaare rajamiseks, kuhu on kavandatud üks kuni 9 maapealse ja maa-aluse korrusega ärihoone, üks kuni 4 maapealse ja maa-aluse korrusega ärihoone ja üks 1-korruseline ärihoone. Lisaks on kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga. Kokku on kavandatud kolm ärimaa sihtotstarbega krunti, üks äri- või transpordimaa sihtotstarbega krunt ning üks üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Lisaks on detailplaneeringus määratud üldised maakasutustingimused ja antud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“ kohane kauba- ja tootmissadama maakasutuse juhtotstarve kaubandus- ja teenindusehitise maaks ning laiendatakse sama juhtotstarvet Tallinna lahe alal moodustatavatele tehissaartele.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritud ala paikneb Põhja-Tallinna linnaosaga piirneval Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alal ning osaliselt Paljassaare poolsaarel. Kuna detailplaneeringu ala asub keskmiselt ühe meetri sügavusel meres, on ala olnud kasutuses vanade laevade lammutuskohana ning seetõttu eeldatavasti leidub detailplaneeringualal rohkesti laevaosi.

Planeeritud maa-alale jääb osaliselt tootmismaa sihtotstarbega 31 852 m2 suurune Paljassaare tee 40 kinnistu, mis kuulub Tallinna linnale.

Veeseaduse § 5 lõike 2 kohaselt kuuluvad avalikud veekogud Eesti Vabariigile.

2. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering ja koostamisel olev Põhja-Tallinna linnosa üldplaneering

Planeeritud alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering“. Üldplaneering hõlmab Tallinna linnas ligikaudu 20 km pikkuse mereäärse ala ning selle koostamise peamine eesmärk oli Tallinna linnaruumi sidumine merega ning Tallinna kui merelinna maine taastamine. Kehtiv üldplaneering näeb planeeritud ala maismaaga ühenduse alale ette kauba- ja tootmissadama maa, kuhu võib rajada sadamat teenindavaid hooneid ja rajatisi. Kuna üldplaneering tehissaari ei ole käsitlenud ja planeeritud saared on maismaaga kavandatud püsivalt ühendada, võib maismaa üldplaneeringu kohase juhtotstarbe laiendada ka planeeritud alale. Sellest tulenevalt võib järeldada, et koostatav detailplaneering muudab kehtivas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus ettenähtud maakasutuse juhtotstarvet ja teeb ettepaneku muuta kauba- ja tootmissadama maa kaubandus- ja teenindusehitise maaks ning määrata ehitusõigus ärihoonete ehitamiseks akvatooriumi alale.

Pärast üldplaneeringu kehtestamist on Tallinna Linnavalitsuse 30. mai 2007 istungi protokolli nr 29 päevakorrapunktiga nr 71 heaks kiidetud Paljassaare sadama-ala struktuuriplaan. Praeguseks on piirkonna linnaplaneerimise ideed võrreldes Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringus kavandatuga oluliselt muutunud ning ei vasta enam üldplaneeringus esitatule, seega on, arvestades eeltoodut, antud asukohas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmine maakasutuse juhtotstarbe osas linnaehituslikult põhjendatud.

Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“ muutmise ettepaneku aluseks olevad täiendavad kaalutlused, linnaehituslikud ideed ja põhjendused on järgmised:

ˇ Paljassaare poolsaare rannaäärse ala avamine büroo- ja ärihoonetele;

ˇ planeeritud ala jääb Tallinna lahte, mis annab võimaluse luua meeldiv mereline mitmefunktsiooniline linnakeskkond (ühiskondlik hoone, ärihooned, park jms vaba aja ja teenindusasutused);

ˇ planeeringuala lähipiirkonda jäävad magistraal- ja põhitänavad (Sõle tänav, Sitsi tänav, Kopli tänav, Tööstuse tänav), mis pärast ristmike rekonstrueerimist võimaldavad juurdepääsu arendusalale nii autodega kui ka ühistranspordiga (buss, tramm);

ˇ lisaks loodavale tehissaarel paiknevale rekreatsioonisaarele on lähedal ka teised rekreatsioonialad, nagu Pikakari rand, Paljassaare hoiuala (Natura 2000 ala), perspektiivne promenaad;

ˇ uus lahendus pakub linnaosa huvi silmas pidades piirkonna elanikele uusi töökohti ja teenuseid;

ˇ luuakse uus keskkond, kus kõik autod viiakse hoonetealustesse parklatesse ning maapealsed teed on avatud ainult jalakäijatele ja kergliiklusele.

Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu“ eesmärk on Põhja-Tallinna eri osade omavahelise sidususe tagamine ning nende funktsionaalsuse mitmekesistamine. Üldplaneeringus määratakse täiendavad võimalused ehituseks garaažikomplekside ja kasutusest välja jäänud tööstusalade arvelt, Kopli kaubajaama võimalikuks ümberstruktureerimiseks multifunktsionaalseks büroo- ja elamualaks, täiendavate miljööalade määramiseks ning sadamate arengusuundade ja -perspektiivide väljatöötamiseks. Üldplaneeringuga tagatakse sadamaala sidusus ümbritsevate aladega nii funktsionaalselt kui ka ühendusteede osas - toimivad ja loogilised liiklusskeemid.

Algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb planeeritud maa-ala segahoonestusala juhtotstarbega alale, kus on tihedalt põimunud korruselamud, ameti- ning valitsusasutused, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm ühiskondlikud linnalikku elukeskkonda teenindavad funktsioonid. Planeeritud ala jääb algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohase Paljassaare Kalatööstuse ohuala välispiiri raadiusesse. Võrreldes algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga on planeeritud alal muutunud maismaaga ühenduse osa.

Planeeritud maa-ala on seotud Tallinna Linnavalitsuse 15. aprilli 2009 korraldusega nr 597-k algatatud ja koostamisel oleva „Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga, mille eesmärk on kinnistute ümberkruntimine 66 krundiks ning ehitusõiguse määramine 28-le hoonestusõigusega krundile kuni 96 hoone, sh 1 kuni 4-korruselise ärihoone, 14 kuni 5-korruselise korterelamu, 2 kuni 2-korruselise sotsiaalhoone, 67 kuni 14-korruselise äri- ja eluhoone ning 12 kuni 13-korruselise äri-, elu- ja sotsiaalhoonete ehitamiseks.

Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu lahenduses nähakse ette perspektiivne võimalik sillaühendus maismaaga seotuna Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga.

Planeeritu on kooskõlas algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga, võrreldes üldplaneeringu esialgse tööversiooniga on täpsustunud maismaaga ühendus.

3. Kehtiv detailplaneering

Planeeritud maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

4. Detailplaneeringus kavandatu

Linnaehituslike ideedena on kasutatud Paljassaare sadama-ala struktuuriplaani materjale. Detailplaneeringu linnaehituslik eesmärk on määratleda Paljassaare sadama äärse ala uus identiteet ja seega arengupotentsiaal Kopli ja Põhja-Tallinna kontekstis, arvestades võimalusega, et alale saab omistada erinevaid funktsioone. Eesmärk on luua paindlik linnaarendusraamistik, mis suudab lühiajalises perspektiivis turukõikumistega kohanduda, ent võimaldab saavutada pikaajalises perspektiivis jätkusuutliku kasvu. Ala planeerimisel on lähtutud eelkõige asjaolust, et elu, töö- ja puhkevõimaluste optimaalne kombinatsioon on väga oluline jätkusuutliku segakasutusega naabruskonna loomisel. Sellega kaasnevad aja jooksul maa-alal erinevad tegevused, tuues endaga kaasa piirkonna elavdamise ja sotsiaalse turvatunde. Oluliste sõlmpunktide ja tõmbekeskuste loomine aitab koondada ärisid, toitlustuskohti, haljasalasid jne. Selline linnaraamistik on piisavalt paindlik paljude erinevate võimalike funktsionaalsete kombinatsioonide mahutamiseks. Arendus vette võimaldab realiseerida eristatava ja dünaamilise silueti Tallinna olulise uue osana. Samamoodi võimaldab hoonete kõrguste erinevus avada vaateid ümbruskonnale. Eesmärk on luua iseloomulik lahendus, kus hoonete erinevad kõrgused moodustavad taeva taustal huvitava ja mitmekesise silueti, mida on meeldiv vaadata, ning kust avaneb meeldiv vaade merele ja linnale. Ärikeskkonna väljaarendamisel ja koos naaberdetailplaneeringus kavandatuga kaovad Paljassaare sadamast nii ohtlikud veosed kui ka nende ladustamine territooriumil, kaob vajadus raudteetranspordi järele, mistõttu on võimalik raudteed likvideerida.

Planeeringuala koosneb kolmest omavahel ühendatud tehissaarest, mis eraldi saarekestena moodustavad ühtse kogumi nende ühise arhitektuurse identiteedi järgi, ning lisaks ühest linnusaarest.

Positsioon 1 on kavandatud ärimaa sihtotstarbega krunt, kuhu on kavandatud kuni 9 maapealse ja maa-aluse korrusega astmeline ärihoone. Hoonesse on kavandatud äriruumid, kasiino, ööklubi, restoran, hotell, spaa ja butiigid. Lisaks on turismi ja väikeste lõbusõidupaatide arvu kasvades läänemere regioonis planeeritud rajada alale ka kaasaegne jahisadam. Tallinna mastaabis tähendab see uue värava avamist nii külalistele kui ka merega seotud sündmustele (purjeregattide vahefiniš vms), regiooni mastaabis aga uue sihtkoha tekkimist.

Positsioon 2 on kavandatud ärimaa sihtotstarbega krunt, kuhu on kavandatud kuni 4 maapealse ja maa-aluse korrusega kultuurihoone. Parkimine on lahendatud detailplaneeringu alal positsioonide 1 ja 2 kruntidel asuvates maa-alustes parklates.

Positsioon 3 on kavandatud ärimaa sihtotstarbega krunt, kuhu on kavandatud luua rannapark koos kohviku, riietusruumide, kioski ja välibasseiniga.

