Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe ja Nõmme linnaosas
Tallinna Linnavolikogu 14.06.2018 otsus number 93
Redaktsiooni kehtivus:14.06.2018 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn

14. juuni 2018 nr 93

Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe ja Nõmme linnaosas

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1, kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lg-te 3 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 34, § 33 lg 2 p 4 ja § 43 p-de 1 ja 2, Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 20 lg-te 4 ja 6, Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2014 otsuse nr 90 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine ning informatsioon üld- ja teemaplaneeringute muutmisettepanekutest“ alusel ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritud maa-ala asub osaliselt Mustamäe linnaosas Mäepealse II asumis ja osaliselt Nõmme linnaosas Vana-Mustamäe asumis Mäepealse tänava, Lossi tänava, Trummi tänava ja Kadaka puiestee vahelisel alal Mäepealse tänava ja Kadaka puiestee ääres. Planeeritud ala külgneb vahetult Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga;

- Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud „Mustamäe linnaosa üldplaneeringu“ kohaselt asub Mustamäe linnaosas paiknev planeeritud ala Mäepealse II kvartalis, parkide ja üldkasutatavate rohealade ning väikeelamumaa juhtotstarbega alal. Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2014 otsusega nr 90 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine ning informatsioon üld- ja teemaplaneeringute muutmisettepanekutest“ on tehtud ettepanek muuta Mäepealse tn 21 kinnistu osas maakasutuse juhtotstarve - pargid ja üldkasutatavad rohealad osaliselt korterelamute ja äriehitiste segahoonestusalaks A-3.

Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringus (edaspidi ka detailplaneering) muudetakse Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohane parkide ja üldkasutatavate rohealade juhtotstarve Mäepealse tn 21 kinnistul osaliselt korterelamute ja äriehitiste segahoonestusalaks A-3. Ülejäänud kinnistu osas säilib parkide ja üldkasutatavate rohealade juhtotstarve H. Detailplaneeringus Mäepealse tn 25 elamumaa sihtotstarbega kinnistu vastab Mustamäe linnaosa üldplaneeringule, mis nimetatud kinnistul näeb ette väikeelamumaa maakasutuse EE juhtotstarbe.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu koostamise ajal oli Mäepealse tn 21 kinnistu planeeritud moodustamisel olnud Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala koosseisu ning sellest tulenevalt planeeriti see rohealana. Maastikukaitseala koosseisu kinnistut hiljem Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrusega nr 176 „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ siiski ei arvatud. Eraomanikele kuuluvale Mäepealse tn 21 kinnistule (maa sihtotstarve maatulundusmaa) mõningase ehitusõiguse lubamisega on võimalik määrata enamik rohealast avalikku kasutusse. Detailplaneeringu kohaselt on hooned planeeritud Mäepealse tn 21 kinnistu ida- ja põhjaossa olemasolevate hoonestusaladega külgnevatena ning avalik roheala on planeeritud Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga liituvana. Seega arvestades eeltoodut, on Mustamäe linnaosa üldplaneeringu muutmine siinkohal põhjendatud;

- detailplaneeringus muudetakse Mustamäe linnaosa üldplaneeringut karsti ja oja kalda ehituskeeluvööndi osas, kuna planeeringus vähendatakse karsti ja oja kalda ehituskeeluvööndit krundile positsioon 13 (Mäepealse tn 25) planeeritud üksikelamu ja krundile positsioon 14 planeeritud eraparkla ja eratee osas. Mäepealse tn 25 kinnistul paiknevad elamu varemed, mis asuvad karsti ja oja kalda ehituskeeluvööndis. Detailplaneeringus on ettenähtud elamu vareme asemel ehitada uus üksikelamu. Kaldavööndi hoonestamisel ei kaasne reljeefi muutmist ning seega ka ulatuslikku kaldakoosluse likvideerimist, mõju jääb lokaalseks ja piirdub hoonealuse pinnaga. Seega arvestades eeltoodut, on Mustamäe linnaosa üldplaneeringu muutmine karsti ja oja kalda ehituskeeluvööndi osas põhjendatud;

- Mäepealse tn 21 kinnistu osas, mis jääb Nõmme linnaosa territooriumile, kehtib Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneering“, mille kohaselt paikneb planeeritud ala nii väikeelamute ala juhtotstarbega alal, st põhiliselt ühepere ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud alal, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid, kui ka osaliselt perspektiivse väikeelamuala kõrghaljastuse säilitamisega juhtotstarbega alal.

Tallinna Linnavolikogu 4. mai 2017 otsusega nr 47 vastuvõetud „Nõmme linnaosa üldplaneeringu“ maakasutusplaani kohaselt jääb planeeritud ala Nõmme linnaosas osaliselt korterelamute alale ja osaliselt parkmetsade, haljasalade, puhkeotstarbeliste või metsade alale.

Detailplaneering on Nõmme linnaosas paikneva planeeritud maa-ala osas kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning arvestab vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringut;

- planeeritud lahendus loob kaasaegse linnakeskkonna ning seob omavahel piirkonda kavandatud ja kavandamisel olevad arendused, andes Mäepealse tänavale tervikliku ruumilise lõpetatuse;

- hoonete paigutamisel ja nende mahtude kavandamisel on arvestatud planeeritud ala asukohta, kus planeeritud ala idaküljel toimub sujuv üleminek madalast hoonestusest (2-3 korrust) kõrgematele. Mööda Mäepealse tänavat on planeeritud kolm 6-korruselist, üks 2-korruseline üksikelamu ja üks 3-korruseline hoonemaht, mis kõrguslikult arvestavad naaberalade arendustes planeeritud hoonestust (Mäepealse tn 10, 11 ja 13 kinnistute detailplaneeringu alusel rajatud 4-6-korruselised korterelamud ja Kadaka pst 165 kinnistu detailplaneeringu alusel rajatud uued 7-korruselised korterelamud);

- planeeritud hoonete rütm võimaldab visuaalset kontakti metsaga, jätab rohkem ruumi ja avatust planeeritavate majade vahel, kasutab kompaktselt ja loogiliselt ära krundi kasutust (parkimine toimub maja ees ja maja tagahoovi jääb vabaaja tsoon, mis sujuvalt ühildub metsaalaga). Nii integreeritakse planeeritud hooned sujuvalt linna terviksüsteemi, mis loob naabruskonna tunde;

- hoonestusalade määramisel on arvestatud ümbritsevat keskkonda ja olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust. Haljastuse osakaal on planeeritud kruntidel 50% ja enam;

- maatulundusmaa sihtotstarbega krundid on planeeritud haljasaladeks;

- üldkasutatava maa sihtotstarbega krundil säilitatakse vähemalt 4 ha ulatuses olemasolev metsaala (Kivinuka mets), kuhu on võimalik rajada laste mänguväljak ja on tehtud ettepanek võimaliku liikumisraja asukoha kohta;

- detailplaneeringus on ette nähtud Kivinuka metsa osa ja karstiala sidumine Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala looduse õpperaja kontseptsiooniga. Radade ja laudteede rajamine aitab säilitada ja parandada roheala puhkemajanduslikku kasutust;

- keskkonnamõju strateegiline hindamine näitas, et kavandatava tegevuse sotsiaal-majanduslik mõju on pigem positiivne, kuna luuakse juurde elamispindu. See toimub linna hoonestatud ala tihendamisel tehnilise taristuga varustatud arenevas piirkonnas, mis omakorda aitab pidurdada valglinnastumist;

- sotsiaalse ja tehnilise taristu hea kättesaadavus võimaldab linnaruumi lihtsat tihendamist vastavalt säästva arengu põhimõtetele;

- detailplaneeringus avalikuks kasutamiseks ettenähtud alade avaliku kasutamise tagamiseks on vastavad lepingud sõlmitud;

- Keskkonnaamet on andnud heakskiidu Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele;

- Rahandusministeerium on nõustunud kehtiva Mustamäe linnaosa üldplaneeringu muutmisega ja andnud heakskiidu Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringule.

