Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Välireklaami ja teabe paigaldamise kord
Tallinna Linnavolikogu 19.04.2018 määrus number 9 [RT IV, 27.04.2018, 8]
Jõustumine:01.01.2019
Redaktsiooni kehtivus:01.01.2019 - ... [RT IV, 27.04.2018, 8]

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

MÄÄRUS

Tallinn                                                                                                  19. aprill 2018 nr 9

Välireklaami ja teabe paigaldamise kord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja lg 3 p 2, § 22 lg 1 p-de 6 ja 37 ning reklaamiseaduse § 13 lg 1 alusel ja kooskõlas Tallinna põhimääruse § 66 lg-tega 4 ja 5.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1.  Määruse reguleerimisala

(1) Välireklaami ja teabe paigaldamise korraga (edaspidi kord) kehtestatakse nõuded välireklaami ja teabe (edaspidi koos ka teave) avalikustamise viisile ja kohale ning sätestatakse välireklaami- ja teabekandja (edaspidi koos ka teabekandja) paigaldamise, kasutamise ja muutmise kord ning teabe ja teabekandjate järelevalve kord.

(2) Korraga reguleeritakse linna ametiasutuste, teabekandja paigaldaja, teabe avalikustaja ja kolmandate isikute suhteid, mis tekivad seoses Tallinna linna haldusterritooriumil avalikus kohas asuva ja avalikust kohast nähtava teabe ja teabekandjaga, ning Tallinna linnale kuuluva või Tallinna linna valduses oleva maatüki, kinnisasja või ehitise (edaspidi ehitis) pinna kasutusse andmist teabekandja paigaldamiseks ja teabe avalikustamiseks.

(3) Korraga ei reguleerita:

1) liiklusmärkide ja aadressitähiste paigaldamist;

2) ehitise siseruumides asuvate, ehitise sees vaadeldava teabega teabekandjate paigaldamist;

3) sõidukitesse ja nende välisküljele teabekandjate paigaldamist;

4) teabe või reklaami avalikustamist inimeste kaudu (nn kandereklaam);

5) kauplemisel kasutatava, teabega müügiinventari paigaldamist (lauad, varjud, müügiletid vms).

(4) Kui ehitusseadustikust lähtuvalt tuleb teabekandja püstitamiseks või lammutamiseks esitada ehitusteatis või ehitusloa taotlus, kohalduvad lisaks korras sätestatule ehitusseadustik ja Tallinna linna ehitusmäärus ning asjaomasele menetlusele eelneb korras sätestatud teabekandja paigaldamise menetlus.

(5) Kui teabekandja on projekteeritud ehitusloa kohustusega ehitise ehitusprojekti mahus, siis menetletakse seda ehitusprojekti raames ja korras sätestatud teabekandja paigaldamise menetlus ei kohaldu.

(6) Korraga reguleerimata küsimustes juhindutakse haldusmenetluse seadusest ja Tallinna linnale kuuluva või Tallinna linna valduses oleva ehitise pinna kasutusse andmisel ja sellest tulenevates õigussuhetes ka Tallinna Linnavolikogu kehtestatud linnavara kasutusse andmise korrast ja võlaõigusseadusest.

(7) Lisaks korrale kohaldub reklaamimaksuga maksustatavale välireklaamile Tallinna Linnavolikogu määrus „Reklaamimaks Tallinnas“.

(8) Kui korras nimetatud teabekandja paigaldatakse riigihangete seaduse kohaselt, siis rakendatakse korda ulatuses, mida riigihangete seadus ei reguleeri.

§ 2.  Terminid

Korras kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) ajutine erilahendus - teabekandja väliskuju ja -ilme oluline lühiajaline muutmine teabepinna või konstruktsiooni osa mõõtmete, valgustuse vms asjaolu abil kooskõlastuse tähtaja või sõlmitud lepingu tähtaja piirides;

2) erilahendus - teabe edastamiseks kasutatav ühekordne, uudne ja eristuv lahendus;

3) kasutusse võtja - isik, kes sõlmib lepingu ehitise pinna kasutusse võtmiseks;

4) kolmas isik - isik, kelle õigusi või kohustusi teabekandja paigaldamine võib puudutada;

5) leping - Tallinna linnale kuuluva või Tallinna linna valduses oleva ehitise pinna kasutusse andmise leping;

6) linnaosa valitsus - teabekandja asukoha järgne linnaosa valitsus;

7) linnaruumiline hinnang - linnaosa valitsuse seisukoht, milles käsitletakse teabekandja üldilme ja asukoha sobivust arhitektuursesse keskkonda (hoone arhitektuurne välislahendus, vaadeldava lähiümbruse arhitektuurne keskkond ja piirkonna hoonestuslaad) ja ajaloolisse konteksti ning koosmõju olemasolevate nõuetekohaselt paigaldatud teabekandjatega;

8) linna ühiskondlikuks objektiks olev teabekandja - teabekandja, mida kasutatakse teabe avalikustamiseks ja mis samaaegselt teenib linna avalikke huve (ootekoda, prügikast, välitualett, rannakabiin vms);

9) miljööväärtuslik hoonestusala - Tallinna üldplaneeringu, linnaosa üldplaneeringu, teemaplaneeringute või detailplaneeringuga määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu;

10) mobiilne konstruktsioon - sõiduk, haagis või pukseeritav seade, mille vahendusel teavet edastatakse ja mis on paigaldatud ehitise pinnale teabe avalikustamise eesmärgil. Mobiilne konstruktsioon ei pea olema kantud liiklusregistrisse;

11) otsus - linna ametiasutuse pädeva isiku koostatud haldusakt (korraldus, käskkiri, otsus või luba);

12) pakkuja - ehitise pinna kasutusse andmisel pakkumise esitanud isik;

13) pakkumise korraldaja - linnaosa valitsus või korra § 14 lõikes 3 nimetatud juhul Tallinna Ettevõtlusamet (edaspidi ettevõtlusamet) või Tallinna Kommunaalamet (edaspidi kommunaalamet);

14) taotleja - isik, kelle nimel esitatakse teabekandja paigaldamise taotlus;

15) taotlus - teabekandja paigaldamiseks vajalikud dokumendid;

16) teabe avalikustaja - isik, kes teavet avalikult esitab, edastab, näitab või levitab (teabekandja või selle osa otsene valdaja);

17) teabekandja - tervik, mis koosneb üldjuhul teabest, selle edastamise viisist ja teabepinnast ning võib hõlmata ka konstruktsiooni, kinnitus- ja toestuslahendust, valguslahendust, elektrivarustuslahendust ja elektripaigaldist;

18) teabekandja paigaldaja - isik, kelle suhtes on korras sätestatu kohaselt tehtud otsus teabekandja paigaldamiseks;

19) teabepind - teabe edastamiseks kasutatav pind;

20) teave - igasugune avalikus kohas asuv või avalikust kohast nähtav teave, sh välireklaam;

21) TERA - Tallinna välireklaami- ja teabekandjate ning reklaamimaksu järelevalveliste menetluste andmekogu.

2. peatükk
TEABE AVALIKUSTAMINE NING TEABEKANDJA PAIGALDAMISE VIIS JA KOHT

§ 3.  Üldnõuded

(1) Teabe avalikustamisel tuleb järgida eelkõige reklaamiseaduse, keeleseaduse ja autoriõiguse seaduse nõudeid ning teabekandja paigaldamisel ja püstitamisel eelkõige ehitusseadustiku, muinsuskaitseseaduse, liiklusseaduse ja tööstusdisaini kaitse seaduse nõudeid, Tallinna linna õigusakte ning arengudokumente.

(2) Kui teabe avalikustamiseks ja/või teabekandja paigaldamiseks ja püstitamiseks on kehtestatud lisanõuded Tallinna planeeringutes, tuleb lähtuda ka planeeringute nõuetest.

(3) Linnavalitsuse amet võib vajaduse korral koostada oma valdkonna juhendi teabekandjate paigaldamise ning teabe avalikustamise viisi ja koha kohta.

(4) Linna ametiasutus esitab vajaduse korral tingimused teabekandja paigaldamise taotlusele või läbirääkimistega pakkumise haldusakti eelnõule kooskõlastamise käigus.

§ 4.  Ohutusnõuded

Teabekandja peab olema inimese elule, tervisele, varale ning keskkonnale ohutu, sealhulgas:

1) peavad teabekandja konstruktsioonielemendid olema omavahel kindlas ühenduses, teabekandja peab olema turvaliselt kinnitatud või paigaldatud ehituslikult kindlale pinnale ja ehitamisel tuleb järgida ehitusseadustikus ja Tallinna linna ehitusmääruses ehitisele, ehitamisele, ehitise kasutamisele ja ehitamisega seonduvale muule tegevusele sätestatud nõudeid;

2) peab teel ja tee kaitsevööndis järgima ehitusseadustikus teabe- ja reklaamivahendi ning liiklusseaduses liiklusvälise teabevahendi paigutuse ja kujunduse ning teabe kuvamise kohta sätestatud nõudeid;

3) ei tohi teabekandja paigutus ja teabe kuvamine, sealhulgas valgusefektid ja -tugevus ning kujutise liikumine, häirida inimeste elukeskkonda, liikumist ja liiklemist;

4) ei tohi teel või tee kohal paiknev teabekandja takistada ega kitsendada liiklejate liikumist;

5) ei tohi valguslahendus tekitada valgusreostust ega ohustada inimeste, loomade või lindude tervist. Valgusvärvsus peab lähtuma ümbritseva linnakeskkonna kasutusotstarbest ja toimivusest ega tohi ümbritseva keskkonna või liikluskorraldusvahendite suhtes domineerida;

6) peab teabekandja elektrivarustus olema ohutu, sealhulgas tuleb eelistada süvistatud kaableid ning kasutada meetmeid, mis vähendavad või väldivad elektromagnetilisi häireid;

7) ei tohi teabekandja paigaldamisel kahjustada asukohas olevat haljastust.

§ 5.  Teabe avalikustamine ning teabekandja paigaldamise viis ja koht

(1) Teabekandja võib paigaldada otsuse alusel ning teabekandja ja teabe avalikustamise viis peab vastama otsuse aluseks olnud dokumentidele ja tingimustele.