Positsioon 4 on ette nähtud moodustada Paljassaare tee 40 kinnistust, läbi mille luuakse juurdepääs tehissaartele Paljassaare teelt. Krundi sihtotstarbeks on sarnaselt tehissaartega kavandatud ärimaa või transpordimaa. Maismaaga ühendatakse detailplaneeringus kavandatud positsioonide 1, 2 ja 3 tehissaared tammiga. Lisaks on ette nähtud võimalik perspektiivne sillaühendus maismaaga positsioonilt 3 läbi Paljassaare tee 32c kinnistu.

Positsioon 5 on kavandatud tehissaarest eraldi seisva linnusaarena, mille sihtotstarbeks on ette nähtud üldkasutatav maa.

Tehissaared on kavandatud eraomandusse.

Parkimislahendus on koostatud, lähtudes Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“ toodud põhimõtetest. Planeeritud alale on kavandatud kokku 518 parkimiskohta. Parkimine on lahendatud planeeringualal, hoonete all maa-alustel parkimiskorrustel. Maapealne tehissaare ruum on autovaba.

Planeeritud saarte haljastuseks on ette nähtud korraldada arhitektuurivõistluse käigus maastikukujunduse konkurss. Planeeritud saarte haljastusprotsendid on järgmised: 19% positsioonil 1, 32% positsioonil 2 ja 79% positsioonil 3. Planeeringus on ettenähtud likvideerida kuni 7 IV ja V väärtusklassi haljastuslikku objekti. Asendusistutusega kompenseeritakse likvideeritavad puud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“.

Puittaimede haljastusliku hinnangu on detailplaneeringu alale koostanud maastikuarhitekt Piret Kümmel. Haljastusliku hinnangu käigus on hinnatud detailplaneeringus kavandatud positsioon 4 ala Paljassaare tee 40 kinnistu lõunaküljel, kuivõrd mujal planeeringualal haljastus puudub. Dendroloogilise inventariseerimise alal kasvavate puude tervislik seisund ning dekoratiivsus on mitterahuldav. Tegemist on isekülvse haljastusega. Ala tuleb sanitaarraie käigus korrastada.

Planeeringualale on hüdrotehnilise osa koostanud osaühing PORTKONSULT. Uurimistööde põhjal on kindlaks tehtud, et tehissaarte rajamine Tallinna lahte Paljassaare sadama, Katariina muuli ja Paljassaare sadamasse viiva liitsihi vahelisele alale on tehniliselt teostatav ning vastab üldistele maailmapraktikas kasutusel olevatele tehissaarte rajamise suundadele.

Insinööritoimisto Akukon OY (uus ärinimi Akukon OY Eesti Filiaal) on koostanud keskkonnamüra hinnangu, mille kohaselt planeeringuala keskkonnamüra tasemed ei ole kõrged ja ei mõjuta planeeringulahendust ning ei sea erinõudeid projekteeritavatele hoonetele.

Planeeringualale koostas detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande Osaühing Corson (töö nr 0914). KSH käigus arvestati mitmeid ala kohta läbi viidud uuringuid, sh hüdrotehnilist osa, hüdrodünaamilist protsesside modelleerimist ja arvutust, pinnase lõimimise ja keemilist analüüsi, keskkonnamüra hinnangut, mõju linnustikule, mõjusid merepõhjaelustikule ja kalastikule.

Hinnati järgmiseid alternatiivseid planeeringulahendusi:

Alternatiiv 1 - ala jääb praegusesse seisu ja Tallinna lahte tehissaari ei rajata;

Alternatiiv 2 - detailplaneeringuga kavandatud tegevus ehk kolme tehissaare rajamine Tallinna lahte;

Alternatiiv 3 - ühe suure tehissaare rajamine.

KSH käigus hinnati järgmisi mõjuvaldkondi: mõju Tallinna lahe hüdrodünaamilistele protsessidele ja merevee kvaliteedile, mõju merekeskkonnale, mõjud linnustikule, mõju maastikule, müra, õhuemissioonid ja -kvaliteet, jäätmekäitlus, sotsiaalsed mõjud, majanduslikud mõjud ja kumulatiivsed mõjud. Esitati mõjuvaldkondade suhteline osakaal (tähtsus) ning hinnati kolme alternatiivset planeeringulahendust eraldi iga valdkonna lõikes ning seejärel ka summaarselt. Ainult looduskeskkonda käsitlevate kriteeriumite alusel oleks alternatiiv 1 ülekaalukalt parim, kuid alternatiivide võrdlus andis tulemuse, mille järgi on parimaks lahendiks kolme tehissaare rajamine Tallinna lahte. Kavandatud tegevus tuli esimeseks piirkonna üldise arendamise vajaduse ja sotsiaal-majanduslike kriteeriumite alusel.

Kriteeriumite võrdlemisel saadud mõjude kaalud iseloomustavad kompromissi leidmise vajadust loodusliku- ja tehiskeskkonna kooseksisteerimisel ehk keskkondlikke ja sotsiaalseid mõjusid tuleb vaadelda koos. Käesolevas planeeringus tasakaalustavad keskkondlik ja sotsiaal-majanduslik kriteerium üksteist.

Matemaatilise modelleerimise tulemused näitavad, et tehissaarte rajamisega Tallinna lahe hüdrodünaamilised protsessid ei muutu ning planeeringuala piirkonnas tekivad ainult lokaalsed mõjud.

