Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna Kesklinna vanema 6. detsembri 2017 korralduse nr 600 kehtetuks tunnistamise nõudes esitatud vaide läbivaatamine
Tallinna Linnavalitsus 07.03.2018 korraldus number 346
Redaktsiooni kehtivus:07.03.2018 - ...

TALLINNA LINNAVALITSUS

KORRALDUS

Tallinn

7. märts

2018 nr

346-k

Tallinna Kesklinna vanema 6. detsembri 2017 korralduse nr 600 kehtetuks tunnistamise nõudes esitatud vaide läbivaatamine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66¹ lg 1, haldusmenetluse seaduse § 73 lg 1, § 85 p 4 ja § 86 lg-te 1 ja 2 alusel ning tulenevalt vaidemenetluses selgunud asjaoludest

1. Vaidemenetluse asjaolud

21. juulil 2017 esitas Digiekraanid OÜ esindaja Priit Pedanik Tallinna Kesklinna Valitsusele (edaspidi ka linnaosa valitsus) taotluse Odra tn 2 // Tartu mnt 64 asuva hoone Odra tänava poolsel otsaseinal oleva välireklaamikandja rekonstrueerimiseks kooskõlastuse saamiseks. Taotluse kohaselt soovis Digiekraanid OÜ rekonstrueerida olemasoleva välireklaamikandja, asendades senise kangasreklaami kaasaegse ja kvaliteetse LED ekraaniga. Reklaampinna senist suurust 12 x 6 meetrit taotleja muuta ei soovinud.

10. augustil 2017 saatis Tallinna Kesklinna Valitsuse ettevõtluse sektori peaspetsialist Merili Tamm taotlejale e-kirja, milles palus lahendada ebakõla reklaampinna rendilepingu kehtivuse osas. Ühtlasi informeeriti taotlejat, et tulenevalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi ka linnaplaneerimise amet) ja Tallinna Transpordiameti (edaspidi ka transpordiamet) arvamustest saab hoonele paigaldada LED ekraani mõõtmetega 6 x 4 meetrit.

25. septembri 2017 e-kirjaga informeeris Tallinna Kesklinna Valitsuse arendusnõunik Erkki Paabut Digiekraanid OÜd, et kuna taotleja ei ole esitanud uut taotlust väiksemamõõdulise LED ekraani paigaldamiseks, jätkab linnaosa valitsus LED ekraani mõõtmetega 12 x 6 meetrit kooskõlastamise taotluse menetlemist.

26. septembril 2017 pöördus Tallinna Kesklinna Valitsus LED ekraani mõõtmetega 12 x 6 meetrit sobivuse osas arvamuse saamiseks Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole. Ametitel paluti hinnata LED ekraani linnaruumilist ja liiklusohutusalast sobivust soovitud asukohta ja esitada motiveeritud arvamus.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 5. oktoobri 2017 kirja nr 3-5/3147-2 kohaselt puuduvad hoonel muinsuskaitselised ja miljööväärtuslikud kitsendused ning antud hoone on planeeritud likvideeritavaks kehtiva detailplaneeringu („Tartu maantee detailplaneering lõigus Kaubamaja tn kuni Vaskjala - Ülemiste kanal“ 1998 a, TLPA arhiivi säilik 19855) kohaselt, samuti 2014. aastal algatatud detailplaneeringuga (DP037560 „Tartu mnt 64 // Odra tn 2, Tartu mnt 62 ja Odra tn 4 kinnistute detailplaneering“).

Olemasolev looduskivist hoone on tänavaalas hästi vaadeldav ning nõutud on hoone arhitektuursete detailide vaadeldavuse tagamine reklaamikandja eksponeerimise ajal. Arvestades hoone arhitektuurseid detaile ja otsafassaadi proportsioone ning ette suunatud valgusest ja dünaamilisest teabe kuvamisest intensiivsemat teabekandja üldmõju, pidas linnaplaneerimise amet reklaamikandjale arhitektuurselt sobivamateks mõõtudeks u 8 x 5 m. Samuti leidis amet, et reklaamikandja tüübi muutmise kooskõlastamiseks on asukohast tulenevalt määrav Tallinna Transpordiameti hinnang.