(2) Teabekandja peab välisilmelt sobima linnaruumi ja konkreetsesse asukohta, eelkõige arhitektuursesse keskkonda ja ajaloolisesse konteksti.

(3) Teabekandja välisilme, kujundus, konstruktsioon, kinnitus- või toestuslahenduse kujundus ning elektrivarustuslahendus peavad mõjuma esteetilisena nii teabe avalikustamise ajal kui ka ajal, kui teabekandjal teavet lühiajaliselt ei avalikustata.

(4) Pargialal võib välireklaami avalikustada vaid seal toimuva ühekordse kultuuri-, spordi- või heategevusürituse kohta.

(5) Mobiilset konstruktsiooni ei ole lubatud paigaldada jalgratta- ja jalgteele, kõnniteele, jalgteele ega jalgrattateele.

§ 6.  Vanalinna muinsuskaitsealal, kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis ning miljööväärtuslikul hoonestusalal kehtivad nõuded

(1) Teabekandja paigaldamisel ja teabe avalikustamisel tuleb tagada vanalinna muinsuskaitseala ja kinnismälestise kaitse ning vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus.

(2) Teabekandja paigaldamisel ja teabe avalikustamisel tuleb säilitada miljööväärtusliku hoonestusala terviklik miljöö (ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrk, haljastus, ühtne ja omanäoline arhitektuur).

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõudeid arvestades ja tingimusel, et teabekandja ei kahjusta ehitist ega maa-ala, on teabekandja lubatud paigaldada järgmistel juhtudel:

1) teabekandja paigaldatakse ehitise projektijärgsesse asukohta ja avalikustatav teave on seotud ehitise kasutusviisiga. Kui teabekandja ei ole ehitisele projekteeritud või ehitise kasutusviis on muutunud, muudetakse teabekandjat ehitisele paigaldades ehitise üldilmet võimalikult vähe, või

2) teabekandjal esitatakse avalikust huvist lähtuvat kultuuriteavet (kultuuriobjekti tähis või suunaviit või kultuurikandja) või

3) teabekandja paigaldatakse ühekordse, ülelinnalise tähtsusega ürituse või vanalinna muinsuskaitsealal, kinnismälestisel või selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal toimuva kultuuri-, spordi-, heategevus- või kogukonnaürituse ajaks või

4) teabekandjal avalikustatakse ehitamise ajal ehitist puudutavat teavet ehitusaegsel piirdel või tellingutel. Erandjuhul võib teavet avalikustada ehitisel või ehitise lähiümbruses ehitisega ruumiliselt seostatavas asukohas või

5) teabekandja paigaldatakse ehitise siseruumidesse ja avalikustatav teave on suunatud ehitisest väljapoole.

3. peatükk
TEABEKANDJA PAIGALDAMISE MENETLUS RIIGILE VÕI ERAOMANDISSE KUULUVA KINNISASJA VÕI EHITISE KORRAL

§ 7.  Teabekandja kooskõlastuse taotlemine

(1) Teabekandja kooskõlastust tuleb taotleda teabekandja paigaldamiseks ja teabe avalikustamiseks riigile või eraomandisse kuuluval kinnisasjal või ehitisel ning juhul, kui teabekandja kooskõlastuse tähtaeg lõpeb ja teabe avalikustamist soovitakse jätkata.

(2) Taotleja esitab linnaosa valitsusele TERA kaudu Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) kinnitatud vormikohase allkirjastatud taotluse. Kui taotlejal ei ole võimalik taotlust TERA kaudu esitada, esitab ta selle paberil linnaosa valitsusele, kes kannab taotluse andmed TERAsse.

(3) TERA kaudu esitatud taotluse korral teeb linnaosa valitsus vajaliku informatsiooni taotlejale teatavaks TERA kaudu. Paberil esitatud taotluse korral teeb linnaosa valitsus vajaliku informatsiooni taotlejale teatavaks tema soovitud viisil.

(4) Taotlusele lisatakse vähemalt järgmised dokumendid:

1) teabekandja seletuskiri;

2) asendiplaan, millel näidatakse ära teabekandja planeeritav asukoht;

3) teabekandja tehniline joonis;

4) planeeritava asukoha fotod;

5) fotomontaa˛ teabekandjast planeeritavas asukohas.

(5) Kui teabekandja kooskõlastuse tähtaeg lõpeb ja teabe avalikustamist soovitakse jätkata, ei lisata taotlusele juba esitatud dokumente.

(6) Teabekandja seletuskiri ja tehniline joonis peavad sõltuvalt teabekandja tüübist või teabe avalikustamise viisist andma ülevaate teabekandja kinnitus- ja toestuslahendusest, elektrivajadusest ja valguslahendusest.

(7) Taotleja salvestatud, kuid esitamata taotlust säilitatakse TERAs kolm kuud.

(8) Linnaosa valitsus kontrollib kolme tööpäeva jooksul taotluse vastavust nõuetele ja määrab vajaduse korral taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Linnaosa valitsusel on õigus nõuda täiendavate andmete või dokumentide esitamist. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtpäevaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

§ 8.  Kooskõlastuse taotluse menetlemine

(1) Taotlusega seonduvad toimingud tehakse ja otsused koostatakse TERAs.

(2) Linnaosa valitsus edastab nõuetekohase taotluse koos linnaruumilise hinnanguga viie tööpäeva jooksul kooskõlastamiseks:

1) Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi linnaplaneerimise amet);

2) Tallinna Transpordiametile (edaspidi transpordiamet);

3) kommunaalametile;

4) Tallinna Keskkonnaametile (edaspidi keskkonnaamet);

5) ettevõtlusametile, kui teabekandjat soovitakse paigaldada majandus- või kutsetegevuse koha tähistusena.

(3) Kui teabekandja planeeritav asukoht on vanalinna muinsuskaitsealal, kinnismälestisel või selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal, edastab linnaosa valitsus nõuetekohase taotluse koos linnaruumilise hinnanguga viie tööpäeva jooksul otsuse koostamiseks linnaplaneerimise ametile ja kooskõlastamiseks:

1) transpordiametile;

2) kommunaalametile;

3) keskkonnaametile;

4) ettevõtlusametile, kui teabekandjat soovitakse paigaldada majandus- või kutsetegevuse koha tähistusena.

(4) Linnaosa valitsus ei pea taotlust edastama kooskõlastamiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-4 või lõike 3 punktides 1-3 nimetatud linna ametiasutustele:

1) kui kooskõlastuse tähtaja lõppemisel soovitakse teabe avalikustamist jätkata või

2) kui tegemist on ehitise siseruumides asuva, ehitisest väljapoole suunatud teabega.

(5) Linnaosa valitsus ei pea taotlust edastama kooskõlastamiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3-5 nimetatud linna ametiasutustele, kui avalikustatakse teavet asukohas toimuva:

1) ühekordse sündmuse (olulise tähtsusega sündmus, ettevõtte avamine, ühekordne kampaania) kohta või

2) ühekordse avaliku ürituse kohta või

3) ehitamise ajal ehitise kohta.

(6) Linnaosa valitsus ei pea taotlust edastama kooskõlastamiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2-4 nimetatud linna ametiasutustele, kui avalikustatakse teavet asukohas toimuva:

1) ühekordse kultuuri-, spordi-, heategevus- või kogukonnaürituse kohta või

2) ehitamise ajal ehitise kohta.

(7) Linna ametiasutused kooskõlastavad taotluse või jätavad selle kooskõlastamata, esitades seejuures põhjendused, kümne tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest. Kui linna ametiasutus ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse tema kooskõlastus antuks.

(8) Linnaosa valitsus või linnaplaneerimise amet võib põhjendatud juhul taotluse menetlemise tähtaega pikendada. Linnaosa valitsus teavitab sellest taotlejat.

(9) Linnaosa valitsus või linnaplaneerimise amet ei kooskõlasta taotlust juhul, kui seda ei kooskõlasta põhjendatult vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud linna ametiasutustest. Linnaosa valitsus või linnaplaneerimise amet võib põhjendatud juhul jätta taotluse kooskõlastamata ka juhul, kui selle on kooskõlastanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud linna ametiasutused.

(10) Linnaosa valitsus või linnaplaneerimise amet võib määrata kooskõlastuse tingimused ja tähtaja muudetud taotluse esitamiseks. Linnaosa valitsus teeb tingimused taotlejale teatavaks.

(11) Kui linnaosa valitsus või linnaplaneerimise amet on määranud kooskõlastuse tingimused ja taotleja esitab määratud tähtaja jooksul muudetud taotluse, menetletakse muudetud taotlust käesoleva paragrahvi lõigetes 1-10 sätestatud korras. Kui esitatud tingimused ei eelda taotluse muutmist, võib taotleja esitada nõustumuse ja linnaosa valitsus või linnaplaneerimise amet koostab otsuse. Kui taotlus jäetakse määratud tähtpäevaks muutmata või nõustumus esitamata, loetakse taotluse menetlus lõppenuks käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud otsuses määratud tähtaja möödumisel.

§ 9.  Kooskõlastuse otsus ja otsuse tähtaeg

(1) Linnaosa valitsus või linnaplaneerimise amet koostab otsuse taotluse kooskõlastamise kohta 30 kalendripäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest. Linnaosa valitsus edastab otsuse taotlejale.

(2) Linnaosa valitsuse või linnaplaneerimise ameti otsus ei anna õigust teabekandja paigaldamiseks ilma kinnisasja või ehitise omaniku loata. Kui teabekandja asukoht on ehitise kaitsevööndis, ei anna linnaosa valitsuse või linnaplaneerimise ameti otsus õigust teabekandja paigaldamiseks ilma kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekuta.

(3) Taotlus on kooskõlastatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse koostamisest.

(4) Taotlusele antud kooskõlastuse kehtivuse tähtpäeva määrab linnaosa valitsus või linnaplaneerimise amet sõltuvalt teabekandja tüübist, kuid see ei või olla rohkem kui kümme aastat käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse koostamisest.