Katariina kai ja detailplaneeringuala vahelisele alale on koostöös Tallinna Linnuklubiga välja töötatud lindude toitumise ja varjeala vähenemise leevendusmeetmena linnusaare rajamine (detailplaneeringus positsioon 5).

Läbi viidud Natura hindamise tulemusena võib väita, et kavandatud tegevus ei avalda Paljassaare hoiualale olulist negatiivset mõju. Antud hinnang kehtib, kui kavandatud tegevus jääb selliseks, nagu on toodud KSH aruandes, ja rakendatakse kõiki seadustest tulenevaid ning KSH aruandes pakutud kohustuslikke leevendusmeetmete nõudeid, arvestades vajadusel ka soovituslikke leevendusmeetmeid.

KSH aruandes ja detailplaneeringus on toodud vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks ning positiivsete mõjude suurendamiseks.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu algatamist taotles 4. juulil 2008 registreeritud avaldusega Sihtasutuse Kasiinosaar esindaja M. Sults. Taotluse kohaselt sooviti Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõiguse määramist kolme omavahel ühendatud tehissaare rajamiseks, kuhu kavandatakse üks 9 maapealse ja maa-aluse korrusega elamupindadega ärihoone, üks 4 maapealse ja maa-aluse korrusega äripindadega ühiskondlik hoone ja üks 1-korruseline äripindadega ühiskondlik hoone.

21. septembril 2009 on K-Projekt Aktsiaseltsi, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Sihtasutuse Kasiinosaar vahel sõlmitud haldusleping nr 2-5/205. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on menetluse käigus muutunud ning uueks huvitatud isikuks on Sihtasutus Paljassaare Kultuuri Laiud.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 4. novembri 2009 korraldusega nr 1818-k „Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eesmärgiga määrata Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõigus kolme omavahel ühendatud tehissaare rajamiseks, kuhu oli kavandatud üks kuni 9 maapealse ja maa-aluse korrusega elu- ja ärihoone, üks kuni 4 maapealse ja maa-aluse korrusega äripindadega ühiskondlik hoone ja üks 1-korruseline äripindadega ühiskondlik hoone. Lisaks oli kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga. Kokku oli kavandatud üks 70% ärimaa ja 30% elamumaa, üks 85% sotsiaalmaa ja 15% ärimaa ning üks 95% sotsiaalmaa ja 5% ärimaa sihtotstarbega krunt. Lisaks oli detailplaneeringu ülesanne üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamise teade ilmus ajalehes Postimees 10. novembril 2009, ajalehes Pealinn 14. juunil 2010 ja Tallinna veebilehel. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustamiseks toimus avalik arutelu 10. detsembril 2009, vastav teade ilmus ajalehes Postimees 28. novembril 2009. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek toimus 4.-18. märtsini 2010. KSH programmi avalik arutelu toimus 23. märtsil 2010, vastav teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 4. märtsil 2010. KSH aruande avalik väljapanek toimus 11. oktoobrist 2010 kuni 1. novembrini 2010. KSH aruande avalik arutelu toimus 1. novembril 2010, vastav teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 9. oktoobril 2010.

Avaliku arutelu tulemusena soovitati edaspidise projekteerimise käigus keskkonnamõjude strateegilise hinnangu koostamisel teostada lainete liikumise uuringud, määrata lainemurdjate vajadus, lähtudes tehissaarte kaldaalade kaitsest ja jahisadama turvalisusest eri aastaaegadel. Samuti soovitati mereala ruumilisel planeerimisel pidada silmas sadama olemasolu ning säilitada kruiisilaevade sildumiseks ja manööverdamiseks vajalikud tingimused, lähtudes rahvusvahelisest laevade ja sadamaalade turvalisuse koodeksist. Tehti ettepanek planeeringuala laiendamiseks jahisadama rajamiseks vajalikus ulatuses. Sooviti näha täiendavaid võimalusi veespordi harrastamiseks jäävabal ajal ja ka rajatiste ehitamiseks talispordi harrastajatele. Kuivõrd positsioon 3 on planeeritud nn lastesaareks, siis nähti ette vajadus täpsustada hoonestuse liik ja ulatus, samuti lastele suunatud tegevusalade rajatised. Lisaks juhiti tähelepanu, et detailplaneering tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga.

Võrreldes detailplaneeringu eskiislahendusega on detailplaneeringus tehissaarteni viiva tammi asukoht nihutatud põhja suunas, Tallinna linnale kuuluvale Paljassaare tn 40 kinnistule. Vastav tammi asukoha nihutamine vähendab planeeringu keskkonnamõju. Juurde kavandati positsioon 5, nn linnusaar. Jahisadama kavandatud asukoht nihutati lõuna poole positsioon 1 saare lõuna tippu. Loobuti eluhoonete kavandamisest planeeringualale.

Detailplaneeringu on koostanud K-Projekt Aktsiaselts. Detailplaneering on koostatud, lähtudes Tallinna Linnavalitsuse 4. novembri 2009 korraldusest nr 1818-k „Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud „Detailplaneeringu algatamise taotluse vormi, eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“.