Tallinna Transpordiamet andis oma arvamuse 6. oktoobri 2017 kirjaga nr 4.-1/17/465-2. Transpordiamet ei nõustunud LED reklaamikandja paigaldamisega Odra tn 2 // Tartu mnt 64 hoonele. Amet põhjendas, et nii Tartu mnt kui ka Odra tn on Tallinna linna põhimagistraalid ning ristmik on intensiivses kasutuses jalakäijate poolt, kuna lähedal asuvad trammipeatus ja Tallinna bussijaam. Lisaks jääks LED ekraan ristmikul asuva fooripea taustale.

Arvestades, et Tartu mnt - Odra tn ristmik on suure liiklusintensiivsusega ja jalakäijate arvuga, siis ei saa amet lubada antud asukohta liikluspilti koormavat LED ekraani. Liikleja (nii sõidukijuht kui ka jalakäija) võib LED ekraani tõttu märgata ohuolukorda hiljem, mistõttu võib reageerimisaeg pikeneda ning liiklusõnnetuse toimumise risk suureneb. Intensiivselt tähelepanu püüdva objekti lisandumisega võib suureneda muuhulgas ka risk, et jalakäija astuks trammile või mootorsõidukile ette.

Maanteeameti hinnangul suurendavad LED ekraanid liiklusohtu ning Digiekraanid OÜ tellimusel koostatud uuringu põhjal ei ole Maanteeamet oma senist seisukohta muutnud. Eelviidatud uuring ei ole suutnud tõendada, et LED ekraanid ei omaks negatiivset mõju liiklusohutusele.

Peamiseks eesmärgiks reklaamplakati asendamisel LED reklaamiga on püüda kuvatavatele reklaamidele suurema hulga vaatajaid. Samas uuringus on välja toodud „/…/ eeldatakse, et kui pilgu eemaloleku kestus ületab 2 sekundit, siis kahekordistub risk sattuda liiklusõnnetusse“. Digiekraanid OÜ kodulehel leidub järgmine informatsioon: „Ekraanide keskmine vaatamisaeg on 5 sekundit.“ (Viide: https://www.digiekraanid.ee/digiplakatid/ 05.10.2017 seisuga). Väide 5 sekundit vaatamise kohta keskmiselt on reaalne ja loogiline, sest reklaamist arusaamiseks (teksti lugemine, kujunditest arusaamine, uute tekstide ja kujundite kuvamine, LED ekraanil pilt vahetub jms) tuleb sellele keskenduda ja see nõuab aega. Jättes kõrvale sõidukiiruste ületamised ja lähtudes keskmisest sõidukiirusest 48 km/h ning omal alal tegutseva asjatundja Digiekraanid OÜ antud informatsioonist (5 sek keskmine vaatamise aega), siis möödudes LED ekraanist, mida vaadatakse keskmiselt 5 sekundit, läbib sõiduk keskmiselt 60 kuni 70 meetrit selliselt, et juhi tähelepanu on suunatud LED ekraanile, mitte aga liiklusolukorrale. Üldteada on ka fakt, et kõik liikleja tähelepanu hajutavad tegevused ohustavad jalakäija ja juhi enda, kaassõitja ning kõikide teiste kaasliiklejate turvalisust.

Eelnevat arvesse võttes on Tallinna Transpordiamet seisukohal, et LED ekraane ei saa paigaldada magistraaltänavate ristmikele selliselt, et need oleksid suunatud ristmikul, ristmiku vahetus läheduses või ülekäigurajal asuva liikleja tähelepanu püüdmiseks.

31. oktoobri 2017 e-kirjaga teavitas Tallinna Kesklinna Valitsuse arendusnõunik Erkki Paabut Digiekraanid OÜd linnaplaneerimise ameti ja transpordiameti seisukohtadest. Digiekraanid OÜl paluti esitada linnaosa valitsusele oma seisukohad, ettepanekud või vastuväited hiljemalt 7. novembril 2017. Digiekraanid OÜ omapoolseid seisukohti ei esitanud.

Tallinna Kesklinna vanema 6. detsembri 2017 korraldusega nr 600 keelduti Digiekraanid OÜle kooskõlastuse andmisest reklaami või teabe mõõtmetega 12 x 6 meetrit eksponeerimiseks Odra tn 2 // Tartu mnt 64 hoone Odra tänava poolsel otsaseinal. Otsuse põhjenduste kohaselt on Tartu maantee ja Odra tänav suure liiklusintensiivsuse ja jalakäijate arvuga põhimagistraalid ning LED ekraaniga välireklaamikandja näol on tegemist liiklejat häiriva teekaitsevööndis asuva teabe- ja reklaamvahendiga, mis koormab liikluspilti ning võib pikendada liiklejate reageerimisaega, suurendada liiklusõnnetuste toimumise ja jalakäijate trammile või mootorsõidukile etteastumise riski ning seada ohtu inimelud.

