|
Tallinna
Linnavolikogu 14. juuni 2018
otsuse nr 94
LISA
|
|
Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Paljassaare
tehissaarte detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ juurde
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse
Põhja-Tallinnas asuva 27,98 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Paljassaare
tehissaarte detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 08309, milles on
ette nähtud Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale
ehitusõiguse määramine linnusaare ning kolme omavahel ühendatud tehissaare
rajamiseks, kuhu on kavandatud üks kuni 9 maapealse ja maa-aluse korrusega ärihoone,
üks kuni 4 maapealse ja maa-aluse korrusega ärihoone ja üks 1-korruseline
ärihoone. Lisaks on kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos kõrghaljastuse
ja rannaga. Kokku on kavandatud kolm ärimaa sihtotstarbega krunti, üks
äri- või transpordimaa sihtotstarbega krunt ning üks üldkasutatava maa
sihtotstarbega krunt. Lisaks on detailplaneeringus määratud üldised
maakasutustingimused ja antud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude,
parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
Detailplaneeringuga muudetakse
Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“
kohane kauba- ja tootmissadama maakasutuse juhtotstarve kaubandus- ja
teenindusehitise maaks ning laiendatakse sama juhtotstarvet Tallinna lahe alal
moodustatavatele tehissaartele.
HALDUSAKTI PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeritud ala paikneb
Põhja-Tallinna linnaosaga piirneval Paljassaare
sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alal ning osaliselt Paljassaare
poolsaarel. Kuna detailplaneeringu ala asub keskmiselt ühe meetri sügavusel
meres, on ala olnud kasutuses vanade laevade lammutuskohana ning seetõttu
eeldatavasti leidub detailplaneeringualal rohkesti laevaosi.
Planeeritud
maa-alale jääb osaliselt tootmismaa sihtotstarbega 31 852 m2 suurune
Paljassaare tee 40 kinnistu, mis kuulub Tallinna linnale.
Veeseaduse § 5 lõike 2
kohaselt kuuluvad avalikud veekogud Eesti Vabariigile.
2. Paljassaare ja Russalka vahelise
rannaala üldplaneering ja koostamisel olev Põhja-Tallinna linnosa üldplaneering
Planeeritud alal kehtib Tallinna
Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering“.
Üldplaneering hõlmab Tallinna linnas ligikaudu 20 km pikkuse mereäärse ala ning
selle koostamise peamine eesmärk oli Tallinna linnaruumi sidumine merega ning
Tallinna kui merelinna maine taastamine. Kehtiv üldplaneering näeb planeeritud
ala maismaaga ühenduse alale ette kauba- ja tootmissadama maa, kuhu võib rajada
sadamat teenindavaid hooneid ja rajatisi. Kuna üldplaneering tehissaari ei ole
käsitlenud ja planeeritud saared on maismaaga kavandatud püsivalt ühendada,
võib maismaa üldplaneeringu kohase juhtotstarbe laiendada ka planeeritud alale.
Sellest tulenevalt võib järeldada, et koostatav detailplaneering muudab kehtivas
Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus ettenähtud
maakasutuse juhtotstarvet ja teeb ettepaneku muuta kauba- ja tootmissadama maa kaubandus-
ja teenindusehitise maaks ning määrata ehitusõigus ärihoonete ehitamiseks
akvatooriumi alale.
Pärast üldplaneeringu
kehtestamist on Tallinna Linnavalitsuse 30. mai 2007 istungi protokolli nr 29 päevakorrapunktiga
nr 71 heaks kiidetud Paljassaare sadama-ala struktuuriplaan. Praeguseks on
piirkonna linnaplaneerimise ideed võrreldes Paljassaare ja Russalka vahelise
ala üldplaneeringus kavandatuga oluliselt muutunud ning ei vasta enam üldplaneeringus
esitatule, seega on, arvestades eeltoodut, antud asukohas Paljassaare ja
Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmine maakasutuse juhtotstarbe
osas linnaehituslikult põhjendatud.
Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri
2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala
üldplaneeringu“ muutmise ettepaneku aluseks olevad täiendavad kaalutlused,
linnaehituslikud ideed ja põhjendused on järgmised:
ˇ
Paljassaare poolsaare rannaäärse ala avamine büroo- ja
ärihoonetele;
ˇ
planeeritud ala jääb Tallinna lahte, mis annab võimaluse luua
meeldiv mereline mitmefunktsiooniline linnakeskkond (ühiskondlik hoone,
ärihooned, park jms vaba aja ja teenindusasutused);
ˇ
planeeringuala lähipiirkonda jäävad magistraal- ja põhitänavad
(Sõle tänav, Sitsi tänav, Kopli tänav, Tööstuse tänav), mis pärast ristmike
rekonstrueerimist võimaldavad juurdepääsu arendusalale nii autodega kui ka
ühistranspordiga (buss, tramm);
ˇ
lisaks loodavale tehissaarel paiknevale rekreatsioonisaarele on
lähedal ka teised rekreatsioonialad, nagu Pikakari rand, Paljassaare hoiuala
(Natura 2000 ala), perspektiivne promenaad;
ˇ
uus lahendus pakub linnaosa huvi silmas pidades piirkonna
elanikele uusi töökohti ja teenuseid;
ˇ
luuakse uus keskkond, kus kõik autod viiakse hoonetealustesse parklatesse
ning maapealsed teed on avatud ainult jalakäijatele ja kergliiklusele.
Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari
2006 otsusega nr 8 algatatud „Põhja-Tallinna linnaosa
üldplaneeringu“ eesmärk on Põhja-Tallinna eri osade omavahelise
sidususe tagamine ning nende funktsionaalsuse mitmekesistamine. Üldplaneeringus
määratakse täiendavad võimalused ehituseks garaaikomplekside ja kasutusest
välja jäänud tööstusalade arvelt, Kopli kaubajaama võimalikuks
ümberstruktureerimiseks multifunktsionaalseks büroo- ja elamualaks, täiendavate
miljööalade määramiseks ning sadamate arengusuundade ja -perspektiivide
väljatöötamiseks. Üldplaneeringuga tagatakse sadamaala sidusus ümbritsevate
aladega nii funktsionaalselt kui ka ühendusteede osas - toimivad ja loogilised
liiklusskeemid.
Algatatud Põhja-Tallinna linnaosa
üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb planeeritud maa-ala
segahoonestusala juhtotstarbega alale, kus on tihedalt põimunud korruselamud,
ameti- ning valitsusasutused, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja
büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused
jm ühiskondlikud linnalikku elukeskkonda teenindavad funktsioonid. Planeeritud
ala jääb algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohase Paljassaare Kalatööstuse
ohuala välispiiri raadiusesse. Võrreldes algatatud Põhja-Tallinna linnaosa
üldplaneeringuga on planeeritud alal muutunud maismaaga ühenduse osa.
Planeeritud
maa-ala on seotud Tallinna Linnavalitsuse 15. aprilli 2009 korraldusega
nr 597-k algatatud ja koostamisel oleva „Paljassaare tee 18,
20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute
ja lähiala detailplaneeringuga“,
mille eesmärk on kinnistute ümberkruntimine 66 krundiks ning
ehitusõiguse määramine 28-le hoonestusõigusega krundile kuni 96 hoone, sh 1
kuni 4-korruselise ärihoone, 14 kuni 5-korruselise korterelamu, 2 kuni 2-korruselise
sotsiaalhoone, 67 kuni 14-korruselise äri- ja eluhoone ning 12 kuni 13-korruselise
äri-, elu- ja sotsiaalhoonete ehitamiseks.
Paljassaare
tehissaarte detailplaneeringu lahenduses nähakse ette perspektiivne võimalik
sillaühendus maismaaga seotuna Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c,
28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala
detailplaneeringuga.
Planeeritu on kooskõlas algatatud
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga, võrreldes üldplaneeringu esialgse
tööversiooniga on täpsustunud maismaaga ühendus.
3. Kehtiv detailplaneering
Planeeritud
maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.
4. Detailplaneeringus kavandatu
Linnaehituslike ideedena on
kasutatud Paljassaare sadama-ala struktuuriplaani materjale. Detailplaneeringu
linnaehituslik eesmärk on määratleda Paljassaare sadama äärse ala uus
identiteet ja seega arengupotentsiaal Kopli ja Põhja-Tallinna kontekstis,
arvestades võimalusega, et alale saab omistada erinevaid funktsioone. Eesmärk
on luua paindlik linnaarendusraamistik, mis suudab lühiajalises perspektiivis
turukõikumistega kohanduda, ent võimaldab saavutada pikaajalises perspektiivis
jätkusuutliku kasvu. Ala planeerimisel on lähtutud eelkõige asjaolust, et elu,
töö- ja puhkevõimaluste optimaalne kombinatsioon on väga oluline jätkusuutliku
segakasutusega naabruskonna loomisel. Sellega kaasnevad aja jooksul maa-alal
erinevad tegevused, tuues endaga kaasa piirkonna elavdamise ja sotsiaalse
turvatunde. Oluliste sõlmpunktide ja tõmbekeskuste loomine aitab koondada
ärisid, toitlustuskohti, haljasalasid jne. Selline linnaraamistik on piisavalt
paindlik paljude erinevate võimalike funktsionaalsete kombinatsioonide
mahutamiseks. Arendus vette võimaldab realiseerida eristatava ja dünaamilise
silueti Tallinna olulise uue osana. Samamoodi võimaldab hoonete kõrguste
erinevus avada vaateid ümbruskonnale. Eesmärk on luua iseloomulik lahendus, kus
hoonete erinevad kõrgused moodustavad taeva taustal huvitava ja mitmekesise
silueti, mida on meeldiv vaadata, ning kust avaneb meeldiv vaade merele ja
linnale. Ärikeskkonna väljaarendamisel ja koos naaberdetailplaneeringus
kavandatuga kaovad Paljassaare sadamast nii ohtlikud veosed kui ka nende
ladustamine territooriumil, kaob vajadus raudteetranspordi järele, mistõttu on
võimalik raudteed likvideerida.
Planeeringuala koosneb kolmest
omavahel ühendatud tehissaarest, mis eraldi saarekestena moodustavad ühtse
kogumi nende ühise arhitektuurse identiteedi järgi, ning lisaks ühest
linnusaarest.
Positsioon 1 on kavandatud ärimaa
sihtotstarbega krunt, kuhu on kavandatud kuni 9 maapealse ja maa-aluse
korrusega astmeline ärihoone. Hoonesse on kavandatud äriruumid, kasiino,
ööklubi, restoran, hotell, spaa ja butiigid. Lisaks on turismi ja väikeste
lõbusõidupaatide arvu kasvades läänemere regioonis planeeritud rajada alale ka
kaasaegne jahisadam. Tallinna mastaabis tähendab see uue värava avamist nii
külalistele kui ka merega seotud sündmustele (purjeregattide vahefini vms),
regiooni mastaabis aga uue sihtkoha tekkimist.
Positsioon 2 on kavandatud ärimaa
sihtotstarbega krunt, kuhu on kavandatud kuni 4 maapealse ja maa-aluse
korrusega kultuurihoone. Parkimine on lahendatud detailplaneeringu alal
positsioonide 1 ja 2 kruntidel asuvates maa-alustes parklates.
