TALLINNA LINNAVOLIKOGU
MÄÄRUS
Tallinn 14. juuni 2018 nr 14
Tallinna põhimääruse muutmine
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 8 lg 2, § 22 lg 1 p 9 ja püsiasustusega väikesaarte
seaduse § 5 lg 7 alusel.
§ 1. Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 määrusega
nr 27 kinnitatud „Tallinna põhimäärust“ täiendatakse peatükiga XIII1
järgmises sõnastuses:
„XIII1
AEGNA SAARE ÜLDKOGU REGLEMENT JA SAAREVANEMA VALIMISE KORD
§ 1041 Aegna saare
üldkogu
(1) Linna territooriumil asuva Aegna saare üldkogu (edaspidi
üldkogu) on Aegna saare püsielanike kogu, mille pädevuses on
püsiasustusega väikesaarte seaduses nimetatud ülesanded ja kooskõlastuse
andmine teistele kohaliku omavalitsuse kavatsustele ja kavadele, mis mõjutavad
otseselt ja oluliselt elutingimusi Aegna saarel.
(2) Aegna saare püsielanik on isik, kes alaliselt ja
peamiselt elab Aegna saarel ja kelle elukoha andmed on kantud
rahvastikuregistrisse Aegna saarel asuva asustusüksuse täpsusega.
(3) Üldkogu töövormiks on püsielanike koosolek, mille kutsub
kokku ja saadab päevakava ning kutse saarevanem. Kui saarevanem ei kutsu
koosolekut kokku, võivad kokkukutsumist nõuda vähemalt 1/3 Aegna saare püsielanikest. Kui saarevanem ei kutsu 30 päeva jooksul
vähemalt 1/3 Aegna saare püsielanike soovil kokku
koosolekut, siis kutsub koosoleku kokku Tallinna Kesklinna Valitsus.
(4) Üldkogu koosolekule kutsutakse kõik vähemalt 15-aastased
Aegna saare püsielanikud ja neil on hääleõigus.
(5) Üldkogu koosoleku kokkukutsumisel tuleb kutses ära
näidata arutlusele tulevad küsimused. Kutse peab olema hääleõiguslikele
püsielanikele edastatud vähemalt seitse päeva enne üldkogu koosolekut kas
e-posti või posti teel. Kutse avaldatakse ka üleriigilises ajalehes, milles
Tallinna linn avaldab oma ametlikke teateid.
(6) Üldkogu koosolek toimub Aegna saarel. Kui üldkogu
koosoleku kokkukutsumise kutse edastatakse hääleõiguslikele püsielanikele
vähemalt 15 päeva enne koosolekut, võib koosoleku pidada ka väljaspool Aegna
saart.
(7) Esimese üldkogu koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab
kuni saarevanema valimiseni linnavolikogu esimees või tema asendaja. Esimese
üldkogu koosoleku päevakorras on saarevanema valimine.
(8) Üldkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest
võtavad osa vähemalt pooled hääleõiguslikud püsielanikud.
(9) Hääletamine üldkogu koosolekul on avalik, välja arvatud
isikuvalimised. Iga koosolekul osalev hääleõiguslik püsielanik hääletab ise ja
tal on hääletamisel üks hääl. Üldkogu otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle
poolt on hääletanud üle poole kohalolevatest hääleõiguslikest püsielanikest.
(10) Üldkogu koosolek protokollitakse. Protokollija
valitakse koosolekul osalejate hulgast avalikul hääletusel. Protokollis
kajastatakse üldkogu koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjad, päevakord,
küsimuste arutelu käik, tehtud ettepanekud ja otsused.
(11) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja
protokollija seitsme päeva jooksul. Protokoll säilitatakse saarevanema juures
ja koopia edastatakse Tallinna Kesklinna Valitsusele.
§ 1042 Hääleõigusliku
püsielaniku õigused ja kohustused
Hääleõigusliku
püsielaniku õigused koosolekul on:
1) esitada küsimusi ja
teha ettepanekuid;
2) esineda sõnavõttudega;
3) nõuda ettepanekute
hääletamist ja protokollimist;
4) seada üles kandidaate;
5) osaleda hääletamisel.
§ 1043
Saarevanema valimise kord
(1) Saarevanem valitakse salajasel hääletamisel täisealiste
püsielanike hulgast kohalolevate hääleõiguslike püsielanike poolthäälte enamusega
kolmeks aastaks.
(2) Kandidaadi ülesseadmise õigus on igal üldkogul osaleval
hääleõiguslikul püsielanikul.
(3) Saarevanema valimised viib läbi kolmeliikmeline
komisjon, mille koosseis kinnitatakse üldkogu poolt avalikul hääletusel.
Komisjoni liikmeks ei saa olla saarevanema kandidaat.
(4) Igal hääleõiguslikul püsielanikul on hääletamisel üks
hääl.
(5) Valituks osutub kandidaat, kes saab hääletamisest
osavõtnud hääleõiguslike püsielanike poolthäälte enamuse.
(6) Kui esimeses voorus ei osutu ükski kandidaat valituks,
seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletusvoor.
(7) Saarevanema volitused algavad saarevanemaks valimise
otsuse vastuvõtmisest. Saarevanema volitused lõpevad tähtaja möödumise,
tagasiastumise, tagasikutsumise või surma korral.
(8) Saarevanema tagasikutsumise koosolek kutsutakse kokku
vähemalt 1/3 püsielanike või Tallinna Kesklinna Valitsuse algatusel. Saarevanem
kutsutakse tagasi üldkogu koosseisu poolthäälteenamusega. Kui samal koosolekul
ei valita uut saarevanemat, määrab üldkogu saarevanema kohusetäitja kuni uue
saarevanema valimiseni.
§
1044
Saarevanema õigused ja kohustused
(1) Saarevanemal on
õigus:
1) esindada saare püsielanikke riigiasutustes, kohaliku
omavalitsuse asutustes ja muudes institutsioonides;
2) kutsuda kokku üldkogu koosolekuid ja lahendada Aegna saare
elanike algatatud küsimusi;
3) teha püsielanike huve puudutavate küsimuste lahendamiseks
algatusi, mis esitatakse linnavolikogule või linnavalitsusele;
4) taotleda Tallinna Kesklinna Valitsuselt Aegna saarele
eelarvelisi vahendeid, lähtudes üldkogu koosolekul kinnitatud otsustest ja arengukavast;
5) saada linna asutustelt oma tegevuseks vajalikku teavet;
6) juhtida püsielanike tähelepanu Aegna saare probleemidele,
mh heakorra ja avaliku korra probleemidele;
7) astuda saarevanema kohalt tagasi, kutsudes enne kokku
üldkogu uue saarevanema valimiseks;
8) osaleda sõnaõigusega Tallinna Linnavolikogu istungitel.
(2) Saarevanemal on kohustus:
1) edastada püsielanikele asjakohast teavet, sh teavitada
püsielanikke neid puudutavatest õigusaktidest;
2) teha Tallinna Kesklinna Valitsusele ettepanek Aegna saare
arengukava koostamise või muutmise algatamiseks;
3) korraldada püsielanike koostööd;
4) organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja hädaolukordade
puhul erialase abi saabumiseni;
5) korraldada vähemalt üks kord aastas üldkogu koosolek ning
esitada püsielanikele ja Tallinna Kesklinna Valitsusele aruanne oma tegevuse
kohta.“.
Mihhail Kõlvart
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|