1. Kehtestada Mustamäe ja Nõmme linnaosas 10,61 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneering, aktsiaseltsi NORD PROJEKT töö nr 10330. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Mäepealse tn 21 kinnistu sihtotstarbe muutmise ja kinnistu jagamise tulemusel moodustatavatele elamumaa sihtotstarvetega kruntidele määrata ehitusõigus 2-korruseliste väikeelamute ja 3-6-korruseliste korterelamute ehitamiseks ning elamumaa või äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu või äriruumidega korterelamu (mille puhul kahele esimesele korrusele kortereid ei kavandata) ning 2-korruselise parkimismaja ehitamiseks. Lisaks moodustatakse detailplaneeringu kohaselt Mäepealse tn 21 kinnistust 3 transpordimaa ja 3 maatulundusmaa sihtotstarbega krunti ning üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, kus säilitatakse vähemalt 4 ha ulatuses olemasolev metsaala (Kivinuki mets), ning ajutine elamumaa sihtotstarbega krunt liitmiseks Mäepealse tn 25 kinnistuga. Mäepealse tn 25 kinnistu piire muudetakse ja määratakse ehitusõigus kuni 2-korruselise üksikelamu ehitamiseks. Samuti on detailplaneeringus lahendatud ala heakorrastus, haljastus, juurdepääsud, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

2. Detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud „Mustamäe linnaosa üldplaneeringu“ kohane parkide ja üldkasutatavate rohealade juhtotstarve Mäepealse tn 21 kinnistul osaliselt korterelamute ja äriehitiste segahoonestusalaks ning detailplaneeringuga muudetakse Mustamäe linnaosa üldplaneeringut karsti ja oja kalda ehituskeeluvööndi osas, kuna planeeringus vähendatakse karsti ja oja kalda ehituskeeluvööndit krundile positsioon 13 (Mäepealse tn 25) planeeritud üksikelamu ja krundile positsioon 14 planeeritud eraparkla ja eratee osas.

3. Detailplaneeringu kehtestamisel muutub osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 1. juuni 2006 otsusega nr 182 kehtestatud „Mäepealse tn 10, 11 ja 13 kinnistute detailplaneering“ Mäepealse tänav T2 kinnistu osas ja Tallinna Linnavalitsuse 27. septembri 2006 korraldusega nr 1961-k kehtestatud „Kadaka pst 165 krundi detailplaneering“ osaliselt Kadaka puiestee T10 kinnistu osas.

4. Detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede (st sõidu-, kõnni- ja kergliiklustee), üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni ning laste mänguväljaku ala ehitamine tagatakse vastavalt Tallinna linna ja huvitatud isikute vahel 7. novembril 2016 sõlmitud halduslepingule nr TKA105.

5. Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava Mäepealse tänava ja Kadaka puiestee ristmiku (avalikult kasutatavad teed (st sõidu- ja kergliiklustee), tänavavalgustus, üldkasutatav haljastus ja tehnovõrgud, sh ristmiku toimimiseks vajalikud foorid ning vajadusel bussitaskud) projekteerimise ja ehitamise osaline finantseerimine tagatakse vastavalt Tallinna linna ja huvitatud isikute vahel 6. septembril 2017 sõlmitud Mäepealse tänava ja Kadaka puiestee ristmiku projekteerimise ja ehitamise osalise finantseerimise koostöölepingule TKA185.

6. Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isikud ei ole Tallinna linna ja huvitatud isikute vahel sõlmitud otsuse punktis 4 ja punktis 5 nimetatud halduslepingutes määratud tähtajaks täitnud halduslepingutega planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

7. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

8. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Mihhail Kõlvart

Tallinna Linnavolikogu esimees


Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2018
otsuse nr 93
LISA

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe ja Nõmme linnaosas“ juurde

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Mustamäe ja Nõmme linnaosas 10,61 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneering, aktsiaseltsi NORD PROJEKT töö nr 10330. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Mäepealse tn 21 kinnistu sihtotstarbe muutmise ja kinnistu jagamise tulemusel moodustatavatele elamumaa sihtotstarvetega kruntidele määrata ehitusõigus 2-korruseliste väikeelamute ja 3-6-korruseliste korterelamute ehitamiseks ning elamumaa või äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu või äriruumidega korterelamu (mille puhul kahele esimesele korrusele kortereid ei kavandata) ning 2-korruselise parkimismaja ehitamiseks. Lisaks moodustatakse detailplaneeringu kohaselt Mäepealse tn 21 kinnistust 3 transpordimaa ja 3 maatulundusmaa sihtotstarbega krunti ning üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, kus säilitatakse vähemalt 4 ha ulatuses olemasolev metsaala (Kivinuki mets), ning ajutine elamumaa sihtotstarbega krunt liitmiseks Mäepealse tn 25 kinnistuga. Mäepealse tn 25 kinnistu piire muudetakse ja määratakse ehitusõigus kuni 2-korruselise üksikelamu ehitamiseks. Samuti on detailplaneeringus lahendatud ala heakorrastus, haljastus, juurdepääsud, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud „Mustamäe linnaosa üldplaneeringu“ kohane parkide ja üldkasutatavate rohealade juhtotstarve Mäepealse tn 21 kinnistul osaliselt korterelamute ja äriehitiste segahoonestusalaks ning detailplaneeringuga muudetakse Mustamäe linnaosa üldplaneeringut karsti ja oja kalda ehituskeeluvööndi osas, kuna planeeringus vähendatakse karsti ja oja kalda ehituskeeluvööndit krundile positsioon 13 (Mäepealse tn 25) planeeritud üksikelamu ja krundile positsioon 14 planeeritud eraparkla ja eratee osas.

Detailplaneeringu kehtestamisel muutub osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 1. juuni 2006 otsusega nr 182 kehtestatud „Mäepealse tn 10, 11 ja 13 kinnistute detailplaneering“ Mäepealse tänav T2 kinnistu osas ja Tallinna Linnavalitsuse 27. septembri 2006 korraldusega nr 1961-k kehtestatud „Kadaka pst 165 krundi detailplaneering“ osaliselt Kadaka puiestee T10 kinnistu osas.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritud maa-ala asub osaliselt Mustamäe linnaosas Mäepealse II asumis ja osaliselt Nõmme linnaosas Vana-Mustamäe asumis Mäepealse tänava, Lossi tänava, Trummi tänava ja Kadaka puiestee vahelisel alal Mäepealse tänava ja Kadaka puiestee ääres. Planeeritud ala külgneb vahetult Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga. Planeeritud ala kontaktvööndis paiknevad valdavalt üksik- ja ridaelamud ning korterelamud. Planeeringuala lähedusse jäävad rekreatsioonialad Glehni park ja Kuusiku mets. Lähimad lasteaiad on Tallinna Kadaka Lasteaed ja Tallinna Lasteaed Pallipõnn. Lähimad koolid on Tallinna Mustamäe Gümnaasium, Tallinna Nõmme Põhikool ja Tallinna Nõmme Gümnaasium. Piirkonnas on korraldatud ühistransport.

Planeeritud alal paiknevad järgmised kinnistud:

- maatulundusmaa sihtotstarbega Mäepealse tn 21 kinnistu, mille kaasomanikud on kinnistusraamatu andmetel füüsilised isikud A. R. ja P. T. Kinnistu on hoonestamata;

- elamumaa sihtotstarbega Mäepealse tn 25 kinnistu, mille omanik on kinnistusraamatu andmetel füüsiline isik E. K. Kinnistul paiknenud elamu on hävinenud, säilinud on vundament.

Planeeritud alal asub karst ja oja, mille kaldal kehtib Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohaselt ehituskeeluvöönd laiusega 25 meetrit.

Alal asub puurkaev nr PRK0019469, mis kuulus põhjaveekogumite ülevaateseire puurkaevude hulka, kuid mida praegu enam seire jaoks ei kasutata. Puurkaev on reservis.

Planeeritud alal ei leidu kaitsealuseid taimeliike ega väärtuslikke taimekooslusi. Kõrghaljastus paikneb planeeritud alal ebaühtlaselt - puude rühmad ja hajusalt paiknevad üksikud puud vahelduvad erineva suurusega häiludega. Alal on tehtud 20. septembri 2011 raieloa reg-nr 3983008901 alusel metsaraie. Planeeritud alal kasvavad II-V väärtusklassi kuuluvad puud, domineerivad harilikud männid, kased ja harilikud vahtrad.

Planeeringualal asub III kategooria kaitsealuse loomaliigi rukkirääk pesitsuskoht. Rukkirääk on kaitse alla võetud keskkonnaministri 19. mai 2004 määrusega nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“.

Juurdepääs planeeritud alale on Mäepealse tänavalt ja jalakäijatele ka Kadaka puiesteelt.

Lisaks jääb planeeritud alale osa Tallinna linnale kuuluvatest transpordimaa sihtotstarbega Kadaka puiestee T10 ja Mäepealse tänav T2 kinnistutest.

2. Mustamäe linnaosa üldplaneering ja Mustamäe linnaosa üldplaneeringu muutmise põhjendused, Tallinna üldplaneering, Nõmme linnaosa ehitusmäärus ja vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneering

Detailplaneeritud ala hõlmab osaliselt Mustamäe linnaosa, kus on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 „Mustamäe linnaosa üldplaneering“ ja osaliselt Nõmme linnaosa, kus on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 „Tallinna üldplaneering“.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Mustamäe linnaosas paiknev planeeritud ala Mäepealse II kvartalis, parkide ja üldkasutatavate rohealade ning väikeelamumaa juhtotstarbega alal.