Positsioon 3 on kavandatud ärimaa
sihtotstarbega krunt, kuhu on kavandatud luua rannapark koos kohviku,
riietusruumide, kioski ja välibasseiniga.
Positsioon 4 on ette nähtud
moodustada Paljassaare tee 40 kinnistust, läbi mille luuakse juurdepääs
tehissaartele Paljassaare teelt. Krundi sihtotstarbeks on sarnaselt
tehissaartega kavandatud ärimaa või transpordimaa. Maismaaga ühendatakse
detailplaneeringus kavandatud positsioonide 1, 2 ja 3 tehissaared tammiga.
Lisaks on ette nähtud võimalik perspektiivne sillaühendus maismaaga
positsioonilt 3 läbi Paljassaare tee 32c kinnistu.
Positsioon 5 on kavandatud
tehissaarest eraldi seisva linnusaarena, mille sihtotstarbeks on ette nähtud
üldkasutatav maa.
Tehissaared on kavandatud
eraomandusse.
Parkimislahendus on koostatud,
lähtudes Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse
arengukavas aastateks 2006-2014“ toodud põhimõtetest. Planeeritud
alale on kavandatud kokku 518 parkimiskohta. Parkimine on lahendatud
planeeringualal, hoonete all maa-alustel parkimiskorrustel. Maapealne tehissaare
ruum on autovaba.
Planeeritud saarte haljastuseks
on ette nähtud korraldada arhitektuurivõistluse käigus maastikukujunduse
konkurss. Planeeritud saarte haljastusprotsendid on järgmised: 19% positsioonil
1, 32% positsioonil 2 ja 79% positsioonil 3. Planeeringus on ettenähtud
likvideerida kuni 7 IV ja V väärtusklassi haljastuslikku objekti.
Asendusistutusega kompenseeritakse likvideeritavad puud vastavalt Tallinna
Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja
kord“.
Puittaimede haljastusliku hinnangu
on detailplaneeringu alale koostanud maastikuarhitekt Piret Kümmel.
Haljastusliku hinnangu käigus on hinnatud detailplaneeringus kavandatud
positsioon 4 ala Paljassaare tee 40 kinnistu lõunaküljel, kuivõrd mujal
planeeringualal haljastus puudub. Dendroloogilise inventariseerimise alal
kasvavate puude tervislik seisund ning dekoratiivsus on mitterahuldav. Tegemist
on isekülvse haljastusega. Ala tuleb sanitaarraie käigus korrastada.
Planeeringualale on
hüdrotehnilise osa koostanud osaühing PORTKONSULT. Uurimistööde põhjal on
kindlaks tehtud, et tehissaarte rajamine Tallinna lahte Paljassaare sadama,
Katariina muuli ja Paljassaare sadamasse viiva liitsihi vahelisele alale on
tehniliselt teostatav ning vastab üldistele maailmapraktikas kasutusel
olevatele tehissaarte rajamise suundadele.
Insinööritoimisto Akukon OY (uus
ärinimi Akukon OY Eesti Filiaal) on koostanud keskkonnamüra hinnangu, mille
kohaselt planeeringuala keskkonnamüra tasemed ei ole kõrged ja ei mõjuta
planeeringulahendust ning ei sea erinõudeid projekteeritavatele hoonetele.
Planeeringualale koostas
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)
aruande Osaühing Corson (töö nr 0914). KSH käigus arvestati mitmeid ala kohta
läbi viidud uuringuid, sh hüdrotehnilist osa, hüdrodünaamilist protsesside
modelleerimist ja arvutust, pinnase lõimimise ja keemilist analüüsi,
keskkonnamüra hinnangut, mõju linnustikule, mõjusid merepõhjaelustikule ja
kalastikule.
Hinnati järgmiseid
alternatiivseid planeeringulahendusi:
Alternatiiv 1 - ala jääb praegusesse seisu ja Tallinna
lahte tehissaari ei rajata;
Alternatiiv 2 - detailplaneeringuga kavandatud tegevus ehk
kolme tehissaare rajamine Tallinna lahte;
Alternatiiv 3 - ühe suure tehissaare rajamine.
KSH käigus hinnati järgmisi
mõjuvaldkondi: mõju Tallinna lahe hüdrodünaamilistele protsessidele ja merevee
kvaliteedile, mõju merekeskkonnale, mõjud linnustikule, mõju maastikule, müra,
õhuemissioonid ja -kvaliteet, jäätmekäitlus, sotsiaalsed mõjud, majanduslikud
mõjud ja kumulatiivsed mõjud. Esitati mõjuvaldkondade suhteline osakaal
(tähtsus) ning hinnati kolme alternatiivset planeeringulahendust eraldi iga
valdkonna lõikes ning seejärel ka summaarselt. Ainult looduskeskkonda
käsitlevate kriteeriumite alusel oleks alternatiiv 1 ülekaalukalt parim, kuid
alternatiivide võrdlus andis tulemuse, mille järgi on parimaks lahendiks kolme
tehissaare rajamine Tallinna lahte. Kavandatud tegevus tuli esimeseks piirkonna
üldise arendamise vajaduse ja sotsiaal-majanduslike kriteeriumite alusel.
Kriteeriumite võrdlemisel saadud
mõjude kaalud iseloomustavad kompromissi leidmise vajadust loodusliku- ja
tehiskeskkonna kooseksisteerimisel ehk keskkondlikke ja sotsiaalseid mõjusid
tuleb vaadelda koos. Käesolevas planeeringus tasakaalustavad keskkondlik ja
sotsiaal-majanduslik kriteerium üksteist.
Matemaatilise modelleerimise
tulemused näitavad, et tehissaarte rajamisega Tallinna lahe hüdrodünaamilised
protsessid ei muutu ning planeeringuala piirkonnas tekivad ainult lokaalsed
mõjud.