Linnaosa valitsuse otsusest hoolimata paigaldas Digiekraanid OÜ detsembris 2017 nimetatud asukohta LED ekraani mõõtmetega 12 x 6 meetrit. Paigaldamisest alates eksponeerib Digiekraanid OÜ LED ekraanil mitmesugust reklaami. Ekraani valgustugevuse intensiivsuse osas on juba mitmed linnaelanikud pöördunud linnaosa valitsuse poole.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. jaanuari 2018 kirjaga nr 4-4/159-1 paluti järelevalve raames Odra tn 2 // Tartu mnt 64 hoone omanikul Barensholm OÜl esitada ametile ehitusprojekt, mis oli LED reklaami hoone seinale rajamise aluseks. Juhul, kui ehitusprojekt käsitleb varasema reklaamikandja ümberehitamist LED ekraaniks, tuleb esitada juurde tõendid algse reklaamikandja paigalduse aja ja alusega koos (tulenevalt ajast) ehitusseadustiku või ehitusseaduses nõutud dokumentatsiooniga.

Tallinna Ettevõtlusameti andmetel maksab Digiekraanid OÜ nimetatud välireklaamilt reklaamimaksu.

2. Digiekraanid OÜ vaie

5. jaanuaril 2018 esitas Digiekraanid OÜ (edaspidi ka vaide esitaja) esindaja Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ Tallinna Linnavalitsusele vaide, milles taotleb Tallinna Kesklinna vanema 6. detsembri 2017 korralduse nr 600 kehtetuks tunnistamist, Digiekraanid OÜ 21. juuli 2017 taotluse uuesti läbi vaatamist ning täies ulatuses rahuldamist.  

Vaide esitaja leiab, et eelnimetatud korraldus riivab Digiekraanid OÜ põhiseaduse (edaspidi PS) § 31 järgset ettevõtlusvabadust. Käesoleval ajal on Digiekraanid OÜ suurim digitaalse välimeedia operaator Eestis, kes tegeleb tulu saamise eesmärgil reklaampindade pakkumisega, seega on tegemist PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuuluva tegevusega. Ettevõtlusvabaduse kaitseala riivab iga avaliku võimu ebasoodne mõjutus ja abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 3 lg 1 järgi võib haldusmenetluses isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning muid subjektiivseid õigusi piirata üksnes seaduse alusel. PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse piiramine on samuti lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses.

Tallinna Kesklinna Valitsus teatas vaide esitajale 10. augusti 2017 e-kirjaga, et ei kooskõlasta olemasoleva, 12 x 6 meetri suuruse välireklaamikandja rekonstrueerimist. Otsus tugines Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Transpordiameti arvamustel, mis anti 2017. a kevadel sama asukoha, kuid teise taotleja kooskõlastusmenetluse raames. Vaide esitaja hinnangul ei ole Tallinna Kesklinna Valitsus temale antud kaalutlusõigust kohaselt teostanud ega järginud proportsionaalsuse põhimõtet. Digiekraanid OÜ 21. juuli 2017 taotluse rahuldamata jätmist ei saa õigustada asjaoluga, et teise isiku esitatud samasisuline taotlus on varasemalt jäetud rahuldamata. Haldusorganil on kohustus käsitleda iga esitatud taotlust üksikjuhtumina. Taotluse rahuldamise kohta tehtud otsustus peab põhinema konkreetses haldusmenetluses kogutud tõenditel ja tuvastamist leidnud asjaoludel. Asjaolu, et varasemalt on keeldutud andmast luba välireklaamikandja paigaldamiseks, ei tähenda, et selline meede on ka teiste juhtumite puhul proportsionaalne.

Vaide esitaja ei nõustu Tallinna Linnaplaneerimise Ameti järeldusega, mille kohaselt on välireklaamikandjale arhitektuuriliselt sobivamad mõõdud 12 x 6 meetri asemel 8 x 5 meetrit. Tartu mnt 64 asuval hoonel puuduvad muinsuskaitselised ja miljööväärtuslikud kitsendused ning hoone on planeeritud likvideeritavaks, seega puudub hoonel arhitektuuriline väärtus. Linnaplaneerimise ameti väide, mille kohaselt tuleb tagada kõnealuse hoone arhitektuuriliste detailide vaadeldavus, on põhjendamata. Amet ei ole selgitanud, milliseid konkreetseid arhitektuurilisi detaile, mida 12 x 6 meetri suurune välireklaamikandja eelduslikult varjab, on silmas peetud.