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2014 otsusega nr 90 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine ning informatsioon üld- ja teemaplaneeringute muutmisettepanekutest“ on tehtud ettepanek muuta Mäepealse tn 21 kinnistu osas maakasutuse juhtotstarve - pargid ja üldkasutatavad rohealad osaliselt korterelamute ja äriehitiste segahoonestusalaks A-3.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu koostamise ajal oli Mäepealse tn 21 kinnistu planeeritud moodustamisel olnud Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala koosseisu ning sellest tulenevalt planeeriti see rohealana. Maastikukaitseala koosseisu kinnistut hiljem Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrusega nr 176 „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ siiski ei arvatud. Eraomanikele kuuluvale Mäepealse tn 21 kinnistule (maa sihtotstarve maatulundusmaa) mõningase ehitusõiguse lubamisega on võimalik määrata enamik rohealast avalikku kasutusse. Detailplaneeringu kohaselt on hooned planeeritud Mäepealse tn 21 kinnistu ida- ja põhjaossa olemasolevate hoonestusaladega külgnevatena ning avalik roheala on planeeritud Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga liituvana. Seega arvestades eeltoodut, on Mustamäe linnaosa üldplaneeringu muutmine siinkohal põhjendatud.

Detailplaneeringuga muudetakse Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohane parkide ja üldkasutatavate rohealade juhtotstarve Mäepealse tn 21 kinnistul osaliselt korterelamute ja äriehitiste segahoonestusalaks A-3. Ülejäänud kinnistu osas säilib parkide ja üldkasutatavate rohealade juhtotstarve H. Detailplaneeringus Mäepealse tn 25 elamumaa sihtotstarbega kinnistu vastab Mustamäe linnaosa üldplaneeringule, mis nimetatud kinnistul näeb ette väikeelamumaa maakasutuse EE juhtotstarbe.

Lisaks muudetakse detailplaneeringuga Mustamäe linnaosa üldplaneeringut karsti ja oja kalda ehituskeeluvööndi osas, kuna planeeringus vähendatakse karsti ja oja kalda ehituskeeluvööndit krundile positsioon 13 (Mäepealse tn 25) planeeritud üksikelamu ja krundile positsioon 14 planeeritud eraparkla ja eratee osas. Mäepealse tn 25 kinnistul paiknevad elamu varemed, mis asuvad karsti ja oja kalda ehituskeeluvööndis. Detailplaneeringus on ettenähtud elamu vareme asemel ehitada uus üksikelamu. Kaldavööndi hoonestamisel ei kaasne reljeefi muutmist ning seega ka ulatuslikku kaldakoosluse likvideerimist, mõju jääb lokaalseks ja piirdub hoonealuse pinnaga. Seega arvestades eeltoodut, on Mustamäe linnaosa üldplaneeringu muutmine karsti ja oja kalda ehituskeeluvööndi osas põhjendatud.

Mäepealse tn 21 kinnistu osas, mis jääb Nõmme linnaosa territooriumile, kehtib Tallinna üldplaneering, mille kohaselt paikneb planeeritud ala nii väikeelamute ala juhtotstarbega alal, st põhiliselt ühepere ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid, kui ka osaliselt perspektiivse väikeelamuala kõrghaljastuse säilitamisega juhtotstarbega alal.

Tallinna Linnavolikogu 28. oktoobri 2004 määrusega nr 36 kinnitatud „Nõmme linnaosa ehitusmääruse“ järgi kuulub planeeritud ala IV ehituspiirkonda, mis on arenguala rohealadel ja kuhu võib rajada elamuid, spordiehitisi, tervishoiu- ja haridusasutusi.

Tallinna Linnavolikogu 4. mai 2017 otsusega nr 47 vastuvõetud „Nõmme linnaosa üldplaneeringu“ maakasutusplaani kohaselt jääb planeeritud ala Nõmme linnaosas osaliselt korterelamute alale ja osaliselt parkmetsade, haljasalade, puhkeotstarbeliste või metsade alale.

Detailplaneering on Nõmme linnaosas paikneva planeeritud maa-ala osas kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ja Nõmme linnaosa ehitusmäärusega ning arvestab vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringut.

3. Kehtiv detailplaneering

Planeeritud maa-ala kattub Mäepealse tänav T2 kinnistu osas Tallinna Linnavolikogu 1. juuni 2006 otsusega nr 182 kehtestatud „Mäepealse tn 10, 11 ja 13 kinnistute detailplaneeringu“ alaga ja Kadaka puiestee T10 kinnistu osas Tallinna Linnavalitsuse 27. septembri 2006 korraldusega nr 1961-k kehtestatud „Kadaka pst 165 krundi detailplaneeringu“ alaga.

Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lõige 6 sätestab, et planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust.

Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu kehtestamisel muutub osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 1. juuni 2006 otsusega nr 182 kehtestatud „Mäepealse tn 10, 11 ja 13 kinnistute detailplaneering“ Mäepealse tänav T2 kinnistu osas ja Tallinna Linnavalitsuse 27. septembri 2006 korraldusega nr 1961-k kehtestatud „Kadaka pst 165 krundi detailplaneering“ osaliselt Kadaka puiestee T10 osas.

4. Detailplaneeringus kavandatu

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada planeeritud alale optimaalsem, kvaliteetsem ja kaasaegsem elukeskkond ning seeläbi vähendada valglinnastumist. Arvestades head ühendust linna teiste piirkondadega ja ümbruskonnas väljakujunenud infrastruktuuri ning koolide ja lasteaedade lähedust, on koht sobiv uute elamute ehitamiseks.

Detailplaneeringus on ette nähtud Mäepealse tn 21 kinnistu sihtotstarbe muutmise ja kinnistu jagamise tulemusel moodustatavatele elamumaa sihtotstarvetega kruntidele määrata ehitusõigus 2-korruseliste väikeelamute ja 3-6-korruseliste korterelamute ehitamiseks ning elamumaa või äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu või äriruumidega korterelamu (mille puhul kahele esimesele korrusele kortereid ei kavandata) ning 2-korruselise parkimismaja ehitamiseks. Lisaks moodustatakse detailplaneeringu kohaselt Mäepealse tn 21 kinnistust 3 transpordimaa ja 3 maatulundusmaa sihtotstarbega krunti ning üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, kus säilitatakse vähemalt 4 ha ulatuses olemasolev metsaala (Kivinuki mets), ning ajutine elamumaa sihtotstarbega krunt liitmiseks Mäepealse tn 25 kinnistuga. Mäepealse tn 25 kinnistu piire muudetakse ja määratakse ehitusõigus kuni 2-korruselise üksikelamu ehitamiseks. Detailplaneeringus tehakse ettepanek moodustatava transpordimaa krundi positsioon 19 liitmiseks Mäepealse tänav T2 kinnistuga. Samuti on detailplaneeringus lahendatud ala heakorrastus, haljastus, juurdepääsud, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Hoonestusalade määramisel on arvestatud ümbritsevat keskkonda ja väärtuslikku kõrghaljastust, piirkonda kavandatud ja rajatud hoonestust. Hooned on kavandatud põhimõttel, et planeeritud majade vahel oleks ruumi ja avatust ning hea kvaliteediga keskkond. Hoonete paigutus annab võimaluse säilitada väärtuslik kõrghaljastus ja tagada korterite planeerimisel paremad insolatsioonitingimused. Haljastuse osakaal on planeeritud kruntidel 50% ja enam.

Mahtude leidmisel on arvestatud planeeritud ala asukohta. Planeeritud ala idaküljel toimub sujuv üleminek madalast hoonestusest kõrgemale, on ette nähtud 2-3-korruselised mahud. Mööda Mäepealse tänavat on planeeritud kolm 6-korruselist, üks 2-korruseline üksikelamu ja üks 3-korruseline hoonemaht, mis kõrguslikult arvestavad juba naaberaladele rajatud hoonestusega (näiteks Mäepealse tn 10, 11 ja 13 detailplaneeringu alusel rajatud 4-6-korruselised korterelamud ja Kadaka pst 165 detailplaneeringu alusel rajatud 7-korruselised korterelamud).

Kruntidele positsioon (edaspidi pos) 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 määratakse ehitusõigus kuni 3-korruseliste korterelamute ehitamiseks. Igale krundile on planeeritud üks hoone ja igasse hoonesse kuni 12 korterit. Korterelamute lubatud kõrgus maapinnast on kuni 13 meetrit. Lisaks on krundile pos 6 kavandatud alajaam lubatud kõrgusega maapinnast kuni 3 meetrit.

Kruntidele pos 10, 11 ja 12 määratakse ehitusõigus kuni 2-korruseliste väikeelamute ehitamiseks. Igale krundile on planeeritud üks hoone ja igasse hoonesse kuni 5 korterit.

Krundile pos 13 (Mäepealse tn 25) määratakse ehitusõigus kuni 2-korruselise üksikelamu ehitamiseks. Mäepealse tn 25 kinnistul paiknevad elamu varemed, mis asuvad karsti ja oja kalda ehituskeeluvööndis. Detailplaneeringus on ettenähtud vähendada karsti ja oja kalda ehituskeeluvööndit ning ehitada elamu vareme asemel uus üksikelamu.