Katariina kai ja
detailplaneeringuala vahelisele alale on koostöös Tallinna Linnuklubiga välja
töötatud lindude toitumise ja varjeala vähenemise leevendusmeetmena linnusaare
rajamine (detailplaneeringus positsioon 5).
Läbi viidud Natura hindamise tulemusena
võib väita, et kavandatud tegevus ei avalda Paljassaare hoiualale olulist
negatiivset mõju. Antud hinnang kehtib, kui kavandatud tegevus jääb selliseks,
nagu on toodud KSH aruandes, ja rakendatakse kõiki seadustest tulenevaid ning
KSH aruandes pakutud kohustuslikke leevendusmeetmete nõudeid, arvestades
vajadusel ka soovituslikke leevendusmeetmeid.
KSH aruandes ja
detailplaneeringus on toodud vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete
keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks ning positiivsete mõjude
suurendamiseks.
DETAILPLANEERINGU MENETLUS
Detailplaneeringu algatamist
taotles 4. juulil 2008 registreeritud avaldusega Sihtasutuse Kasiinosaar
esindaja M. Sults. Taotluse kohaselt sooviti Paljassaare sadama akvatooriumi ja
Tallinna lahe alale ehitusõiguse määramist kolme omavahel ühendatud tehissaare
rajamiseks, kuhu kavandatakse üks 9 maapealse ja maa-aluse korrusega
elamupindadega ärihoone, üks 4 maapealse ja maa-aluse korrusega äripindadega ühiskondlik
hoone ja üks 1-korruseline äripindadega ühiskondlik hoone.
21. septembril 2009 on K-Projekt
Aktsiaseltsi, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Sihtasutuse Kasiinosaar vahel
sõlmitud haldusleping nr 2-5/205. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik
on menetluse käigus muutunud ning uueks huvitatud isikuks on Sihtasutus
Paljassaare Kultuuri Laiud.
Detailplaneeringu koostamine
algatati Tallinna Linnavalitsuse 4. novembri 2009 korraldusega nr 1818-k „Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu koostamise algatamine
Põhja-Tallinnas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“
eesmärgiga määrata Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõigus
kolme omavahel ühendatud tehissaare rajamiseks, kuhu oli kavandatud üks kuni 9 maapealse
ja maa-aluse korrusega elu- ja ärihoone, üks kuni 4 maapealse ja maa-aluse
korrusega äripindadega ühiskondlik hoone ja üks 1-korruseline äripindadega
ühiskondlik hoone. Lisaks oli kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos
kõrghaljastuse ja rannaga. Kokku oli kavandatud üks 70% ärimaa ja 30% elamumaa,
üks 85% sotsiaalmaa ja 15% ärimaa ning üks 95% sotsiaalmaa ja 5% ärimaa
sihtotstarbega krunt. Lisaks oli detailplaneeringu ülesanne üldiste
maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude,
parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.
Detailplaneeringu koostamise
algatamise ja KSH algatamise teade ilmus ajalehes Postimees 10. novembril 2009,
ajalehes Pealinn 14. juunil 2010 ja Tallinna veebilehel. Detailplaneeringu
eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustamiseks toimus avalik arutelu 10. detsembril
2009, vastav teade ilmus ajalehes Postimees 28. novembril 2009. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek toimus 4.-18. märtsini
2010. KSH programmi avalik arutelu toimus 23. märtsil 2010, vastav teade ilmus
ajalehes Eesti Päevaleht 4. märtsil 2010. KSH aruande avalik väljapanek toimus
11. oktoobrist 2010 kuni 1. novembrini 2010. KSH aruande avalik arutelu toimus
1. novembril 2010, vastav teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 9. oktoobril
2010.
Avaliku arutelu tulemusena
soovitati edaspidise projekteerimise käigus keskkonnamõjude strateegilise
hinnangu koostamisel teostada lainete liikumise uuringud, määrata lainemurdjate
vajadus, lähtudes tehissaarte kaldaalade kaitsest ja jahisadama turvalisusest
eri aastaaegadel. Samuti soovitati mereala ruumilisel planeerimisel pidada
silmas sadama olemasolu ning säilitada kruiisilaevade sildumiseks ja
manööverdamiseks vajalikud tingimused, lähtudes rahvusvahelisest laevade ja
sadamaalade turvalisuse koodeksist. Tehti ettepanek planeeringuala
laiendamiseks jahisadama rajamiseks vajalikus ulatuses. Sooviti näha
täiendavaid võimalusi veespordi harrastamiseks jäävabal ajal ja ka rajatiste
ehitamiseks talispordi harrastajatele. Kuivõrd positsioon 3 on planeeritud nn
lastesaareks, siis nähti ette vajadus täpsustada hoonestuse liik ja ulatus,
samuti lastele suunatud tegevusalade rajatised. Lisaks juhiti tähelepanu, et
detailplaneering tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga.
Võrreldes detailplaneeringu
eskiislahendusega on detailplaneeringus tehissaarteni viiva tammi asukoht
nihutatud põhja suunas, Tallinna linnale kuuluvale Paljassaare tn 40
kinnistule. Vastav tammi asukoha nihutamine vähendab planeeringu keskkonnamõju.
Juurde kavandati positsioon 5, nn linnusaar. Jahisadama kavandatud asukoht
nihutati lõuna poole positsioon 1 saare lõuna tippu. Loobuti eluhoonete
kavandamisest planeeringualale.
Detailplaneeringu on koostanud
K-Projekt Aktsiaselts. Detailplaneering on koostatud, lähtudes Tallinna
Linnavalitsuse 4. novembri 2009 korraldusest nr 1818-k „Paljassaare tehissaarte
detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna
Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud „Detailplaneeringu algatamise
taotluse vormi, eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise
nõuetega“.