Vaide esitaja arvates on Tallinna Kesklinna Valitsuse järeldus, mille kohaselt võib vaidlusalune välireklaamikandja häirida liiklejaid ja ohustada seeläbi liiklust, paljasõnaline ja tõendamata ning ei anna alust keelduda Digiekraanid OÜ taotluse rahuldamisest.

Väite kinnituseks viitab vaide esitaja uuringule väliste LED ekraanide võimaliku mõju hindamisest liiklejate ohutusele, mille Digiekraanid OÜ tellimusel teostas Aktsiaselts Teede Tehnokeskus koostöös mitmete liiklusohutuse valdkonna ekspertidega. Teaduskirjanduse ja -uuringute analüüs näitas, et väliste LED ekraanide potentsiaalset ohtlikkust on maailmas põhjalikult uuritud, kuid ükski uuring ei ole leidnud statistiliselt olulist tõestust nende ohtlikkuse kohta liiklejatele. Kokkuvõttes jõudsid uuringu autorid järelduseni, et puudub alus väita, et Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses asuvad LED ekraanid avaldavad negatiivset mõju liiklejate ohutusele. Viidatud uuringuga on tõendatud, et LED ekraanid ei oma liiklusohutusele negatiivset mõju, mis õigustaks nende paigaldamise ja reklaami eksponeerimise kooskõlastamata jätmist.

Vaide esitaja leiab, et Tallinna Kesklinna Valitsus on ebaõigesti ja meelevaldselt järeldanud LED ekraanide ohtlikkust Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus läbiviidud uuringu aruandes sisalduvast lauseosast „/--/ eeldatakse, et kui pilgu eemaloleku kestus ületab 2 sekundit, siis kahekordistub risk sattuda liiklusõnnetusse“. Samuti on linnaosa valitsus tsiteerinud selektiivselt Digiekraanid OÜ veebilehel sisalduvat informatsiooni. Nimelt nähtub kõnealuselt veebilehelt, et keskmine ekraani vaatamise aeg on 5 sekundit (nt kaubanduskeskustes asuvate) siseekraanide puhul.

Tallinna Kesklinna Valitsus ei ole tõendanud Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus uuringu ebausaldusväärsust ega LED ekraanide negatiivset mõju liiklusohutusele. Vaidlusaluse LED ekraani negatiivse mõju hindamisel on linnaosa valitsus tuginenud Maanteeameti hinnangule, mille kohaselt suurendavad LED ekraanid liiklusohtu. Sealjuures ei nähtu vaidlustatavast korraldusest, millel Maanteeameti hinnang põhineb. Haldusorgani arvamus, mis ei põhine ühelgi tõsiseltvõetaval (teadus)uuringul, ei tõenda LED ekraanide negatiivse mõju olemasolu ega ei ole Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus uuringus esitatud järelduste ümberlükkamiseks piisav. Asjaolu, et LED ekraanile tähelepanu pööramine on tegevuseks, mis ohustab jalakäijate, juhtide, kaassõitjate ja -liiklejate turvalisust, ei ole tõendatud ega üldteada. Lisaks eeltoodule on vale Tallinna Kesklinna Valitsuse väide, et vaidlusalune välireklaamikandja jääb Tartu maantee ja Odra tänava ristmikul asuva fooripea taustale ning ohustab seeläbi liiklust.

Vaide esitaja viitab, et tema taotluse menetlemisel on ärakuulamiskohustuse täitmine linnaosa valitsuses olnud ebapiisav. Ärakuulamiskohustuse kohaseks täitmiseks ei piisa sellest, et haldusorgan märgib taotlejale saadetavates e-kirjades ja dokumentides lakooniliselt, et taotlejal on õigus esitada arvamusi ja vastuväiteid. Haldusasja õigeks lahendamiseks tuleb haldusorganil asja sisusse süüvida. Esitatud taotluses on Digiekraanid OÜ toonud üksikasjalikult välja, millistele standarditele ja nõuetele ekraanid vastavad, millised on ekraanide tehnilised parameetrid, kuidas reguleeritakse ekraanide valgustugevust, milline on ekraanide tööaeg ning milliseid põhimõtteid järgitakse reklaamprogrammi koostamisel. Tallinna Kesklinna Valitsus ei ole esitatud teavet taotluse lahendamisel arvesse võtnud. Haldusorgan ei ole küsinud Digiekraanid OÜ-lt täiendavaid selgitusi ega arutanud, milline võiks olla ekraani sobiv ja soovitav tööaeg ning milliseid erinevaid võimalusi on ekraani valgustugevuse ja muude parameetrite reguleerimiseks, et tagada liiklusohutus. Seega ei ole linnaosa valitsus taotluse lahendamisel selgitanud välja asjas olulise tähtsusega asjaolusid, võtnud arvesse Digiekraanid OÜ esitatud informatsiooni ega kuulanud vaide esitajat kohaselt ära.