(5) Kooskõlastuse otsus kehtib otsuses märgitud tähtpäevani või otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(6) Ehitusloa kohustusega ehitise ehitusprojekti mahus projekteeritud teabekandja on kooskõlastatud tähtajatult ja selle muutmisel tuleb lähtuda ehitusseadustikus ja Tallinna linna ehitusmääruses sätestatust.

§ 10.  Kooskõlastuse otsuse kehtetuks tunnistamine

Linnaosa valitsus või linnaplaneerimise amet võib kooskõlastuse otsuse kehtetuks tunnistada eelkõige, kui:

1) taotleja on esitanud valeandmeid;

2) teabekandja paigaldamisel on eiratud kooskõlastuse otsuse aluseks olevaid nõudeid;

3) ei ole täidetud §-st 42 või 43 tulenevat kohustust;

4) ei ole täidetud ettekirjutust;

5) teabekandjat ei ole paigaldatud kahe aasta jooksul kooskõlastuse otsuse tegemisest ja kehtetuks tunnistamise tingivad linnaruumilised muudatused;

6) kehtetuks tunnistamise tingivad objektiivsed asjaolud, mida otsuse tegemisel ei olnud võimalik ette näha.

§ 11.  Ehitusteatise või -loa kohustusega teabekandja

(1) Kui teabekandja püstitamiseks tuleb ehitusseadustikust lähtuvalt esitada ehitusteatis või ehitusloa taotlus, lisatakse § 9 lõikes 1 nimetatud otsusele kõrvaltingimus, mille kohaselt on teabekandja püstitamine lubatud pärast ehitusseadustikust tulenevate kohustuste täitmist.

(2) Mõistliku aja jooksul kõrvaltingimusega otsuse tegemisest tuleb esitada ehitusteatis või ehitusloa taotlus. Kui esinevad § 10 punktides 5 või 6 nimetatud asjaolud, võib linnaosa valitsus või linnaplaneerimise amet § 9 lõikes 1 nimetatud otsuse kehtetuks tunnistada.

(3) Teabekandja on lubatud püstitada pärast ehitusteatise menetluse lõppemist, mille tulemusena on lubatud teabekandja püstitamine, või ehitusloa menetluse korral pärast ehitusloa väljastamist.

(4) Kui teabekandja on ehitusloa kohustusega ehitise ehitusprojekti mahus projekteeritud perspektiivsena, esitab taotleja enne teabekandja paigaldamist §-s 7 sätestatud korras taotluse linnaosa valitsusele ja taotlust menetletakse §-s 8 sätestatud korras.

§ 12.  Teabekandja muutmine või teabekandjale ajutise erilahenduse paigaldamine

(1) Teabekandja väliskuju ja -ilme muutmiseks või teabekandjale ajutise erilahenduse paigaldamiseks tuleb esitada taotlus §-s 7 sätestatud korras ja taotlust menetletakse §-s 8 sätestatud korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei lisata taotlusele juba esitatud dokumente ning taotlust võib põhjendatud juhul menetleda linna ametiasutustele kooskõlastamiseks saatmata.

4. peatükk
TALLINNA LINNALE KUULUVA EHITISE PINNA KASUTUSSE ANDMINE TEABEKANDJA PAIGALDAMISEKS

1. jagu
Üldsätted

§ 13.  Kohaldamisala

(1) Käesolev peatükk reguleerib Tallinna linnale kuuluva või Tallinna linna valduses oleva ehitise pinna kasutusse andmist läbirääkimistega pakkumise korras või otsustuskorras isikule, kes soovib teabe avalikustamiseks kasutada ühte järgmistest viisidest:

1) ehitise pinnale paigaldatud teabekandja või

2) vahetult ehitise pinnale kantud teave või

3) vahetult ehitise pinnal esitatud teave või

4) ehitise pinna kohal esitatud teave.

(2) Mobiilse konstruktsiooni ja erilahenduse vahendusel teabe avalikustamiseks ehitise pinda kasutusse ei anta, välja arvatud § 32 lõike 1 punktides 7 ja 8 nimetatud juhul.

§ 14.  Ehitise pinna kasutusse andmise pädevus

(1) Ehitise pinna kasutusse andmise menetlus algatatakse linnaosa valitsuse initsiatiivil või huvitatud isiku ettepanekul.

(2) Ehitise pinna kasutusse andmine kuulub ehitise asukoha järgse linnaosa valitsuse pädevusse.

(3) Ehitise pinna kasutusse andmise võib linnavalitsus põhjendatud juhul teha korraldusega ülesandeks ettevõtlusametile või kommunaalametile, kui pind antakse kasutusse lisatingimusega paigaldada ehitise pinnale linna ühiskondlikuks objektiks olev teabekandja.

§ 15.  Ehitise pinna kasutusse andmise kooskõlastamine

(1) Läbirääkimistega pakkumise tingimused või otsustuskorras kasutusse andmise taotlus kooskõlastatakse enne haldusakti andmist, millega määratakse pakkumise läbiviimise tingimused või antakse pind kasutusse otsustuskorras. Pinna kasutusse andmise haldusakti eelnõu või taotlus edastatakse vajaduse korral arvamuse andmiseks kolmandatele isikutele ja kooskõlastatakse:

1) ehitise valitsejaga;

2) linnaplaneerimise ametiga;

3) transpordiametiga;

4) kommunaalametiga;

5) keskkonnaametiga;

6) ettevõtlusametiga, kui ehitise pind antakse kasutusse lisatingimusega rajada pinnale linna ühiskondlikuks objektiks olev teabekandja või kui ehitise pind antakse kasutusse samas ehitises või sama ehitise vahetus läheduses tegutsevale isikule otseselt tema kohta käiva teabe avalikustamiseks;

7) linnaosa valitsusega, kui pakkumise korraldajaks on ettevõtlusamet või kommunaalamet.

(2) Linna ametiasutused kooskõlastavad haldusakti eelnõu või taotluse või jätavad selle kooskõlastamata, esitades seejuures põhjendused, kümne tööpäeva jooksul arvates haldusakti eelnõu või taotluse saamisest. Kui linna ametiasutus ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse tema kooskõlastus antuks.

(3) Kui kolmas isik ei ole andnud haldusakti eelnõu või taotluse kohta arvamust kümne tööpäeva jooksul selle saamisest, loetakse taotlus vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi arvamust avaldada.

(4) Kui ehitis, mille pind planeeritakse kasutusse anda, asub vanalinna muinsuskaitsealal, kinnismälestisel või selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal, peab linnaplaneerimise ameti otsus § 13 lõikes 1 nimetatud viisil teabe avalikustamise lubamise kohta eelnema:

1) pakkumise läbiviimise tingimuste väljakuulutamise haldusaktile või

2) otsustuskorras kasutusse andmise haldusaktile.

§ 16.  Ehitise pinna kasutusse andmine

(1) Ehitise pind antakse kasutusse juhul, kui:

1) teabekandja vastab korra 2. peatükis kehtestatud nõuetele;

2) linnaplaneerimise amet on teinud otsuse paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud viisil teabe avalikustamise lubamise kohta vanalinna muinsuskaitsealal, kinnismälestisel või selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal;

3) paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud viisil teabe avalikustamine ei takista pinna kasutamist avalikuks otstarbeks;

4) pind ei ole vajalik kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks;

5) pinna kasutusse andmisel ei muutu võimatuks või oluliselt raskendatuks ehitise valitseja õiguste teostamine või muu linnavara otstarbekohane kasutamine.

(2) Pakkumise korraldaja peab enne ehitise pinna kasutusse andmise otsustamist põhjalikult hindama pinna kasutusse andmise võimalikkust tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust.

§ 17.  Ehitise pinna kasutusse andmise tasu

(1) Ehitise pinna otsustuskorras kasutusse andmise tasu miinimummäärad kinnitab linnavalitsus. Pinna otsustuskorras kasutusse andmisel lähtutakse tasu miinimummääradest, arvestades pinna asukohta ja muid olulisi asjaolusid. Põhjendatud juhul (avaliku huvi olemasolu vms) võib pinna anda otsustuskorras kasutusse tasuta.

(2) Läbirääkimistega pakkumise korral ei anta ehitise pinda tasuta kasutusse.

(3) Tasu võib kehtestada kas ühe ehitise pinna kohta või tervikobjektina kasutusse antava mitme ehitise pinna kohta.

(4) Ehitise pinna ühest kuust lühemaks tähtajaks kasutusse andmisel lähtutakse tasu suuruse arvutamisel ühe kuu tasu suurusest: ühe kuu tasu jagatakse kalendrikuu päevade arvuga ning saadud tulemus korrutatakse pinna kasutusse andmise kalendripäevade arvuga.

(5) Kui ehitise pind antakse kasutusse kauemaks kui üheks aastaks, kehtestatakse tasu suurus igaks aastaks eraldi. Kui järgnevaks aastaks otsustatakse tasu vähendada, ei tohi tasu suurus väheneda enam kui 10%. Tasu võib suurendada pakkumise läbiviimise tingimustes näidatud ulatuses.

(6) Ehitise pinna kasutusse andmisel § 32 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel lähtutakse tasu kokkuleppimisel vähemalt senisest lepingutasust, mida võib poolte kokkuleppel suurendada.

(7) Tasu suurust arvestatakse täiseurodes, rakendades üldtunnustatud ümardustava.

(8) Ehitise pinna kasutusse andmise tasu on linna eelarve tulu, mis määratletakse pinna kasutusse andnud linna ametiasutuse tegevustuluna.

2. jagu
Ehitise pinna läbirääkimistega pakkumise korras kasutusse andmine

§ 18.  Menetluspõhimõtted

(1) Läbirääkimistega pakkumise menetluse korral antakse Tallinna linnale kuuluv või Tallinna linna valduses olev ehitise pind kasutusse avaliku pakkumise tulemusena.

(2) Läbirääkimistega pakkumise menetluses tehakse TERAs kõik eelmenetlusega seonduvad toimingud kuni pakkumise väljakuulutamiseni, koostatakse otsused ning sõlmitakse leping ja selle lisad pakkumise võitjaga.

(3) Pakkumise võitja taotlusel teeb pakkumise korraldaja vajaliku informatsiooni pakkumise võitjale teatavaks tema soovitud viisil ning leping ja selle lisad sõlmitakse paberil. Pakkumise korraldaja kannab toimingud ja dokumendid TERAsse.