Detailplaneeringule on lisatud maastikuarhitekti Piret Kümmeli koostatud haljastuslik hinnang, osaühingu PORTKONSULT koostatud hüdrotehnilise osa ja Osaühingu Corson koostatud Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, milles sisalduvad järgmised uuringud: Insinööritoimisto Akukon OY (uus ärinimi Akukon OY Eesti Filiaal) koostatud keskkonnamüra uuring; P. Vissaki koostatud hinnang detailplaneeringu mõju kohta ümbritsevate alade linnustikule; A. Järviku koostatud hinnang merepõhjaelustiku ja kalastiku kohta ja võimalikud mõjud neile; OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus koostatud välisõhu kvaliteedi mõõtmised ja arvutuslik hindamine.

Detailplaneeringu algatamise korralduses olevate lähteseisukohtade ja lisanõuetega on arvestatud.

Detailplaneeringu koostamise ajal kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse redaktsiooni § 16 lg-s 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Põhja-Tallinna Valitsus, Põhja-Tallinna halduskogu, Päästeameti Põhja-Eesti päästekeskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Muinsuskaitseamet, Lennuamet, Terviseamet, Siseministeerium ja detailplaneeringust huvitatud isik kooskõlastasid detailplaneeringu lisatingimusi ja täiendavaid märkusi esitamata.

Tallinna Transpordiamet kooskõlastas detailplaneeringu lisatingimusel näha ette Paljassaare tee ja planeeritava tänava ristmiku piirkonda bussipeatused. Planeeringu lahendus näeb ette suure täiendava liikluskoormuse Paljassaare teel ja linna suuna ristmikel, mistõttu tuleb kaaluda vajadust tänavate rekonstrueerimiseks kaasrahastuse lepingu sõlmimiseks. Tallinna Kommunaalamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb sõlmida teede ja tehnovõrkude leping. Nii Tallinna Transpordiameti kui ka Tallinna Kommunaalameti tingimuse täitmiseks on sõlmitud 17. juulil 2017 Tallinna linna ja Sihtasutuse Paljassaare Kultuuri Laiud vahel teede- ja tehnovõrkude leping nr TKA124 ning lepingu lisa 2 on sõlmitud 26. aprillil 2018.

Tallinna Linnavaraamet kooskõlastas detailplaneeringu lahenduse ja palus täiendada detailplaneeringu seletuskirja peatükki 4.8 järgmiselt: „detailplaneeringu elluviimine jagatakse etappideks. Tehissaarte ehitamist ei kavandata Tallinna linna eelarveliste vahendite arvelt. Detailplaneeringu elluviimiseks võõrandatakse esimeses etapis tehissaarte ehitamiseks vajalik Paljassaare tee 40 kaldakinnisasi või selle osa (detailplaneeringu kohane krunt positsioon 4) enampakkumisel. Sealjuures peab kaldakinnisasja sihtotstarve olema suurendatava osaga sama sihtotstarbega, st ärimaa. Seejärel rajatakse kaldakinnisasja suurendamiseks kaldaga püsivalt ühendatud ehitis (tamm ja saared) vee erikasutusloa alusel ning kantakse kaldakinnisasjaga ühenduses olev tamm ja tehissaared maakatastrisse kaldakinnisasja koosseisu. Teises etapis jagatakse suurenenud kinnisasi planeeringus ettenähtud katastriüksusteks.“. Tallinna Linnavaraameti ettepanekut on arvestatud.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu märkusteta, kuid seadis täiendavad tingimused arvestamiseks ehitusprojektide koostamisel:

- ehitusprojektides esitada haljasalade kastmiseks kasutatava sademevee kogumismahutite asukohad ning kastmissüsteemi lahendus;

- äri- ja ühiskondlike hoonete konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist ning arvestada keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud nõuetega;

- ehitusprojektidele lisada vee erikasutusloa materjalid, lokaalkatlamajade saasteload ning kruntide haljastusprojektid;

- ehitusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga.

Keskkonnaamet on oma 16. juuli 2012 kirjaga nr HJR 6-8/12/45484-9 kiitnud heaks KSH aruande ja kinnitanud seiremeetmed, mis on planeerimisdokumendi elluviijale kohustuslikud. Seiremeetmed puudutavad heljumi seire vajadust süvendustööde ja tehissaarte rajamise perioodil. Ühtlasi on Keskkonnaamet hiljem andnud omapoolse kooskõlastuse detailplaneeringu lahendusele tingimusel, et KSH aruannet ja detailplaneeringut täiendatakse vastavalt 16. juuli 2012 otsustusele. KSH aruannet ja detailplaneeringut on vastavates punktides täiendatud.

Keskkonnaministeerium kooskõlastas detailplaneeringu, juhtides tähelepanu, et veeseaduse § 8 lg 2 punktidest 6 ja 7 tulenevalt on vajalik kõnesolevas planeeringus ette nähtud tegevuste elluviimiseks (tammi ja saarte rajamiseks ning jahisadama süvendamiseks) taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba.

Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastas detailplaneeringu, märkides, et kui arendaja soovib avada planeeritud väikesadama rahvusvahelisele liiklusele, tuleb tal arvestada Schengeni piirieeskirja nõuetega ja taotleda sadama lisamist siseministri määrusega kehtestatud rahvusvaheliseks laevaliikluseks avatud sadamate loetellu.

Veeteede Amet kooskõlastas detailplaneeringu, juhtides tähelepanu, et Hundipea, Lahesuu ja Paljassaare sadamatesse sissesõiduks kasutatakse Paljassaare sihti. Paljassaare sadama sihi alumine tulepaak asub koordinaatidel 59° 27′ 26.679″N; 24° 42′ 10.131″E ja Paljassaare sadama sihi ülemine tulepaak asub koordinaatidel 59° 27′ 24.141″N; 24° 41′ 57.051″E. Paljassaare sihi telg (suunaga 69,2/249,2°) tuleb kanda planeeringu põhijoonisele. Arvestada tuleb sellega, et planeeritavad rajatised ei halvendaks navigatsioonimärkide jälgitavust nende nähtavussektoris. Vastavad täiendused on põhijoonisele kantud.

Maa-amet märkis oma kooskõlastuses, et kuivõrd on muudetud detailplaneeringu ala piire, ei jää enam planeeringualasse maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi omandis olevat maad ega Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ja Maa-ameti volitusel olevaid maaüksuseid, mille planeerimise osas oleks Maa-ametil pädevus seisukoha andmiseks. Sellest tulenevalt ei ole Paljassaare tehisaare detailplaneeringu täiendav esitamine Maa-ametile seisukoha andmiseks vajalik. Palutakse teavitada Maa-ametit kõigist detailplaneeringu osas vastuvõetavatest otsustest, sh planeeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust ning avalikust arutelust. Maa-amet esitas omapoolsed ettepanekud ja selgitused kaldakinnisasja muutmise ning detailplaneeringu elluviimise kohta.

Tehnilise Järelevalve Amet kooskõlastas detailplaneeringu, kuivõrd edastatud on planeerimisseaduse § 17 lg 2 punktis 6 nimetatud kooskõlastused (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet ja Muinsuskaitseamet).

Kaitseministeerium kooskõlastas detailplaneeringu, juhtides tähelepanu, et ehitusseadustiku § 120 lg 1 alusel tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada ka Paljassaare tehissaarte projekteerimistingimused. Samuti tuleb vajadusel arvestada hoonete rajamisel Kaitseväe kasutuses oleva Miinisadama territooriumil paikneva 1kW raadiosaatjaga. Juhitakse tähelepanu ka vajadusele tegeleda väikelaevade liikluskoormuse olulise kasvuga Paljassaare ning kesklinna ja Pirita vahel. Nimetatud liiklus ristub Miinisadama juurdepääsuga, mis mõjutab otseselt Kaitseväe tegevust kõnealuses piirkonnas. Märkused on arvestamiseks edasistes projekteerimisstaadiumides.

Naaberkinnistu Paljassaare tee 34 omanikuga Compakt Kinnisvara OÜ-ga on tehtud koostööd.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI, Elion Ettevõtted Aktsiaselts (praegu Telia Eesti AS), Osaühing Tallinna Sadama Elektrivõrk (praegu TS energia OÜ), AS Eesti Gaas, osaühing Jaotusvõrk (praegu Elektrilevi OÜ) ja AS Gaasivõrgud kooskõlastasid detailplaneeringu lisatingimustel. Tingimused on detailplaneeringus määratud ehitus- ja tööprojektide koostamiseks.

Kuna detailplaneering sisaldab Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“ muutmise ettepanekuid, esitas Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punkti 2 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 15 lõike 6 alusel täiendava kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju maavanemale.

Harju maavanem pidas vajalikuks Paljassaare tehissaarte detailplaneeringule määrata täiendavad Tehnilise Järelevalve Ameti ja Keskkonnaameti kooskõlastused. Vastavalt Harju maavanema täiendavate kooskõlastuste nõuetele andis oma kooskõlastuse Keskkonnaamet 5. septembri 2016 kirjaga nr 6-2/16/1485-4 ning Tehnilise Järelevalve Amet 13. juuli 2017 kirjaga nr 16-3/16-0121-030.

Lisaks märkis Harju maavanem oma kirjas järgmist:

1) Planeerimisseaduse 2003-2015 § 16 lõike 1 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata muu hulgas planeeritud ala naaberkinnisasjade omanikud. Planeeringu kooskõlastusi käsitlevast osast ei nähtu, et detailplaneeringu lahendusest oleks teavitatud kõrvalasuva Paljassaare tee 34 kinnistu omanikku. Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et kõik planeerimisseaduse § 16 tähenduses puudutatud isikud saaksid detailplaneeringu koostamisse kaasatud.