Samuti ei saa vaide esitaja poolt haldusmenetluse kestel 7. novembriks 2017 seisukoha esitamata jätmisest Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Transpordiameti antud arvamuste osas järeldada Digiekraanid OÜ nõustumist arvamustes esitatuga.

Vaide esitaja väitel takistab Tallinna Kesklinna Valitsuse senine halduspraktika vaba konkurentsi, kuna LED ekraaniga välireklaamikandjate kooskõlastamise praktika ei ole olnud kõikide turuosaliste suhtes järjepidev ega ühetaoline.  Haldusorganid ei tohi vaba konkurentsi takistada ega oma huvidest lähtuvalt mõjutada. Isikul on PS §-s 10 sätestatud õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt õigus eeldada, et halduspraktika on järjepidev ja ühetaoline ning et haldusorgan teeb sarnastes olukordades sarnased otsused. Olukorras, kus Digiekraanid OÜ kooskõlastustaotlused jäetakse põhjendamatult rahuldamata, kooskõlastatakse konkurentide taotlused sarnaste reklaamikandjate paigaldamiseks, sõltumata reklaamikandja mõõtmetest ja asukohast. Näiteks on selliselt kooskõlastatud JCDecaux Eesti OÜ (registrikood 10348263) taotlus Tartu maanteel Peugeot autokeskuse ees olemasoleva reklaamvitriini asendamiseks LED ekraaniga reklaamikandjaga.

Kokkuvõtvalt leiab vaide esitaja, et Tallinna Kesklinna Valitsuse otsus reklaamikandja rekonstrueerimist mitte kooskõlastada, on vastuolus kehtiva õigusega ja põhjendamatu ning kujutab endast õigusvastast riivet Digiekraanid OÜ PS §-st 31 tulenevale ettevõtlusvabadusele. Digiekraanid OÜ 21. juuli 2017 taotluse rahuldamisest keeldumiseks puudub õiguslik alus.

3. Tallinna Linnavalitsuse seisukohad vaide läbivaatamisel

Tulenevalt reklaamiseaduse §-st 13 võib valla- või linnavolikogu määrusega kehtestada välireklaami paigaldamise eeskirja, millega kehtestatakse nõuded välireklaami avalikustamise viisile ja kohale. Sama seaduse § 30 lg 2 p 4 sätestab, et linnavalitsus teostab oma haldusterritooriumil riiklikku järelevalvet välireklaami üle.

Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 määruse nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ § 10 punkti 3 kohaselt on välireklaami ja teabe ning välireklaami- või teabekandja paigaldaja kohustatud kooskõlastama välireklaami ja teabe või nende eksponeerimiseks vajaliku välireklaami- või teabekandja asukohajärgse linnaosa valitsusega. Kooskõlastamine on vajalik kohalikule omavalitsusele ülevaate saamiseks oma haldusterritooriumil toimuvast reklaamialasest tegevusest ning võimaldab ennetada seadusega vastuolus ja linnakujunduslikult sobimatut reklaami, samuti vältida reklaami paigaldamist, mis tekitab ülemäärast valgusreostust, ohustab liiklust või häirib elanikke.

Korrakaitseseaduse § 56 lõike 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivaid valgusefekte.

Tallinna Kesklinna vanema 6. detsembri 2017 korralduse nr 600 andmisel on lähtutud ülalnimetatud õigusaktidest, seega tuleneb riive Digiekraanid OÜ ettevõtlusvabadusele seadusest.

Ettevõtlusvabadus ei tähenda, et ettevõtja võiks oma äranägemise järgi linnaruumi kujundama asuda. Samuti ei saa ühe ettevõtja huvi tegeleda ettevõtlusega talle sobival moel minna vastuollu avaliku huviga (liiklusohutus). Põhiseaduse §-s 31 sõnastatud õigus tegelda ettevõtlusega ei ole absoluutne. Sama paragrahvi teine lause lubab seaduseandjal sätestada ettevõtlusõiguse kasutamise tingimused ja korra.