(4) Läbirääkimistega pakkumise võib linnaosa valitsus korraldada ühe või mitme sama linnaosa piires asuva ehitise pinna suhtes.

(5) Läbirääkimistega pakkumise võib ettevõtlusamet või kommunaalamet korraldada ühes linnaosas asuva ehitise pinna või ehitiste pindade suhtes või mitmes linnaosas asuvate ehitiste pindade suhtes.

(6) Pakkumise korraldaja võib kehtestada ehitise pinna kasutusse andmisel lisatingimusi. Lisatingimuseks võib muu hulgas olla kasutusse võtja kohustus rajada linnaeelarve vahendeid kaasamata teatud ajaks kehtestatud kriteeriumitele vastav linna ühiskondlikuks objektiks olev teabekandja ja/või hooldada linna ühiskondlikuks objektiks olevat teabekandjat. Seejuures ei ole oluline, kas linna ühiskondlikuks objektiks oleva teabekandja rajab ja/või seda hooldab kasutusse võtja ise või sõlmib ta sellekohase lepingu kolmanda isikuga. Lepingu sõlmimisel kolmanda isikuga peab kasutusse võtjal olema selleks lepingu pooleks oleva linna ametiasutuse eelnev nõusolek, mis peab olema vormistatud haldusaktina.

(7) Kui korraldatakse läbirääkimistega pakkumine mitme ehitise pinna suhtes, on pakkumise korraldajal õigus kehtestada eri pindade kohta erinevaid lisatingimusi.

(8) Ehitise pind antakse läbirääkimistega pakkumise korral kasutusse tähtajaga kuni seitse aastat.

(9) Kui ehitise pind antakse kasutusse lisatingimusega, antakse pind kasutusse tähtajaga kuni kümme aastat.

(10) Kui kasutusse antakse mitu ehitise pinda ning lisatingimus seatakse kõikide või osa pindade suhtes, antakse pinnad tervikobjektina kasutusse tähtajaga kuni viisteist aastat.

§ 19.  Komisjon

(1) Pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab pakkumise korraldaja oma haldusaktiga vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, nimetades ühtlasi komisjoni liikmete seast komisjoni esimehe ja sekretäri.

(2) Pakkumise korraldaja võib pakkumist korraldava ametiasutuse juhi ettepanekul kaasata komisjoni koosseisu linna muu ametiasutuse esindaja(id), keda ei või nimetada komisjoni esimeheks ega sekretäriks. Kui pakkumise korraldaja on ettevõtlusamet või kommunaalamet, kaasatakse komisjoni koosseisu linnaosa valitsuse esindaja.

(3) Komisjon kooskõlastab pakkumise eelmenetluses pakkumise tingimused § 15 lõikes 1 nimetatud isikutega ning edastab § 15 lõike 4 punktis 1 nimetatud juhul pakkumise tingimuste väljakuulutamise eelduse täitmiseks pakkumise tingimused linnaplaneerimise ametile otsuse koostamiseks.

§ 20.  Pakkumise läbiviimise tingimused

(1) Pakkumise korraldaja määrab pakkumise läbiviimise komisjoni ettepanekutest lähtuvalt haldusaktiga pakkumise läbiviimise tingimused.

(2) Läbirääkimistega pakkumise teade ehitise pinna kasutusse andmise kohta avaldatakse Tallinna linna veebilehel koos viitega pakkumise aluseks olevale haldusaktile (kuupäev, number) ning Tallinna linna ametlikke teateid avaldavas ajalehes.

(3) Ajalehes avaldatavas teates märgitakse viide pakkumise korraldamise aluseks olevale haldusaktile, pakkumise korraldaja, kellele tuleb pakkumine esitada, pakkumise alghind, kasutusse antav ehitise pind ja pakkumise esitamise tähtaeg ning veebilehe aadress, kust on võimalik saada pakkumise korraldamise kohta lisateavet. Pakkumiste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui kümme tööpäeva arvates teate ajalehes avaldamise päevast.

(4) Korralduses või käskkirjas, millega määratakse pakkumise läbiviimise tingimused, ja teates, mis avaldatakse Tallinna linna veebilehel, tuleb märkida vähemalt järgmised andmed:

1) pakkumise korraldaja;

2) pakkumise liik;

3) kasutusse antava ehitise pinna asukoht ja iseloomustus;

4) informatsioon selle kohta, kui pikaks ajaks ja millisel otstarbel ehitise pind kasutusse antakse;

5) pakkumise alghind (ühe kuu tasu kolmekümne kalendripäeva arvestuses);

6) ehitise pinna kasutusse võtja kohustused;

7) pakkumise esitajalt nõutavate lisadokumentide loetelu;

8) pakkumise lisatingimused;

9) pakkumise tagatise suurus ja selle tasumise kord;

10) informatsioon selle kohta, millal ja kus saab ehitise pinna ja selle kasutusse võtmise tingimustega tutvuda;

11) pakkumiste esitamise ja avamise tähtaeg (kuupäev, kellaaeg);

12) pakkumise võitja väljaselgitamise alused (hindamiskriteeriumid ja nende osakaal);

13) tasu maksmise kord;

14) kui ehitise pind antakse kasutusse enam kui üheks aastaks - tasu suuruse muutmise kord;

15) pakkumise nurjunuks tunnistamise alused vastavalt §-s 29 sätestatule.

§ 21.  Tagatis

Tagatis on rahasumma, mille pakkuja tasub pakkumise korraldajale tagatisena oma pakkumisega seotuse kohta. Tagatis ei või olla väiksem pakkumise alghinnast. Parimaks tunnistatud pakkuja tasutud tagatis tasaarvestatakse lepingu alusel tasumisele kuuluva makse või selle osana. Teistele pakkujatele tagastatakse tagatis 30 kalendripäeva jooksul alates pakkumise tulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 22.  Pakkumine

(1) Läbirääkimistega pakkumisel osalemiseks esitab pakkuja kirjaliku pakkumise, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) füüsilise isiku nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja kontaktandmed;

2) füüsilisest isikust ettevõtja nimi, registrikood, asukoht ja kontaktandmed;

3) juriidilise isiku puhul nimi, registrikood, asukoht ja kontaktandmed;

4) nõusolek ehitise pinna kasutusse võtmiseks kehtestatud tingimustel;

5) sõnade ja numbritega kirjutatud pakkumissumma;

6) dokument tagatise tasumise kohta;

7) pakkumise tegemise kuupäev;

8) lisadokumendid.

(2) Pakkumise korraldaja võib ette näha järgmiste lisadokumentide esitamise kohustuse:

1) pakutava teabekandja seletuskiri ja tehniline joonis, mis peavad sõltuvalt teabekandja tüübist või teabe avalikustamise viisist andma ülevaate teabekandja kinnitus- ja toestuslahendusest, elektrivajadusest ja valguslahendusest;

2) teabekandja foto;

3) fotomontaa˛ teabekandjast planeeritavas asukohas;

4) pakutav hoolduskontseptsioon koos hooldusstandarditega;

5) ettevõtte lühiiseloomustus, ülevaade senistest sarnastest lepingutest, nende täitmisest ja lepingu täitmiseks vajaminevatest investeeringute allikatest;

6) ehitise pinna kasutusse võtmisega kaasnevad pakutavad lisaõigused linnale;

7) muud pakkumise korraldaja poolt vajalikuks peetavad dokumendid.

(3) Pakkumisele lisatakse tagatise tasumist tõendavad dokumendid.

(4) Pakkumine peab olema allkirjastatud.

(5) Pakkumine ja nõutavad dokumendid esitatakse kinnises ümbrikus, millele on tehtud märge, millise ehitise pinnaga seoses on pakkumine esitatud.

(6) Pakkumise korraldajal ei ole lubatud võtta pakkumises osalejatelt osalustasu.

(7) Pakkumises sisalduvat teavet avalikustatakse korras ettenähtud ulatuses. Avalikustatakse eelkõige andmed, mis avaldatakse pakkumiste avamisel (pakkumise summa ja pakkumises sisalduvad dokumendid) ja pakkuja tulemustest teavitamisel.

§ 23.  Pakkumiste avamine ja läbirääkimised

(1) Komisjon avab pakkumised pakkumise läbiviimise tingimustes nimetatud ajal. Pakkumiste avamise juures võib viibida pakkuja ja/või tema volitatud esindaja.

(2) Pakkumiste avamisel avaldab pakkumise korraldaja pakkuja nime, pakkumise summa, kontrollib, kas pakkumises sisalduvad pakkumise tingimustes nõutud dokumendid, ning koostab pakkumiste avamise protokolli.

(3) Pärast pakkumiste avamist kontrollib komisjon pakkumiste vastavust pakkumise läbiviimise tingimustele. Komisjoni koosolek ei ole avalik.

(4) Läbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise esitanud pakkuja. Kui pakkumiste hindamise ainukeseks hindamiskriteeriumiks on pakutav tasu, siis läbirääkimisi ei peeta. Võrdsete pakkumiste korral rakendatakse §-s 24 sätestatud korda.

(5) Kui pakkumine ei vasta nõuetele, teeb komisjon pakkumise korraldajale ettepaneku tunnistada pakkumine nõuetele mittevastavaks. Pakkumine tunnistatakse nõuetele mittevastavaks pakkumise korraldaja haldusaktiga. Haldusakt peab olema põhjendatud ning see tehakse pakkujale teatavaks. Pakkujaid, kelle esitatud pakkumine ei vasta nõuetele, läbirääkimistele ei lubata.

(6) Läbirääkimiste sisu ei avaldata avalikkusele ega teistele pakkujatele. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on esitatud ja mitu neist vastab nõuetele.

§ 24.  Lõplike pakkumiste esitamine

(1) Pärast läbirääkimiste lõppu võib pakkuja esitada kirjalikult esialgse pakkumise täienduse, mis koos esialgse pakkumisega ei tohi olla pakkumise korraldajale ebasoodsam kui esialgne pakkumine. Pakkumise täienduse avamise aeg tehakse pakkujale teatavaks kirjalikult. Avamise juures võib viibida pakkuja või tema volitatud esindaja. Pakkumise täiendus avatakse ja selle vastavust pakkumise läbiviimise tingimustele kontrollitakse § 23 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.