Krunt pos 13/1 moodustatakse ajutisena ja on ette nähtud liita Mäepealse tn 25 kinnistuga.

Krundile pos 14 määratakse ehitusõigus kuni 6-korruselise korterelamu ehitamiseks. Korterelamu lubatud kõrgus maapinnast on kuni 21 meetrit ja hoonesse on kavandatud kuni 24 korterit. Detailplaneeringus on ette nähtud vähendada karsti ja oja kalda ehituskeeluvööndit krundile planeeritud eraparkla ja eratee osas. Krundile on kavandatud juurdepääsuservituudi vajadusega ala krundi pos 15 kasuks.

Krundile pos 15 määratakse ehitusõigus kuni 6-korruselise korterelamu ja 1-korruselise alajaama ehitamiseks. Korterelamu lubatud kõrgus maapinnast on kuni 21 meetrit ja hoonesse on kavandatud kuni 24 korterit. Alajaama lubatud kõrgus maapinnast on kuni 3 meetrit. Krundile on kavandatud juurdepääsuservituudi vajadusega ala krundi pos 14 kasuks.

Krundile pos 17 määratakse ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu või korterelamu, mille puhul kahele esimesele korrusele kortereid ei kavandata, ning 2-korruselise parkimismaja ehitamiseks. Äriruumidega korterelamu või korterelamu lubatud kõrgus maapinnast on kuni 26 meetrit ja hoonesse on kavandatud kuni 64 korterit. Hoone 1. ja 2. korrusele rajatakse nõudluse korral äri- ja büroopinnad või nõudluse puudumisel sama maja korteritele parkimiskohad, tehnilised ruumid ja panipaigad korteritele. Parkimismaja lubatud kõrgus maapinnast on kuni 6 meetrit.

Kruntide pos 18, pos 21 ja pos 22 sihtostarve on maatulundusmaa ja krundid on planeeritud haljasaladena. Krunt pos 18 on avaliku kasutusega.

Krundid pos 9, 16 ja 19 on kavandatud transpordimaana, avaliku kasutusega ja ette nähtud juurdepääsuks moodustatavatele kruntidele Mäepealse tänavalt. Krunt pos 19 liidetakse perspektiivis Mäepealse tänav T2 kinnistuga.

Krunt pos 20 on planeeritud üldkasutatava maa sihtotstarbega ja krundil säilitatakse vähemalt 4 ha ulatuses olemasolev metsaala (Kivinuka mets), kuhu on võimalik rajada laste mänguväljak ja on tehtud ettepanek võimaliku liikumisraja asukoha kohta. Krundil on ette nähtud kolme reservpuurkaevu võimalikud asukohad ja on lubatud rajada puurkaevudega seotud ehitisi. Reservpuurkaevude sanitaarkaitseala on 50 meetrit. Krunt on avaliku kasutusega.

Parkimislahendus on koostatud, lähtudes Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“ toodud põhimõtetest. Planeeritud alale on kavandatud kokku 325 parkimiskohta.

Dendroloogilise hinnangu on planeeritud ala kohta koostanud dendroloog O. Abner. Puittaimestiku haljastuslik hinnang viidi läbi vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määrusele nr 34Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“. Planeeringulahenduse kohaselt on ette nähtud säilitada väärtuslik kõrghaljastus. Likvideeritavad II-V väärtusklassi puittaimed kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute lõplik arv selgub raieloa menetlemise käigus.

Osaühing Tulelaev koostatud radoonitaseme mõõdistuse raporti kohaselt kuulub planeeritud maa-ala pinnas kõrge radooniriskiga pinnaste kategooriasse ning kasutusele tuleks võtta radooni vähendamise meetmed. Detailplaneeringus on määratud radooni vähendamise meetmed, mis tuleb täita hoone ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel.

Osaühingu KIVISILLA koostatud dokumendi „Maastikuanalüüs, mõju välisruumile ja inimese heaolule ning rohevõrgustiku toimimisele“ kohaselt arvestab Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneering uuringuala maastikuga nii looduslikest kui ka ajaloolis-kultuurilistest aspektidest lähtuvalt. Detailplaneering arvestab ühendustega ümbritsevate rohealadega (Mustamäe-Nõmme maastikukaitseala) ning säiliv loodusmaastik - peamiselt lodumets - saab toimida osana laiemast rohevõrgustikust. Soovituslik on linnakeskkonnas paiknevat ala siiski parkmetsana pisut korrastada ning rajada jalgrajad (laudtee), mis arvestavad kaitstavate loodusväärtustega ning võimaldavad paremaid rekreatiivseid võimalusi. Kindlasti tuleb kaitsta ja säilitada karstiala. Mõju välisruumile ja inimese heaolule on Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringuga kavandatud tegevusel pigem positiivne, sest uus elamuasum koos korrastatud säiliva rohealaga pakub piirkonda tasakaalustatud linnaruumi. Soovituslik on koos arhitektuurse projektiga pakkuda ka välisruumi maastikuarhitektuursed lahendused (teeradade täpne paiknemine, mänguplatsi lahendus, jms), mis arvestavad looduskaitselisi aspekte (nt lodumetsa tallamisõrnus). Kindlasti tasuks kaaluda korterelamukruntide piirdeaiaga täieliku sulgemise vältimist või asendada piirdeaed osaliselt hekiga.

Detailplaneeringus on ettenähtud karstiala säilitada ja jalgradade (liikumisraja) lahendus (kuju, funktsioon) ning mänguplatsi lahendus selgub ehitusprojekti koostamisel. Detailplaneeringus on määratud ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks nõuded piirdeaedade kujundamiseks.

Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal on hinnanud liiklusmürast tingitud müratasemeid planeeringualal. Uuringust järeldus, et sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirtase on käsitletaval alal täidetud Mäepealse tänava poolel, arvestades märkust, mis lubab müratundlike hoonete sõiduteepoolsel küljel 5dB kõrgemaid müratasemeid. Tänavatest kaugemale planeeritavate hoonete juures on täidetud II kategooria planeeritava ala taotlustaseme norm. Kadaka puiestee äärde planeeritava hoone juures on täidetud III kategooria piirtaseme norm, arvestades märkust, mis lubab müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel 5db kõrgemaid müratasemeid.

Terviseameti Põhja talituse hinnangul tuleks liiklusmüra hindamisel lähtuda sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 kehtestatud taotlustaseme arvsuurusest III kategooria aladel, kuna Mäepealse tn 21 kinnistul puudub hoonestus ning planeeringuga nähakse ette krundi sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast valdavalt elamumaaks. Taotlustase on müratase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ning mida kasutatakse uutes planeeringutes ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Seega ületab müratase Kadaka puiestee äärde planeeritava äri- ja eluhoone välisterritooriumil sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 kehtestatud taotlustasemeid uuel planeeritaval alal.

Alates 1. veebruarist 2017 hinnatakse müra olukorda atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ järgi.

Müra alandamiseks on detailplaneeringus ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks määratud nõuded näha ette meetmed, mis tagavad inimest häiriva või tema tervist ja heaolu kahjustava müra vähendamise siseruumides.

Füüsilisest isikust ettevõtja A. Palo koostatud ala botaanilise väärtuslikkuse hinnangu tulemus kinnitab, et Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistu lääne- ning loodeosa elamuehituseks kasutamine on lubatav, sest piirkonnas haruldasi ja ohustatud soontaimeliike ei leidu ning puuduvad haruldased taimkatteüksused. Ekspert soovitab jätta võimalikult loodusilmeliseks (mitte korrastada) ala läbiva ojasängi, samuti selle ümber siiani säilinud sanglepiku. Detailplaneeringus on eksperdi arvamusega arvestatud ning määratud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.

OÜ Tuulelind koostatud haudelinnustiku uuringu järgi pesitsevad uuringualal üldlevinud ja harilikud linnuliigid. Kaitsealuse linnuliigina pesitseb uuringualal rukkirääk, kes kuulub III kaitsekategooriasse. Rukkirääk on kaitse alla võetud keskkonnaministri 19. mai 2004 määrusega nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“. Detailplaneeringus on ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ette nähtud lindude elupaikade säilitamise ja kompenseerimise leevendusmeetmed.

Aktsiaseltsi MAVES koostatud hüdrogeoloogiliste mõjude prognoosi kohaselt on detailplaneeringuga kavandatud allmaakorruste ehitamine hüdrogeoloogiliste tingimuste osas võimalik. Detailplaneeringus on määratud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks, sh leevendavad meetmed põhjavee kaitseks.