HMS § 4 järgi on kaalutlusõigus haldusorganile antud volitus kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Reklaamikandjate ja välireklaami linnaruumi sobivuse hindamine on kohaliku elu küsimus ning nende kooskõlastamise kohustus lasub linnaosade valitsustel.

Tallinna Kesklinna Valitsuse 10. augusti 2017 kirja põhiteemaks oli reklaampinna rendilepingu kehtivus, tegemist ei olnud Digiekraanid OÜ 21. juuli 2017 taotluse suhtes tehtud lõppotsusega.

Vaide esitaja on soovinud linnaosa kooskõlastust reklaamikandjale ainult tema pakutud mõõtmetes (12 x 6 meetrit). Digiekraanid OÜ ei ole otsinud kompromissi mõõtmete vähendamise osas, kuigi linnaosa on pakkunud võimalust esitada taotlus väiksemate mõõtmetega LED ekraani paigaldamiseks. Tulenevalt HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest küsis linnaosa valitsus Digiekraanid OÜ soovitud mõõtmetega LED ekraani paigaldamise võimaluse kohta 26. septembri 2017 kirjaga transpordiameti ja linnaplaneerimise ameti kui valdkondlike spetsialistide arvamust. Seega ei ole linnaosa valitsus kooskõlastusest keeldumise korralduses tuginenud teise taotleja kooskõlastusmenetluse raames esitatud seisukohtadele, vaid lähtunud käesolevas haldusmenetluses tuvastatud asjaoludest ja seisukohtadest.

Linnaplaneerimise ameti 5. oktoobri 2017 kirjas esitatud arvamuse kohta on linna peaarhitekti büroo linnakujunduse peaspetsialist Tairi Tamme-Amjärv 31. jaanuari 2018 e-kirjas täiendavalt märkinud, et olenemata sellest, et Odra tn 2 // Tartu mnt 64 hoonel ei ole muinsuskaitselisi ega miljööväärtuslikke kitsendusi, ei ole hoone arhitektuurselt väärtusetu, nagu väidab vaide esitaja. Odra tn 2 // Tartu mnt 64 hoone on tänavaalast hästi vaadeldav. Looduskivist hoone ja hoone otsaviilu ehisdetailide vaadeldavuse tagamise nõue ja sobitumine otsaseina proportsioonidega on aluseks reklaamikandja mõõtude vähendamisele. Vaides on osundatud, et pole arusaadav, mida suuremõõtmeline reklaamikandja varjaks. Mõeldud on arhitektuursete detailide vaadeldavuse vähenemist juhul, kui reklaamikandja on ehisdetailidele liiga lähedal ning varjamist juhul, kui LED ekraan katab liiga suure osa krohvimata looduskivist seinapinnast. Reklaamikandja kavandamisel tuleb arvestada hoone suhtes sobiva proportsionaalsusega ning uute mõõtudega reklaamikandja kavandamisel ka hoone esifassaadi arhitektuursete elementidega (karniisid, aknaavade ülemised ja alumise servad) sobitumist, kuna hoone kaks fassaadi on tänavaalast (risttee suunalt) samaaegselt vaadeldavad.

Linna sisekontrolöri teenistus küsis vaidemenetluse käigus vaide esitaja liiklusohutust puudutavatele vastuväidetele täiendavalt Tallinna Transpordiameti seisukohta. Transpordiameti 8. veebruari 2018 vastuse kohaselt Odra tn 2 // Tartu mnt 64 hoonele omavoliliselt paigaldatud LED ekraan domineerib liikluskorraldusvahendite suhtes, suurendab oluliselt liiklusõnnetuste riski ning mõjub liiklusohutusele negatiivselt.

Transpordiamet ei aktsepteeri LED reklaami eksponeerimist tiheda liiklusega Odra tn 2 // Tartu mnt 64 ristmikul ning esitas järgnevad argumendid:

LED ekraani peamine eesmärk on eksponeerida liiklejatele reklaami. Reklaami vaatamise ajal on juhi või jalakäija tähelepanu suunatud LED reklaamile, mitte aga liiklusolukorrale. Liiklus on pidevas muutuses ning oluline on, et liikleja tähelepanu oleks liiklussituatsioonil ohutuse tagamiseks, eriti ristmikul ja selle vahetus läheduses.