(2) Pakkumise täienduse esitamiseks annab pakkumise korraldaja pakkujale mõistliku tähtaja. Kui pakkuja ei esita pakkumise täiendusi, loetakse esialgne pakkumine lõplikuks.

§ 25.  Hindamiskriteeriumid ja pakkumiste hindamine

(1) Komisjon hindab nii pakutud tasu suurust kui ka täiendavate hindamiskriteeriumite täitmist, kui need on kehtestatud.

(2) Täiendavaks hindamiskriteeriumiks võib olla teabekandja disain ja funktsionaalsus, hooldusstandardid, energiasäästlik lahendus, taastuvenergia kasutamine, pakkuja senine kogemus, pakkuja finantssuutlikkus ja varasem maksedistsipliin, pinna kasutusse andmisega kaasnevad muud lisaõigused linnale jm.

(3) Pakkumise võitja väljaselgitamiseks võib pakkumise korraldaja määrata tasu ja täiendavate hindamiskriteeriumite suhte osakaalu.

(4) Pakkumise hindamisel arvestab komisjon pakutud hinda ja hindamiskriteeriume, kui need on kehtestatud. Komisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osaleb vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees. Komisjoni protokollis peavad olema kajastatud kõik pakkumised, komisjoni liikmete võimalikud eriarvamused ja motiveeritud põhjendus, miks peeti parimat pakkumist parimaks. Komisjoni koosoleku protokolli allkirjastavad kõik kohalviibinud komisjoniliikmed.

(5) Komisjoni protokollis tehakse pakkumise korraldajale ettepanek pakkumise tulemuste väljakuulutamiseks. Kui pakkumise korraldaja nõustub komisjoni ettepanekuga, annab ta põhjendatud haldusakti pakkumise tulemuste väljakuulutamise ning lepingu sõlmimise kohta. Kui pakkumise korraldaja ei nõustu komisjoni ettepanekuga, annab ta põhjendatud haldusakti läbirääkimistega pakkumise nurjunuks tunnistamise kohta. Haldusakti koopia edastatakse pakkujatele, kes lõpliku pakkumise esitasid.

§ 26.  Võrdväärsed pakkumised

Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon võitja selgitamiseks võrdväärsete pakkumiste esitajatele võimaluse pakkumisi viie tööpäeva jooksul komisjoni määratud ulatuses täiendada. Komisjon hindab pakkumise täiendusi vastavalt §-le 25. Kui pakkuja ei esita pakkumise täiendusi, loetakse viimasena esitatud pakkumine lõplikuks.

§ 27.  Tulemuste väljakuulutamise haldusakt

Korralduses või käskkirjas, mis antakse pakkumise tulemuste väljakuulutamiseks ning parima pakkumise teinud isikuga lepingu sõlmimiseks, peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed:

1) pakkumise tulemuste põhjendused;

2) isik, kes on volitatud lepingut sõlmima;

3) sõlmitava lepingu liik;

4) ehitise pinna võimalikult täpne asukoht;

5) ehitise pinda iseloomustavad põhinäitajad;

6) ehitise valitseja;

7) isik, kellele pind kasutusse antakse;

8) lepingu tähtaeg ja tähtaeg, mille jooksul tuleb leping sõlmida;

9) ehitise pinna kasutusse andmise tingimused (pinna kasutusotstarve, lisatingimuste täitmise kohustus, tasu maksmise kord jm);

10) tasu suurus, mitmeaastase lepingu puhul peab olema märgitud, et tasu suurus on määratud kindlaks üheks aastaks;

11) kas ja millisel tingimusel lisaks käesoleva korra §-s 40 sätestatule jätab pakkumise korraldaja endale õiguse leping üles öelda ning kohaldada lepingust tulenevaid sanktsioone.

§ 28.  Pakkujate teavitamine

Pakkumise korraldaja teeb pakkumise tulemused kirjalikult teatavaks kõigile pakkujatele korra §-s 27 nimetatud haldusakti tegemisele järgneval tööpäeval. Pakkuja nõudmisel esitab pakkumise korraldaja kirjalikult kolme tööpäeva jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates parimat pakkumist iseloomustavad andmed ja selle eelised tema pakkumisega võrreldes ning muud asjaolud, mis mõjutasid otsuse tegemist ning mille avaldamisel on pakkujal võimalik otsustada, kas pinna kasutusse andmisel on rikutud tema õigusi.

§ 29.  Läbirääkimistega pakkumise nurjumine

(1) Kui läbirääkimistega pakkumisele ei esitata ühtegi pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist, kuulutatakse läbirääkimistega pakkumine nurjunuks. Pakkumise korraldajal on õigus tunnistada läbirääkimistega pakkumine nurjunuks ka § 25 lõikes 5 nimetatud juhul või sobivate pakkumiste puudumisel.

(2) Kui parimaks tunnistatud pakkuja ei ole ühe kuu jooksul või § 30 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul arvates §-s 27 nimetatud haldusakti teatavaks tegemisest lepingut sõlminud või teatab, et loobub lepingu sõlmimisest, võib pakkumise korraldaja tunnistada haldusakti kehtetuks. Sel juhul ei tagastata parimaks tunnistatud pakkujale tagatist. Eeltoodud tingimus peab olema märgitud läbirääkimistega pakkumise teates. Kui parimaks tunnistatud pakkuja loobub lepingu sõlmimisest, kuulutatakse läbirääkimistega pakkumine nurjunuks.

(3) Paragrahvis 27 nimetatud haldusakti võib kehtetuks tunnistada ja läbirääkimistega pakkumise nurjunuks tunnistada kui on täitmata § 30 lõikes 2 sätestatud nõue.

(4) Läbirääkimistega pakkumise nurjunuks tunnistamise haldusakti kohta avaldatakse teade Tallinna linna veebilehel ning Tallinna linna ametlikke teateid avaldavas ajalehes.

§ 30.  Ehitusteatise või -loa kohustusega teabekandja

(1) Kui teabekandja püstitamiseks tuleb ehitusseadustikust lähtuvalt esitada ehitusteatis või ehitusloa taotlus, lisatakse §-s 27 nimetatud haldusaktile kõrvaltingimus, mille kohaselt on teabekandja püstitamine lubatud pärast ehitusseadustikust tulenevate kohustuste täitmist.

(2) Kuue kuu jooksul §-s 27 nimetatud haldusakti teatavaks tegemisest tuleb esitada ehitusteatis või ehitusloa taotlus.

(3) Leping on lubatud sõlmida ja teabekandja püstitada pärast ehitusteatise menetluse lõppemist, mille tulemusena on lubatud teabekandja püstitamine, või ehitusloa menetluses pärast ehitusloa väljastamist.

3. jagu
Ehitise pinna otsustuskorras kasutusse andmine

§ 31.  Menetluspõhimõtted

(1) Otsustuskorras antakse Tallinna linna omandis või valduses olev ehitise pind kasutusse §-s 32 sätestatud tingimustel. Menetluse viib läbi linnaosa valitsus §-s 34 sätestatud menetluskorda järgides.

(2) Kui teabekandja planeeritav asukoht on vanalinna muinsuskaitsealal, kinnismälestisel või selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal, lähtutakse §-s 36 sätestatud menetluskorrast.

(3) Otsustuskorra menetluses tehakse TERAs kõik taotluse ja lepinguga seonduvad toimingud, koostatakse otsused ning sõlmitakse leping ja selle lisad.

(4) Paberil esitatud taotluse korral teeb linnaosa valitsus vajaliku informatsiooni taotlejale teatavaks tema soovitud viisil, leping ja selle lisad sõlmitakse paberil ning linnaosa valitsus kannab need TERAsse.

§ 32.  Ehitise pinna kasutusse andmise lubatavus

(1) Ehitise pinna võib anda kasutusse otsustuskorras:

1) samas ehitises või selle vahetus läheduses tegutsevale isikule - otseselt tema kohta käiva teabe avalikustamiseks tähtajaga kuni kolm aastat;

2) avaliku ürituse korraldajale - kui ehitise pind asub avaliku ürituse toimumise paigas või selle vahetus läheduses, siis antakse pind kasutusse tähtajaga kaks nädalat enne avaliku ürituse toimumist kuni avaliku ürituse toimumise viimasele päevale järgneva päevani (kaasa arvatud);

3) pinda seni kasutanud isikule - pinnaga seonduva kohtuasja menetlemise või pinna kasutusse andmise otsuse menetlemise ajaks, kui pinna kasutusse andmine võimaldab vältida linnale kahju tekkimist või on avalikes huvides ja pinna kasutusse andmine ei ole vastuolus kohtuasja või otsuse menetlemise võimalike tulemustega. Käesolevas punktis nimetatud juhul antakse pind kasutusse kohtuotsuse jõustumiseni või pinna kasutusse andmise otsuse tegemiseni;

4) pinda seni kasutanud isikule - kuni kolmeks aastaks ühel korral tingimusel, et lepingu kehtivuse aja jooksul ei ole kasutusse võtja rikkunud lepingu tingimusi, pinna edaspidiseks kasutusse andmiseks ei ole takistusi ning puuduvad huvitatud isikud pinna kasutusse võtmiseks. Eesmärgiga selgitada välja huvitatud isikute olemasolu või nende puudumine, avaldab linna ametiasutus Tallinna linna veebilehel ja Tallinna linna ametlikke teateid avaldavas ajalehes teate kavandatava pinna kasutusse andmise otsuse kohta vähemalt kaks kuud enne otsuse tegemist. Teade peab sisaldama § 35 lõike 1 punktides 4-6 ja 8-9 nimetatud andmeid;

5) mis tahes isikule - teabekandja paigaldamiseks pinna kohale kahe ehitise vahele, kui selleks on nõusolek nende ehitiste omanikelt, millele teabekandja kinnitatakse, tähtajaga kuni kolm kuud;

6) mis tahes isikule - kui pinnale kasutaja leidmine läbirääkimistega pakkumise korras on vähemalt kahel korral tunnistatud nurjunuks, tähtajaga kuni kolm aastat;

7) mis tahes isikule - linnaruumi sobiva mobiilse konstruktsiooni paigaldamiseks, tähtajaga kuni kuus nädalat;

8) mis tahes isikule - linnaruumi sobiva erilahenduse paigaldamiseks, tähtajaga kuni kolm kuud.