Paralleelselt detailplaneeringu koostamisega on valminud ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) aruanne, mille on koostanud aktsiaselts MAVES. KSH käigus arvestati mitmeid ala kohta läbi viidud uuringuid, sh maastikuanalüüs, liiklusmüra hinnang, radooniuuring, botaanilise väärtuslikkuse hinnang, haudelinnustiku uuring, puittaimestiku haljastuslik hinnang, hüdrogeoloogiline uuring. Hinnati järgmiseid alternatiivseid planeeringulahendusi:

Alternatiiv 0 - maa sihtotstarvet ei muudeta, ehitustegevust ei toimu, Mäepealse 25 kinnistule istutatakse mets;

Alternatiiv I - 15 krunti (sh üks ärimaa krunt), valdavalt kuni kolmekorruselised kortermajad, kokku kortereid 144 inimesele, parkimiskohti kortermajade juures 96 autole, ärihoone juures 40 autole;

Alternatiiv II - 15 krunti, valdavalt kolmekorruselised kortermajad, aga ka kuue- ja kahekorruselised kortermajad ning üks kuuekorruseline elu- ja ärihoone, kahekorruseline parkimismaja. Kõrgemad hooned on kavandatud Mäepealse tee lähistele. Kokku kortereid 218 inimesele (neist 64 elu- ja ärihoones).

KSH käigus hinnati järgmisi mõjuvaldkondi: kaitsealused loodusobjektid, metsa ökoloogiline terviklikkus, roheala funktsionaalsus, sotsiaal-majanduslik mõju, mõju inimese tervisele ja heaolule, müra ja vibratsioon, jäätmeteke. Esitati mõjuvaldkondade suhteline osakaal (tähtsus) ning hinnati kolme alternatiivset planeeringulahendust eraldi iga valdkonna lõikes ning seejärel ka summaarselt. Valdkondadest pälvis suurima osakaalu (30%) mõju kaitsealustele loodusobjektidele. Parimaks alternatiiviks hinnati Alternatiiv II, seda eeskätt positiivse mõju tõttu sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.

KSH käigus leiti, et ühelgi juhul ei säilu alal kaitsealuse liigi (rukkirääk, LK-III) mitteesinduslik elupaik ning et lindude elupaiga kadumise kompensatsioonimeetmena tuleb hoonestusalale paigaldada pesakaste ning teostada mürarikkad tööd väljaspool lindude pesitsemisaega. Leiti ka, et vundamendi kaevistest vee ajutisel väljapumpamisel tekkiv lühiajaline põhjavee alanduslehter ei mõjuta kaitsealuseid allikaid (Glehni pargi allikad ja Glehni rahula tiigid) ega ümbruskonna kaevusid rohkem, kui mõjutab põhjavee looduslik kõikumine.

KSH käigus leiti, et otseselt hoonestusalal ei leidu kaitsealuseid taimeliike ega väärtuslikke taimekooslusi. Väärtuslikum osa planeeringualast säilib looduslikuna, sealhulgas tallamisõrn lodumets ja karsti neelduv (nimetu) oja. Karsti esinemisvorme Tallinnas on vähe ja seega on vajalik Kivinuka karstilehtrit kaitsta, samaaegselt ka paremini eksponeerida. Detailplaneeringus on ette nähtud Kivinuka metsa osa ja karstiala sidumine Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala looduse õpperaja kontseptsiooniga. Radade ja laudteede rajamine aitab säilitada ja parandada roheala puhkemajanduslikku kasutust.

Ehitusõigust lubavatest variantidest oli jäätmetekke seisukohalt eelistatum Alternatiiv II, milles on ette nähtud vähem maa-aluseid parkimiskohti. Müra ja vibratsiooni seisukohalt on ehitusõigust lubavad variandid võrdsed.

KSH näitas ka, et kavandatava tegevuse sotsiaal-majanduslik mõju on pigem positiivne, kuna luuakse juurde elamispindu. See toimub linna hoonestatud ala tihendamisel tehnilise taristuga varustatud arenevas piirkonnas, mis omakorda aitab pidurdada valglinnastumist.

KSH aruandes ja detailplaneeringus on toodud vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks ning positiivsete mõjude suurendamiseks. Seiremeetmeid ette ei nähtud.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 23. mail 2013 registreeritud algatamise ettepanekuga P. T., kes soovis Mäepealse tn 21 kinnistu sihtotstarbe osalist muutmist ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramist korterelamute, äripindadega korterelamu ja parkimismaja ehitamiseks. Mäepealse tn 25 kinnistule sooviti ehitusõiguse määramist üksikelamu ehitamiseks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ka TLPA), P. T. ja A. R. ning aktsiaselts NORD PROJEKT sõlmisid 25. oktoobril 2013 planeeringu koostamise õiguse üleandmise lepingu nr 3-6/203.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 18. juuni 2014 korraldusega nr 993-k „Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Mustamäe ja Nõmme linnaosas“. Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli Mäepealse tn 21 kinnistu sihtotstarbe muutmise ja kinnistu jagamise tulemusel moodustatavatele elamumaa sihtotstarbega kruntidele ehitusõiguse määramine 2-3-korruseliste ning 4-6-korruseliste korterelamute, äriruumidega korterelamu ja 2-korruselise parkimismaja ehitamiseks. Lisaks moodustada Mäepealse tn 21 kinnistust transpordimaa krunt ja maatulundusmaa sihtotstarbeline krunt, kus säilitada vähemalt 4 ha ulatuses olemasolev metsaala (Kivinuki mets). Mäepealse tn 25 kinnistule määrata ehitusõigus üksikelamu ehitamiseks.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade ilmus ajalehes Postimees 26. juunil 2014, ajalehes Mustamäe leht 19. augustil 2014 ja Tallinna veebilehel. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga sai tutvuda 13.-29. oktoobrini 2014 Tallinna Keskkonnaametis, Mustamäe Linnaosa Valitsuses ja Nõmme Linnaosa Valitsuses ning Tallinna veebilehel. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimus 30. oktoobril 2014 Mustamäe Linnaosa Valitsuses. Vastav teade ilmus ajalehes Postimees 10. oktoobril 2014, ajalehes Pealinn 13. oktoobril 2014, ajalehes Nõmme Sõnumid 17. oktoobril 2014 ja ajalehes Mustamäe leht 28. oktoobril 2014 ning Tallinna veebilehel.

Avalikul arutelul esitas detailplaneeringu eskiislahenduse kohta ettepaneku Mäepealse tn 25 kinnistu omanik E. Kriisa, kes soovis muuta Mäepealse tn 25 kinnistu hoonestusala. Ettepanekuga on detailplaneeringus arvestatud.

Trummi tn 28j kinnistu omanik L. Laasi esitas Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu koostamise käigus ettepaneku moodustada Mäepealse tn 21 kinnistust lisaks kaks krunti. Detailplaneeringus on ettepanekuga arvestatud ja moodustatud Mäepealse tn 21 kinnistust lisaks kaks maatulundusmaa sihtotstarbega krunti ilma ehitusõiguseta.

Detailplaneeringu on koostanud aktsiaselts NORD PROJEKT. Detailplaneering on koostatud, lähtudes Tallinna Linnavalitsuse 18. juuni 2014 korraldusest nr 993-k „Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Mustamäe ja Nõmme linnaosas“. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusega nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Detailplaneeringule on lisatud dendroloog O. Abneri koostatud puittaimestiku haljastuslik hinnang ja Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, milles sisalduvad järgmised uuringud: Osaühingu Kivisilla koostatud „Maastikuanalüüs, mõju välisruumile ja inimese heaolule ning rohevõrgustiku toimimisele“, Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal koostatud liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine, Osaühingu Tulelaev koostatud radoonitaseme mõõdistuse raport, füüsilisest isikust ettevõtja Anneli Palo koostatud ala botaanilise väärtuslikkuse hinnang, OÜ Tuulelind koostatud haudelinnustiku uuring, aktsiaseltsi MAVES koostatud hüdrogeoloogiliste mõjude prognoos.

Detailplaneeringu algatamise korralduses olevate lähteseisukohtade ja lisanõuetega on arvestatud.

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lõikes 2 loetletud isikutega ja teiste isikutega, kelle õigusi või kohustusi planeeringulahendus puudutas, ning arvamust on küsitud Tallinna linna ehitusmääruse § 15 lõikes 3 loetletud isikutelt.

Mustamäe Linnaosa Valitsus, Nõmme Linnaosa Valitsus, Päästeameti Põhja päästekeskus, Mäepealse tn 21 kinnistu kaasomanikud P. T. ja A. R. ning Mäepealse tn 25 kinnistu omanik E. K. kooskõlastasid detailplaneeringu lisatingimusi esitamata.

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta esitas Mustamäe Linnaosa Valitsus ettepaneku, et aruande eelnõusse lisatakse juurde, et juhul kui vundamentide kaevetööde käigus tekib kaevistesse põhjavesi, siis tuleb sinna kogunev vesi välja pumbata. Mustamäe Linnaosa Valitsuse tingimusega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus arvestatud, kuna vundamendi kaevisest vee väljapumpamine ei ole keskkonnamõjusid leevendav meede. Mustamäe Linnaosa Valitsuse tingimusega on arvestatud detailplaneeringus ja tingimus on detailplaneeringus määratud ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.