Üldteada on asjaolu, et kui sõidukijuhi pilgu eemaloleku kestus ületab 2 sekundit, siis kahekordistub risk sattuda liiklusõnnetusse. Lisaks koormab LED ekraan liikluspilti. Tartu mnt ja Odra tänava ristmiku piirkonnas on liiklejate tähelepanuvõime suure liiklusintensiivsuse tõttu juba niigi üle koormatud. Väga palju liigub ka jalakäijaid bussijaama ja trammipeatuse vahel. Käesoleval juhul on püstitatud omavoliliselt LED ekraan ühe suurima liikluskoormusega ristmikule ja seda ilma ühegi loata, seades sellega ohtu liiklejad.

Transpordiamet leiab, et on küüniline väita, et LED ekraan ei ole otseselt veel liiklusõnnetusi põhjustanud. Liiklusõnnetus on juba tagajärg, kuid ohutu liikluse korraldamise kohustus näeb ette kõrvaldada juba üksnes oht, aga mitte tegelda kahjulike tagajärgedega nende saabumise järgselt. Transpordiamet juhib tähelepanu, et LED ekraani suurusest ning sellel kuvatavast reklaamist, valgustugevusest jms, sõltub LED ekraani mõju liiklejatele (näiteks sähviv video tõmbab enam tähelepanu sujuvatest animeeringutest). Samas võib mõnes olukorras olla aktsepteeritav väiksem ja liiklusmärkide ning fooride taustal mitteasuv LED ekraan, millel ei kuvata filme või sähvivat pilti (sellisele praktikale on viidanud vaide esitaja).

Odra tänava LED ekraan jääb valgusfooride taustale. LED tehnoloogia teeb valgusfoori eristamise ekraani taustal väga raskeks ning loob reaalse võimaluse, et mõni liikleja satub eksitusse LED ekraanil kuvatud pildist ja märkamata jääb tegelik foorituli, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse.

Digiekraanid OÜ tellimusel ja Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus teostatud uuringus „Väliste LED- ekraanide võimaliku mõju hindamine liiklejate ohutusele“ Odra tn ja Tartu mnt ristmikku ei käsitletud. Uuringu tulemuste kitsendustes on välja toodud, et uuringute tulemused kehtivad vaid uuritud ristmike (Liivalaia - Juhkentali ja SAS Radisson hotelli vastas paiknev ristmik) kohta ning neid ei saa laiendada teistele Tallinnas asuvatele ristmikele. Uuringud toimusid perioodil, kui puudus võimalus hinnata liiklejate käitumist pimeda ajal. Seega ei laiene uuringu tulemused pimeda ajal töötavate LED ekraanide võimalikule mõjule.

HMS § 40 lg 1 kohaselt tuleb haldusakti andmise menetluses menetlusosaline ära kuulata. Kui õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, on ärakuulamise vormi valik asutuse pädevuses. Üldjuhul piisab ärakuulamise läbiviimiseks kirjalike vastuväidete esitamise võimalusest.

Linnaosa valitsuse ametnikud on Digiekraanid OÜ-ga Odra tn 2 // Tartu mnt 64 asuvale hoonele LED ekraani paigaldamise küsimuses mitmel korral kirjalikult suhelnud (sh 10. augusti, 25. septembri ja 31. oktoobri 2017 e-kirjadega). Asjakohatu on vaide esitaja väide, nagu poleks haldusorgan asja sisusse süüvinud. Linnaosa valitsus on LED ekraani paigaldamise kohta küsinud linnaplaneerimise ameti ja transpordiameti arvamused. Samuti on enne linnaosa vanema 6. detsembri 2017 korralduse nr 600 andmist tutvutud Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus uuringuga „Väliste LED-ekraanide võimaliku mõju hindamine liiklejate ohutusele“, mille Digiekraanid OÜ esitas linnaosa valitsusele 13. septembril 2017.

Digiekraanid OÜ on Eesti suurima digitaalse välimeedia operaatorina valdkondlike õigusaktidega kursis, varasemalt linnaosadega välireklaamide eksponeerimise kooskõlastamise teemal suhelnud ning omab pikaaegset kogemust selles vallas. Seega on vaide esitaja teadlik oma õigusest esitada linnaosale enne asja otsustamist mistahes lisateavet või teha ettepanek Digiekraanid OÜ esindaja täiendavaks ärakuulamiseks linnaosa valitsuses.