(2) Kui kasutusse soovitakse anda selline ehitise pind, mis on otsustatud võõrandada, siis sõltumata otsustusviisist ei tohi pinna kasutusse andmise tähtaeg ületada ehitise võõrandamismenetluses teadaolevaid olulise tähendusega tähtaegasid.

§ 33.  Teabekandja paigaldamise taotlemine

(1) Taotleja esitab linnaosa valitsusele TERA kaudu linnavalitsuse kinnitatud vormikohase allkirjastatud taotluse. Kui taotlejal ei ole võimalik taotlust TERA kaudu esitada, esitab ta selle paberil linnaosa valitsusele, kes kannab taotluse andmed TERAsse.

(2) Taotlusele lisatakse vähemalt järgmised dokumendid:

1) teabekandja seletuskiri;

2) asendiplaan, millel näidatakse ära teabekandja planeeritav asukoht;

3) teabekandja tehniline joonis;

4) planeeritava asukoha fotod;

5) fotomontaa˛ teabekandjast planeeritavas asukohas.

(3) Teabekandja seletuskiri ja tehniline joonis peavad sõltuvalt teabekandja tüübist või teabe avalikustamise viisist andma ülevaate teabekandja kinnitus- ja toestuslahendusest, elektrivajadusest ja valguslahendusest.

(4) Taotleja salvestatud, kuid esitamata taotlust säilitatakse TERAs kolm kuud.

(5) Linnaosa valitsus kontrollib kolme tööpäeva jooksul taotluse vastavust nõuetele ja määrab vajaduse korral taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Linnaosa valitsusel on õigus nõuda täiendavate andmete või dokumentide esitamist. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtpäevaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

§ 34.  Paigaldamise taotluse menetlemine

(1) Nõuetekohase taotluse edastab linnaosa valitsus koos linnaruumilise hinnanguga viie tööpäeva jooksul kooskõlastamiseks § 15 lõikes 1 nimetatud linna ametiasutustele ja vajaduse korral arvamuse andmiseks kolmandatele isikutele. Põhjendatud juhul ei pea linnaosa valitsus taotlust edastama kooskõlastamiseks § 15 lõikes 1 nimetatud linna ametiasutustele ja arvamuse andmiseks kolmandatele isikutele.

(2) Linna ametiasutused kooskõlastavad taotluse või jätavad selle kooskõlastamata, esitades seejuures põhjendused, kümne tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest. Kui linna ametiasutus ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse tema kooskõlastus antuks.

(3) Kui kolmas isik ei ole andnud taotluse kohta arvamust kümne tööpäeva jooksul selle saamisest, loetakse taotlus vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi arvamust avaldada.

(4) Linnaosa valitsus võib põhjendatud juhul taotluse menetlemise tähtaega pikendada, teavitades sellest taotlejat.

(5) Linnaosa valitsus võtab arvesse taotlusele antud kooskõlastusi ja arvamusi ning 30 kalendripäeva jooksul arvates nõuetekohaselt koostatud taotluse esitamisest:

1) koostab korralduse ehitise pinna kasutusse andmiseks või

2) keeldub korraldusega ehitise pinna kasutusse andmisest, nimetades keeldumise põhjused, või

3) esitab ehitise pinna kasutusse andmise tingimused ja tähtaja muudetud taotluse esitamiseks.

(6) Linnaosa valitsus keeldub korraldusega ehitise pinna kasutusse andmisest juhul, kui seda ei kooskõlasta põhjendatult vähemalt üks § 15 lõikes 1 nimetatud linna ametiasutustest või ehitise pinna kasutusse andmist ei võimalda kolmanda isiku arvamus. Linnaosa valitsus võib põhjendatud juhul keelduda korraldusega ehitise pinna kasutusse andmisest ka juhul, kui selle on kooskõlastanud § 15 lõikes 1 nimetatud linna ametiasutused ja kolmandad isikud.

(7) Kui linnaosa valitsus on esitanud ehitise pinna kasutusse andmise tingimused ja taotleja esitab määratud tähtaja jooksul muudetud taotluse, menetletakse muudetud taotlust käesoleva paragrahvi lõigetes 1-6 sätestatud korras. Kui esitatud tingimused ei eelda taotluse muutmist, võib taotleja esitada nõustumuse ja linnaosa valitsus koostab korralduse ehitise pinna kasutusse andmiseks. Kui taotlus jäetakse määratud tähtpäevaks muutmata või nõustumus esitamata, loetakse taotluse menetlus lõppenuks käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud otsuses määratud tähtaja möödumisel.

§ 35.  Ehitise pinna otsustuskorras kasutusse andmise haldusakt

(1) Ehitise pinna otsustuskorras kasutusse andmine toimub linnaosa vanema korralduse alusel. Korraldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) ehitise pinna otsustuskorras kasutusse andmise alus tulenevalt korra §-st 32;

2) isik, kes on volitatud lepingut sõlmima;

3) sõlmitava lepingu liik;

4) ehitise pinna võimalikult täpne asukoht;

5) ehitise pinda iseloomustavad põhinäitajad;

6) ehitise valitseja;

7) isik, kellele ehitise pind kasutusse antakse;

8) lepingu tähtaeg ja tähtaeg, mille jooksul tuleb leping sõlmida;

9) ehitise pinna kasutusse andmise tingimused (pinna kasutusotstarve, tasu maksmise kord jm);

10) tasu suurus, mitmeaastase lepingu puhul märgitakse, et tasu suurus on määratud kindlaks üheks aastaks;

11) linnaosa valitsuse õigus korra §-st 40 tulenevalt leping üles öelda ja kohaldada lepingust tulenevaid sanktsioone.

(2) Kui isik, kellele ehitise pind kasutusse antakse, ei ole ühe kuu jooksul või § 37 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusakti teatavaks tegemisest lepingut sõlminud või teatab, et loobub lepingu sõlmimisest, võib linnaosa vanem tunnistada korralduse kehtetuks.

§ 36.  Paigaldamise taotluse menetlemine vanalinna muinsuskaitsealale, kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse ning miljööväärtuslikule hoonestusalale planeeritava teabekandja korral

(1) Nõuetekohase taotluse edastab linnaosa valitsus koos linnaruumilise hinnanguga viie tööpäeva jooksul kooskõlastamiseks § 15 lõikes 1 nimetatud linna ametiasutustele ja vajaduse korral arvamuse andmiseks kolmandatele isikutele ning otsuse koostamiseks linnaplaneerimise ametile. Kui linnaplaneerimise amet on taotluses oleva asukoha ja teabe avalikustamise lubamise kohta koostanud otsuse varasemas menetluses, ei pea taotlust uuesti menetlema ja linnaosa valitsus koostab ehitise pinna kasutusse andmise kohta korralduse, mis vastab § 35 nõuetele.

(2) Linna ametiasutused kooskõlastavad taotluse või jätavad selle kooskõlastamata, esitades seejuures põhjendused, kümne tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest. Kui linna ametiasutus ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse tema kooskõlastus antuks.

(3) Kui kolmas isik ei ole andnud taotluse kohta arvamust kümne tööpäeva jooksul selle saamisest, loetakse taotlus vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi arvamust avaldada.

(4) Linnaplaneerimise amet võib põhjendatud juhul taotluse menetlemise tähtaega pikendada.

(5) Linnaplaneerimise amet võtab arvesse taotlusele antud kooskõlastusi ja arvamusi ning 30 kalendripäeva jooksul arvates nõuetekohaselt koostatud taotluse esitamisest:

1) koostab otsuse § 13 lõikes 1 nimetatud viisil teabe avalikustamise lubamise kohta või

2) keeldub otsusega § 13 lõikes 1 nimetatud viisil teabe avalikustamise lubamisest, nimetades keeldumise põhjused, või

3) esitab ehitise pinna kasutusse andmise tingimused ja tähtaja muudetud taotluse esitamiseks.

(6) Linnaplaneerimise amet keeldub otsusega § 13 lõikes 1 nimetatud viisil teabe avalikustamise lubamisest juhul, kui seda ei kooskõlasta põhjendatult vähemalt üks § 15 lõikes 1 nimetatud linna ametiasutustest või ehitise pinna kasutusse andmist ei võimalda kolmanda isiku arvamus. Linnaplaneerimise amet võib põhjendatud juhul keelduda otsusega § 13 lõikes 1 nimetatud viisil teabe avalikustamise lubamisest ka juhul, kui selle on kooskõlastanud § 15 lõikes 1 nimetatud linna ametiasutused ja kolmandad isikud.

(7) Kui linnaplaneerimise amet on esitanud ehitise pinna kasutusse andmise tingimused ja taotleja esitab määratud tähtaja jooksul muudetud taotluse, menetletakse muudetud taotlust käesoleva paragrahvi lõigetes 1-6 sätestatud korras. Kui esitatud tingimused ei eelda taotluse muutmist, võib taotleja esitada nõustumuse ja linnaplaneerimise amet koostab otsuse § 13 lõikes 1 nimetatud viisil teabe avalikustamise lubamise kohta. Kui taotlus jäetakse määratud tähtpäevaks muutmata või nõustumus esitamata, loetakse taotluse menetlus lõppenuks käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud otsuses määratud tähtaja möödumisel.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate ja lõikes 5 nimetatud otsused teeb taotlejale teatavaks linnaosa valitsus.

(9) Kui linnaplaneerimise amet on koostanud otsuse § 13 lõikes 1 nimetatud viisil teabe avalikustamise lubamise kohta, koostab linnaosa valitsus §-s 37 sätestatuga arvestades ehitise pinna kasutusse andmise kohta korralduse, mis vastab § 35 nõuetele.

§ 37.  Ehitusteatise või -loa kohustusega teabekandja

(1) Kui teabekandja püstitamiseks tuleb ehitusseadustikust lähtuvalt esitada ehitusteatis või ehitusloa taotlus, lisatakse §-s 35 nimetatud haldusaktile kõrvaltingimus, mille kohaselt on teabekandja püstitamine lubatud pärast ehitusseadustikust tulenevate kohustuste täitmist.