Detailplaneeringule on lisatud maastikuarhitekti
Piret Kümmeli koostatud haljastuslik hinnang, osaühingu PORTKONSULT koostatud
hüdrotehnilise osa ja Osaühingu Corson koostatud Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, milles sisalduvad järgmised
uuringud: Insinööritoimisto Akukon OY (uus ärinimi Akukon OY Eesti Filiaal)
koostatud keskkonnamüra uuring; P. Vissaki koostatud hinnang detailplaneeringu
mõju kohta ümbritsevate alade linnustikule; A. Järviku koostatud hinnang
merepõhjaelustiku ja kalastiku kohta ja võimalikud mõjud neile; OÜ Eesti
Keskkonnauuringute Keskus koostatud välisõhu kvaliteedi mõõtmised ja arvutuslik
hindamine.
Detailplaneeringu algatamise
korralduses olevate lähteseisukohtade ja lisanõuetega on arvestatud.
Detailplaneeringu koostamise ajal
kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse
redaktsiooni § 16 lg-s 1 määratud isikud
ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.
Põhja-Tallinna Valitsus,
Põhja-Tallinna halduskogu, Päästeameti Põhja-Eesti päästekeskus, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Muinsuskaitseamet, Lennuamet, Terviseamet, Siseministeerium
ja detailplaneeringust huvitatud isik kooskõlastasid detailplaneeringu
lisatingimusi ja täiendavaid märkusi esitamata.
Tallinna Transpordiamet
kooskõlastas detailplaneeringu lisatingimusel näha ette Paljassaare tee ja
planeeritava tänava ristmiku piirkonda bussipeatused. Planeeringu lahendus näeb
ette suure täiendava liikluskoormuse Paljassaare teel ja linna suuna ristmikel,
mistõttu tuleb kaaluda vajadust tänavate rekonstrueerimiseks kaasrahastuse
lepingu sõlmimiseks. Tallinna Kommunaalamet kooskõlastas detailplaneeringu
tingimusel, et enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb sõlmida teede ja
tehnovõrkude leping. Nii Tallinna Transpordiameti kui ka Tallinna
Kommunaalameti tingimuse täitmiseks on sõlmitud 17. juulil 2017 Tallinna linna
ja Sihtasutuse Paljassaare Kultuuri Laiud vahel teede- ja tehnovõrkude leping
nr TKA124 ning lepingu lisa 2 on sõlmitud 26. aprillil 2018.
Tallinna Linnavaraamet
kooskõlastas detailplaneeringu lahenduse ja palus täiendada detailplaneeringu
seletuskirja peatükki 4.8 järgmiselt: „detailplaneeringu elluviimine jagatakse
etappideks. Tehissaarte ehitamist ei kavandata Tallinna linna eelarveliste
vahendite arvelt. Detailplaneeringu elluviimiseks võõrandatakse esimeses etapis
tehissaarte ehitamiseks vajalik Paljassaare tee 40 kaldakinnisasi või selle osa
(detailplaneeringu kohane krunt positsioon 4) enampakkumisel. Sealjuures peab
kaldakinnisasja sihtotstarve olema suurendatava osaga sama sihtotstarbega, st
ärimaa. Seejärel rajatakse kaldakinnisasja suurendamiseks kaldaga püsivalt
ühendatud ehitis (tamm ja saared) vee erikasutusloa alusel ning kantakse
kaldakinnisasjaga ühenduses olev tamm ja tehissaared maakatastrisse
kaldakinnisasja koosseisu. Teises etapis jagatakse suurenenud kinnisasi
planeeringus ettenähtud katastriüksusteks.“. Tallinna Linnavaraameti ettepanekut
on arvestatud.
Tallinna Keskkonnaamet
kooskõlastas detailplaneeringu märkusteta, kuid seadis täiendavad tingimused
arvestamiseks ehitusprojektide koostamisel:
- ehitusprojektides esitada haljasalade kastmiseks
kasutatava sademevee kogumismahutite asukohad ning kastmissüsteemi lahendus;
- äri- ja ühiskondlike hoonete konstruktiivsete ja
tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda energiasäästlike hoonete
kontseptsioonist ning arvestada keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes
esitatud nõuetega;
- ehitusprojektidele lisada vee erikasutusloa materjalid,
lokaalkatlamajade saasteload ning kruntide haljastusprojektid;
- ehitusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga.
Keskkonnaamet on oma 16. juuli
2012 kirjaga nr HJR 6-8/12/45484-9 kiitnud heaks KSH aruande ja kinnitanud
seiremeetmed, mis on planeerimisdokumendi elluviijale kohustuslikud.
Seiremeetmed puudutavad heljumi seire vajadust süvendustööde ja tehissaarte
rajamise perioodil. Ühtlasi on Keskkonnaamet hiljem andnud omapoolse
kooskõlastuse detailplaneeringu lahendusele tingimusel, et KSH aruannet ja
detailplaneeringut täiendatakse vastavalt 16. juuli 2012 otsustusele. KSH
aruannet ja detailplaneeringut on vastavates punktides täiendatud.
Keskkonnaministeerium
kooskõlastas detailplaneeringu, juhtides tähelepanu, et veeseaduse § 8 lg 2
punktidest 6 ja 7 tulenevalt on vajalik kõnesolevas planeeringus ette nähtud
tegevuste elluviimiseks (tammi ja saarte rajamiseks ning jahisadama
süvendamiseks) taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba.
Politsei- ja Piirivalveamet
kooskõlastas detailplaneeringu, märkides, et kui arendaja soovib avada
planeeritud väikesadama rahvusvahelisele liiklusele, tuleb tal arvestada
Schengeni piirieeskirja nõuetega ja taotleda sadama lisamist siseministri
määrusega kehtestatud rahvusvaheliseks laevaliikluseks avatud sadamate
loetellu.