2) Detailplaneeringu joonistelt nähtuvalt on algselt kavandatud planeeringualast välja jäetud krunti positsioon 3 maismaaga ühendav lõunapoolne sild, mis on nüüd põhijoonisel märgitud perspektiivse võimaliku sillaühendusena. Märgin, et detailplaneeringuga piirneva menetluses oleva Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu põhijoonisel silda ette nähtud ei ole. Teen ettepaneku kaaluda lõunapoolse jalakäijate silla näitamist ka olemasoleva Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute põhijoonisel, kuna see jääb antud planeeringuala sisse. Teine alternatiiv oleks lisada praegu planeeringualast väljajäetud lõunasilda puudutav ala Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu alasse. Juhin tähelepanu sellele, et Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu põhijoonise kohaselt kuulus planeeringu algatamisel lõunasilla alune maa kuni Paljassaare teeni tehissaarte detailplaneeringu ala koosseisu.

3) Esitatud materjalidest ei selgu detailplaneeringu realiseerimisel tekkivate Paljassaare tehissaarte omandikuuluvus. Palume planeeringus selgitada, kas tehissaared hakkavad kuuluma põhjasillaga ühendatud Tallinna linna omandis oleva Paljassaare tee 40 (katastritunnus 78408:809:0052) kinnisasja koosseisu või on kavas muul viisil omandikuuluvus ümber korraldada. Samuti palume selgitada, mis saab nn linnusaarest, miks ei ole seda planeeringus krunditud ning kuidas kavatsetakse selle kasutamist korraldada.

4) Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud planeeringuala kruntide positsioonide 1-4 sihtotstarvetena ärimaa (Ä) või transpordimaa (L). Arusaamatuks jääb, millistel kaalutlustel on jõutud selliste kruntide sihtotstarvete määramiseni. Palun üle vaadata selliste sihtotstarvete määramise otstarbekus ja sihtotstarvete määramise korrale vastavus. Planeeringus tuleb näidata krundi ehitusõigusel põhinev sihtotstarve ning mitme sihtotstarbe korral nende osatähtsuse protsent.

5) Planeeringu kooskõlastuste tabeli kohaselt on paljud kooskõlastused (sh tehnovõrkude valdajate, linna eri struktuuriüksustega, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Politsei- ja Piirivalveametiga, Põhja-Eesti Päästekeskusega ning detailplaneeringust huvitatud isikuga) võetud aastatel 2009-2012 ning tekib küsimus nende aegumise osas. Planeeringuala piire ja planeeringulahendust on vahepeal täiendatud. Arvestades seda ning asjaolu, et Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu näol on tegemist linnaehituslikult väga olulise ning linna ilmet püsivalt muutva lahendusega, siis teen antud juhul ettepaneku suhelda kõnealuste asutustega ning selgitada nendega koostöös välja nüüdseks juba kuni 4-7 aastat tagasi antud kooskõlastuste uuendamise vajadus.

Harju maavanema märkusi ja ettepanekuid on arvestatud. Detailplaneeringu menetlusse on kaasatud Paljassaare tee 34 kinnistu omanik, kes on pakkunud välja liita Paljassaare tehissaarte detailplaneeringusse ka Paljassaare tee 34 kinnistu, kuid antud ettepaneku täitmisel tuleks kaaluda uue KSH läbiviimist ning detailplaneeringu maa-ala muutusega veniks käesolev detailplaneeringu menetlus ebamõistlikult pikaks.

Muudetud on detailplaneeringut selliselt, et detailplaneering ei kattu Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga, ning vastav perspektiivne silla ühendus positsioon 3 läbi maismaaga on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel. Lisatud on täpsustused linnusaare ja omandikuuluvuse osas.

Vastavalt Harju maavanema kirjale on küsitud ametitelt ja ministeeriumitelt täiendavad seisukohad.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 18. oktoobri 2017 korraldusega nr 1603-k „Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu vastuvõtmine Põhja- Tallinnas“. Detailplaneering võeti vastu eesmärgil ette näha Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõigus kolme omavahel ühendatud tehissaare rajamiseks, kuhu kavandati üks kuni 9 maapealse ja maa-aluse korrusega ärihoone, üks kuni 4 maapealse ja maa-aluse korrusega ärihoone ja üks 1-korruseline ärihoone. Lisaks nähti ette ka jahisadama ning kõrghaljastuse ja rannaga rannapargi ning linnusaare rajamine. Kokku kavandati neli äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krunti ning üks üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt.

Detailplaneeringu vastuvõtmise teade ilmus ajalehes Postimees 21. oktoobril 2017, ajalehes Pealinn 6. novembril 2017 ja Tallinna veebilehel.

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 21. novembrist kuni 19. detsembrini 2017. Sellekohane teade ilmus ajalehes Postimees 27. oktoobril 2017, ajalehes Pealinn 6. novembril 2017 ja Tallinna veebilehel.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid kirjalikud ettepanekud I. Truumaa ja aktsiaselts Tallinna Sadam seoses keskkonnaalaste küsimustega. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja detailplaneeringu koostaja vastasid esitatud küsimustele ning aktsiaseltsi Tallinna Sadam ettepanekuid arvestati. I. Truumaa kooskõlastas 31. jaanuari 2018 kirjaga detailplaneeringu ning aktsiaselts Tallinna Sadam kooskõlastas detailplaneeringu märkusteta 10. jaanuaril 2018.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 30. jaanuaril 2018, vastav teade saadeti ettepanekud esitanud isikutele. Teade ilmus ajalehes Postimees 16. jaanuaril 2018, ajalehes Pealinn 29. jaanuaril 2018 ja Tallinna veebilehel.