Nõmme linnaosa halduskogu märkis detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ja planeeringu kohta, et tuleb läbi viia täiendav liiklusuuring koos lahendustega (võimalik liikluskoormuse tõus ning nägemus selle lahendamiseks) ja tuleb teostada täiendav geoloogiline uuring.

Nõmme Linnaosa Valitsus tegi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta ettepaneku, et kaalutakse täiendava liikluskoormuse uuringu tellimist, sest piirkonda lisandub üle 300 sõiduki.

Nõmme Linnaosa Valitsuse ja Nõmme linnaosa halduskogu tingimusega täiendava liikluskoormuse uuringu tegemiseks ei ole arvestatud, kuna Tallinna tänavate läbilaskevõime hindamine ei kuulu käesoleva detailplaneeringu mahtu. Detailplaneeringus on liikluskorraldus lahendatud vastavalt Eesti standardist EVS 843:2003 „Linnatänavad“ (praegu kehtiv redaktsioon EVS 843:2016) toodud nõuetele. Nõmme linnaosa halduskogu tingimusega geoloogilise uuringu kohta on arvestatud ja tingimus on detailplaneeringus määratud ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.

Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu märkusteta, kuid juhtis tähelepanu, et ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamine on eraldi menetlusprotsess ja detailplaneeringu kooskõlastamine Keskkonnaameti poolt tähendab, et planeering ei ole vastuolus õigusaktidega, kuid ei anna õiguspärast ootust hilisemaks ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamiseks. Lisaks palus Keskkonnaamet korrigeerida keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet. Aruannet on korrigeeritud.

Terviseameti Põhja talitus kooskõlastas detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu lisatingimustel ja muu hulgas soovitas Kadaka puiestee äärde planeeritava äri- ja eluhoone asemele planeerida 100% ärihoone või mitte kavandada kortereid Kadaka puiestee poolsele hoone küljele, vältimaks mürarikkas keskkonnas elava elanikkonna kasvu. Samuti märkis Terviseameti Põhja talitus, et detailplaneering ei vasta Tallinna linna ja Mustamäe linnaosa üldplaneeringute maakasutusplaanidele.

Terviseameti Põhja talituse tingimustega on arvestatud ning tingimused on detailplaneeringus määratud ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Kadaka puiestee äärse planeeritud äri- ja/või eluhoone otstarve on täpsustatud ning määratud, et hoone kahel alumisel korrusel (st 1. ja 2. korrus) paiknevad äriruumid või sama maja korterite parkimiskohad, tehnilised ruumid ja panipaigad korteritele. Eluhoone puhul kahele esimesele korrusele kortereid ei kavandata. Müra alandamiseks on detailplaneeringus määratud nõuded näha ette meetmed, mis tagavad inimest häiriva või tema tervist ja heaolu kahjustava müra vähendamise siseruumides. Detailplaneeringus on tehtud ettepanek muuta Mustamäe linnaosa üldplaneeringut.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu märkusteta ja lisas, et tehnovõrkude ja teede ning üksikelamu, korterelamute ja parkimishoone ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga ning planeeringualal säiliva veekogu kaldaala ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse esitab Tallinna Keskkonnaamet riigi Keskkonnaametile pärast detailplaneeringu vastuvõtmist.

Tallinna Keskkonnaameti tingimustega on arvestatud.

Tallinna Kommunaalamet ja Tallinna Transpordiamet kooskõlastasid detailplaneeringu tingimusega, et huvitatud isikul tuleb sõlmida detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks haldusleping.

Tallinna Kommunaalameti ja Tallinna Transpordiameti tingimusega on arvestatud.

Tallinna Linnavaraamet esitas detailplaneeringu kohta järgmised märkused ja ettepanekud:

- lisada detailplaneeringu materjalidele Mäepealse tn 21 kinnistu omanike ja Tallinna Kommunaalameti esitatud kirjalikud seisukohad;

- Tallinna Linnavaraamet peab otstarbekaks kruntide pos 9, 19 ja 20 tasuta Tallinna linnale võõrandamiseks ning krundi pos 16 avaliku kasutamise tagamiseks Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks sõlmida võlaõiguslikud lepingud pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ja enne kehtestamist ning palus TLPA-l näha vastavasisuline ülesanne Tallinna Linnavaraametile ette detailplaneeringu vastuvõtmise korralduses;

- Tallinna Linnavaraamet eeldab, et Mäepealse tn 21 kinnisasja omanikud ei kavatse avalikuks kasutamiseks määratud maatulundusmaa sihtotstarbega krundi pos 18 osas taotleda pärast detailplaneeringu kehtestamist neile kuuluva kinnisasja võõrandamist kohaliku omavalitsuse poolt;

- Tallinna Linnavaraamet peab vajalikuks, et omapoolse kirjaliku nõusoleku maa tulevasele valitsemisele võtmise ja seisukoha maaomanike esitatud tingimuste kohta (võimaliku loodusõpperaja väljaehitamine) annab planeeritud krundi pos 20 tulevane valitseja Tallinna Keskkonnaamet.

Tallinna Linnavaraameti märkuste ja ettepanekutega on arvestatud.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI, AS Tallinna Küte (praegu AS Utilitas Tallinn), Elektrilevi OÜ ja Aktsiaselts Telset kooskõlastasid detailplaneeringu lisatingimustel. Tingimused on detailplaneeringus määratud ehitus- ja tööprojektide koostamiseks.

Kuna detailplaneering sisaldab kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringu muutmise ettepanekuid, esitas Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punkti 2 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 15 lõike 6 alusel täiendava kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju maavanemale.

Harju maavanem ei pidanud vajalikuks Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringule määrata täiendavaid kooskõlastusi teiste riigiasutuste või omavalitsustega, kuid märkis oma kirjas järgmist:

1. Detailplaneeringu edasisel koostamisel arvestada Keskkonnaameti märkustega, sh taotleda looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korras Keskkonnaameti nõusolekut planeeringualale jääva oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 10 tulenevalt ei laiene ehituskeeld detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Harju maavanem palub kohalikul omavalitsusel täpsustada Keskkonnaametiga, kas kalda ehituskeeluvööndisse planeeritud erateele ja parklatele ehituskeeld laieneb ning kas nende osas tuleks kalda ehituskeeluvööndi vähendamist samuti taotleda;

2. Detailplaneeringu seletuskirja punktist 3.3.2 tulenevalt jääb 4,4 ha suurune krunt pos 20 avaliku kasutusega haljasalaks. Detailplaneeringu põhijoonisel toodud kruntide kasutamise tingimuste tabeli kohaselt võõrandatakse pos 20 krunt tasuta Tallinna linnale. Pos 20 krundile on ette nähtud mänguväljak ja liikumisrada. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008 määrusega nr 155 kinnitatud Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 13 kohaselt on avalikult kasutatav haljasala ja pargi maa, laste mänguväljaku maa ning spordiplatsi ja terviseraja maa - üldkasutatav maa. Maatulundusmaa eesmärk on eeskätt ikkagi põllumajandussaaduste tootmine või metsa kasvatamine. Sellest tulenevalt teeb Harju maavanem ettepaneku kaaluda pos 20 krundi sihtotstarbeks määrata maatulundusmaa asemel üldkasutatav maa;

3. Nõmme linnaosa territooriumile jääva detailplaneeringu ala juhtotstarve on kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt perspektiivne väikeelamuala kõrghaljastuse säilimisega ning väikeelamute ala. Nõmme linnaosa territooriumile jäävale detailplaneeringu alale on kavandatud praegu ca 3,5 ha ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega krundid (pos 20, 21, 22), millele elamuehitust ei planeerita. Krunt pos 20 on kavas anda avalikku kasutusse haljasalana. Harju maavanem on seisukohal, et Tallinna üldplaneeringu juhtotstarvete (funktsioonide) järgi ning detailplaneeringu lahendust arvestades peaks väikeelamu ala / perspektiivse väikeelamute ala kõrghaljastuse säilitamisega juhtotstarvete asemel kohasem juhtotstarve kruntide pos 21, 22 ja eriti krundi pos 20 osas olema metsade, parkide ja looduslike haljasalade maa, kuna elamuehitust enam sellele alale tulevikus ette ei nähta. Harju maavanem palub kaaluda kruntide pos 20, 21, 22 osas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete muutmise ettepaneku tegemist metsade, parkide ja looduslike haljasalade maaks ning käsitleda detailplaneeringut ka selles osas kehtivat Tallinna üldplaneeringut muutvana.

Harju maavanema märkuste ja ettepanekutega on arvestatud. Detailplaneeringu koostamisel arvestati Keskkonnaameti märkustega, sh taotleti looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korras Keskkonnaameti nõusolek planeeringualale jääva oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks krundile positsioon 13 (Mäepealse tn 25) planeeritava üksikelamu ja krundile positsioon 14 planeeritavate eratee ja eraparkla osas.