Veeteede Amet kooskõlastas
detailplaneeringu, juhtides tähelepanu, et Hundipea, Lahesuu ja Paljassaare
sadamatesse sissesõiduks kasutatakse Paljassaare sihti. Paljassaare sadama sihi
alumine tulepaak asub koordinaatidel 59° 27′ 26.679″N; 24°
42′ 10.131″E ja Paljassaare sadama sihi ülemine tulepaak asub
koordinaatidel 59° 27′ 24.141″N; 24° 41′ 57.051″E.
Paljassaare sihi telg (suunaga 69,2/249,2°) tuleb kanda planeeringu
põhijoonisele. Arvestada tuleb sellega, et planeeritavad rajatised ei
halvendaks navigatsioonimärkide jälgitavust nende nähtavussektoris. Vastavad
täiendused on põhijoonisele kantud.
Maa-amet märkis oma
kooskõlastuses, et kuivõrd on muudetud detailplaneeringu ala piire, ei jää enam
planeeringualasse maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi
omandis olevat maad ega Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ja Maa-ameti
volitusel olevaid maaüksuseid, mille planeerimise osas oleks Maa-ametil pädevus
seisukoha andmiseks. Sellest tulenevalt ei ole Paljassaare tehisaare
detailplaneeringu täiendav esitamine Maa-ametile seisukoha andmiseks vajalik.
Palutakse teavitada Maa-ametit kõigist detailplaneeringu osas vastuvõetavatest
otsustest, sh planeeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust ning
avalikust arutelust. Maa-amet esitas omapoolsed ettepanekud ja selgitused
kaldakinnisasja muutmise ning detailplaneeringu elluviimise kohta.
Tehnilise Järelevalve Amet
kooskõlastas detailplaneeringu, kuivõrd edastatud on planeerimisseaduse § 17 lg
2 punktis 6 nimetatud kooskõlastused (Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet
ja Muinsuskaitseamet).
Kaitseministeerium kooskõlastas
detailplaneeringu, juhtides tähelepanu, et ehitusseadustiku § 120 lg 1 alusel
tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada ka Paljassaare tehissaarte
projekteerimistingimused. Samuti tuleb vajadusel arvestada hoonete rajamisel
Kaitseväe kasutuses oleva Miinisadama territooriumil paikneva 1kW
raadiosaatjaga. Juhitakse tähelepanu ka vajadusele tegeleda väikelaevade
liikluskoormuse olulise kasvuga Paljassaare ning kesklinna ja Pirita vahel.
Nimetatud liiklus ristub Miinisadama juurdepääsuga, mis mõjutab otseselt Kaitseväe
tegevust kõnealuses piirkonnas. Märkused on arvestamiseks edasistes
projekteerimisstaadiumides.
Naaberkinnistu Paljassaare tee 34
omanikugaCompakt
Kinnisvara OÜ-ga on tehtud koostööd.
AKTSIASELTS TALLINNA VESI, Elion
Ettevõtted Aktsiaselts (praegu Telia Eesti AS), Osaühing Tallinna Sadama
Elektrivõrk (praegu TS energia OÜ), AS Eesti Gaas, osaühing Jaotusvõrk (praegu
Elektrilevi OÜ) ja AS Gaasivõrgud kooskõlastasid detailplaneeringu lisatingimustel.
Tingimused on detailplaneeringus määratud ehitus- ja tööprojektide
koostamiseks.
Kuna detailplaneering sisaldab
Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare
ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“ muutmise ettepanekuid, esitas
Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punkti 2 ja
Tallinna linna ehitusmääruse § 15 lõike 6 alusel täiendava kooskõlastamise
vajaduse määramiseks Harju maavanemale.
Harju maavanem pidas vajalikuks
Paljassaare tehissaarte detailplaneeringule määrata täiendavad Tehnilise
Järelevalve Ameti ja Keskkonnaameti kooskõlastused. Vastavalt Harju maavanema
täiendavate kooskõlastuste nõuetele andis oma kooskõlastuse Keskkonnaamet 5. septembri
2016 kirjaga nr 6-2/16/1485-4 ning Tehnilise Järelevalve Amet 13. juuli 2017
kirjaga nr 16-3/16-0121-030.
Lisaks märkis Harju maavanem oma
kirjas järgmist:
1) Planeerimisseaduse 2003-2015
§ 16 lõike 1 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata muu hulgas
planeeritud ala naaberkinnisasjade omanikud. Planeeringu kooskõlastusi
käsitlevast osast ei nähtu, et detailplaneeringu lahendusest oleks teavitatud
kõrvalasuva Paljassaare tee 34 kinnistu omanikku. Palun kohalikul omavalitsusel
tagada, et kõik planeerimisseaduse § 16 tähenduses puudutatud isikud saaksid
detailplaneeringu koostamisse kaasatud.
2) Detailplaneeringu joonistelt
nähtuvalt on algselt kavandatud planeeringualast välja jäetud krunti positsioon
3 maismaaga ühendav lõunapoolne sild, mis on nüüd põhijoonisel märgitud
perspektiivse võimaliku sillaühendusena. Märgin, et detailplaneeringuga
piirneva menetluses oleva Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e,
30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu
põhijoonisel silda ette nähtud ei ole. Teen ettepaneku kaaluda lõunapoolse
jalakäijate silla näitamist ka olemasoleva Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a,
26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute
põhijoonisel, kuna see jääb antud planeeringuala sisse. Teine alternatiiv oleks
lisada praegu planeeringualast väljajäetud lõunasilda puudutav ala Paljassaare
tehissaarte detailplaneeringu alasse. Juhin tähelepanu sellele, et Paljassaare
tehissaarte detailplaneeringu põhijoonise kohaselt kuulus planeeringu
algatamisel lõunasilla alune maa kuni Paljassaare teeni tehissaarte
detailplaneeringu ala koosseisu.