Arutelust võttis osa 18 inimest, sealhulgas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Põhja-Tallinna Valitsuse esindajad, huvitatud isik, planeerija, K-Projekt Aktsiaseltsi esindaja, Paljassaare elanikud ning ajakirjanikud. Ettepanekute esitajad avalikul arutelul ei osalenud. Aktsiaselts TALLINNA SADAM ja ettepanekute esitaja on detailplaneeringu kooskõlastanud ja kirjalikult kinnitanud, et selgitused ja informatsioon on piisav.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu tulemuste kohta ilmus teade ajalehes Postimees 13. veebruaril 2018, ajalehes Pealinn 19. veebruaril 2018 ja Tallinna veebilehel.

Tulenevalt asjaolust, et Paljassaare tehissaarte detailplaneering sisaldab Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitas Tallinna Linnavalitsus 7. märtsi 2018 kirjaga nr LV-1/647 detailplaneeringu Rahandusministeeriumile järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.

Rahandusministeerium tagastas detailplaneeringu 4. aprillil 2018 kirjaga nr 14-11/2003-2, milles esitas omapoolse märkuse detailplaneeringu kohta.

Rahandusministeerium märkis, et esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatüki 4 „Planeeringus kavandatu“ kohaselt on tehissaared kavandatud eraomandisse. Samas ei nähtu endiselt, mil moel toimub avaliku veekogu arvelt kinnistu piiride suurendamine, uute kruntide moodustamine ning eraomandisse võõrandamine. Selguse huvides paluti täiendada detailplaneeringu seletuskirja peatükki 4.8 „Planeeringu elluviimise tegevuskava“ ning kirjeldada üksikasjalikumalt (vastavalt Maa-ameti 08.02.2016 kirja nr 6.2-3/15/19106 lehekülgedel 2 ja 3 märgitule) tehissaarte omandiõiguse tekkimise aluseid tulevikus.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ning avalikku väljapanekut ja arutelu, tulenevalt rahandusministeeriumi tagasisidest planeeringulahendusele, on täpsustatud koostöös Maa-ametiga moodustatavate kruntide sihtotstarbed. Ehitusõigusega kruntide liitsihtotstarbed on asendatud ärimaa sihtotstarbega. Paljassaare tee 40 kinnistust moodustatavale krundile, läbi mille luuakse juurdepääs tehissaartele Paljassaare teelt, on ette nähtud ärimaa või transpordimaa sihtotstarve. Lisaks on detailplaneeringu seletuskirjas vastavalt Maa-ameti ja Tallinna Linnavaraameti ettepanekutele täpsustatud planeeringu elluviimise kava.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet edastas Rahandusministeeriumile muudetud planeeringu seletuskirja ja põhijoonise 24. mai 2018 kirjaga nr 3-2/780-22.

Detailplaneering esitati ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1 ning detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud planeerimisseaduse § 23 alusel Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks. Heakskiiduks esitatud detailplaneeringus on arvestatud Harju Maavalitsuse 6. juuni 2016 kirjas nr 67/1652 ja riigihalduse ministri 4. aprilli 2018 kirjas nr 14-11/2003-2 toodud märkusi ning vastavad täiendused planeeringusse sisse viidud. Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punktist 3 lähtudes nõustus Rahandusministeerium Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringu muutmisega.

Vastavalt 17. juulil 2017 sõlmitud halduslepingule nr TKA124 on Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik Sihtasutus Paljassaare Kultuuri Laiud võtnud kohustuse tagada detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede (st sõidu-, kõnni- ja kergliiklustee), bussitasku, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni ehitamise või rekonstrueerimise detailplaneeringu teede ja tehnovõrkude valmisehitamise skeemil märgitud alal ja ulatuses. Vastavalt 26. aprillil 2018 sõlmitud halduslepingu nr TKA124 lisale 2 osaleb huvitatud isik Sitsi ristmiku rekonstrueerimise kaasfinantseerimises.

Planeerimisseaduse § 132 lõike 6 kohaselt võib detailplaneeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu kõrvaltingimusena ette näha, et planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud oma sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võetud kohustusi.

Detailplaneeringu kehtestamisel määratakse kõrvaltingimuseks Tallinna linna õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel 17. juulil 2017 sõlmitud halduslepingus nr TKA124 määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1 kohaselt menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest.

Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lõike 4 kohaselt kehtestab Tallinna Linnavolikogu detailplaneeringud juhul, kui planeeringuala kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeering koostatakse olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks, muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu Tallinna Linnavalitsus oma korraldusega. Kuna Paljassaare tehissaarte detailplaneeringus muudetakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringut“ ja detailplaneeringu algatamisega algatati ka detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 25 lõike 7 punkti 4 alusel teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Paljassaare tee 34, Paljassaare tee 32, Paljassaare tee 32b, Paljasaare tee 32c ja Paljassaare tee 32d kinnistute omanikke ja Maa-ametit ning avalikul väljapanekul arvamuse esitanud isikuid aktsiaseltsi TALLINNA SADAM ja I. Truumaad.

Mihhail Kõlvart

Tallinna Linnavolikogu esimees