TLPA kaalus Harju maavanema ettepanekut määrata krundi pos 20 sihtotstarbeks maatulundusmaa asemel üldkasutatav maa ning krundi pos 20 sihtotstarbeks on määratud üldkasutatav maa.

Samuti kaalus TLPA Harju maavanema ettepanekut kruntide pos 20, 21, 22 maakasutuse juhtotstarbe muutmise kohta, kuid TLPA hinnangul on Nõmme linnaosa territooriumile jääv detailplaneeringu ala (krundid pos 20, 21, 22) juhtostarve kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Tallinna üldplaneeringu maakasutus on antud väga suure üldistusastmega ja väikeelamuala kõrghaljastuse säilitamisega tähendab, et alale hiljem koostatava detailplaneeringuga määratakse täpsemalt alal säilitatav väärtuslik kõrghaljastus, sh suuremate tervikaladena säilitatavad haljas(metsa)alad. Selle aluseks on keskkonnaalased uuringud (dendroloogilised uuringud).

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 11. jaanuari 2017 korraldusega nr 34 k „Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine Mustamäe ja Nõmme linnaosas“. Detailplaneering võeti vastu eesmärgiga määrata Mäepealse tn 21 kinnistu sihtotstarbe muutmise ja kinnistu jagamise tulemusel moodustatavatele elamumaa sihtotstarvetega kruntidele ehitusõigus 2-korruseliste väikeelamute ja 3-6-korruseliste korterelamute ehitamiseks ning äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ja 2-korruselise parkimismaja ehitamiseks. Detailplaneeringu kohaselt moodustatakse Mäepealse tn 21 kinnistust 3 transpordimaa ja 3 maatulundusmaa sihtotstarbega krunti ning üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, kus säilitatakse vähemalt 4 ha ulatuses olemasolev metsaala (Kivinuki mets), ning ajutine elamumaa sihtotstarbega krunt liitmiseks Mäepealse tn 25 kinnistuga. Mäepealse tn 25 kinnistu piire muudetakse ja määratakse ehitusõigus kuni 2-korruselise üksikelamu ehitamiseks. Lisaks anti detailplaneeringus ala heakorrastuse ja haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringu vastuvõtmise teade ilmus ajalehes Postimees 16. jaanuaril 2017, ajalehes Pealinn 30. jaanuaril 2017 ja Tallinna veebilehel.

Detailplaneering ja KSH aruanne olid avalikul väljapanekul 13. veebruarist kuni 13. märtsini 2017. Sellekohane teade ilmus ajalehes Postimees 1. veebruaril 2017, ajalehes Pealinn 6. veebruaril 2017, ajalehes Nõmme Sõnumid 10. veebruaril 2017 ja Tallinna veebilehel. Samas teates oli ka info, et KSH aruande avalik arutelu toimub 23. märtsil 2017.

KSH aruande avaliku väljapaneku kestel esitatud ettepanekutega on KSH aruandes arvestatud.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid detailplaneeringust huvitatud isikud A. R. ja P. T. ühiselt detailplaneeringu lahenduse kohta kirjalikud ettepanekud, mis puudutasid kruntidel pos 10, 11 ja 12 korteriarvu suurendamist (kuni viis korterit hoones), kruntidel pos 1-7 ning pos 14 ja pos 15 hoone ehitusaluse- ja brutopinna suurendamist ning krundi pos 17 sihtotstarbe muutmist (korruselamumaa kuni 100% ja ärimaa kuni 30%).

TLPA kaalus esitatud ettepanekuid ja vastas nendele 3. aprilli 2017 kirjaga nr 3-2/2036-4 ning teatas, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 18. aprillil 2017. TLPA nõustus planeeringuga kavandatavate kruntide pos 1-8, 14 ja 15 hoonetealuse pinna näitajate suurendamisega 350 m2-lt 450 m2-le. Samuti nõustus TLPA kruntide pos 10, 11 ja 12 korterite arvu suurendamisega 3-lt 5-le ning nende kruntide hoonetealuse pinna näitajate suurendamisega 300 m2-lt 400 m2-le. Korterite arvu suurenemisega 6 võrra lisandus täiendavalt ka 9 parkimiskohta. Lisaks korrigeeriti planeeritud krundi pos 17 maa sihtotstarvete jaotust vastavalt ärimaa (Ä) kuni 30% ja korruselamumaa (EK) kuni 100%, kusjuures eluhoone puhul kahele esimesele korrusele kortereid ei kavandata (avalikul väljapanekul olnud variandis oli krundile määratud sihtotstarve EK 60% ja Ä 40%).

Teade detailplaneeringu avaliku arutelu toimumise kohta ilmus ajalehes Postimees 30. märtsil 2017, ajalehes Pealinn 3. aprillil 2017 ja Tallinna veebilehel.

Detailplaneeringu avalikul arutelul osalesid ka detailplaneeringule ettepanekuid esitanud isikud A. R. ja P. T. ning otsustati detailplaneeringulahendus kiita heaks. Teade detailplaneeringu avaliku arutelu tulemuste kohta ilmus ajalehes Postimees 20. aprillil 2017 ja Tallinna veebilehel.

Kuna detailplaneering sisaldab looduskaitseseadusest tuleneva karsti ja oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistutel, esitas Tallinna Keskkonnaamet taotluse ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamiseks Keskkonnaametile.

Keskkonnaameti 1. märtsi 2017 kirja nr 7-13/17/1721-2 kohaselt puudub detailplaneeringu põhijoonisel kirjeldatud vooluveekogu kohta kanne keskkonnaregistri veekogude nimistus. Keskkonnaamet märkis, et kuna vooluveekogu tüübist ja selle valgala suurusest sõltub looduskaitseseaduse §-des 37 ja 38 sätestatud kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndi ulatus ning veeseaduse § 29 lg 2 p-des 2-3 sätestatud kalda veekaitsevööndi paiknemine, ühtlasi ka, milliseid kalda kitsendusi sellel veekogu kaldal rakendada tuleb, siis ei pea Keskkonnaamet käesoleval ajal, tuginedes informatsiooni puudulikkusele, otstarbekaks kaaluda selle veekogu kalda ehituskeeluvööndi vähendamisega seonduvaid asjaolusid Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu põhijoonisel osundatud positsioonide 13 ja 14 osas. Samuti märkis Keskkonnaamet, et juhul kui kohalik omavalitsus on kehtiva üldplaneeringuga vastavalt looduskaitseseaduse § 40 lg-le 2 määranud veekogu kalda ehituskeeluvööndi ulatuse, siis seda võib kohalik omavalitsus ise üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga vähendada või suurendada ilma Keskkonnaameti nõusolekuta.

Keskkonnaameti Põhja regioon on andnud 13. juunil 2017 kirjaga nr 6-5/17/1890-3 heakskiidu Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu KSH aruandele.

Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 2017 korralduse nr 1880-k „Mäepealse tn 21 kinnisasjast moodustatavate kinnisasjade Tallinna linnale tasuta omandamine, kinnisasjale Tallinna linna kasuks isiklike kasutusõiguste seadmise taotlemine ning kinnisasjadele ja isiklikele kasutusõigustele valitseja määramine“ alusel taotleti Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu kohaselt Mäepealse tn  21 kinnisasjast moodustatavate järgmiste kinnisasjade tasuta omandamist Tallinna linnale, mis on Tallinna linnale vajalikud kinnisasjadele ehitatavate sõidu-, kõnni-, jalgratta- ja jalgtee ning laste mänguväljaku ja haljasala avaliku kasutamise tagamiseks:

1) transpordimaa sihtotstarbega kinnisasi ligikaudse pindalaga 5049 m2 (pos 9);

2) transpordimaa sihtotstarbega kinnisasi ligikaudse pindalaga 1907 m2 (pos 19);

3) üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnisasi ligikaudse pindalaga 44 076 m2 (pos 20).

Samuti taotleti Mäepealse tn 21 kinnisasjale Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatute isiklike kasutusõiguste seadmist Mäepealse tn 21 kinnisasjale detailplaneeringu kohaselt ehitatava sõidu-, kõnni-, jalgratta- ja jalgtee avaliku kasutamise tagamiseks:

1) pos 16 isikliku kasutusõiguse ala on kinnisasja 1200 m2 suurune osa;

2) pos 18 isikliku kasutusõiguse ala on kinnisasja 79 m2 suurune osa.

Eelnevalt nimetatud korralduse alusel on kinnisasjade tasuta võõrandamise võlaõiguslik leping ning isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping sõlmitud 14. detsembril 2017.

Tulenevalt asjaolust, et Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneering sisaldab Mustamäe linnaosa üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitas Tallinna Linnavalitsus 19. jaanuari 2018 kirjaga nr LV-1/181 detailplaneeringu Rahandusministeeriumile järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.

Rahandusministeerium tagastas detailplaneeringu kohalikule omavalitsusele 28. jaanuari 2018 kirjaga nr 14-11/660-2, milles esitas omapoolsed märkused ja ettepanekud.