3) Esitatud materjalidest ei
selgu detailplaneeringu realiseerimisel tekkivate Paljassaare tehissaarte
omandikuuluvus. Palume planeeringus selgitada, kas tehissaared hakkavad kuuluma
põhjasillaga ühendatud Tallinna linna omandis oleva Paljassaare tee 40
(katastritunnus 78408:809:0052) kinnisasja koosseisu või on kavas muul viisil
omandikuuluvus ümber korraldada. Samuti palume selgitada, mis saab nn
linnusaarest, miks ei ole seda planeeringus krunditud ning kuidas kavatsetakse
selle kasutamist korraldada.
4) Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud planeeringuala
kruntide positsioonide 1-4 sihtotstarvetena ärimaa (Ä) või transpordimaa (L).
Arusaamatuks jääb, millistel kaalutlustel on jõutud selliste kruntide
sihtotstarvete määramiseni. Palun üle vaadata selliste sihtotstarvete määramise
otstarbekus ja sihtotstarvete määramise korrale vastavus. Planeeringus tuleb
näidata krundi ehitusõigusel põhinev sihtotstarve ning mitme sihtotstarbe
korral nende osatähtsuse protsent.
5) Planeeringu kooskõlastuste tabeli kohaselt on paljud
kooskõlastused (sh tehnovõrkude valdajate, linna eri struktuuriüksustega,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Politsei- ja Piirivalveametiga,
Põhja-Eesti Päästekeskusega ning detailplaneeringust huvitatud isikuga) võetud
aastatel 2009-2012 ning tekib küsimus nende aegumise osas. Planeeringuala piire
ja planeeringulahendust on vahepeal täiendatud. Arvestades seda ning asjaolu,
et Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu näol on tegemist linnaehituslikult
väga olulise ning linna ilmet püsivalt muutva lahendusega, siis teen antud juhul
ettepaneku suhelda kõnealuste asutustega ning selgitada nendega koostöös välja
nüüdseks juba kuni 4-7 aastat tagasi antud kooskõlastuste uuendamise vajadus.
Harju maavanema märkusi ja
ettepanekuid on arvestatud. Detailplaneeringu menetlusse on kaasatud
Paljassaare tee 34 kinnistu omanik, kes on pakkunud välja liita Paljassaare tehissaarte
detailplaneeringusse ka Paljassaare tee 34 kinnistu, kuid antud ettepaneku
täitmisel tuleks kaaluda uue KSH läbiviimist ning detailplaneeringu maa-ala
muutusega veniks käesolev detailplaneeringu menetlus ebamõistlikult pikaks.
Muudetud on detailplaneeringut
selliselt, et detailplaneering ei kattu Paljassaare
tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d
kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga, ning vastav perspektiivne silla
ühendus positsioon 3 läbi maismaaga on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel.
Lisatud on täpsustused linnusaare ja omandikuuluvuse osas.
Vastavalt
Harju maavanema kirjale on küsitud ametitelt ja ministeeriumitelt täiendavad
seisukohad.
Detailplaneering võeti vastu
Tallinna Linnavalitsuse 18. oktoobri 2017 korraldusega nr 1603-k „Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu
vastuvõtmine Põhja- Tallinnas“. Detailplaneering võeti vastu
eesmärgil ette näha Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõigus
kolme omavahel ühendatud tehissaare rajamiseks, kuhu kavandati üks kuni 9 maapealse
ja maa-aluse korrusega ärihoone, üks kuni 4 maapealse ja maa-aluse korrusega
ärihoone ja üks 1-korruseline ärihoone. Lisaks nähti ette ka jahisadama ning kõrghaljastuse
ja rannaga rannapargi ning linnusaare rajamine. Kokku kavandati neli äri- ja
transpordimaa sihtotstarbega krunti ning üks üldkasutatava maa sihtotstarbega
krunt.
Detailplaneeringu vastuvõtmise
teade ilmus ajalehes Postimees 21. oktoobril 2017, ajalehes Pealinn 6. novembril
2017 ja Tallinna veebilehel.
Detailplaneering oli avalikul
väljapanekul 21. novembrist kuni 19. detsembrini 2017. Sellekohane teade ilmus
ajalehes Postimees 27. oktoobril 2017, ajalehes Pealinn 6. novembril 2017 ja
Tallinna veebilehel.
Detailplaneeringu avaliku
väljapaneku kestel esitasid kirjalikud ettepanekud I. Truumaa ja aktsiaselts
Tallinna Sadam seoses keskkonnaalaste küsimustega. Tallinna Linnaplaneerimise
Amet ja detailplaneeringu koostaja vastasid esitatud küsimustele ning
aktsiaseltsi Tallinna Sadam ettepanekuid arvestati. I. Truumaa kooskõlastas 31.
jaanuari 2018 kirjaga detailplaneeringu ning aktsiaselts Tallinna Sadam
kooskõlastas detailplaneeringu märkusteta 10. jaanuaril 2018.
Detailplaneeringu avaliku
väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 30. jaanuaril 2018, vastav teade
saadeti ettepanekud esitanud isikutele. Teade ilmus ajalehes Postimees 16. jaanuaril
2018, ajalehes Pealinn 29. jaanuaril 2018 ja Tallinna veebilehel.
Arutelust võttis osa 18 inimest,
sealhulgas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Põhja-Tallinna Valitsuse
esindajad, huvitatud isik, planeerija, K-Projekt Aktsiaseltsi esindaja,
Paljassaare elanikud ning ajakirjanikud. Ettepanekute esitajad avalikul
arutelul ei osalenud. Aktsiaselts TALLINNA SADAM ja ettepanekute esitaja on
detailplaneeringu kooskõlastanud ja kirjalikult kinnitanud, et selgitused ja
informatsioon on piisav.