(2) Kuue kuu jooksul kõrvaltingimusega haldusakti tegemisest tuleb esitada ehitusteatis või ehitusloa taotlus. Kui ehitusteatist või ehitusloa taotlust ei esitata, võib linnaosa valitsus §-s 35 nimetatud haldusakti kehtetuks tunnistada.

(3) Leping on lubatud sõlmida ja teabekandja püstitada pärast ehitusteatise menetluse lõppemist, mille tulemusena on lubatud teabekandja püstitamine, või ehitusloa menetluses pärast ehitusloa väljastamist.

(4) Kui teabekandja on ehitusloa kohustusega ehitise ehitusprojekti mahus projekteeritud perspektiivsena, esitab taotleja enne teabekandja paigaldamist §-s 33 sätestatud korras taotluse linnaosa valitsusele ja taotlust menetletakse §-s 34 või 36 sätestatud korras.

4. jagu
Ehitise pinna kasutusse andmise lepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

§ 38.  Ehitise pinna kasutusse andmise lepingu sõlmimine

(1) Ehitise pinna kasutusse andmisel läbirääkimistega pakkumise korras ning pinna kasutusse andmisel otsustuskorras tulenevalt § 32 lõike 1 punktist 6 on linna ametiasutus kohustatud enne pinna kasutusse andmise lepingu sõlmimist esitama Tallinna linna veebilehel teate selle kohta, milline ehitise pind ja kellele kasutusse antakse, ja viite asjaomasele haldusaktile. Lepingu võib sõlmida viie tööpäeva möödumisel teate ilmumisest.

(2) Ehitise pinna kasutusse andmise lepingu võib sõlmida üksnes korra § 27 punktis 2 või § 35 lõike 1 punktis 2 osundatud isik, kes on kohustatud lepingu sõlmimisel juhinduma lepingu sõlmimise aluseks olevast haldusaktist, käesolevast korrast ning teistest õigusaktidest.

(3) Leping sõlmitakse digitaalselt allkirjastatuna TERAs või allkirjastatuna kahes eksemplaris, millest üks jääb linna ametiasutusele ja teine kasutusse võtjale.

(4) Kui kasutusse võtja soovib tehingu notariaalset tõestamist, jääb notaritasu ja riigilõiv kasutusse võtja kanda.

§ 39.  Ehitise pinna kasutusse andmise lepingu muutmine ja üleandmine

(1) Lepingu tingimusi, mis on esitatud lepingu sõlmimise aluseks olevas §-s 27 või 35 nimetatud haldusaktis, võib muuta üksnes põhjendatud juhul pärast asjaomase haldusakti muutmist.

(2) Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi on kolmandale isikule lubatud üle anda üksnes lepingu pooleks oleva linna ametiasutuse juhi haldusaktiga antud loa alusel. Otsustuskorras menetluse tulemusena sõlmitud lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ei ole lubatud üle anda.

(3) Teabekandja väliskuju ja -ilme muutmiseks, teabekandjale ajutise erilahenduse paigaldamiseks ja teabekandja asendus- või reservasukohta paigaldamiseks esitatakse taotlus lepingu pooleks olevale linna ametiasutusele järgmiselt:

1) linnaosa valitsusele § 33 kohaselt, kui teabekandja paigaldamisel on läbi viidud otsustuskorras või läbirääkimistega pakkumise menetlus;

2) ettevõtlusametile või kommunaalametile § 33 kohaselt, kui teabekandja paigaldamisel on läbi viidud läbirääkimistega pakkumise menetlus § 14 lõikest 3 tulenevalt.

(4) Teabekandja väliskuju ja -ilme muutmise taotlusele, teabekandjale ajutise erilahenduse paigaldamise taotlusele ja teabekandja asendus- või reservasukohta paigaldamise taotlusele ei lisata juba esitatud dokumente ning taotlust võib põhjendatud juhul menetleda linna ametiasutustele ja kolmandatele isikutele kooskõlastamiseks saatmata.

(5) Linna ametiasutus menetleb taotlust § 34 või 36 põhimõtete kohaselt ja teeb otsuse, lähtudes taotluse sisust. Soodustava otsuse korral sõlmitakse vastavasisuline lepingu lisa. Teabekandjale ajutise erilahenduse paigaldamise kohta ei pea lepingu lisa sõlmima.

§ 40.  Ehitise pinna kasutusse andmise lepingu erakorraline lõpetamine

Kui kasutusse võtja rikub korra §-st 42 või 43 tulenevaid kohustusi või lepingu tingimusi oluliselt või korduvalt, võib lepingu pooleks oleva linna ametiasutuse juht anda haldusakti lepingu ülesütlemiseks.

§ 41.  Ehitise pinna kasutusse andmise lepingu lõppemine

(1) Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel peab kasutusse võtja vabastama ja korrastama ehitise pinna lepingu pooleks oleva linna ametiasutuse määratud tähtajaks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu eiramisel teisaldab lepingu pooleks olev linna ametiasutus ehitise pinnal asuvad teabekandjad ja korrastab pinna ning lisab selleks tehtud kulutused kasutusse võtjale esitatavale lõpparvele või esitab pinna tasuta kasutamise korral kasutusse võtjale vastava arve.

5. peatükk
TEABEKANDJA PAIGALDAJA JA TEABE AVALIKUSTAJA KOHUSTUSED

§ 42.  Teabekandja paigaldamisega ja valdaja muutmisega kaasnev teavituskohustus

(1) Teabekandja paigaldaja või teabe avalikustaja on kohustatud kümne päeva jooksul pärast teabekandja paigaldamist esitama vastavasisulise teabe TERAs, kirjalikult või muul taasesitataval kujul otsuse koostanud linna ametiasutusele.

(2) Kui teabekandja püstitamiseks tuleb ehitusseadustikust lähtuvalt esitada ehitusteatis või ehitusloa taotlus, peab teabekandja paigaldaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule esitama enne teabekandja kasutamist ehitisregistri kaudu kasutusteatise või kasutusloa taotluse.

(3) Riigile või eraomandisse kuuluvale kinnisasjale või ehitisele paigaldatud kooskõlastatud teabekandja paigaldajal tuleb kümne päeva jooksul teabekandja või teabepinna valduse täielikust või osalisest üleandmisest esitada valdaja andmed kirjalikult või muul taasesitataval kujul linnaosa valitsusele.

(4) Läbirääkimistega pakkumise menetluse tulemusena paigaldatud teabekandja paigaldajal tuleb kümne päeva jooksul teabepinna valduse täielikust või osalisest üleandmisest esitada valdaja andmed TERAs, kirjalikult või muul taasesitataval kujul korra §-s 27 nimetatud otsuse koostanud linna ametiasutusele. Teabekandja valduse üleandmine on lubatud üksnes §-s 27 nimetatud otsuse koostanud linna ametiasutuse otsuse alusel.

(5) Otsustuskorras menetluse tulemusena paigaldatud teabekandja paigaldajal tuleb kümne päeva jooksul teabepinna valduse täielikust või osalisest üleandmisest esitada valdaja andmed TERAs, kirjalikult või muul taasesitataval kujul linnaosa valitsusele. Teabekandja valduse üleandmine ei ole lubatud.

(6) Teabekandja valduse üleandmisel vastutab alates valduse üleandmise teatavakstegemisest teabekandja paigaldaja kohustuste täitmise eest teabe avalikustaja.

§ 43.  Teabekandja paigaldaja kohustused

Teabekandja paigaldaja on kohustatud:

1) paigaldama teabekandja ja esitama teavet korra 2. peatükis sätestatust, esitatud dokumentidest, otsusest ja selle aluseks olevatest nõuetest lähtudes;

2) tagama paigaldustööde ajal tänaval ohutu liiklemise;

3) pärast paigaldustööde lõpetamist taastama kahjustatud pinnakatte ja koristama ümbruse;

4) teatama teabekandja paigaldamisest § 42 lõikes 1 sätestatud korras;

5) tagama teabekandja korrashoiu ja hoolduse ning teabekandja ümbruse puhtuse ja heakorra (raadiusega kuni 6 m ning teeäärsel rajatisel kuni sõidutee ääreni);

6) teabekandja muutmisel järgima §-s 12 sätestatut;

7) sõlmitud lepingus teabekandja muutmisel või teabekandja paigaldamisel asendus- või reservasukohta järgima § 39 lõigetes 3-5 sätestatut;

8) hüvitama kahju, mis on tekitatud teabekandja paigaldamisest või teabe avalikustamise viisist tingitult;

9) teavitama linnaosa valitsust otsuse alusel paigaldatud teabekandja ennetähtaegsest eemaldamisest;

10) teatama teabekandja või teabepinna valduse üleandmisel valdaja andmed § 42 lõikes 3, 4 või 5 sätestatud korras;

11) täitma linna ametiasutuste volitatud isikute tehtud ettekirjutusi;

12) eemaldama teabekandja, mis ei ole eesmärgipärases kasutuses;

13) eemaldama viivitamata teabekandja, mis on muutunud ohtlikuks;

14) tagama võimaluse teha teehoiu- ja kaevetöid ning eemaldama vajaduse korral nende tööde ajaks teabekandja;

15) eemaldama teabekandja Tallinna linnale kuuluva või Tallinna linna valduses oleva ehitise pinnalt, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks;

16) eemaldama teabekandja otsuses määratud tähtpäevale järgneval tööpäeval või esitama vähemalt 30 kalendripäeva enne tähtaja möödumist taotluse korra §-s 7 sätestatud korras;

17) eemaldama teabekandja ehitise pinna kasutusse andmise otsuses määratud tähtpäevaks ja tagastama ehitise pinna samas seisukorras, mis see oli kasutusse saamisel, arvestades harilikku kulumist. Teabekandja eemaldamisega kahjustatud haljastus tuleb taastada;

18) hüvitama kõik kulud, mis kaasnevad linna ametiasutustele teabekandja eemaldamisega juhul, kui käesoleva paragrahvi punktis 12, 13, 14, 15, 16 või 17 nimetatud kohustust ei täideta.