Rahandusministeerium märkis, et esitatud detailplaneeringu materjalidest ei selgu, et planeeritava ala piirinaabrit, Heli tn 2 ja Heli tn 6 omanikku, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, kelle volitatud isikuks on Maanteeamet, oleks detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajast ja kohast teavitatud. Lisaks märkis Rahandusministeerium, et detailplaneeringu avalikustamisest on teavitatud Keskkonnaministeeriumit kui Kadaka pst 126 omanikku, kuid juhtis tähelepanu, et Kadaka pst 126 omaniku volitatud isik on Riigimetsa Majandamise Keskus.

Samuti märkis Rahandusministeerium, et planeeringumaterjalidest nähtub, et pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut on planeeringulahendust muudetud vastavalt planeeringust huvitatud isikute esitatud ettepanekutele. Planeeringuga kavandatavate kruntide pos 1-8, 14 ja 15 hoonetealuse pinna näitajaid on suurendatud 350 m2-lt 450 m2-ni. Lisaks on kruntidel pos 10, 11 ja 12 korterite arvu suurendatud 3-lt 5-le ning nende kruntide hoonetealuse pinna näitajaid on samuti suurendatud 300 m2-lt 400 m2-le. Korterite arvu suurenemisega 6 võrra on lisandunud täiendavalt ka 9 parkimiskohta. Lisaks on planeeritava krundi pos 17 maa sihtotstarvete jaotust korrigeeritud vastavalt: korterelamumaa (EK) kuni 100% ja ärimaa (Ä) kuni 30% (avalikul väljapanekul olnud variandis oli krundi määratud sihtotstarve EK 60% ja Ä 40%).

Rahandusministeerium tegi ettepaneku korraldada uus detailplaneeringu avalik väljapanek, et teavitada avalikust väljapanekust kõiki planeeritava ala piirinaabreid ning luua võimalus kõikidel ümberkaudsetel elanikel ja teistel võimalikel planeeringulahendusest huvitatud isikutel esitada oluliselt muudetud planeeringulahenduse kohta oma ettepanekuid ja vastuväiteid.

TLPA edastas Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu 5. veebruari 2018 kirjaga nr 3-2/317-1 arvamuse andmiseks Heli tn 2 ja Heli tn 6 kinnistute valitseja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitatud asutusele Maanteeamet ning 5. veebruari 2018 kirjaga nr 3-2/316-1 arvamuse andmiseks Kadaka pst 126 kinnistu valitseja, Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusele Riigimetsa Majandamise Keskus ning palus nimetatud asutustel esitada arvamus hiljemalt 20. veebruariks 2018. Lisaks märkis TLPA, et juhul, kui nimetatud asutused arvamust detailplaneeringu kohta ei esita, loetakse, et detailplaneeringu kohta ei ole ettepanekuid ega vastuväiteid. Maanteeamet ega Riigimetsa Majandamise Keskus oma arvamust ei esitanud.

TLPA kaalus Rahandusministeeriumi ettepanekut detailplaneeringu uue avaliku väljapaneku korraldamiseks ja leidis, et detailplaneeringu uue avaliku väljapaneku korraldamine ei ole vajalik, kuna detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused ei muuda planeeringu põhilahendust alljärgnevatel põhjustel:

1. Planeeringuga kavandatavate kruntide pos 1-8, 14 ja 15 hoonetealuse pinna näitajaid on suurendatud 350 m2-lt 450 m2-le, kuna hoonetealuse pinna näitajad on vastavusse viidud majandus- ja taristuministri 1. juulil 2015 jõustunud määrusega nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. Nimetatud määruse § 19 kohaselt on ehitisealune pind hoonealune pind või rajatisealune pind, kusjuures hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Ehitisealuse pinna sisse arvestatakse ka lahtiste rõdude projektsioon maapinnale. Et oleks võimalik kavandada hoonetele lahtised rõdud maapealse hoonestusala piiri sisse, siis on kruntide pos 1-8, 14 ja 15 hoonetealuse pinna näitajaid suurendatud 100 m2 võrra, 350 m2-lt 450 m2-le. Suletud brutopind, korterite ja parkimiskohtade arv ei muutu.

2. Planeeringuga kavandatavate kruntide pos 10, 11 ja 12 korterite arvu on suurendatud 3-lt 5-le, kuna Tallinna Linnavolikogu 4. mai 2017 otsusega nr 47 vastuvõetud „Nõmme linnaosa üldplaneeringu“ järgi on planeeritud alal korterelamukruntide koormusindeks 400. Hoonetealuse pinna näitajaid on suurendatud 300 m2-lt 400 m2-le, kuna hoonetealuse pinna näitajad on viidud vastavusse majandus- ja taristuministri 1. juulil 2015 jõustunud määrusega nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. Suletud brutopind ei muutu. Korterite arvu suurenemisega 6 võrra on lisandunud täiendavalt ka 9 parkimiskohta.

3. Planeeringuga kavandatava krundi pos 17 maa sihtotstarvete jaotust on korrigeeritud vastavalt, korterelamumaa (EK) kuni 100% ja ärimaa (Ä) kuni 30%. Maa kasutamise sihtotstarve on määratud paindlikumaks, et hoone 1. ja 2. korruse äripindade asemel oleks võimalus rajada parkimiskohad korteritele, hoone tehnilised ruumid ja panipaigad korteritele. Sellisel juhul oleks planeering paindlik ja planeeringu elluviimisel saaks ehitusprojekti staadiumis hinnata ning otsustada, kas rajada hoone 1. ja 2. korrusele nõudluse korral äri- ja büroopinnad või nõudluse puudumisel sama maja korteritele parkimiskohad, tehnilised ruumid ja panipaigad korteritele. Eluhoone puhul kahele esimesele korrusele kortereid ei kavandata.

TLPA korrigeeris detailplaneeringu materjale ja andis selgitused Rahandusministeeriumi esitatud märkuste täitmise kohta ning esitas 27. veebruari 2018 kirjaga nr 3-2/2039-10 Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu Rahandusministeeriumile järelevalve ja heakskiidu andmise otsustamise jätkamiseks.

Rahandusministeerium nõustus kehtiva Mustamäe linnaosa üldplaneeringu muutmisega ja andis 7. märtsi 2018 kirjaga nr 14-11/660-4 heakskiidu Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringule ja tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamise üle otsustamiseks.

Detailplaneeringust huvitatud isikud, Mäepealse tn 21 kinnistu kaasomanikud A. R. ja P. T., tagavad detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede (st sõidu-, kõnni- ja kergliiklustee), üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni ning laste mänguväljaku ala ehitamise vastavalt Tallinna linnaga 7. novembril 2016 sõlmitud halduslepingule nr TKA105.

Detailplaneeringust huvitatud isikud, Mäepealse tn 21 kinnistu kaasomanikud A. R. ja P. T., tagavad detailplaneeringukohase avalikult kasutatava Mäepealse tänava ja Kadaka puiestee ristmiku (avalikult kasutatavad teed (st sõidu- ja kergliiklustee), tänavavalgustus, üldkasutatav haljastus ja tehnovõrgud sh ristmiku toimimiseks vajalikud foorid ning vajadusel bussitaskud) projekteerimise ja ehitamise osalise finantseerimise vastavalt Tallinna linnaga 6. septembril 2017 sõlmitud Mäepealse tänava ja Kadaka puiestee ristmiku projekteerimise ja ehitamise osalise finantseerimise koostöölepingule TKA185.

Planeerimisseaduse § 132 lõige 6 sätestab, et planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringu kõrvaltingimusena ette näha, et planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud oma käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt võetud kohustusi.

Detailplaneeringu kõrvaltingimusena nähakse ette, et Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isikud ei ole Tallinna linna ja huvitatud isikute vahel 7. novembril 2016 sõlmitud halduslepingus nr TKA105 ja 6. septembril 2017 sõlmitud Mäepealse tänava ja Kadaka puiestee ristmiku projekteerimise ja ehitamise osalise finantseerimise koostöölepingus nr TKA185 määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringualal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1 kohaselt menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest.

Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lõike 4 kohaselt kehtestab Tallinna Linnavolikogu detailplaneeringud juhul, kui planeeringuala kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeering koostatakse olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks, muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu Tallinna Linnavalitsus oma korraldusega. Kuna Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringus muudetakse Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud „Mustamäe linnaosa üldplaneeringut“ ja detailplaneeringu algatamisega algatati ka detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 25 lõike 7 punkti 4 alusel teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates Heli tn 2, Heli tn 6, Kadaka pst 126, Lohu tn 12, Lohu tn 12b, Lohu tn 14, Mäepealse tn 21, Mäepealse tn 21a, Mäepealse tn 25, Trummi tn 28j, Trummi tn 28h ja Trummi tn 30 kinnistute omanikke.

Mihhail Kõlvart

Tallinna Linnavolikogu esimees