Detailplaneeringu avaliku
väljapaneku tulemuste avaliku arutelu tulemuste kohta ilmus teade ajalehes
Postimees 13. veebruaril 2018, ajalehes Pealinn 19. veebruaril 2018 ja Tallinna
veebilehel.
Tulenevalt asjaolust, et Paljassaare
tehissaarte detailplaneering sisaldab Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala
üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitas Tallinna Linnavalitsus 7. märtsi
2018 kirjaga nr LV-1/647 detailplaneeringu Rahandusministeeriumile
järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.
Rahandusministeerium tagastas
detailplaneeringu 4. aprillil 2018 kirjaga nr 14-11/2003-2, milles esitas
omapoolse märkuse detailplaneeringu kohta.
Rahandusministeerium märkis, et
esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatüki 4 „Planeeringus kavandatu“
kohaselt on tehissaared kavandatud eraomandisse. Samas ei nähtu endiselt, mil
moel toimub avaliku veekogu arvelt kinnistu piiride suurendamine, uute kruntide
moodustamine ning eraomandisse võõrandamine. Selguse huvides paluti täiendada
detailplaneeringu seletuskirja peatükki 4.8 „Planeeringu elluviimise
tegevuskava“ ning kirjeldada üksikasjalikumalt (vastavalt Maa-ameti 08.02.2016
kirja nr 6.2-3/15/19106 lehekülgedel 2 ja 3 märgitule) tehissaarte omandiõiguse
tekkimise aluseid tulevikus.
Pärast detailplaneeringu
vastuvõtmist ning avalikku väljapanekut ja arutelu, tulenevalt
rahandusministeeriumi tagasisidest planeeringulahendusele, on täpsustatud
koostöös Maa-ametiga moodustatavate kruntide sihtotstarbed. Ehitusõigusega
kruntide liitsihtotstarbed on asendatud ärimaa sihtotstarbega. Paljassaare tee 40
kinnistust moodustatavale krundile, läbi mille luuakse juurdepääs tehissaartele
Paljassaare teelt, on ette nähtud ärimaa või transpordimaa sihtotstarve. Lisaks
on detailplaneeringu seletuskirjas vastavalt Maa-ameti ja Tallinna
Linnavaraameti ettepanekutele täpsustatud planeeringu elluviimise kava.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
edastas Rahandusministeeriumile muudetud planeeringu seletuskirja ja
põhijoonise 24. mai 2018 kirjaga nr 3-2/780-22.
Detailplaneering esitati
ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1 ning
detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud planeerimisseaduse § 23 alusel
Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks. Heakskiiduks esitatud detailplaneeringus
on arvestatud Harju Maavalitsuse 6. juuni 2016 kirjas nr 67/1652 ja
riigihalduse ministri 4. aprilli 2018 kirjas nr 14-11/2003-2 toodud märkusi
ning vastavad täiendused planeeringusse sisse viidud. Kuni 30. juunini 2015
kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punktist 3 lähtudes nõustus
Rahandusministeerium Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringu
muutmisega.
Vastavalt 17. juulil 2017
sõlmitud halduslepingule nr TKA124 on Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu
koostamisest huvitatud isik Sihtasutus Paljassaare Kultuuri Laiud võtnud
kohustuse tagada detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede (st
sõidu-, kõnni- ja kergliiklustee), bussitasku, üldkasutatava haljastuse,
välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni ehitamise või rekonstrueerimise
detailplaneeringu teede ja tehnovõrkude valmisehitamise skeemil märgitud alal
ja ulatuses. Vastavalt 26. aprillil 2018 sõlmitud halduslepingu nr TKA124
lisale 2 osaleb huvitatud isik Sitsi ristmiku rekonstrueerimise kaasfinantseerimises.
Planeerimisseaduse § 132 lõike 6
kohaselt võib detailplaneeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu
kõrvaltingimusena ette näha, et planeeringu koostamise korraldajal on õigus
detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa
andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud oma sama
paragrahvi lõike 2 kohaselt võetud kohustusi.
Detailplaneeringu kehtestamisel
määratakse kõrvaltingimuseks Tallinna linna õigus tunnistada detailplaneering
kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui
detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku
vahel 17. juulil 2017 sõlmitud halduslepingus nr TKA124 määratud tähtajaks
täitnud halduslepinguga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud
kohustusi. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad
detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.
Ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1 kohaselt
menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni,
lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest.
Tallinna linna ehitusmääruse § 20
lõike 4 kohaselt kehtestab Tallinna Linnavolikogu detailplaneeringud juhul, kui
planeeringuala kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga
soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga kavandatakse
linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeering koostatakse olulise
keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks, muudel juhtudel kehtestab
detailplaneeringu Tallinna Linnavalitsus oma korraldusega. Kuna Paljassaare tehissaarte
detailplaneeringus muudetakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004
määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala
üldplaneeringut“ ja detailplaneeringu
algatamisega algatati ka detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline
hindamine, siis kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu
pädevusse.
Kuni 30. juunini 2015 kehtinud
planeerimisseaduse § 25 lõike 7 punkti 4 alusel teavitab kohalik omavalitsus
tähtkirjaga ühe nädala jooksul Paljassaare tee 34, Paljassaare
tee 32, Paljassaare
tee 32b,
Paljasaare tee 32c ja Paljassaare tee 32d
kinnistute omanikke ja Maa-ametit ning avalikul väljapanekul arvamuse esitanud
isikuid aktsiaseltsi TALLINNA SADAM ja I. Truumaad.
|
|
|
Mihhail Kõlvart
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|