31. oktoobri 2017 e-kirjas palus linnaosa valitsus Digiekraanid OÜl esitada omapoolsed seisukohad, ettepanekud või vastuväited linnaplaneerimise ameti ja transpordiameti seisukohtadele hiljemalt 7. novembriks 2017. Vaide esitaja ei ole väitnud, et ta 31. oktoobril 2017 saadetud e-kirja kätte ei saanud. Kui isik tähtaegselt vastuväiteid ei esita, siis ei takista see asutusel otsust langetamast, kui olulised asjaolud on muul viisil kindlaks tehtud. HMS § 40 lg 1 nõuete täitmiseks piisab mõistlikust võimalusest vastuväidete esitamiseks ja selline võimalus on vaide esitajale antud. Vaide esitaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud.

Vaide esitaja väide, et linnaosa valitsus on kooskõlastanud JCDecaux Eesti OÜ taotluse Tartu maanteel Peugeot autokeskuse ees olemasoleva reklaamvitriini asendamise LED ekraaniga reklaamikandjaga, ei vasta tõele. Linnaosa valitsus ei ole käesoleva aja seisuga kooskõlastanud taotlust nimetatud asukohta LED ekraaniga reklaamikandja paigaldamiseks ja LED ekraani ei ole sinna ka paigaldatud.

Tuleb möönda, et seni kehtiv õiguslik regulatsioon välireklaami eksponeerimise osas Tallinna linnas on olnud ebapiisav. Ettevõtjal, kes sellel tegevusalal tegutseb, puudub selge raamistik, millest oma tegevuses lähtuda. Tallinna Ettevõtlusamet on ette valmistanud Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu „Välireklaami ja teabe paigaldamise kord“, mille kehtestamisel on loota olukorra olulist paranemist. Lisaks on vajalik, et Tallinna Transpordiamet töötaks välja kindlad põhimõtted, millistel tingimustel (kaugus sõiduteest, ekraani suurus jms) on LED ekraanil välireklaamide eksponeerimine lubatud. Oluline on, et oleks tagatud sellel tegevusalal tegutsevate äriühingute võrdne kohtlemine.

Avalike huvide tõhus kaitse on tagatud ainult siis, kui enne LED ekraani paigaldamist ja sellel reklaamide eksponeerimist hinnatakse ekraani mõju ja lubatakse ekraane paigaldada vaid sinna, kus see liiklusohutust vm avalikke huve ei kahjusta.

Digiekraanid OÜ ei ole üles näidanud head tahet vähendada reklaamikandja mõõtmeid ega muuta paigutust selliselt, et LED reklaam ei domineeriks liikluses ning ei jääks otseselt liikluskorraldusvahendite taustale. Lubamatu on aktsepteerida ettevõtte omavolilist tegevust, kus kohaliku omavalitsuse seisukoht jäetakse tähelepanuta ning paigaldatakse avalikku ruumi välireklaam, mis võib olulisel määral kahjustada avalikku huvi, seades ohtu liiklejate elu ja tervise.

Omavoliliselt paigaldatud LED ekraani omanikul ei tohi tekkida ootust, et seda on võimalik tagantjärele seadustada. Omavolilist ekraanide paigaldamist peab ära hoidma teadmine, et selline ekraan võidakse likvideerida. Vastava võimaluse annab ettevalmistatud määruse eelnõu „Välireklaami ja teabe paigaldamise kord“.

Arvestades eeltoodut, leiab linnavalitsus, et vaie ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

4. Arvestades punktis 3 toodud asjaolusid ja põhjendusi, jätta rahuldamata Digiekraanid OÜ 5. jaanuari 2018 vaie Tallinna Kesklinna vanema 6. detsembri 2017 korralduse nr 600 kehtetuks tunnistamise nõudes.

5. Tallinna Transpordiametil koostada juhend teabekandjate paigaldamise ning teabe avalikustamise viisi ja koha kohta. Juhendis esitada põhimõtted ja õiguslikud alused, millest transpordiamet lähtub tema pädevuses olevates küsimustes haldusmenetluse läbiviimisel.

6. Tallinna Linnakantseleil teha korraldus teatavaks Digiekraanid OÜle, Tallinna Kesklinna Valitsusele ja Tallinna Transpordiametile.

7. Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, s.o 30 päeva jooksul alates korralduse teatavakstegemisest, kaebusega Tallinna Halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn).

Taavi Aas

Linnapea

Toomas Sepp

Linnasekretär