§ 44.  Omavoliliselt paigaldatud teabekandja

(1) Omavoliliselt paigaldatud teabekandja tuleb korraga kooskõlla viia või eemaldada teabe avalikustajal või kinnisasja omanikul või korteriühistul.

(2) Teabekandja korraga kooskõlla viimiseks või eemaldamiseks teeb järelevalvet teostav ametnik teabe avalikustajale ettekirjutuse. Kui teabe avalikustaja ei ole teada, tehakse ettekirjutus korteriühistule või kinnisasja omanikule.

(3) Ettekirjutuse täitmatajätmisel eemaldab teabekandja linna ametiasutus ja asendustäitmise kulud nõutakse sisse ettekirjutuse adressaadilt.

§ 45.  Sobimatu teabekandja

Kui tuvastatakse teabekandja, mis ei ole eesmärgipärases kasutuses ja/või risustab linnaruumi, rakendatakse § 44 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korda.

6. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE JA MENETLUS TERAs

§ 46.  Riiklik järelevalve

(1) Reklaamiseaduse ja korras kehtestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet korrakaitseseaduse § 6 lõike 1 tähenduses linnaosade valitsused ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (edaspidi munitsipaalpolitsei amet).

(2) Korras kehtestatud nõuete täitmise üle vanalinna muinsuskaitsealal, kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis teostab riiklikku järelevalvet korrakaitseseaduse § 6 lõike 1 tähenduses linnaplaneerimise amet. Korras kehtestatud nõuete täitmise üle miljööväärtuslikul hoonestusalal teostavad riiklikku järelevalvet korrakaitseseaduse § 6 lõike 1 tähenduses linnaplaneerimise amet ja munitsipaalpolitsei amet.

(3) Reklaamiseaduse nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet korrakaitseseaduse § 6 lõike 1 tähenduses ettevõtlusamet.

(4) Ettevõtlusamet ja kommunaalamet teostavad riiklikku järelevalvet korrakaitseseaduse § 6 lõike 1 tähenduses korras kehtestatud nõuete täitmise üle lepingutes, mille osaline on asjaomane linna ametiasutus.

(5) Ettekirjutuse tegemise ja sunnivahendite rakendamise õigus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 määratud volituste ulatuses on linnaosade valitsustel, munitsipaalpolitsei ametil, linnaplaneerimise ametil, ettevõtlusametil ja kommunaalametil.

§ 47.  Järelevalvemenetluse põhimõtted TERAs

(1) Järelevalvetoimingud ja -otsused registreeritakse TERAs toimingu tegemise või otsuse koostamise kuupäeval.

(2) Järelevalvemenetluses kogutud muu oluline informatsioon kantakse TERAsse viie tööpäeva jooksul selle saamisest.

(3) Kui TERAs puuduvad andmed teabekandja, selle paigaldaja või teabe avalikustaja kohta, kantakse järelevalvetoimingud ja -otsused TERAsse viie tööpäeva jooksul toimingu tegemise või otsuse koostamise kuupäevast.

(4) Kui järelevalve käigus tuvastatakse teabekandja, mis on paigaldatud korra kohaselt otsuse alusel või riigihanke tulemusena korra nõuetele vastavate tingimuste kohaselt, kuid sellekohane teave on jäetud edastamata, teeb paigaldamise märke TERAsse linnaosa valitsus viie tööpäeva jooksul teabekandja tuvastamisest.

§ 48.  Kanded TERAs

(1) Kui ehitise ehitusprojektis ettenähtud teabekandja kasutusele võtmine on lubatud kas ehitise kohta esitatud kasutusteatise või kasutusloa alusel, kannab linnaosa valitsus ehitusprojektis oleva teabekandja andmed TERAsse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul kasutusteatise menetluse lõppemisest või kasutusloa väljastamisest.

(2) Korra § 42 lõigetes 3-5 nimetatud andmed kannab linnaosa valitsus TERAsse viie tööpäeva jooksul informatsiooni saamisest.

7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 49.  Määruse rakendamine

(1) Kui enne korra jõustumist on Tallinna linna heakorra eeskirja kohaselt paigaldatud teabekandja kooskõlastuse alusel, kuid tähtaega määramata, siis peab teabekandja valdaja esitama nelja aasta jooksul korra jõustumisest taotluse teabe avalikustamise jätkamiseks. Taotluse kooskõlastamise otsustab sõltuvalt teabekandja asukohast linnaosa valitsus või linnaplaneerimise amet. Linnaosa valitsus ei edasta taotlust kooskõlastamiseks linna ametiasutustele.

(2) Kui enne korra jõustumist on osaliste kooskõlastuste alusel paigaldatud teabekandja, milline pidi olema kooskõlastatud Tallinna linna heakorra eeskirja kohaselt, siis peab teabekandja valdaja esitama kahe aasta jooksul korra jõustumisest taotluse teabe avalikustamise jätkamiseks. Kui teabekandja on ohtlik või linnaruumi sobimatu, rakendatakse § 44 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korda.

(3) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaja möödumist loetakse teabekandja omavoliliselt paigaldatuks, välja arvatud juhul, kui teabe avalikustamise jätkamiseks tehakse otsus käesoleva korra kohaselt.

(4) Kui ehitusloa kohustusega ehitise ehitusprojekti mahus projekteeritud teabekandjale või ehitusloa kohustusega teabekandjale on kasutusluba väljastatud enne korra jõustumist, ei ole teabekandjat vaja kooskõlastada. Sellise teabekandja valdaja esitab nelja aasta jooksul korra jõustumisest linnaosa valitsusele kasutusloa numbri ning linnaosa valitsus kannab teabekandja andmed TERAsse viie tööpäeva jooksul arvates andmete esitamisest.

(5) Kui ehitusteatise või ehitusloa kohustusega teabekandja püstitamiseks on taotlus esitatud ehitisregistrile enne korra jõustumist, menetletakse taotlust Tallinna linna ehitusmääruse kohaselt. Linnaosa valitsus kannab menetluse lõppemisel teabekandja andmed TERAsse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul kasutusteatise menetluse lõppemisest või kasutusloa väljastamisest.

(6) Kui tuvastatakse teabekandja, mis on paigaldatud enne korra jõustumist kooskõlastuse või muu otsuse alusel, kuid puudub leping ehitise pinna kasutamiseks, rakendatakse § 44 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korda.

(7) Enne korra jõustumist sõlmitud lepingud kehtivad lepingutes määratud tähtpäevani ning neile kohaldatakse lepingu sõlmimise hetkel kehtinud ehitise pinna kasutusse andmist reguleerivaid õigusakte. Kui kehtiva lepingu alusel soovitakse muuta paigaldatud teabekandja väliskuju ja -ilmet või paigaldada teabekandjale ajutist erilahendust või paigaldada teabekandjat asendus- või reservasukohta, kohalduvad käesolevas korras sätestatud nõuded.

(8) Enne korra jõustumist paigaldatud teabekandjate välisilmele ja teabe avalikustamise viisile kohaldatakse korras sätestatud nõudeid.

(9) Enne korra jõustumist sõlmitud lepingu andmed kannab lepingu sõlminud linna ametiasutus TERAsse kuue kuu jooksul korra jõustumisest.

§ 50.  Määruste muutmine

(1) Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 määruses nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Teemaa on tee ja seda teenindavate rajatiste maa-ala.“;

2) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Avalikku kohta tohib lillevaasi, prügiurni, pinki, vitriini ja muid teisaldatavaid väikevorme ning soojakut paigaldada linnaosa valitsuse loal. Teemaal ja tee kaitsevööndis on eelnimetatud objektide paigaldamiseks vaja kommunaalameti ja transpordiameti kooskõlastust. Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal, kinnismälestisel, kinnismälestise kaitsevööndis ja miljööväärtuslikul hoonestusalal on eelnimetatud objektide paigaldamiseks vaja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi linnaplaneerimise amet) kooskõlastust. Nende korrashoid ja hooldus on omaniku kohustus.“;

3) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 3 ning §-d 10, 11, 12, 16, 17 ja 20 tunnistatakse kehtetuks.

(2) Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruses nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 1 punktid 14 ja 15 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 16 nimetatud välireklaamikandjal määruse § 5 lõikes 3 nimetatud reklaami eksponeerimisel ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksuerand.“;

3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kontsertide, muusikalide ja kirjandusürituste, mille kaasfinantseerijaks on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, reklaami osas 50%;“;

4) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„21) raamatute, mille kaasfinantseerijaks on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või Eesti Kultuurkapital, reklaami osas 50%;“;

5) paragrahvi 4 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud maksusoodustust on õigus taotleda filmide reklaami osas, mille valmimise kaasfinantseerija on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, Eesti Kultuurkapital või Sihtasutus Eesti Filmi Instituut.“;

6) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 5 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksumäärasid kohaldatakse § 3 lõike 1 punktis 16 nimetatud välireklaamikandjal vastava reklaami eksponeerimisel.“;

8) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Reklaamile, mida eksponeeritakse mobiilse konstruktsiooni vahendusel, kohaldatakse kahekordset diferentseeritud maksumäära. Kui mobiilse konstruktsiooni vahendusel eksponeeritava reklaami objekt on lõikes 3 nimetatud reklaam, kohaldatakse seitsmekordset diferentseeritud maksumäära.“;

9) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vaie maksuhalduri haldusakti või toimingu peale esitatakse haldusakti või toimingu teinud maksuhaldurile.“;

10) paragrahvi 13 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Reklaami osas, mida eksponeeritakse linna ühiskondlikuks objektiks oleval välireklaamikandjal, mis on paigutatud Tallinna linnale kuuluva ehitise pinnale linna ametiasutusega enne 1. jaanuarit 2019 sõlmitud ehitise pinna kasutusse andmise lepingu alusel, tekib maksukohustus siis, kui on möödunud lepingus sätestatud tähtaeg maksu mittekohaldamise kohta või kui leping on lõppenud.“.

(3) Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2010 määrus nr 33 „Reklaami või teabe eksponeerimiseks ehitise pinna kasutusse andmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 51.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Mihhail Kõlvart

Tallinna Linnavolikogu esimees